Eesti Rahvaluule Arhiivis (ERA) töötasid 2005. aastal koosseisulisena vanemteadurid Mall Hiiemäe (0,5 koormusega) ja Aado Lintrop (arhiivijuhataja kohusetäitja juunini), arhiivijuhataja Ergo-Hart Västrik (kuni juunini teadur), teadurid Eda Kalmre, Anu Korb, Janika Oras, Mari-Ann Remmel, Mari Sarv (lapsehoolduspuhkusel) ja Liina Saarlo (sünnituspuhkusel alates 9. novembrist), heliinsener Jaan Tamm, arhivaar Kadri Tamm, assistendid Tuuli Otsus, Janno Simm ja Astrid Tuisk. Koosseisuvälise töölepinguga töötas ERAs Kanni Labi (alates septembrist 0,5 koormusega). Pikemaajaliste töövõtulepingutega olid arhiiviga seotud Sirle Lorvi ja Andres Roots (helisalvestuste arhiveerimine), Toomas Born, Tiit Konsand, Mihkel Samarüütel ja Eve Valper (regilaulude digitaliseerimine), Jüri Metssalu ja Valdo Valper (kohapärimuse andmebaas). Erinevate rakenduslike projektide raames töötasid Katrin Hakkinen, Jelena Hussar, Andreas Kalkun, Maris Kuperjanov, Nikolai Kuznetsov, Eha Kõiv, Ülle Kärner, Pille Niin, Ülle Niin, Ellen Niit, Maarja Oras, Andres Paesüld, Ehte Puhang, Siiri Rebane, Katrin Ruus ja Pille Vahtmäe.
Nii arhiivi- kui teadustööd rahastati peamiselt sihtfinantseeritava teadusteema "Folkloori loomine, edastamine, tõlgendamine: protsess ja institutsioonid" ja riiklike sihtprogrammide "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" ning "Eesti keel ja rahvuslik mälu" projektide summadest. Teadustegevuse arendamisel olid toeks Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus ning kolm Eesti Teadusfondi granti, milles arhiivi töötajad osalesid põhitäitjatena ning ühes ka grandihoidjana. Välitöid, arhiivimaterjalide digitaliseerimist, väljaannete ettevalmistamist ja publitseerimist toetasid lisaks teadus- ja haridusministeeriumile ka kultuuriministeeriumi programmid "Eesti kirjandusklassika", "Lõunaeesti keel ja kultuur" ja "Setomaa kultuuriprogramm". ERA infosüsteemiga tegeldi ja tehnikat soetati Eesti Rahvuskultuuri Fondi ja baasfinantseerimise abil. Koostöös Soome Kirjanduse Seltsiga jätkus läänemeresoome regilaulude digitaalse korpuse loomine ja Otepää Looduspargiga piirkondliku kohapärimuse väljaande ettevalmistamine. Arhiivitöötajate arendustegevusega seotud individuaaltaotlusi toetas ka Eesti Kultuurkapital.
ERA sihtfinantseeritava teadusteema (juht A. Lintrop) täitmisel jätkati regilaulude, Venemaa eestlaste pärimuse, tänapäeva muistendite, kohapärimuse, Lõuna-Eesti kalendrikombestiku ja erinevate soome-ugri etniliste rühmade usundi uurimist. 2005. aastal avaldasid ERA töötajad 6 üksikväljaannet, 19 teaduslikku artiklit, 21 nimetust ülevaateid, retsensioone ning populaarteaduslikke kirjutisi. Kaitsti üks doktoritöö, korraldati viis konverentsi, sh osaleti aktiivselt rahvusvahelise rahvajutu-uurijate seltsi 14. maailmakongressi organiseerimisel. Viis arhiivi töötajat jätkasid õpinguid doktorantuuris.
Teadusteema edasise hea käekäigu seisukohalt oli määrava tähtsusega L. Saarlo eesti regilaulude poeetikale keskenduv doktoritöö "Eesti regilaulude stereotüüpiast. Teooria, meetod ja tähendus", mis kaitsti Tartu ülikoolis kirjanduse ja rahvaluule osakonnas 24. mail. L. Saarlo väitekiri koosneb aastatel 2000–2005 ERA materjalide põhjal valminud kuuest artiklist, autor annab ülevaate regilaulude leksikaalse stereotüüpia uurimisajaloost ja teoreetilistest probleemidest, süüvib regilaulude vormelitesse ja kordustesse ning jõuab välja rahvaluule, stereotüüpia ja ideoloogia keeruliste seosteni.
Teiseks oluliseks tulemuseks oli A. Korbi monograafia "Venemaa rahvuskaaslasi küsitlemas: folkloristliku välitöö metoodilisi aspekte" (seerias "Studia Ethnologica et Folkloristica Tartuensia"), mida võib esile tuua kui esimest ulatuslikumat uurimust välitööde metoodika alalt eesti folkloristikas. Töö on laiendatud versioon autori magistritööst, mis põhineb tema enda välitöökogemustel Venemaa eesti asundustes. Samasse valdkonda kuulub ka A. Korbi koostatud heliväljaanne "Siberi eestlaste laulud. Songs of Siberian Estonians. ????? ????????? ????????", mis ilmus seerias "Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist". Kahest CD-plaadist ja mahukast plaadiraamatust koosnev komplekt sisaldab 65 laulu ja pillilugu, mis on salvestatud koostaja juhitud ERA Siberi-ekspeditsioonidel aastatel 1991-2000. Kolmekeelses plaadiraamatus leiduvad ülevaated Siberi eesti külade asustusloost, sealsest eripalgelisest laulutraditsioonist ning lauljate ja pillimeeste tutvustused. Väljaande helirežii valmis kirjandusmuuseumi stuudios J. Tamme käe all; tiražeerimist toetas teadus- ja haridusministeerium ja sihtprogrammi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt "Rahvakultuur Venemaa eesti asundustes" .
