Süüvides stereotüüpiasse

Seekordses artiklis olen sõna süüvima kasutanud pigem tähenduses 'sügavusse tungima', mitte niivõrd 'süvenema'. Oma artiklis üritan ma järjekordselt kombata küsimust, mis asi see stereotüüpia selline on, ja tungida selle sügavamatesse, mitte nii ilmsetesse kihtidesse.

Sissejuhatuseks

Stereotüüpia mõiste pärineb tegelikult trükitehnikast (1). Sealt võib tuleneda ka suhtumine stereotüüpsesse kui klišeelisesse, püsivasse, muutumatusse, igavasse (nt 1936. aasta "Eesti Entsüklopeedia" või ka Friedebert Tuglase arvamus stereotüüpiast kui kunstnikku ahistavast türanniast (1996 [1912]: 18–19, 29–35)).

Sõjajärgses Eesti folkloristikas käibiv (ja sealt ka entsüklopeediatesse ning sõnastikesse kandunud) definitsioon sisaldab üldjoontes järgmist määratlust: stereotüüpsed on samasuguselt eri teemades ja analoogilistes situatsioonides korduvad üksused (vt nt Laugaste "Eesti rahvaluule" 1975: 168–169). Eri autorid loevad stereotüüpianähtuste hulka kuuluvaiks sõnade, sõnaühendite, värsside, värsiosade, värsirühmade, motiivide jne kordumist.

Lauliku seisukohast peaks stereotüüpne olema üksus, mis kuulubki kokku või mida peabki kasutama vastaval hetkel vastavas situatsioonis. Siinkohal tuleb märkida, et psühholoogias defineeritakse stereotüüpi kui kinnistunud seoste kogumit, mis väljendub isiku harjumustes, käitumislaadis, õppimis- ja tööjõudluses (vt nt TEA Võõrsõnastik 1999). Seega peaks stereotüüpne üksus (nt vormel) olema laulikule harjumuspärane kasutada ja selle kasutamine äratama kuulajais soovitud seoseid ja äratundmisi.

Regilaulu uurija seisukohast on stereotüüpia aga suhteliselt problemaatiline mõiste või nähtus. Millist kordumist võib üldse stereotüüpseks nimetada? Esiteks, kui mitu korda peab mingi üksus korduma, et seda võiks stereotüübiks lugeda? Teiseks, kas igasugust kordumist võib nimetada stereotüüpiaks? Uurija jaoks on stereotüüpsed üksused eelkõige kuidagi silmatorkavad – kas siis kvantitatiivselt või kvalitatiivselt – korduvad üksused. Ennekõike märgatakse kindla funktsiooniga nähtusi. Nii näiteks on eesti folkloristid märganud (s.t uurinud) eelkõige stereotüüpseid pöördumisi (nt Tedre 1964) ja kinnisepiteete. Kogu vormeliteooria on tegelikult kinnisepiteetide rohkuse märkamisest võrsunud (2).

Tegelikult võib stereotüüpia määratlemisel kaevuda ju veidi sügavamalegi – kui otsida, siis leiab. Nii on vormeliteoreetikud leidnud muudki kordumist peale sõnasõnalise – kuni kõlaliste kordusteni välja. Selle tulemusena leiavad vormeliteooria kriitikud, et vormelid on pigem uurija uskumise asi (vt nt Harvilahti 1992: 35–36, Kiparsky 1976). Seda võib kogeda ka eesti regilaulu stereotüüpiat käsitlevate tööde lugemisel – stereotüüpia tõestuseks toodud näited ei veena (ei saa ju esitada kogu uurimismaterjali!), lugeja näeb oma meelisteemale vastavalt seal kas keelelistest (üldkeele fraseologismid, grammatika), meetrilistest või muudest põhjustest tingitud kordumisi.

Eesti folkloristikas oli Udo Kolgi 1962. aasta artikkel tegelikult see, mis murdis senise traditsioonilise vaatenurga stereotüüpiale. U. Kolk hakkas vaatama stereotüüpiat süvitsi, eemaldudes funktsionaalsetest vormelitest ja tungides kihi võrra sügavamale, sõnatüvede kordumisse. Tema poolt käsitletud alliteratiivsed ja paralleelsed sõnapaarid on loomulikult silma? ja kõrvahakkavamad, kuna kannavad lisaks kõla? ja mõttekordusele värsis põhisõnumit (mis tahes see ka oleks). Ka meetrilised vormelid äratavad oma kindla asendi tõttu tähelepanu. Seetõttu üritan ma järgnevas tungida stereotüüpiaotsinguil omakorda veel sügavamale (3), tegeledes igasuguste sõnapaaride ülelugemisega ja nende võimalike tähenduste otsimise ja võrdlemisega.

Sõnapaarid

Artikli analüüsimaterjaliks on ERA Jakob Hurda kogudes leiduvad Kodavere khk regilaulud (kogutud 1876.–1900. a) – 318 laulu, 5613 värssi, kus on umbes 150 laulutüüpi (sh hulk esialgu täpselt määramata pulmalaulude motiive). Sõnatüvede registri (4) põhjal on koostatud sõnapaaride registrid:

1) kõrvutised sõnapaarid – sõnad, mis asuvad värsis kõrvuti (nt 1. ja 2., 2. ja 3., 3. ja 4. sõna jne) – 14 878 sõnapaari, 9299 erinevat sõnapaari (ühtlustamata, s.t erinevas järjekorras paarid on kokku viimata);

2) potentsiaalsed e võimalikud sõnapaarid – sõnad, mis asuvad ühes värsis, aga mitte kõrvuti (nt 1. ja 3., 1. ja 4., 2. ja 4., 2. ja 5. sõna jne) – 14 046 sõnapaari, 9370 erinevat sõnapaari (ühtlustamata);

3) kõik kokku – 28 924 sõnapaari, 17 934 erinevat (ühtlustamata) – seega on 735 sõnapaari, mille osised asetsevad värsis nii kõrvuti kui ka lahus.

Tähelepanu peab juhtima veel asjaolule, et sõnapaaride arv on mehhaanilise määramise tõttu teoreetiline – selle põhjal ei saa teada, mitu korda tegelikult nende osised lauludes esinevad.

