ETNOMUSIKOLOOGIA


Etnomusikoloogia alguseks loetakse võrdleva muusikateaduse kujunemist 19. sajandi lõpul, eesmärgiga uurida eri rahvaste traditsionaalset muusikat. Mõistmaks sügavamalt eri muusikastiile ja nende esitamist, hakati muusikat vaatlema osana inimkäitumisest tihedas seoses selle kultuurilise, sotsiaalse ja ajaloolise kontekstiga. Edaspidi laienes etnomusikoloogia kui meetod igasuguse muusika uurimiseks selle kontekstis, näiteks on ka tänapäeva muusikaelus inimeste suhtumised ja hinnangud seotud nende kultuurikontekstis kujunenud tõekspidamistega.

Inimese- ja kultuurisidus lähenemine aitab paremini aru saada ka eesti külaühiskonnas käibinud vanemast rahvamuusikast, millest suur osa kuulus vahetult tööde, kommete, pühade jm tegevuse juurde.

Etnomusikoloogia põhimõtteks on läheneda igasugusele muusikale eelarvamuste ja hinnangute vabalt, pannes tähele selle kasutajarühma arvamusi. Väga oluline avastus oli, et euroopalikus muusikas harilikud nähted, nagu heliredeli pooletoonised astmed või kindel taktimõõt, ei tarvitse esineda muude rahvaste muusikas.

Näiteks käsitletakse etnomusikoloogias muusikaliselt (antud juhul rütmiliselt) korrastatud helidena jalgade lööke laudpõrandal tantsimisel või tööriistadega tekitatud hääli. Samuti mitmesugused lääne muusika seisukohalt „ebapuhtad“ noodid ei tarvitse teises muusikakultuuris olla vead, vaid olla tunnistuseks teistsugusest muusikalisest keelest ja iluideaalist.



ETNOMUSIKOLOOGILISE UURIMISE AJALOOST EESTIS

Alates 17. sajandist on teiste rahvuste haritud esindajad üksikuid eesti rahvaviise üles kirjutanud. Euroopa tunnustatud kultuurrahvaste huvi rahvaviiside vastu 19. sajandil avaldas mõju ka eestlastele ning kujuneva rahvusliku liikumise ja eneseteadvuse tõusu laines hakati siingi rahvamuusikat ulatuslikumalt koguma, uurima ja töötlema.

Rahvamuusika uurimine Eesti Rahvaluule Arhiivis (ERA) algas praktiliselt koos selle asutamisega 1927. aastal, sest siia koondati senised suured rahvamuusikakogud, nagu näiteks Karl August Hermanni kollektsioon 19. sajandi lõpust ja Eesti Üliõpilaste Seltsi kogu 20. sajandi algult. Andekas noor teadlane Herbert Tampere (1909–1975) kujunes ERAs töötades eesti rahvaviiside asjatundlikuks, põhjalikuks ja produktiivseks uurijaks ja väljaandjaks. Eelkõige tema tegevuse tõttu võttis Eestis ilmet pärimusmuusikat uuriv teadusala, mida tookord nimetati “muusikaline folkloristika” või “rahvamuusika uurimine”.

Esimene etnomusikoloogia-alane teadusinstitutsioon oli 1969. aastal asutatud rahvamuusika sektor Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna juures. Sektor tegutses esialgu tsentraalse rahvamuusikaarhiivi funktsioonis, selle ellukutsujaks ja juhataks oli Tampere õpilane Ingrid Rüütel.

1978. aastal asutas Ingrid Rüütel Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi (KKI) juurde rahvamuusika sektori kui teadusliku asutuse, eesmärgiga koguda, uurida ja välja anda rahvaviise. Sektoris uuriti ja avaldati eesti ja soome-ugri rahvamuusikat ja sellealaseid teadustöid, asutades selleks uue väljaannete sarja „Ars Musicae Popularis“. Unustamatu jälje Eesti kultuuriellu jätsid soome-ugri muusika teemalised teaduskonverentsid, mille juurde kuulunud kontsertidel eestlased avastasid oma keelesugulaste muusikat. Ingrid Rüütli juhtimisel alustati ka tööd eesti regiviiside andmebaasi ja tüpoloogia loomisel.

Rahvamuusika sektori järglaseks sai 2000. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi alla kuuluv etnomusikoloogia osakond, mis seadis oma eesmärgiks laiemalt mitmesuguse muusika uurimise selle kontekstis. 2002. aastal võttis osakonna juhtimise üle Triinu Ojamaa.

Etnomusikoloogia osakonna ajal teostati projektid „Muusikaline tekst ja kontekst pärimuskultuuris“ ning „Muusika perspektiivid Eesti avatud identiteedi väljakujundamisel“, mis sisaldas ulatuslikku ankeetküsitlust ja uurimust koostöös sotsiaalpsühholoogidega. Aastal 2012 katkes osakonna tegevus riikliku teadusrahastuse lakkamise tõttu. Etnomusikoloogia osakonna põhikoosseisu teadustöötajad asusid tööle Kirjandusmuuseumi arhiivides ning etnomusikoloogia kui uurimissuund koondus Eesti Rahvaluule Arhiivi alla.



