Kui tahad, et tüdruk sind armastab, siis võta kaks konna...

Sander Vesik

Käesolevas artiklis vaadeldakse armumaagiat – maagilisi toiminguid, mis on mõeldud inimestevaheliste armusuhete loomiseks, püsivaks muutmiseks ja/või purustamiseks – ja sellega seotud tõekspidamisi. Käsitlusest on täiesti välja jäetud kogu ennustamistega seonduv materjal – tulevase isiku, tema omaduste, päritolu, tuleku suuna ennustamine, esimesena mehelesaaja ennustamine jms. Kasutatud on usundi- ja kombestikuteateid, mis leiduvad Eesti Rahvaluule Arhiivi usundi- ja kombestikukartoteegis. Armumaagiaga seotud arhiiviteated võib tinglikult jagada mitmeti, sõltuvalt vaatepunktist. Allpool on toodud kolm tinglikku jaotust:

A. Maagilise toimingu soovitud efekti järgi:

1) siduv maagia:

2) lahutav maagia.

B. Meetodi seotuse astme järgi mõjutatavaga:

1) uskumused/menetlused, mis on otseselt seotud inimese enda, tema kehaga;

2) inimese tarbeesemetega (rõivad jm.) või muidu inimesega lähedases kontaktis olevate esemetega seotud uskumused/menetlused;

3) uskumused/menetlused, mis ei ole otseselt seotud inimese/ inimkehaga: loomadega seotud uskumused/meetodid.

C. Meetodi vahetuse järgi:

1) uskumused ja menetlused, mis on seotud inimesele (söögi/ joogiga) sisse antavaga – seespidised meetodid:

2) uskumused ja menetlused, kus leiab aset otsene (välispidine) kontakt inimese kehaga;

3) uskumused ja menetlused, kus on kontakt mingi inimesega seotud objektiga;

4) uskumused ja menetlused, kus puudub otsene füüsiline kontakt ohvri või temaga otseselt seotud objektiga.

Siduvaid maagilisi meetodeid leidub B ja C jaotuste kõigis kategooriates, kuid lahutavaid maagilisi toiminguid on tunduvalt vähem, need meetodid on ilma eranditeta suhteliselt vahetud, otseselt seotud mõjutatava isiku või tema kehaga, samuti on tegemist põhiliselt „seespidise” mõjutamisega. Vähemal määral põhinevad menetlused kontaktmaagial. Juba olemasoleva sideme tugevdamiseks pole otseselt erimeetodeid, tarvitusel on muulgi puhul sideme loomiseks kasutatavad maagilised toimingud.

Domineerivad meetodid, mis langevad B jaotuse esimese ja kolmanda kategooria ja C jaotuse esimese ja teise kategooria ühisosasse, kõik ülejäänud moodustavad perifeeria, kus teadete arv on juba tunduvalt väiksem.

Mõtteline (mitte mingil juhul absoluutne) erinevate meetodite pingerida võiks olla:

1. karvakakk vm ihukarvu sisaldav armusöök;

2. konks ja hark;

3. armujook.

Inimese, inimkehaga seotud menetlused. Suur hulk varieeruvaid armumaagilisi toiminguid on seotud otseselt mõjutatava enda või mõjutaja/ mõjutatava kehaga.

Higi on kasutatud armumaagias väga laialdaselt – higi on nii armujoogi kui annusöögi koostisosaks. Samuti on enda higi teise külge pühitud, inimeste tülliajamiseks on neilt mõlemalt higi pühitud ja siis see rätik hõõrduvate puude vahele pandud.

Jäljed. Inimese jälgi on kasutatud mitmel erineval viisil – neid on pööratud ümber, enda poole või vastassuunda, jälgedelt/jalgadelt kogutud prügi on sisse võetud või oma voodi alla/voodisse pandud, samuti on üheksanda jälje sisse (kolm) nõela pandud.

