Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- HA - HÄBI JA AU (AUSUS, AUSTUS), REPUTATSIOON, "NIMI", PIETEET
- HB - SÜÜTUS, "PUHAS SÜDA", ÕIGUS, ÕIGLUS. VALETAMINE, VALE JA TÕDE
- HC - LUBAMINE JA TÄITMINE, SÕNAPIDAMINE JA -MURDMINE
- HD - KOKKULEPE, "KAUP". KOMPROMISS
- HE - INIMESE MUUTLIKKUS / MUUTUMATUS. VÄLISE (NÄHTUMUSE, KÄITUMISE) JA SISEMISE (OLEMUSE, MEELELAADI) VASTAVUS / ERINEVUS. TEESKLUS, SALALIKKUS
- HF - INIMESETUNDMINE. UMBUSK JA USALDUS. SALADUS, KAASTEADJAD
- HG - RÄÄKIMINE / VAIKIMINE. HINNANGUGA SEOTUD KÕNEAKTE
- HGA - Räägi vähem
- HGB - Rääkimistarve on inimlik. Kõneldakse kõigest. Kuulujutte ikka tekib
- HGC - Lausutu levib
- HGD - Kuulujutu tõepõhi; kiituse ja laituse pälvitus. Sõnade ja tegude vahekordi
- HGE - Iseenda kiitmisest ja teise laitmisest
- 773 - Igaüks kiidab ennast, oma. Enda tehtu tundub hea
- 774 - Oma kiitus on näotu. Ära kiida end ise (las teised kiita)
- 775 - Teise (pisi)vigu nähakse, oma (suuri) vigu mitte; teist kerge rääkida, laita, naerda, õpetada (ennast raske). Vaata enne ennast, siis kritiseeri teist
- 7837 - Ega oma koera hais viha pole - 1
- 7838 - Ega oma latse sitt ei haisa - 15
- 7861 - Kessi ende tegu näeb või ende kurja kuuleb - 1
- 7973 - Oma süüd ei tunne keegi - 1
- 11894 - Teise vigasi nääb igaüks, aga omal ei nää - 6
- 11888 - Teise küür on ikke silma ees, aga oma küüru ei näe kiski - 3
- 11889 - Teise silma näed pindu, oma silma ei näe palki - 50
- 10475 - Silm nägeb toise silmi, endäst ei nää - 1
- 7990 - Oma viga selja taga, teise viga silma ees - 2
- 11861 - Mis teise külles ripub, see paistab ikki hästi silma - 1
- 7991 - Oma viga teise külges paistab kõige paremini silma - 1
- 2258 - Kust enesel väga sügeleb, sealt mõistab teist kõige parem sügada - 1
- 3607 - Kõgõ kergemb tüü — suka harotamine ja tõsõ kõnõlõmine - 1
- 11912 - Tõõsõlõ mõist egäüts kaalesänd olla - 1
- 11897 - Teist oskab igaüks õpetada - 2
- 1692 - Mis um hõlpsamb ku tõsõ oppamine - 1
- 11907 - Tõist on kerge naerda - 1
- 3608 - Mis om kergemb kui tõist laita - 4
- 11899 - Teist süüdistada on kerge, enda üle kohut mõista raske - 1
- 1053 - Hüva toist üölla, paha endasa pajata - 1
- 11892 - Teise uksealust on ju kerge pühkida, aga oma uksealust mitte - 1
- 11830 - Kes palju teise ukseesist pühib, siis selle ukseesine kogub prügi täis - 1
- 9374 - Pühi enne oma ukseedine puhtaks, siis mine teistel pühkima - 60
- 9372 - Igaüks pühkigu oma ukseesist - 5
- 5061 - Ära küla küürima mine, kui kodu koristamata on - 1
- 9373 - Pühi ennema oma ninaalune ää, siis mine teistel - 5
- 11869 - Näet tõõsõ nina nõlidse olevat, sis mõtle oma pääle - 1
- 7868 - Näet ummi viku muide mant, sis paranda inne hinnäst, peräst viil muid - 1
- 7974 - Oma süüd ja viga vaata prillliga, teisel ilma prillita, siis on kõik hea - 1
- 9951 - Ära räägi teist kaugel, katsu ennast käega - 1
- 9035 - Puhu ise oma pudru peele, mis sa teise pudru peele puhud - 1
- 7052 - Inne võta mõõt hindä päält, sis kae' tõise - 2
- 14253 - Ärä viska tõese pääle kiviga, kui sul endäl südä must - 1
- 1171 - Heeri' inne hindä, pääle moori' muid - 1
- 13004 - Vaata enne isiennast, enne kui sa teisi vaatad - 2
- 13007 - Vaata ennemine oma kui teise vigade pääle - 1
- 7844 - Hakka esmalt oma nina otsa - 2
- 14752 - Enne õpi ise, pärast õpeta teisi - 6
- 776 - Üks naerab, kritiseerib teist, ise pole parem
- 777 - Kergem kritiseerida kui ise (paremini) teha. Laitjaid palju, aitajaid vähe
- HGF - 778. Mitmesugust kiitmisest ja laitmisest
- HGG - Tühja jutu, kiituse-laituse, pilke tähtsusetus (kasutus, kahjutus) kõnealuse jaoks
- HGH - "Paha sõna", liigse lobisemise halbu külgi
- HGI - 786. Sõna hukutab ja päästab, toob tüli ja lepitab
- HGJ - Sõna, keele(oskuse), hea sõna mõju, kasulikkus
- HGK - Mitmesugust rääkimisest, vestlusest, kõnekultuurist
- HH - VIRISEMINE, NURISEMINE, HÄDALDAMINE, MURETSEMINE. PESSIMISM JA OPTIMISM. NAER, NALI; EDEVUS, KERGLUS
- HI - SÕBER JA VAENLANE. SÕPRUS JA VIHAVAEN
- HJ - KONFLIKT, TÜLI, KAKLUS
- HK - HEADUS JA KURJUS. HEA- JA PAHATEGUDE VASTASTIKKUS. KÄTTEMAKS, TÄNAMATUS
- HL - ISE JA TEINE, ILM
- HM - ÜKS JA HULK, KOLLEKTIIV. ÜMBRUS, MILJÖÖ, KAASLASED, NENDE MÕJU
- HN - KÜLASKÄIGUD, PEOD, LÕBUSTUSED, TÄHTPÄREVAD, KOMBED, TAIAD
- HO - VANASÕNA
- HP - TARKUS JA RUMALUS
- HQ - MEELED, TUNNETUS, KOGEMUS
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID