ERA koosseisu kuulusid 2001. aastal arhiivijuhataja Ergo-Hart Västrik,
vanemteadur Mall Hiiemäe, teadurid
Eda Kalmre,
Anu Korb,
Janika Oras,
Mari-Ann Remmel,
Liina Saarlo,
Mari Sarv ja
Kadri Tamm (alates septembrist),
assistendid Tuuli Otsus,
Indrek Tenno ja
Astrid Tuisk ning videotehnik
Einar Sinijärv. Riikliku sihtprogrammi "Eesti keel ja rahvuskultuur"
toel olid ERA-ga seotud heliinsener Jaan Tamm ja
Sirle Lorvi; Eesti Teadusfondi
grantide vahendusel Andreas Kalkun,
Melika Kindel,
Kanni Labi,
Terje Potter,
Taisto Kalevi Raudalainen ja
Veinika Västrik. Mitmesuguseid abi- ja
hooajatöid tegid Ülle Kärner, Pille ja Ülle Niin, Kristiina
Nurmis, Ell Vahtramäe, Eve ja Valdo Valper ning paljud arhiivipraktikat
sooritanud TÜ tudengid.
Sihtfinantseeritava teadusteema "Folkloor ühiskonna mentaliteedimuutuste kajastajana" eelviimasel aastal tegeldi ERA-s peamiselt rahvalaulude, tänapäeva folkloori, eesti asunduste rahvaluule, kohapärimuse ning läänemeresoome rahvausundite uurimisega. Arhiiv oli seotud Eesti Teadusfondi nelja grandiprojektiga; lisatoetust kogude digitaliseerimiseks ja folkloori fundamentaalväljaannete ettevalmistamiseks saadi sihtprogrammist "Eesti keel ja rahvuskultuur". Aasta jooksul kaitsti neli magistriväitekirja, korraldati noorte folkloristide konverents ning arhiivindusseminar. Kokku ilmus ERA osalusel 5 tervikpublikatsiooni ning 21 teaduslikku artiklit, millele lisandus hulgaliselt teese, ülevaateid, retsensioone jms.
Publikatsioonidest mahukaim on ETF-i grandiprojekti "Regilaulude keel ja poeetika" raames valminud artiklikogumik "Regilaul — keel, muusika, poeetika". T. Jaago (TÜ) ja M. Sarve toimetatud 388-leheküljeline kogumik koondab kaastöid 15 autorilt, regilaulu käsitletakse folkloristlikust, keeleteaduslikust ning etnomusikoloogilisest aspektist. Tänavune Pro Folkloristica seerias ilmunud kaheksas noorte folkloristide konverentsi artiklite kogumik "Klaasmäel" (toim. M. Hiiemäe, K. Labi) oli seniste seas samuti mahukaim (16 artiklit, 231 lk).
Teaduslik analüüs ning allikmaterjali avaldamine olid ühtaegu eesmärgiks grandiprojekti "Kohapärimus rahvajuttudes" toetusel ilmunud kommenteeritud tekstivalimikus "Rõuge kihelkond: paigad ja pärimus" (koost. T. Potter, M.-A. Remmel ja H. Valk, TÜ). Lisaks allikmaterjalile sisaldab raamat (207 lk.) ülevaateid Rõuge kihelkonna muististest ja kohajuttudest, nauditavat fotovalikut ning detailseid piirkonna kaarte. ERA toimetuste seeria 18. numbrina ilmus Oskar Looritsa koostatud, ent seni avaldamata jäänud tekstiantoloogia "Endis-eesti elu-olu IV. Lugemispalu karjakasvataja elust" (toim. M. Hiiemäe).
Üksikteemade kaupa olgu nimetatud järgmised 2001. aastal valminud ja publitseeritud uurimused.
J. Oras käsitles artiklis "Muhu regilaulu värsisüsteemi piirjooni" (kogumikus "Regilaul — keel, muusika, poeetika") esitusest lähtudes kõigi regilaulutunnustega Muhu laulude helisalvestusi. Programmi "Eesti keel ja rahvuskultuur" raames koordineeris J. Oras fundamentaalväljaande "Vana Kannel" Kihnu ja Karula köidete trükiks ettevalmistamist. Samuti toimetas ta plaadiantoloogia "Eesti rahvalaule ja pillilugusid" täiendatud väljaande tekstiosa ning täpsustas Setu lastelauluviiside väljaande litereeringuid ja noodistusi.
