Mida tead valentinipäeva tähistamisest Eestis? Mis ajast tähistatakse? Mis nime all? Mis vanuses inimesed seda tähistavad?
Kas oled ise saanud valentinipäeval erilise tähelepanu osaliseks (oled saanud kingitusi, lilli, südametega kaardikesi, õnnitlusi vmt.)? Kas hoiad need alles? Kas sel päeval tehakse tavalisest rohkem komplimente (milliseid)? Kui paljudele sõpradele tavaliselt kingitusi/kaardikesi vmt. tehakse? Kas need on tõsiselt võetavad või naljaks mõeldud? Kuidas internet seda päeva sisustab? Oled osalenud?
Kas oled kuulnud eriliste riiete kandmisest või spetsiaalsetest toitudest valentinipäeval (südamekujulised tordid vms.)?
Kui sa oled osa võtnud mõnest konkreetsest valentinipäeva üritusest, siis palun kirjelda seda. Kus ja millal see toimus? Kes olid korraldajad ja kellele see korraldati (ettevalmistused, kutsed, reklaam)? Milline oli ürituse käik algusest lõpuni? Millised olid organiseeritud meelelahutused (mängud, Valentini/a valimine, amorpost jne.) Kuidas peoruum oli kaunistatud? Kirjelda!
Palun kirjuta ka oma suhtumisest valentinipäeva; kui populaarne selle tähistamine sinu arvates on, kuidas see sulle meeldib ning kuidas oled rahul vastavate üritustega, millest oled osa võtnud?
Ootame teateid viimaste aastakümnete vastlatähistusest nii oma peres kui väljaspool seda, nii maal kui linnas. Palume kirjeldust nõukogude aja vastlatest, oma mälestusi, teiste meenutusi. Näiteks vastlasõit hobusega, talispordipäevad, asutuste lauaga vastlapeod (mida pandi lauale, millega veel sisustati), uisukarnevalid lastele. Kes olid organiseerijad (kolhoos, metskond, kool, lasteaed vm. asutus)?
Mis on tänapäeval teisiti? Mis on sama, mis muutunud? Kuidas kodus tähistatakse? Toidud? Mis on ürituse nimeks: vastlatrall, karneval, disko? Kes on eestvedajad, kes osalejad? Vurri valmistamine, parema vurritõmbaja konkurss. Liugumisvahendid, karussell. Vastlasõit. Lasteaede, koolide vastastikused külaskäigud. Vanade kommete taaselustamine nt. nagu kada-ajamine, tuhkapoisi viimine teise peresse. Mis ajast, milleks peetakse, kust eeskuju saadud? Millistest vanadest tavadest vastla ajal juttu on tulnud, näiteks ilmaended, keelud ja soovitused, vanasõnad?
Kuidas, millega tähistatakse kodus, oma peres? Asutuses? Märksõnu: lipuheiskamine, paraad, jumalateenistus, kontsert. TV, raadio, ajalehtede osa päeva tähistuses. Külaskäigud, toidud, tööhõive, jm. Presidendi vastuvõtt.
Soovitav on esile tuua erinevused tähistamises võrreldes nõukogude perioodiga. Väga vähe on arhiivis meenutusi, kuidas naistepäeva tähistati või tähistatakse kodudes. Miks see on (pole olnud) tähtis püha? Kumb on olnud ülekaalus, kas siiras või humoristlik tähistus?
Kas on teateid, et sel päeval oleks (koolis, lasteaias) korraldatud lindude päeva? Kui jah, siis palume kirjeldust.
See on üks uutest tähtpäevadest. Palume teateid, kas, kuivõrd ja millega seda on tähistatud? Kust tuli algatus?
Kas tänapäeval tähistatakse? Kuidas? Kas organiseeritakse üritusi (maarjapuna, käsitöönäitus vm.)?
Missuguseid nimetusi kasutate? Munapühad jt. Kuidas sisustate suurt reedet — praegust riigipüha? Mis on muutunud kombestikus? Kas ja millal värvitakse mune? Millega? Kes sellega tegeleb? Kas eelistate vanadest võtetest kinni pidada, uusi kasutada? Milliseid? Kuidas on elamukorrastusega? Pühademeeleolu loomine lauakatmisel. Vanad ja uued pühadetoidud. Muutused munade kinkimises. Pühadekaardi saatmise kombe muutumine. Lihavõttejänese roll varem ja tänapäeval. Kui kodusesse tähistusse on tulnud uusi jooni, siis kust võiksid pärineda eeskujud (ajakirjandus, seminarid, jne.) Tähelepanekud väljaspool kodu. Tähistamine lasteasutustes. Dekoratiivsed kompositsioonid asutustes; mida valmistamisel kasutatakse? Kõige ilusama muna konkurss. Lihavõttelaat, munaoksjon. Urbimiskomme (urvaokstega terveks löömine) ühisürituse puhul. Lihavõtteõlu pühade erimargina — poolt või vastu? Tähelepanekud kalmistutelt seoses mälestussöömaajaga.