Traditsiooniline noorte folkloristide konverentsi artiklite kogumik sarjas "Pro Folkloristica" kannab seekord nime "Aega otsimas". M. Hiiemäe, K. Labi ja J. Orase toimetatud väljaanne koondab 15 artiklit kirjandusmuuseumi ja ülikoolide noorteadlastelt, kelle hulgas olid esindatud ka ERAs töötavad doktorandid. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.
Koostöös muuseumi teiste osakondadega ilmus ERA töötajate osalusel kaks publikatsiooni. Paul Ariste 100. sünniaastapäeva puhul koostas E.-H. Västrik kõigi aegade viljakaima vadja keele ja rahvakultuuri uurija välitööpäevikutest väljaande "Paul Ariste Vadja päevikud 1942–1980", mis avaldati sarja "Litteraria. Eesti kultuuriloo allikmaterjale" 22. vihikuna sihtprogrammi "Eesti kirjandusklassika" toetusel. Väljaande trükiks ettevalmistamisel osalesid M. Hiiemäe ja K. Tamm, järelsõna kirjutas Peeter Olesk. 2005. aasta suvel ilmus trükis ka E.-H. Västriku poolt külalistoimetajana koostatud ja toimetatud eelretsenseeritava ajakirja "Folklore. Electronic Journal of Folklore" rahvausundi erinumber (vol. 28).
Sügisel jõudis tulemuslikult lõpule koostöös TÜ rahvaluule õppetooli ja kirjastusega "Koolibri" kokku pandud eesti folkloori ülevaate "Regivärsist netinaljadeni" väljaandmine. Kolmikväljaande sissejuhatava esseekogumiku autorite hulgas oli E. Kalmre (peatükid "Rahvaluule tänapäeval", "Laste ja noortepärimus"), kes oli ühtlasi üks tekstiantoloogia koostajatest. Suurteost aitasid toimetada M. Hiiemäe ja K. Tamm, komplekti kuuluva heliplaadi CD-masteri valmistas ette J. Tamm. ERA kogudest pärines ka enamus väljaandes avaldatud teksti- ja helinäidetest ning fotodest.
Rahvalaulude uurimise alateema lõikes, mida toetas Eesti Teadusfondi projekt "Regilaulu müüdid ja ideoloogiad" (grandihoidja A. Lintrop), käsitles J. Oras lähemalt viie regilauluesitajaga seotud arhiivimaterjale, keskendudes laulikute representatsiooni problemaatikale ja laulikute repertuaari etnopoeetilisele analüüsile. Uurimistöö tulemusi tutvustas ta kolmes ettekandes, mis on vormistatud artiklitena. L. Saarlol valmis lisaks doktoriväitekirjale regilaulude leksikaalse stereotüüpia kohta kolm artiklit, mis on üle antud avaldamiseks. A. Lintrop kirjutas artiklid regilauludes leiduvatest šamanistlikest motiividest ja 1905. aasta Vene-Jaapani sõda kajastavatest uuematest rahvalauludest. Aruandeaastal jõudis ajakirjas "Estonian Culture" trükki E.-H. Västriku osalusel sündinud kirjutis "Estonian Ballads: Regilaul Turned Into Contemporary Art", mis käsitleb regilaulude kasutamist V. Tormise loomingus.
Eesti diasporaa uurimise vallas jätkas A. Korb lisaks välitöötemaatika käsitlemisele ja heliväljaande koostamisele ühe kogukonna monograafia "Rõžkovo virulased" ettevalmistamist. Rõžkovo näitel pidas ta ettekande ravimisoskusest kui rühma pärimuslikust teadmisest. Trükis ilmus artikkel "Võrumaalt, eriti Vastseliina kandist väljarännanutest Siberis" (Võru Instituudi toimetised). Samuti tegeles ta Venemaa eestlaste migratsioonijuttudega. A. Tuisk täiendas aasta jooksul oluliselt Interneti-lehekülge "Siberi ja Volgamaa eestlased", mis märtsikuus avati ka üldsusele (vt http://www.folklore.ee/estonka).
Tänapäeva rahvajutu uurimise alal avaldas E. Kalmre artiklid ajakirjades "Akadeemia" ja "Folklore. Electronic Journal of Folklore" vendade Voitkade fenomeni kajastumisest eesti ajakirjanduses kangelasmuistendi võtmes ("Voitkade saagast viis aastat hiljem" ja "The Saga of the Voitka Brothers in the Estonian Press: The Rise and Fall of a Heroic Legend"). Samuti ilmus tema sulest artikkel "Tartu sõjajärgsetel aastatel. 1947. aasta EK(b)P Tartu Linnakomitee dokumendid (meele)olude ja jutuainese vahendajatena" (Pro Folkloristica). Teise maailmasõja järgsel ajal levinud kannibalismi-folkloori teemasse süüvis E. Kalmre ühtlasi 2005. aastal peetud konverentsiettekannetes. Rahvajuttude uurimisele oli pühendatud ka ajakirjas "Folklore. Electronic Journal of Folklore" ilmunud M. Hiiemäe artikkel "Formation of folk tales in Kodavere parish" — kohandatud versioon autori 1971. aastal ilmunud eestikeelsest käsitlusest.
Kohapärimuse valdkonnas jätkas M.-A. Remmel regionaalsete (Otepää, Jüri) ja temaatiliste (mõisapärimuse) väljaannete ettevalmistamist. üksikutest pärimusobjektidest ilmus ajakirjas "Eesti Loodus" M.-A. Remmeli kirjutis "Iru ämm ja Linda kivi". Avaldamiseks andis ta üle artikli hiiepärimuse sõnumist tänases Eestis ning vormistas koos TÜ geograafia doktorandi Taavi Paega uurimuse Eesti etnonüümidest. Teemaga haakus ka M. Hiiemäe artikkel "Geoloogia folklooris, folkloor geoloogias" TÜ geoloogia instituudi ja Eesti Loodusuurijate Seltsi ühisväljaandes.
