Rahvaviiside identifitseerimisest Eduard Tubina Eesti-perioodi teostes

Hans-Gunter Lock

1. Üldised märkused, rahvaviiside allikad ja lähenemise metoodika

Eduard Tubina helilooming on tihedalt põimunud eesti rahvamuusikaga. See ilmneb kõige selgemini neis teostes, kus helilooja kasutab muusikalise põhimaterjalina otseselt rahvaviise. Käesoleva artikli aluseks on Eesti Muusikaakadeemias professor Mart Humala juhendusel kirjutatud semestritöö, milles ma püüdsin üles leida ja identifitseerida algmaterjali, s.t rahvaviise, ning eraldada helilooja originaalloomingut sellest, mis on puhtalt pärit rahvasuust. Uurimus piirdus kõige olulisemate Eesti-perioodi teostega ning jättis kõrvale mõned vähem olulised või lõpetamata teosed. Käsitletud on järgmisi teoseid: "Eesti rahvatantsud" [orkestrile] (1929), "Süit eesti motiividel" [orkestrile] (1930-1931), Prelüüd [in C; klaverile] (1934), "Süit eesti tantsudest" [orkestrile] (1938), ballett "Kratt" (1941 ja 1961), "Sümfoniett eesti motiividel" (1940) ja "Süit eesti tantsuviisidest" [viiulile ja klaverile] (1943). (1) Käesolevas artiklis aga on vaadeldud ainult mõningate teostega seotud probleeme.

Seoses Eestis kirjutatud teostega on teada, et Tubin käis alates umbes 1938. aastast Eesti Rahvaluule Arhiivis otsimas sobivat materjali – nii rahvajuttude tekstivariante kui rahvaviise – balleti "Kratt" jaoks. Täpne aastaarv pole teada, sest ta ise ütleb intervjuudes ja artiklites, et oli vist 1937/1938. (2) Rahvaluulearhiivist selgus, et enne 1938. aastat uurijate registreerimisraamatutes Tubina nime ei leidu. Ühes registreerimisraamatus (3) leidub tema allkiri 14. ja 18. maist 1938; veerus "Mida kasutatud" on kirjas "rahvaviise" ja veerus "Milleks" kirjutas ta: "helitööks".


Näide 1

Järgmisest aastast leidub samuti kaks sissekirjutust: 24. ja 26. augustil 1939, veerus "Mida kasutatud" on jälle märgitud: "rahvaviise" ja veerus "Milleks" on tühi koht (4).

Järgmised sissekanded on aastast 1940 (28.5.40 – Rahvakombed – Isikl. (5); 15.8.40 – Rahva mängutükke – uurimus (6)) ja 1943 (25.6.43 – Rahvaviise – Helitööks; 28.6.43 – Rahvaviise – Helitööks; 1.7.43 – Rahvaviise – Helitööks; 6.7.43 – Rahvaviise – Helitööks (7)). Võib aga arvata, et Tubin külastas arhiivi neil aastail sagedamini, kuid ilmselt ei teinud alati sissekannet.

Eesti perioodist osutusid kõige väärtuslikumaks abimaterjaliks Tallinnas Teatri- ja Muusikamuuseumis (TMM) säilitatavad Tubina visandid. (8) Need visandid on kahjuks dateerimata, ent sisaldavad hulga ümberkirjutatud rahvaviise, mida ta kopeeris ilmselt neil aastail Eesti Rahvaluule Arhiivis. Kahjuks kirjutas Tubin fondinumbreid üles väga harva, mistõttu on raske jälgida, kust ta mingi viisi on võtnud. Mõnikord on märgitud, mis pill mängib, näiteks "sarvelugu", või missugune tants see on, näiteks "polka", "labajalavalss" jne. Ilmselt ei ole Tubin rahvaviise üles kirjutades neid palju muutnud, kui välja arvata mõnede viiside transponeerimine teise helistikku.

Uurimise käigus hakkasin otsima Eesti Rahvaluule Arhiivist kartoteegisüsteemide abil TMM-i visandites leidunud ja Tubina teostes oletatavalt kasutatud viise. Eelkõige väheste pidepunktide tõttu kujunes see töö keeruliseks; leidmine võis olla mõnikord täiesti juhuslik, sest tantsu- ja pillilugude kartoteek on ilmselt ebatäiuslik. Seetõttu loodan tulevikus leida veel mõne seni identifitseerimata jäänud viisi.