ETNOMUSIKOLOOGIA UURIJAID

Rahvamuusika sektorit ja hiljem etnomusikoloogia osakonda juhtis algul Ingrid Rüütel ja alates aastast 2002 Triinu Ojamaa. Seal on töötanud mitmed, nüüdseks paraku juba lahkunud säravad teadlased nagu rahvatantsudele pühendunud Kristjan Torop (1934–1994), seto laulu- ja itkukultuuri uurija Vaike Sarv (1946–2004) ning karjase- ja lastefolkloori uurija Anu Vissel (1952–2005).

Aegade jooksul on osakonnas tegutsenud uurijate, noodistajate, toimetajate jm ülesannete täitjatena ka Õie Sarv, Kristi Salve, Heikki Silvet, Anne Lange, Kristin Kuutma, Ants Johanson, Sirje Kurg, Krista Sildoja, Edna Tuvi, Guldžahon Jussufi, Kanni Labi, Aune Valk, Kristel Karu-Kletter jt.

Eesti Kirjandusmuusuemi etnomusikoloogia osakond 2002. Ees Vaike Sarv, Ingrid Rüütel, Anu Vissel, taga Taive Särg, Triinu Ojamaa.
Eesti Kirjandusmuusuemi etnomusikoloogia osakond 2002. Ees Vaike Sarv, Ingrid Rüütel, Anu Vissel, taga Taive Särg, Triinu Ojamaa. Foto: Jaan Ross.



ETNOMUSIKOLOOGILINE UURIMINE EESTI RAHVALUULE ARHIIVIS

Etnomusikoloogiline uurimine ERAs on keskendunud eelkõige eesti vanemast rahvamuusika uurimisele ja väljaandmisele, sõltuvalt muusikaavalikkuse ootustest, materjali iseloomust ja folkloristika suundadest. Põhirõhk on olnud seni regilauludel, kuid kasvav nõudlus pillimuusika vastu on ellu kutsunud ka vastavaid väljaandeid. Samuti on laienenud regiviisidega soetud teemad. On uuritud allikate esinduslikkust, esitajate ja kogujate isiksusi ja suhteid, kaasaegseid taasesitusi, regilaulude õppimist ja loomist jm. Nii nagu folkloori üldse, tajutakse rahvaviise tänapäeval sageli kui teistsuguse vaimsuse kandjaid, leides neis looduslikku, minevikulist ja rahvuslikku eripära. Folkloori rikkaliku varamu seas on just rahvamuusika ja -tants sobinud hästi tänapäeval avalikuks esitamiseks ning eesti inimeste nõudlus arhiivis leiduva repertuaari järele on suur.

Viimastel aastakümnetel on jäädvustatud ja uuritud tänapäeva folkloori, näiteks mitteprofessionaalse muusika eripalgelisi ilminguid ning rahvaviiside uusesitusi ja töötlusi, samuti tehtud küsitlusi muusika, identiteedi ja rahvamuusikaga tegelemise põhjuste jm kohta.

Etnomusikoloogid ei moodusta ERAs formaalset uurimisrühma, vaid on sisuliselt seotud pigem ühise teema kaudu. Nende hulka kuuluvad endise etnomusikoloogia osakonna looja ja kauaaegne juhataja, vanemteadur Ingrid Rüütel, sama osakonna endised uurijad vanemteadur Taive Särg ja teadur Helen Kõmmus ning ERA pikaaegne töötaja vanemteadur Janika Oras.

2016. aastal alustati programmi „Eesti keel ja kultuurimälu“ raames etnomusikoloogia-alast projekti „Eesti regiviiside andmebaas“, eesmärgiga teha ERA kogudes leiduvad viisid ja nende metaandmed veebi kaudu kättesaadavaks. Andmebaasi aluseks on KKI rahvamuusika sektoris Ingrid Rüütli eestvõttel loodud, rahvaviiside kartoteegil põhinev varasem andmebaas, kus on nüüdseks ligikaudu 9000 viisi.



ERAGA SEOTUD TÖÖTAJATE ETNOMUSIKOLOOGIA-ALASEID VÄLJAANDEID, ALATES AASTAST 2000

Eesti rahvamuusika bibliograafia aastani 1990 leiab aadressilt http://folklore.ee/muusika/Uurimused.htm

Allikmaterjali väljaanded

Rahvamuusika kogumikud sisaldavad tavaliselt ka põhjalikku uurimuslikku osa. Sageli on need valminud etnomusikoloogia osakonna ja ERA koostöös, neist kõige esinduslikum on piirkondlik vanemate rahvalaulude väljaanne Vana Kannel.