Rahvausundi ja kombestiku uurimise osas lõpetas M. Hiiemäe lõunaeesti rahvakalendri antoloogia käsikirja koostamise. Antoloogia koondab rahvapärimustekste ajaarvamise ja Lõuna-Eesti kultuuriruumis tuntud 85 tähtpäeva kohta. Kalendrikombestikku käsitlesid ka M. Hiiemäe artiklid "Inimese ja looduse suhte aspekte eesti rahvakalendris" kogumikus "Eesti looduskultuur", "Kullamaa jõulumängude taustu ja tagamaid" Kullamaa kihelkonna ülevaateteoses, kommentaar päikesekalendri ja paleoastronoomia teemal ajakirjas "Mäetagused" ning mitmed populaarteaduslikud artiklid.
Udmurdi rahvakalendri ja usundi uurimise alal olid olulise tähtsusega mitmed A. Lintropi uurimused. Artikkel "The Spring Prayer Feasts in the Udmurt Village of Varklet-Bodya in Tatarstan" ilmus ajakirjas "Cosmos" (vol. 18) ning käsitlus liminaalsetest perioodidest udmurdi rahvakalendris on üle antud kogumikku, mis ilmub Maltal 2006. aastal. Artiklitena on A. Lintrop avaldamiseks Joškar-Olas ja Iževskis loovutatud kirjutised muutustest kaasaegsetes udmurdi ohvririitustes ning autentsuse problemaatikast Wolfgang Steinitzi handi folkloori üleskirjutustes.
Folkloristika ajaloo vallas avaldasid uurimusi M. Hiiemäe ja E.-H. Västrik, kelle kirjutised "Richard Viidalepp: A Folklorist with a Ethnological Inclination" ja "Oskar Loorits: Byzantine Cultural Relations and Practical Application of Folklore Archives" publitseeriti rahvusvahelisele lugejale orienteeritud kogumikus "Studies in Estonian Folkloristics and Ethnology: A Reader and Reflexive History". Uurimislugu puudutasid E.-H. Västriku vadja usundi alane artikkel "Paul Ariste 1942. aasta vadja välitöömaterjalid kultuurikirjeldusliku allikana" (Pro Folkloristica) ning ettekanded vadja usundi uurimisest erinevatel ajalooetappidel. Teoses "Kullamaa kihelkond: kultuuriajaloost ja loodusväärtustest" avaldas M. Sarv kirjutise "Kullamaa materjal Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemates kogudes".
Koostöös Maavalla Koja, Muinsuskaitseameti ja TÜ ajaloo osakonnaga toimus 17. märtsil Tallinnas rahvusraamatukogus valdkondadevaheline konverents "Ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme", kus ettekannetega esinesid arheoloogid, folkloristid, loodus- ja muinsuskaitsjad ning erinevate seltside ja riigiasutuste esindajad. Hiite uurimisele, kaitsmisele ja nende tähenduse teadvustamisele pühendatud konverentsi korraldamist koordineeris arhiivi poolelt M.-A. Remmel ("Hiiepärimuse sõnum tänases Eestis"), ettekannetega esinesid ka M. Hiiemäe ("Mentaalse maastiku objektid: mõiste ja väljund") ja J. Metssalu ("Pühapaikade hetkeseisust ajaloolisel Lõuna-Harjumaal").
19. märtsil korraldati koos Ida-Eestlaste Seltsiga teine Venemaa eestlaste päev, mis keskendus seekord väljarännanute elulugudele. Ürituse eestvõtja A. Korb esines ettekandega "Venemaale väljarännanute elulood sõnas ja pildis" ning A. Tuisk tutvustas vastavatud Interneti-lehekülge "Siberi ja Volgamaa eestlased". Eesti Kultuurkapitali toetusel autasustati eluloovõistluse "Väljarändamine ja elu uuel kodumaal" (korraldaja A. Korb) parimate tööde autoreid.
Traditsiooniline noorte folkloristide konverents leidis aset 27.–28. aprillil (korraldaja A. Lintrop). Konverentsil esinesid ettekannetega 16 noorteadlast Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Tallinna Ülikoolist ning Tartu Ülikoolist. Käsitlemist leidsid väga erinevad valdkonnad, alustades Hispaania üliõpilaste initsiatsiooniriitustest ning lõpetades soo-uurimusliku lähenemisega elektronposti teel ringlevate folklooritekstidele. ERA töötajatest esines konverentsil K. Labi ettekandega "Hurda kaastööline J. Ustallo regilaulu ees, taga ja vahel". Konverentsil esitleti ka sarja "Pro Folkloristica" järjekordset numbrit.
26.–31. juulil Tartus toimunud rahvusvahelise rahvajutu-uurijate seltsi (ISFNR) 14. kongressi korraldustoimkonna töös osalesid E. Kalmre, A. Korb, A. Lintrop ja E.-H. Västrik. Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli ja teiste organisatsioonide koostöös korraldatud globaalse haardega teadusfoorumi (kokku üle 200 ettekande) raames tutvustati kongressikülalistele ka mitmekülgselt eesti kultuuri ning siinse folkloristika ajalugu ja hetkeseisu. ERAst esinesid kongressil ettekannetega A. Korb ("Repatriation in the Stories of Estonians in Russia"), A. Lintrop ("Storytelling and Riddling as Special Activities of Liminal Periods in the Udmurt Folk Calendar"), M.-A. Remmel ("Some Regional Aspects of Estonian Legends about Church-Buildings") ja E.-H. Västrik ("Narrating Votian Vernacular Religion: Practices of Textualising Folk Beliefs and Ritual Descriptions").
Koostöös Eesti Loodusuurijate Seltsi Jakob von Uexkülli keskusega korraldati 16.–17. septembril Gustav Vilbaste 120. sünniaastapäevale pühendatud konverents "Loodusteaduste ja looduspärimuse vahel". Kirjandusmuuseumis toimunud konverentsipäeval keskenduti G. Vilbaste botaanilisele, looduskirjanduslikule ning folkloristika-alasele tegevusele. Ürituse ERA-poolne korraldaja M. Hiiemäe esines ettekandega "Endis-eesti elu-olu aspekt G. Vilbaste väärtushinnangutes", J. Orase ettekande pealkiri oli "G. Vilbaste ja K. Viljaku rahvaluulekogumismatkad". M.-A. Remmel koostas näituse "Gustav Vilbaste 120", mida eksponeeriti 16.–30. septembril kirjandusmuuseumi saalis. Konverentsi teisel päeval käsitleti Kuusalu rahvamajas Vilbaste kodukandiuurimusi, panust eesti looduskaitse kujunemisse ning tegevust rahvahariduse propageerimisel.
