Olli Kõiva Muhu ekspeditsioonil 1974 |
Et tekiks kogud, mida arhiivi(de)s hoida ja uurida, on vaja kogujaid. Rahvaluulekogumine on olnud ja on ka tänapäeval nii vabatahtlike kaastööliste kui professionaalide töö.
Eesti folkloorikogud on erilised suuresti just seetõttu, et alates 19. sajandist on väga olulise osa neist kogunud tasuta, iseenda huvist ja missioonitundest lähtunud kaastöölised (kirjasaatjad~korrespondendid~vabatahtlikud rahvaluulekogujad).
Teise osa kogudest moodustab elukutseliste folkloristide, etnoloogide,
muusikateadlaste, tudengite jt poolt põhitöö raames või
spetsiaalsete stipendiumide toel välitöödel-kogumismatkadel-ekspeditsioonidel
talletatu.