  • Vana Kannel VII: 2. Kihnu regilaulud. Koost. Ottilie Kõiva; Ingrid Rüütel (toimetaja Janika Oras, viiside toimetaja Edna Tuvi, murdekeele toimetaja Ellen Niit). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2003.
  • Vana Kannel IX. Lüganuse regilaulud. Koost. Ruth Mirov; Edna Tuvi (toim. Ruth Mirov, Maris Kuperjanov, viiside toimetaja Edna Tuvi). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2009.
  • Vana Kannel X. Paide ja Anna regilaulud. Koost. Ottilie Kõiva; Janika Oras (toim. Janika Oras). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2012.
  • Vana Kannel XI. Kodavere regilaulud. Koost. Liina Saarlo, Edna Tuvi (toim. Janika Oras, Kristi Salve). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2014

    Ingrid Rüütel on välja andnud palju saarte pärimust puudutavat ainest.

  • Rüütel, Ingrid; Sildoja, Krista. Kihnu tantsulood: 2 CD-d, broðüür nootide, kommentaaride ja registritega. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2009.
  • Kihnu tantsud: DVD I-II ja infovihik. DVD I: Tantsutüübid ja -variandid Kihnus 1931–2009. Antoloogia koostaja Sille Kapper. DVD II: Tantsimise tavad ja olukorrad Kihnus 1931–2009. Autor Ingrid Rüütel. (Teaduslik toimetaja Ingrid Rüütel, keeletoimetaja Edna Tuvi.) Tallinn: Tallinna Ülikool, 2010.
  • Kihnlased 1991–1994: DVD I–III ja annotatsioon. Saatejuht ja kogumiku koostaja Ingrid Rüütel. Eesti Rahvusringhääling, Tallinn, 2013.
  • Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid: CD, DVD ja tekstivihik. Kogunud ja koostanud Ingrid Rüütel (toim. Janika Oras). Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 8. CD: Saarlaste lauluvara 20. sajandi alguses. DVD: Saaremaa laule, tantse ja kombeid. Eesti Kirjandusmuuseum, 2014.
  • Saaremaa laule ja lugusid. Kogunud ja koostanud Ingrid Rüütel. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2015.
  • Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse: CD, DVD ja tekstivihik. Kogunud ja koostanud Ingrid Rüütel (toim. Janika Oras). Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 9. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, 2015.
  • Kihnu tantsud. Koost. Ingrid Rüütel; Sille Kapper (teaduslik toimetaja Ingrid Rüütel). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2015.

    ERA, Foto 11160.
    Ingrid Rüütel lindistab 1975. a. Villem Õunpuult meremehelaule Saaremaal. Foto: Olav Kiis, 1975.

    Lisaks on ilmunud muid väljaandeid, eelkõige vanemast rahvalaulust – aga on ka vastne kandlemuusika noodiraamat.

  • Kõiva, Mare; Särg, Taive; Vesik, Liisa. Berta: Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas: võrguteavik, 2004. http://www.folklore.ee/Berta/
  • Eesti kalendrilaulud viisidega. Koost. Taive Särg (toim. Mall Hiiemäe). Tallinn: Koolibri, 2008.
  • Karksi vanad rahvalaulud viisidega. I. Koost. Taive Särg (toim. Edna Tuvi). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2008.
  • 12 rahvakoraali. Koost. Helen Kõmmus; Ergo-Hart Västrik; Elke Unt; Kärri Toomeos-Orglaan. Tallinn-Tartu, Ecoprint: Hugo Lepnurme Muusikaühing, 2010.
  • Regilaule ja vaimulikke värsse. Koost. Kanni Labi, Janika Oras. EELK Tartu Ülikooli-Jaani kogudus, 2013.
  • Vadja ja isuri rahvalaulud: Võrguteavik. Koost. Janika Oras (toim. Kadi Sarv). Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv; Rahvalauluselts Hellero, 2015.
  • Jussufi, Guldžahon. Kandle-Jussi ehk Johannes Rosenstrauchi muusikapärand (toim. Taive Särg). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2016.