Kas tänapäeval teatakse veel ilma- ja saagiendeid? Missuguseid? Jürituli, jüriööjooksud, orienteerumised: kas, ja mis liinis neid on korraldatud. Setu jüripäev (6. V) kui pidu ja vaatemäng.
Mis on päeva valikul oluline? Nädalapäev, kuufaas vm.? Missugused on tavad?
Nime-eelistused: maipüha, kevadpüha, volber? Seos koristustöödega koduõues, suvilas, asutuse ümbruses. Mis ajast on moodi läinud maituled? Kes on eestvedaja? Millega aega veedetakse? Grupi koosnevus? Kuidas on veel kombeks maiõhtut veeta? Väljasõidud, diskod, õllepeod. Kuhu ilmutakse nõiaks maskeerituna? Millal see komme moodi läks? Volbripäev kui tudengipüha. Mis on kõige vahvam, mis jätab ükskõikseks? Mis häirib?
Vajame teateid tähistamisviisidest peredes, kus on sõjast osavõtnuid.
Kas on kujunenud ühistraditsioone (koduümbruse korrastamine, matk, viktoriin vm.)?
Ettevõtmised, eestvedajad, jms. Metsapäev(ad), külalise kutsumine, viktoriin jm.
Kes aitavad tähistamist suunata? Isad? Lasteaiad? Raadio? Kas ja kuidas ise tähistate?
Kas on märgata elavnemist taasiseseisvumisega seoses? Milles seisneb?
Kas kodudes tähistatakse millegagi (näiteks suguvõsas, kust on represseritud, küüditatud).
Kas on tähistatud, millega — näiteks suguvõsas, kus on Vabadussõjaga seotuid.
Nõukogude korra aegsete ja praeguste tähistamiste ühised ja erinevad jooned. Millal jäi ära kummide põletamine? Kuidas on sportlike mängudega? Õllejoomisega? Saunaskäimisega? Kiikumiskommetega? Muusikaga: ansambel, kapell, solistid, mikrofoni kasutamine, magnetofon? Tänapäeva toidud kodus, suvilas, jaanipeol? Jaanipäev ja surnuaiapüha, küla, suguvõsa kokkutulek. Jaanilaat, selle erinevus muudest laatadest. Kas, mida võetakse ette Jaani-nimelistega. Vanade rahvapärimuste elustamine: rahvalaulude esitamine, laulumängud, rahvatantsud. Kas rahvas on kaastegija või vaataja rollis?
Mis seosed on jaanipäeval tööde-toimetustega? Heinateo alustamine, saunavihtade valmistamine, ravimtaimede kogumine, ilma ja saagiended tänapäeval. Kas kaskede toomise komme püsib või on muutusi?
Läänesaartel jm., osalt seoses (ranna) rootsi suhtluse elavnemisega on seda päeva hakatud taas tähistama. Mis toimub? Mis ajast? Kes võtavad osa? Arhiivil pole ühtegi täpsemat kirjeldust.
Kuidas tähistatakse tänapäeval Kuusalus Laurentsiuse kiriku nimepäeva. Muutused võrreldes nõukogude ajaga.
Puudub terviklik ülevaade, kas üksikute külade või kalmistute püha või kõikjal ühesugune. Sugulaste kokkutulemise kombe ulatus, kuidas on püsinud seos kirikuga (vaimulikuga). Muutused: nõukogude periood, iseseisvumine. Mis on kombetalituses elavnenud, mis taandunud?
Kas ja kuidas tähistate?
Puudub ürituse kirjeldus. Mis on muutunud? Kui kaugelt rahvast tuleb pühade allikale? Milline on usklike ja pealtvaatajate suhtarv? Kas on teada juhtumeid, lugusid reeglite rikkumisest huvireisijate poolt (ebasobiv rõivas, vale käitumine)?
Mõnel koolil on seoses esimese koolipäevaga kujunenud oma traditsioonid. Missugused? Kas peetakse tarkusepäeva? Millal?
Kas midagi kombestikust, uskumustest, vanasõnadest tänapäeval veel kasutusel on? Näiteks ended lehelangemise, ilma kohta vms.
