Päälehele
löüt: 15371 kiräkotust
 
a(q) < agaq aga, kuid; tä taht, a tä ei saaq ta tahab, kuid ta ei saa; a mille? aga miks?
aabi|ts, -dsa, -tsat13 = aavits aabits
.aadli, -, -t1 aadel; aadlimiis' aadlimees, aadlik
aadom', -i, -it4 = atom' aatom; aadom'(pomm') v atom'(pomm') aatomipomm
aalo, -, -t2 aaloe
aam', aami, .aami37 aam
.aama, ajjaq e aiaq, aa, kesks aet55 = ajama ajama
aas, aasa, .aasa30 aas, silmus
.aasta, -, -t3 > .aastak
.aasta(ga)|aig, -ao, -.aigo36 aastaaeg
.aastaga|nõ, -dsõ, -st5 = .aastanõ = aast.aonõ = ajastanõ aastane; üte-, katõ-, neläaastaganõ, katsa-aastaganõ ühe-, kahe-, nelja-aastane, kaheksa-aastane
.aast|aig, -ao, -.aigo36 = .aastak = ajastaig
.aasta|k, -ga, -kka38 e -gat13 = .aastaig = .aestak < .aasta aasta; aastak (aigo) tagasi aasta tagasi; katõ aastaga vana lats' kaheaastane laps
.aasta|nõ, -dsõ, -st7 = aast.ao|nõ, -dsõ, -st7 = .aastaganõ
.aasta(ga)|päiv, -päävä, -.päivä35 aastapäev
.aasta(ga)|sada, -saa, -sata29 = saa-.aastak sajand, aastasada; mineväl aastagasaal möödunud sajandil
.aasta(ga)tuha|t, -ndõ, -ndõt13 = tuhat.aastak aastatuhat
aavi|ts, -dsa, -tsat13 = aabits
abi, -, api26 abi
abi|elo, -elo, -ello26 abielu
abili|nõ, -(d)sõ, -st5 abiline
abi|mii:s', -mehe, -mii:st39 abimees; abinõu, vahend; tüü kerendämises om egäsugumaidsi abimiihi vällä löüt töö kergendamiseks on leiutatud igasuguseid vahendeid
abina|anõ, -asõ, -ist8 armuke
abirah|a, -a, -ha28 abiraha; stipendium
abi|valmis, -.valmi, -valmist22 abivalmis
a(a)drõs', -i, -sit13 aadress
a'dvo|kaat', -kaadi, -.kaati37 advokaat
adõr = adyr', adra, .atra45 = atr ader
.ael|õma, -daq, -õ85 hulkuma, (ringi v ümber) aelema; hullama; indlema; paarituma; las lehm aelõs ärq las lehm paaritub
.aesta|k, -ga, -kka38 = .aastak
af|gaan', -gaani, -.gaani37 afgaan
agaq > a(q)
ago, ao, ako27 koit; eha; hummogunõ ago koit; õdagunõ ago eha
agras, .akra, agrast22 > akar'
aguq kõnek a ku(q) aga kui
ahas, .ahta, ahast23 kitsas, ahas
aher, .ahtra, aherd23 aher
ah|hil, -ila, -ilat4 = hahhil ahel
ah|hun', -una, -unat4 = ahnik [1.] = ahun < ahunik ahven
ahi, aho e ah'o, .ahjo44 = aho ahi
ahini|k, -gu, -kku38 pottsepp; ahinigutüü pottsepatöö
ahk, aha, .ahka33 > hahk
ahni|k, -gu, -kut13 1. = ahhun' ahven; 2. ahne, ablas; vana ahnik inemisetükk igavene ablas inimesetükk
ahni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 ahnitsema
.ahnus, -õ, -t9 ahnus
.ahnõhe = .ahnõlõ ahnelt, ahnesti
ahnõq|kaal, -kaala, -.kaala30 = ahnõqkot|t', -i, -ti37 = ahnõq|päits', -päidsi, -.päitsi37 ahnepäits
ahnõq, .ahnõ, ahnõt18 ahne, ablas
aho, -, .ahjo44 = ahi
aho|kuur', -kuuri, -.kuuri37 ahjukapp
aho.paistus, -õ, -t9 ahjupaiste; kass' piisles ahopaistusõn kass soojendab end ahjupaistel
aho|rind, -rinna, -.rinda33 = aho|rynd, -rynna, -.rynda33 ahju esikülg
.ahtagõ|nõ, -sõ, -ist8 kitsas
.ahtli|k, -gu, -kku38 kitsavõitu; püksiq ommaq ahtliguq, julgu-i kumardagiq püksid on kitsavõitu, ei julge kummardadagi
ahun, -a, -at4 = ahhun'
ahuni|k, -gu, -kku38 = .ahvni|k, -gu, -kku38 > ahhun'
aiamaa, -, -d50 > tahramaa
aid, aia, .aida33 aed
.aidni|k, -gu, -kku38 aednik
aid|saibas, -.saiba, -saibast22 aiateivas
aid|vii:r', -veere, -vii:rt40 aiaäär; aidveereq ommaq ilosahe ärq niidedüq aiaääred on ilusti ära niidetud
aig, ao, .aigo36 aeg
aigaolt aegajalt
.aigla|nõ, -dsõ, -st5 aeglane
.aigo (millegi) ajal, aegu; tüü aigo töö ajal; kellä viie aigo kella viie aegu
.aigopite((h)n) aegamööda, aeglaselt
aigraama|t*, -du, -tut13 kroonika; kalender; Henrigu Liivimaa aigraamat Henriku Liivimaa kroonika
.aigsahe = .aigsalõ = .aigsast(õ) aegsasti
.aigsambahe = .aigsambalõ = .aigsambast aegsamini
.aigsast(õ) = .aigsahe
.ainugõ|= ainukõ|nõ, -sõ, -ist8 = ainuli|= (.)ainuma|nõ, -dsõ, -st5 = (.)ainus, .ainu, (.)ainust10 ainuke, ainus; üts'ainumanõ kõrd üksainus kord
.ainu(i)si = ainustõ hädasti, pakiliselt; vaenõ saa-i ostaq tuudkiq, miä ainuisi vaia vaene ei saa osta sedagi, mida hädasti vaja; mul om ainustõ vaia liina minnäq mul on hädasti vaja linna minna
ainuütsi(ndä) ainuüksi, üksnes
ainõq, .ainõ, ainõt18 aine
ait, aida, .aita30 ait
aiteh aitäh
aitjumma = ait'um(m)a aituma, aitüma, aitäh
aivasta|ma, -q, -83 aevastama
aivastus, -õ, -t9 aevastus
.aivõq, m .aividõ, .aivit18 = ajo aju
aja|k', -gi, -kit13 ajamine; kar'a kodoajagi aig karja kojuajamise aeg
ajama, ajjaq e aiaq, aja, kesks aet, min 1. ja 3. p .ai(õ)56 = .aama ajama
ajasta, -, -t3 = ajast|aig, -ao, -.aigo36 = .aastaig aasta
ajasta|nõ, -dsõ, -st5 = ajast.ao|nõ, -dsõ, -st7 = .aasta(ga) aastane; mitmõ ajastaonõ tä om? mitme aastane ta on?
ajo, -, ajjo e aio26 = .aivõq aju
a'kadeemili|ne, -dse, -st5 akadeemiline
a'kadeemiä, -, -t3 akadeemia
akan', agana, aganat4 agan
akar', agara, agarat4 < agras agar
akõn', .aknõ, akõnd17 aken; aknõkruut', -laud, -raam' aknaruut, -laud, -raam
al|a, -a, -la28 (maa)ala; (tegevus)ala
ala(q) 1. (millegi) alla; lavva alaq laua alla (vrd .alla); 2. > ärq [1.]
ala- ala-, alumine; alapuul' alumine pool
alaala|du, -du, -tut1 väga alatu
ala|du, -du, -tut1 alatu
alahan = ala(h)n = alava(h)n all(pool); sääl alahan om viil üts' talo seal allpool on veel üks talu
ala.iäli|ne, -dse, -st5 alaealine
alali|nõ, -dsõ, -st5 alaline
alalõ alles, järel; alalõ hoitma alles hoidma, säilitama
alamb, -a, -at13 alam
alambahe = alambalõ madalamale, allapoole
alambal = alamba(h)n
alambalõ = alambahe
alamba(h)n = alambal madalamal, allpool; Alatarõ om Mäetarõst alamban Alatare on Mäetarest allpool
ala(h)n = alahan
alanda|ma, -q, -83 alandama
alandligult alandlikult
alandli|k, -gu, -kku38 alandlik
alanpuu:l allpool
ala|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 alanema
alapannus, -(s)õ, -t11 allapanu (loomadele)
alasi < alati alati; sul om alasi kipõ, olõ-i aigo kynõldagiq sul on alati kiire, pole aega rääkidagi
alasi|nõ, -dsõ, -st5 alatine
alaspäidi alaspidi
ala(ha)st madalamalt, altpoolt
alastus, -õ, -t9 alastiolek; rõivanappus; vaesus
alastõ(llaq) alasti; sannan ommaq inemiseq iks alastõllaq saunas on inimesed ikka alasti
alati > alasi
alava(h)n = alahan
albaanla|nõ, -(d)sõ, -st5 albaanlane
.algaja, -, -t3 = alostaja algaja
alg|klass', -klassi, -.klassi37 algklass
alg|kuu:l', -kooli, -kuu:li37 algkool
.algnõma, alõdaq, .algnõ, min 1. p .algsi, min 3. p alõs'75 algama; jõgi algnõs lättest jõgi algab allikast; eeläq alõs' kuul' eile algas kool
.algu|s, -(sõ), -(s)t10 algus; algusõn oll' tüü rassõ alguses oli töö raske
ali† ehk; nääq ali nimäq, tuu om sama nad ehk nemad, see on sama
all all
.alla (kuskilt) alla(poole); taivast alla taevast alla (vrd ala(q))
(.)allapoolõ allapoole
al|las', -asi, -asit4 alasi
all|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja43 allkiri
al|lõv', -õvi e -õva, -õvit e -õvat4 asula; suurem kirikuküla; alev(ik)
aloma|nõ < alomi|nõ, -dsõ, -st5 alumine
alo|nõ, -dsõ, -st7 -alune; mõtsaalonõ metsaalune; kanglialonõ kaenlaalune
alos, -(s)õ, -st11 alus
alos|kleit', -kleidi, -.kleiti37 aluskuub, kombinee
alos|püksiq, m -.pükse, -.pükse37 aluspüksid
alos|rõivas, -.rõiva, -rõivast22 vooder; ihupesu
alos.säädü(se)(h)n* põhimõtteliselt; alossäädü(se)n om tuu võimalik põhimõtteliselt on see võimalik
alos.säädü|s*, -(se), -(s)t10 printsiip, põhimõte
alos.säädüsli|ne*, -dse, -st5 põhimõtteline
alostaja, -, -t3 = .algaja algaja
alos.taldri|k, -gu, -kku38 alustass; kohvikroosiq kääväq alostaldrigidõgaq üten kohvitassid käivad koos alustassidega
alosta|ma, -q, -83 algust tegema, pihta hakkama; asutama, rajama; algama; tä alost' kirotamist ta alustas kirjutamist; taa talo om mu esäesä alostõt see talu on mu isaisa rajatud; pia alostas süküs varsti algab sügis
alostus, -õ, -t9 algus, hakatus; iispäiv om nädäli alostus esmaspäev on nädala algus
alostõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv alostama: alostõllõs ütte ja tõist, a kunagi saa-i midägiq valmis alustab ühte ja teist, aga kunagi ei saa midagi valmis
alt alt
alt.kulmõ = altlaka altkulmu
altnaha salakavalalt; taa om sääne inemine, kelle miil'düs altnaha tõõsõlõ käändäq see on selline inimene, kellele meeldib salakavalalt teisele probleeme valmistada
.altri, -, -t1 altar
a'lu|miin', -miini, -.miini37 alumiinium
alõng', -i, -it13 = alõng, -u, -ut13 algus; alõng'ots algusots
ameerikla|nõ, -(d)sõ, -st5 = meeriklanõ ameeriklane
ammak† kuni; ammak mereniq kuni mereni; ammak surmaniq kuni surmani
amma|t', -di, -tit13 = ammõt' amet
ammukallaq ammukil
ammukillõ ammukile
ammu(q)kiq ammugi; hoopiski
ammukõsõ = ammus ammuks, kui ammu siis, nüüdsama
ammulõ ammuli
ammu|nõ, -dsõ, -st7 = ammuskinõ = ammusinõ ammune
ammuq ammu
ammus = ammukõsõ: sul massa-i süvväq tuvvaq, ammus ma sei sul ei tasu süüa tuua, ammuks ma sõin
ammusi|= ammuski|nõ, -dsõ, -st5 = ammunõ
ammu|tama, -taq, -da82 1. ammutama (vedelikku, heinu vms); peksma, lööma; muguq ammut' ynnõ tõist rusikugaq muudkui aga peksis teist rusikaga; 2. (suud) ammutama, ammuli ajama
ammõdi|mii:s', -mehe, -mii:st39 ametimees
ammõ|t', -di, -tit13 = ammat' amet
ammõt'li|k, -gu, -kku38 ametlikuvõitu; sääl oll' sääne ammõt'lik hyng seal oli selline ametlikuvõitu õhkkond
ammõt'li|nõ, -dsõ, -st5 ametlik
ammõt'ni|k, -gu, -kku38 ametnik
a'na|nass', -nassi, -.nassi37 ananass
and', anni, .andi37 anne, andekus, talent; täl um tuu as'a pääle andi tal on selle asja peale annet
.andis .andma < vabandama andeks andma, andestama, vabandama
.andis .pallõma < vabandust .pallõma andeks paluma, vabandust paluma
.andma, (.)andaq, anna66 andma
.andrõ|päiv, -päävä, -.päivä35 andresepäev, 30. november
ands'a|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 < imelik 1. imelik, naljakas, kummaline; 2. saksik, upsakas, uhke
ands'akahe = ands'akalõ = ands'akuhe = ands'akulõ 1. imelikult, naljakalt, kummaliselt; 2. saksikult, upsakalt, uhkelt
ands'akus, -õ, -t9 veidrus
angõrda|ma, -q, -83 = yngõrdama vingerdama, väänlema
angõr|hain, -haina, -.haina30 > angõrpist'
angõrja|s, -, -t15 = angõrus angerjas
angõr|pist', -pisti, -.pisti37 < angõrhain angervaks
angõrus, -õ, -t9 = angõrjas
.ankri = .ankro, -, -t1 ankur
annus, -õ, -t11 and, antav asi; ohvriand
an|nom', -oma, -omat4 nõu, anum
annõq, .andõ, annõt19 < .ohvri annetus, kink; ohver; andit andma e tuuma annetama, kinkima; ohverdama
anomamõsumassin, -a, -at4 nõudepesumasin
a'n(d)sambli, -, -t1 ansambel
.antslagõ|nõ, -sõ, -ist8 antsla elanik
a'nõk|duu:t', -doodi, -duu:ti37 anekdoot
ao.arvami|nõ, -sõ, -st5 ajaarvamine
.aohna = .aolõ õigel ajal, õigeks ajaks; aegsasti; mi piät aohna liina joudma me peame õigeks ajaks linna jõudma
aokan|a, -a, -na28 väga varajane ärkaja (vrd üü:kana)
ao|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja43 ajakiri
aokirändüs, -e, -t9 ajakirjandus
aokiräni|k, -gu, -kku38 ajakirjanik
.aokõ|nõ, -sõ, -ist8 varahommik
.aoldõ ajuti
.aoldõ|nõ, -dsõ, -st5 = .aotlinõ ajutine; ajalik
ao|leht', -lehe, -.lehte34 ajaleht
.aoli|nõ, -dsõ, -st5 = .aonõ -aegne; ajaline; ajalik; õigeaegne
aolu|gu, -u, -ku27 ajalugu
.aolõ = .aohna õigel ajal, õigeks ajaks; aegsasti
.ao|nõ, -dsõ, -st7 = .aolinõ
aopikkä ajapikku
.aotli|nõ, -dsõ, -st5 = .aoldõnõ
ao|täht', -tähe, -.tähte34 koidutäht, ehatäht
ao|tütär', -.tütre, -tütärd22 ööbik
ao.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 = ao.valgõ, -, -t3 aovalgus, koiduvalgus, ehavalgus
ao|viideq, -.viite, -viidet18 = aoviidäng, -u, -ut13 = aoviidüs, -(s)se, -t11 = ao|viit, -viidü, -.viitü37 = ao.viitmi|ne, -se, -st5 ajaraiskamine; ajaviide, (ajaviite)tegevus, harrastus, hobi
apa.kaari ringiratast, tiirutades, ringe tehes
apar', abara, abarat4 1. = avvar' avar; 2. abar (kalavõrk)
apa|t', -di, -tit13 1. lobiseja; 2. õgard
a'plaagri, -, -t1 vaene, varanduseta; aplaagri(h)n olõma viletsas seisukorras olema
.aplamiisi hoolimatult, huupi; ettevaatamatult
appi appi
a'pri|kuu:s', -koosi, -kuu:si37 > karvapluu:m'*
.ap|ril', -rili, -.rilli38 > mahlakuu
.apte|k', -gi, -kki38 apteek
a'ptekri, -, -t1 apteeker
a'põl'|siin', -siini, -.siini37 = a'põl'|sin', -sini, -.sinni38 apelsin
araabla|nõ, -(d)sõ, -st5 araablane
ar'aq = arq > är(ä)q
arb, arva, .arba33 1. kriimustus; joon; soon, süvend; pragu, mõra; 2. > arm'
.arbja, -, -t3 tark, posija
.arb'ma, .arbiq, arbi63 nõiduma, ravitsema
ar|buus', -buusi, -.buusi37 > makõkürvits
arg, ara, .arga33 arg, pelglik
.argnõma, arõdaq, .argnõ75 hargnema, harunema
arima, arriq, ari57 > harima
a'rkeoloogia, -, -t3 > vanaao.vällä.kaibminõ*
a'rkeo|luu:g', -loogi, -luu:gi37 > vanaao.vällä.kaibja*
arm, armu, .armu37 1. arm, armastus, kiindumus; headus, südamlikkus; 2. armulikkus, kaastunne, haletsus
arm', armi, .armi37 < arb [2.] (haava) arm
armas, .arma, armast22 > .armsa
armasta|ma, -q, -83 > .hoitma [3.]; > .tahtma [2.]
armastus, -õ, -t9 > .hoitminõ [3.]; > .tahtminõ [2.]
arma|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 armatsema
armii:nlä|ne, -(d)se, -st5 armeenlane
armi|tsõma†, -tsaq e -daq, -dsõ90 hoidma, säästlikult kasutama; mul tulõ yks armidaq naid rõivit, naidõgaq hüä kohe minnäq, parõmbit mul olõ-iq mul tuleb neid riideid ikka hoida, nendega on hea kuhugi minna, paremaid mul pole
arm|pant'†, -pandi, -.panti37 > vahr
.armsa, -, -t3 < armas armas; kygõ armsamb raamat, film', oppaja, hopõn', värm' lemmikraamat, -film, -õpetaja, -hobune, -värv
.armsahe = .armsalõ armsasti, meeldivalt
armualo|nõ, -dsõ, -st7 soosik
armu|annõq, -.andõ, -annõt19 armuand
armukadõ, -(hõ), -(hõ)t14 armukade
armukadõhus, -õ, -t9 armukadedus
armukõ|nõ, -sõ, -ist8 armuke
armuldaq armutu
armuli|k, -gu, -kku38 armulik, halastav
armuli|nõ, -dsõ, -st5 armuline, lahke, vastutulelik
armustõ armsasti, lahkelt
armõ|du, -du, -tut1 1. armetu, vilets; haletsusväärne; 2. = armõtuhe [2.]; armõdu hulga väga palju
armõtuhe = armõtulõ 1. armetult, viletsalt, vaeselt; 2. tohutult, (üli)väga, palju; kõvasti, tugevasti
aro, aro, arro26 aru, kuiv rohumaa; aromaa arumaa
aro|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo37 = varikkõiv arukask
aro|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 hargnema
aroonia, -, -t3 > sitikpihl*
aro|tama, -taq, -da82 1. harutama; 2. arutama
arotus, -õ, -t9 1. harutamine; 2. arutus, arutamine, kaalumine
arotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 arutlema, arutama
arq = ar'aq > är(ä)q
arst', arsti, .arsti37 > .tohtri
arstiruhe, -, -t2 = arsti|ruu:h, -roho, -ruu:ht39 ravim, arstirohi
.arst'ma, .arstiq, arsti63 arstima, ravima
a'rtikli, -, -t1 artikkel
arv, arvo, .arvo37 1. aru, mõistus; arusaam; muq arvost minu arust; arvo saama aru saama; arvo pidämä aru pidama; 2. arv, number; arvsyna arvsõna
.arvama, arvadaq, .arva77 arvama, mõtlema; oletama
.arvami| -sõ, -st5 arvamus, arvamine
.arvosaamaldaq 1. taipamatu, rumal; 2. mõistetamatu, selgusetu, segane
arvo|t', -di, -tit13 > puutri
arvõq, .arvõ, arvõt18 arve; arvit õiõndama, arvit klaar'ma arveid klaarima
arõnda|ma, -q, -83 1. harutama; 2. > edendämä
arõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 1. hargnema, harunema; 2. arenema
as'a|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat4 asjaajaja, ametnik
as'aldaq = as'andaq
as'ali|k, -gu, -kku38 asjalik, tõsine, arukas
as'ali|nõ, -(d)sõ, -st5 asjaga seotu, asjaosaline
as'a|lugu, -luu:, -luku27 olukord; asjaolu; asjalugu
as'a|mii:s', -mehe, -mii:st39 asjamees, ametmees, tegelane
as'andaq = as'aldaq asjatu(lt)
as'a|tama, -taq, -da82 (mänguasjadega) mängima; sekeldama; sihitult talitama
as'a.tundja, -, -t3 asjatundja, spetsialist; asjatundlik
as'atõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv as'atama
asi, as'a, .asja43 1. asi; 2. mänguasi; latsi as'aq laste mänguasjad
ask, aso, .asko36 < praht', < prügü prügi, praht (halv ka inimes(t)e kohta), pühkmed
askuni|k, -gu, -kut13 = asoaid = asounik prügihunnik, prügimägi
askõlda|ma, -q, -83 = asõldama = asõndama askeldama, toimetama, talitama, sekeldama
aso|aid, -aia, -.aida33 = askunik
asoni|k, -gu, -kku38 1. asunik, uusasukas; 2. asunik (0,25-liitrine viinapudel)
aso|nõ, -dsõ, -st7 < prahinõ prügine, prahine, räpane
aso|tama, -taq, -da82 1. asutama, rajama, looma; 2. (midagi tegema) asutama, valmistuma; 3. sisse seadma, platsi võtma
asotus, -õ, -t9 asutus
asouni|k, -gu, -kut13 = askunik
a'ssõsri, -, -t1 assessor
.astma, .astuq, astu64 astuma; kõndima; astus tiid piten kõnnib teed mööda
.astmi|nõ, -sõ, -st5 = astuk' kõnnak
.astri, -, -t1 aster
a'stroloogia, -, -t3 > tähetiieq*
a'stronoomia, -, -t3 > .taivaoppus*
astu|k', -gi, -kit13 = .astminõ
astõq, .astmõ, astõnd16 aste
asõl', .asklõ, asõld23 kodune talitus, askeldus
asõlda|ma, -q, -83 = askõldama
asõmal = asõmõl asemel
asõmalõ = asõmõlõ asemele
asõmi|k, -gu, -kku38 asemik, asetäitja, asendaja
asõmõl = asõmal
asõmõlõ = asõmalõ
asõmõ.rõiv|aq, m -idõ, -it22 voodiriided
asõnda|ma, -q, -83 = askõldama
asõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv asõndama
asõ|q, -mõ e -ma, -nd16 ase; voodi; jälg; koht; varas jätt varna, tuli ei jätäq varna asõndkiq varas jätab varna, tuli ei jäta varna jälgegi (vanasõna)
asõsyn|a, -a, -na28 keel asesõna, pronoomen
ata|k, -gu, -kut13 soot, umbejäänud jõekäär
.atma, attaq, ata61 1. ahtma, vilja parsile kuivama panema; 2. võrku, noota sisse laskma; 3. sööma, õgima
atom', -i, -it4 = aadom' aatom
atr, adra, .atra45 = adõr ader
a'tõ|ism', -ismi, -.ismi37 ateism
a'tõ|ist', -isti, -.isti37 ateist
au, avvo, (.)avvo37 = avv 1. au, austus; autunne; 2. neitsilikkus, puutumatus
au|ahnõq, -.ahnõ, -ahnõt18 auahne, kuulsushimuline
august', -i, -it13 > põimukuu
aur, auru, .auru37 aurumasin; auruvedur
.aurama, auradaq, .aura77 aurama
.ausa, -, -t3 aus, siiras; õiglane, korralik; austatud, (hea ühiskondliku) positsiooniga
.ausahe = .ausalõ ausasti, ausalt
austraalla|nõ, -(d)sõ, -st5 austraallane
.austri, -, -t3 auster
austõrla|nõ, -(d)sõ, -st5 austerlane
ausyn|a, -a, -na28 ausõna
.au|tama, -taq, -da81 > avitama
.auto, -, -t1 auto
.auto|juht', -juhi, -.juhti36 autojuht
.auto|koda*, -kua, -kota27 < garaas' garaaž
a'utonoomia, -, -t3 > .hindävoli*
a'utonoomili|nõ, -dsõ, -st5 > .hindävolinõ*
.autor', -i, -it4 autor
avahus, -õ, -st9 avaus, ava, auk
avalda|ma, -q, -83 (välja) rääkima; üles tunnistama
avaldus, -õ, -t9 avaldus
avali|k, -gu, -kku38 avalik
avi|tama, -taq, -da82 < .autama aitama
avv, avvo, (.)avvo37 = au
av|var', -ara, -arat4 = apar' [1.] avar
avvoli|nõ, -dsõ, -st5 auline, lugupeetud
avvosta|ma, -q, -83 austama, lugu pidama
ball', balli, .balli37 tantsupidu, ball
ba|naan', -naani, -.naani37 banaan
bask', baski, .baski37 bask
.ben|(d)sin', -(d)sini, -.(d)sinni38 = ben(d)sin', -i, -it4 bensiin
bill'ard', -i, -it13 piljard
bi'oloogia, -, -t3 > elotiieq*
botaani|ga, -ga, -kat3 > kasvotiieq*
bu|di'sm', -di'smi, -.di'smi37 e buda usk budism, buda usk; budausolinõ, budist' budausuline, budist
bulgaarla|nõ, -(d)sõ, -st5 bulgaarlane
buss', bussi, .bussi37 buss
bü'ro|kraat', -kraadi, -.kraati37 bürokraat
bü'rokraatia, -, -t3 bürokraatia
daam', daami, .daami37 daam
daamõ, -, -t2 vuhva; daam
.datli, -, -t1 dattel
de'mo|kraat', -kraadi, -.kraati37 demokraat
de'mokraatia, -, -t3 demokraatia
de'tsembri, -, -t1 > joulukuu
detsi.liitri, -, -t1 detsiliiter
detsi.metri, -, -t1 = detsimii:tre, -, -t3 = detsimii:tri, -, -t1 detsimeeter
dia.metri, -, -t1 = diamii:tre, -, -t3 = diamii:tri, -, -t1 diameeter
.diisli, -, -t1 diisel; diislimotor' diiselmootor; diisliküteq diislikütus
diivan', -i, -it4 > sohva
dire'ktor', -i, -it4 = di'rektri, -, -t1 > .juhtja*
disko, -, -t2 disko
dollar', -i, -t4 dollar
dress', dressi, .dressi37 dress (spordiriietus)
duss', dussi, .dussi37 dušš
dü'nä|miit', -miidi, -.miiti37 dünamiit
ede, ede, ete24 sõiduki esiosa;
ede- esi-
ede|hammas, -.hamba, -hammast23 lõikehammas
ede|jalg, -jala, -.jalga33 (looma) esijalg
edendä|mä, -q, -83 < arõndama [2.] edendama; arendama
ede|nemä, -nedäq e -däq, -ne89 edenema, arenema; sujuma
edeots, -otsa, -.otsa31 esiosa; algus
edeotsa(h)n algul; nädäli edeotsa(h)n nädala algul
ede|puu:l', -poolõ, -puu:lt40 esiosa, esipool
edesi edasi
edesipoolõ 1. ettepoole; 2. edaspidi
edeske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv edestämä
edespite(h)n edaspidi
edestä|mä, -q, -83 edvistama
edetar|õ, -õ, -rõ24 eestuba, eeskamber
ede|tsyyr', -tsõõri, -tsyyri37 esiratas
edevüs, -e, -t edevus, edvistamine
edi kõnek ei tiiäq ei tea; edikiä e ei tiiäq kiä ei tea kes, keegi; edikohe e ei tiiäq kohe ei tea kuhu, kusagile; ediko(h)n e ei tiiäq ko(h)n ei tea kus, kusagil; edikost e ei tiiäq kost ei tea kust, kusagilt; edikui e ei tiiäq kui(s) ei tea kuidas, kuidagiviisi; edikuna e ei tiiäq kuna ei tea kunas, kunagi; edimiä e ei tiiäq miä ei tea mis, miski
edimält esmalt, algul, kõigepealt
edimä|ne, -dse, -st5 esimene
edi|ne, -dse, -st7 1. esine; rynnaedine rinnaesine; 2. = edü|ne, -dse, -st7 = edüs, -(s)e, -st11 = ehüs esik
edüstäjä*, -, -t3 esindaja
edüstä|mä*, -q, -83 esindama
edüstüs*, -e, -t9 esindus
eeder', -i, -it4 eeter
eelä|ne, -dse, -st7 = eeläskine eilne; lämmistimiq söögis eeläskiidsi kapstit soojendasime söögiks eilseid kapsaid
eeläq eile
eeläski|ne, -dse, -st5 = eeläne
eesti.aig|nõ, -sõ, -sõt6 = eesti.aoli|-dsõ, -st5 eestiaegne
eestikeeli|ne, -dse, -st7 < eestikii:l'|ne, -se, -set6 eestikeelne
ega = egä [I]
egaq = õgaq ega; egaq taa olõ-i nal'aasi ega see pole naljaasi
egas = õgas ega siis
egä I = õga = ega iga; egä üü, nädäli, aastaga igal ööl, nädalal, aastal
egä II, iä, ekä, sisseü ekkä, m omast ja osast eie, m sisseü ekki(he), m alaleü iele > igä [2], > i(j)ä
egäalasi alatasa; alati; suqkaq om egäalasi üts' hädä sinuga on alatasa üks häda
egäpäivi iga päev
egäpäävä|ne, -dse, -st7 igapäevane
egäsugu(ma)|nõ, -dsõ, -st5 igasugune
egäüts', egäüte, ekäütte, sisseü ekkäütte, alaleü egäleütele35 igaüks
eheq, .eht'me, ehend16 e .ehte, ehet19 ehe, kaunistus
eherüs, -e, -t9 = iherüs jõeforell
ehes, -(s)e, -t11 = ihes < siig siig
ehite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv ehitämä: miä sa nii kavva ehitelet hinnäst mis sa nii kaua ennast ehid
ehi|tsemä, -däq e-tsäq, -dsä90 = eht'mä ehtima
ehi|tämä, -täq, -dä82 1. = ehitsemä; 2. = .eihtämä
ehitüs, -e, -t9 = .eihtüs
ehitüs|mii:s', -mehe, -mii:st39 = .eihtüsmii:s'
.ehtepuu, -, -d50 ilupuu
.eht'mä, .ehtiq, ehi63 = ehitsemä
.ehtsä, -, -t3 ehtne
eh|vekt', -vekti, -.vekti37 efekt
ehüs, -(s)e, -t11 = edüs
ei(q) min es ei; olõ eiq e olõ-(õ)iq e ei olõq ei ole; saa eiq e saa-(a)iq e ei saaq ei saa; olõ es e olõ-(õ)s e es olõq ei olnud; saa es e saa-(a)s e es saaq ei saanud
.eihte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv .eihtämä: aastit eihtelleseq tuud majja, a valmis ei saaq aastaid ehitavad seda maja, aga valmis ei saa
.eihtä|mä, -q, -81 = ehitämä [2.] ehitama
.eihtüs, -e, -t9 = ehitüs ehitus
.eihtüs|mii:s', -mehe, -mii:st39 = ehitüsmii:s' ehitaja, ehitustööline
.ei|tämä, -täq, -dä81 eitama
e'koloogia, -, -t3 ökoloogia
e'kska.vaatri, -, -t1 ekskavaator
e'kskur|s'uu:n', -s'ooni, -s'uu:ni37 ekskursioon
e'kslibris, -e, -t9 eksliibris
.eksäm', -i, -it1 eksam
e'(e)lektri, -, -t1 elekter
e'(e)lektriläügäh(t)üs, -e, -t9 = e'(e)lektri|läük, -läügü, -.läükü37 elektrilöök
e'(e)lektrooni|ga, -ga, -kat3 elektroonika
e'(e)le|vant', -vandi, -.vanti37 = ho'lopont' elevant
elitar|õ, -õ, -rõ24 = elotarõ elutuba, eluruum
el|läi, -äjä, -äjät4 loom; elukas, olend; eläjäsüüt loomasööt
el|läv, -ävä, -ävät4 1. elav, elus; 2. elav, erk; vilgas
ellävhõpõ, -, -t14 elavhõbe
elo, elo, ello26 1. elu; elamine; 2. = elotus [1.]
