Vanad eesti laulikud: Anna Niit Sõrvest, Mihkel Pukkanen Ingerist, Liisu Väärtnõu Muhust, 1922.

Regilaulud

Regilaulude andmebaasis on 2001. a lõpu seisuga tuhatkond teksti. Üle 7000 laulu leiab ka E-väljaandest.
Kõikidest käsikirjalistes kogudes leiduvatest regilauludest on tehtud masinkirjakoopiad. Koopiad on dubleeritud ja võimalik on leida:

• kõik ühe kihelkonna regilaulud (järjestatud kogude kaupa)
  
• ühe laulutüübi kõik variandid (tüübid on alfabeetilises järjestuses)
  (Termin laulutüüp tähistab ühe laulu kõiki üleskirjutusi e variante, igal tüübil on oma kokkuleppeline tüübinimi).

Regilaulukartoteegid ei sisalda tekste endid, vaid on eelkõige abiks laulude tüübinime ja liitosade määramisel (temaatiliste laulurühmade tüübi- ja motiivikoosseis: lõikuslaulud, kiigelaulud, laulud laulust, mardi- ja kadrilaulud; J. Hurda kogu laulude tüübinimed; H. Tampere määratud varasemate kogude laulutüübid liitosadega jm).
Kuna erinevates publikatsioonides ja ERA lauluregistrites on sama laulutüübi puhul sageli kasutatud erinevaid tüübinimesid, on nende kokku viimiseks loodud tüübinimede konkordantskartoteek.

Heliarhiivi kartoteegis on iga regilaulu kohta viitekaart, millel leidub 1) viide pala asukohale heliarhiivis; 2) žanrikuuluvus; 3) laulu algussõnad; 4) tüübinimi; 5) esitaja nimi jm andmed; 6) esitaja täpne elukoht; 7) koguja nimi; 8) kogumisaeg.
Kaardid on rühmitatud laululiigist lähtudes:

töölaulud;
nõidussõnad;
kalendrilaulud;
perekondlike tähtpäevade laulud;
itkud;
hälli- ja lastelaulud;
loodushäälendid;
mängulaulud;
tantsulaulud;
lüroeepilised laulud;
lüürilised laulud.

Pärast 1992. a. salvestatud laule tuleb otsida arvutiandmebaasist.

üles

Itkukartoteek sisaldab ERA kogudes leiduvate itkutekstide fondiviiteid koos üldandmetega. Itkud on rühmitatud temaatiliselt:

• mõrsjaitkud
  
• surnuitkud
  
• nekrutiitkud

Vt ka heliarhiivist.

Itkunäiteid kuula I. Rüütli artikli juurest Mäetagustes.

üles

Kartoteek sisaldab terviktekste temaatiliselt rühmitatuna:

• hällilaulud
  
• mängitused
  
• ahellaulud
  
• liisutuslugemised
  
• muud lastelaulud
  

Lastelaulutekste on ka regilaulukoopiate seas. Vt ka heliarhiivist.

Lastelaulunäiteid kuula I. Rüütli artikli juurest Mäetagustes.

üles

Kartoteek sisaldab tüpoloogiliselt korrastatud terviktekste. Vt ka heliarhiivist.

Loodushäälendite näiteid kuula I. Rüütli artikli juurest Mäetagustes.

üles

Lõppriimilisi rahvalaule on terviktekstidena kopeeritud juhuslikult ja sageli on samu tekste kasutatud ka väljaannetes. Esindavalt on laule kartoteekides, ent siin on igast tekstist kopeeritud ainult esimene salm ning lisatud salmide ja värsside üldarv. Et vaadata tervikteksti, tuleb tellida fondist originaalkäsikiri, millele koopiakaardil on viidatud. Alternatiivina võib kasutada terviklikke helisalvestustelt litereeritud tekste - nende fondiviited leiduvad heliarhiivi lõppriimiliste laulude alfabeetilises kartoteegis.

Kartoteegid:

• alfabeetiline põhikartoteek (laulud on järjestatud algusvärsi järgi)
  
• peamiselt ühiskondliku temaatikaga laule sisaldav temaatilis-alfabeetiline kartoteek
  
• vanemates kogudes leiduvate riimiliste laulude kartoteek (kogude traditsioonilises järgnevuses)
  
• albumisalmide kartoteek (järjestatud alfabeetiliselt algusvärsi järgi; kopeeritud on terviktekst)
  
• vanemates trükitud laulikutes leiduvate riimiliste rahvalaulude kartoteegid (alfabeetilises järjestuses trükiste nimetuste ja laulude algusvärsside järgi)

Heliarhiivi kartoteegis on iga lõppriimilise laulu kohta viitekaart, millel leidub:
1) viide pala asukohale heliarhiivis; 2) žanrikuuluvus; 3) laulu algussõnad; 4) esitaja nimi jm andmed; 5) esitaja täpne elukoht; 6) koguja nimi; 7) kogumisaeg.

Kaardid on järjestatud alfabeedis algussõnade järgi. Varasemate magnetofonisalvestuste tekstid on lindilt litereeritud, litereeringud on korrastatud fondinumbrite kasvavas järjekorras. Pärast 1992. a. salvestatud laule tuleb otsida arvutiandmebaasist.

üles
ERA
HALDJAS
KIRMUS