2. Mõningate Eduard Tubina Eesti perioodi teoste rahvaviisiline alusmaterjal

Tubina esimene oluline orkestriteos on neljaosaline "Suite I", tänapäeval tuntud pealkirjaga "Süit eesti motiividel", kirjutatud aastail 1930– 1931. Trükiallikates on selle teose puhul nii Olav Roots (analüüsivas lõigus raamatus "Kakskümmend aastat eesti muusikat", vt Roots, Tubin 1938) kui ka Ofelia Tuisk (kogumikus "Eesti Muusika II", vt Tuisk 1975) maininud rahvaviiside kasutamist, kuid selgub, et kumbki ei tundnud täpselt teose aluseks olevaid rahvaviise. Nii on süidi esimese osa (originaalkäsikirjas pealkirjaga "Prelude") alguses kasutatud väga ilusat regilaulu, mis on jäädvustatud vaharullisalvestusena. (9) Huvitav on selle Kagu-Eestist pärineva regiviisi vorm: üherealine, sise- ja lõpprefrääniga. Võib oletada, et Tubin sai viisi Karl Leichteri vahendusel, kes töötas sel ajal Eesti Rahvaluule Arhiivis, sest viis avaldati alles aastal 1935 Tampere koostatud antoloogias. Olav Roots väidab, et see on torupilliviis, kuid viisi päritolu teades tundub see arvamus täiesti absurdsena, sest torupill oli teatavasti levinud peamiselt Põhja-Eestis.

Järgmise väga olulise teosena nimetagem balletti "Kratt", mille kohta helilooja on ühes umbes 40 aastat pärast balleti loomist antud intervjuus öelnud: "Säält sai siis valitud välja umbes 30 rahvaviisi ümber, mängutükid jne., ning nendest kokku pandud terve see lugu" (Tubin, Tubin 1981). Kas ballett sisaldab tõesti nii palju rahvaviise, on raske öelda, sest kahjuks ei ole õnnestunud kõigi teemade aluseks olevaid viise identifitseerida.

Kahe teema puhul on helilooja ise viidanud rahvaviisile. Nendeks on "Krati" juhtmotiiv – selle aluseks on labajalalaadne viis "ämm piu, piu, püksid jalga" – ja niinimetatud virmaliste-motiiv, mis põhineb laulul "Tirill, tirill, kõppat, kõppat". Mõlemad on pärit viisikoguja Sõsterilt, kes kirjutas üles oma ema Madli Sõsteri viisid. Nende teemade algupäras pole kahtlust, sest nii pealkiri kui ka viis vastavad täpselt Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvaile. (10)

Väga tuntud on Sabatants (11) III pildist. Tantsuviis pärineb 1913. a vaharullisalvestuselt, kus selle esitab torupillil 82-aastane Jakob Ratsov Kuusalu kihelkonnast. (12) Tubin on ilmselt kasutanud A. O. Väisäneni noodistust (näide 2) (13), kuna noodistuse sissejuhatus ei vasta täpselt fonogrammile. Balletis aga ei eelne sissejuhatus "Sabatantsule", vaid autor on paigutanud selle "Pika ingliska" ette. Tubina seades kasutatud inglissarv imiteerib väga realistlikult torupilli.

Näide 2

Teises vaatuses saabuvad talgulised; nende teemaks on rahvaviis, mis ka originaalis on seotud talgukombestikuga. Häädemeestelt pärit viis pealkirjaga "Talguse laul: Tule utti, tule lule" koosneb sissejuhatusest (märkusega "torupill"), mis "annab talgulistele märku kokkutulemiseks", ja "talguselauluks" nimetatud osast. (14) Viimane osa kõlab balletis hiljem, Muhust pärineva tuntud "Targa rehealuse" järel, "Talgupolka" nime all. Mõlemad viisiosad vastavad täpselt Tubina visandite hulgas leiduvale üleskirjutusele (15) ja ERA kartoteegikaardile ning esinevad samal kujul ka Tampere 1975. a avaldatud raamatus "Eesti rahvapillid ja rahvatantsud". Selgus aga, et ERA originaalkäsikiri erineb kahe noodi poolest eelnimetatud allikatest, millest võib järeldada, et Tubin sai viisi ilmselt kartoteegikaardilt.

