Vaata ERA tegemistest aastatel 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007.
Projektide raames tegid rahvaluulearhiivis mitmesuguseid töid lühemate või pikemate töövõtulepingute alusel veel Leila Allikas-Hallikas, Katrin Hakkinen, Reet Hiiemäe, Joel Ilja, Priit Kalda, Kristi Kaljuvee, Tiit Konsand, Katre Korb, Maris Kuperjanov, Annika Kupits, Ottilie Kõiva, Kanni Labi, Pille Niin, Madli Oras, Miina Oras, Kaarel Sammet, Merike Suits, Kait Tamm, Edna Tuvi, Eve Valper, Laane-Reti Västrik.
Arhiivi tegevust rahastati põhiosas teadusteemast, 2008. aastal alustasime tegevust uue sihtfinantseeritava teadusteema „Folkloor ja folkloorikogud kultuurimuutuste mõjuväljas – ideoloogiad, kohanemine, kasutuskontekst” raames, teemat juhib jätkuvalt A. Lintrop. Regilaulu-uurimist toetas A. Lintropi juhitav ETFi grandiprojekt nr 6085 „Regilaulu müüdid ja ideoloogiad”. A. Kalkun osales grandiprojektis „Kaasaegsete meetodite rakendamine traditsionaalse mitmehäälsuse uurimisel” ning A. Tuisk grandiprojektis „Vägivaldne ja vabatahtlik deterritorialisatsioon eesti diasporaakogukondade näitel”.
Arhiivi kogude hooldus ja digitaliseerimine, rahvaluule kogumis- ja publitseerimistegevus toimus suures osas riiklike sihtprogrammide toel. Haridusministeeriumi riiklikust programmist „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” toetati rahvaluulekogusid E.-H. Västriku juhitava projekti „Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogude seisundi parandamine ja kasutamisvõimaluste ajakohastamine” rahastusega. Haridusministeeriumi riiklik programm „Eesti keel ja rahvuslik mälu” toetas arhiivi kolme projekti: „Eesti kohapärimuse sariväljaanded ja elektrooniline andmebaas” (M.-A. Remmel), „Rahvakultuur Venemaa eesti asundustes” (A. Korb) ja „Vana Kannel. Eesti regilaulud. (Monumenta Estoniae Antiquae l)” (J. Oras); rahvuskaaslaste programm toetas A. Korbi juhitavat projekti „Venemaa eestlaste pärimusmaterjali kogumine, salvestuste arhiveerimine, analoogsalvestuste digitaliseerimine”. „Hõimurahvaste programmi” ja Kultuuriministeeriumi programmide „Lõuna-eesti keel ja rahvuskultuur” ja „Setumaa riiklik kultuuriprogramm” abil viidi ellu vadja, lõunaeesti ja setu pärimusega seotud tegevusi. Arhiivile olulisi töid võimaldasid teostada Eesti Kultuurkapitali rahastatud väiksemad projektid. 2008. aastat jäävad tähistama kaks rahvaluulearhiivi teadurite kaitstud doktoritööd. Mõlemad monograafiad ilmusid Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetiste sarjas (peatoimetaja E.-H. Västrik, toimetaja M. Hiiemäe) ning kannavad 26. ja 27. numbrit. J. Oras pälvis doktoritöö ning muu regilaulu propageeriva tegevuse eest Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri valdkonna aastapreemia. M. Sarv sai regilaulu värsimõõtu käsitleva väitekirja eest II koha 2008. aasta üliõpilastööde võistlusel. Kirjastuses Tänapäev ilmus M.-A. Remmeli koostatud mahukas muistendikogumik „Mõisalegendid. Harjumaa”. Rohkete fotode ja illustratsioonidega suureformaadiline väljaanne (kujundaja Angelika Schneider) valiti 25 kaunima 2008. aastal ilmunud Eesti raamatu hulka. Trükiküpseks sai mitme institutsiooni koostöös välja antava ajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics värske number (2008, vol. 2, nr. 2), mille toimetas E.-H. Västrik. Samuti ilmus traditsiooniline noorteadlaste artiklikogumik „Pro Folkloristica XIV”, mis kannab pealkirja „Tonditosin” (toimetajad M. Hiiemäe, L. Saarlo).
Aasta jooksul peeti 52 ettekannet ja avaldati 24 teadusartiklit nii kodu- kui välismaal, lisaks sellele ilmus rohkesti konverentsiettekannete teese ning mitmesuguseid erialaseid arvustusi, tutvustusi, ring- ja ülevaateid, reisikirju, märksõnaartikleid nii teaduslikes kui populaarsetes ajakirjades, ajalehtedes jm väljaannetes, koostati kaks näitust ja üks võrgunäitus. Valminud on ja trükkitoimetamist ootab M. Hiiemäe koostatud kogumik Herbert Tampere kirjutistest (ilmub kirjastuse Ilmamaa „Eesti mõtteloo” sarjas), samuti mitmed teadusartiklid.
Valmis kaks regilaulu-alast doktoritööd. J. Oras kaitses 12. mail Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias väitekirja „Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused”. Juhendajaks olid prof. Urve Lippus ja prof. Kristin Kuutma, oponendiks prof. Tiina Ann Kirss. Töös analüüsitakse regilaulu ja laulude kogumise tähendust 20. sajandi naislaulikute elu ja sotsiokultuurilise keskkonna kontekstis. Uudse meetodina eesti folkloristikas kasutatakse biograafilist uurimussuunda, kus arvestatakse nii laulikute kui uurijate individuaalsete suhtumiste peegeldumist regilaulude esitamisel ja uurimisel. M. Sarve väitekiri „Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis” käsitleb eesti regilaulu värsimõõtu ja selle piirkondlikke erijooni, analüüsib nende tekkimise põhjuseid, keelelisi ja kultuurilisi tagamaid. Tegemist on mitmeid seniseid regilaulu värsimõõdu vaatlusviise ümberhindava käsitlusega. Doktoritöö juhendajateks olid prof. Arvo Krikmann ja prof. Karl Pajusalu, oponentideks prof. Ilse Lehiste ning dr. Ingrid Rüütel. Töö kaitsti 19. veebruaril Tartu Ülikoolis.
