Õpitoad

Seminari “Eesti digitaalhumanitaaria  2014″ teisel päeval, 28. oktoobril on kavas kaks õpituba:

  9.3013.30 Tekstikorpused, nende analüüsivahendid ja -võimalused
14.0018.00 RTI fotograafia museaalide ja säilikute uurimiseks

Parema korralduse huvides palume õpitubades osalemiseks eelnevalt registreerida aadressil digitaalhumanitaaria@gmail.com.

1. Tekstikorpused, nende analüüsivahendid ja -võimalused

Õpituba koosneb kahest alaosast.

A. Lihtsad Linuxi-põhised korpusetöötluse vahendid
Kadri Muischnek (Tartu Ülikool)

Lühitutvustuses räägitakse tekstide lihtsamast analüüsist Linuxi vahendite abil, täpsemalt sellest, mis kujul peaks olema tekst, et temaga midagi teha saaks, ja kõige lihtsamatest otsimise, filtreerimise ja sagedusloendite tegemise vahenditest.

B. Korpuspõhine murdeuurimine
Liina Lindström, Kristel Uiboaed (Tartu Ülikool)

Eesmärk on anda ülevaade sellest, millised töövahendid ja tööprotsessid on kasutusel korpuspõhises murdeuurimises ning mis on need probleemid ja väljakutsed, millega tänapäevane murdeuurimine silmitsi seisab. Tutvustame korpuspõhise murdeuurimise põhietappe, mida oleme rakendanud projekti „Eesti murrete süntaks“ töös.  Ühe näite varal (täis- ja ennemineviku esinemissagedus eesti murrete korpuse andmestiku põhjal) esitame olulisemad etapid uurimisprotsessis:
–          allikad (olemasolevad korpused, korpuse ülesehitus, saadavus);
–          materjali väljaotsimise automatiseerimine, andmestiku kodeerimine (formaliseerimine);
–          andmete esmane vaatlemine, visualiseerimine; –          sageduste normaliseerimine;
–          statistiline analüüs;
–          statistilise analüüsi tulemuste esitus ja visualiseerimine kaartidel  (tutvustame olemasolevaid võimalusi: R, Gabmap, GIS-süsteemid).

2. RTI fotograafia museaalide ja säilikute uurimiseks

Hembo Pagi (OÜ Archeovision)

RTI pildistamine (Reflectance Trasformation Imaging) on saripildistamise meetod, mis on kasulik erinevate esemete, näiteks müntide, skulptuuride, kudumite või vanade kirjatahvlite detailseks uurimiseks ning presenteerimiseks. Eseme pinnamuudatuste esiletoomiseks kasutatakse külgvalgust; pildistamiseks on vajalik tavaline fotokaamera ning eraldiseisev valgusallikas (välk); tähtsateks abivahenditeks on nöörijupp ja piljardikuul. Pildistamise lõpptulemuseks on interaktiivne foto, mis võimaldab eset vaadelda erinevas külgvalguses. Töötoas räägime läbi meetodi põhimõtted, vaatame huvitavaid näiteid ning saame ka ise käe valgeks. Osalema on oodatud esemeuurijad, muuseumifotograafid ja teised huvilised.