    Regiviisid ja muud vanemad rahvaviisid: tüpoloogia, iseloom, esitus, laulikud

  • Rüütel, Ingrid.Типология эстонских рунических напевов в прибалтийско-финском и балтском контексте. – Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7.-13.8.2000. pars VII. Dissertationes sectionum: Folkloristica ethnologia. Tartu: Eesti Fennougristide Komitee, 2001, lk 215–226.
  • Rüütel, Ingrid. Wedding Songs and Ceremonies of the Kihnu Island in Estonia. – The World of Music: Journal of the Department of Ethnomusicology. Otto-Friederich University of Bamberg, 44 (3), 2002, lk 131–151.
  • Rüütel, Ingrid. Kihnu regivärsiliste laulude viisid. – Vana Kannel VII: 2. Kihnu regilaulud (koost. Ottilie Kõiva, Ingrid Rüütel, toim. Janika Oras). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2003, lk 53–60.
  • Rüütel, Ingrid. Eesti regivärsiliste rahvalaulude muusikaline tüpoloogia. – Võim ja kultuur 2 (toim. Mare Kõiva). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2006, lk 82–102.
  • Rüütel, Ingrid. Regilaulude viisid.– Pärnumaa. Loodus, aeg, inimene (toim. Aldur Vunk). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010, lk 597–605.
  • Särg, Taive. Karksi regilaulude värsiehitusest esituse põhjal. – Regilaul – keel, muusika, poeetika (toim. Mari Sarv, Tiiu Jaago). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2001, lk 195–238.
  • Särg, Taive. Regilaulu skandeeriv esitus kui vältelise meetrumi manifestatsioon: Johannes Aaviku vaated. – Artikleid ja arhivaale III (koost. Helgi Vihma, toim. Maia Randma, Pille Kippar). Tallinn: Johannes Aaviku Selts, 2004, lk 93–113.
  • Särg, Taive. Värsiehitusega seotud viisivariatsioonid Karksi laulikutel. – Regilaul – loodud või saadud? (toim. Mari Sarv). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, lk 123–170.
  • Särg, Taive. Eesti keele prosoodia ning teksti ja viisi seosed regilaulus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.
  • Särg, Taive. The Analysis of the Runo Song Versification Based on Performance. – Traditional Music and Research in the Baltic Area. New Approaches in Ethnomusicology (toim. R. Astrauskas). Vilnius: Lietuvos muzikos ir teatro akademija, 2005, lk 32–42.
  • Särg, Taive. Kõne ja muusika piiril: ahellaulu analüüs. – Võim ja kultuur 2 (toim. Mare Kõiva). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2006, lk 229–291.
  • Särg, Taive. Context-related melodies in oral culture: an attempt to describe words-and-music relationships in local singing traditions. – Journal of Ethnology and Folkloristics, 2009 (1), 3, lk 35–56. http://www.jef.ee/index.php/journal/article/view/20
  • Särg, Taive. Paralleelsed või lõikuvad sirged? Torrõ ja killõ helikõrgustest kahes seto laulus akustiliste mõõtmiste põhjal. – Res musica, 4, 2012, lk 44–62.
  • Särg, Taive. "Euroopa viimased metslased" ja nende laulud filmides. – Teater. Muusika. Kino, 2013, 10, lk 108–115.
  • Särg, Taive. Regiviisid 21. sajandi algul laulutubades ja -pesades. – Regilaulu kohanemine ja kohandajad (toim. Janika Oras, Andreas Kalkun, Mari Sarv). Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 31. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2014, lk 39–88.
  • Kõmmus, Helen. Viljandin kansanmusiikkifestivaalin runolauluesitysten reseptio Viron kirjoittavassa mediassa 2000–2006. – Etnomusikologian vuosikirja (toim. Markus Mantere). Helsinki: Suomen etnomusikologinen seura, 2007, 19, lk 198–205.
  • Oras, Janika. Muhu regilaulu rütmid. – Regilaul – keel, muusika, poeetika (toim. Tiiu Jaago, Mari Sarv). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2001, lk 153–194.
  • Oras, Janika. Laulikud ja pillimehed = Singers and Musicians. Eesti rahvamuusika antoloogia = Anthology of Estonian Traditional Music. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2003, lk 41–75.
