KAASTÖÖLISED-KORRESPONDENDID


on enamasti nii rahvaluule kandjad kui kogujad, kes (professionaalide juhendamisel) talletavad nii seda, mida nad ise teavad, kui koguvad folklooriainest teistelt (sageli lähedastelt, kodukandi inimestelt jne), tehes seega tegelikult ka välitöid.

Haritlastes 18. sajandi lõpus tekkinud huvi rahvaluule vastu viis ainevaldkonna lähema piiritlemise, rahvaluule üleskirjutamise, üksteisele tutvustamise ja omavahel vahetamiseni. Neil 19. sajandi kirjameestel, kes koondasid enda kätte suuremaid rahvaluuleainese kogusid ja vahendasid neid trükistesse või esimestesse ametlikesse seltsiarhiividesse, oli omakorda abilisi-kaastöölisi (A. H. Neusil eesti soost õpilased, Kadrina pastoril A. F. J. Knüpfferil ametivennad jne), kuid nende tegevus ei katnud veel suurt osa Eestist.
Tõnu Viidemann-Võimula Tõnu Viidemann-Võimula

Tõnu Viidemann-Võimula
(1873–1942) 23-aastasena.

Tõnu Võimula kirjutab vanavara Nabala vallas Sõmeru
külas Anni talu vanalt perenaiselt (1934).

Tõnu Viidemann-Võimula Tõnu Viidemann-Võimula

G. Juks seob oma saapapaelu kinni, istudes
T. Võimula põlvel (1935).

T. Võimula ja Siht veavad vägipulka (1936).

Esimese ulatusliku korrespondentide võrgu lõi Jakob Hurt aastail 1865–1906 (esialgu Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuse raames, hiljem iseseisvalt), kutsudes Eestimaa ärksmaid poegi ja tütreid vanavara kirja panema ning juhendades neid ajaleheartiklite ja isikliku kirjavahetuse kaudu.

Paljude korrespondentide saadetised, mis küll mahult polnud nii suured kui nn suurkogujail, olid siiski sisult väga kaalukad.

Matthias Johann Eisenil, kes alustas kogumistööd J. Hurdaga peaaegu samaaegselt ning jätkas seda pärast Hurda surma, kujunes välja oma kaastööliste ring, kusjuures ühiseid korrespondente oli neil 163 (Tõnu Viidemann-Võimula, Jaan Saalverk, Mihkel Sild jt). Mitmed omaaegsed Hurda korrespondendid liitusid pärast Hurda surma Eesti Kirjanduse Seltsi kogumistööga.
Julius-Aleksander Rehberg-Reepärg Julius-Aleksander Rehberg-Reepärg

Julius-Aleksander Rehberg-Reepärg

(1873–1942) 1907/8 ja 1935.

Pärast Eesti Rahvaluule Arhiivi asutamist 1927. a hakati peagi looma oma kaastööliste võrku, ühtlasi taastati sidemed paljude Jakob Hurda, M. J. Eiseni ja Eesti Kirjanduse Seltsi korrespondentidega (Tõnu Viidemann-Võimula, Jaak P. Sõggel, Peeter Ruubel-Kõrnitse, Joosep Freimann, Julius-Aleksander Rehberg-Reepärg, Jaak Hünerson jt), kes hakkasid ERAle rahvaluuleainest saatma.
ERA kaastöölised

ERA tegevkaastöölised kihelkonniti.
R. Viidalepa kaart 1938. aastast.

1938. a algul oli ERA korrespondentide nimestikus tublisti üle 300 nime, pärast nn vaikivaile kaastöölistele saadetud ringkirja ning saadud vastuseid jäi aasta lõpuks järele 227 inimest, neist aktiivseid kaastöölisi, st korduvaid lähetajaid oli 163.

Marta Mäesalu Mari Sarv Emilie Poom

Marta Mäesalu

Mari Sarv

Emilie Poom

Mitmed esimese Eesti Vabariigi aegsed suurkogujad jätkasid tööd ka pärast II Maailmasõda (Marta Mäesalu, Mari Sarv, Emilie Poom jt), lisandus uusi kaastöölisi ning korrespondentide võrk säilis.
Korrespondentide kokkutulek

Rahvaluulekorjajate kursus Tartus. Foto: A. Lomp 1937.

