Eesti Kirjandusmuuseumi ja Soome Instituudi
elulooliste mälestuste kogumise võistlus
Minu mälestuste Soome
Paljude eestlaste jaoks on esimeseks välismaa kogemuseks olnud Soome, nõukogude ajal oli see ka teistsuguse maailma sümboliks. Milline on naabermaa meie mälestustes ning kuidas on meeles esimesed sõidud üle lahe? Soomes kogutakse praegu mälestusi Eestis käimisest. Tuletame ka meie meelde ning paneme kirja oma mälestused esimes(t)est Soome reisi(de)st ja Soome tähendusest meie jaoks.
Soovitav on meenutused vormistada minavormis loona. Kirjutamisel võiks mõelda näiteks järgmistele vaatenurkadele:
Soome – kas aken või uks maailma
minu esimene reis Soome (millal, kuidas aset leidis)
minu varasemad teadmised ja kujutlused Soomest
reisikavatsusest reisi teostumiseni
ootamatuid juhtumisi Soome-reisil
mis mind kõige rohkem üllatas
mida viisin kaasa, mida tõin kaasa
minu esimene tuttav soomlane (Soomes või tema/nende Eestis-käik)
enne ja nüüd: kas Soome reisid on muutunud
mida on Soome mulle tähendanud
Kogutu säilitatakse arhiivis, paremad kaastööd on kavas avaldada.
Võistlus kestab 16. 5.– 1. 12. 2009
Paremate lugude autoreid ootavad teemakohased auhinnad ja eriauhinnad.
Kui vormistate käsikirja arvutiga, on soovitav saata see elektrooniliselt. Käsitsi kirjutatud mälestused on soovitav kirjutada A4 formaadis valgetele paberilehtedele või joonelisse vihikusse, jättes lehe vasakust servast 3 cm köitmise tarvis vabaks. Soovi korral võib saadetisele lisada fotosid.
NB! Kogumisvõistlusele saadetud materjali ei tagastata!
Käsikirju ootame hiljemalt 1. 12. 2009:
postiga aadressil
„SOOMELOOD“
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Vanemuise 42
51003 Tartu
või e-postiga aadressile soomelood [ätt] folklore.ee
Saadetise algusesse panna kirja oma nimi ja aadress.
mai 2009
Eesti mäluvaramus on puudus Soome-mälestustest
Kuni 1. detsembrini koguvad Eesti Kirjandusmuuseum ja Soome
Instituut lugusid teemal „Minu mälestuste Soome“, et täiendada meie rahvuslikku mäluvaramut. Sarnaselt talletatakse praegu Soomes mälestusi soomlaste Eestis-käimistest.
Varasemal ajal on Soome olnud sageli esimene kontakt välismaaga, vabaduse ja jõukuse sümbol, kuhu minekuks tuli läbi murda nõukogude bürokraatia müürist. Hiljem, 1980tel sai sellest värviline ihalustemaa, mis oli põhjaeestlastele tuntud teleaknast. Soome pääsenu sai tunda vabaduse magusat maitset, imetleda külluslikke poelette ja mõelda oma tühjade taskute peale.
1990. aastate alguses muutus reisimine massiliseks – kes pääses Soome õppima, kes käis maasikaid korjamas, kes tuli koju mikrouuniga, kes hoopis kotitäie raamatutega. Soomes mittekäinud said teha nalju stiilis "mina olen viimane eestlane, kes pole veel Soomes käinud".
Kirjuta, sest muidu jääb mulje, et Sina oledki see ainuke eestlane, kes pole Soomes käinud!
november 2009
Kogumisaktsiooni Minu mälestuste Soome kokkuvõte
Võistlusele saabus ligemale sada tööd. Tekstide pikkus oli enamikus 5–6 lk, kuid oli ka mõnekümneleheküljelisi kaastöid. Vanemad generatsioonid on ilmselt oma lood varem ära kirjutanud, nooremad pole veel alustanud: peaaegu puudusid Soomes tööl käijate muljed. Suurem osa kirjutajaist meenutas Soome-sõitu nõukogude ajal, seega oli osavõtjatest enamik sündinud ajavahemikus 1940–1960. Kümmekond osavõtnutest kirjutasid mälestusi sõjaeelseist aastaist, üksainus soomepoiss Jätkusõjast, lähiaja reisidest kirjutasid üksikud. Elukutselt oli osavõtjaskond kirju – teadlastest koolilasteni. Suure osa tööde tase oli väga võrdne, mis tegi paremate väljaselgitamise keeruliseks.
Þürii pikkade arutelude järele anti välja kolm auhinda, mis oli välja pandud Viking Line’i poolt: Maret Lehto, Maria Peep, Lembit Vahesaar. Lisaks tõsteti esile 25 tööd.
Eriauhinna põhjaliku ja ülevaatliku kaastöö eest andis þürii Harri Jõgisalule.
veebruar 2010
Kogumisvõistluse toetajad:
Teised ERA küsitluskavad