Õhtul juhatas Juhan Lätt meid Haeska külla August Trei poole, kes on laulumeistri Mihkel Trei vennapoeg. August Trei olevat ka ise laulumees ja lauludetegija. Lätt küll kahtles, et ei tea, kas see mees meile laulab — olevat uhke moega. Tegelikult läks asi päris libedasti. Pikka palumist ja suurt selgitustööd polnud vaja. August Trei on tõepoolest kõva laulu- ja naljamees. Kui laulma hakkas, siis nii kõvasti, et meie mikrofon pidi üles ütlema. Panime mikrofonile kapronsuka neljakordselt ette, laulja ühte ja magnetofoni teise toanurka, siis alles saime normaalse tugevusega lindile võtta. Algul kuulutas Trei küll suure naeruga, et "laulame aga altpoolt naba", kuid kui mikrofoni laulis, siis jättis kõik hullemad sõnad välja. Lindistasime temalt mitu Mihkel Trei tehtud laulu, mis ümbruskonnas on olnud väga populaarsed. Mõnda laulu ei lubanud Trei naine laulda, sest inimesed, kelle kohta laul tehtud, pidid veel elama. Lõpuks laulis A. Trei ka ühe enda loodud laulu, mis käiski tema enda kohta. Juhuslikult tuli August Trei poole üks teine temaealine mees. Koos laulsid nad lindile veel ühe kohaliku laulu — Jaani-Tooma talu kohta. Aeg oli hiline, pidime lõpetama, kuigi laule oleks kindlasti veel saanud. Leppisime kokku, et tuleme siia tagasi reede õhtul. Lahkusime suurepärases tujus. Nii ilmekat külalaulu esitust pole me veel kuulnud. Valjalas on külalaulu traditsioon veel päris elav.
Õhtu aga kulus näärisoku filmimisele minu äia talus. Tänu pererahva õllele kestis laul ja hea tuju öö läbi. Meie näärisoku-filmi karutaltsutaja Mulgi-Matsi Seiu (Aleksei Room) — tugev, jõumehe välimusega mees ("120 kilo, saapad kaasa arvatud"), hea lauluhääle ja veel parema jutustamistalendiga, laskis oma laulu- ja jutusalvel voolata poole ööni. Mõned laulud õnnestus meil ka lindistada, kuid seda oleks väärinud ka ta pajatused, mille vestmises oli ta tõeline kunstnik.
Nii lõppes siis meie ekspeditsioon üsna omapäraselt: lindistame Saaremaa uuemat rahvalaulu poole kolme ajal öösel kõige loomulikumas keskkonnas ja ehtsamas esituses.