  • Oras, Janika. Helmi Villa regilauluviisid – korrastatud mitmekesisus. – Regilaul – loodud või saadud? (toim. Mari Sarv). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, lk 89–121.
  • Oras, Janika. Heterofoonia ühe regilaulu traditsioonilises ja tänapäevases interpretatsioonis. – Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas. Töid etnomusikoloogia alalt 2 (toim. Ingrid Rüütel). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, 2004, lk 65–76.
  • Oras, Janika. Kolm laulikut 1965. a Järvamaa ekspeditsioonilt: Anette Evart, Anette Raagul, Rosalie Veinberg. – Regilaul – esitus ja tõlgendus (toim. Aado Lintrop). Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 23, Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2006, lk 87–149.
  • Oras, Janika. Risanda Kravtsov. A Singer in the Archives. / Risanda Kravtsov. Laulik arhiivis. – Individual and Collective in Traditional Culture. / Individuaalne ja kollektiivne traditsionaalses kultuuris (toim. Triinu Ojamaa, Andreas Kalkun). Töid etnomusikoloogia alalt 4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2006, lk 83–104.
  • Oras, Janika. Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2008.
  • Oras, Janika. Searching for the Singer in Archive Texts. – Singing the Nations: Herder's Legacy. BASIS. Ballads and Songs – International Studies 4 (toim. Dace Bula, Sigrid Rieuwerts). Trier: WVT Wissenschaftlicher Verlag, 2008, lk 213–220.
  • Oras, Janika. Гетерофония в рунической песне Кихну − на основе записей Лийс Алас и Реэт Сутт.Finno-Ugric Multi-Part Music in the Context of Other Music Cultures. Soome-ugri mitmehäälne muusika teiste muusikakultuuride kontekstis (toim. Triinu Ojamaa, Žanna Pärtlas). Töid etnomusikoloogia alalt 5. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Etnomusikoloogia osakond, 2008, lk 94–106.
  • Oras, Janika. Laulikud ja laulukogujad. – Järvamaa 2 (koost. Taavi Pae, Henn Sokk, toim. Eneken Helme et al). Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2009, lk 193–201.
  • Oras, Janika. Musical Manifestations of Textual Patterning in Estonian Regilaul. – Journal of Ethnology and Folkloristics, 2010, 4 (2), lk 55–68. http://www.jef.ee/index.php/journal/article/view/55
  • Oras, Janika. Paide ja Anna regiviisid. – Vana Kannel X. Paide ja Anna regilaulud (koost. Ottilie Kõiva; koost. ja toim. Janika Oras). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2012, lk 93–101.
  • Oras, Janika; Tuvi, Edna. Kodavere regiviisid. – Vana Kannel XI. Kodavere regilaulud (koost. Liina Saarlo, Edna Tuvi, toim. Janika Oras, Kristi Salve). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2014, lk 112–127.
  • Kalkun, Andreas; Oras, Janika. Seto Singing Tradition in Siberia: Songs and "Non-Songs". – Folklore. Electronic Journal of Folklore, 2014, 57, 149–186. https://www.folklore.ee/folklore/vol58/kalkun_oras.pdf
  • Oras, Janika. Before the final silence. Aged women and creativity in oral culture. – Коми-пермяцкий язык и культура: прошлое, настоящее, будущеебудущее: материалы Всерос. науч.-практ. конф. с междунар. участием, посвящ. 60-летию коми-пермяцко-русского отделения ПГГПУ (26?27 ноября 2015 г., г. Пермь). Труды Института языка, истории и традиционной культуры коми- пермяцкого народа XII (toim. Гордеева, Е. М). Пермь: Пермский государственный гуманитарно-педагогический университет, 2015, lk 186–192.
  • Oras, Janika. Создатели устной культуры: о пожилых народных певицах Эстонии на рубеже XIX–XX вв. – Музыкальная культура финно-угорских народов: проблемы изучения, сохранения и преемственности. Материалы II Bсероссийской научно-практической конференции с международным участием (toim. Исаева, С. А.). Саранск: Издательство Мордовского Государственного Университета, 2015, lk 8–11.