M. Sarv jätkas tööd regilaulu poeetikavahendite põhitunnuste eristamise ja kirjeldamisega. Artiklis "Parallelismi liigitamise poole" (kogumikus "Klaasmäel") on ta käsitlenud parallelismiliikide kasutust eri folkloorižanride lõikes ning heakõla, korduse ja ellipsi funktsioneerimist seoses eri parallelismiliikide ja žanridega. Samuti jätkas ta regivärsi analüüsimiseks sobivate meetrilise määratluse põhimõtete väljatöötamist ning tekstide värsimõõdu analüüsimist. Analüüsitulemuste põhjal valmis artikkel "Murtud värsside elust" (kogumikus "Regilaul — keel, muusika, poeetika"), kus on vaadeldud regivärsi identifitseerimise seisukohalt oluliste nn. murtud värsside geograafilise jaotuse seostamise võimalusi keele- ja asustusajalooga.
L. Saarlo tegeles põhiliselt regilaulu stereotüüpia küsimustega. Artiklis "Regilaulude vormelid: kvantiteet ja kvaliteet" (kogumikus "Regilaul — keel, muusika, poeetika") on jälgitud Hurda kogudes leiduvate Kodavere regilaulude enamkorduvaid alliteratsioonilisi ja parallelistlikke sõnaühendeid (potentsiaalseid vormeleid) ning nende sõnaühendite tähendusväljade erinevust võrreldes tavakeele ning rahvaluule lühivormidega. Rahvusvaheliselt mõjuka vormeliteooria ja eesti regilaulude uurimise suhetest ilmus L. Saarlol artikkel "Oral-formulaic theory and the studies on Estonian folk song" IX rahvusvahelisel fennougristide kongressil peetud ettekannete kogumikus.
K. Labi kaitses 28. juunil TÜ läänemeresoome keelte õppetooli juures magistriväitekirja "Verbikasutus ja tegevuse väljendamine eesti ja soome regilauludes". Artiklites "Verbid Jõhvi ja Iisaku regilauludes" (kogumikus "Klaasmäel") ja "Verbikasutusest Jõhvi ja Iisaku regilauludes" (kogumikus "Regilaul — keel, muusika, poeetika") on ta käsitlenud verbi osa regilaulu struktuuris, lähtuvalt verbide esinemissagedusest, omavahelistest tähendusvahekordadest ning värssidesse valimise põhimõtetest.
A. Kalkun uuris seto naislaulikute regivormilisi improvisatsioone. Artiklis "Maar´a ja Essu. Anne Vabarna kristlus" (kogumikus "Läänemeresoome ühendusteed") on ta analüüsinud seto suurlauliku Anne Vabarna eepilistes improvisatsioonides ja lüroeepikas leiduvaid kristliku päritoluga tegelasi ning nende ilmumiskujusid. Ortodokssete ja protestantlike motiivide põimumist Anne Vabarna lauludes ja palvetekstides käsitles A. Kalkun artiklis "Mõistus ja tunded. Protestantlik ja ortodoksne Anne Vabarna tekstides" (kogumikus "Klaasmäel"). Uurimuses "Anne Vabarna "Koolulaul" kui mäss" (kogumikus "Regilaul — keel, muusika, poeetika") olid vaatluse all eepiliste improvisatsioonide "Suurõq sajaq" ja "Koolulaul" loomislugu ning selle tekstis peegelduvad naiselikud mässu-unelmad. Lisaks seto lauludele sisestas A. Kalkun andmebaasi Karula "Vana kandle" tekste.
Olulise sammu edasi eesti asunduste folkloori uurimisel tegid A. Korb ja A. Tuisk, kes mõlemad viisid tänavu lõpule Siberi eestlaste pärimust käsitlevad magistritööd. A. Tuisk kaitses 1. veebruaril TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures väitekirja teemal "Oma ja võõra rühma piirid Siberi eestlaste rahvaluule põhjal", mis sisaldas lisaks ulatuslikule teemat avavale sissejuhatusele dissertandi artikleid Siberi eestlaste rahvabotaanikast, kujutlustest ümberkaudsetest turgi keeli kõnelevatest rahvastest ning kohapärimusest (vt. ka ilmunud artiklit "Siberi eestlaste kohapärimus tänapäeval. Kohastumise probleeme" kogumikus "Pärimuslik ajalugu"). A. Korb kaitses 30. aprillil rahvaluule õppetooli juures magistritöö "Suulise pärimuse kogumistöö Siberi eestlaste juures ja selle tulemust mõjutavad tegurid", milles on lähema vaatluse alla võetud kogumissituatsioonid Siberi asundustes ning uurija ja pärimusgrupi liikmete mõjutegurid kogumistulemustele. Väitekirja põhjal on A. Korb vormistanud artikli "Kohtumine Siberis: suulise pärimuse kogumine oma rahvuskaaslaste juures" Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamatusse. Siberi eestlaste laulutraditsiooni analüüsib A. Korbi artikkel "Роль ведущего в песенной традиций сибирских эстонцев", mis ilmus IX rahvusvahelise fennougristide kongressi ettekannete kogumikus.
