Künnipäev[1] kuulub kevadiste põllutööde alguse tähtpäevana eelkristlikku perioodi. Samale kuupäevale langeb Lääne-Euroopas mõningaid kevade alguse jooni omav tiburtsiusepäev[2] ja Soomes suvipäivä, millele eelnevad suviyöt (12.–14. IV) pööripäevale omaste ilmaennetega.[3] Eestis esineb tiburtsiusepäeva nimetus vaid trükiallikais. Mõningaid teateid leidub külvinädalate arvestamise kohta alates künnipäevast. Kindel koht on künnipäeval kalendritähtpäevade rahvapärase arvestamise süsteemis („Küünlast kümme kündi“ jne.). Hupelil on kirjeldus öisest viljakusmaagilise iseloomuga ohvripidustusest Vastemõisa lähedal, mis toimus üheksa päeva enne jüripäeva, niisiis künnipäeval; [4] autentsed teated käsikirjalistest allikatest selliste toimingute kohta puuduvad. Katoliiklikul perioodil kandus künnipäeva traditsioon üle ning sulas ühte jüripäevaga, kombestik kajastab ennem töötsükli kui aastaaja algust.
Märkused:
[1] Esmakordselt trükisõnas 1732. a. künnipääw. – Helle, lk. 302.
[2] HDA VIII, vg. 778. Sakslastel on künd tiburtsiusepäeval koguni keelatud. – Wuttke, lk. 85.
[3] Vilkuna, Wochenrechnung, lk. 46; Hautala, lk. 177–181.
[4] Hupel, TN I, lk. 155–157.