Kuidas tähistati ja tähistatakse praegu (kolhoosis, aiandus- ja mesindusseltsis jm.). Kuivõrd peetakse? Kas kellegi organiseeritud õhtutel või ka muidu? Kuidas?
Millal levis küünla süütamise komme? Kus see süüdatakse? Kas sellega kaasneb mõtisklus, kadunu meenutamine? Kas kalmistul käimine on elavnenud või seostub mingi muu tähtpäevaga, nt. surnutepühaga? Kuivõrd, kuidas tähistavad päeva teiste rahvaste esindajad?
Kas tähistatakse (kodus, lasteaias)? Mis ajast? Kuidas sisustatakse? Mida arvate isadepäevast seoses isa puudumisega peres? Kas see võiks olla üksiti ka meestepäev?
Mis on kombestikus viimastel aastakümnetel muutunud? Sandikäijate vanus, käimise aeg, grupikoosseis, maskeering, esinemine, annid, maa ja linna erinevused, kombe aktiviseerumine või taandumine, kultuuritöötajate organisatoorne osa, kooli ja lasteaia roll laulude õpetamisel, muust rahvusest noorte osalus. Kuivõrd kasutatakse trükiseid, mida? Kuidas toimub (pealinna) vaatemänguline mardietendus: mis kuupäeval?
Kes tähistab? Kuidas?
Mis on viimastel aastakümnetel muutunud? Mis on võrreldes mardipäevaga teistsugune? Sandiskäijate sugu, kes eestvedajad; kas populaarsem kui mardiskäimine, kas erinevused maskeeringus püsivad või on ühtlustumas? Kas on muutusi päeva valikus (enne kadripäeva või samal õhtul)? Kas, kuivõrd on kombeks kasutada kadrivitsa, kellukest? Kuidas peetakse ühist kadriõhtut (õpilased, tudengid, pensionärid, töökaaslased jt.)? Kui on märgatud teistest rahvustest sandiskäijaid, palume samuti kirjeldada. Kust saadakse laulud?
Kuidas tähistatakse kodus? Menüü. Andide valmispanemine. Mida antakse? Kuidas toimitakse, kui sanditajaid ei taheta vastu võtta?
Siin on 20. sajandi lõpukümme kaasa toonud oluliselt uut tavandit. Kõike ei võeta omaks ühteviisi ega ühteaegu. Kuidas on ennejõuluse küünlasüütamisega? Kas arv on oluline?
Mille poolest erineb jõulu-ootus lastega peredes? Kelle kaudu levivad päkapikujutud (lasteaed, kool, õpikud jm raamatud, päkapikumaa külastused, TV ja raadio jne)? Missugune on päkapiku müsteerium teie (teie tuttavate) peres? Jälgib või poetab ka kingitusi? Kui tihti, mis ajast, mida? Kui vanalt kantakse päkapikumütse?
Kas ja millega luuakse jõulumeeleolu? Oksad, vanikud, seaded, krässid, laternad, värvilised elektriküünlad (õues, puude okstel, aknal). Kas olete kasutanud spetsiaalseid õueküünlaid? Kust saate eeskuju? Kuivõrd kasutatakse trükiseid (moevärvid, -lilled, kuusekujunduse erijooned).
Mis laadi kingitusi eelistate varuda või valmistada? Mis põhimõtted on jõulukaartide tegemisel, valimisel, saatmisel? Kuidas see oleneb inimeste east (suguvõsa, sõpruskond, endised kooli-, töökaaslased jne). Mis ajast läks moodi soovisalmide kirjutamine? Kas jõulukaardid kuuluvad säilitamisele?
Põhjala eeskujudel on mõnel pool tähistatud püha Lucia päeva. Kuidas see toimub? Mis aastal esimest korda?
Matkaga "Tere, talv" jõulutähistus sai alguse nõukogude perioodil. Mida sellest teada on? Küünalde süütamine kuusel, lõkkel vorsti küpsetamine jne. Kes olid eestvedajad? Kas komme on jäänud püsima?
Lasteaedades ja mujal kuulub siia Tahma-Toomas. Mida see tähendab? Mida tehakse?
Vajame eriti teateid muutustest 20. sajandi lõpukümnetel. Missuguseid muutusi on toitluses? Kas jõulusaia küpsetamine taandub piparkookide ees? Kuidas on verivorstide populaarsusega? Kuivõrd jõululik on laua katmine? Kuidas on jookidega (õlu, glögi jt)? Kas jõululaua koristamata jätmisel mainitakse vanu uskumusi?
