Kogumik "Eesti rahvalaulud segakoorile" on välja antud kolme vihikuna (1890, 1905 ja 1908) ja sisaldab 87 laulu. Neist 17 on KAH ise üles kirjutanud ja hiljem neljahäälsele segakoorile seadnud, ülejäänud rahvaviisid on ta võtnud teistelt kogujatelt. Samas leidub ka rahvalauluseadeid, mille autoriks on muud tolleaegsed muusikategelased.
KAH on püüdnud anda mõningast informatsiooni kogumisaja ja -koha, samuti esitajate ja kogujate kohta, kuid andmeid leidub ebaühtlaselt. Kogumikus ilmunud laule on KAH "Eeskõnes" iseloomustanud nende vanuse ja muusikaliste tunnuste põhjal. Samuti on ta püüdnud seletada rahvalaulu funktsiooni ja olemust.
Ettekandes jälgin lähemalt, mida on KAH mõistnud nimetuse all "eesti rahvalaul" ja kuidas paistavad tema määrangud tänasele uurijale. Vastuseid olen otsinud võrdleva uurimistöö kaudu, kus kõrvutan KAH kogumikus avaldatud koorilaule eesti regiviisi stiilitunnustega vormi, rütmi ja helikõrgusliku organisatsiooni tasandil.
Neli viiendikku kogumikus "Eesti rahvalaulud segakoorile" kasutatud lauluviisidest ei vasta tänapäeval teadaolevatele regiviisi tunnustele. Põhjuseks võib olla KAH valikuprintsiip, mis lähtus tema Lääne-Euroopa eeskujudele tuginevast muusikateoreetilisest ettevalmistusest. KAH valis tol ajal enam levinud ja talle meeldinud laulud ning mugandas need vastavaks tema keskkonnas tunnustatud koorimuusikale.