Mereröövlid ja põlenud tammikud (Oma-võõra suhe Viinistu kohapärimuses)

Melika Kindel
TÜ rahvaluule õppetooli tudeng

Viinistu külast on Eesti Rahvaluule Arhiivi kogutud ühtekokku 362 kohapärimuslikku teksti. Viinistu kohapärimuse eripäraks on väga kitsalt lokaalne iseloom, kus jututraditsiooni keskmes on peamiselt oma küla piires tuntud paikadest kõnelevad lood. Seega kannab külast kogutud kohapärimus endas tugevat paikkondlikku identiteeti.

Identiteedi üheks keskseks kriteeriumiks on U. Brücki järgi sarnasuse aspekt. Samastumine mingi sotsiaalse rühmaga või territoriaalse üksusega tähendab samaaegset eristumist teistest inimrühmadest, füüsilistest ümbrustest. Iseenda määratlemisel on "meie" ja "nemad" pidevalt vastandatud.

Seesugune samastumine/vastandamine ilmneb ka arhiivi talletatud kohajuttudes. Viinistu kohapärimuses tuleb oma-võõra suhe teravalt esile Mohni saare mereröövlitest kõnelevas pärimuses, kus kohalikud elanikud on vastandatud halbadele mereröövlitele. Kui pärimuses seostatakse naaberküla Pärispead mererööviga, siis oma küla elanike osalus selles lausa välistatakse.

tagasi