Kui tüdruk tahab sind oma järel ehk oma jures (panna) käima, siis pühib tema sinu jala jäljed luuaga oma voodi alla, kui sa toast välja lähed, siis ei pea see meesterahvas muidu saama elada, kui tema seda naisterahvast iga pääv ei nää. E 28570 (21) < Kose.

Samuti on usutud, et jälgede ümberpööramisega on võimalik soovimatust armastusest vabaneda.

Ihukarvad. Ihukarvu on kasutatud nii välispidiseks mõjutamiseks (mõjutatavat suitsutatakse ihukarvasuitsuga) kui ka seespidiseks mõjutamiseks kas siis toidu sees, karvakaku koostises või põletatult armujoogi koostisainena.

Juuksed. Juukseid on kasutatud väga suurel hulgal erinevatel viisidel – mõjutamiseks on kasutatud oma juustega kokku seotud lillekimbu kinkimist ja juuste nõelaga riietesse kinnitamist või muul moel mõjutatava keha lähedusse, riiete sisse panemist.

Jalatalla alt kraabitud nahka on mõjutatavale sisse söödetud, lootes teda sellega end armastama panna.

Küüned. Küüsi saab mõnede teadete järgi kasutada armastama panemiseks, kui need mõjutatavale sisse sööta. Ei ole märgitud, kas tegemist peab olema sõrme- või varbaküüntega.

Väljaheiteid on kartoteegis leiduvate teadete alusel kasutatud ainult välispidiselt – väljaheidete ümber on soovitatud teha ring (hobuserauaga) ja/või sinna keskele püsti lüüa nael.

Veri. Verd, sõltumata, kust ja kuidas see on võetud, on kasutatud eranditult seespidiselt, sealhulgas on teateid, et joogi/söögi sees anti kolm tilka verd.

Nimi. Ka nimega, eriti selle kirjutamisega on seotud hulk erinevaid maagilisi toiminguid – seda on kirjutatud ja seejärel endaga kaasas kantud, paber, millele nimi on kirjutatud, on kuhugi peidetud, oma/mõjutatava nimi on kirjutatud toidule jne.

Riiete ja muude inimese tarbeesemete, inimesega lähedases kontaktis olevate asjadega seotud menetlused. Suur hulk armumaagilisi menetlusi on seotud mõjutatavale kuuluvate asjade ja riietusesemetega, samuti mõjutaja asjade/esemete mõjutatava lähedusse paigutamisega.

Riietusesemega löömine. Üks suhteliselt suure teadete arvuga armastusmaagiline menetlus on mõjutatava löömine oma riietusesemega – poistel pükste, tüdrukutel seeliku, mõlemal juhul rätiku/taskurätikuga.

Pois ei tohi tüdrukud mitte pükstega lüüa, sest et siis see tüdruk, keda ta lööb, tema järel hakkab jooksma, niisamuti ei tohi tüdruk seelikuga poissi lüüa. H II 58, 686 < Vändra.

Tegemist on haruldaselt monoliitse teadetehulgaga, varieerumised praktiliselt puuduvad.

Riietuseseme padja/magamisaseme alla panemine. Peale selle, et mõjutatavat on võimalik ennast armastama panna, lüües teda oma riietusesemega, sama on võimalik saavutada ka oma riietuseseme talle magamise ajaks pea/magamisaseme alla paigutamisega.

Niidi/nõelaga riietest läbi tõmbamine. Teated uskumuse kohta, et teist saab ennast armastama panna niidi/nõelaga läbi tema riiete tõmmates, varieeruvad suurel määral – läbi riiete võib tõmmata nii palja nõelaga kui ka nõela ja niidiga (teated jagunevad pooleks), vähem on teateid, et kolm või üheksa korda. Vahel tuleb nõela/niiti enne seda tõmmata läbi mao/nahkhiire/konna/roti või mao pealuu, või teha niit kokku nahkhiire/ roti/öökulli verega.