49. Kreutzwaldi päevade teadusliku konverentsi folkloristika sektsiooni korraldamisest võttis osa E.-H. Västrik. A. Lintrop pidas sel 1905. aasta sündmuste käsitlemisele keskendunud konverentsil ettekande "Uhkest laevast Petropavlovskist, revolutsiooni kuulutajast". Ettekannete põhjal vormistatud artiklid otsustati avaldada 2005. aasta kirjandusmuuseumi aastaraamatus.
Lisaks arhiivi osalusel korraldatud teadusfoorumitele esinesid ERA töötajad ettekannetega mitmetel kõrgetasemelistel rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel.
A. Lintrop osales 20.-24. märtsil SIEF-i (Société Internationale d'Ethnologie et de Folklore) töörühma "The Ritual Year" korraldatud rahvusvahelisel konverentsil Maltal Msidas, pidades seal ettekande "Liminal Periods in the Udmurt Ritual Year". Viiendal Kelti, Põhja- ja Baltimaade muistendiuurijate sümpoosionil "History and Community", mis toimus 15.–18. juunil Islandil Reykjavikis, esines E. Kalmre ettekandega "The Social Construction of Reality on the Basis of the Legendary Tradition after World War II: The Case of "Sausage Factories"". Maailmamuusika festivali "TTF Rudolstadt 2005" raames 1. juulil toimunud W. Steinitzi 100. sünniaastapäevale pühendatud sümpoosionil "Die Entdeckung des sozialkritischen Liedes" Saksamaal Rudolstadtis pidas ettekande A. Lintrop ("Khanty folklore collected and published by W. Steinitz"). Eesti pressis rohket vastukaja tekitanud 10. rahvusvahelisel fennougristika kongressil "Congressus Decimus Fenno-Ugristarum" 15.–21. augustil Marimaal Joškar-Olas osalesid A. Korb ("????????? ?????? ? ????????? ??????? ????????? (????????)"), A. Lintrop ("Changes in Udmurt Sacrificing Rituals in the Late 20th and Early 21th Century" ja "Motifs of Shamanic Journey in Estonian Runic Songs"), J. Oras ("Musical Manifestations of the Textual Patterning in Estonian Regilaul") ja L. Saarlo ("Stereotyping as an Artistic Device in the Creation of Runo-Songs").
ERA töötajad võtsid osa kahest rahvusvahelisest doktorantide suvekoolist. Kihnu rahvamajas 25. augustil toimunud Sibeliuse Akadeemia ja Tampere ülikooli rahvamuusikadoktorantide koolituskursuse "Kansanmusiikin ja populaarimusiikin tutkijakoulutus" raames pidas J. Oras loengud "Kihnu saare regilaulutraditsioon" ja "Heterofoonia õpetamise probleemid Kihnu regiviiside näitel". E.-H. Västrik esines ettekandega "Writing Votian Religion: Representation and Ideologies" Turu ülikooli Läänemere regiooni kultuurilise suhtluse ja integratsiooni doktorikooli 7.–9. septembril Tartus korraldatud suvekoolis "Dialogue of Cultures and Institutions: Baltic Sea Region and European Union".
Sibeliuse Akadeemia ja M. A. Castréni Seltsi korraldatud seminaril "Suomalais-ugrilainen musiikkiperinne tulevaisuutta rakentamassa" 20.–24. septembril Soomes Järvenpääl osalesid A. Lintrop ja J. Oras, kes pidas ettekande "Eesti vaimulik rahvalaul ERA kogudes". Audiovisuaalsete arhiivide rahvusvahelisel seminaril "Pan-Baltic Images: Reaching Out to the World" 14.–17. oktoobril Riias esines ettekandega "Digitalization of Audio Recordings In the Experience of the Estonian Folklore Archives" J. Tamm. Esimesele regioonidevahelisele konverentsile "??????? ????? ? ????????? ?????-????: ???????? ???????????????-?????????? ???????????? ???????" 23.–27. oktoobril Udmurtias Iževskis saatis A. Lintrop posterettekande "Young Performers of an Old Tradition".
ERA teadurid osalesid ka kahel Eestis toimunud rahvusvahelise haardega konverentsil, millega tähistati teenekate folkloristide juubeleid. Pille Kippari 70. sünnipäevale pühendatud konverentsil "Jutumaailmad. Sõna on asjatundjatel", mis toimus Tartus 27. oktoobril, pidas E. Kalmre ettekande "Pärimusjutud kannibalismist: folkloristlik ja sotsiaalajalooline fenomen". Ingrid Rüütli 70. sünnipäeva tähistamiseks 4. novembril Tallinnas korraldatud konverentsil "Individuaalne ja kollektiivne pärimuskultuuris" kõneles J. Oras teemal "Risanda Kravtsov: laulik arhiivis". Väiksema osavõtjaskonnaga oli Eesti Teadusfondi grandiprojekti "Folkloristika ja refleksiivne kultuurikriitika" raames 9.–10. detsembril Tartus toimunud kõrgetasemeline rahvusvaheline seminar "Reflexive History of Ethnographic Studies", kus E.-H. Västrik pidas ettekande "Folkloristics and Finno-Ugristics: Some Parallels in the 19th and Early 20th Century".