Mõlemal väitekirja kaitsjal ilmus samal teemal ka artikleid. J. Oras avaldas Leipzigis Ida- ja Kesk-Euroopa muusikaajaloo kogumikus kirjutise „People of the Present and Songs of the Past: Collecting Folk Songs in Estonia in the 1950s and 1960s”. M. Sarvel ilmus ajakirjas Keel ja Kirjandus artikkel „Värsimõõt ja hõimutunded: kvantiteedireeglid eesti regilaulus”. Kullamaa kihelkonna pärimuse uurijana võttis M. Sarv 2007. aasta suvel osa ajalookonverentsist Haapsalus ning Läänemaa Muuseumi toimetiste XI köites kirjutab ta kohalikust rahvalaulikust artiklis „Muinasusuline retoorika Kullamaa rahvalauliku Maria Lehtsaare pärimustekstides”. Mõlemal doktoritöö kaitsjal ning A. Lintropil ilmusid artiklid rahvusvahelises ballaadidele ja lauludele keskendunud seeria BASIS kogumikus „Singing the Nations: Herder’s Legacy”. J. Oras keskendub oma kirjutises „Searching for the Singer in Archive Texts” sellele, mida on võimalik arhiivitekstide põhjal järeldada laulikute isiksuste, nende suhtumiste, hinnangute ja tunnete kohta, M. Sarve artikkel „Possible points of convergence in the metrical history of Estonian and Latvian folk songs” käsitleb võimalikke kokkupuutepunkte eesti ja läti rahvalaulude meetrikas ja A. Lintrop jätkab eesti regilaulude usundiliste tagamaade tõlgendamist artiklis „Divination in Estonian Regi-Songs”.
Hulk artikleid ilmus ka teistel arhiivi teaduritel, järgnevas on mainitud olulisemad neist. A. Kalkunil ilmus ajakirjas Akadeemia kirjutis „Jakob Ploomi kirjad sõjast. Kirjakonventsioonid ja isiklik tragöödia”. Lihtne inimene sõjaväljal on 1915. aastast pärinevate kirjadega jäädvustanud end suures ajaloos, kus vähese kirjaoskusega inimesed sageli nähtamatuks jäävad. Mitmel arhiivi uurijal ilmusid artiklid 2007. aastal asutatud etnoloogide ja folkloristide ühendajakirjas Journal of Ethnology and Folkloristics. Selle aasta esimesest numbrist võis lugeda E.-H. Västriku artiklit vadja külapühadest „Votian Village Feasts in the Context of Russian Orthodoxy”, teises numbris ilmusid artiklid A. Kalkunil „A Woman’s voice in an epic: Tracing Gendered motifs in Anne Vabarna’s Peko” ja A. Tupitsal „Data Collecting and Research of Folk Medicine in Estonia During the Soviet Era”. A. Korbil ilmus ajakirja Folklore 39. numbris artikkel „Remigration and Telling about It: Stories of Estonians from Russia” ning Venemaa folkloristide ajakirja Живая старина esimeses numbris artikkel „Факторы, влияющие на результаты полевых исследований”. Venemaal elavaid eestlasi käsitles A. Korbi artikkel Tartu Ülikooli Välis- Eesti uuringute keskuse kogumikus „Sõna jõul: Diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel” ning rahvapärasest ravitsemisest Siberi eestlaste kogukonnas kirjutas ta Komi teaduskeskuse kogumikus „Народная медицина в системе культурной адаптации населения Европейского Севера: итоги и перспективы междисциплинарных исследований”. M. Hiiemäe sulest ilmus kaastöö „Peipsi kalurite eluolust ja rahvapärimusest” Peipsi järve ja selle ümbrust tutvustavale teosele „Peipsi”; ülevaade eesti rahvakalendrist „Эстонский народный календарь” entsüklopeedias „Эстония: энциклопедический справочник” ning järelsõna Arvo Valton-Vallikivi kogutud teoste V köitele, mis sisaldab kirjaniku kirjutatud pärimuslugusid. M. Hiiemäe artiklite ülevaatekogumikust „Sõnajalg jaaniööl” (Eesti mõttelugu 73) ilmus teine trükk, teatmeteose „Eesti rahvakultuur” uustrükis kandis M. Hiiemäe ülevaade pealkirja „Tähtpäevade aastaring”. Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi väljaanne „Lee 14” sisaldab M. Hiiemäe kaastöö kõrval ka kirjutisi M.-A. Remmelilt ja A. Tuisult. E.-H. Västrik kirjutas teaduskogude riikliku programmi kogumikku „Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” ülevaated Eesti humanitaarteaduslike kogude kohta üldiselt ja eraldi rahvaluulekogude ja nende hetkeseisu kohta.
M.-A. Remmeli põhjaliku töö tulemusel valminud mõisalegendide raamat koondab Harjumaa mõisate ja mõisnikega seotud pärimust. Väljaandes on kokku 270 pärimusteksti ning ülevaated mõisate ajaloost ja baltisaksa mõisnike genealoogiast. Raamat on pälvinud suurt tähelepanu ning sarnaste muistendikogumike ilmumist oodatakse ka teistes maakondades.
Toimetamistööga oli kõige enam seotud M. Hiiemäe, kelle käe alt käisid läbi mõlemad arhiivi teadurite doktoritööd, samuti toimetas M. Hiiemäe Taive Särje raamatut „Eesti kalendrilaulud viisidega”. Noorteadlaste artiklikogumiku „Tonditosin. Pro Folkloristika XIV” väljaandmise juures lõid kaasa mitmed arhiivi inimesed: toimetajatena M. Hiiemäe ja L. Saarlo, muusikatoimetajana J. Oras, keeletoimetajana K. Tamm ja kaanepildi joonistas M.-A. Remmel; kogumikus ilmus A. Tupitsa artikkel „Rahvameditsiini uurimisest”.
Rohkelt ilmus aasta jooksul populaarteaduslikke kirjatöid. A. Lintropil valmis kahes Mäetaguste numbris (37, 38) avaldatud järjejutt „Igavese sinitaeva maal”, kus ta värvikalt kujutab osavõttu Mongoolias toimunud teaduskonverentsist. A. Kalkun avaldas seto-teemalisi ülevaateartikleid, A. Tupits mitmeid konverentsiülevaateid ja ajakirjas Folklore intervjuu iiri folkloristi Diarmuid Ó Giollainiga. M. Hiiemäe kirjutas artikleid ajakirjale Eesti Loodus, Kuluse-Martna küla koduloolisse raamatusse jm, M.-A. Remmel ajalehele Rae Sõnumid, jne.
Rahvaluule arhiivi teadurid korraldasid 2008. aasta jooksul neli konverentsi: regilaulukonverentsi „Nüüd ma ütlen ümber jälle: kohanev ja kohandatav regilaul”, eesti-läti ühiskonverentsi Siberisse rännanud kaasmaalastest „Compatriots in Siberia”, koostöös ERMiga noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi ning sel aastal oli ERA ülesandeks ka Kreutzwaldi päevade teadusliku konverentsi rahvaluule päeva sisustamine.
