Matusekombestik

Inimese surm mõjutab oluliselt teda ümbritsevate inimeste psüühikat ja muudab nende sotsiaalseid suhteid ja rolle. Seetõttu seonduvad surmaga mitmed rituaalid – need pole mitte üksnes paratamatud, vaid ka vajalikud kriisisituatsioonis viibivaile lähikondseile. Surmaga seotud rituaalid teisenevad pidevalt, juba mõnekümne aasta möödudes võib kombestik uskumatultki muutunud olla. Ootame abi selle jäävalt tähtsa rituaali praeguse (ja lähimineviku) kuju dokumenteerimisel.
Kirjelda vabas vormis matusetalitusi, millel oled osalenud. Samuti matusele eelnevat ja järgnevat. Mälestusi ja jutte võiks jäädvustada ka helitehnika abil. Ootame videomaterjali koos andmete, soovitavalt ka kirjalike kommentaaridega. Samuti on oodatud iseloomulikke kombestikudetaile illustreerivad fotod, näited kaastundekaartidest jmt.
Järgnev küsimustik-märksõnastik võiks olla meenutamisel abiks. Selle pikkusest ei tasu kohkuda – vastamisel võib piirduda ka mõne küsimuse või teemaga. Kui kombestiku detailides on aja jooksul toimunud muutusi, võiks neid samuti nimetada ning erinevusi ajaliselt määratleda.

Kust pärinevad Teie teadmised lahkunuga seotud rituaalide läbiviimise kohta? Milline osa on olnud varem kuuldul-nähtul, milline osa juhistel, mida kogenud inimesed või õppinud talituste läbiviijad annavad vahetult rituaali eel või käigus? Kas olete hankinud teadmisi käsiraamatutest vm kirjandusest?

Surm ja surmaeelne aeg. Surma ennustamine – märgid inimese välimuses, käitumises; unenäod; märgid ümbruskonnas, looduses. Kas vanemad inimesed teevad mingeid ettevalmistusi oma lahkumise järgsete rituaalide korraldamiseks? Kuidas kutsutakse surijat, väga vanu inimesi? Kas muudetakse raskelt haige lähemat ümbrust? Surija soovid ja nende täitmine. Armulaud. Lähikondsete külastused, juuresolek surmahetkel.

Jutud “ilusast~heast surmast”, ebatavalistest surmajuhtumitest. Lood sellest, kuidas täitus mõni ennustus või soov mingi sündmuseni elada. Lood koos elanud inimestest, kes pärast kaaslase surma peatselt talle “järele lähevad”; lahkunud peremehele truudest koduloomadest jm.

Matuse-eelne periood. Esimesed toimingud pärast surma. Surnu ümbruse muutmine. Suririided – erinevused sõltuvalt lahkunu east. Surnu pesemine, korrastamine ja riietamine – kodus või haiglas, kes ja kuidas?
Kus hoitakse surnut? Kas üldse ja kes käib lahkunut enne matusetalitust vaatamas? Millal toimub kirstupanemine ja kuidas täpselt? Milliseid asju on kirstu kaasa pandud, nt lahkunu soovi kohaselt? Milline peab olema kirstu materjal, välimus ja sisemus, kas see sõltub surnu east, soost vm asjaoludest?

Ended ja uskumused. Kas usutakse ja tajutakse hiljuti surnud inimese juuresolekut, millisel perioodil pärast surma ja milles see väljendub? Kuidas peab surnu läheduses käituma, kes ei tohi seal viibida? Mida ennustatakse surma aja (nt kuufaas, päevaaeg vm), suremise viisi, surnukeha tunnuste järgi? Kuidas surnut hoida, et surnukeha ei rikneks? Mida öeldakse, kui mõni leinajatest liiga palju nutab? Kuidas suhtutakse rohkesse nutmisesse matusetalituse käigus, valju häälega nutmisesse?

Kaastundeavaldused või surmakuulutused ajalehes (kuulutuste kujunduse valik ja tüüptekst, salmid) jne. Kaastundekaardile sobivad värvid, sümbolid, tekstid, salmid; kust saadakse eeskuju nende valimiseks? Surnuaiad internetis – milliseid ja miks olete külastanud, milline peaks olema virtuaalse mälestuslehe kujundus ja mida sinna peaks paigutama?
Kes lähematest omastest ja kui kaua kannab leinariietust, milline see on? Kuidas, millal ja kui lähedastele omastele avaldatakse kaastunnet?

Matusetalituse korraldamine. Matuseks sobivad nädalapäevad. Keda kutsutakse (kas surnu on jätnud nt nimestiku) ja kuidas (kutse, teade meedias, telefonikõned)? Kas kiriklik või ilmalik matus – põhjendused. Krematsiooni poolt või vastu, miks? Kas valiku tegemisel arvestatakse lahkunu poolt jäetud korraldusi (kui ei, siis miks)? Kas kasutatakse muusikat, millal ja millist (kas elav muusika, mis instrumendid ja koosseisud)? Kes kaevab haua, kes ei tohi hauda kaevata?
Kas tellida pärg või kimp? Milliseid lilli vm kasutatakse, kas see sõltub surnu east, soost, positsioonist vm? Mida kirjutatakse lindile?