Samuti osaleti arvukatel Eesti-sisestel konverentsidel, seminaridel ja ettekandepäevadel, millest enamus toimus kirjandusmuuseumis. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse aastakonverentsil 27.–28. jaanuaril esinesid A. Korb ("Eesti diasporaa", poster), L. Saarlo ("Stereotüüpia folkloristide keelel ja meelel") ja E.-H. Västrik ("Ilmutuse teel saadud laulud: Ingerisoome seuralaiset-liikumisest sajandivahetuse seisuga"). Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandepäeval "Paul Ariste 100" 17. veebruaril kõneles E.-H. Västrik teemal "Rahvausundi kirjeldamine Paul Ariste vadja välitööpäevikutes". Sama seltsi 31. märtsil toimunud kõnekoosolekul olid ettekandjateks K. Labi ("Regilaulude paralleelverbid — tähenduste rohkus, vähesus ja põimumine") ja L. Saarlo ("Regilaulude leksikaalsest stereotüüpiast. Uurimisviisi näide"). Interdistsiplinaarse meditsiiniantropoloogia konverentsi "Medica II" õnnestumisse 18.–19. mail andsid oma panuse M. Hiiemäe ("Ilu ja tervise aspekt rahvakalendris") ja A. Korb ("Ravitsemisoskus kui rühma pärimuslik teadmine: Siberi Rõžkovo küla näide"). Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kogumiskonverentsil "Kuidas jäädvustada vaimu" 28. novembril esines M. Hiiemäe ("Kalendrikombestik kui ajastu peegel"). Sama ürituse raames toimunud kogumisteemalisel ümarlaual ärgitasid diskussiooni J. Metssalu ja M.-A. Remmel ühisettekandega "Kogumistöö kui väljakutse. Tänavustest käikudest Muhumaale ja mujale". Otepääl 15.–16. detsembril toimunud folkloristide talvekonverentsil "Haldjas 10" pidas A. Lintrop ettekande "Vana traditsioon, noored esitajad".
Aktiivselt võeti osa Tartu ja Tallinna ülikoolide korraldatud valdkodadevahelistest teadusfoorumitest. Tartu ülikooli Lõuna-Eesti Keele ja Kultuuriuuringute keskuse seminaril "Lõuna-Eesti ja Venemaa" 16. juunil astusid üles M. Hiiemäe ("Setu ja vene rahvakalendri ühisjooni") ja M.-A. Remmel ("Venemaa ja venelased Lõuna-Eesti kohapärimuses"). Eesti Loodusuurijate Seltsi ja TÜ geoloogia instituudi geoloogide I sügiskoolis Kiidi turismitalus 30. oktoobril pidas M. Hiiemäe ettekande "Geoloogia folklooris, folkloor geoloogias". Tallinna ülikoolis 2. novembril toimunud teadusseminaril "Rahvajutt eile ja täna" emeriitprofessor Pille Kippari 70. sünnipäeva tähistamiseks kõneles E. Kalmre teemal "Vennad Voitkad meediadiskursuses".
ERA töötajad võtsid sõna ja pidasid loenguid ka mitmesugustel paikkondlikel pärimuskultuuri tutvustavatel ja populariseerivatel üritustel. Nii esines M. Hiiemäe 5. novembril rahvakalendri teemalises saates Pereraadios, 16. novembril telesaates "Osoon" ja 21. detsembril Eesti Loodusuurijate Seltsi botaanikasektsiooni kõnekoosolekul; A. Korb 21. mail Ida-Eestlaste Seltsi korraldatud üritusel Kirumpääl, millega tähistati 150 aasta möödumist väljarändamise algusest; J. Metssalu 28. aprillil Rapla maakonna arheoloogiakonverentsil ja 9. juulil Juuru kihelkonna päevade raames Kuimetsa külapäeval; J. Oras 14. mail Saaremaa laste folkloorirühmade õpitoas Taritu Rahvamajas, 23. juulil Karula Looduspargi keskuse suvekursusel ning M. A. Castréni seltsi korraldatud hõimupäeval Helsingis; M. Remmel 25. veebruaril põllumajanduministeeriumis toimunud ümarlaual "Eesti maakultuuripärandi olevik ja tulevik" ja 7. juunil Otepää Looduspargi turismiettevõtjate ja giidide koolituspäeval; K. Tamm valmistas ette materjale A. O. Väisäneni fonograafisalvestustest ETV hommikuprogrammi 25. novembri arhiiviminutite rubriigile; E.-H. Västrik kõneles 16. märtsil Fenno-Ugria hõimuklubi vadja-teemalisel õhtul ja 29. septembril kauaaegse arhiivijuhataja Ellen Liivi 75. sünnipäevale pühendatud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul.
Koostöös kirjandusmuuseumi teiste osakondadega tähistati Paul Ariste 100. sünniaastapäeva näitusega "Ariste aeg", mis oli muuseumi saalis avatud 4. veebruarist 20. maini. ERA poolt osales väljapaneku koostamisel E.-H. Västrik, kes kõneles näituse avamisel ka Paul Ariste vadja välitööpäevikute väljaandest.
J. Metssalu ja M.-A. Remmel osalesid kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Ambla Metsaühistu ja Saaremaa Muinsuskaitseklubi ühisprojektina valminud näituse "Eesti maakultuuripärandi olevik ja tulevik" koostamisel. Näitust eksponeeriti Tartu Maamessil 21.–23. aprillil ning J. Metssalu Raplamaa välitöid kajastavat osa ka Juuru kihelkonnapäevadel 8.–10. juulil.
Eesti Kultuurkapitali toetusel pani A. Lintrop kokku näituse "77 — Aado Lintropi fotod aastatest 1977 – 1991" fotodega välitöödelt soome-ugri rahvaste juurde. Näitus kirjandusmuuseumi saalis avati 28. novembril.