Eelkõige oli sõnapaaride ülelugemise eesmärgiks selgitada välja püsivad (stereotüüpsed) sõnapaarid, mis pole omavahel alliteratsiooni ega parallelismiga seotud. Nn edetabeli sõnapaare (50 levinumat) saab vaadata artikli lõpus paiknevast lisast (tabel 1). Oma artiklis vaatlen ma mõningate Kodavere regilauluvalimis levinumate sõnapaaride esinemist ja tähendusi – üldkeeles tavaline naine—võt-, mõned epiteetide-nimisõnade ühendid (hell veli, vaene laps, noor mees). Artikli lõpus puudutan ma veidi ka sõnapaaride ja liitsõnade võimalikke seoseid.

Tekstikorpused

Lisaks sõnaühendite tähenduste vaatlemisele Kodavere regilauludes jälgin ma nende tähendusi veidi laiemas kontekstis, esiteks vastavalt "Eesti regilaulude antoloogia" (ERlA) internetiväljaande otsingumasina võimalustele (5), teiseks vaatlen sõnapaaride osiste esinemist Eesti kirjakeele korpuses (TÜKK), kus on võimalik esitada päringuid sõna algvormi põhjal ja maksimaalseks tulemuseks esitatakse kuni 1000 lauset. TÜKK-i otsingumasin ei esita leitud lausete arvu, mistõttu on nende ülelugemine suurte koguste puhul raskendatud (ja käesoleva artikli puhul ei pidanud ma vajalikuks neid raskusi ületada). TÜKK esitab ka sõnasagedusi kõigi alamkorpuste materjali põhjal (kuid mitte kogu korpuse ulatuses, alamkorpuste sagedused on arvutatud á 150 000 sõna pealt), eraldi on esitatud 1000 sagedasemat sõna ja 1000 sagedasemat bigrammi. Kahjuks ei andnud käesolevas artiklis kasutatud näidete puhul tulemusi ei TÜ suulise kõne uurimisrühma tekstikorpuse ega Eesti keele püsiühendite andmebaasi võrdlev kasutamine.

Kolmandaks vaatlen ma sõnapaaride esinemist Eesti ütluste andmebaasis (vanasõnad ning kõnekäänud ja fraseologismid). Vanasõnade andmebaas (13 000 teksti) esitab "Eesti vanasõnade" teaduslikus väljaandes (EV, ilmus 1980–1988) toodud vanasõnatüüpide normaalvormid. Kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas (25 400 teksti) sisaldab tekste Asta Õimu "Fraseoloogiasõnaraamatust" (1993) ning ERA käsikirjalisest arhiivist ja EKI murdearhiivist. Mõlemal puhul on võimalik otsida märksõnade järgi (ka mitu sõna korraga), otsingumasin esitab ka otsingu arvulise tulemuse. Vanasõnade puhul esitatakse vanasõna tüübinumber ja tiiteltekst (vastavalt EV-le) ning autentsete arhiivitekstide arv. Kõnekäändude ja fraseologismide otsingutulemusena esitatakse järjekorranumber (tulemuses) ning tekst.

Naisevõtt

Kõrvutistes sõnapaarides esineb sõnapaar naine—võt 6 korda (~ 176. kohal), võt—naine 7 korda (~ 100. kohal). Potentsiaalsetes sõnapaarides esineb naine—võt 1 kord, võt—naine 15 korda (6. kohal). Sõnaühend naine—võt esineb Kodavere regilauludes 24 värsis, 16 laulus.

Ei või, ei või vennikene, ei või ühte naesta võtta. Teene võtab teese naese, teene teese õekese. (6) Eila võttin naese nuore, tuna eile tõese puole. (7) Vanapoiss, mis sa vahid, eks sa vahest võta naista! (8)

Eesti ütluste andmebaasis esineb naisevõtmine 47 vanasõnatüübis. Neist populaarsemad (autentsete tekstide arvu järgi) on:

9747 Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine – 130 korda;

7327 Võtad naise, nagu regi perän; saad latse, nagu kivi rii pääl – 30;

7331 Võta naine heenakaarelt, aga mitte kirikuteelt – 25;

7250 Võta naine töö juurest, mette keriguteelt – 13;

7386 Narr, kes Narvast naise võtab, loll, kes linnast lehma ostab – 11.

Ütlusi on vaid kolm:
mis sa nutad, võta naine!;
küll see paraneb enne ära, kui naise võtad;
võtab naise varata kui hange vahelt.

Naisevõtmine on kõnekeeles tavaline sõnapaar. Naist võetakse, mehele minnakse. Tegemist on siiski idiomaatilise väljendiga, mida ei saa otse teistesse keeltesse tõlkida. Näiteks inglise-eesti võrgusõnastikus on küll abielluma/abielu vasteteks married 'abielus', 'abielu-'; get married 'abielluma'; marry 'naituma', 'abielluma'; marry off 'mehele panema'; wed 'abielluma', 'paari minema', kuid väljendit naist võtma ei ole. Vene-eesti võrgusõnastikus on väljendi naist võtma vasteteks женить, жениться.

Fraseoloogiasõnastikus pole artiklit naist võtma, väljend esitatakse mõne muu artikli näitelausetes (Kae nalja, või tema tahab juba naist võtta) või otsingusõna abielluma vastete seletustes (altari ette viima). Sünonüümisõnastikus on naima tähendusteks antud naist võtma ja naiseks võtma. Väikses murdesõnastikus on naist võtma sõna naima tähenduseks. A. Saareste "Eesti keele mõistelises sõnaraamatus" on märksõna abielluma vasteks 49 artiklit, nende seas ka naiseks võtma (naist võtma ei ole).

TÜKK-is ei ole naist võtma kuigi populaarne väljend. Sagedasemate bigrammide seas seda väljendit ei leidunud. Kogu korpuse põhjal otsitud umbes tuhande sõna naine sisaldava lause seas on 44 sellist, mis sisaldavad ka sõna võtma, neist vaid seitsmes on tegemist naisevõtuga.