Kuivõrd peetakse jõululaupäeva õhtut ja 1. püha kui kodupüha, või käiakse ka külas? Kui oluliseks on teie peres peetud, et kogu pere oleks koos? Kas laste eraldijäämisel on tähtsam abiellumine või laste sünd? Või lihtsalt oma kodu olemasolu?
Kuuse hankimise viisid. Kuivõrd peetakse kinni kuuse tuppatoomise aegadest (jõuluõhtuks või varem)? Rollijaotus: kes toob, kes ehib? Kas koduse kingijõulupuu pidamine on kinnistunud jõuluõhtule, toimub hiljem koos külalistega, peetakse vana-aasta õhtul, toimub enam kui ühel korral?
Eelistuste muutumine: puu asemel eelistatakse oksi, seadeid, püütakse ehtimisel pakkuda aastati erinevat, järgitakse rahvusvahelist moodi (punased või kuldsed toonid, kauni piimalille lehekobarad). Kas valmistatakse (ostetakse) õlgedest seadeid (krässid, jõulusokud) vm. kaunistusi?
Mis ajast tulid kalmistutele värvilised küünlad ja tuled? Kas seda peetakse ebasobivaks? Kas kodus süüdatakse nn. nimeküünlaid? Kellele? Mis tähendus sellel on?
Kuidas on kingitustega teie kodus? Missugused on muutused läbi aegade? Olenevus pere koosseisust, pereliikmete vanusest. Rollimäng. Kas päkapikkude roll on olulisemaks muutunud? Mis vanusest peale muutub kingijagamine ühismänguks (asendub viktoriiniga, pandilunastamisega, kingituste "leidmisega")? Kas kingiprobleem on muutunud ülearu oluliseks, häirivaks? Mille poolest?
Lääne-Eestis ja saartel on käinud jõuluhani, karu, sokud, töngid, kured, ka toomad, luutsid, nuudid. Kus neid veel käib või millal viimati käidi. Kas on ka mujal tehtud näärisokku? Kust saadi eeskuju?
Lasteasutustes, koolides, täiskasvanutel on olnud oma väljakujunenud traditsioonid ja needki on läbi teinud muutusi. Tegelasteks on veel metsloomi, kingituste jagaja abilisena päkapikud, snegurotška jts. Ootame lavastuste kirjeldusi, fotosid, videofilme nendest lavastusest.
Kirik. Tahaksime teada, kas kodus lauldakse koos vanu jõululaule ("Ma tulen taevast ülevalt", "Püha öö" jts.) Kas sellega algab ühine jõulupuu? Kas käiakse kirikus? Kalmistul? Vaadatakse TV-st kirikuteenistuse ülekannet? Mõnel pool on kombeks kirikusse minnes või sealt lahkudes asetada süüdatud küünlaid tee äärde. Kas on püsinud komme tuttavaid käega teretada? Kas jõulude kiriklik osa annab jõulumeeleolule lisa või pole see tänapäeval enam oluline?
Võrreldes jõulupühadega on tähistuses palju lõbustuslikku, seetõttu erineb kombestik muudest tähtpäevadest vähem kui jõulupühade kombestik. Seepärast tahaksime teada, mis on tunnuslik ja mis on säilinud vanadest tavadest. Kuivõrd tegelikult võetakse ette ennustamisi (tinavalamine, tulevase arvamine jt.), missugused on toidud (verivorstid, pohlamoos jt.), kas, millal sai oluliseks juua šampanjat? Kumb, ja mis ajast, on teile tähtsam, kas jõulud või näärid? Missugused on moodsad ennustusviisid (taldriku keerutamine, soovisalmi loosimine, mandliga koogi jagamine)? Kes sellega tegelevad?
Missugustest uskumustest peetakse (tõemeeli, naljaks?) kinni (ilma- ja saagiended, esimese päeva maagia, unenäod)? Kas peate kinni põhimõttest, et esimese "head uut aastat" ütleks meesterahvas, esimene külaline oleks meessoost? Missugused on muljed aastavahetusest? Millal sai tavaks kogunemine väljakutele, vastastikune võõraste tervitamine? Kuivõrd kasutatakse uusaastasoovide edastamiseks telefoni, internetti?
Kas kunagisel jõuluaja lõpu pühal on tänapäeval
tähtsust? Näiteks kuuse väljaviimise päevana vm. Mida teete
pudeneva kuusega? Arhiivil peaaegu puuduvad kuuskede tseremoniaalse ärasaatmise
või põletamistoimingu kirjeldused, rääkimata fotodest või
videost. Kõik teated on teretulnud. Kes korraldab? Mis ajast? Mida tehakse? Jne.