Nõel riiete sees. Teataval määral analoogne on menetlus, kus nõela/niidi mõjutatava riietest läbi tõmbamise asemel tuleb nõel riiete sisse torgata. Arvult on sellest meetodist rääkivaid teateid sama palju kui eelmises alajaotuses.

Viht/vihaleht. Vihaga/kehalt leitud vihalehega on seotud mitu erinevat menetlust – kehalt leitud ja pulbriks hõõrutud/põletatud vihaleht on sisse söödetud/joodetud; samuti on suure teadete arvuga esindatud menetlus, mille kohaselt oma viht tuli mõjutatava riietest läbi toppida.

Mõjutusvahendina on kasutatud veel riiete koos pesemist ja kuivatamist (vaheldumisi ühe, siis teise riided).

Riietusesemetega seotud menetlustest on levinud veel särgipesemise vee sissejootmine, teisel oma rätikuga higi pühkimine, mõjutatava riietest läbi pugemine jms.

Inimese/inimkehaga otseselt mitteseotud menetlused. Loomadega seotud menetlused. Lisaks menetlustele, mis on seotud inimese, inimkeha või mõjutava/mõjutatava isiku asjadega, on tuntud ka maagilisi tavasid, mille keskmes olev ei ole vastava isikuga otseselt seotud, vaid maagiline mõjutamine toimub kaudselt. Sellisteks meetoditeks on näiteks millegi (tuletikud või muud puupulgad, juuksed, heinakõrred) risti ukselävele panemine, öösel riietuseseme viskamine üle mõjutatava maja, mõjutatava suitsutamine mingi toimeainega (segatud okas- ja lehtpuu, lambavill, riidenarmad), mõjutatava pesemine öösel (kolmelt) allikalt toodud veega, samast nõust jootmine jms. Enamik menetlusi on kartoteegis esindatud paari tekstiga.

Väga levinud on loomadega seotud menetlused.

Hark ja konks. Üks kartoteegis enim (112 teadet) esindatud uskumus kirjeldab endale hargi ja konksu hankimist. Konksuga tõmmates saab teist ennast armastama panna, hargiga lükkamisel on vastupidine toime.

Kevadel, kui konnad kuduvad, siis tuleb võtta kaks paaris konna. Silgukarbile teha põhja augud sisse ja need kaks konna panna silgukarpi. See silgukarp kõige konnadega panna sipelga pesasse kolmeks päävaks. Kolme pääva pärast sipelga pesast ära võtta, siis põle konnadest muud järel kui paljad luud. Nende konna kontide hulgas on üks hark konksuga. Kui nüüd tüdruk tahab mõnda poissi püüda, siis ta tõmbab konksuga ja poiss kohe konksu otsa. On tüdrukul mõni poiss vastik ja ta tahab sellest poisist lahti saada, siis piab ta selle konksu ja hargiga eemale lükkama. ERA II 259, 549 (4) < Koeru.

Võimaluste spekter, kuidas hark ja konks täpselt hankida tuleb, on tegelikult tunduvalt laiem. Umbes kolmveerandis teadetest (72% teadetest ehk 81 teadet) on kästud loom/loomad, kellest konks ja hark saadakse, visata sipelgapesasse, ülejäänud teadete järgi tuleb nad enamasti suletud karpi surema jätta. Paaris konnad kaks konna esinevad umbes pooltes teadetes (57 teadet, 55% konnasid mainivatest teadetest), neist omakorda kolmveerandis on nõutud paarituvate konnade püüdmist ja karpi panemist. Lisaks konnadele võib harki ja konksu saada veel kärnkonna, nahkhiire, kuke ja kana, musta kassi või ussi luustikust. Paari teate järgi sobib selleks ka leitud konna rinnaluu/ sipelgapesast leitud konnaluustikust võetud luu / maast leitud konksukujuline luu vms.