elo|aig, -ao, -.aigo36 eluaeg, kogu elu
elo.aig|nõ, -sõ, -sõt6 eluaegne
eloasõ|q, -mõ, -nd16 eluase, maja
eloel|läi, -äjä, -äjät4 eluloom, elujõuline loom või inimene taast joht saa ei inämb eloeläjät sellest ei saa küll enam elulooma
elo|igä, -iä, -ikä25 eluiga, eluaeg
elokala|haud, -havva, -.hauda33 eluskala hoidmise tiik
elokotus, -(s)õ, -t11 elukoht
elo|käük', -käügi, -.käüki37 elukäik, elu(kulg)
eloli|nõ, -dsõ, -st5 1. elujõuline; elus; 2. elusolend
elolu|gu, -u, -ku27 elulugu, elukäik
eloma|ja, -ja, -ia28 elumaja
elo|märk', -märgi, -.märki37 elumärk, elu olemasolu tunnus
elo(h)n elus, elav
eloni|k, -gu, -kku38 = elänik elanik
elopuu, -, -d50 elupuu
elosahe = elosalõ elusalt
elo|suu:n', -soonõ, -suu:nt40 arter, tuiksoon
elo|tama, -taq, -da82 = elotsõma elutsema
elotar|õ, -õ, -rõ24 = elitarõ elutuba, eluruum
elo|tiieq*, -.tiide, -tiiet19 < bi'oloogia bioloogia
elo|tsõma, -tsaq, e -daq, -dsõ90 = elotama
elotus, -õ, -t9 1. = elo [2.] = elämine [2.] eluase, elamu; majapidamine; kodu; talu; korter; 2. korrus
elo|vaim, -vaimo, -.vaimo37 elu(vaim), hing, elumärk
eläh(t)änü|q, -q, -t1 = elänüq elatanud
eläh(t)ünü|q, -q, -t1 = eläh(t)änüq
eläjä|pii:t', -peedi, -pii:ti37 loomapeet
eläjä|tahr*, -tahra, -.tahra30 loomaaed
elämi|ne, -se, -st5 1. elamine, elu; 2. = elo [2.]; 3. m elämiseq suguelund(id)
el|ämä, -läq, -ä69 elama; eläguq! elagu!
eläni|k, -gu, -kku38 = elonik elanik
elänü|q, -q, -t1 = eläh(t)änüq
elä|tämä-täq, -dä82 elatama, elatist muretsema, toitma
eläväneelähtäjä, -, -t3 elavaloomuline inimene
e'(e)nergiä, -, -t3 > vägi [2.]
enge†, 1. vaid; tüüd tetä-i üts'kyik' kui, enge kõrraligult tööd ei tehta ükskõik kuidas, vaid korralikult; 2. > ynnõ
.engli, -, -t1 ingel
ersälä|ne, -(d)se, -st5 ersa
er|ä, -ä, -rä24 era, eraldiolev; eraviisiline; errä tegemä e errä pidämä omaette (hrl üksi-kaksi midagi paremat) sööma
eräkullõ = eräl(d)e
eräkult eraldi, lahus; omaette
erä|kund, -kunna, -.kunda32 erakond, partei
eräldä|mä, -q, -83 = erätämä (liigselt) valima; eraldama
eräldü|mä, -däq, -84 = erätümä maha jääma, eksima; eralduma
eräl(d)e = eräkullõ eraldi, lahus; lahku; omaette
erä.näütäjä*, -, -t3 keel isikuline; eränäütäjä asõsyna, tegomuud isikuline asesõna, tegumood
erä.näütämäldäq* keel umbisikuline (tegumood)
eräpoolõ|du, -du, -tut1 erapooletu
eräs*, -(s)e, -t11 isik
eräs|kuu:d'*, koodi, kuu:di37 isikukood
eräsli|ne*, -dse, -st5 isiklik
erästunnistus*, -õ, -t9 isikutunnistus
erä|tämä, -täq, -dä82 = eräldämä
erä|tümä, -tüdäq, -dü84 = eräldümä
es vt ei(q)
e(s)s' > esiq
esi, ii:, ett42 esi, eesolev töötamisriba, töölõik
esi(q)kiq < esi(q)kinäq < .es'kiq isegi
esi|mii:s', -mehe, -mii:st39 esimees
esiq < e(s)s' ise, isiklikult
esiqasi iseasi
esiqeräli|k, -gu, -kku38 = esiqeräli|ne, -dse, -st5 iseäralik, kummaline
esiq.hindäst 1. iseenesest; 2. endal, omast käest; meil om süük' esiqhindäst meil on söök omast käest
esiqmuu:du isemoodi;
esiqsugu(ma)|nõ, -dsõ, -st5 isesugune
esiq.tahtli|nõ*, -dsõ, -st5 vabatahtlik
esiqviisili|ne, -dse, -st5 isemoodi
.es'kiq > esi(q)kiq
.essümä, .essüdäq, essü79 eksima
essüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 ekslema
essüsse(h)n eksinud; eksiteel
essütäjä, -, -t3 teelt eksitaja (vaim)
essü|tämä, -täq, -dä82 eksitama
essütüs, -e, -t9 eksitus; eksimus
es|ä, -ä, -sä24 isa; esäkodo isakodu; esä- isa(s)-, isane; esähani, -parts' isahani, -part
esäes|ä, -ä, -sä24 isaisa
esä|k, -gu, -kut13 võõrasisa
es(s)äke|ne, -se, -ist8 issake, issand, jumal
esäldäq|lats', -latsõ, -last39 vallaslaps
esäli|k, -gu, -kku38 isalik
esänd, -ä, -ät13 isand, härra, peremees
esä|ne, -dse, -st 7 isane
et < õt et
e(t)temb etem, parem
etendüs, -e, -t9 etendus
etev, edevä, edevät4 edev
et|t, -u, -tu37 vana (umbekasvav) jõesäng
ette < ettehe ette
ette.kaeli|k, -gu, -kku38 ettevaatlik
ette|kannõq, -.kandõ, -kannõt19 ettekanne
ette kujotama < fa'ntasi·i·r'mä ette kujutama; fantaseerima
ettekujotus, -õ, -t9 < fantaasia ettekujutus, fantaasia
ette kuulutama ennustama, ette kuulutama
ettekuulutus, -õ, -t9 ennustus, ettekuulutus; ilma ettekuulutus e ilmakuulutus ilmaennustus
ettepan(n)us, -õ, -t11 loomatoit
ettepanõ|k', -gi, -kit13 ettepanek
ettepoolõ(q) ettepoole
ette.võtja, -, -t3 1. ettevõtlik; tä om ettevõtja inemine ta on ettevõtlik inimene; 2. ettevõtja, peamees
ettevõt|õq, -tõ, -õt18 ettevõte
etteütelüs, -e, -t9 etteütlus
faas', faasi, .faasi37 faas
fail', faili, .faili37 > teedüstü*
fakt', fakti, .fakti37 fakt
fanaati|k, -gu, -kut13 fanaatik
fanaatili|nõ, -dsõ, -st5 fanaatiline
fantaasia, -, -t3 > ettekujotus
fa'nta|sii:r'mä, -sii:riq, -seeri63 > ette kujotama
fas|sism', -sismi, -.sismi37 fašism
fas|sist', -sisti, -.sisti37 fašist
fi'ligraanili|nõ, -dsõ, -st5 filigraanne
film', filmi, .filmi37 film
fi'loloogia, -, -t3 filoloogia
fi'lo|luu:g', -loogi, -luu:gi37 filoloog
fi'losoofia, -, -t3 filosoofia
fi'lo|suu:f', -soofi, -suu:fi37 filosoof
firma, -, -t2 firma, ettevõte
flandsõ, -, -t2 äärik (tehnikas)
fluu:r', floori, fluu:ri37 fluor
foto, -, -t2 > pilt', > pääväpilt'
fund', fundi, .fundi37 fond
fu·tu|rism', -rismi, -.rismi37 futurism
fu·tu|rist', -risti, -.risti37 futurist
fü'sioloogia, -, -t3 füsioloogia
füüsi|ga, -ga, -kat3 > luu:du(s(õ))tsäpändämine*, > luu:du(s(õ))tsäpändüs*
füüsi|k, -gu, -kut13 > luu:du(s(õ))tsäpändäjä*
gaas', gaasi, .gaasi37 gaas
ga'llõrii, -, -d50 galerii
ga|raas', -raasi, -.raasi37 > .autokoda*
ga'rantii, -, -d50 > taganus
ga'ran|tii:r'mä, -tii:riq, -teeri63 garanteerima
ge'oloogia, -, -t3 geoloogia
ge'o|luu:g', -loogi, -luu:gi37 geoloog
gii:n', geeni, gii:ni37 geen
glo'balisii:rü|mä, -däq, -80 globaliseeruma
golf', golfi, .golfi37 golf
graafi|ga, -ga, -kat3 graafika
graafi|k, -gu, -kut13 graafik
gramm', grammi, .grammi37 gramm
grip|p', -i, -pi37 gripp
grup|p', -i, -pi37 grupp
gruusiala|= .gruusla|nõ, -(d)sõ, -st5 grusiin
gümnaasi|um', -umi, -.ummi38 gümnaasium
gü'mna|sist', -sisti, -.sisti37 gümnasist
.haabja|= .haabja|s, -dsõ, -st5 haabjas, haavakoore värvi, hallikas
.haag'ama, haag'adaq, .haag'a77 taga rääkima; ette heitma; laimama
haah', hahe, haaht39 > hani
haaju, -, -t2 narr, kergemeelne
haak', haagi, .haaki37 haak; haaki minemä tülli minema
.haakri, -, -t1 pootshaak
.haakõlõma, haagõldaq, .haakõlõ85 1. (joostes) haake tegema; 2. tüli norima
.haal'ma, .haaliq, haali63 1. haarama; ahnitsema; õgima; tööd rabama; 2. kahlama, sumpama
.haanigõ|nõ, -sõ, -ist8 Haani (Haanja) elanik
haani|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 õlu, taar (hrl luulekeeles)
.haani|mii:s', -mehe, -mii:st39 meessoost Haani (Haanja) elanik
haar', haari, .haari37 tiib, laba (tuulikul, vesiveskil, masinail)
haarahta|ma, -q, -83 < haarahu|tma, -taq, -da62 < habahutma korraks v kiiresti haarama, krahmama
haaras|.kits'ma, -.kitsiq, -kitsi63 > haariskõ(l)lõma
.haardma, haardaq, haara66 haarama, kahmama
.haarduma, .haardudaq, haaru79 1. ulatuma, küündima; jätkuma, piisama; 2. sattuma, juhtuma; 3. nakkuma, sidurduma
haariskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 < haaras.kits'ma (siit-sealt) haarama, midagi hookaupa tegema
haarus, -(s)õ, -t11 < situr' sidur
haav, haava, .haava30 1. haab; 2. haav, vigastatud koht
.haavama, haavadaq, .haava77 haavama, vigastama
haava|nõ, -dsõ, -st7 = haavinõ haavapuine, haavapuust
haavaporovi|k = haavapuravi|k, -gu, -kku38 = haavatatt' haavapuravik, punapuravik
haava|sii:n', -seene, -sii:nt40 haavariisikas
haavatat|t', -i, -ti37 = haavaporovik
haavi|nõ, -dsõ, -st7 = haavanõ
haavisti|k, -gu, -kku38 = haavisto, -, -t1 haavik
.haavli, -, -t1 haavel
habahu|tma, -taq, -da62 > haarahtama
habahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = habal|õma, -daq, -õ85 = habõhõ(l)lõma < haba|.rits'ma 1. kiiruga, rabeldes, uisapäisa tegutsema; 2. siit-sealt haarama; ahnitsema; jagelema, sõnelema
haba|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi63 > habahõ(l)lõma
habask', -i, -it13 1. kergats, lobiseja; 2. lai rõivas, ürp
ha|bima, -piq, -bi57 haarama; ahnitsema; suur' kala habi suurt süütä suur kala haarab suurt sööta
habinahe = habinallaq = habinalõ kiiresti, häälekalt (hrl söömise kohta)
habis|õma, -taq, -õ87 1. vabisema, värisema; kahisema, kohisema; nohisema; 2. lobisema; vastu rääkima
habras, .hapra, habrast22 habras, kergesti murduv, pude, rabe; mäda, pehkinud
habrasta|ma, -q, -83 hapraks muutma; pehastama
habrastu|ma, -daq, -84 = hubrastuma hapraks muutuma; pehkima
habõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = habõl|õma, -daq, -õ85 = habahõ(l)lõma
habõn|aq, m -idõ, -it4 < hapõn' habe; habõnit ajama habet ajama
habõna|raud, -ravva, -.rauda33 > habõna|väits', -väidse, -väist39 habemenuga
habõndu|ma, -daq, -84 habetuma, habemesse kasvama
habõni|k, -gu, -kku38 habemik
had'a|k, -gu, -kut13 kergats (hrl naine)
had'ra = had're, -, -t2 kerglane, edev inimene
ha|go, -o, -ko27 hagu, oks, vits
hagras, .hakra, hagrast22 hapu; tilgastanud
ha|gõma, -kõq, -e59 1. (hunti) hurjutama; hurjutama, keelama (hrl last); 2. haarama, ahnitsema; koguma, korjama;
haheq, .hahkõ, hahet19 = hahetus
hahe|tama, -taq, -da82 1. = .hahkama [1.] valgenema hakkama, koitma; 2. halli(ka)ks muutuma
hahetus, -õ, -t9 = haheq nõrk valgus, eha-, koidukuma
hah|hil, -ila, -ilat4 = ahhil ahel
hahk, haha, .hahka33 < ahk 1. (valkjas)hall, tuhkjas; hallikas; 2. nõrk valgus, koidukuma; 3. tühi jutt, loba
.hahkama, hahadaq, .hahka77 1. = hahetama [1.] valgenema hakkama, koitma; hahkama nakkas joq koitma hakkab juba; 2. tühja juttu ajama, luiskama; 3. halli(ka)ks muutma
hahka|tama, -taq, -da82 = hähkätämä lõõtsutama, hingeldama
hahka|ts', -dsi, -tsit13 lobiseja, tühja jutu rääkija
.hahkja|= .hahkja|s, -dsõ, -t5 hallikas
hahmah(t)u|ma, -daq, -84 = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma
hahmah(t)us, -õ, -t9 = jahmah(t)us jahmatus, ehmatus
haiba, -, -t2 = haiba|k, -gu, -kut13 = haibats' kergemeelne, edev inimene (hrl tüdruku kohta)
haiba|tama, -taq, -da82 edvistama; vigurdama; hullama
haiba|ts', -dsi, -tsit13 = haiba
haida|k, -gu, -kut13 kergemeelne; kergats
.haigla|nõ, -dsõ, -st5 = .haigõnõ
.haigus, -õ, -t9 haigus, tõbi
haigu|tama, -taq, -da82 haigutama
haigutus, -õ, -t9 = haik [1.] haigutus; mullõ tüküs haik pääle mind ajab haigutama
haigutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv haigutama
.haigõ, -, -t3 haige, tõbine; valus
.haigõma|ja, -ja, -ia28 haigla
.haigõ|nõ, -dsõ, -st5 = .haigõpooli|nõ, -dsõ, -st7 = .haiglanõ haiglane, haigevõitu, haigepoolne
.haigõtallitaja, -, -t3 põetaja
.haihkõlõma, haihõldaq, .haihkõlõ85 < .haikõlõma, < .harkõlõma [2.] kahtlema, kõhklema; viivitama, aega raiskama
haik, haigu, .haiku37 1. = haigutus haigutus; 2. kerglane; lapsik; saamatu
.haikama, haigadaq, .haika77 halvaks minema; haisema, lehkama; kala piät suula pandma, muido lätt haikama kala peab soola panema, muidu läheb haisema; liha om haiganuq hyngugaq liha on halvaks läinud haisuga
.haiklõma, haigõldaq, .haiklõ78 (rumalalt) vigurdama, edvistama, alpima
.hai(h)klõmiisi kaheldes, kõheldes
.haikõlõma, haigõldaq, .haiklõ85 > .haihkõlõma
hain, haina, .haina37 hein; rohi; umbrohi
haina|k, -gu, -kut13 = hainang heinaaeg, heinailm; heinategu
haina|kaar', -kaari, -.kaari37 heinakaar
haina|kands, -kandsu, -.kandsu37 rohutüügas; niidetud heinamaa
hainaka(d)sa|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 = hainaritsik
hainakuu, -, -d50 < juuli juuli
hainali|nõ, -(d)sõ, -st5 heinaline
hain-alo|nõ, -dsõ, -st7 madu; rästik
hainamaa, -, -d50 heinamaa
haina.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 heinamaarjapäev, 2. juuli
hainang, -u, -ut13 = hainak heinaaeg, heinailm; heinategu
haina|nõ, -dsõ, -st7 rohune, rohuga kaetud; umbrohtunud; heinane
hainaritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät13 = haina.rits'ka|s, -, -(s)t15 = hainaka(d)sak = hainatsirts rohutirts
haina|tama, -taq, -da82 = hainotama (umb)rohtuma
hainate|go, -o, -ko27 heinategu
haina|tsirts, -tsirdsu, -.tsirtsu37 = hainaritsik
haino|tama, -taq, -da82 = hainatama
hais, haisu, .haisu37 hais, lõhn
.haisama, haisadaq, .haisa77 haisema, lõhnama
haiska, -, -t2 = has'ka latatara
haiska|tama, -taq, -da82 = has'katama latrama, keelt peksma
haisu|tama, -taq, -da82 haisutama
ha|jo, -jo, -io26 = hojo hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hajol|õma, -daq, -õ85 1. vallatlema, kergemeelselt käituma; 2. hulkuma
hajopin|i, -i, -ni26 = hojopini hulkuv koer
hajovallaq = hajovillaq laokil, lohakil, hooletuses; hajuvil
hajovallõ = hajovillõ laokile, lohakile, hooletusse; hajuvile
hakk', haki, hakki37 1. hakk (viljavihud v linapeod); 2. hakk (lind); 3. Kasaritsa, Haanja või Võru kandi elanike pilkenimetus
haksikõ|nõ, -sõ, -ist8 kaltsakas
halahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 halama; haletsema, kaasa tundma
hal|a(ha)ma, -laq, -la88 halama
hala|pai, -paiu, -.paiu37 = hala(k)puu, -, -d50 leinapaju
hal'as, .halja e .hall'a, hal'ast22 haljas, roheline; selge, klaar (viina kohta)
ha(l)l'a|tama, -taq, -da82 = ha(l)l'õ|tama haljendama, rohetama
halg, halo, .halgo36 (puu)halg
halgahta|ma, -q, -83 meenutama, meelde tuletama; ma halgahta miilde ma tuletan meelde
halgah(t)u|ma, -daq, -84 meenuma, meelde tulema
hall, halla, .halla30 hall, härmatis, öökülm
hall', halli, .halli37 hall (värvitoon)
.hallama, halladaq, .halla77 = hallatama
halla|nõ, -dsõ, -st7 hallane
halla|tama, -taq, -da82 = .hallama hallatama, hallaga kat(tu)ma; hain om ärq hallatõt rohi on hallatanud
hallika|= hallika|s, -dsõ, -st5 hallikas
halli|tama, -taq, -da82 = hallõtama = hallõtuma hallitama
hallitus, -õ, -t9 > hallõq [1.]
hal|lus, -usa, -usat4 < vallus valus
hallõ, -, -t14 hale; täbar, vilets
hallõldõ = halõhõhe haledasti; täbarasti
hallõq, .hallõ, hallõt18 < hallitus 1. hallitus; 2. kirme, õhuke kord
hallõ|tama, -taq, -da82 = hallõ|tuma, -tudaq, -du84 = hallitama
hal|u, -u, -lu26 < valu [I 2.] valu; hamba-, kõtu-, päähalu hamba-, kõhu-, peavalu
halusahe = halusalõ < valusahe valusasti
halu|tama, -taq, -da82 < valutama valutama
halv, halva, .halva30 halb
halvastõ halvasti; halvastõ pall'o väga palju, liiga palju
halõhe = halõhõhe
halõhus, -õ, -t9 = halõndus haledus; haletsus
halõhõhe = halõhõlõ = hallõldõ = halõhe haledasti; täbarasti
ha(l)lõli|k, -gu, -kku38 haleda-, härda-, tundelisevõitu
ha(l)lõli|nõ, -dsõ, -st5 hale, härras, tundeline; kaastundlik
halõndus, -õ, -t9 = halõhus
halõsta|ma, -q, -83 halastama, armu heitma; haletsema, kaasa tundma
halõstus, -õ, -t9 halastus; haletsus, kaastunne
ha(l)l'õ|tama, -taq, -da82 = ha(l)l'a|tama haljendama, rohetama
halõ|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 haletsema, kaasa tundma, (kellestki) kahju olema
halõtuhe = halõtulõ haledalt; haledal kombel; väga kõvasti
hama|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 mõistma, aru saama; märkama; kavatsema
.hamba|(h)inds', -(h)indsi, -.(h)indsi37 naer(mine); irve, irvitus; naljahammas, irvhammas
.hamba|tahas*, .tahta, tahast23 hambapasta
hammas, .hamba, hammast23 hammas
.hampsama, hampsadaq, .hampsa77 = .hapsama (suhu) haarama, ahmama; hammustama
.hamps'ma, .hampsiq, hampsi63 = .haps'ma [1.] aplalt, ahmides sööma, lõmpsima (sea kohta)
.hams'ma, .hamssiq, hamsi63 1. = .hamps'ma; 2. sumama (läbi lume, vilja vms)
hamõh, .hammõ, hamõht20 = hamõq, .hammõ, hamõt18 särk; naasõl olliq nisaq hammõpuust välän naisel olid rinnad särgipõuest väljas
hand, hanna, .handa33 1. saba; 2. tarberiista osa, käepide, vars; 3. rida, rivi; järjekord, kõnek saba; haniq lääväq hannan haned lähevad rivis; võtkõq handa! võtke järjekorda (v rivvi)!
hand|ruu:ds, -roodsu, -ruu:dsu37 sabaroots, sabaluu
hang', hangõ, .hangõ35 kõva jäätunud koorik lumel; (lume)hang
hangi|tama, -taq, -da82 = hangõtama lumekoorikut, jääkirmet peale tõmbama
hangi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 ahnitsema, endale püüdma
hangu(h)n 1. konksus, kõveras; küürus; kängus; 2. tülis, riius
hangu|tama, -taq, -da82 = .hankõlõma
hangõlda|ma, -q, -83 hangeldama, sahkerdama, kaubitsema
hangõ|tama, -taq, -da82 = hangitama lumekoorikut, jääkirmet peale tõmbama
han|i, -i, -ni26 < haah' hani
hani|pai, -paiu, -.paiu37 hanepaju (pajuliik)
hank, hangu, .hanku37 1. konks; 2. paaditull; 3. vigur, krutski
.hankama, hangadaq, .hanka77 = .hank'ma, .hankiq, hangi63 1. hankima, muretsema; 2. ahnitsema; 3. tööd rassima
.hanku 1. konksu, küüru, kõverasse, kängu; 2. tülli, riidu; meheq lätsiq hanku mehed läksid riidu
.hankõlõma, hangõldaq, .hankõlõ85 = hangutama vaidlema, sõnelema
hannaalo|nõ, -dsõ, -st7 sabaalune; (naise või emaslooma) suguelund
hannana|anõ, -asõ, -ist8 pruutneitsi, pulmades mõrsjat saatev naine
hannatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kurameerima, sõbrustama
hans'a, -, -t2 = hanss', hansi, .hanssi37 puskar, samagonn
hao|kubo, -kuu:, -kupo27 haokubu
hap|as*, -pa, -ast22 hape
hapasni|k, -gu, -kku38 hapnik
hapa|tama, -taq, -da82 hapendama, hapneda laskma
hapa|ts', -dsi, -tsit13 1. = hapatus [4.] = happ lobiseja, lõuapoolik, luiskaja; 2. hobuse peakott
hapatus, -õ, -t9 1. mudane, porine koht; mülgas; 2. hapendav või hapnev segu (naha parkimiseks; leivajuuretis); 3. jama, rumalus; 4. = hapats' [1.]
ha|pin, -bina, -binat4 1. värin; kohin, kahin; sahin; 2. sagin; kiirustamine
.hapni|k, -gu, -kku13 hapu aine, ollus; (maitselt) hapu
.hapnõma, hapadaq, .hapnõ, kesks hapanuq75 1. hapnema, hapuks minema; hapanuq jutt lorijutt, rumal jutt; 2. laisklema, tegevuseta ole(le)ma, olesklema
hap|p, -a, -pa30 = hapats' [1.]