Enne talguliste polkat tuleb veel tants nimega "Talgu jäär". Visandite hulgas seda tantsu ei ole, aga rahvaluulearhiivis leidub üks vastav viis. See viis on A. O. Väisäneni poolt 1913. a fonografeeritud ja salvestuses (16) väga hästi säilinud "Kitsesarve lugu", mille on viletaolisel pillil esitanud 49-aastane Tõnu Sestverk Kuusalu kihelkonnast (näide 3 (17)).

Näide 3

Omapäraselt jõuline Maksamereliste motiiv, mis kõlab nii teises kui ka neljandas vaatuses (teises lühidalt, neljandas pikemalt), on samuti välja arendatud rahvaviisist. Tubin ise meenutab eelmainitud intervjuus: "See on osalt rahva oma. Ma ei mäleta, kust ma sain midagi sarnast säält kätte, aga ta ei ole täpi päält see" (Tubin, Tubin 1981 (nr 19)). Selle viisi algallikat pole mul veel õnnestunud leida.

Õitsiliste valsilaadne tants algab silmapaistva viiulisoologa, mille teema leidub ka visandites. Allikaks olev rahvaviis kannab pealkirja "Karjasarve tükk", seda mängitakse aga juba originaalis viiulil koos topeltnootidega. Huvitav on selle viisi teises osas esinev üksik 4/4-takt (näide 4 (18)).

Näide 4

Huvitav on veel, et kui Tark manab Peremehele mitmesuguseid varandusi, siis saadab seda tants, mille meloodia meenutab gregoriaani muusikast ja hiljem eriti reekviemidest tuntud sekventsi "Dies irae". On väga tõenäoline, et helilooja on seda kasutanud teadlikult. Peale selle leidub "Dies irae" motiiv juba ühes Tubina varasemas teoses, nimelt ballaadis "Ylermi" (1935); sellele asjaolule on 1988. aastal trükitud Tubina soololaulude kogumikus tähelepanu juhtinud koostaja Vardo Rumessen. (19) Minu arvates ei saa see sarnasus olla juhuslik. Märgime, et "Kratis" esineb mainitud laen seal, kus on juttu kuradist ja tema tegudest.

Balletiga "Kratt" praktiliselt samaaegselt on loodud "Sümfoniett eesti motiividel" (1940). Ka see teos on sündinud rahvaluulearhiivis leitud materjalide põhjal ja enamus teemadest leidub ka visandites. Esimeses ja teises osas esinevad mõned pillilood ja tantsuviisid EÜS–i üleskirjutustest. Kõige huvitavam on aga kolmanda osa peateema, originaalis üks Jaagup Kilströmi (rahvasuus Uhi Jakobi, 71-a) esitatud torupillilugusid. See pulmakommetega seotud "Saajalugu" leidub lindistusena ERA šellakplaatide kogus (20) (näide 5 (21)). Kilström mängib seda lugu märksa aeglasemalt kui Tubina teose helisalvestuses Göteborgi Sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel. (22) Osa sellest pikast viisist on Tubina visandite hulgas ilusti tindiga ära kirjutatud. (23)

Näide 5

3. Kokkuvõte

Käesoleva artikli aluseks olev uurimus, kus on õnnestunud identifitseerida suurem osa Tubina kasutatud rahvaviise, näitab, et helilooja kasutas sel perioodil enamasti pillilugusid ja tantsuviise. Ainult väike osa tema Eesti perioodi teostes kasutatud rahvaviise on puhtalt lauluviisid. Vaadeldud teostest õnnestus kokkuvõttes kindlaks teha 40 viisi allikad ja nende arhiiviviited, neist ainult 5 on päris lauluviisid, üks neist eelmainitud "Imi kooli, leel´a, armu katte, leel´a...". Lisaks võib nimetada veel kahte viisi – maksamereliste motiivi ja üht sikusarvelugu (neljandas osas "Süidist eesti tantsuviisidest" viiulile ja klaverile) –, mille puhul on teiste allikate (24) kaudu küll selgunud, et aluseks on rahvaviis, kuid selle identifitseerimine ei ole õnnestunud.