Aktiivse kogujate tuumiku väljakujunemisele erinevais Eesti paigus aitasid kaasa korrespondentide kokkutulekud-seminarid. Esimene seesugune oli toimunud 1937. a, regulaarselt jätkas arhiiv nende korraldamist 1960. aastail ning tulemused olid märgatavad: Ida-Virumaal tegutsesid August Martin, Aino Källo, Gustav Kallasto, Meeri Kaasik, Mall Proodel (Hiiemäe) jt, Läänemaal Marta Mäesalu, Theodor Saar, Juhan Nurme, Ernst Raudsepp, Edur Maasik jt. Kaastöölisi oli ka pea kõikjal mujal Eestis.


kogumisvõistlus kogumisvõistlus kogumisvõistlus

Lehekülgi koolilaste
kogutud rahvaluulematerjalidest.
ERA II 229, 547 ja 555/6.

Rohkesti korrespondente on arhiiv alati juurde saanud kogumisvõistluste tulemusena, mida on läbi viidud alates 1930. aastaist. Nii on näiteks toimunud suured ja üsna tulemuslikud rahvamängude ja kohamuistendite kogumisaktsioonid Eesti kooliõpilaste abiga vastavalt aastail 1934–1935 ja 1938–1939, mille tulemusel arhiivi laekus u 15500 mängukirjeldust ja üle 16000 lk rahvajutte.
kogumisvõistlus

Rahvaluule kogumise konkursi võitjate autasustamine.
Mart Tapupere, I. Rüütel ja O. Kõiva 1967.

Uuemate rahvalaulude suurkogumine toimus 1960. aastail, nõukogude armees teenivate eesti sõdurite folkloori talletati aastail 1989–1990, 1990. aastail viidi läbi õpilas- ja tudengifolkloori kogumise võistlused ning uus koolipärimuse kogumise aktsioon aastal 2007, 2001–2002 toimus kaasaegsete tähtpäevakommete kogumise võistlus "Eluring", jne.
Koolipärimus Koolipärimus

Koolipärimuse võistluse lõpetamine 2007


Korrespondentide kokkutulek

Rahvaluulekogujaid-korrespondente ja osakonna töötajaid Kiviõlis. Vasakult: August Martin,
Mall Proodel, Priidik Keimar, Erna Tampere, Ingrid Rüütel, Meery (Mary) Kaasik, Gustav Kallasto,
Laine Spirka, Aino Källo, Selma Lätt, Alli Vetekaja, J. Simmo. Foto: H. Tampere 1962.

Meedia roll korrespondentide leidmisel ja nende töö juhendamisel on aja jooksul kasvanud ja mitmekesistunud: Jakob Hurda tegevusest alates on ilmunud üleskutseid, kogumistöö aruandeid jm temaatilisi kirjutisi ajalehtedes; juba 1930. aastail läks eetrisse ka rahvaluuleteemalisi raadiosaateid ning 1960. aastaist peale hakkas just raadiosaadete peale tulema ka rohkesti reageeringuid (nt jahimehejuttude kogumise aktsioon). Tänapäeval suheldakse kaastöölistega sageli interneti vahendusel ning küsitlustele saab vastata ka otse veebis.

1960. aastail oli Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnal u 100 aktiivset kirjasaatjat, kelle kaastöö ei piirdunud ühekordse saadetisega, ning korrespondentide kogutuna laekus u 2/3–3/4 kogu arhiivi saabuvast materjalist (keskmiselt 7000–8000 lk aastas).

Aktiivsete kaastööliste arv hakkas pärast 1960. aastaid vähehaaval kahanema ning 1980. aastaks oli neid järele jäänud u 60, kuigi korrespondentide nimestikus oli endiselt tublisti üle saja nime. 1980.–90. aastaid ja edaspidistki iseloomustab see, et lähetatakse enamasti vaid oma mälestustel ja teadmistel põhinevat materjali, vaid üksikud kirjutavad rahvaluulet üles ka teistelt. Uute kaastöölistena on lisandunud Tartu Ülikooli rahvaluuletudengeid, kes arhiivipraktika ülesannete täitmise ühe osana on üle andnud oma kogutut.
Rosalie Karjam

