Võetakse suurem kauss või nõu, pannakse vett täis, keerutatakse vesi keerlema. Siis võetakse kaks puusütt, ristitakse neile nimed ja pannakse teine teisele poole kausiserva ujuma. Kui söed kokku lähevad, astuvad järgmisel aastal need isikud abiellu. Ühtlasi vaadeldakse ka, kumb süsi teisele järele jõuab, see püüab teist.
Kommentaar
„Paadid“ veenõus näitavad tulevikku. Ujuma on pandud pähkli- ja munakoori, söetükikesi, õmblusnõelu, korke, paberist volditud laevukesi. Üldtuntud, ent rohkem teateid Lõuna-Eestist (Tartu-, Võrumaalt).
[---] Ema tegi vana-aasta õhtuks sülti. Süldist jäid kondid üle. Vanaema pani enne kella 12 loomakondid ema ja tädi nimel maha. Kelle poolt pandud kondi koer ära sõi, sellel inimesel veab elus. [---]
Kommentaar
Koer valib kondi – hea õnn. Teade veel Sangaste khk.
[---] Näiteks kui tinatükil on püssi kuju, siis saab jahimehi selles majas, kui õnne valatakse või kui on tinatükil kirstu kuju, siis on oodata matuseid.
Uueaasta hommikul peab hõbeasi silmavee vannis olema …
Tekst
Uueaasta hommikul peab hõbeasi silmavee vannis olema (vanast naistesõlg), siis ei tule tervel aastal talus silmahaigust ette.
Kommentaar
Näopesemine. Näopesemisest üle 20 kirjapaneku, oluliseks on peetud hõbeeseme asetamist pesuvette; veetoojaks pidi olema meesterahvas. Õhtuse silmapesemisega (nägu kuivatamata jättes) loodeti tulevast unes näha.
Uuelaastal peab alati kalal käima. Kas saad kala või ei, ükskõik, aga käima peab. Siis on aasta läbi kalaõnn.
Kommentaar
Kalaõnne taotlemine. Viljandimaa teadete järgi pidi hea kalaõnne saavutamiseks esimene saak kassile antama. Söödi kala ja ka putru, et oleks hea kalasaak (vt. puder; kala).
Vanasti toodi heinad tuppa ning siis algas noortel lõbu. Keegi ei tohtinud jõuluööl magada. Kes magama jäi kuhugi sängi, sellel õmmeldi sängikott rõivaste külge kinni.
Kommentaar
Tembud magajatega. Kümmekond teadet, Ida-Eestist puuduvad.
Kui perenaene jõuluks leiba teeb, siis teeb ta ühe leevale augu keskele ja nimetab seda „jõulukakk“. Jõululaupäeval tuuasse see kakk lauale ja pannasse küinal sisse põlema. See leib hoitasse kevadeni alles. Kevade, kui karja esimest korda välja aetasse, siis murtasse jõulukakk katki, antasse iga loomale tükk süüa. See tähendab, et loomad peavad hundi ja kõigi õnnetuste eest terved olema.
Kommentaar
Lõpekakk, jõulukakk. Jõulukaku panemine pea alla on siin juhuslik, lähtub paastumaarjapäevast alates välja magama minemise kombest (vt. Väljas magamine). Peamiselt Saaremaal, vähem mujal on tuntud vastlakaku küpsetamise komme (vt. Toidud).
Jõululaupäeva öösel ja vana-aasta öösel peab kaksteist korda sööma, siis pidada inimene hästi rammus ja tubli olema.
Kommentaar
Mitu (3, 7, 9, 12) korda süüa – ei tule puudust, jätkub jõudu, hea õnn. Eelistatud söögikordade arv on 7 ja 9. Üldtuntud, välja arvatud Hiiu-, Võru-, Setumaa.
Jõuluhommiku ja näärihommiku läheb mesterahvas laada juure ja katsub lehmade sarvesid. Kui parem sarv külm on, toob lehm härgvasika, kui pahem sarv külm on, siis toob lehm lehmvasika.
Kommentaar
Vaadatakse, kas lehm toob pull- või lehmvasika. Vasakul küljel magamisest on Setumaal arvatud ka head karjaõnne.
Jõululaupäeval võetasse matt kätte ja lõigutasse leevatükid sisse, esimese püha hommiku tuuasse leevamatt laua peale, pere istub laua ümber ja paneb käed risti, perenaene loeb issameie peale, siis läheb meesterahvas ees ja naisterahvas järel lauda juure ja annavad iga lehmale tüki leiba, see tähendab, et kari siis terve ja rammus on.
Kommentaar
Tõrjemaagia. Kõige sagedamini on koos leivaga antud ka soola. * matt – puust nõu vilja või jahu jaoks
Elistveres a. 1845 käsutas mõisa omanik krahv Stackelberg …
Tekst
Elistveres a. 1845 käsutas mõisa omanik krahv Stackelberg teoorjade lapsed jõululaupäeva õhtuks mõisa jõulupuule. Neid võeti vastu eesuksest ja juhatati ruumikasse härrastemaja saali. Sinna oli ilmunud ka Äksi kirikuõpetaja Akkermann. Ta pidas lastele päevakohase jutluse ja põlvili palvetas jõulupuu ees. Peale jutlust laulsid lapsed jõululaule. Lõpuks oli mõisaproua poolt kingituste loosimine. Too oli poeglastele ja tütarlastele eraldi. Poeglaste kingitustepakis oli müts, nuga ja teisi asjakesi, tütarlaste pakis oli tingimata kringel saia. Ilusast jõulupuust ja kingitustest jäi lastele hää mälestus.
Kui esimesel jõulupühal kellelegi mehele kirikuteel …
Tekst
Kui esimesel jõulupühal kellelegi mehele kirikuteel naisterahvas vastu tuli, pööras ta kohe koju tagasi, sest arvati, et see naisterahvas on nõid, ning edasisõit hääd ei tähenda.
[---] Mesipuu materjal tulevat raiuda detsembri- või jaanuarikuul, siis olevat puu kõvem ja kestvat kauem. [---]
Kommentaar
Tarbepuude mahavõtmine. Soodsaks on nimetatud enamasti kolme kuud – aega novembrist jaanuarini või detsembrist veebruarini, palju on arvesse võetud kuufaasi jm.
Andresepäev. Sakslastel oli see nõidumise komme sel päeval meheleminemise ja naisevõtmise kohta. Kui andresepäeva õhtul magama heideti, siis küliti asemele kaeru sõnadega: „Andrese aeda külvan kaeru, Andrese aiast lõikan kaeru ja Andrese aiast ootan õnne ja armastust.“ Peale kaerakülimist ei tohtinud külija enam kellegagi rääkida, sest siis poleks Andres talle tulevast näidanud. Kes kohe magama heitas, see pidi unes oma tulevast nägema. (Eelpool kirjeldatud toimingut on jutustajale õpetatud 17–18-aastasena Viljandis õmbleja juures. Kellegile ta kaaslasele on unes mees toonud taignakausi.)
Kommentaar
Sõnade lugemine. Kaeru (otri) on mainitud vähestes teadetes, põhiliselt Pärnu-, Viljandi-, Tartumaal.
Kihelkond
Äksi
Koguja
P. Koppel
Kogumisaasta
1939
Täisviide
ERA II 208, 404/5 (36) < Äksi khk – P. Koppel (1939)