Juba viiendat korda aset leidnud regilaulukonverents toimus 27.–28. novembril ning seal esinesid uurijad kirjandusmuuseumist, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemiast, Tartu Ülikoolist jm. Korraldajaks oli rahvaluulearhiivi vanemteadur A. Lintrop. ERAst astusid ettekannetega üles A. Lintrop, J. Oras, M. Sarv, A. Kalkun ja stendiettekandega L. Saarlo. Siberisse rännanud rahvuskaaslaste uurijad kogunesid konverentsile 10.–11. detsembril. Esmakordsel kokkusaamisel esinesid ja tutvustasid oma tegemisi Läti, Eesti ja Venemaa teadlased – nii folkloristid, keeleteadlased, etnoloogid kui ka filmitegijad. Konverentsi korraldas vanemteadur A. Korb, korraldustöödes ja väliskülaliste vastuvõtmisel abistas teda M. Aigro, lisaks korraldajale esinesid ettekannetega arhiivi teadurid A. Tuisk ja A. Kalkun. Rahvusvaheliseks konverentsiks anti välja teesikogumik. 18.–19. detsembril toimunud Kreutzwaldi päevade teadusliku konverentsi läbivateks teemadeks oli vadja ja vepsa rahvaluule ning biograafiline uurimissuund. Rahvaluulepäeva korraldas E.-H. Västrik, ettekandega esinesid teiste seas E.-H. Västrik, J. Oras ja A. Lintrop. Etnoloogia ja folkloristika noored teadlased esinesid Eesti Rahva Muuseumis ja kirjandusmuuseumis 23. ja 24. aprillil. Konverentsil osalesid üliõpilased ja kraadiõppurid mitmest kõrgkoolist ja teadusasutusest (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Budapesti Ülikool, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Eesti Pärimusmuusikakeskus), esindatud olid mitmed erialad (folkloristika, etnoloogia, ajalugu, germaani- romaani filoloogia, hungaroloogia, muusikateadus). Konverentsi teesid ilmusid eraldi trükisena. Noorteadlaste konverentsi valmistas ette L. Saarlo; ERAst esines ettekandega M. Sarv.
Traditsiooniliselt korraldas rahvaluulearhiiv Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud aktuse, kus anti kätte EV presidendi rahvaluulepreemiad ning tunnustati teisi parimaid rahvaluulekogujaid. 2007. aastal arhiivile tehtud kaastöö eest pälvisid preemia tudengipärimuse ja muu nüüdisaegse ainese talletaja Jaan Malin, endine Võru emakeeleõpetaja Anna Rinne ja Tallinna muhulaste folkloorirühma „Munuksed” eestvedaja Maret Lehto. 9. veebruaril külastasid arhiivi USA folkloristid Anna Lomax Wood ja Todd Dunham Harvey, sellega seoses korraldati A. Rootsi ja E.-H. Västriku eestvõtmisel ettekandepäev „Bluusi sünnimaa – Lomaxite kogutud folkloor”.
Lisaks arhiivi korraldatud üritustele esinesid ERA teadurid ka teistel rahvusvahelistel ja kohalikel konverentsidel ning seminaridel. Põhja-Iirimaal Ulsteri Ülikooli juures toimunud 9. SIEFi kongressist (16.–20.06) võtsid osa M. Sarv ja A. Lintrop. M. Sarv pidas seal ettekande „Linear and Stanzaic Methods of Text Creation in European Folk Songs”, A. Lintrop „Great Oxen of Twilight”. A. Lintrop osales ka 22.–26. juunini kongressile järgnenud rahvakalendri töögrupi konverentsil Iirimaa lõunaosas Corkis ning pidas ettekande „Initiationrituals in the Udmurt village of Varklet- Bodya in Tatarstan”. A. Korb võttis 27.–29. juunini osa Riias toimunud suulise ajaloo uurimisele pühendatud konverentsist „Oral History: Migration and Local Identities”, tema ettekanne kandis pealkirja „Repatriation and Adaptation Stories of Russian-Born Estonians”. J. Oras ja J. Tamm külastasid augustis Peterburi, et võtta osa konverentsist „Национальный электронный звуковой депозитарий – технологии сохранения звукового наследия России” ning jagada arhiivitöö kogemusi. Tutvuti Puškini maja (Venemaa Teaduste Akadeemia Vene Kirjanduse Instituudi) Fonogrammiarhiiviga ning J. Oras rääkis konverentsil teemal „Oпыт дигитализации звукозаписей в Эстонском Фольклорном Архиве (на примере финно-угорских фольклорных материалов”. J. Oras osales ka järjekordsel Balti Audiovisuaalsete Arhiivide Kolleegiumi (Baltic Audiovisual Archival Council) rahvusvahelisel konverentsil „Transformation as Stability: Audiovisual Archives in the Era of New Media”, mis seekord toimus Tartus. Oma ettekandes „The First Decades of Reel-to-Reel Recording in the Estonian Folklore Archives: Changing Ideologies and Recording Practices” kõneles ta arhiivi helisalvestamispoliitikast ja selle tagamaadest.
Eestis leidis aset teisigi rahvusvahelisi konverentse ja seminare, millest rahvaluulearhiivi teadurid osa võtsid. M. Sarv esitas Tallinna Ülikooli kultuuriteooria osakonna ja Tartu Ülikooli semiootika ning klassikalise filoloogia osakonna korraldatud rahvusvahelisel värsimõõdu-uurimise konverentsil „Frontiers in Comparative Metrics” ettekande regilaulumeetrikast „Language or Culture: Possible Foreign Influences on the Estonian Regilaul Metrics”. A. Lintrop esines ettekandega „Soomeugilase park” Eesti Maaülikooli korraldatud rahvusvahelisel konverentsil „21. sajandi park Ida-Euroopas – varemetest uuestisünnini”. A. Korb võttis 30. aprillil osa Välis- ja Kodu-Eesti rahvusvahelisest seminarist „Rahvatants kui identiteedi kandja”, demonstreeris videonäidete abil, kuidas tantsivad Siberi eestlased, ning pidas ettekande eestlaste pidudest ja tantsukultuurist Siberis. J. Oras esines ettekandega Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi organiseeritud ajalookonverentsil „Nõukogude teadus – sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik”, mis toimus 5. ja 6. detsembril.