Abielusuhted, eriti kaasa valik on regilauludes populaarne teema, seepärast esineb ka seda sõnapaari lauludes ohtralt. Kirjakeele korpustes on teemadevalik laiem, abielusuhted ei ole seal nii tähtsal kohal, seepärast ei satugi see sõnapaar sagedamate hulka.

Regilauludes seostuvad sõnad naine ja võtmine eelkõige abiellumise tähistamiseks. Analüüsitud Kodavere regilauludes, kus naine ja võt- esinevad ühes värsis, räägitakse ikka ainult naise võtmisest, vaid ühes värsis Virus võtsid viisi vennanaised (9). ERlA-s oli otsingu naine && võtma tulemuseks 128 värssi, kus naine ja võt- ühes värsis tähistas naisevõttu, 6 korda midagi muud (enamasti naine võttis midagi teha (10)). Ka vaid mõned üksikud vanasõnatüübid (ja mitte ühtegi ütlust) on sellised, kus naine midagi võtab. Kirja- ja kõnekeelekorpustes ei ole see suhe nii selgepiiriliselt abiellumise kasuks, kuna keeleliselt on ju muidki võimalusi: naine saab midagi võtta jms.

Abiellumisega seotud värssides on sõna naine paarilisteks veel:
saa (9); otsi (4); mu (3); tuua (3); tule (2); kosi (1); sihi (1); vahi (1).

Levinum sõnapaar naine—saa jaguneb õigupoolest kaheks: mehepoolne tõdemus naise saamisest ja naisepoolne tõdemus kellegi naiseks saamisest.

ehk sai sulle siegi naene (11) ei suand naessa seälta mualta nuore, (12) siis oleks saand ma saksal naiseks [– – –], nüüd must sai aga sandi naene (13) minust suaneb talunaene (14)

Värsid, kus mees saab naise, on omamoodi vastandid naise võtmisele, kuna saamine peaks loomuldasa olema passiivsem.

Kodavere materjalis on 9 värssi, kus naine—saa- seostub naisevõtmisega, 3 värssi muuga. ERlA-s on tüved naine ja saa- 85 värsis, neist 20-s saab naine (kellegi) naiseks, 29-s saab mees (mingisuguse) naise, 31 on muud, mitteabielulised ja 5 värssi sisaldavad tüvesid saa- + naine + võt-.

Tüved naine ja saa- esinevad koos vaid kuues vanasõnatüübis ja ühes ütluses, neist ükski pole seotud naisevõtuga.

Seega on regilauludes naine ja võtma püsivalt seotud kindla tähendusega sõnaühend (lähenedes fraseologismile), mis erineb teistest omasugustest (nagu naine—saa-) oma tähendusliku stabiilsuse poolest.

Hellad velled, noored mehed, vaesed lapsed

Üks levinumaid ja ka tuntumaid vormelitüüpe on epiteedi-nimisõna püsiühendused. Nende levimust näitab ka see, et Kodavere lauluvalimi kõrvutiste sõnapaaride seas (ja ka koondarvestuses) on esimesel kohal ell veli, mis esineb 44 korda (15). Üheksandal kohal paiknev sõnapaar veli—ell tuleneb õigupoolest pöördumisvärssidest veli, ella vellekene. Potentsiaalsete sõnapaaride hulgas sõnapaari ell—veli pole.

Sõnapaar ell veli on 31 korral üte (pöördumine), kümnel korral mingi muu lauseliige.

veli hella veljekene (16) meie ella veljekene (17) ellakene veljekene (18) külä poesid, elläd veljed (19) erelid lõid ellad veljed (20) kutsin oma ella velje (21) mis nied virved ellad veljed (22)

Eesti ütluste andmebaasis ei ole ei vanasõnades ega ka ütlustes hella velje.

TÜKK-ist leiab ainult neli lauset, milles sõna veli (kusjuures kahes tegemist autovelgedega). Kombinatsiooni hell veli loomulikult pole. 1000 sagedasema sõnatüve seas pole kumbagi sõna. Sõnastatistikas on sõna veli esinemisarvuks kolm. Sõnatüvi ell esineb kuues variandis, kokku 36 korral.

Seega on hell veli puhtalt regilaululine sõnaühend.

Sõnaühend vaene laps esineb üksnes kõrvutistes sõnapaarides (24 korda), laps—vaene ei kordagi.

aga meie näda, vaene lapsi (23) ega vahel vaesta lasta (24) jättis mind vara vaeseks lapseks(25) kohe ta võtab vaesed lapsed (26)

Kodavere regilauludes on sõna laps täiendid (nii liitsõnades kui ka epiteetidena): vaene (24); tütar (13); see (8); orja (4); karja (3); küla (2); meie (2); ematu (1); halb (1); kantud (1); näljane (1); põlatud (1); raadi (1); vaim (1); vald (1).

Täiendi vaene põhisõnad on: laps (24); mina (4); naine (3); ori (2); teekäija (2); tütar (2); mees (1); ta (1); talumees (1); talupoeg (1).

Seega on vaene—laps kõige püsivam sõnapaar sõnaühendi mõlema osise poolt vaadatuna.

Tegelikult ei ole päris selge, kas tegemist on liitsõna või epiteedi-nimisõna ühendiga, kuna see ei esine kordagi (meetrilistel põhjustel) liitsõnalisel kujul vaeslaps. Samuti käänduvad mõlemad liitsõna osised. Liitsõnaks võib seda selgelt pidada vaeslapselaulude puhul, võibolla ka paralleelühendites ori—vaenelaps. Aga pulmalauludes, kus neidu nimetatakse vaeseks lapseks?

Eesti ütluste andmebaasis on 33 vanasõna, kus esinevad tüved vaene ja laps, neist vaeslaps 24 ja vaene laps 1 vanasõnas. Sõnaühend ei esine üheski kõnekäänus (sõna laps on muidu 98 kõnekäänus ja fraseologismis).

TÜKK-is esineb sõna laps 431 korda (mahtudes 1000 sagedasema sõnatüve hulka). Lisaks veel 124 liitsõna, milles laps on osiseks. Sealhulgas nii vaeslaps kui ka vaenelaps esinevad 2 korda. Sõna vaene esineb 21 korda, liitsõnade osisena veel 19 korda.

