Ettekandes käsitletakse metshaldjaga seotud komi pärimust. Analüüsitud on 129 Sõktõvkari Ülikooli rahvaluulearhiivis leiduvat teksti, mis on üles kirjutatud ajavahemikus 1980–1999. Žanrikuuluvuse poolest on need usundilised muistendid või memoraadid. Muinasjutud on kõrvale jäetud.
Peamised küsimused, millele ettekandes vastust otsitakse, on need, mis kerkivad iga uurija ette algmaterjali korraldamise käigus. Need on: mis? kus? kuidas?
Metshaldjas kannab rahvasuus mitut nime. Metshaldja ilmumiskujude üldpilt on vägagi kirju: ta võib ilmuda määratlemata, loodusvormilisel, zoomorfsel, antropomorfsel ja segakujul. Kõige sagedasemateks haldja tegevusviisideks võib pidada eksitamist, inimese ründamist. On arvatud, et komide kujutelmades domineerib range, aga õiglase metshaldja kuju, kes üldse ei ole verejanuline. Ta on erapooletu nende suhtes, kes metsas viibides täidavad kõiki käitumisreegleid ja norme, ilma tagajärgedeta hoiatab väikeste normirikkumiste eest, tõsisemate eksimuste eest võib jätta ilma jahiõnneta ja saadud abi eest rikka saagiga tänada.
Tänapäeva tekstide põhjal ei ilmne metshaldja halduslikud ja valitsemise funktsioonid. Ta on saanud kurja iseloomu.