E. Kalmre jätkas tööd tänapäeva folkloori uurimisel. Kogumikus "Folklore als Tatsachenbericht" ilmus E. Kalmre artikkel "The Lilac Lady. A collective belief-legend as a homogeneous entity", mis analüüsib Kirjandusmuuseumi töötajate pärimuses tuntud kummituslugusid. Uurimisteemaga seonduvalt on E. Kalmre tänapäeva folkloori eksperdina konsulteerinud paljusid Eesti ajakirjandusväljaandeid (Postimees, Õpetajate Leht, Eesti Naine, SL Õhtuleht, TV3, Vikerraadio), milles ilmusid artiklid või olid eetris saated albumisalmidest, laste anekdootidest, Afganistani sõja folkloorist, linnajuttudest jms. E. Kalmre kirjutas ka peatükid "Rahvaluule tänapäeva kultuuris" ja "Koolipärimus" keskkooli rahvaluule õpikule (kirjastus Koolibri). Lõppjärku on jõudnud tänapäeva muistendite antoloogia "Küüned süldis" koostamine ja kommenteerimine.
M. Hiiemäe aasta jooksul ilmunud uurimused käsitlesid jahimehejutte (artikkel "Geschichten von Waldtieren als Tatsachenberichte" kogumikus "Folklore als Tatsachenbericht"), rahvakalendrit (artikkel "Pühapäev eestlaste traditsioonis" kogumikus "Sator 2") ning kohapärimust — artikkel "Дерево как знак на ландшафте" ilmus IX rahvusvahelise fennougristide kongressi ettekannete kogumikus ning käsitlus "Maastik ja kohapärimus" publitseeriti TÜ Geograafia Instituudi toimetiste seerias ilmunud kogumikus "Maastik: loodus ja kultuur". Samuti avaldas ta kohapärimuse alaseid kaastöid ajakirjas Eesti Loodus ja Eesti Maaparandajate Seltsi Toimetistes. Kooliõpilastele pakub kindlasti huvi M. Hiiemäe koostatud ülevaade eesti mütoloogiast kirjastus Koolibri väljaandel ilmunud Philip Neili aimeraamatus "Mütoloogia" (seeria "Silmaring"). M. Hiiemäe valmistas trükiks ette ka O. Looritsa tekstiantoloogia "Endis-eesti elu-olu" I osa täiendatud väljaande.
M.-A. Remmel kaitses 11. detsembril magistritöö "Eesti kohapärimus folkloristliku uurimisainena" mahuka ülevaatega kohapärimuse mõistest, uurimisloost ja tunnusjoontest ning teemakohaste artiklitega püha-mõistest, hiiepärimusest ja kiviksmuutunud pulmalistest muistendites (viimatimainitu ilmus ka ajakirjas Akadeemia, nr. 12). Rõuge kihelkonna kohajuttudest avaldas ta uurimuse "Kohapärimuse tunnusjooni Rõuge kihelkonnas" raamatus "Rõuge kihelkond: paigad ja pärimus". M.-A. Remmeli juhendamisel ja ETF-i grandiprojekti toel jätkus ulatuslik kohapärimuse tekstide sisestamine andmebaasi — lõpule on jõutud Võrumaa kihelkondadest ERA-sse kogutud tekstide sisestamisega (T. Potter, V. Valper, Ü. Kärner); andmekogusse lisati ka Suure-Jaani (V. Västrik), Kuusalu (M. Kindel) ja Jüri (Ü. Kärner) kihelkondade tekstid.
E.-H. Västrik jätkas aastail 1997–2001 Leningradi oblastis välitöödel dokumenteeritud tänapäeva rahvausundi avaldumisvormide läbitöötamist. Jaanuaris oli eetris koos M. Arukase (FO) ja T. K. Raudalaisega koostatud kaheosaline ETV saade "Akadeemik Ariste kaks armastust", millest esimene osa ("Vadjalased") portreteeris nelja Luuditsa, Liivtšülä ja Jõgõperä küla elanikku ning teine ("Mustlased") keskendus mustlastele, kes nõukogudeaegse religioonivastase võitluse tuules on tänaseks üle võtnud kohalike õigeusklike kultuslikud toimingud Lääne-Ingeris paiknevas Ilješi kirikukülas. Koos Beatrise Reidzanega toimetas E.-H. Västrik aasta esimesel poolel trükki ka Balti Folkloori Instituudi ajakirja Journal of the Baltic Institute of Folklore kolmanda numbri.
