Katkukujutelmadest eesti traditsioonis

Tiit Tuumalu

Sõnal „katk” on eesti keeles kaks suuremat tähendusvälja.

1. Katk kui mütoloogiline haigus. Katku laastava mõju tõttu on teda ülekandeliselt hakatud kasutama muude haiguste ja õnnetuste tähenduses.

2. Murdesõnana tähendab katk mäda kohta soos, allikaauku, sügavat porilompi, järsult algavat soist kohta metsas. Selles tähenduses tuntakse katku Harju- ja Virumaa rannikukihelkondades (Jür, Jõe, Kuu, VNg, Lüg) ning Järvamaa põhjaosas (Amb, JMd). Nende kahe tähendusvälja omavahelised seosed pole selged.

Sõna „katk” tavatsetakse paigutada uurali tüvede hulka. Algselt on sellega märgitud suitsu, suitsu lõhna. Soome murretes (suits saunas, kärsahais), karjala (katšku, koatšku – ving), vepsa (katšk), ersa (katšamo), mokša (katšam), sürja (kotšis) ja handi keeles (kacko, kačko, kačNB!ka) on katk säilitanud oma algse tähenduse. Et katku kujutati liikuvat pilve või suitsuvinena, siis on tähenduse ülekandumine mõistetav. Analoogne ülekanne toimus ka soome keeles, kus katku tähistatakse sõnaga rutto (eesti rutt, ruttama).

O. Looritsa järgi on katk uuemaaegne usundiline suurus. Katk puhkes Euroopas epideemiliselt alles 1347. a. Kujutelmad ongi enamasti rahvausvahelised Eestis on varasemad katkutaudid dateeritud XVI sajandisse (1531, 1549, 1570-1578, 1601-1606, 1657). Eesti rahvatraditsiooni on jälje jätnud eelkõige 1710-1712. a. laastanud katk, mille ajal suri eesti talupoegkonnast ligemale 76%. Kui 1696. a. oli inimeste üldarv Eestis 350 000 ja pärast Suurt Nälga 1697. a. 280 000, siis 1712. a. oli see 90 000 - 100 000. Wiedemanni sõnaraamatus on registreeritud kaks ütlust: aeg enne katku ja aeg pärast katku (mõeldud on 1710. a. katku).

Enamikus tekstides on katku teke motiveerimata. Mõningaid katku tekkimise seletusi:

1. Kihvtiandja teeb katku. Enamasti külvavad katku saksad. Kui külvajaks on talupoeg, siis on kihvt saadud sakstelt;

2. Inimene hakkab katkuks käima;

3. Surnu hakkab katkuks käima;

4. Katk on mere tagant tulnud;

5. Puud on inimestele haiguse saatnud.

Katku esinemiskujud.

1. Inimesena.

Musta või halli mehe või vanamehena; valges või sinises riietuses; kolmnurkse kübaraga; soldatina; saksana (antsakat moodu meesterahvas, peenike preili); mustas riides naisena; katkupoisi kujul; noore ilusa neiu või noormehena.

2. Inimesekujulise mütoloogilise olendina.

Kahe–kolme aastase lapse kasvuga, väga pikkade kätega, mis mööda maad järele lohisevad; võõra naisterahvana, kel üks jalg inimese, teine veise oma.

3. Loomana.

Kitsena; oina või sikuna (Oinas kiigub sarvipidi puude latvus ja mökitab); musta, punase, halli või peata koerana; kuju veise või vasikana; harva kassi, kuke, hiire, hundi, sea kujul.

4. Esemena.

Lõnga- või niinekerana, mis on harilikult punane või sinine, paiguti roheline; harva raha või veereva kanamuna, Kihnus paku kujul.

Katku toimimisviisid.

1. Puudutamine.

1.1. Katk puudutab inimest.

– Kepiga puudutatu peab surema. Katk kasutab terava otsaga keppi, punast ora, vitsa, raudora;

– Katku käega puudutatu peab surema.

1.2. Inimene puudutab mingiks esemeks moondunud katku ja sureb.

2. Nägemine.

Kes näeb katku mingil kujul, näiteks puutombu, laastu, noore preilina, see sureb.

