|
Anna Raudkats ja A. O. Väisänen korjamise teekonnal Rõsova külas |
Spetsiaalsete stipendiumide toel või nn palgatööna on läbi aegade käidud lühematel ja pikematel kogumismatkadel kõikjal Eestis ja ka kaugemal.
Jakob Hurt lähetas 1870.–80. aastatel Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Üliõpilaste Seltsi kaudu stipendiaate rahvaluulet koguma: noortele haritlastele hangiti reisirahad ning nad töötasid üksi või paarikaupa mõnes kindlas Eesti paigas (nt Jaan Bergmann ja Jüri Orgusaar Kolga-Jaani kihelkonnas "Vana Kandle" jaoks materjali kogudes, Oskar Kallas ja Mihkel Ostrov Alutagusel ja Läänemaal jne). Ka Jakob Hurt ise käis korduvalt välitöödel Setumaal, saades toetust Vene Teaduste Akadeemialt, Haridusministeeriumilt ja Geograafia Seltsilt).
Stipendiaatide tegevus hoogustus eriti Oskar Kallase poolt korraldatud
rahvaviiside kogumise aktsiooni käigus aastail 1904–1916, sellest
ajast pärinevad ka esimesed eesti rahvamuusika fonografeeringud.
Oskar Kallas oli esimene, kes järjekindlalt nõudis kogujailt
reisikirjelduste kirjutamist. Silmapaistvaid stipendiaate oli rohkesti,
nende hulgas nt Peeter Süda,
Mihkel Pehka,
Gustav Vilberg,
Cyrillus Kreek,
Anna Raudkats, Armas Otto Väisänen,
Peeter Tatz,
Jaan Sossi jt.
 |
Mikko Pukkanen (Ingeri) ja Paul Berg (Ariste) 1922. |
1920. aastail organiseeris tudengite välitöid Tartu ülikoolis
Matthias Johann Eisen. Teiste hulgas tegid siis oma esimesed suuremad
kogumismatkad nt
Paul Berg (Ariste), Paulopriit Voolaine, Oskar Loorits,
Otto Liiv,
Gustav Ränk ja Richard Viidebaum (Viidalepp).
 |
 |
R. Viidebaum ja K. Leichter Põlva lähedal metsas. |
R. Põldmäe, saabunud kogumis- |
Alates 1928. a kevadest saatis Eesti Rahvaluule Arhiiv oma
töötajaid või stipendiaate järjekindlalt
Eesti Rahva Muuseumi,
Eesti
Kirjanduse Seltsi jm institutsioonide toel neisse Eesti
kihelkondadesse,
kust arhiivis oli vähem materjali, või korraldas
kogumismatku mõne žanri täiendavaks talletamiseks (tantsud,
mängud jne). Nii alustasid tööd sellised suurkogujad nagu
Rudolf Põldmäe,
Herbert Tampere,
Eduard Oja,
Karl Leichter,
jätkasid Paul Ariste ja
Richard Viidalepp, hiljem lisandusid
Enda Ennist,
Ello Kirss,
Leili Takk,
Aino Ahurand,
Amanda Raadla,
Linda Köögardal,
Niina Rozov,
Olga Kromov jt.
 |
 |
Kihnu ühisekspeditsioon 1948 |
Kihnu ekspeditsioon 1954 |
Sõjajärgsel ajal vähenes üksi või paarikaupa
kogumismatkadel käijate osakaal ning tekkis uus välitööde
vorm: 1948. a organiseeris Richard Viidalepp Keele ja Kirjanduse Instituudist
ekspeditsiooni Kihnu saarele, kus peale instituudi töötajate
osales kogujaid Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnast, Tallinna
Riiklikust Konservatooriumist (nüüd
Eesti Muusikaakadeemia) ja Etnograafiamuuseumist (nüüd
Eesti Rahva Muuseum)
[vt Aino Strutzkini päevik].
 |
 |
Ekspeditsioon tõmbab hinge tagasi Mustapali küla juures. |
Ekspeditsioonist osavõtjad (H. Tampere, S. Lätt, O. Jõgever, |
 |
 |
Magnetofoniga lindistamine. O. Jõgever ja O. Niinemägi |
L. Briedis |
1950. aastate keskel kujunesid seesugused ulatuslikud välitööd traditsiooniks ning rahvaluule osakond hakkas neid ise korraldama igal suvel.
Kui siiani oli enamik materjali kirjutatud üles käsitsi
ja salvestusi tehtud fonograafiga,
siis 1953. a saadi esimene magnetofon
[lõik magnetofoni kohta R. Põldmäe päevikust 1957.
a Jüri khk, O. Niinemägi 1957 Võrumaa,
O. Kõiva
1968 Läänemaa; lisaks nt .mp-fail: M2 0091 e] ning 1959. aastast
alates oli võimalik kasutada ka filmikaamerat.
 |
 |
Filmimine Saaremaal 1961. |
Ekspeditsioone toimus kõigis maakondades. 1956. a sai alguse Saaremaa-kogumismatkade seeria, mille käigus
koguti eelkõige "Vana Kandle" väljaandmiseks
vajalikke materjale
(regilaule, andmeid laulikutest, kogujatest jm), aga loomulikult ka muud
rahvaluuleainest [vt päevikuid: O. Niinemägi 1956 ja 1961;
S. Lätt 1956 ja 1959; R. Põldmäe
1958; H. Tampere 1959; E. Liiv 1959;
O. Jõgever 1959; E. Tampere
1960]. 1961. a suvel keskenduti Saaremaal peamiselt juba teadaolevate
inimeste ja rahvakommete filmimisele Mustjalas, Karjas, Pöides jm.