Suuremamahulisi välitöid tehti aastal jooksul kohapärimuse uurimise alateema raames. Setomaa kultuuriprogrammi toetusel käidi ajavahemikus aprill-september neljal korral Lääne- ja Ida-Setomaal (A. Kalkun, Ü. Kärner, M.-A. Remmel), sihtprogrammi "Lõuneesti keel ja kultuur" projekti raames oldi juunis ja augustis välitöödel Urvaste vallas (M.-A. Remmel, V. Valper) ning tehti lühemaajalised kogumiretked Vastseliina valla Puutli külla (28. septembril), Pühajärve valla Arula külla (21. oktoobril) ja Tähtvere valla Rahinge külla (5. novembril; J. Metssalu, M.-A. Remmel). Rahvapärimust talletati augustis ja oktoobris ka endise Jüri kihelkonna alal ja 21. septembril tehti kogumiskäik Koigi valla Tamsi külla (J. Metsalu, M.-A. Remmel). Samuti osales arhiiv koostöös Muhu Muuseumi, Maavalla Koja ja TÜ arheoloogia kabinetiga 17.–30. oktoobril toimunud Muhumaa pühapaikade ülevaatusel, mille käigus fotosid, heli- ja videosalvestusi tegid J. Metssalu, M.-A. Remmel ja V. Valper.
Lisaks kohapärimuse projekti kogumistegevusele jäädvustas E. Kalmre folkloori sõjajärgse Tartu teemal, Venemaal sündinud eestlaste pärimust ja eluloolist ainest talletas Eesti mitmes paigas A. Korb, J. Oras intervjueeris 1950.–1960. aastatel välitöödel regilaule salvestanud folkloriste ja M. Sarv osales 2.–9. augustil Setomaal Meremäe ümbruses läbi viidud TÜ rahvaluule õppetooli välitööpraktikal.
2004. aastal arhiivi laekunud kaastööde põhjal esitati Eesti Vabariigi Presidendi preemia saamiseks endine pedagoog Helgi Suluste ja TÜ üliõpilane Merlin Lõiv. Parimatele rahvaluulekogujatele antava preemia vääriliseks hinnati H. Suluste üle antud käsikiri "Ranna–Kodavere ümbruse loodusliku andega pillimehi 20. sajandil" ning M. Lõivu mastaapne tegevus Eesti Kaitseväe pärimuse talletamisel. Preemiad andis laureaatidele üle president Arnold Rüütel 19. veebruaril toimunud pidulikul aktusel.
Aasta jooksul arhiivi üle antud käsikirjalise materjali (kokku 39 säilitusühikut, 4617 lk) võttis arvele E. Kalmre. Kaastööde hulgas tuleb esile tõsta mahukat Raplamaa kohapärimuse kogu, mille andis üle TÜ ajalooüliõpilane Jüri Metssalu, ning Keila elaniku Tiit Birkani kogutud uuemaid rahvalaule, pajatusi ja anekdoote. Märkimisväärse panuse arhiivi käsikirjakogude täienemisele andsid veel Anna Rinne Võrust, tartlased Hillar Palamets ja Jaan Malin, Kaleph Jõulu Viljandimaalt, Rosaali Karjam Kihnust, Ene Lukka Viljandist, Koidula Ameerikas Harjumaalt, Helve Kukk Järvamaalt, Antti Ilomets ja Anu Soon Lääne-Virumaalt, Marju Kõivupuu, Maret Lehto ja Olev Leino Tallinnast. Tallinna vene üliõpilaste genealoogia ja perepärimuse alaste tööde kogu andis arhiivi üle Pille Kippar; samuti jõudis ERAsse Loreida Raudsepa pärand. Eesti saatkonna ja Eesti Teadusfondi toetusel ja E.-H. Västriku osalusel toodi Kirjandusmuuseumisse ERA esimese juhataja Oskar Looritsa Soome Kirjanduse Seltsis hoiul olnud isikuarhiiv, mis otsustati materjali laadi arvestades paigutada EKLAsse. Põhjusel, et üha sagedamini antakse käsikirjalisi materjale üle digitaalsel kujul või jääb materjalist arhiivi vaid skaneeritud koopia, loodi selle tarbeks arhiivis uus seeria ERA, DK.
Arhiivi üle antud helisalvestused (kokku 257 säilikut, 4730 pala) võttis arvele ja täpsustas helinimekirjad K. Tamm. Suuremate kaastööde hulgas tuleb mainida Jüri Metssalu Raplamaa kohapärimuse kogumise projekti salvestusi, Risto Järve juhendatud TÜ rahvaluule õppetooli Setomaa välitööpraktika materjale ja A. Korbi 2004. aasta Venemaa ekspeditsiooni salvestusi.
J. Tamm jätkas heliarhiivi analoogsalvestuste konserveerimist. Aasta jooksul digitaliseeris ta 132 sälitusühikut salvestusi, millest kompresseeris ka MP3-vormingus kasutuskoopiad. S. Lorvi ja A. Roots arhiveerisid WAV-vormingus failidena CD-plaatidele 242 seeriate ERA, MD ja ERA, DAT ühikut, millest samuti on valmistatud MP3-vormingus kasutuskoopiad. DAT-seeria salvestuste failiplaatidel arhiveerimiseks ja FAM-seeria digitaliseerimiseks komplekteeris J. Tamm eraldi töölauad ning viis läbi vajaliku väljaõppe A. Rootsile. Samuti jätkas ta seni digiteeritud materjali kirjutamist DVD-ROM-idele, mis tagab arhiivimaterjalile veel ühe tagatiskoopia ning samas kiirema originaalmaterjali kättesaadavuse. DVD-ROM-idele paigutati 285 seeria ERA, CD ühikut. Jooksvalt võtsid J. Tamm ja A. Roots arvutisse arhiveerimisele tulevaid salvestusi minidiskidel ja kompaktkassettidel (115 ühikut), millest on nimestike vormistamise tarvis kompresseeritud MP3-vormingus koopiad.
A. Korbi juhendamisel litereerisid E. Kõiv, S. Rebane ja A. Paesüld Venemaal sündinud eestlaste eluloolist ja pärimusainest (kokku ca 400 lk). K. Tamme juhendamisel sisestasid TÜ eesti keele võõrkeelena õppetooli tudengid praktika raames sisunimestikke vene folkloori helisalvestustele. J. Oras koostas magnetofonisalvestuste seeria (RKM, Mgn II) regilauluesituste registri, mis hõlmab ajavahemikku 1953–1975.