hapsahta|ma, -q, -83 mulksatama, potsatama
hapsah(t)us, -õ, -t9 mulksatus, potsatus
.hapsama, hapsadaq, .hapsa77 = .hampsama
.haps'ma, .hapsiq, hapsi63 1. = .hamps'ma aplalt, ahmides sööma, lõmpsima (sea kohta); 2. mulksuma, potsuma (keemisel)
.hapsna, mulksumine, potsumine
hapsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv haps'ma
hapu, .hapnõ, hapund17 hapu
hapuhain, .hapnõhaina, hapund.haina30 1. hapuoblikas; 2. jänesekapsas
hapupiim, .hapnõpiimä, hapund.piimä35 hapupiim
ha|põn', -bõna, -bõnat4 > habõnaq
haraga|lill', -lilli, -.lilli37 = haraklill' 1. karikakar; härjasilm; 2. = varõslill' ülane
harah|(t)ama, -taq, -(t)a83 1. eksitama; eemaldama; silmist kaotama; 2. võõrutama
harah(t)u|ma, -daq, -84 1. eksima; eemalduma; silmist kaduma; 2. võõrduma
hara|k, -ga, -kat13 harakas
harak|lill', -lilli, -.lilli37 = harak|ninn', -ninni, -.ninni37 = haragalill' = harakninn' 1. karikakar; härjasilm 2. ülane
harali(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = .hargli(ga)= hargõlinõ = .hark'liganõ = harõlinõ haraline, haruline
har'as, -(s)õ, -t11 (sea)harjas, (siili) okas
harask', -i, -it13 haraline, haruline ese
haraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = harõskõ(l)lõma vigurdama; eputama; lõkerdama
haravillaq (olõma) harali (olema)
haravillõ (ajama) harali (ajama)
harga, -, -t2 = hargats' = hargo = harisk' = harõlg' = harõsk' eputis, kekats, lõkerdis, latatara
hargahu|tma, -taq, -da62 korraks v kiiresti sirutama, harki ajama
hargakillaq = hargikallaq = hargi(h)n = hargukillaq = harguvallaq harkis, harali, laiali
harga|ts', -dsi, -tsit13 = harga
hargikallaq = hargakillaq = hargi(h)n
.hargli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = harali(ga)= harikanõ haraline, haruline
hargo, -, -t2 = harga
hargukillaq = hargakillaq
hargukillõ = harguli = hargulõ = .harki harki, harali, laiali
hargu|tama, -taq, -da82 hargitama, (jalgu, käsi) harki või laiali ajama
hargutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hargutama
harguvallaq = hargakillaq
hargõli|nõ, -dsõ, -st5 = .hargli(ga) haraline, haruline
hari, har'a, .harja43 hari (katusel; linnul; puhastamiseks, kammimiseks; linatöötlemiseks)
harikallaq kaksiratsi
harika|nõ, -dsõ, -st5 = .hargli(ga) haraline, haruline
hariligult harilikult, tavaliselt
harili|k, -gu, -kku38 harilik, tavaline
harima, harriq, hari84 < arima (maad) harima; hooldama, kasima; harima, teadmisi, oskusi, kooliharidust andma või saama
hari|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 harjuma; kohanema; käsile harinuq taltsas
harinõmaldaq harjumatu, ebaharilik
harisk', -i, -it13 = harga
haritus, -õ, -t9 harjumus, komme
hark', hargi, .harki37 1. hark; 2. ärtu
.harki = hargukillõ harki, harali, laiali
.hark'liga|nõ, -dsõ, -st5 = harali(ga) haraline, haruline
.harku harki(s), harali, laiali
.harku|ma, -daq, -80 = .harpuma eralduma, eksima, teistest maha jääma
.harkõlõma, hargõldaq, .harkõlõ85 1. karglema, hüplema; edvistama; 2. > .haihkõlõma
harm', harmi, .harmi37 hall
harmooni|k, -gu, -kut13 1. harmoonium; 2. = härmoonik lõõtspill
har|o, -o, -ro26 haru
ha|r'o, -r'o, -rr'o26 tõhk, tuhkur
harokallaq harali
har'okõ|nõ, -sõ, -ist8 1. harjusk, rändkaupmees; 2. = har'olill'
har'o|lill', -lilli, -.lilli37 > rüälill'
haroli|nõ, -dsõ, -st5 haruline; haraline
har'o|tama, -taq, -da82 < tri·i·n'mä harjutama; treenima; har'otaminõ harjutamine, treening; käsile har'otama taltsutama, dresseerima
har'otus, -õ, -t9 harjutus
.harpu lahku, eraldi
.harpu|ma, -daq, -80 = .harkuma eralduma, eksima, teistest maha jääma
hars'akõ|nõ, -sõ, -ist8 kasimatu, karvadesse kasvanud inimene
.harss'u|ma, -daq, -80 räbalduma, näruseks muutuma
harv, harva, .harva30 1. harv, hõre; 2. harva esinev, haruldane
.harva 1. harva, mõnikord, vähe; 2. = harvakult = harvalt = harvast(õ) = .harvuisi = harõvallaq hõredalt, hajali
harvõnda|ma, -q, -83 harvendama
harõlg', -a, -at13 = harga
harõli|nõ, -dsõ, -st5 = harali(ga) haraline, haruline
harõsk', -i, -t13 = harga
harõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = haraskõ(l)lõma vigurdama; eputama; lõkerdama
harõvallaq = .harva [2.] hõredalt, hajali
has'ka, -, -t2 = haiska = has'kats' = haskõrus latatara
has'ka|tama, -taq, -da82 = haiskatama = haskõrdama = .hassama = hassatama = hassõrdama latrama, keelt peksma
has'ka|ts', -dsi, -tsit13 = has'ka
haskõrda|ma, -q, -83 = has'katama
haskõrus, -õ, -t9 = has'ka
hass', hassi, .hassi37 1. > hauss' [1.]; 2. vanamees; habemik
hassa|k, -gu, -kut13 1. vits, hagu; ma võta sullõ üte hassagu! ma võtan sulle (ühe) vitsa!; 2. nigel, kidur, kängu jäänud olend v taim
.hassama, hassadaq, .hassa77 = hassa|tama, -taq, -da82 = has'katama
has|sin, -ina, -inat4 lobisemine, latramine
hassõrda|ma, -q, -83 = has'katama
ha|s'u, -s'u, -ss'u26 lollike, napakas
hatala|lats', -latsõ, -last39 halv vallaslaps
hata|nõ, -dsõ, -st7 = hatik 1. emane (koera kohta); 2. kergete elukommetega (naise kohta)
hata|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ35 kergesti järele andev umbsõlm
hati|k, -gu, -kut13 = hatanõ
hat'okõ|nõ, -sõ, -ist8 kergats; Võrumaa lõunaosa elanike pilkenimetus
.hatsama, hatsadaq, .hatsa77 pulmi pidama (koerte kohta); ringi tõmbama (liiderlike inimeste kohta)
hat|t, -a, -ta30 1. emane koer; 2. hatt, liiderlik naine
hatt|sa(a)jaq, m -.saaju, -.saaju30 koerte jooksuaeg, koerapulm
haud, havva, .hauda33 1. (suurem) auk, koobas; süvend, lohk, nõgu; 2. haud (kalmistul)
.haudliga|nõ, -dsõ, -st5 = .haudlinõ = havvonõ ebatasane, auklik
.haudli|k, -gu, -kku38 ebatasase-, auklikuvõitu
.haudli|nõ, -dsõ, -st5 = .haudliganõ
.haudma, .hauduq, havvu64 hauduma
haug', havvõ, .haugõ, m alaleü havvilõ34 haug
haugahta|ma, -q, -83 < haugahutma haugatama
haugah(t)us, -õ, -t9 haugatus
haugahu|tma, -taq, -da62 > haugahtama
haugas, .hauka, haugast22 kull; kanakull; haugas
haugu|tama, -taq, -da82 etteheiteid tegema; sõimama, pahandama; osatama
haugutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv haugutama
.haugõlõma†, havvõldaq, .haugõlõ85 mängima; hullama, vallatlema, jandama
hau(h) auh (koera haukumine)
.hauka|küüds', -küüdse, -küüst39 kibuvits
.haukama, haugadaq, .hauka77 haukama, hammustama
.haukma, .haukuq, haugu, min 1. p haugi64 haukuma, klähvima; halvasti v järsult ütlema
.haurama, hauradaq, .haura77 valju häälega nutma, karjuma, röökima (lapse kohta)
haus'a, -, -t2 lobiseja, mõtlematu, kerglane, räpakas, alp inimene
haus'a|tama, -taq, -da82 = .haus'ma, .haussiq, hausi63 lobisema, pilama, naljatlema; vigurdama
hauss', hausi, .haussi37 1. < hass' [1.] loba, lori; pila; haussi ajama lori ajama; 2. kerglane, räpakas inimene; vigurivänt
.haussõlõma, hausõldaq, .haussõlõ85 = korduv .haus'ma
havvo|nõ, -dsõ, -st7 = .haudliganõ ebatasane, auklik
havvu|tama, -taq, -da82 hautama
hebehüisi = hebelüisi = hebevälläq kohevil; kergelt, lohakalt (riides)
hebevälle kohevile
hebevälläq = hebehüisi
hebo, -, -t2 edvistaja, eputis, kergats, pirtsutaja (hrl naine)
hebosk', -i, -it13 = hebo
heboskõ|(l)õma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hebotama
hebo|tama, -taq, -da82 edvistama, eputama; uhkeldama (rõivastega)
heegeldä|mä, -q, -83 heegeldama; heegeldüsnõgõl heegelnõel
heemeke|ne, -se, -ist8 õhuke kord, kirme; õhuke v läbipaistev riie
heemendämä, -q, -83 = heeme|tämä, -täq, -dä82 narmendama; hõredaks kuluma
heemi|k, -gu, -kut13 õhuke vilets riie
heemile õhukeseks kulunud; heemile peet rõivas õhukeseks kulutatud rõivas
heenüs, -(s)e, -t11 korratu, lohaka välimusega inimene
heering, -ä, -ät13 heeringas
heeri|ts, -dsä, -tsät13 kelm, lurjus; kergats
heidüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 > hiidüske(l)lemä
heidü|tämä, -täq, -dä82 > hiidütämä
heiga, -, -t2 = heigats' = heigo = heik edvistaja, kergats
heiga|tama, -taq, -da82 = heigotama edvistama, eputama; vigurdama
heiga|ts', -dsi, -tsit13 = heigo, -, -t2 = heiga
heigo|nõ, -dsõ, -st7 edev, kerglane
heigo|tama, -taq, -da82 = heigatama
heigotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv heigotama
heik, heigo, .heiko37 = heiga
.heikelemä, heigeldäq, .heikele85 1. = korduv heigotama; 2. vilklema
heim', heime, .heime35 kirme, õhuke kord
.heitmä, .heitäq, heidä61 > .hiitmä
.heitämä, heidädäq, .heitä77 > .hiitämä
.heitü|mä, -däq, -79 > .hiitümä
hek|k', -i, -ki82 hekk
.heksli, -, -t1 heksel; hekslimassin hekseldi, hekslimasin
he'k|täär', -tääri, -.tääri37 = .hek|tär', -täri, -.tärri38 hektar
.helde, -, -t3 helde
.heldüs, -e, -t9 heldus, armulikkus
helehehe = helehele heledasti, heledalt
hele|tämä, -täq, -dä82 helendama
helevälläq 1. elevil, ärevil, erutatud; 2. võimuses, meelevallas; puulehekene om tuulõhelevälläq puuleheke on tuule meelevallas; 3. paljas, irevil, katmata; kindsuq helevälläq kintsud paljad
helgeq, .helke, helget18 1. kõrvetav kuumus; 2. läige, sära
helge|tämä, -täq, -dä82 kõrvetavalt paistma, hõõguma, kuumust õhkuma
helgähtä|mä, -q, -82 helgatama; vilksatama
helinälläq helinal
helis|emä, -täq, -e87 helisema
helistä|mä, -q, -83 1. helistama, kõlistama; 2. helistama, telefoneerima
.helkelemä, helgeldäq, .helkele85 helklema, sädelema
.helksä, -, -t3 = .hilksa lõõskav; helkjas, helkiv; särav, hiilgav
.helkämä, helgädäq, .helkä77 = .hilkama lõõskama; helkima; läikima, hiilgama, sätendama
hell, hellä, .hellä35 hell, õrn
helle, -, -t14 1. hele, heledavärviline; hellerohilinõ, -sinine, -pruun' heleroheline, -sinine, -pruun; 2. helisev; kõrge (heli v hääle kohta)
hellever|rev, -evä, -evät4 helepunane; roosa
helli|k, -gu, -kut13 = helläne tundlik, õrn, hell; hellik, hellitatud
hel|lin, -inä, -inät4 helin
helläh(t)ü|mä, -däq, -84 heldima
helläh(t)üs, -e, -t9 heldimus
helläli|ne, -dse, -st5 lopsakas
helläliste lopsakalt
.hellämä, hellädäq, .hellä77 (hästi) hoolitsema, hellitama; loomi talitama, nuumama
hellä|ne, -dse, -st7 = hellik
hellänim|i, -e, -me24 hellitusnimi
hellä|tämä, -täq, -dä82 = hellütämä hellitama
hellätüs, -e, -t9 (üleriiete) volt, voldikimp; särgil ommaq hellätüseq sälä pääl pintsakul on voldid seljal
hellümun|a, -a, -na26 hellitatud laps
hellüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv hellütämä
hellü|tämä, -täq, -dä82 = hellätämä
helm', helme, .helme35 helmes
helme|kõrd, -kõrra, -.kõrda33 helmekee
he|l'oma, -ll'oq, -l'o70 = helümä = hõl'oma hõljuma; kõikuma, õõtsuma; aeglaselt liikuma
helähtä|mä, -q, -83 < helähü|tmä helatama, äkki või korraks helisema, heli tekitama
helähtü|mä, -däq, -84 = enesekoh helähtämä: edimiä helähtü miski helatas
heläh(t)üs, -e, -t9 helatus, (äkiline või ühekordne) heli, häälitsus
helähü|tmä, -täq, -dä62 > helähtämä
hel|ämä, -läq -lä88 helisema, helama; kajama
hel|ü, -ü, -lü26 1. hääl, häälitsus, heli; hellü andma hääletama, valima; 2.* keel häälik; peethelü ja vabahelü kaashäälik, konsonant ja täishäälik, vokaal; puul'peethelü heliline konsonant; täüs'peethelü helitu konsonant; tuhmhelü sulghäälik, klusiil (vt ka hurt*)
helü|lyyr', -lõõri, -lyyri37 = hyngulyyr' hingekõri, hingetoru
helümä, -llüq, -lü70 = hel'oma
.hendä > .hindä
heng', henge, .henge = hing' 1. (inimese vm elusolendi) hing; 2. (ukse, akna vms) hing
hengeli|ne, -(d)se, -st5 = hingeline hingeline, elusolend; elav, elus
henge.matmishä|dä*, -dä, -tä24 astma
.hengi|päiv, -päävä, -.päivä35 = .hingipäiv hingedepäev, 2. november
hengitse|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = hingitse(l)lemä = korduv hengitsemä
hengi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = hingitsemä hingitsema
heng'puhussi(h)n = hing'puhussi(h)n hing kinni
hengähtä|mä, -q, -83 = hingähtämä korraks puhkama, puhata laskma
.hengämä, hengädäq, .hengä77 = .hingämä 1. hingama; 2. puhkama; 3. = .hengümä
.hengü|mä, -däq, -80 = .hingümä lahtuma, aurustuma
.hengüs, -e, -t9 = .hingüs 1. tuulevinu, tuuleõhk; 2. (igavene) puhkus, rahu; hengüsele minemä hingusele minema, tegutsemast lakkama, surema
hen|u, -u, -nu26 Saru valla elanike pilkenimi
he|pem', -beme, -bend16 ebe, kübe, helves
herehehe eredasti
herende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv herendämä = hereske(l)lemä
herendä|mä, -q, -83 eputama; püsimatu või kärsitu olema
heresk', -i, -it13 edev, kasvatamatu
hereske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = herende(l)lemä
herevilläq = herevälläq ärevil; elevil
herga|ts', -dsi, -tsit13 = hergo, -, -t2 püsimatu inimene; eputis
hergo|nõ, -dsõ, -st7 edev; püsimatu; meeleline, himur (naisterahva kohta)
hergo|tama, -taq, -da82 eputama, edvistama
her|imä, -riq, -i57 tähele panema, häirida laskma; las rüük', heri ei ma tuud las röögib, ma ei pane seda tähele
herk, hergo, .herko37 tundlik; kartlik; külmäherk külmakartlik
.herksä, -, -t3 ergas, erk, elav
.herkvälle elevile, ärevile
.herkvälläq elevil, ärevil
herneh, .herne, herneht20 = herneq 1. hernes; 2. m = .hernetõbi
.hernehirmutus, -õ, -t9 = .hernetunt' hernehirmutis
.herne|kõdõr, -kõdra, -.kõtra45 hernekaun
herneq, .herne, hernet18 = herneh
.herne|ruu:g, -ruvva, -ruu:ga33 hernesupp
.herne|tunt', -tundi, -.tunti37 = .hernehirmutus
.hernetõ|bi, -võ, -põ25 = herneh [2.] rõuged
.hernetähi|ne, -dse, -st7 rõugearmiline
.herne|täht', -tähe, .tähte34 rõugearm
herr, herrä, .herrä35 = herrä härra; saks; tõusik
herre, -, -t14 ere
herrä, -, -t2 = herr
herändä|mä, -q, -83 = herätämä äratama
herä|nemä, -däq e -nedäq, -ne89 ärkama
herä|tämä, -täq, -dä82 = herändämä
heräville ärkvele
herävilläq = herävälläq ärkvel
heüd, hevvü, .heüdü36 > höüd
hibali|k, -gu, -kku38 = hibõlik = hipal' = hipõl' (riide)hilp; õhuke rõivas; räbal
hibis|emä, -täq, -e87 = libisemä = vibisemä lehvima, heljuma, värisema
hibõli|k, -gu, -kku38 = hibalik
hidsõq, .hitskmõ, hidsõnd16 külvirinna äärejoon; külviesi
hi|gi, -i, -ki27 higi
higi|mulk, -mulgu, -.mulku37 poor
higi|ne, -dse, -st7 = .hiine higine
higistä|mä, -q, -83 > higitsemä
higitsemä, higitsäq e .hiidäq, higidse90 = higonõma higistama
higoma, hikoq, hio59 ihuma, teritama
higonõma < higovama, .hiodaq e higonõdaq, higonõ89 = higitsemä higistama; tei taad tüüd hiotõn tegin seda tööd higistades
hii:(q) vaata!, näe(d)!; hiiq, kohe om hindä käknüq! näe(d), kuhu on enda peitnud!
.hiibõlõma, hiibõldaq, hiibõlõ85 (tuules) lehvima; (ringi) lonkima; jalus tolknema
hiideq, .hiite, hiidet18 1. heide; 2. sademed; kerge sadu; lumelörts
.hiidla|nõ, -(d)sõ, -st5 hiidlane
hiid'o, -, -t2 hajameelne v tähelepanematu inimene
hiid'o|nõ, -dsõ, -st7 hajameelne; tähelepanematu
hiidüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 < heidüske(l)lemä korduv ehmuma, (kergesti) kohkuma
hiidüski|ne, -dse, -st5 pelglik, kergesti ehmuv
hiidüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv ehmatama, hirmutama
hiidü|täma, -täq, -dä82 < heidütämä ehmatama
.hiilama, hiiladaq, .hiila77 hiilgama, särama; hõõguma
hiilas, .hiilsa, hiilast22 = .hiilva särav, hiilgav
hiile|tämä, -täq, -dä82 läikima, hiilgama; hõõguma
.hiilka, -, -t3 trääs; pässä ots läbi sõrmi om hiilka pöidla ots läbi sõrmede on trääs
.hiil'mä, .hiiliq, hiili63 hiilima
.hiilva, -, -t3 = hiilas
.hii|ne, -dse, -st7 < higine 1. higine; 2. udune, aurune (nt aken)
.hiinla|nõ, -(d)sõ, -st5 hiinlane
hiir, hiiro, .hiiro40 valkjashall, hiirekarva; hiir hopõn' hiirekarva hobune; hiiroq habõnaq valkjashall habe
hiir', hiire, hiirt40 1. hiir (ka arvutil); 2. näärmete kogumik; tuu hiir' om ümärik muna, läbi naha um tundaq see näärmete kogumik on ümarik muna, läbi naha on tunda
hiire|herneh, -.herne, -herneht20 1. hiirehernes; 2. suvivikk
hiiro, hiiro, hiirot2 = hiir'o, hiir'o, hiir'ot2 valkjashall, hiirekarva hobune
hiis' hiie, hiit, m alaleü hiisile e hiijile49 hiis
.hiitelemä, hiideldäq, .hiitele85 heitlema
.hiitli|k, -gu, -kku38 1. muutlik, vahelduv; 2. kergesti heituv, pelglik
.hiitmä, .hiitäq, hiidä61 < .heitmä viskama, heitma, loopima
.hiitämä, hiidädäq, .hiitä77 < .heitämä ennast (kuhugi v mingisse asendisse) heitma; ma hiitä pikäle ma heidan pikali
.hiitü|mä, -däq, -79 < .heitümä ehmuma, heituma
hiiv, hiiva, .hiiva30 (peen) puru
hiivalõ peeneks, puruks; viledaks, hatule
hikite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv hikitämä
hiki|tämä, -täq, -dä82 = kikitämä itsitama; eputama
hikko = hikkõ = hikkõhe = hikkõlõ: lätsi hikkõ(he) läksin higiseks
hikõrda|ma, -q, -83 naeru kihistama
hilba|k, -gu, -kut13 hilp, räbal; närune, katkine
.hilbõlõma, hilbõldaq, .hilbõlõ85 = .hilplõma = .vilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema
hilestä|mä, -q, -83 = ilestämä silitama; siluma
.hiljüisi = .hillä
.hilkama, hilgadaq, .hilka77 = .helkämä lõõskama; helkima; läikima, hiilgama, sätendama
.hilksa, -, -t3 = .helksä lõõskav; helkjas, helkiv; särav, hiilgav
hil|le, -le e -ehe, -let e -ehet14 = ille sile; libe
hill'o.kõisi = hill'o.kõtsi > .hillä
.hillä = .hiljüisi = hillä.keisi = hillä.keiste aeglaselt; tasa(kesi), vaikselt; sõidaq hillembähe! sõida aeglasemalt!
hillä|k, -gu, -kut13 aeglane; laisk, saamatu
hillä.keisi = hillä.keiste = .hillä
.hillä.tassa = .hillätassa.kõistõ pisitasa, tasahilju
hilp, hilbu, .hilpu37 hilp
hilphara|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 hilpharakas
.hilplõma, hilbõldaq, .hilplõ78 = .hilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema
himmastu|ma, -daq, -84 = himmästümä pehastuma
himmu, -, -2 > himo
himmusta|ma, -q, -83 > himostama
himmästü|mä, -däq, -84 = himmastuma
him|o, -o, -mo26 < himmu himu, kange tahtmine, isu; mul olõ-i määnestkiq himmo tuud tetäq mul pole mingit tahtmist seda teha
himoka|= himoka|s > himoli|nõ, -dsõ, -t5 himukas, himuline
himosta|ma, -q, -83 < himmustama himustama, tahtma
hinaragõ|nõ, -sõ, -ist8 vt hinnar'
hind, hinna, .hinda30 hind
.hindama, hinnadaq, .hinda77 hindama, hinda määrama
hindse|tämä, -täq, -dä82 narmendama
hinds'o, -, -t2 varsa meelitusnimi ja kutsumishüüd
hindu, -, -t2 hindu
hi'ndu|ism', -ismi, -.ismi37 hinduism
.hindä = .hinne < .hendä enda, enese
.hindä(t) > hinnäst
.hindäette omaette, endamisi
.hindä.isk'mi|ne*, -se, -st5 astendamine
.hindä.keske(h)n = .hindävaihõl omavahel
.hindä.keske|ne, -dse, -st omavaheline
.hindä.kotsilt = .hindäkottalt 1. ise, iseseisvalt, omal jõul; 2. iseenesest; tä om hindäkotsilt peris hää inemine ta on iseenesest päris hea inimene
.hindäle = hinele endale, enesele
.hindämiisi = .hindä(h)n endamisi
.hindäperi sõltumatu, iseseisev
.hindäpidämi|ne*, -se, -st5 identiteet; eneseteadvus
.hindäpääl iseseisev, iseseisvalt, omaette
.hindäsugunõ, -dsõ, -st7 omasugune
.hindä.tapmi|nõ, -sõ, -st5 enesetapp
.hindä.vaihõl = .hindä.keske(h)n
.hindävol|i*, -i, -li26 < a'utonoomia autonoomia
.hindävoli|nõ*, -dsõ, -st7 < a'utonoomilinõ autonoomne
.hindäväsünü|q, -q, -t1 rase
hinele = .hindäle
hing', hinge, .hinge35 = heng' 1. (inimese vms elusolendi) hing; 2. (ukse, akna vms) hing
hingeli|ne, -(d)se, -st5 = hengeline hingeline, elusolend; elav, elus; hingelidseq eläseq edesi elavad elavad edasi (kaastundeavaldus)
.hingi|päiv, -päävä, -.päivä35 = .hengipäiv hingedepäev, 2. november
hingitse|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = hengitse(l)lemä = korduv hingitsemä
hingi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = hengitsemä hingitsema
hing'puhussi(h)n = heng'puhussi(h)n hing kinni
hingähtä|mä, -q, -83 = hengähtämä korraks puhkama, puhata laskma; jovva-i inämb edesi minnäq, piät hingähtämä ei jõua enam edasi minna, peab korraks puhkama; hingähti hobõst lasin hobusel korraks puhata
.hingämä, hingädäq, .hingä77 = .hengämä 1. hingama; 2. puhkama; 3. = .hingümä
.hingü|mä, -däq, -80 = .hengümä lahtuma, aurustuma
.hingüs, -e, -t9 = .hengüs 1. tuulevinu, tuuleõhk; 2. (igavene) puhkus, rahu
hin|nar', -ara, -arat4 (naha- v liha)riba; lihatükk om hinaragõist piten tõõsõ külen kinniq lihatükk on ribakest pidi teise küljes kinni
.hinne = .hindä enda, enese
hinneq, .hinde, hinnet19 kiud (hrl lina-, kanepikiud)
hinnõq, .hindõ, hinnõt19 hinne
hinnäst < .hindä(t) ennast
hinnästpite(h)n 1. rase; 2. omaette, iseseisev, iseseisvalt
hinnästtäüs' ennasttäis
.hintvas(ki(na)q) .pandma: tä panõ es tuud hintvaskinaq ta ei pannud seda tähelegi
hi|pal', -bali, -balit4 = hipõl' = hibalik (riide)hilp; õhuke rõivas; räbal
hipi, -, -t2 1. edvistaja, eputis; 2. hipi
hipi|tämä, -täq, -dä82 edvistama, eputama
hipusk', -i, -it13 kips
hipõkõ|nõ, -sõ, -ist8 Mõniste valla naiste hüüdnimi
hi|põl', -bõli, -bõlit4 = hibalik = hipal'
hirm, hirmu, .hirmu37 hirm
hirmah(t)u|ma, -daq, -84 korraks hirmuma, ehmuma
.hirmsa, -, -t3 = hirmudu; 1. hirmus, kole, õudne; julm, toores; 2. = .hirmsahe [2.]
.hirmsahe = .hirmsalõ 1. hirmsasti, koledasti, õudselt; julmalt, toorelt; 2. = hirmutuhe väga, tohutult
hirmu|du, -du, -tut1 = .hirmsa
.hirmu|ma, -daq, -80 hirmuma, ehmuma
hirmu|tama, -taq, -da82 hirmutama
hirmutuhe = hirmutulõ = .hirmsahe [2.]
hirmutus, -õ, -t9 hirmutis
hirnahta|ma, -q, -83 hirnatama
hirnah(t)us, -õ, -t9 hirnatus
.hirnma, .hirnuq, hirnu64 hirnuma
hiro(h)n-haro(h)n segi, laiali
hirre|mõts, -mõtsa, -.mõtsa30 noor palgimets
.hirro-.harro siia-sinna laiali
hirs', hirre, hirt49 (jämedam) ümarpuit, palk
.hirskama, hirsadaq, .hirska77 hirskama, vallatult käratsema, hullama; ringi aelema; muguq hirskas ilma piten muudkui aeleb ilma mööda ringi
.hirskõlõma, hirsõldaq, .hirskõlõ85 = korduv .hirskama
hirss', hirsi, .hirssi37 hirss
hirv', hirve, .hirve35 hirv
his.paanla|nõ, -(d)sõ, -st5 hispaanlane
.hiuhkma, .hiuhkuq, hiuhu64 kiljuma
.hiuhkõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .hiuhkma
hius, -(s)õ, -st11 juus; hiusnuuta vidämä (teine)teist juustest kiskuma
hius|karv = .hiu(s)|karv, -karva, -.karva30 juuksekarv
.hiu(s).lõikaja, -, -t3 juuksur, juukselõikaja
hiu(s)|nall', -nalli, -.nalli37 juukseklamber
.hiu(s)s|õq, m -idõ, -it11 juuksed
hobõ|nõ, -sõ, -st7 > hopõn'
hobõsõ|joud, -jovvu, -.joudu36 hobujõud
ho|d'o, -d'o, -t'o26 = hojo = hud'o = huid'a = huid'o hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hod'os*, -(s)õ, -t11 = hod'o|täht'*, -tähe, -.tähte34 planeet
hod'o|tama, -taq, -da82 = hojotama = hud'otama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema
hoi, -, -d53 kangapool, kääv
hoia|tama, -taq, -da82 hoiatama
hoim, hoima, .hoima31 uim, uimasus
hoima|nõ, -dsõ, -st7 uimane
hoimast'*, -i, -it13 uimasti, narkootikum
hoimussihe = hoimussilõ uimaseks
hoimussillaq = hoimussi(h)n uimas, uimane; minestanud
hoimussilõ = hoimussihe
hoimussi(h)n = hoimussillaq
.hoitli|k, -gu, -kku38 (kokku)hoidlik
.hoitma, .hoitaq, hoia, kesks hoiõt, 3. p hoit, min 1. p hoiji, min 3. p hoit'66 1. (midagi kuskil) hoidma; (millekski) hoidma, säilitama; 2. (midagi) kinni hoidma; 3. < armastama, hoidma; 4. (last) hoidma; 5. (mingis olekus, nt püsti) püsima; kui hoit? kuidas püsib? (nalj, vulg meeste omavaheline tervitusküsimus suguti erektsiooni kohta).
hoitmi|nõ, -sõ, -st5 1. hoidmine; säilitamine; 2. kinnihoidmine; 3. < armastus armastus, hoolitsus; 4. (lapse)hoidmine; 5. (mingis olekus, nt püsti) püsimine; erektsioon; vanalmehel olõ-iq inämp hoitmist vanamehel pole enam erektsiooni
.hoitu|ma, -daq, -80 1. hoiduma; 2. säilima; talvõubinaq hoitusõq keldren keväjäniq taliõunad säilivad keldris kevadeni
.hoitus, -õ, -t9 hoiukoht
hoi|võrgõq, -.võrkõ, -võrgõt18 kehv lõng
ho|jo, -jo, -jjo e -io26 = hod'o = hajo hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hojopin|i, -i, -ni26 = hajopini hulkuv koer
hojo|tama, -taq, -da82 = hod'otama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema
hojotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hojotama
ho|l'a, -l'a, -ll'a26 rumal, edev
holahta|ma, -q, -83 solksatama, sulpsatama
holah(t)us, -õ, -t9 solksatus, sulpsatus
hol'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 rumalusi tegema, edvistama; vallatlema
hol'a|laul, -laulu, -.laulu37 lorilaul
holinallaq = volinallaq vulinal, sulinal
holis|õma, -taq, -õ87 = volisõma vulisema, sulisema
hollandla|nõ, -(d)sõ, -st5 hollandlane
hol|lin, -ina, -inat4 = vollin vulin, sulin
ho|l'o, -l'o, -ll'o26 = hol'o|p', -bi, -pit13 tobu; logard
ho'lo|pont', -pondi, -.ponti37 = e'(e)levant' elevant
hol'o|tama, -taq, -da82 lollitama; logelema; hol'otas kyik' uma ao maaha logeleb kogu oma aja maha
holvand', -i, -t13 loikam
hoobis hoopis
hoods' = voods' lehmade jooma kutsumise hüüd
hoodõq†, huu:tõ, hoodõt18 = voodõq† sag m voodi; hiidäs' huutidõ pääle pikäle heitis voodi peale pikali
hoolas, huu:la, hoolast22 = voolas kiirevooluline
hoolika|nõ, -dsõ, -st5 = hoolõlinõ hoolas
hooli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 1. hoolitsema; 2 = voolitsõma voolima
hoolõ|du, -du, -tut1 hooletu
hoolõli|nõ, -dsõ, -st5 = hoolikanõ hoolas
hoolõlistõ hoolsalt
hoolõtuhe = hoolõtulõ hooletult; hooletusse; aid om hoolõtuhe jätet aed on hooletusse jäetud
hoolõtus, -õ, -t9 hooletus
hoon'a, -, -t2 tossike
hoonakõ|nõ, -sõ, -ist8 = voonakõnõ talleke
hoonõh, huu:nõ, hoonõht20 = hoonõq, huu:nõ, hoonõt18 hoone
hoora|poig, -puja, -.poiga32 nurg (kala)
hoora|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ35 kergesti järele andev umbsõlm
ho|põn', -bõsõ, -bõst12 < hobõnõ hobune
horgulõ = hõrgulõ = hõrsulõ kohevil(e)
horgu|tama, -taq, -da82 = hõrgutama = hõrsutama < sorgutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama; horgudaq hainaq lakja päävä kätte kuioma laota (raputa) heinad laiali päikese kätte kuivama
horguvallaq = .horkvallaq = hõrguvallaq = .hõrkvallaq kohevil
horl'o, -, -t26 = horl'o|p', -bi, -pit13 = hor'o = hor'op = hor'osk' lollike; kergemeelne inimene; loru
horm, horma, .horma30 = hormus = hurm = hurmus 1. uim; lõpus; 2. kest, tupp (nt pähklil)
horm', hormi, .hormi37 = vorm' vorm
.horm'ma, .hormiq, hormi63 = .vorm'ma vormima
hormus, -(s)õ, -t11 = horm: ahunal ommaq vaibaq hormussõq ahvenal on teravad uimed
ho|r'o, -r'o, -rr'o26 = hor'o|p', -bi, -pit13 = hor'osk', -i, -it13 = horl'o
hor'oskõ|(l)lõma, -llaq, -l(l)õ86 = korduv hor'otama
hor'o|tama, -taq, -da82 lollitama; lorutama, logelema; ringi hulkuma
hors'a, -, -t2 = hors'a|k, -gu, -kut13 = hors'o = horss' = horsõnd' = hurs'a lohakas inimene, soperdis
hors'akuhe = hors'akulõ = hors'ostõ lohakalt
hors'a|tama, -taq, -da82 = hors'otama = .horss'ama = horsõndama = hurs'atama = .hurss'ama lohakalt töötama, soperdama
hors'o, -, -t2 = hors'a
hors'ostõ = hors'akuhe = hors'akulõ lohakalt
hors'o|tama, -taq, -da82 = hors'atama
horss', horsi, .horssi37 = hors'a
.horss'ama, hors'adaq, .horss'a77 = hors'atama = .hurss'ama
.horss'u|ma, -daq, -80 = .hurss'uma sassi minema
horsõnd', -i, -it13 = hors'a
horsõnda|ma, -q, -83 = hors'atama
horsõndus, -õ, -t9 lohakus; lohakas töö
hor|vaat', -vaadi, -.vaati37 horvaat
hu|ba, -ba, -pa26 1. pude, rabe; pehkinud; 2. rumal
hubahus, -õ, -t9 = huba|k, -gu, -kut13 hoop, obadus
hubaligu(h)n kobaras, koos, ligistikku
hu|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 = hubisõma hubisema, võbelema, värelema; tuli hupa tuli hubiseb; leheq hubahasõq lehed värelevad
huba|nõ, -dsõ, -st7 pude, rabe; kohev
hubastu|ma, -daq, -84 pehkima
huba|t', -di, -tit13 rumal, kerglane inimene
hu|bi, -bi, -pi26 kärsitu
hubinallaq hubinal, võbinal, väreldes
hubis|õma, -taq, -õ87 = huba(ha)ma = hübisemä
hubli|k, -gu, -kut13 väike oblikas
hubrastu|ma, -daq, -84 = habrastuma hapraks muutuma; pehkima
hudil|aq, m -idõ, -it4 hobuse suurauad
hu|d'o, -d'o, -t'o26 = hod'o hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hud'o|tama, -taq, -da82 = hod'otama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema
huds'a|tama, -taq, -da82 = huts'utama [2.] (tagant) sundima, (tagant) utsitama
huheq, .huhtmõ, huhend16 hrl m loputusvesi
huhka|tama, -taq, -da82 > hähkätämä
.huhmri, -, -t1 = huhmõr', .huhmrõ, huhmõrd22 uhmer
.huhtma, .huhtaq, huha63 = .uhtma loputama, uhtma
huhu|tama, -taq, -da82 häälitsema (jänese kohta)
huhvi|tama, -taq, -da82 irvitama
huid'a = huid'o, -, -t2 = hod'o hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hujuq (peletamis)hüüatus
huka(h)n hukas, raisus; kos sa no huka(h)n mis sa nüüd, kus sa sellega
hukatus, -õ, -t9 hukatus
hukkama, hukadaq, hukka77 hukkama
huku|tama, -taq, -da82 hukutama
hul'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hul'atama
hul'a|tama, -taq, -da82 ulakust tegema, hullama
hulbõli|nõ, -dsõ, -st5 kirjatud
hulbõq, .hulpõ, hulbõt18 muster, kiri
hulga palju, hulga; pall'o hulga liiga palju
hulga.kõisi = hulga(h)na = hulgani hulgakesi; hulgahna om julgõmb minnäq hulgakesi on julgem minna
hulga(h)n hulgas
hulga(h)na = hulgani = hulga.kõisi
hulga.nistõ hulganisti
hulg'us, -(s)õ, -t11 = hulgõrus, -õ, -t9 hulgus
huli|tama, -taq, -da82 laaberdama
hulk, hulga, .hulka31 hulk
.hulka hulka, sekka
.hulk'ma, .hulkiq, hulgi63 hulkuma
.hulk'vallaq hulkvel, hulkumas
hull, hullu, .hullu37 > ull'
.hullama, hulladaq, .hulla77 = hullõrdama hullama
hul|lin, -ina, -inat4 vulin, sulin, mulin
.hullus, -õ, -t9 hullus
hullõrda|ma, -q, -83 = .hullama
hum|mal', -ala, -alat4 humal
hummo(n)g, -u, -ut13 = hummok hommik
hummo(n)gidõ hommikuti
hummo(n)gu hommikul
hummo(n)gu|nõ, -dsõ, -st5 hommikune
hummo|k, -gu, -kut13 = hummo(n)g hommik
hummõn' homme
hummõni|nõ, -dsõ, -st5 homne
hu|n'a, -n'a, -nn'a26 = hun'e|p' = hun'o = hünä tuim, laisk inimene, uimerdis
hun'ahta|ma, -q, -83 = hünähtämä ühmama, korraks pomisema
hun'ah(t)us, -e, -t9 = hünäh(t)üs ühmatus
hu|n'a(ha)ma, -nn'aq e -n'adaq, -nn'a e -n'aha88 = .hunn'ama sumisema, ümisema, undama
hun'a|puss, -pussu, -.pussu37 käpard
hunda|ment', -mendi, -.menti37 < undõrmann', < vundament' vundament
hunds'a|k, -gu, -kut13 untsakas
hun'e|p', -bi, -pit13 = hun'a
hunis|õma, -taq, -õ87 = hünisemä ümisema, inisema; pomisema
hunn', hunni, .hunni37 < vunn' 1. vurrkann, vurriluu; 2. hoop, löök; 3. hoog, kiirus; auto tulõ hüä hunnigaq siiäpoolõ auto läheneb õige suure kiirusega; 4. kerge joove, sumin
.hunn'ama, hunn'adaq, .hunn'a77 = hun'a(ha)ma
hunni(h)n purjus
hun|nin, -ina, -inat4 = hünnin sumin, ümin, inin, undamine; pomin
hunni|tama, -taq, -da82 vurritama; ringi jooksma
hu|n'o, -n'o, -nn'o26 = hun'a tuim, laisk inimene, uimerdis
hunt', hundi, .hunti37 hundikoer
hunts'hands'a|k, -gu, -kut13 untsantsakas
hunts'|valt', -valdi, -.valti37 mürakaru, müraja
hupa|tama, -taq, -da82 upatama, hüpitama
hupa|ts', -dsi, -tsit13 kergats, eputis
hu|pin, -bina, -binat4 = hüpin hubin, võbin, värelus
hupista|ma, -q, -83 = hup|pama, -adaq, -pa77 upitama
hups': tuli palas nii: hups'-hups' tuli põleb nii: vups-vups
hupsahta|ma, -q, -83 = vupsahtama lahvatama, vupsatama
hupsahtu|ma, -daq, -84 enesekoh lahvatama, vupsatama
hupsah(t)us, -õ, -t9 lahvatus, vuhvatus (tule kohta)
.hupsama, hupsadaq, .hupsa77 = .vupsama vupsama
.hups'ma, .hupsiq, hupsi63 vupsuma
.hups'na, -, -t3 vupsumine, võbin
.hupsti: liha hupsti rasvagaq lei pliiniravval palama liha vupsti rasvaga lõi pannil põlema
hu|r'a, -r'a, -rr'a27 tõre inimene
hurahta|ma, -q, -83 = vurahtama vuratama
hurah(t)us, -õ, -t9 = vurah(t)us vuratus
hurask', -i, -it13 nokatsmüts
hurdsi|k, -gu, -kut13 hurtsik
hurga|tama, -taq, -da82 lohakalt töötama
hurga|ts', -dsi, -tsit13 tatraveski; lobiseja
hurista|ma, -q, -83 = vuristama vuristama
huristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv huristama
huris|õma, -taq, -õ87 = vurisõma vurisema; sumisema
.hurjama, hur'adaq, .hurja77 tõrelema
hurl'o, -, -t2 = hurlõ|t', -di, -tit13 = vurl'o vurle; logard, hulgus
hurlõ|tama, -taq, -da82 hulkuma, logelema, looderdama
hurm, hurma, .hurma30 = hurmus, -(s)õ, -t11 = horm 1. uim; lõpus; kala sälähurmaq kala seljauimed; 2. kest, tupp (nt pähklil)
hurmõli|nõ, -dsõ, -st5 haraline, sakiline
hurr', hurri, .hurri37 kurt
hurri|kaan', -kaani, -.kaani37 > pöörüs [1.]