Eraldi haru menetluse kohta käivatest teadetest moodustavad need, kus konn tuleb lihtsalt sipelgapesasse visata (vahel: neljapäeva öösel), ise sealjuures kiiresti ära joosta, nii et ei kuuleks, kuidas konn karjub, muidu ähvardab konksu ja harki saada soovijat kurdiks/pimedaksjäämine. Nõudega viia konn(ad) sipelgapesasse neljapäeva öösel kaasneb pea alati nõue kiiresti ära joosta ilma konna(de) kisa kuulmata.

Lisaks sellele on umbes 10% teadetest (12 teksti) mainitud ainult konksu, millega siis sideme loomiseks tuleb mõjutatavat enda poole tõmmata ja lahtisaamiseks konksuga eemale lükata – hargi ja konksu funktsioonid on ühendatud.

Konn. Lisaks „konksule ja hargile” leidub kartoteegis ka teateid teiste menetluste kohta, milles kasutatakse konni – näiteks konnaga suskamine või isase konna suguelundite tüdruku riietesse panemine (vt ka riietega seotud menetlusi eespool).

Uss. Lisaks ihaldatu salaja ussi selgrooga torkamisele on paari teate järgi võimalik kasutada ka ussi tapmise keppi, millega tuleb väljavalitut lüüa.

Armumaagilistes menetlustes esinevate loomaliikide hulk on suhteliselt piiratud – peale sipelgate, kahepaiksete (konn, kärnkonn) ja roomajate (madu) esineb neis metsloomadest veel vaid ainult nahkhiir. Koduloomi (eriti teadete arvult) ei kohta peaaegu üldse – esinevad ainult kass, koer ja hobune, ühes teates ka rott. Praktiliselt ei mainita ka linde – on vaid kaks teadet kuke-kana kohta ja üks teade öökulli vere kasutamise kohta. Paaris teates on märgitud ämblikke.

Armujook

Tõenäoliselt on tänapäeval (sealhulgas ka ilukirjanduse kaudu) armumaagiast kõige laiemalt tuntud armujook – spetsiaalse retsepti järgi valmistatud jook, mis paneb jooja joogi pakkujasse armuma. Erinevaid armujoogi valmistamise viise on kartoteegis leiduvates arhiiviteadetes suur hulk, levinuimad veele/veinile/viinale lisatavad toimeained (aeg-ajalt on erandlikult kasutatud ka rohkem kui ühte toimeainet) on tuhastatud ihukarvad, higi, menstruatsiooniveri, nahkhiireveri, põletatud räti tuhk, riidetuhk, 9 puu juurte tuhk, 9 erinevast puust pulga tuhk, armulauavein, üheksast lillest koosneva üheksa lillekimbu tuhk, särgi (sh kuupuhastuseaegse särgi) leotamisvesi ja uriin.

Kui tee sisse panna naiste kuupuhastust ja siis mehele juua anda, siis akkab kohe naist taga oidma. ERA II 125, 68 (140) < Jõhvi < Vaivara.

Armusöök

Võimalik, et armusöök on vähem teatud kui armujook, kuid kartoteegis leiduvate arhiiviteadete järgi on see tegelikult veel enam levinud olnud. Armusöök jaguneb kaheks erinevaks liigiks – a) söögi tegemisel on läbi viidud mingi maagiline toiming ja b) armusöögi valmistamisel on spetsiaalse retsepti alusel harilikule toidule lisatud mingeid toimeaineid.

Esimest liiki armusöökide (põhiliselt leib, kook vms) valmistamine ei erine mingil moel hariliku leiva valmistamisest, ainsaks erinevuseks on selle leivaahju asetamine – kas leib pannakse ahju jalge vahelt läbi, kaenla alt läbi, särgikäisest läbi või muul taolisel viisil. Menetlused on üldlevinud ning seotud taotlusega teist endaga siduda või allutada ta oma tahtele.

Kui tüdruk tahab, et poiss teda hakab armastama, siis tieb tema kooki ja tõmbab kolm korda läbi jalgade vahe ja annab siis pahema käega seda poissile, siis poiss hakab kui hull teda taga aama. H II 37, 646 (16) < Jõhvi.

