TUDENGIFOLKLOOR 1994–1995

Tudengipärimuse üldküsimustik

Üliõpilasaastatest jääb meelde värvikaid ütlusi, anekdootlikke juhtumisi või lihtsalt huvitavaid, millegi taustaks olevaid mälestusi. Nendes võivad tegutseda nii oma kursuse- ja toakaaslased, teiste osakondade ja kursuste õppurid või siis ammu kõrgkoolist lahkunud, kuid tudengipärimuses kinnistunud legendaarsed persoonid, hilisemad tunnustatud õppejõud ja teadlased, kelle tudengiaegsetest seiklustest ikka ja jälle isekeskis mõnusaid lugusid jutustatakse. Tuleta meelde ja pane kirja need jutud, anekdoodid, aga ka hüüdnimed, lühendite seletused jpm., mida on Sinu sõpruskonnas levitatud ja kasutatud. Mälu värskendamiseks pakume välja mõned teemad.

Ühiselamufolkloor — uskumatud ja tõestisündinud lood, legendaarsed sõpruskonnad, toanaabrid, nende harjumused, ettevõtmised; komandant (komandandi irriteerimine). Reidid ühiselamutesse, partisanid. Loomad ühiselamus. Kutsutud ja kutsumata külalised. Laenamine. Erakad — nende valik, edasipärandamine, jutud perenaistest/peremeestest. Söömine ühikates (pannkoogi- neljapäevad jm.).

Loengud ja loengul juhtunu — õppejõudude harjumusi loengupidamisel, nende suhtumine puudujatesse ja hilinejatesse, "pärleid" õppejõusõnavarast jne. Kõrvaltegevused (anonüümkirjad jm).

Praktikumid, ekspeditsioonid, koolipraktika, kolhoosinädalad. Iga eriala praktikumide, ekspeditsioonide, koolipraktika jms kohta levib arvukalt põlvest-põlve "igihaljaid" lugusid ja juhtumusi (tudeng anatoomikumis, neiud bioloogiapraktikumides, esimesed iseseisvad tunnid koolis jne).

Eksamid, arvestused. Nendeks valmistumine, ebaõnnestunud piletivalik, vastamisel laveerimine, "ämbrisse astumine" jm, (näiteks arstiteaduskonna tudeng eksamil, filoloogiatudeng eksamil). Kas oli üldlevinud uskumusi ja endeid seoses eksamitega? Mida ei tohtinud enne eksamit teha? (pead pesta?) Kas oli kombeks kinga sisse raha panna? Missugust raha ja milleks? Kas ja kuidas sai teise tarkuse endale? Mida sooviti eksamile minejale ja mida vastati? Kuidas tuli riietuda, käituda, arvestades sealjuures erinevate õppejõudude "maitset" (näiteks Kleis — panna selga must kleit valge kraega; Torpats — minna konjakipudeliga; Kolk — dekolteeritud suveriietega jne).
     Eksamipileti ennustamine, selle teadasaamine.
     Mis tõi õnne? Kuidas sai teada, kas läheb hästi või halvasti?
Spikerdamine, spikri tüübid ja kasutamisviisid. "Vahelejäämised" ja muud seigad seoses spikerdamisega.
     Kaugõpe ja eksamid. Kuidas kaugõppijad eksamitel käisid.

"Punased ained" ja sõjaline algõpetus.

Suhted teiste kursuste, teaduskondade ja kõrgkoolidega.
Kuidas nimetatakse ja iseloomustatakse teiste osakondade ja kõrgkoolide tudengeid ("metsamehed", "loll nagu juurakas", TPI — rauakool, EPA — Elu Parimad Aastad, TRÜ üliõpilased — sinimütsikesed või tindiplekid, mudapumbad — EPA maaparanduseriala tudengid).

Õppejõud, professorid, rektor.
Skandaalsemad ja legendaarsemad õppejõud, professorid ja kateedrid. Õppejõudu- de harjumused, suhted üliõpilastega, tutvusringkond, isiklik elu, noorus, hüüdnimed (millest alguse saanud?). Suhted ja läbikäimine välislektoritega, nende harjumused ja keelekasutus. Millise õppejõuga suheldi kui pedagoogiga, kellega kui inimesega? Milles see avaldus? Werneri kohvik.

Kombed ja tavad.
Tudengilaadad, trepi- või õllejooksud, kursuse pulmad, konspektide põletamised vm. Ühikates vee pildumine. Grafiti rõivastel, plankudel, ühikates jm. Peod. Labrakad. Suhted alkoholiga. Erinevate alkoholimarkide rahvapärased nimetused.

