Kus kummitab? Kes kummitab?

Küllap olete kuulnud räägitavat lugusid seletamatutest ja kummalistest juhtumitest. Võib-olla olete kogenud ise midagi mõistatuslikku. Kas olete tulnud mõttele, et need lood tuleks üles kirjutada? Selleks, et oleks kergem meenutada teistelt kuuldut ja saada kinnitust, et oma kogetugi võib teistele huvi pakkuda, mõned suunavad küsimused.

  1. Kas mingeid ebatavalisi juhtumeid on seostatud mõne kindla koha või objektiga ümbruskonnas: ehitis (mõisahoone, maja, korter, tuba, pööning, kelder, kõrvalhoone jne); kaev, surnuaed, risttee, mets või teatav koht metsas, põld, kivivare, veekogu, mõni muu suvaline koht? Võimaluse korral võiksite lisada filminegatiivi või foto vastavast kohast.


  2. Kas kummalisi sündmusi antud kohas on olnud üks, mitu või palju kordi? Näiteks:

  3. Mis laadi sündmused on kõnealuses kohas aset leidnud? Kas on midagi nähtud, kuuldud või tuntud? Kuidas nimetab kogeja juhtunut (nägi või kuulis keda/mida)? Mis eelnes või järgnes ebatavalisele kogemusele? Kuidas see algas ja lõppes? Millal see juhtus (näit.: kui vanaisa noor oli, sajandivahetusel, II maailmasõja ajal, 1984. a. jõululaupäeval, kolmapäeva öösel, vastu pühapäeva hommikut, pärastlõunal, kella... paiku)?


  4. Kas kogejaid oli korraga üks või mitu? Kes ta (nad) oli(d) (mees, naine, noor, vana). Millises seisundis oli kogeja (ärkvel, just uinumas, magas, terve, puhanud, väsinud, haige, palavikus, joobes vm.)? Mida iseloomustavat võite veel öelda kogeja kohta (käitumine, välimus jne)?
    Kas antud isikul on olnud muidki kummalisi elamusi? Milliseid?


  5. Kuidas seletatakse asjaomaseid juhtumeid? Mida peetakse nende põhjuseks? Võimalik, et on erinevaid arvamusi. Esitage need kõik.


  6. Kuidas suhtuvad kogejad läbielatusse? Kas juhtum oli ehmatav, hirmutav, ebameeldiv või meeldiv, jättis ükskõikseks või tekitas uudishimu?
    Kas inimestel on olnud samas kohas erinevaid kogemusi? Milliseid?

Rahvapärimust üles tähendades oleks hea silmas pidada järgmist.
Kui kirjutate mälu järgi üles mõnda varem kuuldud lugu — püüdke see kirja panna just niisugusena nagu mäletate. Kasutage nähtuste ja asjade kirjeldamisel võimalikult neidsamu nimetusi ja seletusi, mida tarvitas inimene, kellelt selle jutu kuulsite. Kui Teil on kuuldu kohta oma arvamus, lisage seegi juurde.

Kui kirjutate kellegi juttu üles, katsuge säilitada esituse omapära, järgige esitaja kõne — ja keelepruuki. Häid jutustajaid võiks võimaluse korral ka lindistada.

Kui kirjeldate enese kogetut, lähtuge sellest, mida tundsite, mõtlesite ja arvasite asjast Teie ise. Kuidas nimetate juhtunut? Kas oli ka teisi sama sündmuse tunnistajaid? Mida arvasid nemad? kuidas tõlgendasid Teie poolt kogetut need, kellele sellest rääkisite?

Esitage palun nii enese kui ka isiku(te), kellelt midagi üles märkinud olete, kohta järgmised andmed: nimi; sünniaeg (ka vanus, kas või umbkaudnegi); praegune elukoht; kui inimene on elanud mitmel pool, siis ka endised elukohad (linn, alev, küla, maakond, kui osatakse öelda, siis ka endine kihelkond ja vald; aga ka kohad väljaspool Eestit); haridus; tegevusalad. Kui mõni asjaosaline ei luba oma nime mainida, tuleks vähemalt märkida, kas jutustaja on mees või naine ja tema vanus.

Võiksite teatada Teie ning Teile jutustanud isiku suhte (näit.: vanavanem või vanem, vend või õde, mõni muu sugulane, kooli-, töö-, palati- või reisikaaslane, tuttav, võõras jne.).

Tuleks iseloomustada ka olukorda, milles lugu esitati (näit.: kuuldud rongis keskealise naise käest; räägitud matkal ööbimiskohas enne magamajäämist jne.).

Kui leiate, et Teie poolt kogetud või teistelt kuuldud eriskummaline juhtum on hoopis teistsugune, kui siin on osatud küsida — pange see kindlasti kirja.


Koostanud Eha Viluoja 1991