TÜKK-is on hulgi sõna laps sisaldavaid lauseid. Neist viies lauses on ka sõna vaene. Päringule vaene vastas ligi 60 lauset, neis kuues sõna laps. Kahe otsingu ühisosaks on kolm lauset, kus esineb epiteet + nimisõna vaene laps. Seejuures ei olegi tegemist mitte vaeslapsega, vaid just vaese lapsega (tähenduses 'väeti' jne). Vastuseks päringule vaeslaps annab korpus 5 lauset, vaenelaps 2 lauset (viimased on ilukirjandusest pärinevad väga poeetilised laused).

Sõnaühend vaene—laps on tavakeeles täitsa olemas, kuid loomulikult pole see nii levinud kui regilaulus. Tavakeeles on selge vahe sõnadel vaeslaps 'orb' ja vaene laps, s.t 'õnnetu, vilets laps' (27).

Kodavere lauluvalimi kõrvutiste sõnapaaride seas esineb noor—mees 18 (13.), mees noor 12 korda (30. kohal). Potentsiaalsete sõnapaaride seas pole kumbagi sõnapaari.

nuored mehed, hellad veljed (28) oh te hullud nuored mehed (29) välja, välja, nuored mehed (30) homme tuleb nuori meesi (31) küla noarile mehile (32)

Mõlemad sõnatüved on nn edetabelisõnad (viiekümne levinuma seas): noor esineb 87 korda (38.), 76 korral esineb täiendina, olles levinum epiteet pärast kulda. Epiteedi noor põhisõnad on: mees (29); neiu (20); naine (13); poeg (4); tütar (3); neitsi (2); noorik (1); sõsar (1); ärra (1). Mees on küll levinuim noore põhisõna, kuid mitte drastiliselt esileküündiv.

29 seda sõnapaari sisaldavas värsis ongi noor mees epiteedi-nimisõna ühend, ühes värsis on kaks korda sõnatüvi noor: noarte meässe noarekille (33).

Sõnatüvi mees esineb 148 korda, 145 värsis (13. kohal). mehe täiendid (103): noor (29); vene (7); meie (6); pere (5); sõda (5); kauba (4); oma (4); vana (4); kehv (3); see (3); üva (3); aida (2); minu (2); must (2); mõis (2); naine (2); teo (2); abi (1); ilus (1); kallis (1); kura (1); meeleline (1); mu (1); muu (1); mõnus (1); müügi (1); rammu (1); rikas (1); suur (1); talu (1); uhke (1); ull (1); vaene (1); viru (1); vägev (1).

noor on konkurentsitult levinuim mehe täiend.

ERlA-s tuli päringule mees && noor hulgaliselt vastuseid. Ühes värsis olid tüved noor ja mees 300 korral, neist ainult 10 korral polnud noor ja mees epiteedi-nimisõna ühend (nt lt nr 2305 "Ära mine noorelt mehele!" ära mine noorelta mehele või 1106 "Uni, mine külasse!" noorte meeste noorikille).

TÜKK-is olid tüved mees ja noor ühes lauses 56 korral, sh 39 korral käib epiteet noor mehe kohta (sh noorepoolne mees, noor sõjamees jms üksikud erijuhud). Otsingule noormees vastas 131 lauset. 1000 sagedasema sõna hulgas on mõlemad tüved: noor 581 korda ja mees 602 korda (lisaks 183 korda esimees). 1000 sagedasema bigrammi seas sõnaühendit noor—mees ei ole. Igatahes võib öelda, et noor ja mees on kirjakeeles suhteliselt levinud sõnapaar.

Eesti ütluste seas on tüved noor ja mees 12 vanasõnatüübis, neist üheksas noor mees (noormees). Populaarsem vanasõnatüüp (13 autentse variandiga) on nr 12 918 Unusta uni, mäleta mälu, pea noor mees meeles. Vastavaid kõnekäände on ainult üks: mees nagu noor härg (muidu on tüvi noor 42 ja mees 320 kõnekäänus ning fraseologismis). Eesti ütlustes pole noor mees seega kuigi populaarne sõnaühend.

Kõrvalepõikena võiks vaadata, kuidas käituvad teised Kodavere regilauludes levinumad mehe-ühendid mujal keeles. Näiteks sõnapaar vana—mees esineb ERlA-s 45 värsis, sh 10 korral pole vana epiteediks (nt lt nr 2570 "Kas tõid kaku kaasa" Saajavanem, mees vanema; 3034 "Tänu mehe vanemaile" Austan mehe vanemida; 3050 "Kuri mees on kuue hukku" vali mees naise vanendab).

vana ja mees esineb TÜKK-is 32 korda ühes lauses, sh vana mees 8 lauses. Liitsõna vanamees esineb 55 lauses. vana on 1000 sagedasema sõnatüve seas (285 korda).

Eesti ütluste andmebaasis on 25 vanasõnatüübis koos sõnad vana ja mees. Vana on mehe epiteediks 11 vanasõnatüübis. Neist populaarsem (10 autentset teksti) 13 434 Vanal mehel seisab surm silma ees, noorel mehel käib surm selja taga. (4 vanasõnas on paralleel vana—noor.) Vastavaid ütlusi on viis, neis kõigis vana mees või vanamees.

Regilauludes on vana mees vähem esindatud kui noor mees. Laulud, mille minategelane on valdavalt noor tüdruk (ka siis, kui esitajaks on vana naine), on tihti suunatud just minategelase eakaaslastele – noortele meestele ja helladele veljedele (kes on samuti tegelikult külapoisid). Lisaks sellele on vanal mehel regilauludes ka halb imidž: vana mees on vilets noorte vastane (nt sõudmisel), tema eest põgenetakse, temale mehele minemise eest hoiatatakse. Ka üldkeeles on loomuldasa sõnaühend noor mees levinum kui vana mees. Peale selle on vanamees tavakeeles pisut pejoratiivse tähendusvarjundiga, noormees on seevastu suhteliselt neutraalne (isegi steriilne) väljend. Vanasõnad, mis on mõistlike inimeste tarkus, rehabiliteerivad vanad mehed ja toovad välja nende voorused.