Arhiivi töötajad esinesid ka muudel Eestis korraldatud konverentsidel ja ettekandepäevadel. A. Lintrop osales Ülo Tedre juubelikonverentsil „Keelest meeleni II” 20. veebruaril Tallinnas ettekandega „Alliteratsioonist obiugri rahvastel”. A. Tuisk võttis osa Mahtra sõja 150-aastaseks saamise üritustest ning pidas konverentsil „Mitmetähenduslik Mahtra” 1. juunil Juurus ettekande „Mahtra-mehed Siberis: pärimus ja tõsilood”. M.-A. Remmel kõneles Rudolf Põldmäe 100. sünniaastapäeva seminaril 28. veebruaril kirjandusmuuseumis: „Rudolf Põldmäe (Mäe-Ruudi) rahvaluulekogujana kodukandis”. Kolmandal folkloristide talvekonverentsil „Lastepärimus ning pärimusmuusika vahetu kogemuse ja meedia mõjuväljas” Kopra talus esinesid M. Hiiemäe („Lapsed maagia ja meelelahutuse vahemail”), A. Kalkun („Kolm kareliaani ja neli seto laulikut 1922. aastal Obinitsas. Jäädvustamine ja representatsioonid”) ning A. Tuisk („Kolme rahva anekdoodid lastepärimuses”). M. Hiiemäe kõneles Oskar Looritsast kui rahvaluuleteadlasest teaduspäeval „70 aastat Eesti Teaduste Akadeemia avamisest”. Ka pidasid M. Hiiemäe ja M.-A. Remmel ettekande Saare ja Hiiu maakonna looduslike pühapaikade konverentsil Kuressaares 10. aprillil. M. Hiiemäe teemaks oli looduse ja inimese seotus pühapaikade näitel ja M.-A. Remmelil Lehmja tammiku uurimislugu. Mõlemad osalesid ka järgmisel päeval peetud ümarlaual, kus arutati maakonna pühapaikade säilitamist. Akadeemilise Rahvaluule Seltsi 30. oktoobril korraldatud kogumiskonverentsil „Teadlasena ja turistina” rääkisid oma suvistest välitöödest A. Kalkun ja Tiit Sibul („Siberi setod – omad ja võõrad”). A. Kalkun esines ka Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul 29. mail, seekordseks teemaks oli seto ja kirikulaulu võrdlus. M. Sarv pidas ettekande „Kogudepõhine regilaulu-uurimine ja kokkupuuteid naaberteadustega” 12. novembril Tallinnas humanitaar- ja loodusteaduslike kogude aastakonverentsil. A. Korb kõneles Siberi eestlaste identiteedist kirjandusmuuseumis 16. mail peetud identiteediseminaril.
Rohkelt tutvustas rahvaluulet mitmetel kohalikel ja üle-eestilistel seminaridel M. Hiiemäe: Valga maakonna raamatukogu- ja kultuuritöötajate koolituspäeval Valga raamatukogus 27. märtsil, Ida-Virumaa kodu-uurijate konverentsil Iisaku muuseumis 14. aprillil, astronoomiahuviliste XIII üle-eestilisel kokkutulekul Väike-Maarjas 9. augustil, ERMi mihklipäevaüritusel Raadil 27. septembril jne. Mitmeid laiemale huviliste ringile mõeldud loenguid pidasid veel A. Korb, A. Kalkun, E.-H. Västrik jt.
11. detsembril avati TÜ Ajaloo Muuseumi Valges saalis A. Korbi ja Kadri Viirese koostatud näitus „Siberi eestlased”. Suur osa näituse teostusest valmis Eesti Kunstiakadeemias, kuid ettevalmistustööde, ülesseadmise ja bukleti koostamise juures andsid oma panuse ka M. Aigro, K. Kink, A. Kalkun, A. Roots ja K. Tamm. Näitust on kavas edaspidi eksponeerida ka mujal. A. Korb koostas ka võrgunäituse „Simbirski kubermangu eestlaste jälgedes” (http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/galerii/simbirsk/), näituse kujunduse ja fototöötluse tegi Andres Kuperjanov. Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis oli kevadkuudel üleval autorinäitus „Rituaalne Euroopa Aado Lintropi fotodel”; näitust on võimalik külastada ka virtuaalselt (http://www.folklore.ee/~aado/RitualEurope/).
2008. aastal laekunud kaastööde põhjal esitati Eesti Vabariigi presidendi rahvaluulepreemia saamiseks kaks inimest: Taisto-Kalevi Raudalainen ja Urmas Haud. T.-K. Raudalainen on peamiselt Ingerimaalt ja mujal elavatelt ingerlastelt kogutud heli- ja videomaterjale Eesti Rahvaluule Arhiivile üle andnud alates 2005. aastast, kogutud materjal asub 155 helisäilikul (u 180 t salvestusi) ja 40 videosäilikul. Kuigi osa materjalist on kogutud koos teistega, on enamiku salvestuste nimestikud ja sisukirjeldused koostanud T.-K. Raudalainen. 2008. aastal andis ta arhiivile üle u 18 tundi helisalvestusi ja 13 tundi videojäädvustusi.
U. Haud väärib tunnustust oma kodukandi ja suguvõsa pärimuse koondamise, kogumise ja huvilistele internetis kättesaadavaks tegemise eest. Eesti Rahvaluule Arhiivile andis U. Haud üle oma võrgulehe „Jõgede kaldail, metsade rüpes” (http://www.aai.ee/~urmas/riisa.html) ning selle koostamise aluseks olnud materjalid – tema kätte koondunud kodu-uurimuslikud tööd ning 222 fotot koos nimestikega.
2008. aasta jooksul andsid arhiivile kaastöid ka paljud teised. Kaie Humal on salvestanud jutte Võrtsjärve-äärse Valma küla ajaloost, sealsete kalurite elust; elust Põltsamaal tsaariajal ja hiljem, perepärimust jm, kokku 18 tundi ning teinud ka nimestikud. Anni Oraveer saatis 181 tekstifaili mitmesuguste juttudega, Terje Puistaja on lindi järgi kirja pannud 72 lk juhtumistest Tartu rahvaülikooli laagrites ja kursustel.