Ingerimaa rahvausundite uurimise alase ETF-i grandiprojekti toel täiendas
T. K. Raudalainen vadja mütoloogia andmekogu
Eesti Keele Instituudi
fonoteegi helilindistuste litereeringutega (150 lk). Samuti jätkas
ta ingerisoome naiste eluloolise jutustamise uurimist. Olles eelnevalt
tegelenud narratiivi mikrostruktuuriga, siirdus T. Raudalainen eepiliste
elulooliste esituste makrostruktuuri juurde, mis eeldas laiaulatuslikku
žanritüpoloogilist analüüsi, aga ka erinevate konventsionaalsete
kõneregistrite eritlemist. Neid teemasid on T. K. Raudalainen käsitlenud
artiklites "Traditsioonisidus elulooline jutustamine: mäluainese etnopoeetiline
tekstualiseerimine" (kogumikus "Kultuur ja mälu") ning "Pärimusajaloo
oneiro-poeetiline dominant: unenägemise ja ilmutuste rollist pärimus-sidusas
eluloolises jutustamises"
Kirjandusmuuseumi aastaraamatus.
Traditsiooniline Noorte folkloristide konverents toimus 26.–27. aprillil (peakorraldaja J. Oras). Kahe päeva vältel pidasid Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli, Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Pedagoogikaülikooli noored uurijad 24 ettekannet. Võrdselt olid konverentsil esindatud arhiiviainesel põhinevad käsitlused ja uurija enda poolt läbiviidud intervjuude, küsitluste ning eksperimentide vahendusel saadud materjali analüüsid. Ettekannete temaatika hõlmas sõnalise folkloori osas lühivorme (idioomid, võrdlused), regilaule, usundilisi muistendeid, koha- ja perepärimust, etnilist huumorit, argiuskumusi ja meedia loodud stereotüüpe, samuti isiku- ja kohanimesid kurtide märgipärimuses. Etnomusikoloogia-alastest teemadest käsitleti traditsioonilise muusikakultuuri osa tänapäeva saami ühiskonnas, vaimuliku laulu folkloriseerumist, rahvaviiside kasutamist autoriloomingus ning hällilaule ja -viise. ERA noorteadlastest esinesid konverentsil A. Kalkun ("Sondsu Anna elulood"), K. Labi ("Verbaalnoomenid Jõhvi ja Iisaku regilauludes"), S. Lorvi ("Anna Lindvere regilaulikuna"), P. Niin ("Teistmoodi inimesed"), T. Potter ("Räägi minuga inglitest"), L. Saarlo ("Süüvides stereotüüpiasse"), M. Sarv ("Regilaulu värsitunnuste kihelkonnasisene varieeruvus") ja V. Västrik ("Risti kabeliga seotud kohapärimus 18. sajandist tänapäevani").
ERA initsiatiivil korraldati 28. mail seminar, kus käsitleti Kirjandusmuuseumi arhiivide ja osakondade aktuaalseid materjali kogumise, säilitamise ja kasutamisega seonduvaid küsimusi. ERA kogude kasutamise ja materjalide korraldamise teemal esines sõnavõtuga J. Oras. Seminar andis ülevaate arhiivindusega seotud põhiprobleemidest kogu Kirjandusmuuseumis; üles tõstatatud küsimused olid siiski väga erinevat laadi (säilitustingimused ja ruumipoliitika; kasutaja õigused; elektrooniliste arhiivide temaatika), mistõttu otsustati edaspidi keskenduda üksikküsimustele teemavaldkondade kaupa.
Samuti osales arhiiv Kreutzwaldi päevade rahvaluulekonverentsi korraldamisel, mis tänavu oli seotud video- ja filmitemaatikaga (koordinaator E.-H. Västrik). ERA poolelt esinesid T. K. Raudalainen ja E.-H. Västrik ühisettekandega ingerisoome (hyppy)seuralaiset-usuliikumisest.
Lisaks Kirjandusmuuseumis toimunud üritustele osaleti mitmetel kohaliku, üle-eestilise ja rahvusvahelise haardega teaduskonverentsidel.
27.–30. juunil Tartu Ülikoolis peetud neljandal Balti uuringute konverentsil "Baltic States and Societies in Transition" esinesid ettekannetega M. Hiiemäe ("About the perception of the category of significance in folk narratives related to "sacred places""), E. Kalmre ("Narratives of the Seemingly Dead: a Living Legendary Tradition of Today") ja E.-H. Västrik ("Votian folklore concerning human settlement"). 25.–29. juulil peetud soome-ugri noorte loojate IV etnofuturismi konverentsil pidas J. Oras ettekande "Regilaulu taassünd Eestis". II Eesti suvepäevadel Krimmis osales A. Korb, kes esines 10. septembril ürituse raames toimunud konverentsil Beregovojes ettekandega "Eestlased Vene Föderatsioonis".
