Eesti piltmõistatuste traditsioonid ja improvisatsioon. Elektrooniline andmebaas http://haldjas.folklore.ee/Reebus

Piret Voolaid
EKM FO assistent, TÜ rahvaluule õppetooli magistrant

Ettekande eesmärk on tutvustada Eesti Kultuurkapitali toetusel rajatavat ja käesoleva aasta mais valmivat eesti piltmõistatuste elektroonilist andmebaasi.

Piltmõistatused ehk reebused on mõistatused, mille vormi moodustavad sarnaselt tavamõistatustele küsimus ja vastus. Oluliseks erinevuseks muudest mõistatuse alaliikidest on asjaolu, et harjumuspärase rahvaluule omaduse — suulisuse — asemel on tegemist kirjaliku realiseeringuga. Küsimusepoole moodustab paberile joonistatud (tavaliselt raamitud) minimalistlik pilt koos selle juurde esitatud küsimusega Mis on pildil?, vastuseks on aga pildil oleva nähtuse, eseme, tegevuse, olukorra ühe sõna või lausena antud kujundlik kirjeldus.

Andmebaasi lähtematerjalina on kasutatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi piltmõistatuste paberkartoteeki, kuhu on koondatud kõik rahvaluulekogudes leiduvad piltmõistatused 1960. aastate algusest tänapäevani. Andmebaas sisaldab 7 500 piltmõistatust, mis jagunevad sarnastest variantidest koosnevateks tüüpideks. Kokku on tüüpe umbkaudu 600. Andmebaasist on võimalik genereerida tekste vastavalt järgmistele tingimustele: piltmõistatuse tüübid, arhiiviviide, koguja, kogumispaik, dateering ehk kogumisaeg, märksõna.

Folkloristlikust aspektist on huvipakkuv andmebaasi loomise käigus piltmõistatuste tüpologiseerimisel tekkinud probleemistik, arvesse võttes materjali traditsioonilisust ja suurt improvisatoorsust. Rahvaluulele omaselt toimivad traditsioon ja improvisatsioon vastandlikult. Traditsioon püüab säilitada teksti muutumatult ja kajastub eelkõige suurtes piltmõistatusetüüpides (Karu ronib puu otsa — 710 varianti, Kaelkirjak akna taga — 689 varianti). Kui aga tekst kasutuses teiseneb, saab rääkida improvisatsioonist. Piltmõistatuste puhul võib improvisatsiooni jälgida mitmes kihistuses: 1) samas tüübis või tekstis võivad muutused tekkida eri aegadel (sama tüübi eri redaktsioonid, kahest eri tüübist tekkinud kontaminatsioonid), 2) äärmuslikumaks variandiks on rohkearvuliselt liigisiseselt vanalt baasilt tekkivad uued iseseisvad ühetekstivariandiga tüübid. Ühekordselt ex tempore tekkinud improvisatoorse materjali rohkust põhjustab asjaolu, et piltmõistatuste näol (nagu tänapäeval kogu mõistatuste žanri kohta väita võib) on tegemist peamiselt lastefolklooriga, lapsed on aga väga loomingulised ning vabad kinnihoidvatest stereotüüpidest ning nii tekib vanalt pinnalt tohutult palju uusi piltmõistatusi.

Improvisatsiooni klassikalised põhjused on unustamine ja vajadus luua midagi uut, piltmõistatuste puhul seisame silmitsi just viimasega.

tagasi