Sõnapaar vene—mees esineb ERlA-s 10 värsis. 5 korral vene mees, vene hobune (lt "Venna sõjalugu"); 5 korda pole seost (1299 "Orjusest ostja" Vene keiser, kiidet mees; 1677 "Venna sõjalugu" mehe velle Venemaalta; 1724 "Terve sünnib soldatiks" sust saab Vene sõamees).

TÜKK-is esineb sõnapaar ühes lauses 6 korral, mitte üheski pole vene(lasest) meest – mida oligi arvata. Tavakeeles lihtsalt öeldakse pigem venelane kui vene mees. Eesti ütluste andmebaasis pole ühtki vanasõna ega kõnekäändu, kus oleksid mõlemad sõnatüved. Kui nüüd eriti kõrvale põigata, siis leiab ainult 3 vanasõna, kus on tüvi vene, neist kahes tegemist rahvusega. Seevastu on aga 46 kõnekäändu (tavaliselt võrdlused), kus sisaldub sõna vene(lane või venelik), nt suur lai suu nagu vene saapa säär.

Aga mida tähendab sõna vene väljendites veneloju tegema või läheb põhja nagu vene kirves? Venekirves on arheoloogiline mõiste: vene (s.t paadi) kujuline kirves. Aga kas ütluse kasutajad seda teavad? Vaevalt küll, tegemist on ikka venepärase (venelastele omase, veneliku) kirvega (34).

Kodavere regilauludes on vene meest palju, kuid vaid ühes laulutüübis – "Venna sõjalugu", mis on korduslaul (s.t värss vene mees, vene hobune kordub ühes laulus mitu korda). ERlA-s esineb sõnapaar ka muudes laulutüüpides, kuid siiski vaid ühes lauluteemas – sõja? ja nekrutilauludes. Tüübinimetuste järgi otsides leidsin siiski ühe laulutüübi (2318 "Kui tahad venele minna"), kus hoiatatakse venelasele mehele minemast, kuid seal pole kordagi vene meest. Ka ütlustes pole venelast pea üldse, küll aga on vene(lane) epiteedina produktiivne võrdlustes.

Peremehed, sõjamehed ja laulukuked

Sõnapaaride esinemise analüüsimine annab võimaluse vaadelda üht huvitavat liitsõnadega seonduvat küsimust: kas liitsõnu moodustavad (nimi)sõnad moodustavad ka muus kontekstis püsivaid ühendusi? (35) Selleks olen ma vaadelnud nimisõnatüvedest moodustuvaid Kodavere lauluvalimis vähemalt neli korda esinevaid kõrvutisi sõnapaare (1.) ja nende osiste esinemist pöördjärjestuses (2.) ning potentsiaalseid sõnapaare (3.) ja nende osiste esinemist pöördjärjestuses (4.) (36) (vt Lisa, tabel 2).

Kõrvutine sõnapaar pere—mees esines Kodavere lauludes 8 korda, mees—pere 3 korda, potentsiaalne sõnapaar pere—mees kolm korda.

peremehele pitkad püksid (37) tere, peremehekene (38) peremees | peremehike (39)

Pöördpaarid ja potentsiaalsed (pöörd)paarid tulenevad paraku värsisisestest kordustest.

Liitsõna peremees esineb kuues värsis, 10 korral (neljal korral värsisisene kordus mardilauludes). pere-liiteliste või -täienditega sõnade põhisõnad on: tütar (9); mees (6); naine (6); ema (2); isa (2); neiu (2); emand (1); leem (1); leib (1); pidaja (1); poiss (1).

ERlA-s esinevad sõnatüved mees ja pere 34 värsis, neist 11 pole peremees (nt laulutüüp nr 2947 "Kutsuti koduväiks" peretüttari mehesta; nr 296 "Kass kaevus" külast köis ja perest mees; nr 709 "Vaeslaps soldatiks" perepojad, pitkad mehed).

TÜKK-is esinevad sõnatüved mees ja pere 18 korral ühes lauses, liitsõna peremees esineb 130 lauses. pere tüve sisaldavaid erinevaid sõnu on 24 (kokku 321 esinemisjuhtu, sh peremeest esineb 66 korda, peremeest sisaldavaid tuletisi ja liitsõnu on 6 erinevat varianti (kokku 28)). Eesti ütluste andmebaasis on 103 vanasõnatüüpi, kus esinevad sõnatüved mees ja pere, neist sajas peremees, levinum (90 korda) tüüp nr 2539 Küll jumalal päevi, kui peremehel leiba. Viieteistkümne neid tüvesid sisaldava kõnekäänu seas esineb kõigis liitsõna peremees.

Kodavere regilauluvalimis ei esine sõnatüved pere ja mees ühes värsis muidu kui liitsõnana, ja mees pole ka pere-liiteliste või -täiendiliste sõnade kõige levinum põhisõna. Ka kirjakeeles ja rahvaluule lühivormides esineb valdavalt peremees. Kuigi nende sõnade stereotüüpne seos tundub ERlA põhjal täitsa võimalik, vajab selle selgitamine põhjalikku uurimis- ja võrdlemistööd suurema materjali põhjal.

Kõrvutine sõnapaar sõda—mees esineb Kodavere lauludes (selles valimis ainult laulutüübis "Venna sõjalugu") viiel korral, mees—sõda kuuel korral, potentsiaalne sõnapaar sõda—mees ühel korral.

sõda mies | sõda obune (40) kes peästab mehe sõdassa (41) sõdan meri juokseb mieste verda (42)

Enamus kõrvutisi sõnapaare mees—sõda lähtub värsist sõda mees | sõda obune. Ühes värsis siiski pole tegemist sõjamehega.

Eesti ütluste andmebaasis on üks vanasõna, kus mees sõdib (tüve sõda sisaldavaid vanasõnu on muidu 25), ja ei ühtki kõnekäändu (tüve sõda sisaldavaid kõnekäände on muidu 18).

TÜKK-is esineb liitsõna sõjamees 6 lauses, tüved sõda ja mees 27 lauses (otsing algvormi järgi sõda, sõdima, sõdur). Sõnatüvi sõda esineb 49 eri variandis (ka verbidena ja liitsõnade osadena) 548 korda, sõna sõda on 121 esinemiskorraga 1000 sagedasema seas.