    Janika Oras, Mari Kalkun ja Pille Karras valmistumas intervjuuks Katrin Kumpaniga viimase aias Niidu talus (EMTA pärimusmuusikute välitööd Kihnus, 2011). Foto: Liisi Laanemets
    Janika Oras, Mari Kalkun ja Pille Karras valmistumas intervjuuks Katrin Kumpaniga viimase aias Niidu talus (EMTA pärimusmuusikute välitööd Kihnus). Foto: Liisi Laanemets.

    Uuem rahvamuusika: uuem rahvalaul ja tänapäeva muusikaline folkloor; pärimusmuusika, folkloorifestivalid

  • Rüütel, Ingrid. Pärimusmuusika tänapäeva ühiskonnas. – Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse (toim. Jaan Ross, Kaire Maimets). Tallinn: Varrak, 2004, lk 220–243.
  • Rüütel, Ingrid. Traditional Music in Estonia Today. – Fontes Artis Musicae, 51, 2004, lk 295–303.
  • Rüütel, Ingrid. Eesti uuema rahvalaulu kujunemine (toimetaja Kanni Labi, muusikatoimetaja Tiiu Otsus). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2012.
  • Särg, Taive. Tänapäeva folkloor ja Tartu noorte kirjanike laulud I–II. – Akadeemia, 2001, lk 1099–1115, 1416–1430.
  • Särg, Taive. Mis on eesti rahvamuusika? – Mõeldes muusikast: sissevaateid muusikateadusesse (toim. Jaan Ross, Kaire Maimets). Tallinn: Varrak, 2004, lk 125–162.
  • Särg, Taive. Covers and Folklore. Contra's Songs. – Media & folklor (toim. Mare Kõiva). Contemporary Folklore 4 Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2009, lk 347–389.
  • Särg, Taive. Regilaul meelerännakul ehk muusika kasutamisest eesti (neo)ðamanismis. – Muusika 2008, 11, lk 28–29.
  • Kõmmus, Helen. Vaimuliku rahvalaulu piiritlemisest. – Kelle laule me laulame? Hümnoloogiline kogumik "Kiriku laulu- ja palveraamatu" 10. aastapäeva tähistamiseks (toim. Ene Salumäe jt). Tallinn: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, 2001, lk 74–82.
  • Kõmmus, Helen. Rituaalsest laulust, vaimulikust rahvalaulust ja eesti rahvapärasest koraalist. – Teekond (toim. Mall Hiiemäe, Kanni Labi). Pro Folkloristica X. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2003, lk 84–98.
  • Kõmmus, Helen. Kirikukellade helistamisest ja rahvapärastest helijäljendustest. – Kolmas vend (toim. Mall Hiiemäe, Kanni Labi). Pro Folkloristica XI. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, lk 30–37.
  • Kõmmus, Helen. Kaustise rahvamuusika ja Viljandi pärimusmuusikafestival: võrdsed, ent võrreldamatud? – Pärimusmuusikast populaarmuusikani (toim. Taive Särg, Kanni Labi). Töid etnomusikoloogia alalt 3. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2005, lk 99–120.
  • Kõmmus, Helen. Neli taasavastatud laulikut. Cyrillus Kreegi 1921. aastal Ridalas ja Haapsalus salvestatud rahvapäraste koraalide esitajatest. – Linna-alused (toim. Mall Hiiemäe, Kanni Labi). Pro Folkloristica XIII. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2006, lk 61–69.
  • Kõmmus, Helen. Vanoimmi perändüs vahtsõn koton. – Õdagumeresoomõ kodo: Läänemeresoome kodu: konvõrents Võrol, 19.–21. rehekuul 2006 (toim. Helen Koks, Jan Rahman). Võro Instituudi toimõndusõq. Võru: Võru Instituut, 2007, 20, lk 54–65.
  • Kõmmus, Helen. Kaustisen kansanmusiikkifestivaali ja Viljandi pärimusmuusika festival – kansanmusiikkijuhlien kaksi käyntikorttia. – Yhteistä musiikkia (toim. Merja Hottinen, Elina Paukkunen). Musiikin suunta 29. Helsinki: Suomen etnomusikologinen seura ry, 2007, lk 8–20.
  • Kõmmus, Helen. Kuidas sünnivad "ööritamisega" laulud ehk Eesti rahvakoraalide melismaatikast. – Tonditosin. Pro Folkloristica XIV (toim. Mall Hiiemäe, Liina Saarlo). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2008, lk 75–97.
  • Kõmmus, Helen. Ethnomusicological field work in internet. Case of Fenno-Ugric Folklore Festivals Research – XXV Congressus Internationalis Studentiorum Fennougristarum (toim. O. M. Sharinova). Petrozavodsk: КГПУ, Издательство Карелского Государственного Петрозаводского Университета, 2009, lk 122–123.
  • Kõmmus, Helen. Полевые работы в интернете: на примере финно-угорского фольклорного фестиваля в электроннoм массмедиа. − Проблемы ревитализации традиционной культуры народов волго-камья (toim. Эльвира Мазитовна Колчева). Йошкар-Ола: МарГУ, Издательство Марийского государственного университета, 2009, lk 243–248.
  • Kõmmus, Helen. Säält ma löüdse luidsõ lutu ehk Hiiumaal elava võrukesest pärimusekandja Laine Mägi regilauludest ja enesemääratlusest. – Mäetagused, 2009, 41, lk 123–134. http://www.folklore.ee/tagused/nr41/kommus.pdf
  • Kõmmus, Helen. The role of the leading singer in spontaneous folk song performance in the context of the folk music festival. – XXV European Seminar in Ethnomusicology, “Performance” (toim. Martin Clayton). Milton Keynes: The Open University, 2009, lk 18.
  • Kõmmus, Helen. Oma äratundmisest ehk alateadlikult päritud pärimusest. – Rahvakultuuri aastaraamat 2013 (toim. Hille Tarto). Tallinn: Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, 2014, lk 62–65.
  • Kõmmus, Helen. Võrgutatud regilaul ehk Viljandi pärimusmuusika festivali regilauluesituste retseptsioon eestikeelses meedias 2000-2010. – Regilaulu kohanemine ja kohandajad. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused (toim. Janika Oras, Andreas Kalkun, Mari Sarv). Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2014, 31, lk 89–105.