Rosalie Karjam

1990. aastate teisel poolel ja selle sajandi algul on ERAle korduvalt materjale lähetanud või üle andnud u 60 kaastöölist, ühekordsete annetajate hulk on mõistagi suurem. Peaaegu igal aastal (vahel ka pikemate vaheaegadega) on rahvaluulealaseid materjale või mõne teema (või piirkonna) uurimuslikku laadi käsitlusi saatnud Evi Adder, Marika Ahven, Tiiu Belimova, Tiit Birkan, Urve Buschmann, Kaupo Deemant, Arnold Haavasalu, Vaike Hang, Leida Hani, Huko Hiiemäe, Mari Hiiemäe, Maimo Hõbessaar, Antti Ilomets, Kaleph Jõulu, Ella Kaljuvee, Enda Kallas, Rosalie Karjam, Melika Kindel, Marju Kõivupuu, Liilia Laaneman, Maret Lehto, Eduard Leppik, Elmar Lossmann, Helen Luks, Merlin Lõiv, Jaan Malin, Neeme Mets, Triinu Nutt, Leida Oeselg, Hillar Palamets, Terje Potter, Ülo Pärnik, Piret Päär, Ain Raal, Ahto Raudoja, Anna Rinne, Kaja Schultz, Lembi Sepp, Anu Soon, Ester Talussaar, Hendrik Tammisto, Harvet Toots, Heiki Valk, Heinz Valk, Aarne Vinkel jt.
Melika Kindel

Tapurla küla. Melika Kindel Liutaia talu suure kivi juures. Foto: Janika Oras 2005.

Kaastööliste juhendamise ja kirjavahetusega tegelevad ERA arhivaarid Kadri Tamm (käsikirjakogu ja fotokogu) ja Olga Ivaškevitš (audio- ja videokogu) ning teadur Astrid Tuisk.

Alates 1935. aastast hakati igal aastal välja andma Eesti Vabariigi Riigivanema (presidendi) preemiat parematele rahvaluulekogujatele. 1994. a see tava taastati ning parimad kogujad saavad preemiad kätte igal aastal iseseisvuspäeva paiku.

Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemia laureaadid:

Rosalie Karjam

Kihnu sitsijakis Rosalie Karjam (Härma Roosi) oma käsitöötalu
uksel. Taga Tiidu Mari. Foto: Anu Vissel 2002.

1994
Ago Aava (Tallinn) väga hea kaastöö eest 1993. aastal ja pideva kaastöö eest 1985. aastast alates.
Evi Anni-Adder (Harjumaa) väga hea kaastöö eest 1993. aastal ja kaastöö eest alates 1981. aastast.
Kaleph Jõulu (Viljandimaa) väga hea professionaalse kaastöö eest 1993. aastal ja pideva kaastöö eest alates 1990. aastast.
Ella Kaljuvee (Lääne-Virumaa) väga hea professionaalse kaastöö eest 1993. aastal ja pideva kaastöö eest alates 1981. aastast.
Enda Kallas (Pärnumaa) väga hea professionaalse kaastöö eest 1993. aastal ja pideva kaastöö eest alates 1981. aastast.
Rosalie Karjam (Kihnu) väga hea professionaalse kaastöö eest 1992. ja 1993. aastal.
Eduard Leppik (Lääne-Virumaa) väga hea professionaalse kaastöö eest 1993. aastal ja pideva kaastöö eest alates 1971. aastast.
Elmar Lossmann (Suure-Jaani) väga hea professionaalse kaastöö eest 1993. aastal ja pideva kaastöö eest alates 1985. aastast.
Ester Talussaar (Tallinn) väga hea professionaalse kaastöö eest 1993. aastal ja pideva kaastöö eest alates 1988. aastast.

1995
Marju Kõivupuu professionaalsete kirjapanekute ja lindistuste eest Rõuge ja Hargla kihelkonnast, Viljandi Kultuurikolledži ja Tartu Ülikooli õppurite ühisekspeditsioonide korraldamise eest.
Aleksander Sünter (Saaremaa) oma kodukihelkonna pärimuse jäädvustamise eest.
Heiki Valk (Tartu) Setumaa vanema pärimuse jäädvustamise eest.

1996
Helmi Laars (Raplamaa) uurimuse "Mahtra küla ajaloost" eest.
Kaleph Jõulu (Viljandimaa, Raplamaa) professionaalsete ja väga mitmekülgsete kirjapanekute, fotode, kirjade ja laulikute eest.
Ülis Sõukand (Tartu) tänapäeva pärimuse (sõdurifolkloor, tudengifolkloor, korporatsioonide lauluvara) kirjapanekute eest.
Indrek Kaimer (Tallinn) postuumselt 1995. aastal Siberi eestlaste juures kogutud rahvaluule eest.
presidendi preemia

Eesti Vabariigi presidendi 1997. a. rahvaluule preemia
kätteandmisel 27. veebruaril Kirjandusmuuseumi
saalis. Harvet Toots ja Kaleph Jõulu abikaasa.