Eesti Loodusuurijate Seltsi Jakob von Uexkülli keskuse seminaril "Eesti kultuur ja loodus" 23. aprillil esinesid ettekannetega M. Hiiemäe ("Oskar Loorits muutustest eestlaste kui loodusrahva mentaliteedis"), Mari-Ann Remmel (stendiettekanne "Pulmateema loodusmaastikuga seotud muistendites") ja V. Västrik ("Maastik ajaloolise mälu säilitajana. Madi talu näide Viljandimaalt". Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitsekomisjoni ja Pärandkoosluste kaitse ühingu XI ettekandepäeval 15. mail oli M. Hiiemäe ettekande teemaks "Pärandkooslustega seonduvast rahvapärimusest".
8.–9. juunil korraldatud Nüpli kevadkoolis pidas A. Kalkun ettekande "Resignatsioon ja mäss. Sondsu Anna elulood". M.-A. Remmel esines 11. augustil ettekandega "Kihelkonnakirikutega seotud rahvajutud" konverentsil "Lõuna-Läänemaa kihelkonnad muinasajast 20. sajandi alguseni" Lihulas. Rae valla asutamise 135. aastapäevale pühendatud ajalookonverentsil 16. novembril oli M.-A. Remmeli teemaks "Rae valla kohapärimusest folkloristi pilguga". Eesti Muusikakogude Ühenduse juubelikonverentsil Eesti Muusikaakadeemias 17. novembril pidas J. Tamm ettekande "Eesti Rahvaluule Arhiivi heliarhiivi digitaliseerimine".
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekutel pidasid ettekandeid A. Korb ("Folkloristlik välitöö Siberis: kogumistööd mõjutavad tegurid", 25. jaanuaril; "Volga- ja Vjatkamaa eestlased", 1. novembril), M.-A. Remmel ("Mõrsja saatus: pulmateema kohamuistendites", 5. aprillil), E. Kalmre ("Välitööd Torgu kuningriigis", 27. septembril) ja E.-H. Västrik ("Vahekokkuvõtteid välitöödest Vadjas ja Ingeris", 1. novembril).
Aasta jooksul esineti kümnete rahvaluulet tutvustavate ja populariseerivate ettekannetega Kirjandusmuuseumis, koolides, täiendkoolituskursustel, teabepäevadel, seltsides, temaatilistel huvialaseminaridel jm. Geograafilise leviku osas olid kaetud kõik maakonnad ning suuremad linnad. IX Tartu Haridus- ja teadusmessi Intellektika jaoks koostati regilaulu (J. Oras, L. Saarlo), tänapäeva folkloori (E. Kalmre) ja eesti asunduste pärimuse uurimist (A. Korb) tutvustavad voldikud ning regilaulu-alaseid uurimusi käsitlev slaidiprogramm (M. Sarv, J. Oras).
J. Oras, K. Tamm, L. Saarlo ja P. Niin täiendasid oluliselt ERA
Interneti kodulehekülge, mille aadress on alates novembrist http://haldjas.folklore.ee/rl/era/.
2001. aastal osaleti viiel ulatuslikumal ekspeditsioonil, millest nelja toetas Eesti Kultuurkapital.
M. Sarve eestvõttel toimus 23.–29. mail ekspeditsioon Loodna valda Läänemaal (endine Kullamaa kihelkond). Välitöödel osalesid ERA-st A. Kalkun, P. Niin, L. Saarlo, M. Sarv ja A. Tuisk ning TÜ-st Leanne Barbo, Risto Järv ja Kati Valk. Rahvaluulet jäädvustati ekspeditsioonil 30 inimeselt: tehti ca 50 tundi helisalvestusi, pool tundi videofilmi, 100 fotot ja käsikirjalisi märkmeid, iga kogumissituatsiooni kohta täideti andmeleht. Kopeerimiseks-skaneerimiseks saadi laenuks viis käsikirjalist koduloolist uurimust ja lühemaid koduloolisi materjale (nt ühe talu lugu), 3 laulikut-salmikut ja mitmeid fotosid. Eriti väärtuslik leid oli Mihkel Aitsamile kuulunud rahvaviiside kogu 20. sajandi esimesest poolest.