hur|ril, -ila, -ilat4 1. viril; haigevõitu; pohmeluses; 2. vurrkann; 3. kuljus
hur|rin, -ina, -inat4 sumin, vurin; mehidseaian käve kõva hurrin mesilas käis kõva sumin
hur'sa, -, -t2 = hurs'a|k, -gu, -kut13 = hors'a = hors'ak lohakas inimene, soperdis
hurs'a|tama, -taq, -da82 = .hurss'ama, hurs'adaq, .hurss'a77 = hors'atama = horss'ama = hursõndama lohakalt töötama, soperdama
.hurss'u|ma, -daq, -80 = .horss'uma sassi minema
hursõnda|ma, -q, -83 = hurs'atama = horsõndama
hurt, hurda, .hurta31 1. hurt (koer); 2.* keel hurt e nõstõt puul'korgõ ülipikk vabahelü kõrgenenud keskkõrge ülipikk täishäälik, nt ii: sõnas kii:l' (keele, kii:lt)
husahus, -õ, -t9 susin
hus|a(ha)ma, -saq e -adaq, -sa e -aha88 = husisõma = .hussama susisema, vusisema; nohisema
husista|ma, -q, -83 susistama, vusistama; nohistama
husis|õma, -taq, -õ87 = husa(ha)ma < vusisõma
huska, -, -t2 mesiniku lõõts, suitsik
huskar', -i, -it4 köbi, toss, hädavares
huska|tama, -taq, -da82 tossutama; pussutama
huska|ts', -dsi, -tsit13 liivasoss, kehv liivamaa
huss', hussi, .hussi37 < mado madu; uss
hussa-hassa lohakalt
.hussama, hussadaq, .hussa77 = husa(ha)ma susisema, vusisema; nohisema; tuuraq puuq hussasõq ahon toored puud susisevad ahjus
hussi.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 ussimaarjapäev, 8. september
hus|sin, -ina, -inat4 susin, vusin; nohin
.hussu|ma, -daq, -80 vaevaliselt põlema, hingitsema
huti pääl .käümä = .hut'ma
.hut'ma, .hutt'aq, huti63 ehal käima
huts'u|tama, -taq, -da82 1. ässitama; 2. = huds'atama (tagant) sundima, (tagant) utsitama; 3. kiigutama, kussutama
hut|t', -i, -ti37 = hütt kaelustuvi, meigas
huu:|g, -, -gu36 hoog
huu:gsahe = huu:gsalõ hoogsalt
huu:guisi hooti
huul', huulõ, huult40 huul
huu:l', hoolõ, huu:lt40 hool
huuli|ts, -dsa, -tsat13 < uulits tänav
huu:l'ma, huu:liq, hooli63 1. hoolima; 2. = vuu:l'ma voolima
huu:l'maldaq hoolimatu; hoolimata
huulõ.hämmäjä, -, -t3 inimene, kes istub peolauas ilma suuremat söömata ega joomata
huu:nis|a, -a, -sa28 kevadkogrits (seen)
huu:p', hoobi, huu:pi37 hoop
huu:|paads', -paadsi, -.paadsi37 = paadsapuu = uhupaads' = vohopaads' paakspuu
huu:pama, hoobadaq, huu:pa77 sõudma
.huupi = hüppä 1. ilma asjata; asjatu(lt), kasutu(lt); miä sa huupi rabõhõlõt mis sa ilma asjata rabeled; taa oll' mul huupi käümine see oli mul kasutu käik; 2. huupi, umbropsu
huu:r, hoora, huu:ra31 hoor
huu:rama, hooradaq, huu:ra77 hoorama
huu:ska, -, -t3 = huu:s|laar', -laari, -.laari37 = huu:s|pill', -pilli, -.pilli37 tuulepea, võrukael; aeleja, vallatleja; hoolimatu, lohakas inimene
huust', huusti, .huusti37 sasipea
huu:v', hoovi, huu:vi37 hoov
huv|i, -i, -vi26 huvi
huvi|tama, -taq, -da82 huvitama
huvitav, -a, -at4 huvitav; naljakas, imelik
hõbõhõ|nõ, -dsõ, -st5 hõbedane
hõdras, .hõtra, hõdrast22 = hõdõr habras
hõdrastu|ma, -daq, -84 habrastuma
|ds'o, -ds'o, -ts'o26 = hõtsk 1. õõtsuv soopind; 2. hõõtsik, liivapugu (linnul)
hõds'o|nõ, -dsõ, -st7 soine, õõtsuv (kallas)
hõdõr = hõdyr', hõdra, .hõtra45 = hõdras = hõtr habras
hõel, hõela, .hõela30 õel; kehv, vilets; hõel ütlemine solvang; hõel lugu külh vilets lugu küll
.hõelahe = .hõelalõ = hõelastõ kehvalt, viletsasti; õelalt; solvavalt
.hõelus, -õ, -t9 õelus
hõginallaq aplalt
hõhka|tama, -taq, -da82 > hähkätämä
hõhv, hõhva, .hõhva30 = hõhvakõ|nõ, -sõ, -ist8 < õhv, < õhvakõnõ mullikas, õhv(ake)
hõhvildõ < õhvildõ mullikana, õhviti; lehm tull' hõhvildõ nüsmä lehm tuli mullikana lüpsma
(h)hõrda|ma, -q, -83 = hõkõrdama lõkerdama
hõi(q) hõi, hei
hõigahta|ma, -q, -83 hüüatama, hõigatama
.hõikama, hõigadaq, .hõika77 hõikama, hüüdma
.hõikma, .hõikuq, hõigu64 hõikuma
.hõikus, -õ, -t9 mahakuulutamine; kutse; tugev tahtmine, sisemine sund; näil om hõikus täämbä pitto minnäq neil on tugev tahtmine täna peole minna
hõim, hõimo, .hõimo37 hõim, suguvõsa
.hõimla|= hõimoli|nõ, -(d)sõ, -st5 hõimlane, sugulane
hõisi|tama, -taq, -da82 (hüüetega) sigu peletama
.hõiskama, hõisadaq, .hõiska77 hõiskama
hõkatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kõkutama
.hõks'ma, .hõksiq, hõksi63 = .jõks'ma = .lõks'ma = .niks'ma luksuma
.hõks'na, -, -t3 = .lõks'na [1.] luksumine
hõkõrda|ma, -q, -83 =(h)hõrdama lõkerdama
hõkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv hõkõrdama
hõkõrus, -õ, -t9 lõkerdus; lõkerdis
|l'a, -l'a, -ll'a28 = hõl'ahus, -õ, -t9 igatsus, ihaldus, soov; unistus
hõl'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = hõl'al|õma, -daq, -õ85 < unistama [2.] igatsema, ihaldama, soovima; unistama; kedä sa hõl'alõt? kelle järele sa igatsed?; vang' hõl'ahõlõs vabahust vang unistab vabadusest
hõlgas, .hõlka, hõlgast22 = hõllõ, -, -t14 halgas; hõlgas puu lahksas häste halgas puu läheb hästi lõhki
hõlm, hõlma, .hõlma31 hõlm
.hõlmama, hõlmadaq, .hõlma77 kaisutama, sülelema
hõlmi|k, -gu, -kut13 lai pealiskuub, keep, vihmamantel; võtaq hõlmik vihma vasta pääle võta vihmamantel vihma kaitseks peale
|l'oma, -ll'oq, -l'o70 = hel'oma hõljuma; kõikuma, õõtsuma; aeglaselt liikuma
hõl'o|tama, -taq, -da82 hõljutama, lehvitama; kõigutama, õõtsutama
hõl'ova, -, -t3 liikva, eeterpiiritus
hõlp, hõlbu, .hõlpu37 hõlp, lust, kergus; hopõn' oll' hõlpu täüs' hobune oli puhanud, lustlik
.hõlpsa, -, -t3 hõlbus
.hõlpsahe = .hõlpsalõ hõlpsalt
hõlst', hõlsti, .hõlsti37 hõlst
hõlõsti|k, -gu, -kku38 hõre mets
.hõps'ma, .hõpsiq, hõpsi63 = .hymps'ma = .lymps'ma lõmpsima
|põ, -, -t14 hõbe
hõpõhalapuu, -, -d50 hõbepaju
hõra|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 punane sõstar; valgõ hõrak valge sõstar
hõra|silm, -silmä, -.silmä35 sõrasilm, kõõrdsilm
hõrga|ts', -dsi, -tsit13 = hõrga|tsim', -tsimi, -.tsimmi38 sõrgats (kabjaliste jalal)
hõrgulõ = horgulõ = hõrsulõ kohevil(e)
hõrgu|tama, -taq, -da82 = horgutama = hõrsutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama
hõrguvallaq = .hõrkvallaq = horguvallaq kohevil
hõril|aq, m -(i)dõ, -it4 orel
.hõrksa, -, -t3 habras
.hõrkvallaq = hõrguvallaq
hõrn, hõrna, .hõrna30 = hõrnas, .hõrna, hõrnast22 jõeforell, hõrnas
hõrrõ, -, -t14 hõre
hõrrõli|k, -gu, -kku38 hõredavõitu
.hõrssama, hõrsadaq, .hõrssa77 sõimama; ruigama
hõrsulõ = horgulõ = hõrgulõ kohevil(e)
hõrsu|tama, -taq, -da82 = horgutama = hõrgutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama
hõrts, hõrdso, .hõrtso37 mülgas, tüma koht
.hõrtsama, hõrdsadaq, .hõrtsa77 1. hullama; 2. tõrelema
hõr|u, -u, -ru26 1. tugev külm; 2. leinaloor
hõrõhuisi = hõrõhõhe = hõrõhõlõ hõredalt; vili om pall'o hõrõhuisi külbet vili on liiga hõredalt külvatud
hõrõnda|ma, -q, -83 harvendama
hõrõ|tama, -taq, -da82 punetama
|til, -dila, -dilat4 1. ehe; 2. kartuliseemnenupp
hõtr', hõdra, .hõtra45 = hõdõr habras
hõtsk, hõdso, .hõtsko37 = hõds'o 1. õõtsuv soopind; 2. hõõtsik, liivapugu (linnul)
hõõda|k, -gu, -kut13 võõras, arusaamatu (keele kohta); taa om sääne hõõdakkeelegaq inemine, taast saa-iq midägiq arvo see on selline võõra keelega inimene, sellest ei saa midagi aru
hõõlas, hyyla, hõõlast22 rida, esi
hõõrahta|ma, -q, -83 < hõõrahu|tma, -taq, -da62 korraks hõõruma
hõõra|tama, -taq, -da82 = hyyr(d)ma hõõruma
häbehüs, -e, -t9 häbedus
häbeli|k, -gu, -kku38 = .häülik häbelik(uvõitu)
häbelä|ne = häbelä|s, -dse, -st5 = häüläs häbelik
häbemäldäq häbematu; rõve; aja häbemäldäq juttu ajab rõvedat juttu
häbende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv häbendämä
häbendämiisi häbenedes, häbelikult
häbendä|mä, -q, -83 häbenema
|bä, -bä, -pä24 lastek valu(s), haige
|bü, -ü, -pü27 häbi
häbüstä|mä, -q, -83 häbistama
|dä, -dä, -tä24 häda; viga; probleem
hädä|abi, -abi, -api26 kiirabi; hädaabi; päästeteenistus
hädäldä|mä, -q, -83 hädaldama
hädäli|k, -gu, -kku38 hädise-, põduravõitu
hädäli|ne, -dse, -st5 1. pakiline, hädavajalik, tähtis; hädäline asi sai kõrda aetus pakiline asi sai korda aetud; 2. hädaline, hädasolija
hädände|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv hädäldämä
hädä|ne, -dse, -st7 hädine, põdur
hädä.ohtli|k, -gu, -kku38 hädaohtlik
hädäste hädasti
(i)elm, -ä, -ät4 = häierm
häh mis, kuidas, ah (küsi- v hüüdsõna)
hähkä|tämä, -täq, -dä82 = hahkatama < huhkatama, < hõhkatama, < hühkätämä lõõtsutama, hingeldama
hähn, hähnä, .hähnä35 rähn
hähäq, m .hähki, .hähki34 pulmad
häidseq, .häitsme, häidsend16 = häidseq, .häitse, häidset18 õis
häiehtä|mä, -q, -83 heietama
häierm, -ä, -ät4 =(i)elm õis; pähnähäiermäq pärnaõied
.häitsemä, häidsedäq, .häitse77 = .häitsnemä, häidsedäq, .häitsne75 õitsema
.hälk'mä, .hälkiq, hälgi63 helkima; iiveldama; valutama
.hälksämä, halksädaq, .hälksa77 helgatama, korraks helkima
häll, hällü, .hällü37 < hüll häll, kätki; kiik
.hällä|ne, -(d)se, -st5 linavästrik
hällü|tämä, -täq, -dä82 hällitama, kiigutama
hällüvälläq vetruvalt, õõtsuvalt
.hälmä, .hällüq, hällü73 kiikuma, õõtsuma
hälväh(t)ü|mä, -däq, -84 halvatuma
hälväh(t)üs, -e, -t9 halvatus
.hälvämä, hälvädäq, .hälvä77 1. halvama; 2. teotama
hämm, hämmä, .hämmä35 märg, niiske
hämmähtä|mä, -q, -83 < hämmähütmä korraks niisutama, kastma; hämmäht' leibä hämmähüse sisse kastis leiba kastmesse
hämmäh(t)ü|mä, -däq, -84 = .hämmümä niiskuma, märjaks saama
hämmäh(t)üs, -e, -t9 = hämmätüs kaste, soust
hämmähü|tmä, -täq, -dä62 > hämmähtämä
.hämmämä, hämmädäq, .hämmä77 kastma, märjaks tegema; hämssi jalaq ärq tegin jalad märjaks
häm|mär, -ärä, -ärät4 hämar; hämarus; videvik
hämmästä|mä, -q, -83 pehastama
hämmästü|mä, -däq, -83 pehastuma
hämmä|tämä, -täq, -dä82 niisutama, kastma
hämmätüs, -e, -t9 = hämmäh(t)üs
.hämmü|mä, -däq, -80 = hämmäh(t)ümä
häm|o, -o, -mo26 hämarik, hägu
hämälä|ne, -(d)se, -st5 häbelik, saamatu inimene
hämäri|k, -gu, -kku38 hämarik
hämärüs, -e, -t9 hämarus
hänilä|ne, -(d)se, -t5 linavästrik
häpe, -, -t14 häbi
.härbän', -i, -it4 = .här|bänn', -bänni, -.bänni37 häärber, härrastemaja
härel|emä, -däq, -e85 riidlema; urisema
härg, härä, .härgä34 härg
härg|hain, -haina, -.haina30 härghein (rohttaim)
härgüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv härgütämä
härgü|tämä, -täq, -dä82 ärgitama; ärritama
häris|emä, -täq, -e87 urisema
häristä|mä, -q, -83 tõrelema, riidlema; ma sai häristäq ma sain tõrelda
härm, härmä, .härmä35 1. härmatis; 2. = .härmläne = härmävitäi ämblik
härmi|k, -gu, -kut13 õhuke riie
.härmlä|ne, -e, -st5 = härm [2.]
härmooni|k, -gu, -kut13 = härmul', -i, -it4 = harmoonik [2.] lõõtspill
härmä|ne, -dse, -st7 ämblikuvõrke täis; härmane
härmä|tämä, -täq, -dä82 härmatama
härmätüs, -e, -t9 härmatis
härmävi|täi, -däjä, -däjät4 = härm [2.] ämblik
härmä|võrk, -võrgo, -.võrko37 ämblikuvõrk
.härrämä, härrädäq, .härrä77 = .hürrämä urisema; sõimama; mürisema
hässä, -, -t2 = hässä|k, -gu, -kut13 aeglane, saamatu inimene, kohmard
.hässämä, hässädäq, .hässä77 aeglaselt töötama, kohmerdama
.häste =(v)äste(le) [1.] < hästeq < .höste(he) hästi; mul läts' tüü häste mul läks töö hästi; tä om olõst häste lag'a ta on õlgadest hästi lai
hätserdä|mä, -q, -83 lohakalt töötama
hää, -, -d50 =(v)ä 1. hea; hästi; küllaltki, üpris; hää (külh) hea küll, hästi; hääd aigo! head aega!; hää pall'o hästi (v üpris) palju; hää viiegaq viisakas, (peene)tundeline; 2. vara, varandus
häädkätt = hüvväkätt paremat kätt
.häädü|mä, -däq, -80 = häömä hävima, kaduma
.häädüs, -e, -t9 1. headus, heasoovlikkus; 2. väärtus, kvaliteet
.häägämä, häägädäq, .häägä77 kiruma
hääle|tämä, -täq, -dä82 > hellü andma (vt helü); > kätt nõstma (vt käsi)
.hääli|ne, -dse, -st5 healoomuline
hääli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 meelitama; vaigistama, rahustama; silitama
hääpooli|nõ, -dsõ, -st7 = hää.puul|nõ, -sõ, -sõt6 =(v)äpoolinõ parempoolne
hää.tahtli|nõ, -dsõ, -st5 heatahtlik
hääte|go, -o, -ko27 heategu; teene
.häö|mä, -däq, -, min 1. ja 3. p .hävvü68 = .häädümä hävima, kaduma
häöng', -i, -it13 häving
.häössihe .jäämä kaduma jääma
.häössi(h)n olõma kadunud olema
.häöte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv .häötämä
.häö|tämä, -täq, -dä81 hävitama
.häötüs, -e, -t9 häving, hävimine; hävitus, tõrje
.häüldäq = .häütü häbitu
.häüligä|ne, -dse, -st5 = häüläs
.häüli|k, -gu, -kku38 = häbelik häbelik(uvõitu)
häüläs, .häülä, häüläst22 = häbeläne = häbeläs = .häüligäne häbelik
häüsendä|mä, -q, -83 = .häüssämä = häüsätämä 1. ilastama; 2. hooletult, asjatundmatult töötama
häüss, häüsä, .häüssä35 1. ila, sülg; 2. lori; ropendamine
.häüssämä, häüsädäq, .häüssä77 = häüsendämä
.häüstä|mä, -q, -81 häbistama
häüsäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv häüsätämä
häüsä|tämä, -täq, -dä82 = häüsendämä
.häütü, -, -t1 = .häüldäq häbitu
.häütühe = .häütüle häbitult
.hölpämä, hölbädäq, .hölpä77 = .hülpämä kalpsama; hüpleva v koogutava kõnnakuga kõndima; sumama
hörsä-härsä ülepeakaela
hösserdä|mä, -q, -83 lohakalt tegema, vusserdama
.höste < .höstehe > .häste
hööberüs, -e, -t9 = hööde, -, -t2 = hööderüs
hööderde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv hööderdämä
hööderdä|mä, -q, -83 lööberdama, hulkuma
hööderüs, -e, -t9 = hööberüs = hööde lööberdis, hulgus; lohakas inimene
hööli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 < hööveldämä hööveldama; vestma, siluma
hööl(m)äs, hüü:l(m)ä, hööl(m)äst22 = hü:ü(v)li höövel
hööri|k, -gu, -kut13 ümarik
hööriske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 veerlema, keerlema, pöörlema; korduv hööritama
höörä|tämä, -täq, -dä82 = höörü|tämä, -täq, -dä82 = vöörütämä veeretama, keerutama; hööritama
hööveldä|mä, -q, -83 > höölitsemä
höüd, hövvü, .höüdü36 < heüd ebe, helves, peenike kiud, kübe, ude; õhuke kord, kirme; välän satas höüdü väljas sajab peenikest lund (lumekübemeid); ijäheüdü juusk jõkõ piten jõge mööda voolab jääkirmet
.höühkelemä, höüheldäq, .höühkele85 uhkeldama, eputama (riietega)
.höüstelemä, höüsteldäq, .höüstele85 sõnelema
hübis|emä, -täq, -e87 = hubisõma hubisema, võbelema, värelema
hüdis|emä, -täq, -e87 värisema; tudisema
hüdsi, hüdse, hüst41 süsi
hüdsihappa|gaas'*, -gaasi, -.gaasi37 süsihappegaas
hüdsäsni|k*, -gu, -kku38 süsinik
|dü, -dü, -tü26 ude
hüdüke|ne, -se, -ist8 udemeke; (hallipäine) vanainimene, rauk, tudi(ke)
hühis|emä, -täq, -e87 eriliselt häälitsema (hobuse kohta); ku hopõn' näge, et läät hainugaq vai joogigaq, sys aja pää ette ja hühises kui hobune näeb, et lähed heintega või joogiga, siis ajab pea ette ja häälitseb eriliselt
hühkä|tämä, -täq, -dä82 > hähkätämä
.hüiämä, hüiädäq, .hüiä77 1. askeldama, ringi käima; 2. ringi ajama, keerutama (nt võid)
hükerdä|mä, -q, -83 = hükü|tämä, -täq, -dä82 lohakalt töötama
hülbäh(t)ü|mä, -däq, -84 poolpaksuks muutuma (toidu kohta)
hülbäh(t)üs, -e, -t9 poolpaks toit; lake; laisk inimene
.hülge, -, -t3 hüljes
hüll, hüllü, .hüllü37 1. hunnik; hulk, kogu, laam; ütte hüllü läbisegi, kokku; üte(h)n hüllü(h)n koos, laamas, segi; 2. > häll
.hüllelemä, hülleldäq, .hüllele85 vaaruma, kõikuma
.hülp*, hülbä, .hülpä35 tarretis, kallerdis
.hülp'mä, .hülpiq, hülbi63 1. lürpima, helpima; 2. sumama
.hülpämä, hülbädäq, .hülpä77 = .hölpämä kalpsama; hüpleva v koogutava kõnnakuga kõndima; sumama
.hülpü|mä, -däq, -80 poolpaksuks muutuma, hanguma, kallerduma, tarretuma; hülpünüq niguq süldiliim' kallerdunud nagu süldileem
hülü pääle oletamisi
hülüvälläq poolhangunud (süldi kohta)
hünis|emä, -täq, -e87 = hunisõma ümisema, inisema; pomisema
hünk', hüngi, .hünki37 hink (kala)
.hünk'mä, .hünkiq, hüngi63 nuuksuma, tihkuma; inisema, ümisema
.hünksnä, -, -t3 nuuksumine, tihkumine; inin, ümin
hün|nin, -inä, -inät4 = hunnin sumin, ümin, inin, undamine; pomin
hün|ä, -ä, -nä24 = hun'a tuim, laisk inimene, uimerdis
hünähtä|mä, -q, -83 = hun'ahtama ühmama, korraks pomisema
hünäh(t)üs, -e, -t9 = hun'ah(t)us ühmatus
|pin, -binä, -binät4 = hupin hubin, võbin, värelus
.hüppä = .huupi 1. ilma asjata; asjatu(lt), kasutu(lt); 2. huupi, umbropsu
.hüppämä, hüpädäq, .hüppä77 > .kargama [1.]