Lõpuks tahan tänada kõiki, kes aitasid mul semestritööd ja artiklit kirjutada, Mart Humalat juhendamise ja eesti keele redigeerimise eest, Vaike Sarve nõuannete eest äärmiselt keerulises rahvamuusika valdkonnas ning ka Janika Orast ja teisi Eesti Rahvaluule Arhiivi töötajaid huvitava ja väga kasuliku koostöö eest.

Kirjandus

Normet, Leo 1990. Eduard Tubina lavamuusika. – Värvirõõmud, rütmimängud. Selle sajandi loomesuundi. Tallinn, lk 151-177.

Roots, Olav; Tubin, Eduard 1938. Sümfooniline Muusika. – Kakskümmend aastat Eesti muusikat 1918– 1938. Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi väljaanne nr 5. Tallinn, lk 68-84.

Tampere, Herbert 1935. Eesti rahvaviiside antoloogia I. Eesti Akadeemilise Helikunstnikkude Seltsi toimetused. Tallinn.

Tampere, Herbert; Põldmäe, Rudolf 1938. Valimik eesti rahvatantse. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 8. Tartu.

Tampere, Herbert 1975. Eesti rahvapillid ja rahvatantsud. Tallinn.

Tubin, Eduard; Tubin, Erika 1981. "Krati" sünnist ja käekäigust [intervjuu, üles kirjutanud H. Kiisk]. – Teataja 10. okt. 1981 (nr 19) ja 24. okt. 1981 (nr 20).

Tubin, Eduard 1988. Soololaule. Koost. V. Rumessen. Tallinn, Stockholm.

Tuisk, Ofelia 1975. E. Tubin – "Süit eesti motiividel" (1929). – Eesti Muusika II. Koost. A. Vahter. Tallinn, lk 223-228.

Nootide allikmaterjalid

Eesti rahvantsu (1929) partituur. Käekirjaline koopia. Nordiska Musikförlaget Stockholm (avaldamata).

Süit eesti motiividel (1930-31). Partituur. Autograaf, pliiats: TMM f. M 319, n. 2, sü. 19.

Partituur. Esimene osa autograaf, tindiga. Järgnevad osad käekirjaline koopia, tindiga (Aug. Metsa, 1936). [Karl Leichteri fond] TMM f. M 159, n. 2, sü. 12.

Prelüüd [in c] (1934) - E. Tubin: Kaks prelüüdi klaverile. Tallinn: Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali väljaanne nr 69.

Süit eesti tantsudest (1938) - Estonian Dance Suite, süit eesti tantsudest. Printed from the composers handwriting by Knutens Lito Norrviken. Stockholm: Körlings Förlag, 1965.

Ballett "Kratt" (1941, rekonstrueeritud 1961). 1. redaktsioon 1941, klaviir: TMM f. M 319, n. 2, sü. 3. Käekirjaline koopia, klaviir: EMF arhiiv. Redaktsioon aastast 1961: Autograaf, partituur ja klaviir: Nordiska Musikförlaget Stockholm (avaldamata).

Sümfoniett eesti motiividel (1940). Partituur. Rootsis redigeeritud autograafi koopia: TMM f. M 319, n. 2, sü. 18.

"Süit eesti tantsuviisidest" (1943). Partituur. Autograaf, pliiats: TMM f. M 319, n. 2, sü. 36; TA 8.

Viited

1) Allikmaterjalide asukohaviiteid vt artikli lõpust.

2) Intervjuus 1981. aastal vastab helilooja küsimusele, kuidas tekkis balleti "Kratt" loomise mõte: "See mõte tekkis sellest, et "Postimehes" oli üks vaidlus – mille kohta see oli, seda ma ei tea – aga krati üle see oli. [– – –] See võis olla a. 1937 või 1938" (Tubin, Tubin 1981).

3) EFAM ERA 8A (kasutajad, külastajad). ERA originaalide kasutajad 1931– [1938], lk 115.