Teist liiki armusöökide valmistamiseks on erinevate toimeainete hulk vähemalt sama suur kui armujoogi puhul – koostisse võib kuuluda: kuupuhastuse veri, kanna alt kraabitud mustus, pihlakamarjad, kõrvavaik, ihukarvad või nende tuhk, riiete-või puutuhk, küüned, 3 paari kärbseid, armulaualeiva puru, kunni õisi, kärnkonnaveri; on kraabitud ka hobuserauda ja laulatussõrmust.

Kui pois oma kainla aluse igi ja karvu saiaga tüdrukule sisse saab sööta, siis ei jäävat see tüdruk sest söötjast poisist kohegi enam maha. H II 21, 374(19) < Äksi.

Eraldi ära märkimisi väärib karvakakk – tegemist on armusöögiga, mis, nagu juba nimi vihjab, sisaldab ihukarvu, kuid võimalik, et peale selle veel teisigi komponente – higi, veri, kuupuhastuse veri, kõõm jms. Karvakaku üheks eripäraks on see, et seda mainitakse põhiliselt kui tüdrukute poolt valmistatavat, erinevalt lihtsalt ihukarvade sissesöötmisest, mida on praktiseeritud mõlemalt poolelt.

Lahutav maagia. Võrreldes siduva maagiaga on otseselt lahutava maagia kohta käivaid tekste palju vähem. Mõned maagilised vahendid, nagu näiteks „hark ja konks” sisaldavad endas ühtlasi võimalust sideme lõpetamiseks, enamikul teistest meetoditest seda siiski pole. Üks levinumaid sideme katkestamise meetodeid on kerisekividelt kraabitud nõe sissesöötmine.

Armumaagia mõjust hoidumine. Kui maagilised võimalused inimese mõjutamiseks on laialt levinud, tekib kindlasti ka vajadus nende võimalikust mõjust hoidumiseks. Ühe sellisena on kasutatud enne endale pakutud söögi söömist sellest mingi osa mõnele koduloomale andmist – on usutud, et sellisel juhul maagia ei mõju, või veelgi enam, et sellisel juhul hakkab mõjutataval järel jooksma mitte see inimene, keda taheti mõjutada, vaid hoopis sööki söönud loom. Selleteemalised memoraadid olid laialt levinud veel vähemalt 1930.-1940. aastatel.

Eks ennemalt ikke tehtud neid tükka, süedeti nõidust sisse. Üks poiss tahi minu, andis mulle laadal kringli, ilus saiakringel. Ei mina sönd, viskasin Võtikvere jõkke. Kui koerale annad, siis kuer akkab järele käima, mitte maha ei jää. Mul omal õli tüdrik. Kuer õli selle selle tehtud kaku ära söönud, ei enam sand kudagi, mudku ajasin tüdriku minema. Kuer käis järsku järel ja nuuskis saba alt. ERA II 193, 113/4 (108) < Torma.

Mingi hulk mõjutusi pärineb kahtlemata kirjandusest, sealhulgas saksakeelsest kirjandusest ja/või saksa keelest tõlgitust, samuti kalendritest, sealhulgas eriti väga keerukad ja pikad (või hoopis võimatuna kõlavad) meetodid ning need, milles soovitatakse kasutada eestlastele kahtlemata veel sajandi alguses raskesti kättesaadavaid komponente.

Olemasolevast materjalist täpsema ja adekvaatsema ülevaate saamiseks tuleb kindlasti lisaks kartoteegis leiduvale üle vaadata käsikirjalised seni kopeerimata kogud ja fonoteegi materjal. Kogu materjalile tuleks teha põhjalikum statistiline analüüs, vaadeldes sealhulgas näiteks erinevate uskumuste omavahelist korreleerumist jm. Tuleks vaadelda ka erinevate uskumuste geograafilisi jagunemist. Praegu kartoteegis leiduv materjal ei ole piisav mitmete kergelt perifeeriasse kalduvate uskumuste statistiliseks analüüsiks.