[vt O. Kõiva ja I. Rüütli päevikuid].
 |
 |
Karksi 1960. Foto: V. Jürken |
H. Tampere kirjutab Ann Jõeste viise. F: E. Tampere. |
Aastail 1959–1962 toimusid igal aastal Mulgimaa-ekspeditsioonid [vt päevikuid: E.
Liiv 1960 ja 1962;
Selma Lätt 1960 ja 1962;
Viiu Jürken 1960;
E. ja H. Tampere 1960 ning 1962],
taas oldi seal kogumas 1971. a. [vt E.
ja H. Tampere ning E. Liivi päevikuid].
 |
 |
Võrumaa 1957: Tiitsa veski. |
Mõniste koduloomuuseum. Fotod: R. Hansen. |
Võrumaal käidi korduvalt välitöödel 1950.
aastail [vt päevikuid: 1956 Ivika-Ly Leesmaa ja
Elmar Päss; 1957 O. Niinemägi,
E. Veskisaar, S. Lätt] ning uuesti 1966,
1967, 1973 [K. Salve], 1977 [E. Liiv]
ja 1980 [M. Hiiemäe].
 |
 |
Mulgimaa 1999, Jaanituli Kärstna kabelimäel. |
Sõrve 2002, rahvaluulekogujad sõidavad |
Aastail 1998–2000 olid oma ajaloolise nime tagasi saanud Eesti Rahvaluule
Arhiivi töötajad taas Mulgimaal, 2001. ja 2002. a suvel aga Eda Kalmre eestvõttel Sõrves,
peamiselt endises Jämaja kihelkonnas, praeguses Saare maakonna Torgu vallas,
ning Anseküla kihelkonnas.
 |
Välitööd 1946–2001: Kirjandusmuuseumi ning Keele ja Kirjanduse Instituudi
(nüüd EKI) folkloristide poolt tihedamalt |
 |
 |
Üliõpilased Ruhnus, 1955. |
KKI Türi ekspeditsioon, 1966. |
Kogumismatkadel käisid ka Keele ja Kirjanduse Instituudi folkloristid
(nüüd Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja etnomusikoloogia osakond),
eriti olid nende huviorbiidis Järvamaa ja Põhja-Eesti kihelkonnad, eelkõige
rannikualad, aga ka Kihnu, Setumaa jmt [vt lähemalt KKI kogude kohta].
Nüüdseks on needki aastani 2000 Tallinnas asunud materjalid kättesaadavad ERAs.
Samuti on ERA kogudesse laekunud Tartu Ülikooli üliõpilaste välitöödel kogutud aines.
 |
 |
Mall Proodel (Hiiemäe) lindistamas jahimehejutte, 1966. |
Mari Sarv küsitlemas Vaike Liiva. |
 |
 |
VIII Lõõtspillimuusika päevad. F: A. Tuisk 1998 |
Seto Kuningriigi päev Meremäel. Võistulaulmine. |
Peale suurte ühisekspeditsioonide on jätkuvalt tehtud välitöid
mõne kindla piirkonna või teema uurimise eesmärgil,
nii on nt eriti Kodavere khk ja Virumaa olnud Mall Hiiemäe huviorbiidis
[vt päevikuid 1966, 1979,
1981], aastail 1996–2004 toimusid Mari Sarve juhtimisel
kogumismatkad Kullamaa kihelkonda, jne. Lühemaajaliste välitööde käigus on
jäädvustatud mitmeid rahvamuusikute üritusi (nt Lõõtspillimuusika päevad,
Viru Säru, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Põlva Folkfest jm), kaasaegset
tähtpäevakombestikku (vastlad, mardi- ja kadrisandid jm) ning tänapäeva
õpilas- ning tudengiellu kuuluvaid sündmusi (tutipäev, rebasekslöömine, tudengpäevad jm).
 |
 |
Siberi eestlaste juures. Ülem-Suetuk. F: A. Urbel, 1992. |
Uljanovski obl, Smorodino k. Foto: V. Sulger, 2000. |
 |
 |
Rõuge-Haanja 1999. Trolla k. kalme. |
Järvamaa 2003. M. Hiiemäe Kakerdaja |
Tänapäeval Eesti Rahvaluule Arhiiv enam iga-aastasi korralisi ekspeditsioone
läbi ei vii, välitööde iseloomu- ja aspektivaliku määravad nüüd pigem erinevad
uurimisprojektid ja teadusteemad. Nii on kõige ulatuslikumad välitööd 20. sajandi
lõpu- ja 21. sajandi algusaastail olnud seotud Eesti diasporaa uurimisega: eriti
rohkesti on talletatud Venemaa eesti asunduste pärimust. Mitmeid kogumismatku on
korraldatud peamiselt kohapärimuse kogumiseks (Otepää khk, Järvamaa jm) ning
Lõuna-Eesti ainestiku talletamiseks (Urvaste khk jm). Ka on huviorbiidis olnud
lähisugulasrahvad (eriti Vadjamaa) ja Eestis elavad rahvusvähemused (peamiselt ingerisoomlased).
Kogumisalast koostööd teeb arhiiv riiklike institutsioonidega (nt omavalitsused),
mittetulundusühingute ja seltsidega (nt Eesti Ingerisoomlaste Selts, Maavalla Koda jt),
kõrgkoolidega, jne.
 |
 |
 |
 |
Tänapäeva kombestikku folkloristide fotodel. |