    Pärimusmuusika õpetamine

  • Hagu, Paul; Jaago, Tiiu; Järv, Risto; Kalmre, Eda; Krikmann, Arvo; Metsvahi, Merili; Särg, Taive; Valk, Ülo. Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse (toim. Mall Hiiemäe), teksti- ja viisiantoloogia ja 2 CD-d (toim. Risto Järv, Taive Särg). Tallinn: Koolibri, 2005.
  • Särg, Taive. Pärimusmuusika õpetus ja etnomusikoloogia. – Sirp, 2007, 24.08, lk 13.
  • Särg, Taive. Pärimusmuusika õpetamisest Eestis. – Haridus keele ja kultuuri omapära hoidjana (toim. Sulev Iva). Võro Instituudi toimõndusõq 22. 2008, lk 9–24.
  • Garšnek, Igor, Särg, Taive, Sepp Anu. Muusikaõpik gümnaasiumile II. Romantism. Avita, 2012.
  • Särg, Taive. Kuidas jätkata pärimuslikku laulu kirjalikus kultuuris? – Sirp, 2013, 14.02, lk 15.
  • Oras, Janika. Regiviiside variaabluse õpetamise võimalustest. – Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas (toim. Triinu Ojamaa, Ingrid Rüütel). Töid etnomusikoloogia alalt 1. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond, 2002, lk 127–143.
  • Oras, Janika. Kas "õiget" leelot saab õppida? – Setomaa 2010, 7.
  • Oras, Janika. EMTA tudengid harjutasid seto leelot. – Setomaa 2011, 3.
  • Pärtlas, Žanna; Oras, Janika. Seto traditsioonilise laulmismaneeri jäljendamise eksperimendist. – Res musica, 2012, 4, lk 22–43.
  • Oras, Janika. Leelo oppamine ja opmine. – Setomaa, 2014, 1.
  • Pärtlas, Žanna; Oras, Janika. О возможности воспроизведения певческого стиля народности сету (юго-восточная Эстония): результаты научного и педагогического эксперимента. – Финно-угорский мир, 2014, 2, lk 10–12.
  • Kõmmus, Helen. Iiu keele ja rahvaluule öpetamisest Iiumaal. Küsitluste tulemused. – Haridus keele ja kultuuri omapära hoidjana (toim. Sulev Iva). Võru Instituudi Toimõndusõq. Võru: Võro Instituut, 2008, 22, lk 36–45.