ERlA-s on 11 värsis tüved sõda ja mees (nt laulutüübis nr 1680 "Sõjas mõõk ja hobu kallis" hobune tõstab meest üle sõja; sõjas on nõnda mehepäid; nr 1677 "Venna sõjalugu" See peastab mehed sõjasta; nr 1676 "Neiud sõtta" Mehed viiakse sõdaje), 4 värsis sõjamees.

Seega on nii kirjakeeles ja kui ka regilaulukeeles loomuldasa rohkem juttu sõjamehest kui mehest sõjas (kirjakeeles on sõjamehe tähistamiseks ka rohkem võimalusi, nt sõdur). Aga regilauludes on ikkagi tegemist pigem ühe laulutüübiga (Kodaveres "Venna sõjalugu") või siis kitsama teemaga, lauludega sõjast ja nekrutitest. Ja kes muu loomulikult ikka sõjas käib kui mehed.

Kõrvutine sõnapaar laul—kukk esineb Kodavere lauludes neli korda, kukk—laul kuus korda, potentsiaalne sõnapaar laul—kukk üks kord.

kuke laalas, hobu hirnus (43) lakas laulis laulukuke (44) vahest kukke laalab vara (45)

Neljas värsis esineb laulukukk ("Mehetapja": lakast tapsin laulukuke), kuues värsis kukk laulab, ühes värsis laulab laulukukk. Seega on Kodavere valimis selge vahe laulukukel ja kukel, kes laulab (46).

ERlA-s esineb 51 värsis kukk ja laul, enamasti kukk laulab, või siis kuke [– – –] laul (mitte liitsõnana, mõni epiteet on vahel). Ei ole ühtki laulukukke, küll aga võib kuke paralleeliks olla laululind.

Eesti ütluste andmebaasis on vaid kaks vanasõnatüüpi, kus on tüved kukk ja laul, mõlemas kukk laulab (sõna kukk sisaldab üldse 35 vanasõnatüüpi). Üheksast kõnekäänust kuues kukk laulab, kahes on laulukukk, ühes kukk ja laulukont (sõna kukk sisaldab üldse 105 kõnekäändu ja fraseologismi). Seega vanasõnades pole kukk kuigi populaarne, küll aga fraseologismides (eriti võrdlustes), kuid laulmisega ei seostu rahvaluule lühivormides kukk kuigi sageli.

TÜKK annab sõna algvormi kukk järgi otsingu tulemuseks 20 lauset, neist kahes kukk laulab. Tüve laul sisaldab TÜKK-is 30 erinevat sõna, kokku 224 (laulu ennast kõige rohkem – 67). Tüve kukk sisaldab 2 erinevat sõna (kokku 19), kukke ennast 16.

Igatahes pole kukk ja laul kirjakeeles ega rahvaluule lühivormides kuigi populaarne teema. Regilauludes on kuke ja laulu seos siiski tugev (Kodavere valimis 25-st sõna kukk sisaldavast värsist 10-s on kukk seotud lauluga), oma vähese esinemuse tõttu võib see seos jääda märkamata.

Kokkuvõtvalt lõpetuseks

Käesolevas artiklis olen vaid osaliselt puudutanud küsimusi, millega on võimalik tegeleda sõnapaaride ülelugemisel saadud tulemusi kasutades. Lisaks Kodavere lauluvalimile olen võrdlusmaterjalina kasutanud Eesti regilaulude antoloogiat, Eesti ütluste andmebaasi ning TÜ Eesti kirjakeele korpust.

Esiteks käsitlesin üht levinud sõnapaari naine—võt-. Tegemist on küll ka tavakeeles levinud idiomaatilise sõnaühendiga, kuid regilauludes ilmutab see suisa fraseoloogilist iseloomu: regilauludes ei kasutata selle sõnapaari muid, kirjakeeles valdavaid tähendusvõimalusi (nt naine võtab), vaid üksnes tähendust naist võtma 'abielluma'.

Teiseks käsitlesin sõnapaaridena väga produktiivseid epiteedi-nimisõna ühendusi (nn kinnisepiteete). Esimene näide, Kodavere lauluvalimi sõnapaaride edetabeli esimesel kohal asetsev sõnapaar hell veli osutub puhtalt regivärsiliseks – see ei esine ei kirjakeeles ega rahvaluule lühivormides. Teise näitena vaatlesin regilauludes väga levinud, mujal harva esinevat sõnapaari vaene laps. Regilaulude kontekstis jääb enamasti hämaraks, kas tegemist on liitsõna või epiteedi-nimisõna ühendusega (nii grammatiliselt kui ka sisuliselt), kirjakeeles on nende kasutamisel ilmne vahe. Viimaseks vaatlesin sõnapaari noor mees, mis ilmutab seost produktiivsuse ja imagoloogia vallas: nii regilauludes kui ka kõnekeeles levinud sõnapaar on positiivse tähendusega (võrreldes nt vastandiga vana mees).

Artikli viimases peatükis jälgisin liitsõnade ja nende osiste esinemise võimalusi värssides. Põhiküsimus, kas liitsõna osised on omavahel seotud ka iseseisvate sõnadena muudes kontekstides, annab eri materjalide (Kodavere regilaulud ja ERlA) põhjal erinevaid vastuseid. Näib, et see probleem vajab põhjalikumat analüüsi suurema mahuga materjali põhjal.

Need olid vaid vähesed teemad, mida regilaulude sõna(tüvede)paaride esinemust jälgides on võimalik lahata. Siin artiklis jäävad käsitlemata mitmesugused probleemid, nt sõnatüvede kordused, sõnatüvede esinemine kindlates positsioonides (nn meetrilised vormelid) jne. Need teemad jäävad tulevasteks ettekanneteks ja artikliteks.

Allikad

Eesti keele püsiühendite andmebaas. http://www.cl.ut.ee/ee/ressursid/pysiyhendid.html.

Eesti rahvalaulud. Antoloogia. Koost. A. Koemets, R. Mirov, U. Mägi, V. Pino, Ü. Tedre. http://haldjas.folklore.ee/laulud/erla/index.html.

Eesti Ütlused. Andmebaas. http://haldjas.folklore.ee/rl/date/robotid.