Aasta jooksul üle antud 970 fotot arhiveerisid A. Tuisk ja J. Simm. Suuremate laekumiste hulgas olid 2004. aasta A. Korbi Siberi välitööde ja M.-A. Remmeli kohapärimuse talletamise aktsioonide fotod. Jooksva fotode digiteerimisega tegeles J. Simm, kes ühtlasi alustas vanade arhiivifotode frontaalset skaneerimist. A. Tuisk ja J. Simm viisid läbi ka digiteeritud fotode inventeerimise, koondades need siseserveris turvalisemasse keskkonda. Arhiivipraktikal tudengite abiga sisestati arvutisse vanemate fotode meta-andmestikku (kokku 1265 kirjet). Üliõpilaste tööd juhendasid L. Saarlo ja K. Tamm, kellest viimane kontrollis üle ka juba varem praktikantide poolt sisestatud fotode kirjed.
Arhiivi laekunud 94 uut audiovisuaalset säilikut võttis arvele A. Tuisk. Üle antud materjalide hulgas olid 2001.–2002. aastal toimunud Ingerimaa välitööde materjalid, Käinas toimunud kokkutuleku "Talharpa 2005" ülesvõtted ja suvise rahvajutu-uurijate kongressi plenaarettekannete salvestused. Laekunud materjalist tegi WM9-vormingus kasutuskoopiaid CD-ROM-idele J. Simm (kokku 47 säilikut). Samuti alustas ta digitaliseeritud videosalvestuste AVI-vormingus tagatiskoopiate kirjutamist DVD-ROM-idele. Internetis vaatamiseks monteeris ja kopresseeris J. Simm ISFNR-i kongressi plenaarettekannete salvestused. A. Tuisk viis lõpuni videokogu inventuuri.
ERA käsiraamatukogule üle antud raamatud võttis arvele A. Korb. Suur osa väljaandeid saadi raamatukogusse rahvajutu-uurijate kongressi raames korraldatud raamatunäituse vahendusel. Suurim annetus koosnes seeria "Folklore Fellows Communications" uuematest väljaannetest.
ERA infosüsteemi teemaliste seminaride käigus jätkasid J. Oras, L. Saarlo, M. Sarv, K. Tamm ja E.-H. Västrik andmestruktuuril põhinevate protsesside kirjeldamist, andmemudeli ja -sõnastiku korrigeerimist. Põhjalikumalt tegeleti säilikute kasutamise, kohaandmete sisestamise, isikuandmete sisestamise, heli-, video-, foto- ja käsikirjanimestike sisestamise, uue materjali arvelevõtmise ja päringute tegemise protsessidega. Kõigi nimetatud protsesside kohta joonistati ekraanivormid ja koostati tekstilised protsessikirjeldused. Töö käigus sisestas K. Tamm registriraamatute põhjal arvutisse arhiivi kõigi kogude ja seeriate üldandmed ning kirjeldas seeriate lõikes arhiiviviidete koostamise eeskirju. Seminare viis läbi OÜ Ordos (juhendaja Vambola Leping). Detsembris sõlmiti ERA infosüsteemi tarkvaralise lahenduse realiseerimiseks raamleping ASiga Piksel.
Soome Kirjanduse Seltsi toetusel toimus läänemeresoome regilaulude digitaalse korpuse ettevalmistamine. Selle käigus skaneerisid ja teisaldasid tekstiks T. Born, T. Konsand, T. Otsus ja K. Sarv 28 450 arhiiviteksti. Laulukoopiaid otsisid välja ning meta-andmestikku täpsustasid K. Ruus ja M. Samarüütel. Sihtprogrammi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekti "Vana Kannel. Eesti regilaulud (Monumenta Estoniae Antiquae I)" toetusel kollatsioneerisid K. Labi, E. Valper ja P. Vahtmäe J. Hurda rahvaluulekogu regilaulutekste (kokku 23 089 pala). Erinevate projektide rahastusel ja M.-A. Remmeli juhendamisel sisestasid J. Metssalu, E. Valper ja V. Valper kohapärimuse andmebaasi aasta jooksul 1391 teksti.
ERA fonde kasutasid aastaringselt folkloristika ja etnomusikoloogia osakonna teadurid ning assistendid, TÜ uurimisprojektidega seotud teadlased ja abitööjõud. Lisaks nimetatutele käis arhiivi kogudega kohapeal töötamas 516 uurijat. Kokku kasutati arhiivisäilikuid 2738 korral. Uurijate teenindamisega on olnud tegevad kõik arhiivi töötajad, kellest põhikoormus langes J. Orasele ja K. Tammele. Lisaks sellele on kõik arhiivi töötajad vastanud teabepäringutele ja andnud konsultatsioone telefonitsi, e-maili vahendusel ning kirja teel (kokku u 150 korral). Arhiivi tutvustavaid loeng-ekskursioone korraldati aasta jooksul 20 korral kokku 294 inimesele.
Seoses aasta alguses toimunud fotokogu hoidlaruumi remondiga koliti ajutiselt teise hoidlasse seal olnud fotosäilikud ja mikrofilmid. Aasta viimasel veerandil aset leidnud gaaskustutussüsteemi väljavahetamine tingis turvakaalutlustest lähtuvalt ehitustööde tsooni jäävates hoidlaruumides kogude kilesse pakkimise ning osa materjalide ajutise hoidlast välja kolimise, mille tõttu oli arhiivimaterjalide kasutamine mitme kuu jooksul raskendatud. Kogude säilitustingimuste parandamise osas jätkas K. Tamm vanemate käsikirjaliste kogude säilikute ümbristamist. OÜ Mandragoras restaureeriti käsikirjasäilik EÜS X 1173/8.
Aasta vältel tehti koostööd muude institutsioonidega nii ürituste korraldamise, väljaannete ettevalmistamise kui ka ühiste uurimis- ja rakendusprojektide vallas. Senisest rohkem oli kirjandusmuuseumi osakondadevahelisi ühiseid ettevõtmisi.