1997
Harvet Toots (Tallinn) töö eest "Pildikesi Peda ühikast Pärnu maanteelt".
Kaleph Jõulu (Viljandimaa, Raplamaa) väga heade professionaalsete kirjapanekute ja fotode eest.
Jaan Malin

Jaan Malin

1998
Ahto Raudoja (Setumaa) setu pärimuse kogumise ja kogumistöö organiseerimise eest.
Jaan Malin (Tartu) pideva töö eest üliõpilaspärimuse, eriti Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva (EÜE) pärimuse jäädvustamisel.
Leida Oeselg (Saaremaa) oma kodukoha Sõrve ja kaasaegse pärimuse (peamiselt anekdootide) jäädvustamise eest.

1999
Leida Oeselg (Saaremaa, Tartumaa) väga mitmekülgsete folkloorikirjapanekute eest.
Pille Niin (Tartu) 1997. ja 1998. aastal Kullamaa kihelkonnast kogutud rahvaluulelise materjali eest.
Eduard Leppik (Lääne-Virumaa) kodu- ja kultuuriloolose tegevuse eest.

2000
Enda Kallas (Pärnumaa) pajatuste, naljandite, perepärimuse, ajalooliste ja kultuurilooliste kirjapanekute ning fotode eest.
Ain Raal (Tartu) setu lõõtspillimängijate pärimuse jäädvustamise eest.
Kadi Salu (Tartu) Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva pärimuse jäädvustamise eest.

2001
Piret Päär (Tallinn) kogumisvõistluse "Pöidlaküüdilood" organiseerimise ja läbiviimise eest.
Veronika Savi (Tallinn) kogumisvõistluse "Pöidlaküüdilood" organiseerimise ja läbiviimise eest.
Melika Kindel (Tartu) Kuusalu kihelkonna kohamuistendite kogumise ja kogumistöö organiseerimise eest.

2002
Leida Oeselg (Saaremaa, Võru) kaasaegsete sünnipäevade, sünni-, pulma-, matusekommete jäädvustamise eest.
Liina Paales (Tartu) Eesti kurtide pärimuse jäädvustamise eest kirjapanekute ja videosalvestustena.
Hans-Gunter Lock (Saksamaa) setu laulutraditsiooni jäädvustamise eest helisalvestustena.
Pärtel Lippus

Pärtel Lippus

2003
Heinz Valk (Tallinn) vanade laulikute ja salmialbumite kogu eest.
Pärtel Lippus (Tartu) helisalvestuste eest mitmest folkloorivaldkonnast (jõuluvanade pärimus, folkoorirühmade repertuaar jm).
Heinz Valk

Heinz Valk ja Arnold Rüütel


Anu Soon

Anu Soon (vas.) ja Silvi Põldme

2004
Anu Soon (Lääne-Virumaa) mitmekülgsete rahvaluulekirjapanekute eest 2003. aastal ja pideva kaastöö eest alates 1995. aastast.
Kail Sarv (Tallinn) tööde eest "Viljandi Kultuurikolledži folkloor 2000.–2003. aastal" ja "Tallinna Tehnikaülikooli folkloor 2002–2003".
Kail Sarv

Kail Sarv ja Enrik Visla

2005
Helgi Suluste (Tartu) töö eest "Ranna-Kodavere ümbruse loodusliku andega pillimehi 20. sajandil".
Merlin Lõiv (Tartu) Eesti Kaitseväe pärimuse talletamise eest kirjapanekute ja salvestustena.

2006
Tiit Birkan (Harjumaa) mitmekülgsete kirjapenekute eest 2005. aastal ja pideva kaastöö eest alates 1981. aastast.
Jüri Metssalu (Tartu) Raplamaa kohapärimuse kogumise ja kogumistöö organiseerimise eest.
Risto Järv

Risto Järv.