3. Kõnelemine, vastamine jm.

3.1. Katku nimetaja sureb.

3.2. Tabava vastuse andja pääseb. Vastus peab olema selline, millest katk aru ei saa või sisaldama pilget.

Kitse kujul esinevale katkule tabava vastuse andmist kirjeldavad muistendid on lokaliseerunud põhiliselt Pärnu- ja Tartumaa kihelkondadesse (Vän, Hls, Krk, MMg, TMr). Kaks muistendit on üles kujutatud Simunast ja Amblast. Muistend ise on järgmine: tares palavat leent või ahjusooja leiba söövate inimeste poole pöördub inimkeeli kõnelev kits, kes ütleb: „Olen ma küll imet näinud, aga seda imet ma veel põle näinud, et tuld süüakse ja kirge juuakse.” Talle vastatakse: „Olen ma küll imet näinud, aga seda imet ma pole veel näinud, et kidakeelne kõneleb.” Sellise vastuse peale läheb kits alati minema. Selline küsimus–vastus vormel esineb üsna stabiilsel kujul õige väheste varieerumistega. Mõnes muistendis peab vastaja lausuma: „Tuld süüakse, kirge juuakse” (Vän, Pil). Siis põgeneb katk kiiresti.

3.3. Katku hüüdele vastaja sureb.

3.4. Kes katku tembutamiste üle naerab, see sureb.

4. Kirjutaja-katk. Katk ei surma juhuslikult, surmatavate nimed on kirjas.

Katku takistavad asjaolud ja tema vaenlased.

1. Katk ei pääse üle vee.

Katk muudab end küll väikseks esemeks, ent inimesed on kavalamad ega võta teda ühes. Üle mere või jõe viijaile kingib katk elu.

2. Katku vanker katki.

Teel küla poole tuleb katku vankril ratas ära. Katk vihastab ega lähe enam iialgi sinna tagasi.

3. Haldjas katku vaenlasena.

Katk ei pääse sinna, kus haldjas ees on.

4. Hundid hävitavad katku.

Abinõud katku vastu.

1. Ärkvelolijad jäävad ellu.

2. Muusika peletab katku eemale. Mängitakse viiulit, kannelt või torupilli.

3. Pannakse sellele, keda soovitakse päästa, käsi peale.

4. Asutakse toominga või pihlaka varju.

5. Minnakse valgesse rõivastatuna magama ja asetatakse peatsisse põlev küünal, et katk magajaid surnuks peaks.

6. Magajatel on pead-jalad koos. Katk peab inimesi sigadeks ega võta neid.

7. Asutakse perega metsa elama.

8. Kes katku saabudes jahutoitu sööb, see pääseb eluga.

9. Loetakse „suurest raamatust”.

10. Katku vigastamine ja surmamine.

Öömajale võetakse soldat, kes haavab katku. Järgmisel päeval otsitakse katkuks käija haava järgi üles ja surmatakse.

11. Katk kingib aitajale elu.

11.1. Elu kingitakse:

– mehele, kes parandab katku vankri telje;

– mehele, kes pakub katkule küüti;

– neile, kes katkule süüa annavad.

11.2. Vanamehele, kes raamatus kirjas on, kingib katk veel ühe aasta.

Muud katkuga seotud motiivid.

1. Must isesõitev vanker koristab surnuid.

2. Inimesed kaevavad enne sunna endale haua valmis.

3. Katkust pääsenud inimesed leiavad teineteist jalajälgede järgi üles.

Käesoleva töö ei käsitle katkuga seotud kohanimesid ja katkukalmetega seotud muistendeid.

Kokkuvõtteks.

Katkukujutelmade analüüsimisel ilmnevad mitmed lokaalsed erijooned. Nii esineb oma ohvreid kepiga puudutav inimesekujuline katk valdavalt Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis esineb katk looma või eseme kujul. Tähelepanu keskpunktis on katkust pääsemise erinevad võimalused. Pärnu– ja Tartumaal on levinud kindlad küsimus–vastus vormelid.