Laekusid mahukad saadetised meie kaastöölistelt: Leida Oeseljalt, Tiit Birkanilt, Kaleph Jõulult, Anu Soonelt, Adik Sepalt, Anna Rinnelt, Jaan Malinilt, Rosaali Karjamilt. Suurt täiendust on saanud foto- ja albumikogu. Mitmesuguse sisuga kladesid on annetanud Antti Ilomets (6 laulukladet, varaseim aastast 1867, lisaks veel kaks helikassetti); Vaike Kalind (8 kladet, sh oma kooliaegsed salmikud), samuti kinkisid laulukladesid Imbi Jeletski, Kalmer Mäe ja Andrea Redpap.
Eelmisel, 2008. aastal saatsid 650 inimest üle kogu Eesti virulaste üleskutse peale värsse Eesti Vabariigi sünnipäeva-regilaulule. Ettevõtmise „Viru regi” toimkond (Rein Sikk, Urmas Tamm (Lääne-Viru maavanem), Marge Lepik, Viivi Voorand, Kai Tingas, Kadri Mägi, Igor Tõnurist; patroon Ingrid Rüütel) andis saadetud värsid üle rahvaluulearhiivile.
Fotokogu täienes tänu Arvi Liivale 27 fotoga Palamuse khk pärimuspaikadest. Elmar Maasiku erakogust sai arhiivi kopeerimiseks 251 pillimehi, kombestikku, igapäevaelu jm kajastavat fotot. Gerd Hirschi kogust skaneeriti 117 fotot Sõrve kihelkonna külade elust. Margo Tõiste kaudu jõudis arhiivi Arvi Rohumetsa kogutud 311 magentofonilinti, mis sisaldavad levimuusikat, nii stuudiosalvestusi kui kontserte. Erik Norkroosi eestvõttel laekusid Kihnus toimunud pulma videojäädvustused, Rein Laiverik kinkis videokogu täienduseks 56 faili, mis ta on filminud mitmesugustel Tartu üritustel. Tiit Sibul andis üle Siberi setude juures filmitud videokassetid.
Mitmete saadetistega täiendasid arhiivi Heli Täpsi, Tiina Kadarbik, Eino Kõiv, Ants Pilt, Leonid Moro, Annika Oselin, Mare Lott, Vilma Väli, Jüri Marran, Heli Susi, Ragnar Kruusimaa jt.
Lisaks vabatahtlikele kaastöölistele on arhiivile üle andnud nimestikega varustatud välitöö-ainest ka folkloristid: A. Korb ja A. Kalkun (2007. aasta välitööd Siberi setude juurde, mõlemad lisaks ka Eestis kogutut), M. Hiiemäe (Kuusalu, 2008), A. Lintrop (fotod Viljandi Pärimusmuusika Festivalilt 2007 ja 2008, Seto Kuningriigi päevalt), J. Oras (20 diski), Marju Kõivupuu ja Risto Järv (juhendajad) ning TÜ üliõpilased (Lahemaa, 2008), Eda Kalmre (Sõrve, 2008), Mairi Kaasik, Rein Saukas, Taive Särg, Kanni Labi, Helen Kõmmus, Piret Voolaid jt.
2008. aastal võtsid arhiivi töötajad osa kahest suuremast kogumisekspeditsioonist: Kuusallu ja Siberisse. Kevadel (20.–25. aprill 2008) osaleti ajalooliste looduslike pühapaikade ülevaatusel Kuusalu kihelkonna Lahemaa rahvuspargi osas. Ettevõtmine sai teoks Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja ning Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti koostöös. ERAst osalesid M. Hiiemäe, T. Otsus, P. Vahtmäe ja V. Valper. Välitööde abimaterjale aitas koostada ka M.-A. Remmel. Kogumisel pöörati eriti tähelepanu kohapärimusele, aga talletati ka muud pärimust. GPS-seadme abil määrati pärimuspaikade koordinaadid. Sügisel (27.–31. okt. 2008) jätkusid pühapaikadega seotud välitööd Muhus, arhiivist osales P. Vahtmäe. 1.–30. augustini leidis aset arhiivi kogumisretk Venemaale, Krasnojarski krai setu ja eesti küladesse. Neljaliikmelise ekspeditsioonigrupiga, kuhu kuulusid A. Kalkun, A. Korb, A. Tuisk ja Eesti Rahva Muuseumist Tiit Sibul, koguti u 75 tundi helisalvestusi, 28 tundi videosalvestusi ja 2000 fotot. Külastati ning koguti materjali Haida, Bulatnovka, Uus-Petseri, Estonia ja Krestjanski külades ning Krasnojarski linnas, kus muuhulgas kohtuti Krasnojarski Eesti Seltsi liikmetega.
Ühisekspeditsioone leidis aset veelgi. M. Sarv ja J. Hunt võtsid augustis osa Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna tudengite välitöödest Vihulas, Lahemaal, kus helisalvestati ennekõike Lahemaa rannakülade elanike folkloorset pärimust. 25.05.2008 viidi läbi ERA ja Eesti Muusikaakadeemia ühisekspeditsioon, kus salvestati mitmerealise süsteemiga Meremäe koori Hõpõhelmeq ja Võru seto leelokoori Helmekaalaq lauljaid. Salvestas J. Tamm, filmis J. Oras, küsitlesid A. Kalkun ja žanna Pärtlas (Eesti Muusikaakadeemia). Meremäel salvestati umbes 2 tunni jagu 4-realist ja Võrus samuti 2 tunni jagu 7-realist materjali. A. Lintrop pildistas ja filmis Viljandi pärimusmuusika festivalil 24.–27.07 – tulemuseks oli 94 fotot ja 10 tundi videosalvestusi, ning Seto Kuningriigi päeval 2.08 – 120 fotot ja 2,5 tundi videot. Kuningriigi päeval lindistas J. Oras lauluvõistlust (2 tundi failisalvestusi). Kogumistöid Venemaal sündinud ning praegu Eestis elavate inimeste juures jätkas A. Korb, külastades Maria Leoskit (Elva), Aliide Pedajat (Jäneda), Anna Izmestjevat (Turba) ja Lembit Sirget (Tallinn). A. Kalkun salvestas Leiko ja Värska kirikukoori lauljaid, heli- ja videosalvestusi tegi aasta jooksul ka J. Oras (Heino Räim kirjandusmuuseumi ekskursiooni läbi viimas jm). Oma vanaema Asta-Virve Hunti salvestas J. Hunt, M.-A. Remmel küsitles Aasa Musta, M. Sarv salvestas materjale eesti folkloristika ajaloost. J. Simm filmis Kihnu pulma, ansambel Krää kontserti ning Eesti lipu 124. aastapäeva tähistamist Otepääl.