hüpä(h)n asjatu, tarbetu
hüpä|ts', -dsi, -tsit13 kerglane; kelkija
hüpüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 hüplema
hürel|emä, -däq, -e85 tülitsema; purelema
.hürgämä, hürgädäq, .hürgä77 üürgama, karjuma, röökima
hürgä|ts', -dsi, -tsit13 1. soperdaja; 2. karjuja, röökija
hürgä|tämä, -täq, -dä82 soperdama
hür|i, -i, -ri26 toriseja
hüris|emä, -täq, -e87 urisema; ümisema; jorisema
hüristä|mä, -q, -83 müristama
.hürkelemä, hürgeldäq, .hürkele85 kõhklema
.hürmelemä, hürmeldäq, .hürmele85 = hürmiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = hürmäste(l)lemä
hürmistä|mä, -q, -83 = .hürmämä
hürmä, -, -t2 tõre
hürmähtä|mä, -q, -83 käratama; kärgatama
.hürmämä, hürmädäq, .hürmä77 = .hürmistämä = hürmütämä kärkima, sõimama
hürmäste|(l)lemä = hürmüske|(l)lemä = hürmüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .hürmelemä = hürmiste(l)lemä tõrelema; sõimlema; torisema
hürmü|tämä, -täq, -dä82 = .hürmämä
hürp', hürbi, .hürpi37 ürp
.hürrämä, hürrädäq, .hürrä77 = .härrämä urisema; sõimama; mürisema
hür|rül', -ülä, -ülät4 1. tige; viril; purjus; 2. = kivihürrül rünt (kala)
.hürske, -, -t3 turske, tüse, priske
hürss', hürsi, .hürssi37 linamasin
hürsü|tämä, -täq, -dä82 loksutama; hüpitama
hürähtä|mä, -q, -83 uratama
hürähüs, -e, -t9 uratus
hüräsk', -i, -it13 toriseja
hür(r)ümür(r)ü, -, -t2 1. pikne; 2. toriseja
|tin, -dinä, -dinät4 judin, värin
hüt|t, -ü, -tü 37 = hutt' kaelustuvi, meigas
|tül, -dülä, -dülät4 udejas, hõre; hüdüläq hiussõq udejad juuksed
hütü|tämä, -täq, -dä82 häälitsema (kaelustuvi kohta); hütt hütütäs kaelustuvi häälitseb
hüvihüs, -e, -t9 headus; voorus
hüvilde parempidi; õigetpidi
hüvväkätt = häädkätt paremat kätt
hüvvüs, -(s)e, -t11 varandus, rikkus
hüvvü|tämä*, -täq, -dä82 rikastama
(v)ä, hü(v)ä, hüvvä24 = hää 1. hea; hästi; küllaltki, üpris; hüä (külh) hea küll, hästi; (kykkõ) hüvvä! kõike head!, nägemiseni!; hüvvä aigo! head aega!; hüä pall'o tüüd om taa as'agaq hästi (v üpris) palju tööd on selle asjaga; 2. vara, varandus; Kost sa taa hüä olõt saanuq? A vet ma taa iks üle uma hüä hoolõ sai. Kust sa selle varanduse oled saanud? No eks ma selle ikka oma hoole ja vaevaga sain
(v)ä.keiste kaunis hästi, kaunikesti
(v)ändüs, -e, -t9 1. headus; 2. vara
(v)äpooli|nõ, -dsõ, -st7 =(v)ä.puul|nõ, -sõ, -sõt6 = hääpoolinõ parempoolne
(v)äske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 (ennast teiste silmis) heaks tegema; heastama; hüvitama; käü ümbre ja hüäskeles hinnäst kyigilõ käib ringi ja teeb ennast teiste silmis heaks; mul tulõ taa sullõ ärq hüäskelläq mul tuleb see sulle hüvitada
(v)äste(le) 1. = .häste hästi; 2. hüvasti; hü(v)äste jätmä hüvasti jätma
hüü:, -, -d51 = vü:ü vöö; vööde
.hüübü|mä, -däq, -80 hüübima; kallerduma
.hüübüs, -e, -t9 kallerdis
hü:ü(v)li, -, -t1 = hööl'mäs höövel
.hüüpli, -, -t1 hüüp (lind)
hüü:rdümä, hüü:rdüdäq, höörü79 = vii:rdümä = vüü:rdümä veerema
hüü:rlä|ne, -(d)se, -st5 herilane
hyisk, hyisu, .hyisku36 (liigne) optimism, innustus; tormakus; hyisku täüs' (liialt) optimistlik, innustunud; tormakas
.hyiskama, hyisadaq, .hyiska77 hõiskama
.hymps'ma, .hympsiq, hympsi63 = .hõps'ma = .lymps'ma lõmpsima
hyng, hyngu, .hyngu37 lõhn, hõng; hingamine; hyngu haardma natuke puhkama, hingama
hyngahta|ma, -q, -83 < hyngahu|tma, -taq, -da62 = hyngutama veidi panema, lisama; hyngahti söögile vähä verevät pipõrd kah lisasin toidule ka natuke punast pipart
.hyngama, hyngadaq, .hynga77 = .hynkama lõhnama
.hyngsa, -, -t3 lõhnav
hyngukõ|nõ, -sõ, -ist8 natuke
hyngu|lyyr', -lõõri, -lyyri37 = helülyyr' hingekõri, hingetoru
hyngu|tama, -taq, -da82 = hyngahtama
.hynkama, hyngadaq, .hynka77 = .hyngama
hyygama, hõõadaq, hyyga77 = hyyhkama, hõõhadaq, hyyhka77 hõõgama, õhkama, õhkuma
hyyr(d)ma, hyyr(d)uq, hõõru64 = hõõratama hõõruma
i'de|aal', -aali, -.aali37 ideaal
i'de.aal|nõ, -sõ, -t6 ideaalne
idee, -, -d50 idee
ido, io, ito27 idu
idonõma, .iodaq e idonõdaq, idonõ89 = idänemä idanema
ido|tama, -taq, -da82 idusid küljest noppima; latsõq idotasõq kardohkit lapsed nopivad kartulitelt idusid
idänemä, iädäq e idänedäq, idäne89 = idonõma
igi|ha(l)l'as, -.ha(l)l'a, -ha(l)l'ast23 igihaljas
igra|tama, -taq, -da82 1. urgitsema, uuristama; tä igrat' mulgu ta uuristas augu; 2. jandama, nihelema; miä sa tan igratat tuu tooligaq! mis sa seal jandad selle tooliga!; 3. manguma; jonnima; närvidele käima; nii kavva tä igrat', ku ma tälle tuu ärq osti ta mangus nii kaua, kuni ma talle selle ära ostsin
igri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 immitsema
igä, iä, ikä25 1. iga, vanus; 2. = i(j)ä < egä [II] jää
igähü|mä, -däq, -84 vananema; iganema
igähüs, -e, -t9 vanadus, iga
igä|tsemä, -tsäq, -dse90 igatsema
igätsüs, -e, -t9 igatsus
igävä|ne, -dse, -st5 igavene
igäväste igavesti
igävüs, -e, -t9 1. igavus; 2. = ikävaig* igavik; 3. = ikävruum'* lõpmatu ilmaruum
ihatõ|(l)lõma†, -llaq, -(l)lõ86 hästi hoolitsema, hoidma
iherüs, -e, -t9 = eherüs jõeforell
ihes, -(s)e, -t11 = ehes < siig siig
.ihkama, ihadaq, .ihka77 ihkama, himustama
.ihkus, -õ, -t9 ihk, iha; vai no kyik' ihkus täüde lätt, miä ihkat kas siis kõik iha täide läheb, mida ihkad
.ihnama, ihnadaq, .ihna77 ihnsusest (mitte) raatsima; ihnõq ihna-i esiq süvväq ei tõsõlõ andaq ihne ei raatsi ise süüa ega teisele anda
ihna|ts', -dsi, -tsit13 = ihnus, -(s)õ, -t11 = ihnusk' ihnur, ihnuskoi
.ihnus, -õ, -t9 ihnsus
ihnusk', -i, -it13 = ihnus
ihnuskoi, -, -d53 = ihnõqkaal = ihnõqkoi ihnuskoi
ihnõ|du, -du, -tut1 = ihnõq
.ihnõhe = .ihnõlõ ihnelt
ihnõq|kaal, -kaala, -.kaala30 = ihnõqkoi, -, -d53 = ihnuskoi
.ihnõlõ = .ihnõhe
ihnõq, .ihnõ, ihnõt18 = ihnõdu ihne, kitsi
ih|o, -o, -ho26 ihu, keha
ihoalastõ(llaq) ihualasti
ihokat|õq, -tõ, -õt18 kehakate
iho.nuhklus, -õ, -t9 ihunuhtlus
iho|plaan', -plaani, -.plaani37 = kihäplaan' välimus, keha(kuju); tuu lats'kõnõ om väega ilosa ihoplaanigaq see tüdruk on väga ilusa keha(kuju)ga
ihotoidus, -(s)õ, -t11 toit, elatis
iho|täüs', -tävve, -täüt49 kõhutäis
ihovar'otus, -õ, -t9 = ihovar'otus|katsk, -kadso, -.katsko36 menstruatsioon; ku ihovar'otuskatsk säläh oll', sys pannit hammõ alt nõglagaq kinniq menstruatsiooni ajal panid särgi alt nõelaga kinni
ihoütsindä ihuüksinda
.iiba väga; liiga, üleliia; iiba suur' väga suur, liiga suur; iiba hoitminõ ka olõ-iq hüä üleliia hoidmine ei ole ka hea
ii:hnä > ii:(h)n ees
ii:(h)nkav|a, -a, -va28 eeskava
ii:(h)n|kiri, -kirä, -.kirjä43 eeskiri
ii:(h)notsa(h)n eesotsas
ii:(h)nperi(lde) = ii:speri(lde) ettepoole, edasi; hopõn' läts' iihnperi hobune läks ettepoole
ii:(h)npuu:l eespool
ii:(h)ntul|lõv, -õva, -õvat4 eestulev, järgmine
iira|tama, -taq, -da82 nihelema
.iirlä|ne, -(d)se, -st5 iirlane
iis'|kann', -kanni, -.kanni37 kastekann
ii:sli, -, -t1 eesel
ii:speri(lde) = ii:(h)nperi(lde)
ii:s|päiv, -päävä, -.päivä35 esmaspäev
ii:späävä|ne, -dse, -st7 esmaspäevane
ii:st eest
ii:st|kynõq, -.kynnõ, -kynõt18 kõne; ettekanne
ii:st'lä|ne, -(d)se, -st5 eestlane
ii:stol|lõi*, -õja, -õjat4 esindaja; asetäitja; asendaja; presidendi aokirändüsiistollõi presidendi pressiesindaja; juhtja iistollõi direktori asetäitja
ii:st olõma eest olema, asendama; esindama; tä om latsilõ imä iist ta on lastele ema eest; ta asendab lastele ema; tä om seminääril instituudi iist ta esindab seminaril instituuti
ii:stvi|täi, -däjä, -däjät4 eestvedaja, juht
ii:st.võtja, -, -t3 eestvõtja, algataja, organisaator
ii:st.ütlejä, -, -t3 eeslaulja
ikahta|ma, -q, -83 < ikahu|tma, -taq, -da62 korraks nutma
ikeldä|mä*, -q, -83 takistama
ikeldü|mä, -däq, -84 takerduma; ikalduma
ikelüs, -e, -t9 takistus; õnnetus, viperus; ikaldus; mul tullõn juhtu üts' ikelüs mul juhtus tulles üks õnnetus
ik|eq, -ke, -et18 = ikäs
ikim, igime, igend16 ige
ik|k, -u, -ku37 nutt; itk
.ikma, ikkõq, ikõ61 nutma
iks = yks ikka
ikuli|nõ, -dsõ, -st5 = iku|nõ, -dsõ, -st7 nutune
iku|tama = ikõ|tama, -taq, -da82 nutma ajama, nutta laskma
ik|äs, -kä, -äst22 = ikeq ike; ku härgigaq künneti, panti ikäs härile sarvi külge kui härgadega künti, pandi ike härgadele sarvede külge
ikäv, igävä, igävät4 1. igav; 2. pikk, kauakestev; 3. igavus
ikäv|aig*, -ao, -.aigo36 = igävüs [2.] igavik
ikäv|ruum'*, -ruumi, -.ruumi37 = igävüs [3.] lõpmatu ilmaruum
.ilda hilja
.ilda.aigo hiljuti, hiljaaegu
.ildampa hiljem
.ildas .jäämä hiljaks jääma, hilinema
ilehehe = ilehele 1. siledasti; 2. korralikult, mõistlikult
ilestä|mä, -q, -83 = hilestämä < .paitama, < silestämä, < silitsemä, < .sillämä silitama; siluma
ile|tämä, -täq, -dä82 läikima
illaha|nõ, -dsõ, -st5 = illanõ
illahu|tma, -taq, -da62 hilinema; ku tä üts' puul' tunni illahut, tuust olõ-i midägiq, a ku märk' naadagiq illahutma, sis tulõvaq pahandusõq kui ta üks pool tundi hilineb, pole sellest midagi, aga kui mõtleb hakatagi hilinema, siis tulevad pahandused
illa|k, -gu, -kut13 1. aeglane; 2. hiline; tuu jääs pall'o illagu ao pääle see jääb liiga hilisele kellaajale
illakult = illaldõ hiljuti; hilja
illa|nõ, -dsõ, -st7 = illahanõ hiline; illanõ õdak hiline õhtu; illadsõq kardohkaq hilised kartulid
ille, -, -t14 = hille sile; libe
il|los, -osa, -osat4 ilus, kaunis, kena
ilm, ilma, .ilma30 1. ilm; kliima; ilmatiidüs e -teedüs ilmateade; ilmakuulutus e ilma ettekuulutus ilmaennustus; palmiq kasusõq lämmän ilmavüün palmid kasvavad soojas kliimavöötmes; 2. maailm; universum, kõiksus; seo ilma aigu tänapäeval, nüüdsel ajal
ilma ilma; ilma as'andaq ilma asjata
.ilma = .ilmu(isi) [1.] ilmsi; unõn vai ilma unes või ilmsi
ilma.aigo ilmaaeaegu
ilma|du, -du, -tut1 tohutu, ilmatu, väga
ilmael|o, -o, -lo26 maailma elu; ilmalik elu
ilmahulg'us, -(s)õ, -t11 rändur, hulkur
ilmaja|go, -o, -ko27 manner, maailmajagu
ilmakäänüs*, -(s)e, -t11 < ilma.ütlejä* ilmaütlev (kääne), abessiiv
ilmamaa, -, -d50 = maailm maailm
ilmamer|i, -e, -d, m omast ja osast -ri41 = suur'meri ookean, maailmameri
ilma(h)n = ilma(h)ngi ilmaski, (mitte) kunagi
ilma|rahvas, -.rahva, -rahvast22 küla- v linnarahvas, võõrad inimesed; avalikkus; säet hinnäst ilmarahva naarus asetad enese avalikkuse naerualuseks
ilmast .ilma alati, ühtelugu
ilma|sõda, -sya, -sõta29 = ilmatapõlus, -õ, -t9 maailmasõda
ilmatuhe = ilmatulõ tohutult, väga
ilma.ütlejä*, -, -t3 > ilmakäänüs*
ilm.essümäldäq (ilm)eksimatu(lt)
ilm.kistumaldaq tohutult, väga
.ilmli|k, -gu, -kku38 1. maine, maapealne, ilmalik; 2. ühiskondlik; ühiskondlikult aktiivne
ilm.lõpmaldaq = ilmotsatulõ väga, tohutult, lõputult
.ilmu(isi) 1. = .ilma ilmsi, tõeliselt; 2. avalikult, suisa
ilmuli|nõ, -(d)sõ, -st5 maapealne olend, elusolend (vrd kalmulinõ)
.ilmu|ma, -daq, -80 ilmuma; ilmsiks tulema
ilmus*, -sõ, -t11 nähtus; ilming
ilmu|tama, -taq, -da82 ilmutama
ilmvõimaldaq ilmvõimatu
il|o, -o, -lo26 1. rõõm, lõbu, lust; 2. ilu, kaunidus
ilo|du, -du, -tut1 = ilõdu inetu, ebameeldiv; kohatu
ilodus, -õ, -t9 1. ilu, kaunidus; 2. iludus, kaunitar
ilojut|t, -u, -tu37 (nalja)jutt
iloli|nõ, -dsõ, -st5 < lõpus [II] lõbus, rõõmus, lustlik
ilo|mii:s', -mehe, -mii:st39 pillimees, eeslaulja
ilo|puhm, -puhma, -.puhma31 ilupõõsas
ilopuu, -, -d50 ilupuu
ilosahe = ilosalõ ilusasti; korralikult
ilos.ampa ilusamini
ilosta|ma, -q, -83 kaunistama
ilo|tama, -taq, -da82 1. lõbutsema; 2. uhkeldama
ilotuhe = ilotulõ inetult, ebameeldivalt; kohatult
ilotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv ilotama
ilovi|täi, -däjä, -däjät4 mardisant
ilves, -(s)e, -t11 = ilvessusi ilves
ilves|hain, -haina, -.haina30 villpea (rohttaim)
ilves|susi, -soe, -sutt42 = ilves: ilvessusi lätt puuhtõ niguq orravgiq ilves läheb puu otsa nagu oravgi; muuq soeq kaksasõq eläjäle lyyri, a ilvessusi kaksas lehmäl takast udarat (muud) hundid lähevad loomale kõri kallale, aga ilves rebib lehmal tagant udarat
ilõ|du, -du, -tut1 = ilodu
imah(t)u|ma, -daq, -84 = .imbu|ma, -daq, -80 = .imbü|mä, -däq, -80 = imäh(t)ümä (pisut) magusaks muutuma, imalduma; seismisel riknema (vilja kohta); imähtünüq vili ei lääq häste kasuma riknenud vili ei lähe hästi kasvama
ime|asi, -as'a, -.asja43 imeasi, ebaharilik asi v nähtus
imeh, .imme, imeht20 = imeq ime
imehte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv imestama; imetlema
imehtä|mä, -q, -83 1. imestama; 2. (imestamisega) kaetama
imeh(t)üs, -e, -t9 1. imestus; vaimustus, imetlus; 2. kaetus, kuri silm
imeli|k, -gu, -kku38 > ands'ak
im|emä, -meq, -e69 imema
imeq, .imme, imet20 = imeh
ime(h)te|go, -o, -ko27 imetegu
imete|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv imetämä
imetäjä, -, -t3 imetaja
ime|tämä, -täq, -dä82 imetama
im|i, -i, -mi26 lastek ema, emme
immis, -(s)e, -t11 emis
immi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 1. immitsema; 2. (pikkamisi) imema; juuq, mis sa tuust pudelist immitset joo, mis sa sellest pudelist imed
immo, -, -t2 lastek emise meelitusnimetus ja kutsumishüüd
im|ä, -ä, -mä24 ema
imähius, -(s)õ, -t11 sünnijuus, -juuksed
imähtä|mä, -q, -83 pisut magusaks muutma, imaldama
imäh(t)ü|mä, -daq, -84 = imah(t)uma = imbuma pisut magusaks muutuma, imalduma; seismisel riknema (vilja kohta)
imä|k, -gu, -kut13 võõrasema
imäkeeli|ne, -dse, -st7 emakeelne
imä|kii:l', -keele, -kii:lt40 emakeel
imä|koda, -kua, -kota27 emakas
imälep|p, -ä, -pä35 sanglepp
imäli|ne, -dse, -st5 1. ema omav (st ema on elus); 2. ema ligi hoidev; suur' lats', a yks imäline suur laps aga ikka hoiab ema ligi; 3. võimeline emaks saama
imänd, -ä, -ät13 emand, proua
imändäkal|a, -a, -la28 võldas (kala)
imä|ne, -dse, -st7 emane
imä|saibas, -.saiba, -saibast22 kuhjavarras
inahta|ma, -q, -83 korraks inisema
inahus, -õ, -t9 = inähüs (hetkeline) inin
in|a(ha)ma, -naq e -adaq, -na e -aha88 = inisemä inisema; pinisema
i'ndi.aanla|nõ, -(d)sõ, -st5 indiaanlane
.indiala|nõ, -(d)sõ, -st5 indialane
inds'|hammas, -.hamba, -hammast23 = indsik pidevalt naerja; nalja-, irvhammas
.indsi = indsile irevil(e), irvakil(e); hambaq indsi hambad irevil(e)
indsi|k, -gu, -kut13 = inds'hammas
indsile = .indsi
indsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv indsitämä
indsi|tämä, -täq, -dä82 1. irvitama, itsitama; 2. hambaid paljastama
.inds'mä, .indsiq, indsi63 narrima, irvitama
.indsü|mä, -däq, -80 1. irevile minema; 2. immitsema
inemi|ne, -se, -st5 inimene; isik
inemise|lats', -latsõ, -last39 inimeselaps
inemise|luu:m, -looma, -luu:ma31 inimesehakatis
inemisesüü:jä, -, -t3 inimsööja
inemisetük|k, -ü, -kü37 sõim, halv inimene, inimesetükk
inemis|kund*, -kunna, -.kunda32 inimkond
inemli|ne*, -dse, -st5 inimlik
ingerlä|ne, -(d)se, -st5 ingerlane, Ingerimaa soomlane v isur
i'nger|vii:r', -veeri, -vii:ri37 = i'ngvii:r'
.inglis(e)keeli|ne = .inglus(õ)keeli|ne, -dse, -st7 > .inglüs(e)keeline
.inglä|ne, -(d)se, -st5 inglane
.inglüs(e)keeli|ne, -dse, -st7 < .inglis(e)keeline, < .inglus(õ)keeline ingliskeelne
.inglüstin|a, -a, -na28 tina
i'ng|vii:r', -veeri, -vii:ri37 = i'ngervii:r' ingver
ingõrda|ma, -q, -83 = yngõrdama vingerdama, väänlema
ingõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv ingõrdama
inis|emä, -täq, -e87 = ina(ha)ma inisema, pinisema
inne 1. enne, esmalt; varemalt; üts' inne viimäst eelviimane; kats' inne viimäst eel-eelviimane; 2. > ynnõ
inne.aigo enneaegu, enneaegselt
innedä|ne, -dse, -st5 = inneskine
inneguq, = inne kuq enne kui
innemb = innembi(de) = innembä 1. enne(m), esmalt; varemalt, aegsamalt, rutem; 2. ennem, pigem(ini), meelsamini
innembägese > innembähe = innembäle = innembüisi rutem
innembä|ne, -dse, -st5 = inneskine
innem.büisi 1. vanasti, enne(malt), varemalt; 2. rutem
innemu(i)stinõ, -dsõ, -st7 = inne.mu(i)stõnõ ennemuistne
inne.mu(i)stõ ennemuiste, ennevanasti
inne.mu(i)stõ|nõ, -dsõ, -st5 = innemu(i)stinõ
inne(t)si|ne = inneski|ne, -dse, -st5 = innedäne = innembäne < innine endine; äsjane; endisaegne; tä käve uma inneskidse ülembä man ta käis oma endise ülemuse juures; kas tiiät, midä tuu inneskine pauk tähend'? kas tead, mis see äsjane pauk tähendas?
innest(ä) ennist, enne, äsja, hiljuti
innevanast(õ) ennevanasti, muiste
inni|ne, -dse, -st7 > inneskine
insi|nör, -nöri, -.nörri38 = insi|nüü:r', -nööri, -.nüü:ri37 insener
insti|tuut', -tuudi, -.tuuti37 instituut
inähüs, -e, -t9 = inahus (hetkeline) inin
inämb < ämp enam; rohkem; olnuq hüä, ku tä inämb siiäq tulnu-s oleks hea, kui ta enam siia ei tuleks
inämblä|ne, -dse, -st5 enamlane, bolševik
inämb-vähämb enam-vähem
inämbält (jaolt) enamasti, enamjaolt
inämbähe = inämbäle = inämbäste = inämbüisi = inämbüste enamasti
inämbüs, -e, -t9 enamus
inämbüste = inämbüisi
ipo, -, -t2 = irbus väike lameda põhjaga lootsik, küna
ir|a, -a, -ra26 = iranõ ihar, himur, tiirane
ir|a(ha)ma, -adaq e -raq, -ra e -aha88 hirnuma, hinkuma; inisema; irisema
ira|nõ, -dsõ, -st7 = ira
irask', -i, -it13 iriseja
irbus, -(s)õ, -t11 = ipo
ir|i, -i, -ri26 irin, nurin; kius, jonn; irri ajama irisema
iri|pill', -pilli, -.pilli37 = irupott' = piripill' = viripill' piripill, viriseja, iriseja
iris|emä, -täq, -e87 = .irrama, irradaq, .irra77 irisema, nurisema, virisema
ir|rin, -inä, -inät4 irin, nurin; nutt; jonn
irupot|t', -i, -ti37 = iripill'
.irvelemä, irveldäq, .irvele85 = korduv irvitämä
irv'|hammas, -.hamba, -hammast23 = irvik irvhammas
.irvi = irvile irvi, irevil(e) (hammaste kohta)
irvi|k, -gu, -kut13 = irvhammas
irvile = .irvi
irvite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv irvitämä
irvi|tämä, -täq, -dä82 = .irv'mä, .irviq, irvi63 irvitama, nöökama
isah(t)u|ma, -daq, -84 = isonõma isunema, isu tundma
isah(t)us, -õ, -t9 = iso
isa|nõ, -dsõ, -st7 = isonõ
.isk'mä, .iskiq, isi63 1. (lõnga) korrutama, (nööri) keerutama; korrutama (matemaatikas); 2. (ennast) moondama; muundama miis' iske hindä sivvus mees moondas enda maoks
.is|lam', -lami, -.lammi38 islam, muhamedi usk; islamiusolinõ islamiusuline
islandla|nõ, -(d)sõ, -st5 islandlane
is|o, -o, -so26 = isah(t)us isu
isoli|nõ, -dsõ, -st5 = iso|nõ, -dsõ, -st7 = isanõ näljane; hea söögiisuga, ablas; himukas
isonõ|ma, -daq, -89 = isah(t)uma
issi|k, -gu, -kut13 pealekaebaja, nuhk
.issänd, -ä, -ät13 issand
istang, -u, -ut13 istandik
.istma, .istuq, istu73 istuma
istukillaq istuli
.istu istukil(e), istuli
istuskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .istma: istuskõllõs ütest paigast tõistõ paika, ei viisiq tüüd tetäq istub aina ühest kohast teise kohta, ei viitsi tööd teha
istu|tama, -taq, -da82 istutama
istutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv istutama
.istõ|pink', -pingi, -.pinki37 istepink
istõq, .istmõ, istõnd16 iste
i.taalla|nõ, -(d)sõ, -st5 itaallane
itsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv itsitämä
itsi|tämä, -täq, -dä82 itsitama
.iukõlõma, iugõldaq, .iukõlõ85 hinkuma (hobuse kohta)
i(j)ä, i(j)ä, ijjä e iiä, sisseü .ijjä e .iiä, m omast ja osast ijji e iiji, m sisseü .ijji(he) e .iiji(he), m alaleü ijile25 = igä [2.] < egä [II] jää
i(j)ähoki, -, -t2 jäähoki
i(j)ä|kahr, -kahru, -.kahru37 jääkaru
i(j)ä|kard, -karra, -.karda33 = i(j)ä|kirdsõq, -.kirdsõ, -kirdsõt18 jääkirme
i(j)ä|külm, -külmä, -.külmä35 jääkülm
.iäle eales, iganes; saat, miä iäle tahat saad, mida iganes tahad
.iäli|ne, -dse, -st5 1. ealine, vanune; 2. eakas
i(j)ä|mulk, -mulgu, -.mulku37 jääauk
i(j)ä.murdja, -, -t3 jäälõhkuja
i(j)ändü, -, -t1 (suurem) jäätunud koht (nt teel v mäenõlval); *jääliustik
i(j)ä|ne, -dse, -st7 jäätunud; jäine, jääkülm
i(j)ä|plaak', -plaagi, -.plaaki37 jäätükk, -pank
i(j)äpra|gi, -gi, -ki26 jäätükid; peenikesed jääkillud
.iärm, -e e -ä, -et e -ät4 idu
i(j)ä|t(s)ilk, -t(s)ilga, -.t(s)ilka31 jääpurikas
.|tämä, -täq, -dä81 idandama
i(j)ä|tämä, -täq, -dä81 jäätama
i(j)ä|tümä, -tüdäq, -dü84 jäätuma
.iätüs, -e, -t9 eluiga; ma umah iätüseh olõ-i säänest asja nännüq ma pole oma eluea jooksul sellist asja näinud
i(j)ätüs, -e, -t9 1. jäätus, jäide; 2. jäätis
ja ja
jaa jaa
jaabõrda|ma, -q, -83 = laabõrdama laaberdama
jaam, jaama, .jaama30 jaam
.jaamama, jaamadaq, .jaama77 hulkuma, kolama; ringi tõmbamajaamõrda|ma, -q, -83 mässama, hullama; kolama
jaani|hain, -haina, -.haina30 = jaani|lill', -lilli, -.lilli37 jaani-õnnehein (rohttaim)
jaani|mari, -mar'a, -.marja43 sõstar; verrev jaanimari punane sõstar; valgõ jaanimari valge sõstar
jaanipuul'|päiv, -päävä, -.päivä35 jaanilaupäev, 23. juuni
jaani|päiv, -päävä, -.päivä35 jaanipäev, 24. juuni
jaani|silm, -silmä, -.silmä35 = jaanivagõl jaaniuss
jaani|tuli, -tulõ, -tuld, sisseü -.tullõ41 jaanituli
jaani|vagõl, -vagla, -.vakla45 = jaanisilm jaaniuss
jaaniüü:, -, -d51 jaaniöö
jaanu|aar', -aari, -.aari37 = jaanu|ar', -ari, -.arri38 > .vahtsõ.aastakuu
jaapanla|nõ, -(d)sõ, -st5 jaapanlane
ja|gama, -kaq, -a59 1. jagama, jaotama; 2. taipama
jagari|k, -gu, -kku38 kidur, igerik (hrl puu kohta)
ja|go, -o, -ko27 jagu, osa; jako saama jagu saama
jagoli|nõ, -(d)sõ, -st5 = jagoni|k, -gu, -kku38 osanik; osasaaja, osaline; siin jaetas hüvvä, tulõq ruttu jagonigus, muido jäät ilma! siin jagatakse varandust, tule ruttu osaliseks, muidu jääd ilma!
jagonõma, .jaodaq e jagonõdaq, jagonõ89 jagunema
jagõlus, -õ, -t9 jagelus
jagõl|õma, -daq, -õ85 jagelema
jah jah
jahehõhe = jahehõlõ jahedalt, jahedasti
ja(h)he|leht', -lehe, -.lehte34 seakapsas
ja(h)helih|a, -a, -ha28 sült
jahhe, -, -t14 jahe
jahheli|k, -gu, -kku38 = jahhepooli|nõ, -dsõ, -st7 jahedavõitu
jahi|mii:s', -mehe, -mii:st39 jahimees
jahipin|i, -i, -ni26 jahikoer
jahi|püss, -püssä, -.püssä37 jahipüss
jahmah(t)u|ma, -daq, -84 = hahmah(t)uma = jähmäh(t)ümä = jämäh(t)ümä jahmuma, ehmuma
jahmah(t)us, -õ, -t9 = hahmah(t)us = jähmäh(t)üs jahmatus, ehmatus
jaht', jahi, .jahti36 jaht
.jaht'lõma, jaheldaq, .jaht'lõ78 jändama; tülitsema, vaidlema
.jaht'ma, .jahtiq, jahi63 1. jahtima, küttima; 2. jändama
.ja(a)htuma, .ja(a)htudaq, ja(a)hu79 jahtuma
jah|u, -u, -hu26 = jauh jahu
jahu|nõ, -dsõ, -st7 = jauhõnõ jahune
ja(a)hutaja, -, -t3 jahutusseade; radiaator (mootorsõidukeil)
ja(a)hu|tama, -taq, -da79 jahutama
ja(a)hutus, -õ, -t9 jahutamine; jahuti
ja(a)hutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv ja(a)hutama
jahvõrda|ma, -q, -83 1. õgima, sööma; 2. lobisema, latrama
.jairama, jairadaq, .jaira77 kõlvatut elu elama
jakap|päiv, -päävä, -.päivä35 jaagupipäev, 25. juuli
jak|k, -u, -ku37 jätk, lisa, pikendus; liide; liiges; lüli; jätkuvus, piisavus; jakku (leibä)! jätku leivale!; jakuhalu liikmevalu; *jakuq -lik ja -line keel liited (sufiksid) -lik ja -line
jak|k', -i, -ki37 jakk, kuub
jak|kama, -adaq, -ka77 jätkama, lisama, pikendama
jakku|ma, -daq, -80 jätkuma, piisama
jakkus*, -õ, -t9 protsess; *ütsipidine jakkus pöördumatu protsess; *katsipidine jakkus pööratav protsess
.jakliga|nõ, -dsõ, -st5 jätkuline; lüliline
.jaksa, -, -t3 kauaks jätkuv; piisav, tõhus
jakuli|nõ, -dsõ, -st5 jätkuline; lüliline; -osaline; kolmõjakulinõ kolmejätkuline
jaku|tama, -taq, -da82 1. kokku hoidma, pikema aja peale jaotama; taa rahagaq tulõ kuu lõpuniq ärq jakutaq selle rahaga tuleb kuu lõpuni välja tulla; 2. jätkukaupa tegema
jala = jalagaq = .jalgsi jala, jalgsi
jala|jälg', -jäl'e, -.jälge34 = jalats'omp jalajälg
jala.käüjä, -, -t3 jalakäija
jala|n'arts, -n'ardso, -.n'artso37 = jalarätt' = jalgrätt' jalanärts, jalarätt
jalaperähi|ne, -dse, -st5 = jalaperä|ne, -dse, -st7 jala järgi, jalga sobiv
jalapühüs, -(s)e, -t11 jalamatt, -rest; jalapühkimise rätt
jalarät|t', -i, -ti37 = jalan'arts
jalas, -(s)õ, -t11 (kelgu, saani vms) jalas
jala|tall, -talla, -.talla30 jalatald
jala|ts'omp, -ts'ombo, -.ts'ompo37 = jalajälg'
jala|vaiv, -vaiva, -.vaiva30 jalavaev
jalg, jala, .jalga33 jalg (jäse; alus; pikkusmõõt - 0,3048 m)
.jalgama, jaladaq, .jalga77 1. käima; jooksma; põgenema; 2. jalule tõusma, tervenema; haigõ nakkas jo jalgama haige hakkab juba tervenema
.jalgapannus, -õ, -t11 jalanõu
jalg|laud, -lavva, -.lauda33 tallalaud (kangastelgedel, vokil)
.jalgoalo|nõ, -dsõ, -st7 jalgealune
.jalgopite(h)n jalgupidi
.jalgo|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet18 jalgevahe
jalg|pall', -palli, -.palli37 jalgpall
jalgra|da, -a, -ta29 jalgrada
jalgrat|as, -ta, -ast22 jalgratas
jalgratta|mii:s', -mehe, -mii:st39 = jalgratta.sõitja, -, -t3 jalgrattur
jalgrät|t', -i, -ti37 = jalan'arts
.jalgsi = jala jala, jalgsi
.jalgu|ma, -daq, -80 idanema, idujuurt ajama
jalg|värdeq, -.värte, -värdet18 = jalgväreht' = jalgväräht', -i, -it13 jalgvärav
jal|lai, -aja, -ajat4 jalakas
jalo|du, -du, -tut1 jalutu
jaloldaq = jalodu
jalo(h)n jalus, ees, tüliks
jalo|tama, -taq, -da82 1. kõnnitama (pms hobust); 2. jalutama, kõndima
jalo|ts', -dsi, -tsit13 jaluts
jalotsi(he) püstijalu; jalotsi põdõma püstijalu põdema
jalotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv jalotama
jalus, -(s)õ, -t11 1. vikati käepide, löe kark; jalus pandas vikahtilõ niitjä naba korgustõ käepide pannakse vikatile niitja naba kõrgusele; 2. (sadula) jalus, jalaraud
jam|a, -a, -ma26 1. = juhm muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul); ärqlüüd kotussõ pääle vai haigõ sõrmõjaku kottalõ aja jama üles ära löödud kohale või haige sõrmeliigese kohale tekib muhk; 2. jama, loba
jambal', -i, -it4 = jandal' [1.] jant; jama, tülin, sekeldus; kagos om no jambal' ku bussi tulõki-iq vaat kus on nüüd jama kui bussi ei tulegi
.jamps'ma, .jampsiq, jampsi63 1. jampsima, segast juttu rääkima, sonima; 2. jampsima, jändama
jandal', -i, -it4 1. = jambal'; 2. vigurivänt, vembumees
.jandama, jannadaq, .janda77 jändama; hullama
jandi|tama, -taq, -da82 janditama, jantima
jand'o, -, -t2 1. vigurimees; tülinorija; 2. jant
.jankõlõma, jangõldaq, .jankõlõ85 riidlema, vaidlema
jan|o, -o, -no26 janu
janoli|nõ, -(d)sõ, -st5 janune, janu tundev olend
jano|nõ, -dsõ, -st7 janune, janus olev
janonõ|ma, -daq, -89 janu tundma; soolanõ aja inemise janonõma soolane paneb inimese janu tundma
jant', jandi, .janti37 1. jant, vigurdamine; sekeldus; 2. jändrik, okslik puu
.jant'ma, .jantiq, jandi63 jantima, jändama; hullama
jao.kaupa jaokaupa
.jaoldõ = jaolt jaoti, kohati, osalt, osaliselt
.jaoldõ|nõ*, -dsõ, -st5 osaline, mittetäielik
jaos jaoks
jaos|kund, -kunna, -.kunda32 jaoskond
.jao|tama, -taq, -da81 jaotama
.jaotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv jaotama
jaotüü:, -, -d52 tükitöö
japa|tama, -taq, -da82 lobisema; tulemusteta vaimset tööd tegema
japatus, -õ, -t9 lobisemine; tulõ es taast kuunolõkist midägiq, oll' üts' japatus ynnõ ei tulnud sellest koosolekust midagi, oli ainult üks lobisemine
jargan', -i, -it4 sõim halb inimene; lobiseja
jark, jargu, .jarku37 jäme (lõnga, jahu, riide kohta)
.jarrama, jarradaq, .jarra77 jorisema; mürisema
jaskar', -i, -it4 külapidu, simman
jats, jatsu, .jatsu37 1. vana inimene v ese; 2. džässmuusika
jauh, jauhõ, .jauhõ35 = jahu jahu
jauha|tama, -taq, -da82 > .jauhma
jauhatus, -õ, -t9 jahvatamine; jahvatatav; jahvatatu
.jauhma, .jauhaq, jauha61 < jauhatama 1. jahvatama; 2. lobisema, latrama
jauhõ|nõ, -dsõ, -st7 = jahunõ jahune
.jaurama, jauradaq, .jaura77 jaurama, lärmitsema
jebona|jalg = jeboni|jalg, -jala, -.jalga33 sõim vastuhakkaja, revolutsionäär
jo(q) 1. ju; om jo on ju; 2. = joba juba; hahetas joq juba koidab
jo|bi, -bi, -pi26 loba; lori; lobiseja
jobis|õma, -taq, -õ87 = jõbisõma vastu rääkima, nurisema; lobisema
jobo|tama, -taq, -da82 jobutama, jändama, (töö juures) aega viitma
jogur|t', -di, -tit13 jogurt
joht < mitte mitte, küll, küll mitte (lauses eitust tugevdavalt); ma joht tiiä-iq mina küll ei tea, mitte ei tea; olõ-i tuu hää joht hea see küll ei ole
.johtuma, .johtudaq, johu79 < .juhtuma juhtuma; sattuma
.johtumiisi juhtumisi
.johtumi|nõ, -sõ, -st5 = johus, -(s)õ, -t11 < juhus juhus; hüä johtumine päst' mu hädäst hea (õnnelik) juhus päästis mu hädast
johusli|nõ, -dsõ, -st5 < juhuslinõ juhuslik
johvi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = johv'k(as), .johv'ka, johv'kast15 = joobik = joop'kas = joovik sinikas, joovikas
joku|tama, -taq, -da82 jokutama, aega viitma; kokutama
.jommi jommi, purju
jommi(h)n jommis, purjus
.jon'ma, .jonniq, jonni63 = .jun'ma jonnima, kiusu ajama
jonn', jonni, .jonni37 = junn' [2.] jonn, kius
joobi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = johvik = joop'k(as)
joobõr', -i, -it4 = joobõr'mann' = joobõrus joodik; hulgus
joobõrda|ma, -q, -83 purjutama, jooma, laaberdama, ringi aelema; joobõrdas jo nätäl' aigo purjutab juba nädal aega
joobõr'|mann', -manni, -.manni37 = joobõrus, -õ, -t9 = joobõr'
joodi|k, -gu, -kut13 joodik, alkohoolik
jooga, -, -t2 jooga, India enesetäiustamisõpetus
joogihä|dä, -dä, -tä24 = joogijan|o, -o, -no26 joogijanu; mul om hirmsa joogihädä mul on hirmus joogijanu
joogipooli|nõ, -dsõ, -st7 joogipooline
joomatõ|bi, -võ, -põ25 joomatõbi, alkoholism
jooni|k, -gu, -kut13 = joonika|nõ, -dsõ, -st5 = joonilinõ = jooninõ = joonõlinõ = juu:n'liganõ jooneline; triibuline
joonikli|nõ, -dsõ, -st5 1. = joonik; 2. keeruline, konksuga; tuu olõ-i niisama, tuu om üts' jooniklinõ värk' see ei ole niisama, see on üks keeruline värk
joonili|nõ, -dsõ, -st5 = jooni|nõ, -dsõ, -st7 = joonik
joonista|ma, -q, -83 = joonitsõma joonistama
joonistus, -õ, -t9 joonistus, pilt
jooni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = joonistama
joonõli|nõ, -dsõ, -st5 = joonik
joonõ|tama, -taq, -da82 joonestama; jooni tõmbama (nt puutööd tehes)
joop'k(as), .juu:p'ka, joop'kast15 = joobik = johvik
joosi|k, -gu, -kut13 jooksik; hulgus; püsimatu; läämiq püvvämiq tuu joosigu põrsa kinniq lähme püüame selle jooksiku põrsa kinni
joosiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 jookslema
joosi|tama, -taq, -da82 1. edasi-tagasi jooksma; 2. joosta laskma; jooksutama; 2. paaritama
joositõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv joositama
joospõrda|ma, -q, -83 laaberdama; purjutama
joosu|aig, -ao, -.aigo81 jooksuaeg, innaaeg
joosukotus, -(s)õ, -t11 voolukoht (ojas, jões), lekkekoht (nõul); otsiq piimäkarral joosukotus vällä otsi piimanõul lekkekoht üles
joosul jooksul, kestel
joosu|poiss', -poisi, -.poissi37 jooksupoiss, käskjalg; õpipoiss
joovah(t)u|ma, -daq, -84 purju jääma; joobuma
joovi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = johvik sinikas, joovikas
jopahta|ma, -q, -83 vedama (hästi minema); tuu sul häste jopaht', et sa ello jäiq sul vedas, et sa ellu jäid
jopa|tama, -taq, -da82 lobisema
jopa|ts', -dsi, -tsit13 lobiseja
jo|pul', -buli, -bulit4 (lamba) pabul
jorahta|ma, -q, -83 < jorahutma korraks jorisema, midagi äkki vihaselt ütlema, nähvama
jorah(t)us, -õ, -t9 äkiline häälitsus, jorin
jorahu|tma, -taq, -da62 > jorahtama
jor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = .jorrama lobisema, latrama; torisema, jorisema
jordo|tama, -taq, -da82 laaberdama
joris|õma, -taq, -õ87 jorisema; torisema
jor|o, -o, -ro26 1. joru; laulujoru; jorin; jonn; 2.* tekst
joro|tama, -taq, -da82 (laulu) jorutama; aega viitma; jonni ajama
jorotus, -õ, -t9 jorutus
jorotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv (laulu) jorutama
.jorrama, jorradaq, .jorra77 = jora(ha)ma
jor|rin, -ina, -inat4 jorin
jorss', jorsi, .jorssi37 1. jäme, lõtv nöör; 2. tühi jutt; 3. (teismeline) poiss; noor isasloom; kutsuq umaq jorsiq kokko ja panõmiq taa pullijorsi auto pääle kutsu oma poisid kokku ja paneme selle noore pulli auto peale
jos† kui; jos muna om valmis, sys süüq, a ku eiq, sys keedämiq viil kui muna on valmis, siis söö, aga kui ei, siis keedame veel
joud, jo(vv)u, .joudu36 < jõud jõud, jaks, ramm, võhm
.joudma, (.)joudaq, jovva, min 1. p jovvi e .joudsõ, min 3. p joud' e .joudsõ66 < .jõudma jõudma, jaksama; suutma; (kuhugi) jõudma
.joudsa, -, -t3 jõudus, edenev
.joudsahe = .joudsalõ jõudsasti
.jouduma, .joududaq, jovvu79 jõuduma, edenema, laabuma
.joudumüü:dä jõudumööda
jo(vv)ukahe = jo(vv)ukalõ jõukalt, rikkalt
jo(vv)uka|s, -dsõ, -t5 jõukas, rikas
jo(vv)u.kaupa 1. kõigest jõust; 2. vägisi; 3. jõudumööda
joul, joulu, .joulu37 < jõul sag m jõul; egä joul om esiqmuudu iga jõul on isemoodi
jo(vv)uli|nõ, -dsõ, -st5 1. jõuline, tugev; 2. jõukas, rikas; 2. kehtiv, maksev
joulukuu, -, -d50 < de'tsembri detsember
joulu|kuus', -kuusõ, -kuust39 jõulukuusk
joulupuu:l'|päiv, -päävä, -.päivä35 jõululaupäev, 24. detsember
joulupühiq, m -pühhi, -pühhi24 jõulupühad
jouluvan|a, -a, -na28 jõuluvana
jouluõda|k, -gu, -gut e -kut13 jõuluõhtu
jo(vv)u|mii:s', -mehe, -mii:st39 jõumees, vägimees
jo(vv)u|tama, -taq, -da82 jõudu v energiat andma; aitama; edendama, arendama
jovvõ|du, -du, -tut1 jõuetu
jovvõtus, -õ, -t9 jõuetus
ju|bi, -bi, -pi26 = jubu|ts', -dsi, -tsit13 lühike, napp rõivas (nt seelik); kevväi om käen, tütrigõl jubiq sälän kevad on käes, tüdrukutel miniseelikud seljas; taa jubuts' jätt nabakõsõ kah vällä see lühike rõivas jätab nabakese ka välja
judis|õma, -taq, -õ87 lõdisema, võbisema, värisema
ju|ga, -a, -ka27 juga (mitte kosk); lasõq tullaq nii et juga julgõ! lase julgelt käia!