Venemaa eesti asunduste folkloori kogusid 4. juunist 4. juulini Vene Föderatsiooni Uljanovski oblasti Smorodino, Širooki ja Lommi külades ja Kirovi oblasti Oparino rajoonis A. Korb ja P. Niin. Välitööde käigus tehti 60 tundi helisalvestusi, 250 fotot ning pandi kirja 150 lk käsikirjalist materjali. Oparino rajoonis toimus kogumine koostöös Kirovi Pedagoogilise Ülikooli etnoloogide ning kohalike õpetajatega. Kogutu põhjal koostatakse edaspidi eesti kultuuri tutvustav õppematerjal piirkonna koolidele.
Vadja rahvausundi uurimise alase ETF-i grandiprojekti raames käisid Madis Arukask (FO), T. K. Raudalainen ja E.-H. Västrik 11.–22. juunil välitöödel Vene Föderatsiooni Leningradi oblastis. Ekspeditsiooni käigus intervjueeriti vanema põlve vadjalasi ja isureid Luuditsa, Liivtšülä ja Jõgõperä külades ning ingerisoomlasi Korkka, Pien-Kikkeri, Oravankülä külades ning Kolppina asulas. Kokku tehti 10 tundi helisalvestusi ja 15 tundi videosalvestusi, 100 fotot ning saadi kopeerimiseks 5 käsikirjalist lauluraamatut. Unikaalset materjali Ingerimaal 19. sajandi lõpus laialt levinud hyppyseuralaiset-liikumise kohta saadi Sofia Kottonenilt Kolppinast, kes on üks vähestest selle liikumise laulutraditsiooni kandjatest Ingeris.
ERA korralised välitööd toimusid 7.–18. augustil Eda Kalmre juhtimisel peamiselt Torgu valla (endise Jämaja kihelkonna) territooriumil. Välitöödel osalesid E. Kalmre, K. Labi, J. Oras, T. Otsus, L. Saarlo ja Taive Viiding (EO). Peatuskohaks oli Jämaja pastoraat ja kohapealseteks põhilisteks liiklusvahenditeks jalgrattad. Küsitleti ca 50–60 inimest Jämaja, Ohessaare, Iide, Türju, Tammuna, Laadla, Mõisaküla, Lülle, Hänga, Kargi, Kaunispe, Lindmetsa, Mäebe, Läbara ja Rahuste külast. Et ERA-s ei olnud senini Jämaja kihelkonnast lindistusi, oli välitööde eesmärgiks saada ülevaade selle piirkonna traditsioonidest mitme põlvkonna lõikes. Helilindistusi tehti kokku üle 80 tunni. Videofilmile (ca 10 tundi) ning fotofilmile (9 filmi) jäädvustati paremaid jutuvestjaid, külalaulu esitajaid, Jämaja kiriku kuldleeri-teenistust, kohalikku karaoket, külavaateid, muistendiobjekte jms. Ajaloolise väärtusega fotodest tehti kohapeal ümberpildistusi; arhiivi toodi skaneerimiseks kuus käsikirjalist laulikut, üks eriti väärtuslik käsikirjaline pärimuskogu ning 50 fotot Jämaja kihelkonna pulma-, matuse- ja talgukommete, ristsete, külakokkutulekute jms. kohta.
I. Tenno osales 15.–25. juulil Eesti Ersa-Mokša Seltsi korraldatud ekspeditsioonil Vene Föderatsiooni Mordva Vabariigi Dubjonki rajooni. A. Tuisk intervjueeris aastaringselt Eestisse ümber asunud Venemaa eestlasi. Tartu vastlapäeva traditsioone jäädvustasid 27. veebruaril E. Sinijärv ja E.-H. Västrik, tudengite kevadpäevi E. Kalmre ja A. Tuisk, Viljandi Pärimusmuusika Festivali 26.–28. juulil T. K. Raudalainen ja J. Oras. Kodavere kihelkonnast tegi üleskirjutusi M. Hiiemäe.
2000. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud kaastööde põhjal esitati sel aastal Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia laureaatideks Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskuse koolitusjuht Piret Päär, Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia üliõpilane Veronika Savi ja TÜ rahvaluule üliõpilane Melika Kindel. Preemia vääriliseks hinnati P. Pääri ja V. Savi korraldatud kogumisaktsiooni "Pöidlaküüdilood" vahendusel ERA-sse laekunud materjalid ning M. Kindla üle antud Kolga, Loksa ja Kuusalu keskkoolidest kogutud kohapärimus.
