Seitsmemagajapäev (27. VI)

Võrreldes seitsmevennapäevaga (10. VII) tuntakse seitsmemagajapäeva rahva seas õige vähe, puuduvad ka lokaalsed erijooned. Päevale nime andnud legend seitsmest magajast, kes maganud järjest seitse nädalat (7 päeva, 100 või 300 aastat) on Lääne-Euroopas üldlevinud.[1] Ilmaenne – kui sajab seitsmemagajapäeval, siis sajab veel seitse nädalat (7 päeva, 40 päeva) – kuulub germaani rahvastel rohkem seitsmemagajapäeva juurde,[2] eestlastel aga valdavalt seitsmevennapäeva juurde. Lätlastel seostub see enne mõlema tähtpäevaga.[3] Venelastel on päeva nimetuseks Самсон Сеногной, siit pärineb ka vadjalaste samsona; ilmaenne on taas sama.[4] 

 

Märkused:

[1] HDA VII, vg. 1702–1703.

[2] HDA VII, vg. 1701 ja 1704. Tuntud ka soomlastel: Hautala, lk. 283.

[3] Šmits III, lk. 1604–1605.

[4] Tšitšerov, lk. 12; Ariste, Vadja rahvakalender, lk. 94–95.