Kodunt ärasaatmine. Ruumide ettevalmistamine (peeglid jmt). Kostitamine – kas ja millal (suupiste, joogid)? Talituse käik. Ruumidest väljaviimine (surnu suund). Kes kannab kirstu (kes ei tohi kanda), kes risti~plaati? Surnu paigutus autos, auto ehtimine. Kui kaugele majast tuleb jätta auto?
Kas lilled, küünlad vm tuleb lahkumisel kaasa võtta ja miks; mida tehakse kirstualusega? Kas ja millised on kuused aiaväravas, kas on kuuseoksad vm teel – mida tehakse nendega pärast surnu äraviimist? Millal peab kõik surnuga seotu koristatud olema?
Autodega matuserong, autode järjekord. Rongi peatamine mingi rituaali läbiviimiseks. Rongi mitte kuuluvate autode ja inimeste käitumine kohtumisel matuserongiga. Missugustele juhtumustele teel omistatakse erilist tähendust?

Talitus kirikus, leinamajas, töökohas vm. Ruumi ehtimine. Omaste asukoht kirstu suhtes. Mida teevad talitusele saabujad? Talituse käik. Surnurong surnuaias – järjekord; kes mida kannab~ei tohi kanda (rist või plaat, kirst, talituse läbiviija, omaksed, pärjad, orkester).

Krematsioon. Talituse käik. Kuidas talitus lõpetatakse? Mida ja millal tehakse tuhaga? Kes osalevad ärasaatmisel ja kes urni matmisel? Kujutelmad selle kohta, mis toimub surnu põletamisel.

Talitus haual. Kas kirst avatakse, kas lilled võivad kirstu jääda, millega kirst kaetakse, millega lastakse hauda? Laululehed – kas, millal, mida ja kuidas lauldakse, kas arvestatakse kellegi laulusoove? Mida hauda visatakse, kas visatakse kuuseoksi kirstule peale? Mida tehakse haua kinniajamise ajal?
Kääpa ehtimine, plaadi või risti ja pärgade paigutus (kelle pärg kuhu), küünalde arv ja paigutus. Kas haual pakutakse midagi (süüa, juua)? Pildistamine ja filmimine?
Kas omistatakse matusepäeva ilmale tähendust? Milliste kommete täitmine tagab, et surnule “järgiminejaid” ei ole?

Peielaud. Kus korraldatakse, millised on toidud, joogid ja mis järjekorras neid antakse? Leinajate paigutus lauas, koht lahkunule (kuidas märgistatud, kas täidetakse klaas, kuidas on kahvel-nuga jne). Söömise-eelne rituaal (leinaseisak, alguspalve, järelehüüd, laul jne). Kõned, laulud, muusika, ütlused klaasitõstmisel. Kui kaua peielauas istutakse, kas midagi järgneb peielauale?

Jutud koomilistest või ebatavalistest juhtumistest matustel: äpardused teel, haudalaskmisel (ka nt haua sobimatud mõõdud), midagi kukub hauda, talituse läbiviija eksimused, ebatavaline meeleolu kõrgenemine peiedel, tants või kaklus, keelevääratused järelehüüetes, leinakuulutustes jne. Kas ebatavaliste juhtumustega on seotud mingeid endeid?

Mälestamine. Kui sageli, kui kaua pärast matust ja mis puhul hiljem käiakse haual, mida sinna viiakse? Haua kujundamine eri etappidel pärast matust (kas kääbast tasandatakse, mida tehakse pärjalintide jm-ga). Surma-aastapäevade tähistamine. Surnuaiapühad – kes haual käivad, mälestamistalitus haual, muusika, laul. Mälestamine kirikus – millal, kuidas? Mälestamine ajalehes. Kas tähistatakse hukkunute õnnetuspaika, on see vajalik?
Kas ja kui kaua usutakse surnu hinge viibivat kodu või haua läheduses pärast matust? Kas oled kogenud või teistelt kuulnud midagi, mis selliseid uskumusi kinnitaks? Usk taaskehastumisse (reinkarnatsiooni).
Lood surnust, kes hauas rahu ei leia ja endast mingil viisil korduvalt märku annab, midagi meenutab, nõuab. Miks selliseid asju juhtub ja mida sellisel puhul ette on võetud? Kuidas selliseid juhtumeid on ennetatud? Kuidas selliseid surnuid on nimetatud?
Kas surnuaed on tänapäeval püha koht? Kas surnuaedade rüvetajaid võib tabada üleloomulik karistus?
Kas võib öelda, et tänapäeva inimene on surmast kaugenenud (lapsi matustele ei võeta, inimene sureb haiglas, matused on väikesed, tähelepanu osaliseks saavad erakordsed/kuulsate inimeste surmajuhtumid)? On see õige?

Kui meenub veel midagi, mis siinsest küsimustikust puudub, pane seegi kirja.

Aitäh vastamast!