    Eesti etnomusikoloogia lugu: kogumine, uurimine, teooriad, ideoloogiad

  • Rüütel, Ingrid. Изучение финно-угорской народной музыки в Эстонии. – Финно-угорские музыкальные традиции в контексте межэтнических отношений (peatoimetaja Н. И. Бояркин, koostaja Л. Б. Бояркина, toimetajad М. В. Логинова, Е. В. Сычева). Саранск: Издательство Мордовского университета, 2008, lk 270–285.
  • Rüütel, Ingrid. 30 aastat rahvamuusika sektori sünnist. – Paar sammukest. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2008 (toim. Janika Kronberg). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2009, 25, lk 194–236.
  • Rüütel, Ingrid. Truth and Ethics in Visual Anthropology. – Media & folklore (toim. Mare Kõiva). Contemporary folklore 4. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2009, lk 205–215.
  • Rüütel, Ingrid. Sille Kapper kaitses doktoriväitekirja pärimustantsust. – Mäetagused, 2014, 56, lk 220–223. http://www.folklore.ee/tagused/nr56/u06.pdf [Rüütel, Ingrid. Sille Kapper defended her doctoral thesis on traditional folkdance. – Folklore. Electronic Journal of Folklore, 2014, 57, lk 177–180. https://www.folklore.ee/folklore/vol57/n04.pdf]
  • Rüütel, Ingrid. Tiiu Ernitsa doktoritöö muusikakasvatusest baltisaksa koolides. – Mäetagused, 2014, 56, lk 299–211. http://www.folklore.ee/tagused/nr56/u03.pdf
  • Särg, Taive. Rahvamuusika mõiste kujunemisest “rahva”teaduste ja musikoloogia vahel. –Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas (toim. Triinu Ojamaa, Ingrid Rüütel). Töid etnomusikoloogia alalt 1. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond, 2002, lk 9–44.
  • Särg, Taive. Rahvamuusika mõiste ja kontseptsiooni kujunemisest Eestis. – Pärimusmuusikast populaarmuusikani (toim. Triinu Ojamaa, Taive Särg, Kanni Labi). Töid etnomusikoloogia alalt 3. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond, 2005, lk 13–48.
  • Särg, Taive. Estonian Ethnomusicology and Folk Music in Forming National Image. – European Meetings in Ethnomusicology, 2007, 12, lk 20–39.
  • Särg, Taive. Ehedus mitut moodi: rahvamuusika ahtusest pärimusmuusika avarustesse. – Keel ja Kirjandus, 2010, 8–9, lk 639–654.
  • Särg, Taive. Ingrid Rüütel korrastamas regiviiside tihnikut: emantsipatsioon eestipäraselt. – Keel ja Kirjandus, 2011, 12, lk 890–892.
  • Särg, Taive; Johanson, Ants. Pärimusmuusika mõiste ja kontseptsiooni kujunemine Eestis. – Mäetagused, 2011, 49, lk 115–138. http://www.folklore.ee/tagused/nr49/parimusmuusika.pdf
  • Särg, Taive. Eesti regilauluviisid ja rahvamuusika 20. sajandi alguse haritlaste vaates. – Regilaulu müüdid ja ideoloogiad (toim. Mari Sarv). Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2012, 29, lk 71–142.
  • Oras, Janika; Västrik, Ergo-Hart. Estonian Folklore Archives of the Estonian Literary Museum. – The World of Music: Journal of the Department of Ethnomusicology Otto-Friederich University of Bamberg, 2002 (3), 44, lk 153–156.
  • Oras, Janika. Vassili Kolga Muhu Lauluvara aktsioon 1944 ... 1952 ... 2001. – Kogumisest uurimiseni: artikleid Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäevaks (toim. Mall Hiiemäe, Kanni Labi). Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 20. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002, lk 280–297.
  • Oras, Janika. Eesti rahvamuusika laserplaadiantoloogia keskendub regilaulule. – Mäetagused, 2003, 23, lk 239–243. http://www.folklore.ee/tagused/nr23/rmcd.htm [Oras, Janika. CD Anthology of Estonian Traditional Music. – Folklore. Electronic Journal of Folklore, 2003, 24, lk 113–117. https://www.folklore.ee/folklore/vol24/discs.pdf]
  • Oras, Janika. Human Encounters and the Folkloristic Discourse. – Reflecting on Knowledge Production: The Development of Folkloristics and Ethnology, 2007, lk 42–43.
  • Oras, Janika. People of the Present and Songs of the Past: Collecting Folk Songs in Estonia in the 1950s and 1960s. – Musikgeschichte in Mittel- und Osteuropa. Mitteilungen der internationalen Arbeitsgemeinschaft an der Universität Leipzig (toim. Joachim Braun, Kevin C. Karnes, Helmut Loos, Eberhard Möller). Musikgeschichte in Mittel- und Osteuropa, Heft 12. Leipzig: Gudrun Schröder Verlag, 2008, lk 99–112.
  • Орас, Яника; Тамм, Яан; Вястрик, Эрго-Харт. Звуковые коллекции Уральских языков в Эстонском Фольклорном Архиве. – Вопросы уралистики 2009 (toim. И. В. Бродский). Санкт-Петербург: Наука, 2009, lk 402–411.
  • Орас, Яника; Тамм, Яан; Вястрик, Эрго-Харт. Звуковые коллекции финно-угорских народов в Эстонском Фольклорном Архиве. – Ежегодник финно-угорских исследований 2008. Ижевск: Уральский государственный университет, 2009, lk 232–239.
  • Oras, Janika. Lõik eesti folkloorikogumise loost: Nõukogude aja helisalvestused. – Akadeemia, 2009, 4, lk 703–724.
  • Oras, Janika. Motivations of Volunteer Archive Correspondents: Three Women from Estonia. – Ethnologia Fennica. Finnish Studies in Ethnology, 2010, 37, lk 22–36.
  • Oras, Janika. Recordings of songs by Estonian prisoners of war: repertoire and its representations. – Encapsulated Voices. Estonian Sound Recordings from the German Prisoner-of-War Camps in 1916-1918 (toim. Jaan Ross). Das Balticum in Geschichte und Gegenwart 5. Köln, Weimar, Wien: Böhlau, 2012, lk 147–177.
  • Kõmmus, Helen. Kuidas jäädvustada Viljandi Folki? – Kultuur, 4.08.2007, Eesti Päevalehe AS.
  • Kõmmus, Helen. Ethnomusicological Field Work in the 21st Century: Video Cameras, Multi Channel Recordings and the World Wide Web. – Technical challenges and developments in 21st century folk music archiving. Budapest, 2008. 06. 11–12 (toim. P?l Riihter, Gitta Demeter). Budapest: Hungarian Academy of Sciences, 2008, lk 18–30.
  • Kõmmus, Helen. "See Soaremoa on üks väikene moa, aga siiski soarlane laulab koa." Teadusliku ja praktilise väärtusega kogumik Saaremaa muusikapärimusest. – Mäetagused, 2015, 62, lk 139–143. http://www.folklore.ee/tagused/nr62/r01.pdf

    Rahvatantsud ja rahvapillid

  • Rüütel, Ingrid. Kihnu pärimustantsud minevikus ja tänapäeval. – Mäetagused, 2009, 41, lk 53–74. http://www.folklore.ee/tagused/nr41/ryytel.pdf
  • Rüütel, Ingrid. Uusi andmeid eesti torupillist ja Rootsi-Eesti kultuurisuhetest XVIII sajandi alguses. – AegKiri. Enne ja Nüüd (toim. Sirje Endre, Katre Koit, Hedi Rosma). Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, 2011, lk 214–216.
  • Kõmmus, Helen. Virosta Eestiksi. Tukholman virolainen kansantanssiryhmä Suomessa vuoden 1958 kesällä. – Ensimmäisellä kentällä (toim. Merja Hottinen ja Elina Paukkunen). Musiikin suunta. Helsinki: Suomen etnomusikologinen seura, 2005, 27, lk 5–15.

    Personaalne artiklikogu

  • Rüütel, Ingrid. Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi. Tallinn: TEA Kirjastus, 2010.

    üles
    uurimisteemad
    ERA
    HALDJAS
    KIRMUS