Vaieldamatult kõige enam elevust loonud rahvaluuleleid jõudis sel aastal arhiivi Muhu saarelt. Tsinkplekiga üle löödud kirstu, millel adressaadiks "Eesti Rahvaluule Arhiivile Tartus", leidsid Külasema küla Mardi talu pööningult veebruaris 10-aastane Deivid Soll ja 8-aastane Heleri Riik. Laste vanemate ja vanavanemate vahendusel jõudis info leiu kohta mõne aja pärast ka ERAsse. Kirst avati ERA ning Muhu Muuseumi esindajate osavõtul 8. juunil ning sellest leiti 17 kaustikut (1617 lk, 59 311 värssi) Vassili Kolga ning tema kaastööliste kogutud Muhu rahvalaule. Vassili Kolk oli 1944. aasta suvel ette võetud "Muhu lauluvara" kogumisaktsiooni materjalid süstematiseerinud, masinal puhtaks kirjutanud ning kommentaaridega varustanud. 1952. aastal oli V. Kolk sõja kartuses materjalid sisse pakkinud ning ära peitnud paremaid aegu ootama.
Käsikirjalisi kaastöid on aasta esimese 11 kuuga laekunud 50 inimeselt, kokku ca 3000 lehekülge (saabunud materjalid inventeeris E. Kalmre). Liina ja Kaido Paales andsid üle huvitava kurtide folkloori kogu (üle 30 lk). Tiiu Kungus Urvastest kogus 118 lk rahvakalendri kohta käivaid tähelepanekuid. Kaleph Jõulu Viljandimaalt saatis 108 lk naljandeid, unenäoseletusi ja rahvaluule lühivorme. Huvitavat materjali on arhiivi üle andnud Reet Lensment, Laine Linnus, Jaan Malin, Taisto Kalevi Raudalainen, Lembit Taev ja Tõnu Vilu. Elektroonilisel kujul on rahvaluuleainest saatnud Vahur Kalmre, Piret Noorhani, Rain Palmiste, Piret Päär jt. Väga häid kaastöid tuli Tartu Ülikooli üliõpilastelt. Esile võib tõsta Triin Viitamehe üle antud 141 leheküljelist epitaafide kogu ning Larissa Degeli kogutud vanausuliste pärimust ning aidsifolkloori Narvast. ERA albumitekogusse (AK) lisandus ka 11 albumit, mis talletatud CD-ROM failiplaatidele (skaneeris T. Otsus).
Käsikirjaliste uurimuste kogusse (KK) lisandus 11 tööd, mille seast võib esile tõsta Audru keskkooli õpilaste Riin Kaljuranna ja Aet Kase uurimust "Pärnu muistendid", Janika Vaniko diplomitööd "ERA-s leiduvate muusikapalade andmebaas" ning Elo Kalda tööd "Kandlemängijad ja -palad ERA-s" (kaks viimast ka elektroonilisel kujul).
Märtsis arhiivi kaastöölistele saadetud üleskutsele, panna kirja tänapäeva tähtpäevadega seotud traditsioone, olid parimateks vastajateks Salme Niilisk Harjumaalt, Elle Raevere Võnnust, Hillar Palamets Tartust, Leida Oeselg Võrust, kes lisaks käsikirjalisele materjalile andsid arhiivile üle ka hulgaliselt fotosid. Samast temaatikast lähtuvalt — tänapäeva inimese tähtpäevad sünnist surmani — kuulutas ERA Eesti Kultuurkapitali toetusel novembri keskel välja tänapäeva folkloori kogumise võistlus koondnimetusega "Eluring", mille esimesed vahekokkuvõtted tehakse 22. veebruaril 2002.
ERA fotokogu juurde loodi uus digitaalfotode seeria tunnusega DF. 11 kuuga anti fotokogusse üle 1015 fotot (MF 16451–16586, VF 3226–4086, DF 1–19). Fotod inventeeris I. Tenno. Videokogusse anti üle 26 ühikut videosalvestusi (FAV 151–165, DV 181–191). Videod võttis arvele A. Tuisk, arhiivikoopiad tegi E. Sinijärv.
Fonoteeki üle antud digitaalsed helilindistused kirjutas CD-ROM
failiplaatidele S. Lorvi (ühikud CD 434–535), helinimekirjad ühtlustas
P. Niin. Heliinsener J. Tamm konverteeris failiplaatidele ERA analooglindistuste
seeria RKM, Mgn. II ühikud 901–1355, mis on .mp3-formaadis kasutatavad
ka Kirjandusmuuseumi folkloristide siseserveris. Samuti on .mp3-formaati
jooksvalt konverteeritud arhiivi laekunud digitaalsed helisalvestused (ühikud
CD 401–448).