English-Estonian Dictionary. http://www.ibs.ee/dict/.

Saareste, Andrus. Eesti keele mõistelise sõnaraamatu indeks. http://www.eki.ee/dict/saareste/.

Tartu Ülikooli Eesti Keele Korpus (TÜKK). http://www.cl.ut.ee/ee/corpusb/.

Tartu Ülikooli suulise kõne korpus. http://sys130.psych.ut.ee/~linds/.

TEA Võõrsõnastik. http://ee.www.ee/VS/.

Vene-eesti sõnastik. Русско-эстонский словарь. http://www.ase.ee/dict/.

Väike murdesõnastik. http://www.eki.ee/dict/vms/index.html.et.

Õim, Asta 1991. Sünonüümisõnastik. http://www.ibs.ee/ibs/estonian/syn/.

Õim, Asta 1993. Fraseoloogiasõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/fras/.

Kirjandus

Eesti Entsüklopeedia VII. Tartu: Loodus, 1936.

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus.

Foley, John Miles 1997. Oral Tradition and its Implications. – A New Companion to Homer. Ed. I. Morris, B. Bowel. Leiden, New York, Köln: Brill, pp. 146–173.

Harvilahti, Lauri 1992. Kertovan runon keinot. Inkeriläisen runoepiikan tuottamisesta. Helsinki: SKS.

Kiparsky, Paul 1976. Oral Poetry: some linguistic and typological considerations. – Oral Literature and the Formula. Ed. B. A. Stolz, R. S. Shannon. Ann Arbor: Center for the Coördination of ancient and Modern Studies, University of Michigan, pp. 73–125.

Kolk, Udo 1962. Värsisisesed vormelid eesti regivärsilises rahvalaulus. – Töid filoloogia alalt I. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, vihik 117. Tartu, lk 71–153.

Laugaste, Eduard 1975. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus.

Saarlo, Liina 2000. Eesti regilaulude vormelid. Magistritöö. Käsikiri TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis.

Saarlo, Liina 2001. Regilaulude vormelid: kvantiteet ja kvaliteet. – Regilaul – keel, muusika, poeetika. Toim. T. Jaago, M. Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool, lk 271–298.

Tedre, Ülo 1964. Stereotüüpsusest Karksi rahvalauludes – Eesti rahvaluulest. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, lk 52–84.

Tuglas, Friedebert 1996 [1912]. Kirjanduslik stiil. – Kogutud teosed 7. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 13–54.

Lisa

Tabel 1 Kodavere lauluvalimist 50 levinumat 1)kõrvutist sõnapaari, 2)potentsiaalset sõnapaari, 3) kõiki kokku

	1.		2.		3.
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. 46. 47. 48. 49. 50.	ell—veli ei—on mu—on mis—on vaene—laps kas—on ema—nenn see—on veli—ell kus—on kui—on noor—mees kus—see mis—sa mis—seal neiu—noor ei—ma kui—ei ei—võida seal—saa aud—peal ei—saa kui—ma laps—lind seal—ma tütar—laps kiri—kinnas kui—see mees—noor su—on ei—tule kes—on kui—lähe kui—tule laud—peal siis—lähe tule—mu tõus—üles või—on ein—maa kes—ei kes—mina kui—mina miks—su naine—noor oh—mai oh—mu üks—on ei—and kas—see	(44) (31) (27) (24) (24) (23) (20) (20) (20) (19) (18) (18) (17) (17) (17) (16) (15) (15) (14) (14) (13) (13) (13) (13) (13) (13) (12) (12) (12) (12) (11) (11) (11) (11) (11) (11) (11) (11) (11) (10) (10) (10) (10) (10) (10) (10) (10) (10) (9) (9)	veli—veli on—on mis—mina tule—tunne võt—naine ei—ei ei—naine kus—seal on—peal tütar—lind kui—and see—laul see—mina tule—veli vii—maa kus—jääd mis—itk mis—me oh—mina saa—naine see—ei siis—küla siis—sõda söö—joo alla—peal isa—ema kus—need mai—mini mees—obu on—mina on—naine on—seal saa—saa see—jääd see—need teine—teine ära—naine ei—söö ei—tõus kui—kodu kukku—poole kuld—proua kus—laul kus—saa laps—laul mu—veli oh—mini on—ema on—mees on—tee	(23) (19) (17) (17) (15) (14) (13) (13) (13) (13) (11) (11) (11) (11) (11) (10) (10) (10) (10) (10) (10) (10) (10) (10) (9) (9) (9) (9) (9) (9) (9) (9) (9) (9) (9) (9) (9) (8) (8) (8) (8) (8) (8) (8) (8) (8) (8) (8) (8) (8)	ell—veli ei—on mu—on kas—on mis—mina mis—on vaene—laps see—on veli—veli kui—on võt—naine kus—on on—on ema—nenn veli—ell tule—tunne ei—saa ei—tule noor—mees see—mina kui—ei kus—see mis—sa mis—seal on—tütar seal—saa neiu—noor oh—mina on—kodu tule—kodu tule—mu ei—ma ei—see ei—võida kes—on on—kolm seal—ma teine—teine tule—veli tõus—üles ei—ei kui—tule kus—need on—peal aud—peal ei—naine kui—ma kus—seal laps—lind oh—mai	(44) (36) (34) (27) (26) (26) (24) (23) (23) (22) (22) (21) (21) (20) (20) (19) (18) (18) (18) (18) (17) (17) (17) (17) (17) (17) (16) (16) (16) (16) (16) (15) (15) (15) (15) (15) (15) (15) (15) (15) (14) (14) (14) (14) (13) (13) (13) (13) (13) (13)

Tabel 2 Vähemalt neli korda esinenud 1) kõrvutised nimisõnapaarid, 2) kõrvutised nimisõnapaarid pöördjärjestuses, 3) potentsiaalsed paarid, 4) potentsiaalsed paarid pöördjärjestuses