jugari|k, -gu, -kku38 kidurakasvuline puu v põõsas
juha|tama, -taq, -da82 juhatama, teed näitama
juhatus, -õ, -t9 juhatus, juhatamine
juheq, .juht'mõ, juhend16 juhe
juhi|k, -gu, -kut13 juht, õpetaja; teejuht
juhm, juhma, .juhma31 = jama [1.] = juma muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul)
.juhmliga|nõ, -dsõ, -st5 ebaühtlane, muhklik; tombuline (nt lõng); kühmuline (nt puu)
juht', juhi, .juhti36 juht
.juhti 1. (mingit) värvi; musta juhti rõivas musta värvi riie; 2. (kellegi v millegi) moodi, sarnane; mustlasõ juhti mustlase moodi (st mustavereline)
.juhtja*, -, -t3 < dire'ktor', < di'rektri direktor, juhataja
.juht'ma, .juhtiq, juhi63 1. juhtima, juhendama; juhatama; tüürima; 2. teelt kõrvale libisema; regi juht' regi kisub viltu
.juhtu|ma, -daq, -80 > .johtuma
juhus, -(s)õ, -t11 > johus
juhusli|k, -gu, -kku38 > juhusli|nõ, -dsõ, -st5 > johuslinõ
.juiama, juiadaq, .juia77 manguma, nuiama
juka|ts', -dsi, -tsit13 kurat
.juks'ma, .juksiq, juksi63 jändama, pusima
jukõrda|ma, -q, -83 jukerdama, viletsasti töötama; aega viitma; jändama
jukõrus, -õ, -t9 takistus, viga, rike
.julguma, julõdaq, .julgu77 julgema; riskima; maq joht julõnu-s säänest asja ette võttaq mina küll ei riskiks sellist asja ette võtta
.julgus, -õ, -t9 julgus
julgusta|ma, -q, -83 1. julgustama; 2. suurustama
julgustus, -õ, -t9 1. julgustus, julgestus; 2. tagatis
.julgõ, -, -t3 1. julge, kartmatu; 2. kindel; ohutu
.julgõhe = .julgõlõ julgesti, julgelt; kindlalt
julgõnda|ma, -q, -83 jukerdama, jändama; ära rikkuma; prooviq no kõrragaq ärq massaq, mis sa tan julgõndat! proovi nüüd korraga ära maksta, mis sa siin jändad!
julk, julga, .julka31 julk, pabul; jupp
julm, julma, .julma31 julm, toores
jul|u, -u, -lu26 suur julgus, hulljulgus
jum|a, -a, -ma26 = juhm muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul)
jumalagõ|nõ, -sõ, -ist8 jumaluke(ne)
jumala|koda, -kua, -kota27 jumalakoda, kirik
jumalamuido jumalamuidu, tasuta
jumal(a)|annõq, -.andõ, -annõt19 jumalaand
jumala.pelgli|k, -gu, -kku38 jumalakartlik, vaga
jumalasyn|a, -a, -na28 jumalasõna
jumalateenistüs, -e, -t9 jumalateenistus
jumalavalla|du, -du, -tut1 jumalavallatu
jumalihe = jumalilõ looja (päikese kohta)
jumali|k, -gu, -kku38 usklik
jumalilõ = jumalihe
jumali(h)n loojas (päikese kohta)
jum|mal', -ala, -alat4 jumal; jummal' sekkä! jumal sekka! (tervitus saunasolejaile); (jääq) jumalagaq! (jää) jumalaga!; (tereq) jummal'imeq! tere jumalime! (tervitussõna v vastus tervitusele)
jump', jumbi, .jumpi37 = junt'
.jump'li(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = .junt'li(ga)
jumõq, .jummõ, jumõt18 jume
junda|k, -gu, -kut13 kõver okslik (puu)
jundili|nõ, -dsõ, -st5 = .junt'li(ga) tombiline, jomplik, ebatasane
jundsa|k, -gu, -kut13 1. juntsu; jõmpsikas; 2. okslik puu
jundsaku|nõ, -dsõ, -st5 okslik (puu)
jundõrus, -õ, -t9 sõlm, tomp
.jungri, -, -t1 jünger, õpilane, pooldaja
jungõrda|ma, -q, -83 segast juttu ajama, luiskama
jungõr'|mann', -manni, -.manni37 jõmpsikas
.jun'ma, .junniq, junni63 = .jon'ma jonnima, kiusu ajama
junn', junni, .junni37 1. junn, julk; jupp; 2. = jonn' jonn kius
junni|pulk, -pulga, -.pulka31 jonnipunn, kiusupunn
junt', jundi, .junti37 = jump' tomp; jomp, jämedam koht (lõngas, puul), ebatasasus, konarus
.junt'li(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = .jump'li(ga) = jundilinõ tombiline, jomplik, ebatasane
junts', jundsi, .juntsi37 juntsu; jõmpsikas
jupa|ts', -dsi, -tsit13 jupats, lühike inimene v loom
jupi|jups', -jupsi, -.jupsi37 suurustaja
jupi.kaupa = jupi.viisi tükkhaaval; mitmes järgus
jupi|tama, -taq, -da82 tükeldama; tükkhaaval tegema
jupi.viisi = jupi.kaupa tükkhaaval; mitmes järgus
jup|p', -i, -pi37 jupp; tükk; (masina)osa; jupats
jupp'|kask, -.kaska, -.kaskat15 lühike kasukas, poolkasukas
jupp'-pali|t, -du, -tut13 jope
.jups'ma, .jupsiq, jupsi63 jupsima, jändama, jukerdama
jupõnda|ma, -q, -83 tükeldama; viilutama; imä om ands'akus lännüq, ost poodist jupõndõdut leibä ema on imelikuks läinud, ostab poest viilutatud leiba
jurask', -i, -it13 sõim hädavares; sa olõt üts' (junn')jurask' sa oled üks hädavares
jurdsa|k, -gu, -kut13 mürsik, 11-15-aastane laps
.jurk'ma, .jurkiq, jurgi63 1. sorkima, torkima; 2. sugutamisliigutusi sooritama
jurla|k, -gu, -kut13 jõmpsikas, põngerjas, põnn
jurss', jursi, .jurssi37 (jõe)vingerjas
juti|k, -gu, -kut13 1. heleda v tumeda seljajoonega loom; 2. Vahtseliina kihelkonna elanike pilkenimi
jutili|nõ, -dsõ, -st5 = .jut'liganõ jooneline, triibuline, jutiline
ju|tin, -dina, -dinat4 1. judin, võbin, värin; 2. kahin, vuhin
.jut'liga|nõ, -dsõ, -st5 = jutilinõ
.jutlõma, jutõldaq, .jutlõ85 juttu puhuma, vestlema
jut|t, -u, -tu37 jutt, kõnelus; lugu; jutujakus jutujätkuks
jut|t', -i, -ti37 joon, triip, vööt, jutt, kiir; (asi) juti(h)n (asi) korras, joones; jutti korda, joonde; pääväjutt' päikesekiir
jutua(j)ami|nõ, -sõ, -st5 jutuajamine
jutuka|s, -dsõ, -t15 > jutuli|nõ, -dsõ, -st5 jutukas
jutu|mii:s', -mehe, -mii:st39 jutumees, jutukas inimene, osav jutustaja
jutu|märk', -märgi, -.märki37 hrl m jutumärk
jutung'*, -i, -it13 romaan
juturaama|t, -du, -tut13 juturaamat
jutus, -(s)õ, -t11 muinasjutt; (muistne, vanaaegne) jutt; narratiiv; jutlus
jutusta|ma, -q, -83 jutustama, rääkima; juttu ajama
jutu|tama, -taq, -da82 juttu ajama, lobisema
juu:bu|ma, -daq, -80 purju jääma, joobuma
juu:bunu|q, -q, -t1 joobnud, purjus
juubõl', -i, -it4 juubel
.juudaho|põn', -bõsõ, -bõst12 kiil (putukas)
.juudakih|ä, -ä, -hä24 = .juudali|nõ, -(d)sõ, -st5 = .juuda|nahk, -naha, -.nahka33 sõim juudaline, põrguline, kurivaim; oh sa juudakihä! oh sa kurivaim!; või um juudanahk! küll on põrguline!
juudas, .juuda, juudast22 juudas, pagan, tont, kurat
.juuda|sitt, -sita, -sitta30 endisaegne ravim
juudihõpõ, -, -t14 melhior (vase ja nikli sulam)
juudisi|pul', -bula, -bulat4 küüslauk
juudi.tapja, -, -t3 Tsooru valla elanike pilkenimetus
juu:g', joogi, juu:gi37 joogi, jooga harrastaja (vt ka painotõ(l)lõma)
juu:k', joogi, juu:ki37 jook
juuli, -, -t2 > hainakuu
juu:m, jooma, juu:ma31 pikk kitsas riba v vööt, pikk lohk v seljandik, joom; sinnäq rabajuumõhe või hopõn' sisse jäiäq sinna rabasoontesse võib hobune kinni jääda; veehoovus, sügav voolukoht (järves)
juu:ma, juvvaq, juu:, min 1. ja 3. p .jõi(õ)54 jooma; purjutama
juu:mi|nõ, -sõ, -st5 joomine; purjutamine; jooming
juu:n', joonõ, juu:nt40 1. joon, kriips; triip; üte joonõgaq, joonõlt ühe hooga; asi om joonõ(h)n asi on korras; 2. < viik' [1.] (püksi)viik; ma tymba püksele joonõq sisse triigin pükstele viigid sisse; juunigaq püksiq viigipüksid
juuni, -, -t2 > piimäkuu
juu:n'|laud, -lavva, -.lauda33 joonlaud
juu:n'liga|nõ, -dsõ, -st5 = joonik jooneline; triibuline
juu|r', -rõ, -rt40 juur
juura|tama, -taq, -da82 pärima, uurima, urgitsema
.juurdlõma, juurõldaq, .juurdlõ85 küsima, pärima, uurima
.juurdu|ma, -daq, -80 juurduma
juuri|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 juurikas; juurigaq e juuriguq hrl m juurvili
juuri|nõ, -dsõ, -st7 = .juur'liga|nõ, -dsõ, st5 juuri täis; juurtest valmistatud
.juur'ma, .juuriq, juuri63 juurima (matemaatikas)
juuru|tama, -taq, -da82 uurima, usutama, pinnima; miä sa taad asja nii kavva juurutat mis sa seda asja nii kaua uurid; külh tä juurut', a teedäq es saaq küll ta pinnis, aga teada ei saanud
juurutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv juurutama
juurõtus, -õ, -t9 juuretis
juurõ|vili, -vi(l)lä e -vi(l)l'a, -.viljä e -.vilja43 juurvili
juu:sk, joosu, juu:sku36 jooks; vool; libisemine, liuglemine
juu:skja, -, -t3 jooksja
juu:skma, juu:skõq, joosõ15 jooksma; ruttama; voolama; lekkima; libisema, liuglema; jõgi juusk jõgi voolab; sisse juuskma suubuma
juu:sk|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ35 jooksev sõlm
juu:skva, -, -t3 reuma, jooksva
juust, juusto, .juusto37 juust
juu:stu|ma, -daq, -80 tiinestuma
juu:stunu|q, -q, -t1 tiine(stunud)
juu:t, joodu, .juutu37 joot hrl m, perekondlik pidu; jooming
juut', juudi, .juuti37 juut
juu:t', joodi, juu:ti37 jood
juu:tma, juu:taq, jooda61 1. jootma, juua andma; purju jootma; 2. jootma, tinutama
juu:trah|a, -a, -ha28 jootraha
jõbis|õma, -taq, -õ87 = jobisõma vastu rääkima, nurisema; lobisema
jõgi, jyy, jõkõ25 jõgi
jõgi|nõ, -dsõ, -st7 jõgederikas; vesine; niidüq ommaq jõgidsõq, saa-i hainu ärq kuivadaq niidud on vesised, ei saa heinu ära kuivatada
jõhi|k, -gu, -kut13 = .jõhkam' julmur, jõhkard
jõhiku|nõ, -dsõ, -st5 julm, jõhker, jultunud
jõhi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 julmalt, jultunult käituma; ahnitsema
.jõhkam', -i, -it4 = jõhik
jõhka|tama, -taq, -da82 = jõhkõrda|ma, -q, -83 = jõhmõrdama = jõhvõrdama 1. hulkuma; 2. pidevalt närima v sööma; 3. raputama, edasi-tagasi liigutama
.jõhm'ma, .jõhmiq, jõhmi63 aplalt sööma
jõhmõrda|ma, -q, -83 = jõhkõrdama
jõhv', jõhvi, .jõhvi37 jõhv
jõhvõrda|ma, -q, -83 = jõhkõrdama
.jõks'ma, .jõksiq, jõksi63 = .hõks'ma luksuma
jõlahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 õela uudishimuga ringi vahtima
jõldun', -i, -it4 jõmpsikas
jõlga|ts', -dsi, -tsit13 ringihulkuja, vedeleja
jõlgu|tama, -taq, -da82 = .jõlkma jõlkuma, ringi hulkuma
jõlgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv jõlgutama
.jõlkma, .jõlkuq, jõlgu64 = jõlgutama
jõllilõ jõlli(s), pungi(s), pärani (silmade kohta)
jõlli|tama, -taq, -da82 jõllitama, silmi pungitama
jõll'|silm, -silmä, -.silmä35 pungsilm
jõlvõh(t)u|ma, -daq, -84 nõrgaks, jõuetuks jääma
jõlvõs, -(s)õ, -t11 = jõlõ|p', -bi, -pit13 sõnakuulmatu, üleannetu inimene; ümberaeleja
jõlõpi|nõ, -dsõ, -st5 sõnakuulmatu, üleannetu; jõlõpinõ pois'kõnõ üleannetu poiss
|pin, -bina, -binat4 vastuvaidlemine, nurin, torin; loba; ma lää ärq, ma ei jovvaq inämb taad su jõbinat kullõldaq ma lähen ära, ma jõua enam seda su torinat kuulata
jõps', jõpsi, .jõpsi37 suguühe
.jõps'ma, .jõpsiq, jõpsi63 suguühtes olema, seksima
jõr|a, -a, -ra26 põrin, kõmin, müra, torin
jõrda = jõrga, -, -t2 1. = jõrga|pill', -pilli, -.pilli37 = jõrgats' lõõtspill; 2. lõõtspillimäng (heli)
jõrga|tama, -taq, -da82 1. lõõtspilli mängima; 2. tülitsema
jõrga|ts', -dsi, -tsit13 = jõrgapill'
jõrgatus, -õ, -t9 tehniline võte lõõtspillimängus
jõr|i, -i, -ri26 nutt, joru; jõrri ajama nutma, virisema
jõris|õma, -taq, -õ87 nurisema, torisema; urisema; mürisema
jõrista|ma, -q, -83 jõristama; oskamatult, halvasti pilli mängima
jõristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv jõristama
.jõrksna, -, -t3 mürin, põrin; sya jõrksna sõja mürin
.jõrmama, jõrmadaq, .jõrma77 = .jõrvama töinama; röökima; möirgama
jõr|rin, -ina, -inat4 jorin; põrin; pirin; nurin
.jõrssama, jõrsadaq, .jõrssa77 ringi hulkuma; aelema; hullama
.jõrvama, jõrvadaq, .jõrva77 = .jõrmama
jõud, jõ(vv)u, .jõudu36 > joud
.jõudma, (.)jõudaq, jõvva, min 1. p jõvvi e .jõudsõ, min 3. p jõud' e .jõudsõ66 > .joudma
jõul, jõulu, .jõulu37 > joul
jõõrah|(t)uma, -tudaq, -(t)u84 teelt kõrvale libisema, viltu kiskuma (hrl ree kohta)
jõõrah(t)us, -õ, -t9 = jõõra|k, -gu, -kut13 = jõõrõq, jyyrdõ, jõõrõt19 jõõre, viltune kallakas koht (talveteel)
jõõsa: jõõsa pääl ehal, ula peal; jõõsa pääle ehale, ula peale
jõõsand', -i, -it13 jõhker; paigalpüsimatu; sõnakuulmatu inimene v loom
jõõsa|tama, -taq, -da82 = jyyskama ringi hulkuma; ehal käima
jähmäh(t)ü|mä, -däq, -84 = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma
jähmäh(t)üs, -e, -t9 = jahmahus jahmatus, ehmatus
jäle|dü, -dü, -tüt1 = jälle hirmus, kole, inetu, jõle; vastik
jälehehe = jälehele = jäletühe hirmsasti, koledasti; vastikult
jälehtä|mä, -q, -83 jälestama
jälehüs, -e, -t9 koledus, inetus, jõledus
jäleh(t)üs, -e, -t9 1. jälestus; 2. koletis, peletis, jõletis
jäletühe = jäletüle = jälehehe
jälg', jä(l)le, .jälge34 jälg
.jäl(q)kiq = jälle(q)kiq
jälle, -, -t2 = jäledü hirmus, kole, inetu, jõle; vastik
jälle(q)kiq = .jäl(q)kiq = jälleq = jälq jälle(gi)
jämehüs, -e, -t9 = .jämmüs jämedus
(m)meli|k, -gu, -kku38 =(r)relik =(r)relik jämedavõitu
jämme, -, -t14 1. < järre, < jürre jäme; paks, turske; päält pühhi olli pääst jämme pärast pühi oli pea paks; 2. = .jämmü, -, -t1 = .jämmü|ne, -dse, -st5 jämedune; käejämmü käejämedune
.jämmüs, -e, -t9 = jämehüs
jämäh(t)ü|mä, -däq, -84 = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma
jänes, -(s)e, -t11 jänes
jänes(s)e|kapstas, -.kapsta, -kapstast22 jänesekapsas
|n'o, -n'o, -nn'o26 lastek jänku
järe|kõrd, -kõrra, -.kõrda30 järjekord
järeldäq 1. kohe, viivitamatult; õigeaegselt, varakult; ku siug om pandnuq, tulõ järeldäq arsti manoq minnäq kui rästik on hammustanud, tuleb kohe arsti juurde minna; 2. järjestikku
(r)reli|k, -gu, -kku38 =(m)melik
järest > kõrrast
järg', järe, .järge34 > kõrd [2.]
.järgemiisi = .järgepite(h)n järgemööda, järjest
.järg'mä|ne, -dse, -st5 järgmine
jär|re, -, -t14 = jürre > jämme [1.]
järv', järve, .järve35 järv; järve kuulminõ kalade suremine järves hapniku puudusel
järvejaak, -jaago, -.jaako37 = järvejaan', -jaani, -.jaani37 = jyyjaak kiil (putukas)
järvekaasi|k, -gu, -kut13 = kaasik [2.] vesiroos
järvi|ne, -dse, -st7 järverikas
järvistü, -, -t1 järvestik
jär|ämä, -räq, -ä56 = jürämä
jäsel|emä, -däq, -e85 = nädselemä = näselemä hullama; purelema, kisklema
.jätmä, jättäq, jätä61 jätma; andis jätmä andeks andma
.jätmä(l)däq väga, tohutu(lt); näil olliq jätmäldäq eläjäq neil oli tohutult palju loomi
jät'ä, -, -t2 sõim (vana)kurat
jätüs, -(s)e, -t11 jäänus, jäätmed hrl m; jätis
.jääbü|mä, -däq, -80 jahtuma
.jäädvä, -, -t3 jäädav
.jäämä, jäiäq, jää67 jääma
(r)reli|k, -gu, -kku38 =(m)melik jämedavõitu
jüri|päiv, -päävä, -.päivä35 jüripäev, 23. aprill
jüris|emä, -täq, -e87 jorisema, urisema
jüri|tuli, -tulõ, -tuld, sisseü -.tullõ41 jürituli
jüriüü:, -, -d51 jüriöö
jürjen', -i, -it4 jorjen, daalia (lill)
jür|re, -, t14 = järre > jämme [1.]
jür|ämä, -räq, -ä56 = järämä närima, järama; hambit jürämä hambaid krigistama
jüv|ä, -ä, -vä24 1. viljatera, iva; (tera v pähkli) tuum; viljaollus; 2. jahurokk, ivaleem; 3. toit; kerge eine, paluke
jüv|ä()mä, -väq e -ädäq, -vä e -ähä88 reht peksma
jüvä|ne, -dse, -st7 jahune, tummine; rammus
jydis|õma, -taq, -õ87 lõdisema, värisema
jymm', jymmi, .jymmi37 jõmm (paks, tugev olend)
jymmõlda|ma, -q, -83 nikastama, välja väänama
jymmõldu|ma, -daq, -84 nikastuma, välja väänduma
jyndõrda|ma, -q, -83 edasi-tagasi käima; vänderdama
jynksah(t)u|ma, -daq, -84 kohalt ära nihkuma, nikastuma
jynksah(t)us, -õ, -t9 jõnksatus, nõksak
.jynks'ma, .jõnksiq, jõnksi63 põruma, kiikuma; müristama
.jynks'na, -, -t3 kolin, mürin
jynksu|tama, -taq, -da82 jõnksutama, kõigutama
jynksutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv jynksutama
jy|tin, -dina, -dinat4 judin, värin, võbin
jyy|jaak, -jaago, -.jaako37 = jyy|jaan', -jaani, -.jaani37 = järvejaak = järvejaan' kiil (putukas)
jyykaasi|k, -gu, -kut13 = kaasik [2.] vesiroos
jyy|luht, -luha, -.luhta32 jõeluht
jyyrdli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 jõõrdlik, libe ja kallak
jyyrdma, jõõrdaq e jyyrdaq, jõõra66 jõõrastama, teelt kõrvale libisema, viltu kiskuma (hrl ree kohta)
jyyrduma, jyyrdudaq, jõõru79 = enesekoh jyyrdma
jyyskama, jõõsadaq, jyyska77 = jõõsatama ringi hulkuma; ehal käima
jyy|vang, -vango, -.vango37 = jyy|vars', -varrõ, -vart49 jõekäänak, -käär; kari süü jyyvangon kari sööb jõekäärus
ka(q) ka, samuti
kaabahta|ma, -q, -83 < kaabahu|tma, -taq, -da62 korraks v kiiresti kaapima, kraapima
kaaba|tama, -taq, -da82 kaabitsema, kraapima
kaabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kaabitsema, kraapima
.kaabli, -, -t1 kaabel
kaabõq, .kaapõ, kaabõt18 < kaap' kaabe, kraabe (sag m)
kaabõrda|ma, -q, -83 kaaberdama, lonkima
kaadsaq, m .kaadso, .kaadso30 < kaldsaq (vanaaegsed) meeste püksid
kaadsa|tama, -taq, -da82 kädistama (haraka, ka inimese kohta)
kaadsipuu, -, -d50 akaatsia
kaagahta|ma, -q, -83 < kaagahu|tma, -taq, -da62 korraks kaagutama
kaaga|tama, -taq, -da82 kaagutama
.kaaha kobarasse, üksteise kõrvale
kaak', kaagi, .kaaki37 kaabakas; üleannetu
kaal I, kaala, .kaala30 1. kael; 2. eseme v kehaosa kitsam osa; 3. kitsas maa- v veeriba
kaal II, kaalu, .kaalu37 1. kaal, raskus; 2. kaal, kaalumisseade; 3. > kaokuu:k
kaal', kaali, .kaali37 1. kaalikas; 2. suur linane rätt v riie
kaala|dsiq, m -tsidõ, -tsiid13 kaelaehted
kaala.kandja, -, -t3 1. laps, kes suudab juba ise pead tõsta; 2. töövõimeline inimene
kaala|kõrd, -kõrra, -.kõrda33 kaelaehe
kaala.lõikaja, -, -t3 vihamees
kaala|mulk, -mulgu, -.mulku37 1. kurguauk; 2. (särgi vms) peaauk
kaala|rihm, -rihma, -.rihma30 kaelarihm
kaalarät|t', -i, -ti37 kaelarätt
kaala|suu:n', -soonõ, -suu:nt39 kaelasoon
.kaalda|nõ, -dsõ, -st7 = kaaltagonõ krae, kaelus, manisk; vanast oll' miihil triik'särgi asõmal kaaldanõ ynnõ kaalan vanasti oli meestel triiksärgi asemel ainult manisk kaelas
.kaaldu|ma, -daq, -80 kalduma, painduma; puu oll' ärq kaaldunuq puu oli (pinge alla) paindunud
.kaalsa, -, -t3 (kaalult) raske
kaaltago|nõ, -dsõ, -st7 = .kaaldanõ
kaalkirä|k, -gu, -kut13 = kaalkiräs, -(s)e, -t11 kaelkirjak
.kaal(d)ma, .kaal(d)uq, kaalu64 1. kaaluma; 2. kangutama
kaalu|tulp, -tulba, -.tulpa31 kaevusammas
.kaamli, -, -t1 = kaamõl', -i, -it4 kaamel
kaamõra, -, -t3 kaamera
kaanõ|tama, -taq, -da82 kaanetama, kaanega katma
kaap, kaabo, .kaapo37 = kaapküpär' kaabu, kübar
kaap', kaabi, .kaapi37 > kaabõq
kaapkü|pär', -bärä, -bärät4 = kaap
.kaap'ma, .kaapiq, kaabi63 kaapima; kraapima
.kaapõlõma, kaabõldaq, .kaapõlõ85 = korduv .kaap'ma
kaar, kaara, .kaara30 kaer
kaar', kaari, .kaari37 1. kaar, kumerus; 2. (silla, ahju vms) kaar; 3. niiduesi; niidetud heina- v viljaviirg; 4. ilmakaar
kaara.kiisla, -, -t3 kaerakiisel, kaerakile
kaarater|ä, -ä, -rä24 1. kaeratera; 2. poisikese peenis
kaara|tsimm', -tsimmi, -.tsimmi37 kaerajaan (tants)
kaar(d)as, .kaarda, kaarast23 > kaar(d)õq
.kaardaalo|nõ, -dsõ, -st7 > .kaartõalonõ
.kaari kaarjalt, kaardu; ringi; loodsigu külelavvaq ommaq kaari painutõduq paadi küljelauad on kaardu painutatud; latsõq muguq juuskvaq morro piten kaari lapsed muudkui jooksevad hoovi mööda ringi
kaari(h)n kaares, kaardu, kumer
kaari|tama, -taq, -da82 1. kaagutama; kana kaaritas kana kaagutab; 2. kaarena kulgema; ringi käima
.kaarna, -, -t3 = kaarnas, .kaarna, kaarnast22 kaaren, ronk; ku kaarnas üle talo lindas ja rüük', sys om tallo kuuljat uutaq kui ronk üle talu lendab ja karjub, siis on tallu surijat oodata
.kaars'ma, .kaarsiq, kaarsi63 = .kraas'ma (villa) kraasima
kaart', kaardi, .kaarti37 kaart (mängu-, maa-, panga- jm)
.kaartõalo|nõ, -dsõ, -st7 < .kaardaalonõ räästaalune
.kaartõ.pandja, -, -t3 kaardimoor
.kaartõtil|a, -a, -la26 = .kaartõ|tilk, -tilga, -.tilka31 jääpurikas
kaarus, -(s)õ, -t11 ilupael; särgi pääl ommaq vereväq kaarusõq kuue peal on punased ilupaelad
kaar(d)õq, .kaartõ, kaarõt19 < kaar(d)as räästas; kaartõ(veere) all (v kaartõalotsõn) saisi vihmavar'on seisin räästa all vihmavarjus
kaas', kaasõ, kaast39 kaas; käänetävä kaasõgaq purk' keeratava kaanega purk
kaasa, -, -t2 (abi)kaasa
kaasi|k, -gu, -kut13 1. = kaasitaja, -, -t3 pulmalaulik; 2. = järvekaasik = jyykaasik vesiroos
kaasi|tama, -taq, -da82 pulmalaule laulma
kaasitus, -õ, -t9 pulmalaul
kaasõtaja, -, -t3 (purgi)kaanetaja
kaba|k, -gu, -kut13 kõrts
kabi, kabja e kab'a, .kapja43 kabi
kabista|ma, -q, -83 (naisterahvast) kabistama, käperdama; sugutama
kablu|tama, -taq, -da82 (kariloomi) köide panema
ka|bo, -bo, -po26 neiu, tütarlaps
kabõhi|= kabõhõ|nõ, -(d)sõ, -st5 neiu, naisterahvas, tibi; tibu, kanapoeg
kabõl, kabla, .kapla45 = kabyl' = kapl (jämedam) nöör; vas'kal om kabõl kaala ümbre vasikal on nöör kaela ümber; tsuvvakablaq pastlapaelad
kabõli|aid, -aia, -.aida33 surnuaed
kabõr†, kabra, .kapra45 = kabyr' = kapr metskits
kabyl', kabla, .kapla45 = kabõl
kabyr'†, kabra, .kapra45 = kabõr
kadaja|nõ, -dsõ, -st5 kadakane, kadakapuust
kadaji|nõ, -dsõ, -st5 kadakane, kadakaid täis
kadajus, -õ, -t9 > kadasti|k, -gu, -kku38 = kadasto, -, -t1 kadastik, kadarik
ka|do, -o, -to27 kadu, häving, hukk; võhluq tähendäseq kato, ku näid elotustõ pall'o sugõnõs rotid tähendavad hävingut, kui neid majapidamisse palju sugeneb
ka|dsa, -dsa, -tsa28 (kirvõ)kadsa kirvetera nurk
kadõ, -(hõ), -(hõ)t14 kurja, õela silmaga; kade; armukade
kadõhuisi = kadõhõhe
kadõhus, -õ, -t9 kadedus
kadõhõhe = kadõhõlõ = kadõhuisi õeluse, kadeduse pärast; kadedalt; naabri tege kadõhuisi sullõ kaiho naaber teeb kadeduse pärast sulle kahju
kadõ|kops, -kopsu, -.kopsu37 kadekops
kadõli|k, -gu, -kku38 õela-, kadedavõitu
kadõrna|päiv, -päävä, -.päivä35 = .katripäiv kadripäev, 25. november
kadõrna|sant', -sandi, -.santi37 = .katrisant' kadrisant
.kaehta|ma, -q, -81 < .kaehutma 1. korraks vaatama, silma peale viskama; 2. = kahetama
.kaeh(t)us, -õ, -t9 1. pilk, (silma)vaade; 2. vaade, silmapiir; 3. = kahetus
.kaehu|tma, -taq, -da62 > .kaehtama
kaeja|ts', -dsi, -tsit13 sag m 1. katsik(ud); 2. esitlus, presentatsioon; raamadu kaejadsiq e kaejadsõq raamatu presentatsioon
.kaema, kaiaq, kae67 vaatama
ka ka
kaeq < vot vaat(a); ennäe; kaeq nii om lugu vaat nii on lugu
.kaeskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .kaema silmitsema, vahtima
kag'a = kagja = kago(h)n
kagari|k, -gu, -kku38 kidurakasvuline puu v põõsas; kammimata juuksed, pulstunud juuksetutt
kagja = kag'a = kagoh(n)
k'a|go, -o, -ko27 = kägo kägu
kagoh(n) = kag'a = kagja = kagos(t) = kaeq kos(t) = kaeq koh(n) vaat kus; kagos om lugu! vaat kus lugu!