2007
Kaleph Jõulu (Viljandimaa) mitmekülgsete rahvaluuleüleskirjutuste eest 2006. aastal ja pideva kaastöö eest alates 1990. aastast.
Risto Järv (Tartu) mitmekülgse rahvaluuleainese kogumise eest alates 1990. aastast ning Tartu Ülikooli tudengite välitööde organiseerimise, juhendamise ning materjalide korraldamise eest aastail 2003–2006.
Maret Lehto

Maret Lehto ja Kõue Liina

2008
Anna Rinne (Võrumaa) töö eest "Isikunimed. Kas nimi rikub meest?" 2007. aastal ning pideva kaastöö eest alates 2002. aastast.
Maret Lehto (Tallinn) aastail 2005–2007 üle antud materjalide eest Muhu rahvalaulikutest ja jutustajatest (salvestused, fotod jm) ning materjali korrektse vormistamise eest.
Jaan Malin (Tartu) kaasaegse pärimuse kirjapanekute eest 2007. aastal ning pideva kaastöö eest alates 1980. aastast.
rahvaluule kogumispreemia kätteandmisel

Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemia kätteandmisel 29. veebruaril 2008. a.


2009
Taisto-Kalevi Raudalainen (Tallinn) Rahvaluule kogumise eest Ingerimaalt ja mujal elavatelt ingerlastelt.
Urmas Haud (Tartu) Riisa ja Tõramaa külade rahvapärimusliku ajaloo ja riislaste sugupuude koostamise, nende internetis kasutamise kättesaadavaks tegemise eest.

2010
Kaie Humal (Tartu) Võrtsjärve-äärse pärimuse kogumise eest.
Hille Tarto (Tallinn) Ravimtaimeteemaliste küsitluste materjalide talletamise eest.

2011
Maire Sala (Karksi-Nuia) Uuema aja matmiskombestiku ja kalmistukultuuri talletamise eest.
Anni Oraveer (Haapsalu) Eesti pimedate kogukonna pärimuse kogumise eest.
Ellen Randoja (Palamuse) Põhja-Tartumaa rahvalaulude ja juttude talletamise eest.
presidendi preemia

2011. aasta presidendipreemia saajad koos president Toomas Hendrik Ilvesega. Vasakult Ellen Randoja, Anni Oraveer, president Toomas Hendrik Ilves, Maire Sala.

2012
Leelo Kund (Koostöö- ja arenduskoda Võhandu) Setomaalt pärit usundit ja kombestikku käsitleva materjali kogumise eest.
Margit Korotkova (Koostöö- ja arenduskoda Võhandu) Setomaalt pärit usundit ja kombestikku käsitleva materjali kogumise eest.
Triin Kusmin (Riiklik Metsamajandamiskeskus) majandusliku pärandkultuuri talletamise eest.
Age-Kristel Kartau (Palamuse) ametipärimuse ning alternatiivmeditsiiniga seotud materjali kogumise eest.

2013
Kaie Humal (Tartu) Võrtsjärve-äärse pärimusainese järjekindla talletamise eest aastail 2011–2012.
Triin Äärismaa-Unt (Jõelähtme) projekti "Suulise rahvapärimuse kogumine Jõelähtme piirkonnas" juhtimise ja läbiviimise eest aastail 2011–2012.
Rosaali (Roosi) Karjam (Kihnu) pikaaegse ning järjepideva Kihnu pärimuse talletamise eest.

2014
Hillar Palamets – pikaaegse ning järjepideva kogumistöö eest aastail 1991–2013
Terje Puistaja – Virumaal Mahu külas tehtud perepärimuslike intervjuude eest
Ado Seire – Järvamaa Peetri kihelkonna kohalooliste intervjuude ja nõukogudeaegsete anekdootide kogu eest

2015
Eha Võso – 2014. aasta kodupärimuse kogumisaktsiooni silmapaistva kaastöö eest
Katre Koppel ja Liis Reha – Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimuse kogumise projekti koordineerimise, läbiviimise ning kogutud materjalide korraldamise eest aastail 2011–2014
Anne Rebane – järjepideva oma pere pärimuse vahendamise eest

2016
Age-Li Liivak – sisukate kaastööde eest aastatel 2009–2015;
Juta Leesik, Reet Sepp, Kaie Humal – kolme aastakümne jooksul valminud käsikirjaliste raamatute ja salmikute mahuka kogu eest;
Tuuli Reinsoo isikupäraste kaastööde eest alates 2013. aastast, sealhulgas silmapaistva panuse eest 2015. aasta kogumisvõistlusel "Minu maastikud".