1.		2.		3.		4.
tütar—laps ein—maa küla—naine pere—tütar õun—puu kuld—kroon pere—mees kaer—ratsu aru—ein kari—maa kari—vits laba—luu maks—karv pere—naine saks—maa siid—rätt sõda—obu talu—tütar abi—vaim elm—kand iir—ernes jalak—mets kaup—mees käsi—kivi küla—poiss puri—poiss rist—rohi saabas—jalg sara—puu siga—liha sõda—mees tee—aru tee—rada tõrv—känd uni—palang öö—maja au—järg iiu—maa kaev—tee kannus—jalg kari—aed kodu—kana laba—jalg laul—kukk laul—lind lüps—lehm muna—koor ori—laps peiu—poiss pill—roog poeg—naine pärn—mets pärn—põõsas püha—päev säng—sammas vald—pea õle—kõrs	(13) (10) (9) (9) (9) (8) (8) (7) (6) (6) (6) (6) (6) (6) (6) (6) (6) (6) (5) (5) (5) (5) (5) (5) (5) (5) (5) (5) (5) (5) (5) (5) (5) (5) (5) (5) (4) (4) (4) (4) (4) (4) (4) (4) (4) (4) (4) (4) (4) (4) (4) (4) (4) (4) (4) (4) (4)	mees—pere mees—sõda kukk—laul lind—laul lehm—lüps naine—poeg	(3) (6) (6) (1) (6) (1)	küla—naine pere—mees kari—maa pere—naine saks—maa sõda—obu küla—poiss sõda—mees kari—aed laul—kukk laul—lind	(1) (3) (2) (4) (1) (5) (1) (1) (1) (1) (1)	aru—tee kana—kodu lind—laul poiss—peiu poeg—naine	(1) (1) (1) (1) (1)

Viited

1) Teatud kõrgtrükivormi koopia (TEA Võõrsõnastik 1999).

2) M. Parry algne vormelidefinitsioon käis eelkõige epiteedi–nimisõna ühenduste kohta (Foley 1997: 147–148).

3) Alliteratsiooni ja parallelismiühendite kvantiteedist ja kvaliteedist vt Saarlo 2001.

4) 20 493 sõna, 1911 tüve. Täpsemalt vt Saarlo 2001.

5) See võimaldab otsida mitut sõnatüve korraga, kuid lauluterviku, mitte värsi piires.

6) H II 16, 268/9 (15) "Ühes sõbrad".

7) H II 4, 661/3 (28) "Must naine".

8) H II 4, 674 (41) "Vanapoisid müürile magama".

9) H II 4, 650/1 (15) "Kust laulud saadud".

10) Lausekonstruktsiooni võtma + da-infinitiiv võib pidada meetriliseks vormeliks (vt Saarlo 2000: 66–67).

11) H II 4, 642/4 (9) "Kaugelt toodud laisk naine".

12) H II 4, 594 (72) "Poisid sõimavad tüdrukuid".

13) H II 27, 1016 (2) "Saksa asemel sandile".

14) H II 4, 585/7 (66) "Laidetud neiu".

15) Selline esinemisrohkus võrreldes teistega on mõnevõrra hämmastav. Sõnatüvede loendi eesotsas on Kodavere lauludes (nagu ka nt TÜKK-is) mitmesugused asesõnad ja kaassõnad ning (abi)verbid, nt olema ja tulema. Ka alliteratiivsete sõnapaaride edetabeli eesotsas on eelkõige asesõnadest ja sõnakordustest koosnevad paarid (vt nt Saarlo 2001: Lisa).

16) H II 4, 649/50 (14) "Uppunud vend".

17) H II 64, 346/7 (12) "Orja kättemaks".

18) H II 4, 687 (59) "Peiul kübar külast".

19) H I 2, 384/5 (2) "Tunnen tuima neiu".

20) H II 4, 637 (3) "Lauliku soost".

21) H II 4, 663/4 (30) "Äpardused teel".

22) H II 4, 579 (59) "Vale surmasõnum".

23) H III 9, 347 (7) "Kunas vaene veimed tegi".

24) H II 4, 534/5 (5) "Reht ei pekseta minuta".

25) H II 4, 580/1 (61) "Vara vaeseks".

26) H II 4, 561/2 (29) "Võta taevasse rikaste teelt".

27) ÕS 1999: vaene 'rahatu, varatu; õnnetu; vilets, kehv, kesine'; vaenelaps VMO [vanamoeline] 'vaeslaps, orb'; vaeslaps 'orb, vaenelaps' VMO.

28) H II 4, 641/2 (8) "Suude sulg".

29) H II 4, 566/7 (37) "Arg kosilane".

30) H II 4, 655/6 (21) "Kolm kotkast".

31) H II 4, 652/5 (18) "Mehetapja".

32) H III 9, 362/3 (6) "Uni, mine külasse!".

33) H III 9, 362/3 (6) "Uni, mine külasse!".

34) Vrd ÕS 1999: vene <7: venesse ja .venne> ETN [etnoloogia] 'ühest puust õõnestatud paat'; Vene kirves ARGI [argikeelne]. Ujus vene kirvest 'ei osanud ujuda'. Vrd vene_kirves. vene_kirves ARHEOL [arheoloogia] 'kiviaegne venekujuline sõjakirves'. Venekirveste kultuur.

35) Selle probleemi ette sattusin ma oma magistritöös, kus vaatlesin alliteratiivset sõnapaari meri—mees, mis esines kõrvuti liitsõnaga meremees (vt Saarlo 2000: 46–50).

36) Järgnevates näidetes on kõrvutised sõnapaarid markeeritud rasvase kirjaga, pöördjärjestuses paarid allajoonitult, potentsiaalsed sõnapaarid hallilt ja allajoonitult, pöördjärjestuses potentsiaalsed paarid helehallilt ja allajoonitult.

37) H II 4, 685 (57) "Kits kile karja".

38) H II 27, 930/1 (63) Mardilaul.

39) H II 4, 604/5 (84) Mardilaul.

40) H II 4, 688/90 (61) "Venna sõjalugu".

41) H II 4, 610/3 (94) "Venna sõjalugu".

42) H II 4, 610/3 (94) "Venna sõjalugu".

43) H II 4, 610/3 (94) "Venna sõjalugu".

44) H III 10, 435/8 (3) "Mehetapja".

45) H II 4, 660/1 (27) "Isa ja mehe kodus".