kah kah, ka
kahanda|ma, -q, -83 1. kahandama; 2. evakueerima; syaliini iist kahandõdiq inemiseq ärq inimesed evakueeriti rindejoone eest
kaha|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 kahanema
kahe|tama, -taq, -da82 = .kaehtama [2.] = kahima kaetama, kurja pilguga ära nõiduma
kahetus, -õ, -t9 = .kaeh(t)us [3.] kaetus, (kurja pilgu) nõidus
kah|har', -ara, -arat4 kahar
kah|hin, -ina, -inat4 kahin
kahi, kah'a, .kahja43 1. = makõkahi piimast (v sõiraraasukestest) ja õllest valmistatud magus pulmajook; joogiohver; 2. kaetus, (kurja pilgu) nõidus; kaetav; kahi silmägaq kurja (kaetava) silmaga
kah|ima, -hiq, -i57 = kahetama
kahista|ma, -q, -83 kahistama
kahis|õma, -taq, -õ87 kahisema
kahitsus, -õ, -t9 kahetsus
kahitsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kahetsema
kahi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .kaihkõlõma kahetsema
.kahmama, kahmadaq, .kahma77 kahmama, haarama
kahmista|ma, -q, -83 = kahmustama väristama, võbistama, judistama
kahmistus, -õ, -t9 = kahmustus värin, võbin, judin
kahmistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kahmustõ(l)lõma värisema, võbisema, judisema
kahmusta|ma, -q, -83 = kahmistama
kahmustus, -õ, -t9 = kahmistus
kahmustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kahmistõ(l)lõma
kahmõq, .kahmõ, kahmõt18 judin, värin, judin
kahmõ|tuma, -tudaq, -du84 ehmuma
ka|h'o, -h'o, -hh'o26 1. kahju, kurb; 2. = kaih kahju; kahjum
kah'oli|k, -gu, -kku38 kahjulik(uvõitu)
kah'oli|nõ, -dsõ, -st5 kahjulik
kah'os kahjuks
kahr, kahru, .kahru37 < karh karu
.kahr'ma, .kahriq, kahri63 1. kroovima; 2. noomima
kahru|kaar, -kaara, -.kaara30 rukkiluste (umbrohi)
kahru|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast22 karuohakas
kahru|perseq, -.perse, -perset18 ungas
kahruvabarn = kahruva(v)varn, -a, -at4 = tsiavabarn kitsemurakas; kahruvabarnaq ommaq mustaq vabarna muudu mar'aq, kasusõq mõtsan pikä, pistülidse, terävide nõklogaq varrõ otsan kitsemurakad on mustad vaarika moodi marjad, kasvavad metsas pika, püstise, teravate okastega varre otsas
kahrõq, .kahrõ, kahrõt18 kare
.kahtla|= .kahtliga|nõ, -dsõ, -st5 kahtlane
.kahtlus, -õ, -t9 kahtlus
kahtlusta|ma, -q, -83 kahtlustama
.kahtlõma, kaheldaq, .kahtlõ78 kahtlema
kah|u, -u, -hu26 kahu, külm
kahusk', -i, -it13 kohev karvakera, sasipundar; latsõl pää om niguq kahusk' otsan lapsel on pea otsas nagu sasipundar
kahuski|nõ, -dsõ, -st5 kohev, sassis, karvane
kahu|tama, -taq, -da82 kahutama, külmetama
kahv, kahva, .kahva30 kahv
kahvahtu|ma, -daq, -84 kahvatuma
.kahvli, -, -t1 kahvel
.kaibama, kaivadaq, .kaiba77 1. (nt kohtusse) kaebama; (ära) kaebama; 2. kaebama, kurtma
.kaibli|k, -gu, -kku38 kaeblik
.kaiblõma, kaivõldaq, .kaiblõ85 kaeblema
.kaibma, .kaibaq, kaiba61 kaevama
.kaibus, -õ, -t9 kaebus
kaidsõq, .kaitsõ, kaidsõt18 1. kaitse; kaitsetegevus; julgeolek; tõrje; õhukaidsõq õhutõrje; 2. kaitse (nt teleril)
kaigas, .kaika, kaigast22 kaigas, kepp, tokk
kaih, kaiho, .kaiho37 = kah'o [2.] kahju; kahjum
.kaihkõlõma, kaihõldaq, .kaihkõlõ86 = kahitsama kahetsema
.kaihtu|ma, -daq, -84 vaibuma, lakkama; hajuma, laiali minema; kõlahus om ärq kaihtunuq kõlin (v kuulujutt) on vaibunud; kyik' külä om vaiki, rahvas om ärq kaihtunuq kogu küla on vakka, rahvas on laiali läinud
kainal, .kaindla, kainald23 > kangal'
.kaitsja, -, -t3 kaitsja, advokaat
.kaitsma, kaitsaq, kaidsa61 kaitsma
.kaitsõ|liit, -liido, -.liito37 kaitseliit
kaiv, ka(iv)o, .kaivo37 kaev
kaiva|ts', -dsi, -tsit13 kaebaja, kaebupunn
ka|ja, -ja, -ia28 kaja
kajo|t', -di, -tit13 kajut
kaka'o, -, -d2 kakao
ka|kar', -gara, -garat4 kupar; linakagaraq ommaq siimnit täüs' linakuprad on seemneid täis
kak|k, -u, -ku37 < üü:kakk kakk, öökull
kak|kama, -adaq, -ka77 katkuma
kakkõhel|ü*, -ü, -lü26 keel katkehäälik, kõrisulghäälik, larüngaalklusiil; kakkõhellü märk' täht' q kõrisulghäälikut märgib täht q
kak|kõlõma, -õldaq, -kõlõ85 kaklema, kisklema
kak|kõma, -õdaq, -kõ77 = kakõhuma katkema, rebestuma
.kakma, .kakkuq, kaku64 katkuma, kitkuma; sikutama
.kaksama, kaksadaq, .kaksa77 1. kaksama, kiskuma; 2. (nt selga) ära venitama; katkestama
kakõhu|ma, -daq, -84 = kakkõma
kakõhus, -õ, -t9 katkestus
kakõlus, -õ, -t9 kaklus, kähmlus
kakõnu|q, -q, -t1 rebestus
kak|õq, -kõ, -õt18 katke; katkend
kakõrus, -õ, -t9 kaltsakas
kal|a, -a, -la28 kala
kala|kaur', -kauri, -.kauri37 kajakas
kala|mii:s', -mehe, -mii:st39 kalamees; kalur
.kaldama, kalladaq, .kalda77 kallama, valama
.kaldli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = .kaldõnõ kallakune
kaldsaq, m .kaldso, .kaldso37 > kaadsaq
.kaldu kaldu
.kalduma, .kaldudaq, kallu79 = .kalluma 1. kalduma; 2. minema, suunduma; säält ma kaldu kodo poolõ sealt ma suundusin kodu poole
.kaldõ|nõ, -dsõ, -st7 = .kaldli(g)anõ
kalg', kalõ, .kalgõ37 kõva; kalk; tuim; tundetu
.kalg'us, -õ, -t9 kõvadus; kalkus; tuimus
kalgõndu|ma, -daq, -84 kõvastuma; tuimestuma
ka'li(i)bri, -, -t1 kaliiber
kalk', kalgi, .kalki37 lubi
.kalkun', -i, -it4 > kul'u
kallahta|ma, -q, -83 < kallahu|tma, -taq, -da62 korraks kallama, kallutama
kallis, .kalli, kallist22 kallis
kalliskiv|i, -i, -vi26 kalliskivi
kallista|ma, -q, -83 kallistama
.kalluma, .kalludaq, kallu79 = .kalduma
kalluskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kõikuma
kallu|tama, -taq, -da82 kallutama
kallutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kallutama
kallõ, -, -t14 kale, karm, kalk; kõva
kallõh, .kaldõ, kallõht21 = kallõq kallak, kalle
ka'llõndri, -, -t1 kalender
kallõq, .kaldõ, kallõt19 = kallõh
kallõr', -i, -it4 = kallõrdus kallerdis
kallõrdu|ma, -daq, -84 kallerduma, tarretuma
kallõrdus, -õ, -t9 = kallõr'
kallõs, .kaldõ, kallõst23 1. nõlv, kallak; 2. kallas
kal|lõv, -õvi e -õva, -õvit e -õvat4 kalev (riidesort)
kalm, kalmu, .kalmu37 1. kalm, hauaküngas; 2. kalmus
kalm(u)|aid, -aia, -.aida33 kalmistu, surnuaed
kalmu|k†, -ga, -kat13 karusnahk
kalmuli|nõ, -(d)sõ, -st5 1. matuseline; 2. surnu; hauatagune olend (vrd ilmuline)
kalmus, -(s)õ, -t11 kalmus (taim)
kalmõht, -u, -ut13 = kalmõq, .kalmõ, kalmõt18 = kalmõ|t, -du, -tut13 = kalmõ(h)t|aid, -aia, -.aida33 surnuaed
kalõhtu|ma, -daq, -84 kalestuma, jäigastuma
kalõhõhe = kalõhõlõ kalgilt, karmilt
kam|a, -a, -ma28 kama
kama|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 kamakas
ka(m)mandaja, -, -t3 < ku.raatri kamandaja, käsutaja; kuraator
ka(m)manda|ma, -q, -83 1. kamandama, käsutama; 2. toimetama, talitama
.kambri, -, -t1 = .kambrõ, -, -t3 = kammõr' kamber
kamm', kammi, .kammi37 kamm
.kam'ma, .kammiq, kammi63 > sugima
kam|mar', -ara, -arat4 kamar
kammi|ts, -dsa, -tsat13 kammits
kammõli|k, -gu, -kku38 kangekaelne; sõnakuulmatu; kinnine
kammõr', .kambrõ e .kambri, kammõrd23 = .kambri
kamp, kamba, .kampa31 kamp
kamps', kampsi, .kampsi37 = kamss', kamsi, .kamssi37 kampsun
kan|a, -a, -na28 kana
kana|arv, -arva, -.arva30 = kanarv
kana|haugas, -.hauka, -haugast22 kanakull
kana|nahk, -naha, -.nahka33 kananahk
kana|nõ, -dsõ, -st7 = kanas kanapoeg
kana.perse|lill', -lilli, -.lilli37 = kana.perse|loks', -loksi, -.loksi37 härjasilm (lill)
kanari|k, -gu, -kku38 = kanarv, -a, -at4 = kanaarv kanarbik; kanarbikunõmm
kanas, -(s)õ, -t11 = kananõ
kand, kanno, .kando36 känd
kandili|nõ, -dsõ, -st5 = .kant'liganõ kandiline
.kandliga|nõ, -dsõ, -st5 kände täis; kandligadsõ lakõ pääl kände täis lagendikul
.kandma, .kandaq, kanna66 kandma
kands, kandso, .kandso37 konts (kontsu)
kandsõlei, -, -d,53 kantselei
.kanduma, .kandudaq, kannu79 välja kannatama, vastu pidama; kas taa auto kodonigiq kannus? kas see auto kodunigi vastu peab?
kan'e|p', -bi, -pit13 > kanõp'
kang', kangõ, .kangõ35 kang; hoob
kangal', .kangla e .kangli, kangald22 < kainal kaenal
kangas, .kanga, kangast22 kangas
.kanglialo|nõ, -dsõ, -st7 kaenlaalune
.kangru, -, -t1 kangur
kangu|tama, -taq, -da82 1. kangutama; 2. aeglaselt, laisalt liigutama
.kangõ, -, -t1 kange, jäik, kõva
.kangõhe = .kangõlõ 1. kangelt, jäigalt; 2. kangesti, väga
kangõh(t)u|ma, -daq, -84 kangestuma
kangõh(t)us, -õ, -t9 kangestus
.kangõ|kaal, -kaala, -.kaala30 kangekaelne, isekas inimene
.kangõlõ = .kangõhe
kann', kanni, .kanni37 kann (kannu)
kannahta|ma, -q, -83 kannatama
kannahtamaldaq kannatamatu
kannahtõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kannahtama
kannah(t)us, -õ, -t9 kannatus
kan|nal', -ali, -alit4 kanal
kannipuu, -, -d50 hrl m kaelkoogud; kandepuud
kannisti|k, -gu, -kku38 = kannisto, -, -t1 = kannostik kännustik, raiesmik
kanno|sii:n', -seene, -sii:nt40 kännuseen
kannosti|k, -gu, -kku38 = kannistik
kannus, -(s)õ, -t11 = kynnus kannus
kannõl', .kandlõ, kannõld23 1. kannel; 2. (korvi v pangi) vang; nüssikut nõstõtas kandlõst lüpsikut tõstetakse vangust
kant', kandi, .kanti37 kant, nurk
.kant'liga|nõ, -dsõ, -st5 = kandilinõ kandiline
.kant'ma, .kantiq, kandi63 kantima, tahuma
kants', kandsi, .kantsi37 kants, kindlus
.kantsli, -, -t1 kantsel
kanõl', -i, -it4 kaneel
kanõ|p', -bi, -pit13 < kan'ep' kanep
kao|kuu:k, -koogu, -kuu:ku37 < kaal [II 3.] kaevuvinn
kaolt = .kaudu kaudu; lätsi Võrolt Põlva kaolt Tartohe läksin Võrust Põlva kaudu Tartusse
.kaoma, .kaodaq e katoq, kao68 kaduma
.kaonugõ|nõ, -sõ, -ist8 surnu, kadunu(ke)
.kao|tama, -taq, -da81 kaotama
.kaotsihe = .kaotsilõ kaotsi
.kaotsi(h)n kaotsis, kadunud
.kaotus, -õ, -t9 kaotus
ka|pin, -bina, -binat4 kabin; kabjakapin kabjaplagin
.kapjama, kabjadaq, .kapja77 jooksma, lippama
kapl, kabla, .kapla45 = (jämedam) nöör;
kap|p', -i, -pi37 kapp
kapr†, kabra, .kapra45 = kabõr metskits
.kapstapää, -, -d50 kapsapea
kapstas, .kapsta, kapstast22 kapsas
kapst.maar'a|päiv = kapst.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 paastumaarjapäev, 25. märts
kapu|t, -da, -tat13 pikk villane sokk, kapukas
kaput|jalg, -jala, -.jalga33 valgete jalaotstega (hobuse kohta)
ka|põl', -bõli, -bõlit4 kabel (ehitis)
kapõrda|ma, -q, -83 kaperdama, tuikuma
kapõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kapõrdama
kar'a|küü:k', -köögi, -küü:ki37 karjaköök
kar'ala|nõ, -(d)sõ, -st5 karjalane
kar'a.laskmisõ|päiv, -päävä, -.päivä35 karjalaskepäev, 1. aprill
kar'a|lats', -latsõ, -last39 karjalaps
kar'amaa, -, -d50 karjamaa
karask', -i, -it13 karask, odraleib
karasta|ma, -q, -83 karastama
karastu|ma, -daq, -84 karastuma
kara|vuu:t', -voodi, -vuu:ti37 ringmäng, mängulaul
kard, karra, .karda33 1. plekknõu, kard; 2. kard, ehe
(.)ka(a)rdin, -a, -at4 kardin
kardo(h)k|(as), -a, -at15 = kardol', -i, -it4 = .kartli = .kartol' kartul
kardõ|mon', -moni, -.monni38 = kardõ|muu:n', -mooni, -muu:ni37 kardemon
.kargaja, -, -t3 1. hüppaja; *kavvus-, korgus-, saivaskargaja kaugus-, kõrgus-, teivashüppaja; 2. vurrkann
.kargama, karadaq, .karga77 1. < hüppämä hüppama, kargama; sööstma; 2. (kareldes) tantsima; 3. paaritama, sugutama
.kargami|nõ, -(d)sõ, -st5 hüppamine; hüpe; *kavvus-, korgus-, saivaskargaminõ kaugus-, kõrgus-, teivashüpe
.kargus, -õ, -t9 kargus (tants)
kargu|tama, -taq, -da82 taga ajama, jooksutama; (hobusega) kihutama; pini kargutas vasikit aida piten takan koer ajab vasikaid aeda mööda taga
.kargõlõma, karõldaq, .kargõlõ86 karglema
karh, karhu, .karhu > kahr
kari I, kar'a, .karja43 kari
kar|i II, -i, -ri26 1. kord, distsipliin; karistus; tüü man om kõva kari pääl töö juures on range distsipliin; latsilõ vaia karri andaq lapsi on vaja karistada (v distsiplineerida); 2. = kariaiai
kari|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat4 koi; kariajajaq ommaq rõivaq ärq ajanuq koid on riided läbi närinud
kari|hain, -haina, -.haina30 vesikarikas (veetaim); karihain kasus jyy veeren, tsiaq sööväq tuud häste vesikarikas kasvab jõe ääres, sead söövad seda hästi
kari|k, -ga, -kat13 karikas
kari|kakar', -.kakra, -kakard22 karikakar
karista|ma, -q, -83 1. keelama; manitsema; hoiatama; imä karist' ärq latsil lumbi viirde minegi ema keelas lastel tiigi äärde mineku ära; ma sinno karisti, a saq es kullõq minno ma hoiatasin sind, kuid sa ei kuulanud mind; 2. karistama
karistus, -õ, -t9 1. keeld; manitsus; 2. karistus
kark, kargu, .karku37 kark
karm, karmu, .karmu37 < ving ving
.karman', -i, -it4 = ka'r|mann', -manni, -.manni37 tasku; karmaniväits' taskunuga
karma'ndsi|k, -gu, -kut13 suli, kelm; võrukael; naaq ei olõq määntsegiq latsõq, naaq ommaq valmis karmandsiguq need ei ole mingid lapsed, need on valmis sulid
karmu|nõ, -dsõ, -st7 1. vingune; 2. purjus; karmunõ miis' purjus mees
karp', karbi, .karpi37 1. karp; 2. karpkala
kars(s), karsa, .kars(s)a31 jäide
karsa|tama, -taq, -da82 jäätama
karsa|tuma, -tudaq, -du84 jäätuma; puuossaq olliq hummogus ärq karsatunuq puuoksad olid hommikuks jäätunud
.kartli, -, -t1 = .kartol', -i, -(i)t4 = kardo(h)k(as) kartul
karts, kardso, .kartso37 karts, vangla
kar'us, -(s)õ, -t11 karjus, karjane
karv, karva, .karva30 karv
karva|nõ, -dsõ, -st7 karvane
karva|pluu:m'*, -ploomi, -pluu:mi37 < a'prikuu:s' aprikoos
karvapäält karvapealt, täpselt
karva|tama, -taq, -da82 pulstuma; karvu ajama; karva kasvama, habetuma; lõug ja kaal olliq täl väega ärq karvatõduq lõug ja kael olid tal väga habetunud
karvopooli pahupidi; karvopooli kask pahupidi kasukas
karvosta|ma, -q, -83 tutistama, sakutama
kas kas
kasa|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 vallakorrapidaja; kasakas
kasatsk', -i, -it13 vene tants; kasatšokk
kas|ima, -siq, -i57 kasima
kasinahe = kasinalõ kasinasti
kask, .kaska, .kaskat48 = kasuk kasukas
kass', kassi, .kassi37 kass
kasset|t', -i, -ti37 kassett; helü-, pildikassett' heli-, videokassett
kassikoolussi(h)n = koolussi(h)n = kõtt'koolussi(h)n poolärkvel, poolunes; õgaq ma viil maka es, olli ynnõ kassikoolussi(h)n ega ma veel ei maganud, olin vaid poolunes
kas|sin, -ina, -inat4 kasin
kassuvhädä, kasuvahädä, kasuvathätä24 = kasuja [2.] kasvaja (haigus)
kast', kasti, .kasti37 kast
.kas|tan', -tani, -.tanni38 kastan; hobukastan
.kastma, .kastaq, kasta61 1. tainast sõtkuma; 2. kastma, valama
.kastõ|hain, -haina, -.haina37 kastehein
.kastõ|nõ, -dsõ, -st7 kastene, kastemärg
kastõq, .kastõ, kastõt18 kaste (looduses)
kas|u, -u, -su26 1. kasu, tulu; 2. kasv, võrse; uibul tulõvaq vesikasuq ärq lõigadaq õunapuul tuleb vesivõsud ära lõigata
kasuja, -, -t3 1. kasvav; kasuja lats' taht pall'o süvväq kasvav laps tahab palju süüa; 2. = kassuvhädä
kasu|k, -ga, -kat13 = kask
kasu|lats', -latsõ, -last39 kasulaps
kasuli|k, -gu, -kku38 > kasuli|nõ, -dsõ, -st5 kasulik
kas|uma, -suq, -u, min 1. ja 3. p .kasvi71 kasvama; sirguma; õkva näi, ku lina kasvi kohe nägin, kuidas lina kasvas (lina kiire kasvamise kohta)
kasu|tama, -taq, -da82 = kasvatama kasvatama; mis sa ilma aigo umma vihha kasutat mis sa ilma aegu oma viha kasvatad
kasuvasi|k, -ga, -kat13 kasvama jäetud vasikas; muguq juu ynnõ ilmast ilma nigu kasuvasik muudkui joob aga ilmast ilma nagu kasvama jäetud vasikas
kasv, kasvo, .kasvo37 1. kasv, kasvamine; 2.* taim; puuq, puhmaq ja hainaq ommaq kasvoq puud, põõsad ja rohttaimed on taimed
kasvandi|k, -gu, -kku38 kasvandik
kasva|tama, -taq, -da82 = kasutama
kasvisto*, -, -t1 taimestik
kasvosüü:jä*, -, -t3 taimetoitlane
kasvo|tiieq*, -.tiide, -tiiet9 < botaaniga botaanika
kasvoõl|i*, -i, -li26 taimeõli
ka|tai, -daja, -dajat4 kadakas
kata|laan', -laani, -.laani5 katalaan
kati|kask, -.kaska, -.kaskat48 riidega kaetud (hrl lambanahkne) kasukas
.katla, -, -t3 = katõl' katel
.katma, kattaq, kata61 katma
.katri|päiv, -päävä, -.päivä35 = kadõrnapäiv = .katrõpäiv kadripäev, 25. november
.katri|sant', -sandi, -.santi37 = kadõrnasant'. = katrõsant' kadrisant
.katrõ|päiv, -päävä, -.päivä35 = .katripäiv
.katrõ|sant', -sandi, -.santi37 = .katrisant'
kat|s', -õ, -tõ35 kaks
.katsa.geske = .katsa.gõisi = .katsa.gõistõ = .katsagõsõ kaheksakesi
.katsandi|k, -gu, -kku38 = .katsasjago kaheksandik
.katsa|s, -nda, -ndat13 kaheksas
.katsa|sjago, -ndajao, -ndatjako27 = .katsandik
katsa|tama, -taq, -da82 = katsõrdama = kätsätämä kädistama; miä taa harak tan katsatas? mis see harakas seal kädistab?
katsi kaksi, kahekesi; kas sa tullit ütsi vai katsi? kas sa tulid üksi või kahekesi?
katsi|k, -gu, -kut13 = katsikõ|nõ, -sõ, -ist8 hrl m kaksik; katsikõsõq sysaraq kaksikõed
katsildõ = katsiperi = katsipite((h)n) = katsipooli = katsipäidi kaksipidi, kahtepidi, kaheti
katsiratsakallaq = katsiratsakillaq = katsiratsakullaq = katsiratsi = katsiratsikallaq kaksiratsi
katsk, kadso, .katsko36 katk; surm; muguq istut ja oodat kunas katsk perrä tulõ muudkui istud ja ootad kunas surm järgi tuleb
.kats'ki katki
.kats'ki|nõ, -dsõ, -st5 katkine
kats'kümmend, katõ.kümne, kattõkümmend17 kakskümmend
.katsmi|nõ, -sõ, -st5 eksam
kats'sada, katõsaa, kattõsata29 kakssada
kats'tõist(kümme(nd)), katõtõist(.kümne), kattõtõist(kümmend)17 kaksteist
katsõrda|ma, -q, -83 = katsatama
katus, -(s)õ, -t11 katus
katõgese = katõ.keske = katõ.kõisi = katõ.kõistõ kahekesi
katõ.kõrd|nõ, -sõ, -sõt6 = katõkõrralinõ kahekordne
katõkõrra kahekorra
katõkõrrali|nõ, -dsõ, -st5 = katõ.kõrdnõ
katõl', .katla, katõld23 = .katla katel
katõndi|k, -gu, -kku38 kahendik
kat|õq, -tõ, -õt18 kate
katõs(s)a, .katsa, .katsat3 kaheksa
katõs(s)akümmend, .katsa.kümne, .katsatkümmend17 kaheksakümmend
katõs(s)asada, .katsasaa, .katsatsata29 kaheksasada
katõ(s)satõist(kümme(nd)), .katsatõist(.kümne), .katsattõist(kümmend)17 kaheksateist
katõvõrra kahevõrra
kaudu = kaudõ
.kaudu = kaolt kaudu
kaudu|nõ, -dsõ, -st7 = kaudõnõ
kaudõ = kaudu kaudselt; tä õkva vällä es ütle, a kaudõ tull' tuu asi vällä ta otse välja ei öelnud, kuid kaudselt tuli see asi välja
kaudõ|nõ, -dsõ, -st7 = kaudunõ kaudne; kaudõnõ kynnõviis' keel kaudne kõneviis
.kauga = .kaugu = kavva kaua; külq pand kauga hinnäst rõivilõ küll paneb kaua ennast riidesse
kaugas, .kauka, kaugast22 tasku; rahakott, kukkur
.kaugu = .kauga
.kaugu(h)n = kavvõ(n)da(h)n kaugel
.kaugõ, -, -t3 = kavvõlinõ kauge
.kaugõhe = .kaugõlõ > .kavvõ
.kaugõl = .kaugõ(h)n > kavvõ(n)da(h)n
.kaugõmpa = kavvõmbahe
.kaugõ(h)n = .kaugõl > kavvõ(n)da(h)n
.k'auma, .k'avvuq, k'au, min 1. ja 3. p käve54 = .kjauma > .käümä
kaunis võrdlemisi, küllaltki; taa süük' sai kaunis soolanõ see söök sai küllaltki soolane
kaup, kauba, .kaupa30 kaup; tehing; kokkulepe; ma tei timägaq kauba maaha ma tegin temaga kauba maha
.kauplõma, kaubõldaq, .kauplõ78 kauplema
kaup|mii:s', -mehe, -mii:st39 kaupmees; müüja
.kaur'ma, .kauriq, kauri63 uuristama, urgitsema; nõstaq hindäle ilosahe ette, miä sa kaurit tõsta endale ilusasti ette, mis sa urgitsed
kauss', kausi, .kaussi37 kauss
kaust, kausta, .kausta30 1. kaust; 2. suurem pargitud naha riba, tükk; 3. ree osa
kausti|k, -gu, -kut13 kaustik
kav|a, -a, -va28 kava
kavalahe = kavalalõ = kavaluisi kavalalt; salakavalalt
kavalus, -õ, -t9 kavalus; salakavalus
kava|tsõma, -tsõdaq e -daq, -dsõ90 märkama, tähele panema; ma kavatsõgi-s, ku tä ärq läts' ma ei märganudki, kui ta ära läks
kavva = .kaugu kaua
kav|val', -ala, -alat4 kaval
.kavvõ = kavvõ(n)dahe = kavvõ(n)dalõ = kavvõ(n)dõhe = kavvõ(n)dõlõ = .kavvõhe = kavvõhõhe = kavvõhõlõ = .kavvõlõ < .kaugõhe kaugele
kavvõ(n)dalt = kavvõ(n)dast = kavvõ(n)dõlt = kavvõ(n)dõst = kavvõhõlt = kavvõhõst = kavvõlt = kavvõst kaugelt
kavvõ(n)dalõ = .kavvõ
kavvõ(n)da(h)n = .kaugu(h)n = kavvõ(n)(h)n = kavvõhõn = kavvõl = kavvõ(h)n < .kaugõl, < .kaugõ(h)n kaugel
kavvõ(n)dast = kavvõ(n)dalt
kavvõ(n)dõhe = .kavvõ = kavvõhõhe
kavvõ(n)dõlt = kavvõ(n)dalt
kavvõ(n)dõlõ = .kavvõ
kavvõ(n)(h)n = kavvõ(n)da(h)n
kavvõ(n)dõst = kavvõ(n)dalt
.kavvõhe = kavvõhõhe = .kavvõ
kavvõhõlt = kavvõ(n)dalt
kavvõhõlõ = .kavvõ
kavvõhõmbal = kavvõmbal
kavvõhõmbalt = kavvõmbalt
kavvõhõmba(h)n = kavvõmba(h)n
kavvõhõmbast = kavvõmbast
kavvõhõmpa = kavvõmbahe
kavvõhõn = kavvõ(n)da(h)n
kavvõhõst = kavvõ(n)dalt
kavvõl = kavvõ(n)da(h)n
kavvõli|k, -gu, -kku38 kaugevõitu; kavvõlik kotus kaugevõitu koht
kavvõli|nõ, -dsõ, -st5 = .kaugõ kauge
kavvõlt = kavvõ(n)dalt
.kavvõlõ = .kavvõ
kavvõmbahe = kavvõhõmpa = kavvõmbalõ < .kaugõmpa kaugemale
kavvõmbal = kavvõhõmbal = kavvõmba(h)n kaugemal
kavvõmbalt = kavvõhõmbalt = kavvõmbast kaugemalt
kavvõmbalõ = kavvõmbahe
kavvõmba(h)n = kavvõhõmba(h)n = kavvõmbal
kavvõmbast = kavvõhõmbast = kavvõmbalt
kavvõ(h)n = kavvõ(n)da(h)n
kavvõst = kavvõ(n)dalt
kebimä, kepiq, kebi57 kebima, minema, liikuma
kedsendä|mä, -q, -83 = kedsimä, ketsiq, kedsi57 ronima; kedsiq siiäq parõmba kotusõ pääle roni siia paremale kohale
kedä vt kiä
kedägiq kedagi
kedäs keda (siis)
keebä|k, -gu, -kut13 lonkur, lombakas
keebä|ts', -dsi, -tsit13 1. kerglane; 2. kõhn; sa olõt taa vaiva pääle peris keebätsis jäänüq sa oled selle vaeva peale päris kõhnaks jäänud
keedi- = keedo-
keediq vt kii:d'
keedo- = keedü- = keedi- keedu-; keedoannom oll' lihha täüs' keedunõu oli liha täis; keedükardohkaq keedukartulid
keedüs, -(s)e, -t11 keedus, keedetud toit
keele|dü, -dü, -tüt1 keeletu, tumm
keeleoppu|s, -(sõ), -(s)t10 keeleõpetus; grammatika
keele|tiieq*, -.tiide, -tiiet9 keeleteadus, lingvistika
keeli|ne, -dse, -st7 < kii:l'ne keelne; võro-, seto-, eesti-, vinne-, inglüs(e)keeline võru-, setu-, eesti-, vene-, ingliskeelne
keemiä, -, -t3 keemia
keeri, kii:rdme, keerind16 keder (voki osa)
keerite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = keerotõ(l)lõma
keeroli|nõ, -dsõ, -st5 keeruline
keero(h)n keeruline
keero|tama, -taq, -da82 keerutama
keerotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = keerite(l)lemä = korduv keerotama
keerähtä|mä, -q, -83 < keerähü|tmä, -täq, -dä62 korraks v äkki keerama, keerutama
keevü|tämä, -täq, -dä82 keevitama
kehv, kehvä, .kehvä35 = kehvä, -, -t2 kehv
kehvä|ne, -dse, -st7 kehvapoolne, kehvavõitu; teisejärguline; timahavva tull' kesv sääne kehväne tänavu tuli oder selline kehvapoolne
kehväste kehvasti
kehvä|ts', -dsi, -tsit13 kehvik
.kehvü|s, -(se), -(s)t10 kehvus
.keisri, -, -t1 keiser
keka|ts', -dsi, -tsit13 = keko, -, -t2 = .keksto kekats, kekutis, kergats
keks', keksi, .keksi37 1. kergats; 2. hooplemine; nakas' hirmsahe hinnäst kitmä - keks' tull' pääle hakkas hirmsasti ennast kiitma - muutus hooplevaks
keksiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv .keks'mä
.keks'mä, .keksiq, keksi63 keksima, hooplema
.keksto, -, -t1 = kekats'
keldokal|a, -a, -la28 = kelt [2.] kuivatatud kala
.keldre, -, -t3 = keller' kelder
kele|t', -di, -tit13 = killet' skelett
kell, kellä, .kellä35 kell
keller', -i, -it4 = .keldre
.kellämä, kellädäq, .kellä77 1. (välja) lobisema, kuulutama; mingu-i taad külä pääle kellämä! ära mine seda küla peale kuulutama!; 2. sugutama, tallama; mis kikkal viga kellädäq, ku kana ilma hannaldaq mis kukel viga tallata, kui kana ilma sabata
kelmeq, .kelme, kelmet18 < kile 1. kile; kelme; kelmekott*, -kaasõq* kilekott, -kaaned (vt ka kese); 2. > vesikelmeq
.kelmi|ne, -dse, -st5 kelmeline, kelmeid täis; kilest
.kelm'li|k, -gu, -kku38 kelmikas; kelmivõitu
.kelmüs, -e, -t9 kelmus
kelp, kelbä, .kelpä35 katuse viilualune ots, kelp
.kelpämä, kelbädäq, .kelpä77 kelpa tegema
.kelpü|mä, -däq, -79 kõhnuma
kelt, keldo, .kelto37 1. närb; 2. = keldokala
kelts, keldsä, .keltsä31 kelts; kaara külbetäs keldsä pääle kaera külvatakse keltsale
kep|p', -i, -pi37 kepp
kerembähe = kerembäle = .kergembähe kergemini
kerendä|mä, -q, -83 = kergendämä kergendama; soodustama
kereq, .kerre, keret18 kere; pargõ uma kerre täüs' parkisin oma kere täis
keres, -(s)e, -t11 keris
kerga, -, -t2 = kerga|ts', -dsi, -tsit13 = kergo kergats, kergemeelne inimene
.kerge, -, -t3 kerge
.kergege|ne, -se, -ist8 kerglane
.kergehe = .kergele kergesti, kergelt
.kergembähe = .kergembäle = kerembähe kergemalt
kergendä|mä, -q, -83 = kerendämä kergendama; soodustama
kergo, -, -t2 = kerga
kergokõ|nõ, -sõ, -ist8 (väike) pingike
kergo|tama, -taq, -da82 1. kepslema, hüplema; 2. (setu) laulu kõrgust muutma, moduleerima
kergähtä|mä, -q, -83 võpatama
.kergüisi kergelt, veidi, pisut
.kergüs, -e, -t9 kergus
kergü|tämä, -täq, -dä82 kergitama
ker|i, -i, -ri26 kerilaud; panõq langaq keri pääle! pane lõngad kerilauale!
