Külaühiskond muutuvas ajas — laps kui ühiskonna peegel

Vene vägede sissetoomine 1940. a. katkestas Eesti normaalse arengutee, pärast sõda astus maailm jõudsalt infoühiskonna poole, vaid NL katsus oma rahvast hoida pimeduses, nii oli kergem valitseda. Stagnatsioon tegi palju kurja, kuid tal olid ka oma head küljed — võõras propagandavaim ei suutnud siiski kõiki tühemikke täita ning ajal, mil Läänes olid lapsed ammu barbie- & Miki-Hiire - usku, jätkus Eesti külas kõrvu ka vanaema-vanaisa pajatustele krattidest, libahuntidest jne. Taasiseseisvumisega tungis peale ka läänelik kultuur, tuues kaasa "Lego", "Mootorratturhiired Marsilt" ja interneti. Vanavanemate aset täidab televiisor või arvuti.

Käesoleva küsimustiku ülesandeks ongi välja selgitada, kui palju teatakse veel Eestimaal meie oma folkloori, usundit. Vastajaks võiksid lapsed IV – IX klassini. Laps peaks täitma küsimustiku ise, kõrvalise abita, kui mõnele küsimusele ei oska vastata, jäägu see kõrvale.

  1. Kas elad oma majas/talus?
  2. Mis on Sinu maja/talu nimi?
  3. Kas Sa tead, millest see nimi on tulnud?
  4. Kas Su vanavanemad elavad koos Sinuga?


  1. Kes on kodukäija?
    Kust Sa seda tead?


  2. Kes on mardus?
    Kust Sa seda tead?


  3. Kes on luupainaja?
    Kust Sa seda tead?


  4. Kes on näkk?
    Kust Sa seda tead?


  5. Kes on vaim?
    Kust Sa seda tead?


  6. Kes on kotermann?
    Kust Sa seda tead?


  7. Kes on haldjas?
    Kust Sa seda tead?


  8. Kes on härjapõlvlane?
    Kust Sa seda tead?


  9. Kes on libahunt?
    Kust Sa seda tead?


  10. Kes on kratt ehk pisuhänd?
    Kust Sa seda tead?


  11. Mis on manala?
    Kust Sa seda tead?


  12. Mis on virvatuli?
    Kust Sa seda tead?


  13. Kes on kurat?
    Kust Sa seda tead?


  14. Mis tähendab ära kaetama?
    Kust Sa seda tead?


  15. Kui tead minda oma maja/talu ja küla kohta käivat rahvajuttu või tondilugu, pane see kirja.

Koostanud Aare Ristikivi