2017
Maie Erik – sisukate kaastööde eest aastatel 2009–2016;
Merili Metsvahi – Tartu Ülikooli tudengite folkloristika välitöökursuste juhendajana ja korrastatud materjalide arhiivi üleandmise eest aastatel 2001–2016;
Maria Peep – silmapaistvate kaastööde eest rahvaluule kogumisvõistlustel 2009–2016.

2018
Vaike Hang – järjepideva asjatundliku kogumistöö eest aastatel 1981–2017;
Urve Buschmann – sisukate kaastööde eest aastatel 2002–2017;
– TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite ja teiste kursustest osavõtjate kogumistöö juhendamise ning mahuka folkloorikogu üleandmise eest;
Rasmus Kask – tulemusliku pärimuskogumise algatamise ja läbiviimise eest Soomaa rahvuspargis 2017. aastal.


Kristjan Toropi preemia:

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Kristjan Toropi fond annab alates 1998. aastast iga kolme aasta tagant välja preemiaid tantsimise ja lõbutsemisega seotud rahvaluuleainestiku kogumise eest.

1998
Aino Strutzkin (pensionär, kauaaegne Eesti Raadio töötaja) alates 1950. aastatest tehtud salvestuste eest (u 10 tundi).
Urmas Oras (Äksi koguduse pastor) 1990. aastate audio- ja videosalvestuste eest (u 35 tundi) pillimeestest ja pillimängutraditsioonidest.
Anu Korb

Anu Korb

2001
Anu Korb (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur) Siberi eesti asundustest ja mujalt vanemasse traditsiooni kuuluvate tantsude ning tantsimise ja lõbutsemisega seotud rahvaluuleainestiku jäädvustamise eest (u 3 tundi videomaterjali ja rohkesti heliülesvõtteid).
Ain Raal (lõõtspillimängija) Kagu-Eesti vanema lõõtspillimängu traditsiooni, eeskätt tantsulugude ja taustandmete jäädvustmise eest (u 8 tundi salvestusi).
Ain Raal

Ain Raal

2004
Anu Vissel (Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna teadur) sihikindla, entusiastliku ja asjatundliku rahvatantsuürituste jäädvustamise, tantsimise ja lõbustustega seotud materjali kogumise ja korraldamise eest.

2007
Triinu Nutt (Tartu tantsuklubi juht) kaasaegse tantsuklubiliikumise järjepideva jäädvustamise ja tantsualaste videomaterjalide kirjeldamise eest (u 33 tundi videosalvestusi).
Kaja Schultz (Kõrveküla raamatukogu teabeosakonna juhataja) Eestis elavate ingerisoomlaste pillilugude, tantsu- ja ringmängukirjelduste, külapidusid, pere- ja kalendritähtpäevade tähistamist puudutava andmestiku salvesamise eest.

2010
Helen Kõmmus (Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna teadur, doktorant) Erinevatest Eesti osadest (Kihnu, Hiiumaa, Võrumaa) kogutud tantsimise ja lõbutsemisega seotud pärimuse ning tänapäeval taaselustatud ainese (Baltica, Viru Regi, Viljandi Pärimusmuusika Festival jm) jäädvustamise eest.
Liilia Laaneman (Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna referent, magistrant) Kristjan Toropi fondi kogumisstipendium Eestis elavate ingerisoomlaste pikaaegse jäädvustamise eest.

2013
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kogumisstipendium ühistantsuaktsiooni Teatetants käigus kogutud mitmekülgse rahvatantsualase materjali eest.
Ingrid Rüütel (Eesti Kirjandusmuuseumi nõunik etnomusikoloogia alal) kogumisstipendium pikaajalise ning järjepideva Kihnu ja muu Eesti tantsupärimuse jäädvustamise eest.

2016
Janika Oras (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur) kogumisstipendium EMTA ja TÜ VMKA pärimusmuusika üliõpilaste ning õppejõudude Soome-Ugri kogumisretkede koordineerimise, läbiviimise ja kogutud materjalide vahendamise ja korraldamise eest aastail 2012–2015.
Sille Kapper (Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi teadur) Pakri saare muusika- ja tantsupärimuse jäädvustamise eest Eestis ning Rootsis ning materjali arhiivile annetamise eest aastail 2012–2014.
köievedu sünnipäev suguvõsa kokkutulek Tarvastu laat
sünnipäev pulmad kadripäev mardisandid

Tänapäeva kombestikku korrespondentide fotodel.



üles
ERA
HALDJAS
KIRMUS