Eesti Ingerisoomlaste Liidu initsiatiivil korraldas ERA 19.–20. mail Tartus koolitusseminari "Ingerisoome pärimuse päästekogumine Eestis" (koordinaator E.-H. Västrik). Seminari eesmärk oli anda rahvaluule kogumise alast väljaõpet paikkondlike ingerisoome seltside huvilistele. Koolitusel osales 15 inimest Jõhvist, Narvast, Kohtla-Järvelt, Paidest, Pärnust, Tallinnast, Tartust ja Viljandist. ERA-st esinesid loengutega ning juhendasid õpitubasid M. Hiiemäe, A. Korb, T. K. Raudalainen ja E.-H. Västrik.
Teadus- ja allikapublikatsioonide osas on olnud ERA-l tihedad sidemed Kirjandusmuuseumi folkloristika ja etnomusikoloogia osakondadega. Õppetöö-alastes suhetes on ERA-l enim kontakte olnud Tartu Ülikooli ja Viljandi Kultuurikolledžiga.
M. Hiiemäe luges TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures kursust rahvakalendrist. Samas korraldatud tänapäeva folkloori kursuse raames pidasid loenguid E. Kalmre (linnajutud) ja M. Hiiemäe (rahvakalender) ning regilaulu uurimise meetodite kursuse raames L. Saarlo (regilaulu vormelid). E. Kalmre juhendas TÜ rahvaluuletudengite arhiivipraktikat ning E.-H. Västrik seminari folkloristika uurimismeetoditest. TÜ psühholoogia osakonna välistudengitele pidas E.-H. Västrik loengukursuse eesti rahvakultuurist. K. Labi osales TÜ soome keele proseminari läbiviimises. Janika Oras pidas Viljandi Kultuurikolledžis loenguid regilaulust, juhendas rahvamuusika eriala tudengite arhiivipraktikat ning mitut diplomitööd.
E. Kalmre osales TÜ rahvaluule õppetooli korraldusel toimunud 7.–8. klasside rahvaluuleolümpiaadi ettevalmistamisel ja A. Tuisk juhendas 30. juulist 8. augustini rahvaluuletudengite välitööpraktikat Põlgastes. Magistrantuuris olid TÜ rahvaluule õppetooli juures A. Kalkun, V. Västrik ja S. Lorvi, doktorantuuris M. Sarv ja L. Saarlo, alates septembrist ka E. Kalmre ja E.-H. Västrik. TÜ läänemeresoome keelte õppetooli juures oli magistrantuuris K. Labi; sügissemestrist alates täiendas K. Labi end samas doktorantuuris.
Välisriikidest on 2001. aastal olnud enim kontakte naabermaade Läti, Soome ja Venemaaga.
Balti Folkloori Instituudi kolleegiumi tegevuse raames osales E.-H. Västrik instituudi korraldatud seminaril Heimtalis ning toimetas trükki BIF-i ajakirja kolmanda numbri. E.-H. Västrik luges programmi "Baltic Sea Region Studies" raames 3.–4. mail Turu Ülikoolis loengutsükli "Folklore and nation building in Estonia" ning pidas Peterburi Avatud Ülikoolis 16. juunil ülevaateloengu suundumustest viimase kümnendi eesti folkloristikas. Koostöös Vene Kirjanduse Instituudi ja Peterburi Avatud Ülikooli teadlastega käisid E.-H. Västrik ja T. K. Raudalainen 19.–20. juunil ekspeditsioonil Leningradi oblasti ingerisoome külades.
A. Korb pidas loenguid eesti asunduste folkloorist Vene Föderatsiooni Kirovi oblasti Oparino rajooni õpetajate suvekoolis 26. juunil ning viis sama oblasti eesti asundustes läbi välitööd koostöös Kirovi Pedagoogilise Ülikooli etnoloogidega.
Ka sellel aastal oli ERA teaduritel võimalik Eesti Teaduste Akadeemia välisvahetuslepingute raames täiendada end Soomes ja Venemaal. Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluulearhiivis ja etnoloogilises raamatukogus Helsingis töötasid A. Kalkun, A. Korb, L. Saarlo, M. Sarv, A. Tuisk ja E.-H. Västrik. Tampere ülikooli rahvapärimuse osakonna juures täiendas end J. Oras ning Vene Kirjanduse Instituudi juures E.-H. Västrik.
24. veebruaril autasustati ERA vanemteadurit M. Hiiemäed Valgetähe IV klassi Teenetemärgiga. Viimase kolme aasta jooksul ERA-sse üle antud rahvatantsu ja rahvalõbustuste teemalise materjali eest määrati A. Korbile Kristjan Toropi Fondi kogumispreemia.
Vaata ka ERA tegemistest aastal 2000.