Korraldustöö ja arhiivimaterjalide kättesaadavaks tegemisel astuti samm edasi: loodi uus, multimeediafaile sisaldav kogu, alustati digitaliseeritud käsikirjade internetti tõstmisega ning valmistuti arhiivi infosüsteemi kasutuselevõtmiseks laekuva materjali osas alates 2009. aasta algusest. Jõudsalt edenes ka heli- ja videoarhiivi digitaliseerimine. Arhiivi kogusid käisid üksikkülastajad 2008. aastal kohapeal kasutamas 355 korral, lisaks sellele toimus 34 arhiiviekskursiooni, millest võttis osa kokku ligikaudu 630 inimest.
Aasta jooksul laekunud käsikirjalist materjali on vastu võtnud ja arhiveerinud K. Tamm. Kokku oli 97 käsikirjade laekumist. Sel aastal komplekteeris K. Tamm ka eelmise, 2007. aastal laekunud materjali köidetesse. Nii täienesid kogud: EFA I 105–117 (lisandus 22 köidet), EFA II 51–53 (3 köidet), EFA, AK 773–800 (28 köidet), EFA, DK 5–11 (7 ühikut), EFA, KP 111–116 (6 köidet), EFA, KK 362–370 (9 köidet), EFA, Malin (1 köide).
Heliarhiivi komplekteerisid K. Tamm ja J. Oras: ERA, MD 872–947 (76 säilikut), ERA, FAM 488–563 (76 säilikut), ERA, DH 26–96 (71 säilikut), ERA, ML 10–14 (5 säilikut), lisaks sellele laekus 38 heliväljaannet (CD-plaati). K. Tamm, K. Kink ja J. Oras aitasid materjali üleandjatel lindinimekirju koostada, vajadusel koostasid ja sisestasid nimekirju ise ning arhiveerisid need.
Foto- ja videoarhiividesse võeti lisaks 2008. aastal laekunud materjalile arvele mitmeid eelmistel aastatel ajapuudusel arhiveerimata jäänud materjale. Töö tegijaks oli uus assistent K. Kink, keda esialgu juhendas A. Tuisk. Arvele võeti 69 digivideo (DV 601–669) ja 4 analoogvideo kassetti (FAV 244–247) ning 5 ühikut videofaile (EV 6–10). Fotoarhiiv täienes kokku 2135 digifoto ja skaneeringuga (DF 1811–3945), 20 värvi- ja must-valge fotoga (ERA, VF 7531–7538; ERA, Foto 17264–17276).
Fotoarhiivis skaneeriti kokku 730 fotot, neist 397 olid aasta jooksul skaneerimiseks saadud uued fotod, lisaks neile digitaliseeriti juba varem arhiivis leiduvaid fotosid. Vaadati üle skaneerimise põhimõtted ja digitaalselt säilitamise kord. Fotosid üritatakse skaneerida kõrgresolutsiooniga (vähemalt 600 dpi ja tif-formaadis) ning koopiaid säilitada mitmel eri kandjal. Kogu digitaalsest fotoarhiivist on tehtud standardsed (jpg-formaadis) kasutuskoopiad, mis on kasutatavad siseserverist. Fotoarhiivi digitaliseerimisega oli ametis põhiliselt A. Roots.
Jätkati heli- ja videoarhiivi nii uue kui vanema materjali konserveerimist ja digitaliseerimist. Helikogude digitaliseerimisel on J. Tamme juhendamisel tegutsenud J. Hunt ja augustis tööd alustanud P. Kalda. Vanadest seeriatest on nüüdseks digitaliseeritud kõik DAT-kassettide lindistused, kogu CD-seeria on arhiveeritud ka DVD-l. Paladeks tükeldatuna arhiveeriti 42, tervikfailidena 78 linti. Uuest, põhiliselt kaardisalvestitega talletatud ainest kogunes 2008. aasta lõpuks 97 ühikut. Materjal arhiveeritakse DVD ROMil ja välisel kõvakettal, 2008. aasta lõpust alates ka BD-R-l (25GB mahuga BluRay Disc). Kogujate ja teiste kasutajate käsutuses on MP3- failid, mille põhjal nad materjali korraldavad ja nimestikud koostavad.
Videoarhiivi digitaliseerimisega olid tegevad J. Simm ja A. Roots. A. Roots digitaliseeris kokku 131 DV-videokassetti, J. Simm digitaliseeris 23 VHS-linti (ca 66 tundi). Videost valmistatakse avi-formaadis tagatiskoopiad ja WM9-formaadis kasutuskoopiad, vajadusel tehakse ka DVDkoopiaid. Kasutuskoopiaid hakati tõstma siseserverisse, kus huvilistel on võimalik neid kerge vaevaga vaadata.
Rahvuskaaslaste programmi toel digitaliseeriti põhiosa Siberi ekspeditsioonidel aastatel 1991–1995 tehtud analoogsalvestustest (heli, video) ning tehti töö- ja tagatiskoopiad aastatel 1997–2004 tehtud videosalvestustest. M. Aigro jt korrastasid, täiendasid ning vajadusel ka koostasid kõnealuste videosalvestuste nimestikud. M. Aigro ja K. Korb litereerisid põhiosa aastatel 2000–2002 Uljanovski oblasti eestlaste juures tehtud helisalvestustest ning Eestis 2007. aastal Venemaal sündinud eestlastelt salvestatud materjalist. Siberi kogukondadele kopeeriti valikuliselt külades salvestatud materjali.
Arhiivis loodi 2008. aastal uus digitaalainese kogu, milles leiduv materjal ei liigitu ühtegi senistest arhiivikogudest. Multimeediakogu arhiveerimisjuhendi koostas M. Sarv, kes tegeles edaspidi ka kogu komplekteerimise ja arvelevõtmisega. Mitmesugustes formaatides failide hulgas leidub kombineerituna liikuvaid ja liikumatuid pilte, teksti, heli, MS Power Pointi slaide, html-faile jm. Kogu on ka sisuliselt kirju, hõlmates mitmesuguseid teste, kettkirju ja muud arvuti teel ringlevat illustreeritud meelelahutuslikku ajaviidet, aga näiteks ka interneti-sugupuu. Kogusse kuuluvate failide arhiveerimine on problemaatiline, kuna enamasti ei vasta need oma formaadilt arhiveerimisnõuetele. 2008. aasta jooksul võeti arvele 16 ühikut (ERA, MM 1–16).