Tähtpäevad.
Kas ja kus tähistati/kse ühiselt (oma toa, sõpruskonna, kursusega) kalendritähtpäevi? (Näiteks mardi-, kadri-,vastlapäev, lihavõtted, meeste- ja naistepäev, 1. aprill, volbripäev, jaanipäev, valentinipäev, hingedepäev, advent, vabariigi aastapäev, talvine pööripäev, kevade algus). Kirjeldage jõule (mida söödi ja joodi erinevalt teistest päevadest?). Kus pühitseti ametipäevi (ajakirjanikud ajakirjanduspäeva? vms). Kas ja kuidas võeti vastu kevadet, suve, sügist, talve? Kas ja millal viidi kalmistule küünlaid? Hinnang oma ja teiste teaduskondade või eriala tudengite harrastustele. Kas, kus ja kuidas ja kellega koos peeti kursuseõhtuid (vanemad-nooremad koos, eri teaduskonnad või kõrgkoolid koos, juhendajate-õppejõududega või ilma). Kas ja kuidas peeti poolediplomipidu (ekvaatorit), viimase-loengu- pidu; kuidas tähistati eksameid ja sessi lõppu? Milliseid pidusid veel peeti ja kuidas? Mida veel tähistati? Mida räägiti teiste teaduskondade üliõpilaste kohta (arvamused, suhtumised).

Mängud.
Millised on üliõpilaspõlves mängitavad mängud? Kas jätkatakse lapse- ja kooli- põlves mängitud (seltskondlikke jm) mänge või hakatakse nüüd mängima hoopis muid (ainult tudengite seas tuntavaid mänge?).
     Kas mängitakse meelsamini heade tuttavate ringis (ühikakaaslased, sõpruskonnad, kursusekaaslased) või hoopis võõraste hulgas tutvumise hõlbustamiseks leiate alljärgnevad mõnedele mängudele ja mänguderühmadele. Muidugi mõista loodavad koostajad, et vastajad seda omalt poolt rikkalikult täiendaksid.
     Paberimängud. Pange kirja mängukirjeldus, lisage, kus, millistes situatsioonides, kelle vahel neid tavaliselt mängitakse?
     Mõningaid paberimänge: "Laevade pommitamine", "Trips-traps-trull", "Korstnapühkija", "Kartulikuhi", "Poiss ja tüdruk", "Lind, loom...", "Rebane", "Ühisjoonistamine", "Kinnisilmi joonistamine", "Täpimäng", "Ülespoomine", "Piiramine", "Ühisluuletamine", "Pastapliitasiralli" jpt. Joonisülesanded "Joonista ühe joonega" jm.
     Seltskondlikud mängud "Pikk nina", " Silmapilgutamine", "Telefon", "Eseme mõistatamine", "Lind lendab", "Laeva täitmine", "Tuvide söötmine", "Pudel", "Tikumäng", "Üks tool vähem", "Luuamäng", "Ajalehel tantsimine", "Haigus ja arstim", "Numbrimäng", jne. Mängijate teadmatusel põhinevad mängud ("Kosmonaudi eksam", "Kes suudles?" jt. pimedamängud); mängud, mis sobivad omavahel võõraste inimeste tutvustamiseks ja nimede kiiremaks meelde jätmiseks; naerutamismängud ("Vanaisa vanad püksid", "Must, valge, ei, ja" jms.).
     Kaardimängud ("Kuus lehte", "Bismark", "Eesel"), tikumängud ("Muuda loom kahe tiku ümbertõstmisega rõõmsaks", "Pane loom kahe ümbertõstega tagasi vaatama" jm.).
     Laulu- ja ringmängud. "Me lähme rukist lõikama", "Kes aias?", "Üks peremees võtab naise", "Tore tädi", "Üks ühte", "Aadamal oli seitse poega", "Laurentsius", "Üksinda kõnnin ma", "Need kosjad tulid saarest" jpt. Millises seltskonnas neid mängitakse?
     Kas tudeng mängib ka liikumismänge (palli-, jooksu-, jõu- ja osavusmänge)? Kirjeldage neid!
     Milliseid uusi mänge olete õppinud oma tuttavatelt välismaa ülikoolidest? Milliseid olete nendest oma sõpradele ja tuttavatele edasi õpetanud?