Nii korraldati koos arhiivraamatukogu, kultuuriloolise arhiivi ja folkloristika osakonnaga Paul Ariste juubelinäitus, ERA töötajad olid tegevad nii EKLA kultuuriloo allikate publitseerimise sarja järjekordse vihiku koostamisel kui ka folkloristika osakonna väljaantava eelretsenseeritava teadusajakirja toimetamisel. Arhiivi helisalvestuste sarja uue väljaande ettevalmistamisesse olid kaasatud folkloristika osakonna töötajad Nikolai Kuznetsov ja Maris Kuperjanov ning sarja "Vana kannel" järgmise köite ettevalmistustöödes osales etnomusikoloogia osakonna toimetaja Edna Tuvi. Etnomusikoloogia osakonnaga oli ERAl ühisosa töötajate näol, kes täitsid mõlema üksuse tööülesandeid. Arhiividevahelise koostöö tulemusel toimetati Eestisse Oskar Looritsa isikuarhiiv ning alustati selle korraldamist. Oluliselt liitis eri osakondade ja asutuste folkloriste rahvusvahelise jutu-uurijate kongressi korraldamine, millele eelnenud aja jooksul intensiivistasid suhtlemist kirjandusmuuseumi osakonnad, TÜ rahvaluule õppetool ja teised rahvaluule uurimise ja populariseerimisega tegelevad asutused ja organisatsioonid.
Tü eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooliga tehti ulatuslikku koostööd väljaannete osas (seeria "Studia Ethnologica et Folkloristica Tartuensia", kogumikud "Regilaulust netinaljadeni", "Studies in Estonian Folkloristics and Ethnology"). Pidevalt oli käigus rahvaluule õppetooli muinasjutuprojekt, mis jätkas siin Risto Järve juhendamisel tüübiantoloogia ettevalmistustöid. Lisaks imemuinasjututekstidele alustati 2005. aastal rumala kuradi tegelaskujuga muinasjuttude sisestamist tekstikorpusesse ning litereeriti nii viimastel aastatel kui varasematel rahvaluuleekspeditsioonidel kogutud muinasjututekste (Mairi Kaasik, Liilia Laaneman, Jaanika Teemus). ERAs sooritasid arhiivipraktika ka Tiiu Jaago TÜ kursuse "Folkloristika alused" 30 üliõpilast ning kaks eriala eesti keel võõrkeelena üliõpilast (juhendaja Madis Arukask).
Rahvamuusika alaseid loengukursusi luges J. Oras nii TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA). TÜ ja EMTA üliõpilaste seminari- ja kraaditöid juhendasid M. Hiiemäe, A. Lintrop, J. Oras, J. Simm ja E.-H. Västrik. Samade kõrgkoolide doktorantuuris jätkasid õpinguid E. Kalmre, M.-A. Remmel, L. Saarlo, M. Sarv, E.-H. Västrik (kõik TÜ) ja J. Oras (EMTA).
Otepää kohapärimuse jäädvustamine, uurimine ja kihelkondliku publikatsiooni ettevalmistamine toimus koostöös Tartu ülikooli ajaloo osakonna ja Otepää Looduspargi administratsiooniga (ERA poolne koordinaator M.-A. Remmel). Koos TÜ ajaloo osakonna, Muinsuskaitseameti ja Maavalla Kojaga korraldati looduslike pühapaikade teemaline konverents. Kogu aasta kestel osales M.-A. Remmel Muinsuskaitseameti koordineeritud komisjoni töös, mis valmistas ette Eesti looduslike pühapaikade riiklikku programmi. Kohapärimuse töörühma osalusel läbi viidud Muhu pühapaikade inventeerimine toimus koostöös TÜ ajaloo osakonna, Maavalla Koja, Muhu Muuseumi ja kohalike ettevõtjatega.
G. Vilbastele pühendatud konverentsi korraldamisel tehti koostööd Eesti Looduseuurijate Seltsi Jakob von Uexkülli keskusega ning Venemaa eestlaste eluloopäeva organiseerimisel oli koostööpartneriks Ida-Eestlaste Selts. Tihedad sidemed olid arhiivil Akadeemilise Rahvaluule Seltsiga, mille juhatusse kuulus septembrini L. Saarlo. Alates maist töötas arhiivis Ingerisoomlaste Liidu algatatud ingerisoome rahvapärimuse kogumise aktsiooni raames Liilia Laaneman, keda juhendas materjalide korraldamise osas A. Korb.
Koos kolleegidega teistest osakondadest külastasid arhiivi töötajad 4. märtsil Eesti Televisiooni foto- ja filmiarhiivi ning Eesti Filmiarhiivi; 14. juunil käidi tutvumas Eesti Rahva Muuseumi audiovisuaalsete kogude, fotoarhiivi ja andmebaasiga (KVIS). 13. detsembril külastasid ERA töötajad Rahvusarhiivi ning tutvusid Ajalooarhiivi andmebaasidega.
Soome Kirjanduse Seltsiga sõlmitud koostöölepingu alusel jätkati läänemeresoome regilaulude digitaalse korpuse loomist. Koos Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluulearhiiviga on kavandamisel rahvusvaheline regilaulude uurimise alane uurimisprojekt.
Arhiivis töötasid aasta jooksul järgmised välis-uurijad: Elina Alajoki (Joensuu), Aleksandra Arhipova (Moskva), Juri Berezkin (St. Peterburg), Sanita Berzina-Reinsone (Riia), Vita Ivanauskaite (Vilnius), Vladimir Kalinin (London), Kati Mikkola (Tampere), Rauno Nieminen (Ikaalinen), Heidi Okkonen (Turu), Jonathan Roper (Sheffield), Alevtina Soldatova ja Olga Žukova (Petroskoi).
Teaduste Akadeemia välisvahetuse programmi toetusel täiendasid end Soome uurimisasutuste juures E. Kalmre, A. Korb, J. Oras ja E.-H. Västrik. Seoses konverentside ja seminaridega külastasid arhiivi töötajad uurimiskeskusi Islandil, Lätis, Maltal, Saksamaal, Soomes ja Venemaal.
Vaata ka ERA tegemistest aastatel 2000, 2001, 2002, 2003, 2004.