Kadri Tamm korrastas e-arhiivi siseserveris ning tema õlgadele jäi suuremalt jaolt ka kaastööliste juhendamine, küsitluskavade laialisaatmine ja uurijate konsulteerimine. Arhiivis leiduvate materjalide osas konsulteerisid ja juhendasid uurijaid ka J. Oras, K. Kink, E.-H. Västrik, M. Hiiemäe, M. Sarv, M.-A. Remmel, A. Korb jt. Käsiraamatukokku saadi juurde riiuleid, nii tõsteti raamatuid ümber, puhastati neid ja pandi uued sildid. Seda tööd tegid põhiliselt M. Aigro ja A. Korb, nemad kandsid registrisse ka uusi raamatuid.
Jõudsalt arendati arhiivi infosüsteemi Mari. 2008. aasta jooksul viidi koostöös AS-iga Piksel sisse viimaseid struktuurimuutusi, toimusid arutelud ja töökoosolekud. 2009. aasta algusest toimub uue, laekuva materjali arvelevõtmine ja vastava dokumentatsiooni vormistamine juba infosüsteemi abil.
J. Orase juhitava projekti „Vana Kannel. Eesti regilaulud” töö tulemusena on kasutajatele avatud Jakob Hurda rahvaluulekogus leiduvate regilaulude andmebaas (http://haldjas.folklore.ee/regilaul/). Eelnevalt skaneeritud, redigeeritud ja kollatsioneeritud laulutekstid on viimase aasta jooksul varustatud XML-märgenditega, andmeid on mitmel moel üle kontrollitud ja parandatud ning loodud võrguväljund laulutekstide otsimiseks ja vaatamiseks. Töös osalesid J. Oras, A. Kupits, M. Sarv, K. Tamm, Madli Oras ja K. Sammet. Sama projekti raames jätkus ka teistesse ERA kogudesse kuuluvate regilaulude masinakirjakoopiate skaneerimine, tärktuvastamine, redigeerimine ja kollatsioneerimine. Neid töid tegid T. Otsus, T. Konsand, A. Kupits, L. Allikas-Hallikas, Miina Oras ja K. Kaljuvee.
K. Tamme ja E.-H. Västriku eestvõtmisel ning kultuurkapitali toetusel alustati käsikirjaliste säilikute digitaliseerimist ning internetis tehti kättesaadavaks hulk ERA ja EÜSi köidete käsikirjalehekülgi (aadress http://www.folklore.ee/kasikirjad). Digitaliseerimist alustati tantsukirjeldustest, sest neid kasutatakse palju ning paberköited on lagunenud. Skaneeriti ka vastavaid köiteid puudutavad registrid. 3805 lk köiteid ja registreid skaneerisid M. Suits ja L.-R. Västrik kirjandusmuuseumis, 1196 lk skaneeriti TÜ raamatukogus (1196 lk). Veebikataloogid vormistati, kasutades vabavara Picasa. Köidete skaneerimist ja failide internetti tõstmist on plaanis jätkata niipea, kui selleks avaneb võimalusi.
Jätkus töö eesti kohapärimuse andmebaasiga, mis põhiliselt tänu P. Vahtmäe tööle täienes 813 teksti võrra. Sisestati Mulgimaa, Lõuna- Harjumaa, Põhja-Harjumaa ja Setomaa tekste. V. Valper jätkas Urvaste kihelkonna kohapärimuse tekstikogumiku „Metsast leitud kirik / Mõtsast löütü kerik” toimetamist, tutvustavate osade kirjutamist ja kaartide kujundamist. Samuti kontrollis, parandas ja osalt ka sisestas V. Valper koostöös Võru Instituudiga välja antava Lemming Rootsmäe raamatu „Võnnu kihelkonna kohanimed ja minevik” tekste ja andmeid. K. Kink jätkas aasta esimesel poolel Setomaa välitöösalvestuste korraldamist ja litereerimist. P. Vahtmäe ja M.-A. Remmel sisestasid arvutisse Rudolf Põldmäe välitööpäevikud, mis on plaanis tulevikus publitseerida; tööd toetas Eesti Kultuurkapital. M.-A. Remmel koostas Jüri kihelkonnas asuva Taaratamme mäe muistise eksperthinnangu folkloristliku osa. J. Metssalu alustas 2009. aastal toimuva Juuru kohapärimusekspeditsiooni ettevalmistamist, töös osales ka P. Vahtmäe, kes aasta lõpul litereeris varem Juurust salvestatud tekste.
Eesti Rahvaluule Arhiiv ja arhiivi töötajad tegid 2008. aastal koostööd mitmesuguste asutuste ja organisatsioonidega eri tegevusvaldkondades nii kodu- kui välismaal.
Jätkus teadus- ja arhiivindusalane koostöö naaberriikide folklooriarhiivide ja uurimisasutustega, ERA uurijad viibisid seoses välisvahetuse vm töödega Läti (A. Lintrop, M. Sarv), Leedu (A. Lintrop), Soome (J. Tamm, E.-H. Västrik), Iirimaa (M. Sarv) ja Venemaa (A. Korb, J. Oras, J. Tamm) arhiivides ning uurimisasutustes. Läänemeresoome regilauluprojekti raames jätkus koostöö SKSi rahvaluulearhiiviga: eesti regilaulude interneti-andmebaasi loomisel on suuresti tuginetud soome runolaulude andmebaasi eeskujule ning igakülgset nõu ja abi oleme selles töös saanud eelkõige Jukka Saariselt. Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluulearhiivilt saadi tööks magnetlintidega annetusena stuudio-lintmagnetofon Studer.
Osaleti mitmesugustes rahvusvahelistes koostöövõrgustikes. Jätkus koostöö rahvusvahelise muusikaarhiivide ühendusega DISMARC, mitmekeelse muusikaarhiivide andmebaasi tarbeks tõlkisime ühisel jõul eesti keelde muusika-alase terminiloendi ning osalesime ühisprojekti taotluse ettevalmistamisel. E.-H. Västrik osales ka digitaliseerimisteemalise statistikaülevaate Numeric koostamises ning rahvusvahelise elektroonilise suhtlusvõrgustiku H-Folk koolitusel ja käivitamisel. A. Tupits osales meditsiiniantropoloogia- alase ühenduse Netzwerk Gesundheit und Kultur in der Volkskundlicher Forschung (Saksamaa, Austria, Šveits) töös.
ERA teadlased kuuluvad mitmesugustesse rahvusvahelistesse erialaorganisatsioonidesse: A. Lintrop ja M. Sarv rahvusvahelisse etnoloogia ja folkloristika ühendusse SIEF; A. Lintrop, A. Korb ja E.-H. Västrik rahvusvahelisse rahvajutu-uurimise ühingusse ISFNR; E.-H. Västrik kuulub ka folkloristikaühingusse Folklore Fellows ning Ameerika Folklooriühendusse AFS; J. Oras kuulub rahvusvahelisse pärimusmuusika ühingusse International Council for Traditional Music.