4) EFAM ERA 8A. Rahvaluule, eesti keele, usuteaduse (eetika) harjutustööd 1929– [1939], lk 142.

5) EFAM ERA 8A, ERA kogude kasutajad, lk 3.

6) EFAM ERA 8A, ERA originaalide kasutajad ja külastajad 6. XII 1938 – 10. I 1947, lk 10.

7) EFAM ERA 8A, ERA kogude kasutajad, lk 101.

8) TMM f. M 319, n. 2, sü. 89, l. 6– 20.

9) ERA, Fon. 290 b, "Imi kooli, leel´a, armu katte, leel´a...", esitaja 60-a Minna Siirak Rõuge kihelkonnast 1930. a.

10) EüS VI 113 (18) ja EüS VI 113 (17).

11) Sabatants on lisatud siis, kui Tubin rekonstrueeris partituuri "Vanemuise" teatri koorihäälte ja oma klaviiri järgi. Siis jäi ka välja varem samas kohas olnud õitsilaul "Õlle, õlle, … tule õitsile", mida ka käesolevas töös ei ole puudutatud. Õitsilaulu asendamist sabatantsuga 3. redaktsioonis on seletatud ilmselt ekslikult. Tubin ise kirjutab 1966. aastal Estonia teatri etenduse kavalehes: "Ainuke uus lõik on õitsiliste sissetulek, kus endise poiste laulu (mis väga igav ja vesine tundus) asendasin "Mustjala rongkäiguga"." Selgub, et siin kasutatud tantsu meloodia ja tantsukirjeldus on pärit Kuusalust, mitte aga Mustjalast (vt Tampere, Põldmäe 1938: 69 jj ja Tampere 1975: 53 (nr 17); 121–122 (nr 129)). Sama viga kordub – ilmselt samast kavalehest pärinevalt (allikaviit puudub) – Leo Normeti raamatus "Värvirõõmud, rütmimängud"(Normet 1990: 162– 163). Harri Kiisa intervjuus ajalehes "Teataja" on veel öeldud: "Ja "Sabatants", kas see oli? – Ei, selle ma tegin siin, kui ma partituuri uuesti rekonstrueerisin. Varem oli sääl üks poiste laul, aga selle jätsin ära, polnud suurem asi. - Kas "Õlle, õlle, õlle" või midagi sellist? – Just midagi sellist, aga selle ma jätsin välja ja panin "Sabatantsu" selle asemele" (Tubin, Tubin 1981 (nr 20)).

12) ERA, Fon. 123 b.

13) EüS X 1117 (565).

14) EüS VI 430 (30), üleskirjutaja A. Martin 1909. a, esitaja Kadri Mass, 85-a. Vt Tampere 1975: 86 (nr 40).

15) TMM f. M 319, n. 2, sü. 89, l. 14.

16) ERA, Fon. 116 b.

17) A. O. Väisäneni noodistus EüS X 1086 (511).

18) A. O. Väisäneni noodistus EüS X 1054 (451) vaharullisalvestuselt ERA, Fon. 106 a, esitanud 63-a Juhannes Sepp Jõelähtme kihelkonnast 1913. a.

19) "*Siit alates esineb teema "Dies irae", mida on oluline välja tuua (red. märkus)" (Tubin 1988: 93).

20) ERA, Pl. 13 A1, salvestatud 1936. a.

21) A. Tampere noodistus, RKM III 2, 151.

22) BIS-CD-401. Eduard Tubin. Sinfonietta on Estonian Motifs. Piano Concertino. Symphony No. 7. Gothenburg Symphony Orchestra. Neeme Järvi. Roland Pöntinen, piano. Grammofon AB BIS, © & (P) 1987 & 1988.

23) TMM f. M 319, n. 2, sü. 89, l. 18.

24) Maksamereliste motiivi rahvapäritolu mainis Tubin ise eelmainitud Teataja intervjuus ja sikusarve loo leiame visandite hulgas (TMM f. M 319, n. 2, sü. 89, l. 9 tagapool) teiste rahvaviiside hulgas, kus saab loogiliselt välistada, et see võiks olla helilooja omalooming.