Tihedat asutuste- ja rahvusvahelist koostööd tehti Venemaal elavate eesti kogukondade uurimise vallas. A. Tuisk osaleb asutustevahelises grandiprojektis „Vägivaldne ja vabatahtlik deterritorialisatsioon eesti diasporaakogukondade näitel”, mida juhib Aivar Jürgenson Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudist. A. Korb osales aktiivselt välisbaltlaste uurijaid ühendava võrgustiku Baltic Heritage Network tegevuses: tegutses kogu aasta vältel väliseesti arhiivide töögrupis ida-suuna koordinaatorina, tegeles internetiportaali sisulise väljatöötamise ja täiendamisega, konsulteeris huvilisi väliseesti projektide osas, osales väliseesti suvekooli organiseerimises ning tutvustas suvekoolis Venemaal elavaid eestlasi. Koostöös Kadri Viiresega Eesti Kunstiakadeemiast koostas A. Korb näituse „Siberi eestlased”, näituse teostusse andsid oma panuse nii ERA kui Kunstiakadeemia töötajad. A. Kalkun valmistas koos Aapo Roseliusega Helsinki Ülikoolist ette näitust „Kolm kareliaani ja seto laulikud”, mis avatakse 2009. aasta sügisel Eesti Rahva Muuseumis.
E.-H. Västrik osales riikliku programmi „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” ekspertnõukogus ning koos J. Orasega UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja koostamise töörühmas. A. Kalkun oli kaastegev seto laulu UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kandmise taotluse ettevalmistamisel. M. Hiiemäe oli rahvapärase nimetuletuse ekspert eesti linnunimetuste komisjonis ning oli ka fotovõistluse „Maavalla hiied” hindamisnõukogu liige.
Jätkus koostöö ülikoolidega õpingute, õppe- ja teadustöö vallas. A. Tupits alustas Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna juures 2008. aasta sügissemestril seminari folkloori uurimise metodoloogiast, K. Tamm juhendas rahvaluule eriala tudengeid arhiivipraktika tegemisel. J. Oras pidas sügissemestril Tartu Ülikooli õpetajate seminaris loengukursuse praktilisest rahvamuusikast. Rahvaluule osakonnas juhendas M. Hiiemäe koos Kristin Kuutmaga Terje Puistaja bakalaureusetööd ning E.-H. Västrik oponeeris Tartu Ülikoolis Maarja Kaaristo etnoloogia-alast magistritööd „Kodulooma käsitlemine eesti etnoloogias 20. sajandi algusest tänapäevani”. M. Hiiemäe juhendas Tartu Ülikooli õpetajakoolituse kirjanduse eriala magistranti Evi Kambrimäed. Looduslike pühapaikade arengukava väljatöötamise vallas tehti koostööd Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti (Heiki Valk) ja Maavalla Kojaga (Ahto Kaasik). Materjalide kogumise alal jätkus koostöö Tartu Ülikooli pühapaikade keskusega, arhiivi töötajad osalesid pühapaikade keskuse korraldatud välitöödel Kuusalus ja Muhus; samuti osalesid arhiivi töötajad rahvaluule osakonna välitöödel Vihulas. Kõik välitööde materjalid on üle antud või antakse üle rahvaluulearhiivile.
J. Oras juhendas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite arhiivipraktikat ning sügissemestril pidas loengukursuse regilaulu keelest ja poeetikast. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias andis ta individuaaltunde pärimusmuusika eriala tudengitele ning koos Urve Lippusega pidas loengukursuse eesti rahvamuusikast; A. Kalkun luges samas kaks loengut seto muusikakultuurist. J. Simm pidas Eesti Kunstiakadeemias rahvakunsti ja kultuurantropoloogia magistrantidele loengutsükli „Sissejuhatus visuaalsesse antropoloogiasse”. Samuti juhendas ta loengukuulajate praktikumi Tartus, mille eesmärgiks oli tutvustada visuaalseid võimalusi välitöödel ning mis toimus koostöös Eesti Rahva Muuseumiga. Tartu Ülikoolis jätkasid oma õpinguid rahvaluule alal doktorantuuris A. Kalkun ja M.-A. Remmel, magistrantuuris J. Hunt.
Hiiumaa rahvaluulematerjalide kopeerimise, kasutamise ja kättesaadavaks tegemise kohta sõlmiti koostööleping Hiiumaa Muuseumiga. Koostööd tehti vastloodud Eesti Pärimusmuusika keskuse teabekoguga Viljandis, J. Tamm nõustas neid helitehnika küsimustes. J. Tamm aitas kirjandusmuuseumi kultuuriloolisel arhiivil digitaliseerida Ameerika Hääle eestikeelset heliarhiivi ning nõustas neid, samuti etnomusikoloogia osakonda helitehnika alal. J. Tamm hoidis korras ja hooldas ka kirjandusmuuseumi saali tehnikaparki.
Koostööd tehti mitmete väljaannete koostamisel. Ajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics antakse välja kolme asutuse koostöös, lisaks rahvaluulearhiivile osalevad väljaande koostamises ja toimetamises esindajad Eesti Rahva Muuseumist ning Tartu Ülikooli rahvaluule osakonnast ja etnoloogia osakonnast. Kirjastusega Ilmamaa tehti koostööd Herbert Tampere 100. sünniaastapäeva puhul ilmuva artiklikogumiku trükiks ettevalmistamisel. Väljaande koostas ja toimetas M. Hiiemäe, suurema osa tekstidega seotud tehnilisest tööst (sisestamine, skaneerimine, tärktuvastus, paranduste ja täienduste sissekandmine) tegi T. Otsus. Koostöös Võru Instituudiga on käsil Lemming Rootsmäe käsikirja trükiks ettevalmistamine ning koostöös Anneli Kont-Rahtolaga on valmimas ERA audiopublikatsioonide sarjas ilmuv heliplaat „Kuusalu viiuldajad”.
Ergo-Hart Västrik on rahvaluulearhiivi juhtinud viimased kümme aastat. 2009. aastast otsustas ta selle raske ja töömahuka ameti maha panna ning uuele ametiajale enam mitte kandideerida. Täname teda arhiivile pühendatud aastate eest ning soovime edaspidiseks toredaid tegemisi nii arhiivis kui mujal.