keriguopõtaja, -, -t3 = opõtaja kirikuõpetaja
keri|k, -gu, -kut13 = ker'k kirik
ker|imä, -riq, -i57 kerima
kerk, kergo, .kerko37 (väike) pink; taburet
ker'k, .ker'ko, .ker'kot48 = kerik
.kerkü|mä, -däq, -80 kerkima
.kerre|täüs', -tävve, -täüt49 keretäis, nahatäis; kõhutäis
ker|ä, -ä, -rä24 kera
kerä|hain, -haina, -.haina30 kerahein (rohttaim)
kes|e, -e, -se24 = kesi < kile kest; kile; kelme; huss' oll' ärq lännüq, kese oll' maaha jäänüq madu oli ära läinud, kest oli maha jäänud; kese- v kesi- v kiihoonõq*, -kott'*, -kaasõq* kilemaja, -kott, -kaaned; mehel oll' kõtukesi kats'ki mehel oli kõhukelme katki (vt ka kelmeq)
kesev, kesvä, .kesvä35 = kesv = kesyv' oder
kesi, kii:, kett42 = kese kiihoonõq*, -kott'*, -kaasõq* vt kese
kesk = kest keset; kesk tiid keset teed
kesk|aig, -ao, -.aigo36 keskaeg; keskao syaq keskaegsed sõjad
.keskehe = .keskele keskele
.keskelt = .keskest keskelt
.keske(h)n keskel
.keskest = .keskelt
keskkotus, -(s)õ, -t11 = keskpaik keskkoht, keskpaik
.keskmä|ne, -dse, -st5 keskmine
kesk|paik, -paiga, -.paika30 = keskkotus
kesk|päiv, -päävä, -.päivä35 keskpäev
kesksyn|a, -a, -na28 keel kesksõna, partitsiip
kesküü:, -, -d51 kesköö
kest = kesk: kest morro keset õue
kesv, kesvä, .kesvä35 = kesev oder
kesväkarask', -i, -it13 odrakarask
kes|ä, -ä, -sä24 kesa
kesähtü|mä, -däq, -84 kesanema; taa maa kesähtüs sul kätte ärq see maa kesaneb sul kätte ära
kesyv', kesvä, .kesvä46 = kesev oder
.keträmä, kedrädäq, .keträ77 ketrama
ket|t', -i, -ti37 kett, ahel
kev|väi, -äjä, -äjät4 kevad
keväjide kevaditi
keväjä kevadel; keväjä päseseq viiq juuskma kevadel pääsevad veed jooksma
keväjä|ne, -dse, -st5 kevadine
kiba|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi63 kibelema
kibis|emä, -täq, -e87 kipitama
ki'bitka, -, -t3 kattega saan v vanker; saani v vankri kate; kibitka tetti rii pääle, inemiseq magasiq sääl sisen reele tehti kate peale, inimesed magasid seal sees
kiblu|k', -gi, -kit13 = kipluk' = kiplus küüslauk
kibra(h)n kortsus, kipras; nägo om kibran nägu on kortsus
kibras, .kipra, kibrast22 1. kipakas, kergesti ümberminev; järve pääle ei toheq kipra vinnegaq minnäq järvele ei tohi kipaka venega minna; 2. käre kange; kibras külm käre külm
ki|bu, -bu, -pu26 kiirus, rutt; sul om kygõ kibu takan sul on kogu aeg kiire
kibõhi(h)n olõma kibelema; olli väega kibõhin, niguq hütsi pääl kibelesin väga, olin nagu süte peal
kibõhus, -õ, -t9 1. kiirus; 2. kibedus
kibõhõhe = kibõhõlõ = kipõstõ 1. kiiresti; 2. kibedasti
kibõnda|ma, -q, -83 1. (vihma) tibutama; veidükese kibõndas välän veidi tibutab väljas; 2. kipitama
kibõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kibõndama
ki|d'o, -do, -t'o26 lastek kits
ki|dsi, -dsi, -tsi26 (hrl randme)liigesepõletik
kidsi|hain, -haina, -.haina30 suur kukehari (rohttaim)
kidsis|emä, -täq, -e87 = kädsisemä kägisema, kidisema; rattaq ommaq määr'mäldäq, kidsiseseq vanker on määrimata, kägiseb
kidsistä|mä, -q, -83 = kädsistämä kidistama; sidistama; kädistama rotiq kidsistäseq tarõ pääl rotid kidistavad pööningul; pääsläseq kidsistäseq pääsukesed sidistavad
ki|dsu, -dsu, -tsu26 käre, äge; kidsu vanamuur' käre vanamoor
kidsukanõ|p', -bi, -pit13 isakanep
kidsu|külm, -külmä, -.külmä35 käre külm, kõva pakane
kidsõlm|aq = kidsõrm|aq, m -idõ, -it4 = .kitskmõq kitkutud umbrohi
kihis|emä, -täq, -e87 kihisema
kih(l)|kund, -kunna, -.kunda32 kihelkond
kihl, kihla, .kihla30: kihla vidämä kihla vedama
.kihlama, kihladaq, .kihla77 kihlama
.kihljä|dseq e .kihljä|dsiq e kihlä|dseq e kihlä|dsiq, m -tside, -tsit e -tsiid13 kihlus
.kihmama, kihmadaq, .kihma77 isukalt jooma, rüüpama; kihmas' ärq kroositävve hapundpiimä rüüpas ära kruusitäie hapupiima
kih|o, -o, -ho26 kübeke, veidi(ke)
kihola|nõ, -(d)sõ, -st5 < sääsik sääsk
kiho|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 tärkama; päält vihma vili silminäten kihosi pärast vihma tärkas vili silmnähtavalt
kiho|tama, -taq, -da82 (üles) kihutama, ässitama
kiht', kihi, .kihti36 lade, kiht; latsõq aiasõq kihi pääle haina sõkma lapsed aetakse (heina)kihi peale heina sõkkuma
kih(v)t', kih(v)ti, .kih(v)ti37 mürk
kih(v)ti|ne, -dse, -st7 mürgine; timahavva ommaq kiholasõq kihtidseq tänavu on sääsed mürgised
kih(v)ti|tämä, -täq, -dä82 mürgitama
kihv, kihva, .kihva30 = kiuhk kihv
kihvahta|ma, -q, -83 kiljatama; tütrik kihvahtas, ku hiitüs tüdruk kiljatab, kui ehmub
.kihvama, kihvadaq, .kihva77 kihvaga torkama; teravalt ütlema
kih|ä, -ä, -hä24 keha
kihä|plaan', -plaani, -.plaani37 = ihoplaan' välimus, keha(kuju)
kiiba|k, -gu, -kut13 kiitsakas; kiitsakas inimene
kiibaku|nõ, -dsõ, -st5 kiitsakas; ebastabiilne
kiibõrda|ma, -q, -83 nihelema
kiibõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kiibõrdama
kii:d', keedi, kii:di37 hrl m kaelaehe; seto naisil ommaq vinne hõpõrahost keediq kaalah setu naistel on vene hõberahadest kaelaehted kaelas
kiidsahta|ma, -q, -83 < kiidsahutma kriuksatama
kiidsah(t)us, -õ, -t9 kriuksatus; kostu üts' kiidsahus, ei tiiäq kas oll' aidauss' vai oll' tsiga kostis üks kriuksatus, ei tea kas oli aidauks või oli siga
kiidsahu|tma, -taq, -da62 > kiidsahtama
kiidsa|k, -gu, -kut13 1. kiitsakas, kõhn; 2. püsimatu; 3. = kiidsakala
kiidsakal|a, -a, -la28 = kiidsukala vingerjas
.kiidsma, .kiidsuq, kiidsu64 kriiksuma
.kiidsna, -, -t3 kriiksumine
kiidsukal|a, -a, -la28 = kiidsakala
kiidsu|tama, -taq, -da82 kriiksutama; kräunutama; kiidsutagu-i kassi! ära kräunuta kassi!
kiidsutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kiidsutama
kiiga, -, -t2 = kiik
kiigar', -i, -it4 1. keigar; 2. viiuldaja
kiil, kiilu, .kiilu37 kiil (kiilu)
kiik, kiiga, .kiika31 = kiiga viiul
kii:l', keele, kii:lt40 keel; võro keeli e võro keele(h)n võru keeli e võru keeles; keeleoppus, -kõrraldus, -tiieq* grammatika, keelekorraldus, keeleteadus; kiil'kund keelkond
kii:ld, keelo, kii:ldo36 keeld
kii:ldmä, keeldäq e kii:ldäq, keelä66 keelama; taa om keelet see on keelatud
.kiilma, .kiiluq, kiilu64 kiiluma
kii:l'|ne, -se, -set6 > keeline
kiimaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 nihelema
kii:mä, kiiäq, kii:67 keema
kiin', kiini, .kiini37 = .kiin'läne kiin
kiiniske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 kiini jooksma
.kiin'lä|ne, -(d)se, -st5 = kiin'
kii:rd, keero, kii:rdo37 keerd
kii:rdlemä, keereldäq, kii:rdle78 keerlema
kii:rdliga|nõ, -dsõ, -st5 keerdus
kii:rdmä, keerdäq, keerä61 > .käändmä
kii:rdo (minemä) keerdu (minema)
kii:rdümä, kii:rdüdäq, keerü79 keerduma
kiireq, m .kiiri, .kiiri40 röntgen; arst' saat' timä kiiri alaq arst saatis tema röntgenisse
kiiru|tama, -taq, -da82 keerlema
.kiisla, -, -t3 (kaera)kiisel, (kaera)kile
.kiistm|õq, m -idõ, -it16 lööve
.kiistre, -, -t3 kananahk
kii:tmä, kii:täq, keedä61 keetma
kiivende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv kiivendämä
kiivendä|= kiivõnda|ma, -q, -83 kibelema
kiivi, -, -t2 kiivi
.kiivri, -, -t1 kiiver
kiivõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kiivõndama
kik|as, -ka, -ast22 kukk
kiki|tämä, -täq, -dä82 = hikitämä itsitama; eputama
kik|k, -u, -ku37 leivaviiluke; ku muro poolõs tiit, saa kikukõnõ kui viilu pooleks teed, saab viiluke
kik|k', -i, -ki37 uhke
kikka|kaadsaq, m -.kaadso, -.kaadso30 = kikkapüksiq nurmenukk
kikka|mari, -mar'a, -.marja43 kukemari; kikkamar'aq ommaq mustaq piinüq mar'aq, suun kasusõq kukemarjad on mustad väikesed marjad, kasvavad soos
kikka|püksiq, m -.pükse, -.pükse37 = kikkakaadsaq
kikka|sii:n', -seene, -sii:nt40 kukeseen
kiko, -, -t2 lastek kukk
.kikstu, -, -t1 hea väljanägemisega; prink, kikkis; uhke, esinduslik, soliidne; kapstaloomaq olliq eeläq närvehtänüq, täämbä ommaq jo kikstuq kapsataimed olid eile närtsinud, täna on juba kikkis; sa näet täämbä väega kikstu vällä sa näed täna väga esinduslik välja
kilahta|ma, -q, -83 < kilahu|tma, -taq, -da62 (heledasti) haugatama; kõlksatama
kile, -, -t2 > kelmeq, > kese
kilda|mäng*, -mängo, -.mängo37 < puslõ* mosaiikmäng, pusle
kilgas, .kilka, kilgast22 = kilgõs üle hapnenud; liiga hapu; kilgõs piim sünnü-i süvväq üle hapnenud piim ei kõlba söögiks; seokõrd om leib kilgas saanuq, kuigi saa ei süvväq seekord on leib liiga hapu saanud, kuidagi ei saa süüa
kilgu|tama, -taq, -da82 1. haukuma, klähvima; piniq kilgutasõq koerad klähvivad; 2. kilkama
kilgõs, .kilkõ, kilgõst22 = kilgas
kille|t', -di, -tit13 = kelet' skelett
killõ, -, -t14 hele, kõrge, kile, (hääle kohta)
kil|o, -o, -lo26 kilo
kilo|gramm', -grammi, -.grammi37 kilogramm
kilo.metri, -, -t1 = kilomii:tre, -, -t3 = kilomii:tri, -, -t1 kilomeeter
kilst, kilstu, .kilstu31 = kilt, kilda, .kilta31 kild, tükk; laast; lei külmänüq liha külest kirvõgaq kiltu lõin külmunud liha küljest kirvega kilde; kor'as' moro päält puukiltu pliidi alaq korjas õuelt puukilde pliidi alla
kilt|pilt'*, -pildi, -.pilti37 mosaiik
kil|u, -u, -lu26 kilu
kilõhõhe = kilõhõlõ heledasti, kiledasti, kõrgelt (hääle kohta)
kimala|nõ, -(d)sõ, -st5 kimalane
kimarda|ma, -q, -83 voltima
kimarus, -õ, -t9 volt
kimbu(h)n kimpus, hädas
kimbu|tama, -taq, -da82 kimbutama, kiusama
.kimli, -, -t1 kimmel
kimmerg, -u, -ut13 käimla, kemmerg
.kimmähe = .kimmäle = .kin(d)mähe = .kin(d)mäle kindlasti; kindlalt, tugevasti, kõvasti
kimmäs, .kimmä, kimmäst22 = kin(d)mäs kindel; tugev; kimmäs kynnõviis' keel kindel kõneviis
kimmä|tämä, -täq, -dä82 tugevdama; kinnitama; *tagama
kimmä|tümä, -tüdäq, -dü84 tugevnema, kinnituma
.kimmüs, -e, -t9 = .kin(d)müs kindlus, tugevus; kindlustunne; kindlameelsus
kimp, kimbu, .kimpu37 kimp
.kimplõma, kimbõldaq, .kimplõ78 1. kemplema, vaidlema; 2. siplema, vehklema
.kind|ral', -rali, -.ralli38 kindral
.kindre|ts'omp, -ts'ombo, -.ts'ompo37 põlveõnnal
kingitüs, -e, -t9 kingitus, kink
kink I, kingo, .kinko37 kink, küngas
kink II vt kiä
kink', kingi, .kinki37 kints; (kintsu) sink; jalg mäe puult põlvõ om kink' jalg ülalpool põlve on kints; suidsukink' suitsusink
.kinkaq kellega
.kinkas kellega (siis)
.kinkli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 künklik
.kink'mä, .kinkiq, kingi63 kinkima
.kin(d)mähe = .kin(d)mäle = .kimmähe
kin(d)mäs, .kin(d)mä, kin(d)mäst22 = kimmäs
.kin(d)müs, -e, -t9 = .kimmüs
kinnas, .kinda, kinnast23 kinnas
kinner', .kindre, kinnerd23 reie tagumine osa; esä küdsi vitsagaq kindrit piten isa andis vitsaga kintse mööda
kinnili|ne, -dse, -st5 = kinni|ne, -dse, -st7 kinnine
kinniq kinni
kinni|tämä, -täq, -dä82 väitama; lehm nakas' kinnitämä, pia tuu vasiga lehm hakkas väitama, varsti toob vasika
kinnitüs, -e, -t9 väitus
kinnäh(t)ü|mä, -däq, -83 kõvaks tõmbuma; tarduma
kinnü|tämä, -täq, -dä82 kinnitama
kints, kindsu, .kintsu37 kints
kin|ä, -ä, -nä24 1. ilus, kena, uhke; 2. kohtlane
kinähüs, -e, -t9 kenadus
kipi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = kipi|tämä, -täq, -dä82 = kiputama kipitama
kiplu|k', -gi, -kit13 = kiplus, -(s)õ, -t11 = kibluk' < küüds'lauk küüslauk
kip|p', -i, -pi37 kibu (puunõu); kipikesegaq viidi hapundpiimä süvväq hainaliisilõ ja visati sannan lõunat kibukesega viidi heinalistele hapupiima süüa ja visati saunas leili
kip|pama, -adaq, -pa77 1. end edasi nihutama, nihkuma; kippaq veidüq sinnäqpoolõ! nihuta end veidi sinnapoole!; 2. kiirustama, kihutama, lippama; kohes sa nii hirmsahe kippadõq? kuhu sa nii koledasti kiirustad?
kipr, kibra, .kipra45 = käpr korts, kiber, kurd
.kipra = .käprä kipra, kortsu, kurdu
kipu|tama, -taq, -da82 = kipitämä
ki|põ, -, -t14 1. kiire; 2. kibe
kipõkü|tsäi*, -dsäjä, -dsäjät4 mikrolaineahi
kipõldõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kipitama
ki|põn', -bõna, -bõnat4 = tipõn' = tsipõn' säde; kübe; täpike; tulõkipõn' tulesäde
kipõstõ = kibõhõhe 1. kiiresti; 2. kibedasti
kirekäre|leht', -lehe, -.lehte35 = kirekäre|lill', -lilli, -.lilli37 maikelluke
kires, -(s)e, -t11 = kiräs kirju lehm, kirjak
kire|tämä, -täq, -dä82 kirendama
kirg', kire, .kirge34 säde
.kirgelemä, kireldäq, .kirgele85 põlema
kirges, -(s)e, -t11 prussakas
kirgile = .kirki kikki(s); pinil ommaq kõrvaq kirgile koeral on kõrvad kikkis
kirgi(h)n kikkis
kirgi|tämä, -täq, -dä82 kikitama
.kirgmä, .kirgeq, kire63 kirema
.kirgämä, kirädäq, .kirgä77 kiirgama
kiri, kirä e kir'a, .kirjä e .kirja43 1. kiri; liuhkakiri kald- e kursiivkiri; paks kiri poolpaks kiri; kiräliik' kirjaliik, kirjatüüp, font; kirjä pandma kirja panema; 2. muster
kiris|emä, -täq, -e87 kirisema
.kirjämä, kirädäq, .kirjä77 kirjama, tikkima; kirät hamõq tikitud särk; ärq kiräs' latsõ perse kirjas lapse tagumiku ära (andis vitsa)
.kirkelemä, kirgeldäq, .kirkele85 kiitlema, uhkustama
.kirki = kirgile kikki(s); aja kõrvaq kirki ajab kõrvad kikki
.kirkvälläq kikkis
kirm', kirmi, .kirmi37 plekkpõhjaga viljakuivati; vili pandas kirmi pääle kuioma vili pannakse kuivatisse kuivama
kirmahu|tma, -taq, -da62 (end) julgustama, kokku võtma; kirmahudi hindä ärq võtsin südame rindu, julgustasin end
kirmas, -(s)õ, -t11 = kirmask', -i, -it13 külapidu, simman, kirmas
kirmiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv kirmistämä
kirmistä|mä, -q, -83 suurustama, kiitlema
kirmi|tämä, -täq, -dä82 häiritult, kurjalt kõrvu lidutama (hobuse kohta)
kirmõq, .kirmõ, kirmõt18 kirme
kirn, kirnu, .kirnu37 (koore-, või-)kirn, putk
kiro|mant', -mandi, -.manti37 hiromant
kirotaja, -, -t3 kirjutaja; autor
kiro|tama, -taq, -da82 1. kirjutama; 2. tikkima
kirotus, -õ, -t9 1. kirjutis; artikkel; 2. tikand
kirotusmassin, -a, -at4 kirjutusmasin
kirp, kirbu, .kirpu37 kirp
kirp|hain, -haina, -.haina30 = lutikhain värihein (rohttaim)
kirpsilmäli|ne, -dse, -st5: kirpsilmäline mustri teatud mustriliik
kir|riv, -ivä, -ivät4 kirju; kirev
ki'rrurg', -i, -it13 kirurg
kirsa, -, -t2 kirsa(saabas)
kirsahta|ma, -q, -83 röögatama, karjatama
kirsah(t)us, -õ, -t9 röögatus, karjatus
kirsipuu, -, -d50 > vislapuu
.kirsma, .kirsuq, kirsu64 karjuma
kirss', kirsi, .kirssi37 > vislamari
kirst, kirstu, .kirstu37 kirst; puusärk
ki(r)rurg', -i, -it13 kirurg
kirvõs, .kirvõ, kirvõst22 kirves
kirähtä|mä, -q, -83 korraks kirema
kirä|kii:l', -keele, -kii:lt40 kirjakeel; eesti ja võro kiräkiil' eesti ja võru kirjakeel
kiräli|k, -gu, -kku38 > kiräline [2.]
kiräli|ne, -dse, -st5 1. mustriline; 2. < kirälik kirjalik
kirä|mii:s', -mehe, -mii:st39 kirjanik, kirjamees
kirändüs, -e, -t9 kirjandus
kiräni|k, -gu, -kku38 kirjanik
kiräs, -(s)e, -t11 = kires kirju lehm, kirjak
kirästä|mä, -q, -83 kirjastama
kirästüs, -e, -t9 kirjastus
kiräts'ur|a, -a, -ra26 nalj ajakirjanik, leheneeger
kirä.vaihõ|märk', -märgi, -.märki37 kirjavahemärk
kirä|viis', -viisi, -.viisi37 kirjaviis
kis|a, -a, -sa28 kisa, kisk, kida
kisa|k, -gu, -kut13 kisklik, kisadega
kisali|nõ, -(d)sõ, -st5 tülinorija
kisa|nõ, -dsõ, -st7 tülinoriv
kisistä|mä, -q, -83 sidistama, sädistama; tütriguq, jätkeq kisistämine perrä! tüdrukud, jätke sidistamine järgi!
.kiskja, -, -t3: hindä poolõ kiskja ahnitseja, omakasu püüdja
.kiskliga|nõ, -dsõ, -st5 1. lainelise süüga (okaspuu puidu kohta); 2. okslik
.kiskma, .kiskuq, kisu64 kiskuma; tõmbama; pigistama; kisi pirdõ tõmbasin peerge; särk' kisk kangli alt pintsak pigistab kaenla alt
.kisku|ma, -daq, -80 lõhastuma
.kiskõlõma, kisõldaq, .kiskõlõ85 tõmblema; kisklema; käeq kiskõlõsõq käed tõmblevad
kissi(h)n kissis, vidukil
kis|sin, -ina, -inat4 kahin, sahin; kuulõ-i kisinat ei kõsinat ei kuule kahinat ega sahinat
kissi|tämä, -täq, -dä82 kissitama, vidutama
kista|vars', -varrõ, -vart49 kedervars
.kistra, -, -t3 erk, ergas, reibas
.kistu|ma, -daq, -80 kustuma; hääbuma
.kistuma(l)daq väga
kistu|tama, -taq, -da82 kustutama
kitasni|k, -gu, -kku38 (setu naiste) pihikseelik
.kitmä, kittäq, kitä61 1. kiitma; olõ-i kittäq ei ole kiita; 2. ütlema; tä kitt' mullõ ta ütles mulle; kui sa kitiq? kuidas sa ütlesid?; 3. soovitama; reklaamima; kitäq Marta mullõ ärq! soovita mulle Martat!; nääq kitiq mullõ tuud arsti nad soovitasid mulle seda arsti; telekan kitväq tuud kaupa kygõ televiisoris reklaamivad seda kaupa kogu aeg
.kit'mä, kittiq, kiti63 kittima
.kitra, -, -t3 kitarr
kits', kitsõ, .kitsõ35 1. kits; kodo-, mõtskits' kodu-, metskits; 2. vilja- v ilupuu metsik juurevõsu, omajuurne istik; ploomipuuq ommaq aia kitsi täüs' ajanuq ploomipuud on aia juurevõsusid täis ajanud; jaksi kitsõ pääle kultuur'sordi pookisin juurevõsule kultuursordi
.kitsahe = .kitsalõ = .kitsavallaq kitsalt; vaeselt
kitsas, .kitsa, kitsast22 kitsas; vaene; kitsas elo vaene elu
.kitsavallaq = .kitsahe
kitsi, -, -t2 kitsi
kitsihüs, -e, -t9 kitsidus
ki|tsin, -dsinä, -dsinät4 kidin, kägin; võhluq võtvaq aida lae pääl nii et kitsin ja kätsin käü rotid kisklevad aida lae peal nii et kidin ja kädin käib
.kitskma, .kitskuq, kidsu64 kitkuma; rohima; tä kitsk põrk'napindrit ta rohib porgandipeenraid
.kitskm|õq, m -idõ, -it16 = kidsõlmaq = kidsõrmaq kitkutud umbrohi
.kitsus, -õ, -t9 kitsikus, vaesus
kitsõpuu, -, -d50 = kitsõ|tuu:m', -toomõ, -tuu:mõ35 = kitsõ.uibu, -, -t1 paakspuu
kit|t', -i, -ti37 kitt
kittus, -õ, -t9 = kittüs, -e, -t9 = kitus = kitüs 1. kiitus; 2. reklaam
kitukik|as, -ka, -ast22 kiitleja, kiidukukk
kitukiti, -, -t2 pailaps; kiidukukk
ki|tur', -dura, -durat4 kidur
kitus, -(s)õ, -t11 = kitüs, -(s)e, -t11 = kittus = kittüs
kiud, kivvu, .kiudu36 kiud
.kiudli|nõ, -dsõ, -st5 = .kiudsa, -, -t3 = kivvukanõ kiuline
kiudu|tama, -taq, -da82 küüditama
kiugahta|ma, -q, -83 korraks kilkama; kiunatama
.kiugõlõma, kiugõldaq, .kiugõlõ86 kiunuma
kiuhk, kiuha, kiuhka32 = kihv kihv
.kiuhkma, .kiuhkuq, kiuhu64 kilkama
.kiuhkna, -, -t3 kilkamine
kius, kiusu, .kiusu37 > kiust
kiusah(t)us, -õ, -t9 kiusatus
kiusa|k, -gu, -kut13 = .kiusliganõ kiusakas, kiuslik
.kiusama, kiusadaq, .kiusa77 kiusama; jonnima, tujutsema
.kius(t)la|nõ, -(d)sõ, -st5 kiuslik inimene
.kiusliga|nõ, -dsõ, -st5 = kiusak
kiust, kius(t)u, .kiustu37 < kius kius; jonn
kiustu|punn', -punni, -.punni37 kiusupunn
.kiusus, -õ, -t9 kius; kiusujutt
kiut, kiudu, .kiutu37 1. küüt; ma paki tälle kiutu kodominekis pakkusin talle kojuminekuks küüti; 2. triip, küüt; kiutsälägaq hopõn' küütseljaga hobune; 3. lumekübe; lumõkiutu tulõ sajab lumekübemeid
.kiutma, .kiutuq, kiudu73 küütima
kive|ne, -dse, -st7 = kivine kivine
kivesti|k, -gu, -kku38 = kivestü, -, -t1 = kivistik kivistik, kivine koht
kiv|i, -i, -vi26 1. kivi; 2. veski; vesikivi (vesi)veski; tuulõkivi tuulik, tuuleveski; läts' kivile viljä jauhma läks veskisse vilja jahvatama
kivihür|rül', -ülä, -ülät4 = hürrül' [2.] rünt (kala); kivihürrül' om väikene täpliganõ habõndõgaq kala rünt on väike täpiline habemega kala
kivijür|räi, -äjä, -äjät4 = kivijüräsk', -i, -it13 silm (kala); kivijürräi om hussi muudu kala, jyyn eläs silm on ussi moodi kala, elab jões
kivili|ne, -(d)se, -st5 veskiline; kivilidseq lääväq kivile veskilised lähevad veskisse
kivi|ne, -dse, -st7 = kivene
kivi|puu:l', -poolõ, -puu:lt40 veskikivi
kivisti|k, -gu, -kku38 = kivestik
kivistü|mä, -däq, -84 kivistuma
kivitsa|kai, -gaja, -gajat4 < kivitsakutaja, -, -t3 kivitäks
kivot, -da, -tat13 ikoonikapp
kivva|nõ, -dsõ, -st7 kiudpilvine
kivvuka|nõ, -dsõ, -st5 = .kiudlinõ kiuline; kõvas ja kivvukadsõs lännüq kaal' kõvaks ja kiuliseks läinud kaalikas
kivvutus, -õ, -t9 tulehakatis, süütis
kivõnda|ma, -q, -83 sügelema
kivõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kivõndama: süttüv haav kivõndõlõs paranev haav sügeleb
kiä, kink, kedä e ketä kes
.kiäkiq keegi
.kjauma, .kjavvuq, kjau, min 1. ja 3. p käve54 = .k'auma > .käümä
klaar', klaari, .klaari37 klaar, läbipaistev, selge
.klaar'ma, .klaariq, klaari63 klaarima, selgitama, lahendama
.klaaru|ma, -daq, -80 selginema, läbipaistvaks muutuma; taivas nakkas klaaruma taevas hakkab selginema
klaas', klaasi, .klaasi37 klaas
klaasi|nõ, -dsõ, -st7 klaasine, klaasjas
klahv', klahvi, .klahvi37 1. pits viina; ängäq mullõ üts' klahv'! anna mulle üks pits viina!; 2. klahv (nt klaveril)
klama|k, -gu, -kut13 kamakas; ruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq kruusa sees on suured savikamakad
.klambri, -, -t1 1. < sulg [2.] sulg (kirjavahemärk); taa syna om klambridõ seen see sõna on sulgudes; 2. > nall'
klants', klandsi, .klantsi37 klants, läige
.klants'ma, .klantsiq, klandsi63 läikima, klantsima; püksiperseq klants' püksitagumik läigib
klapi|tama, -taq, -da82 sobitama; klapitas jupiq kokko sobitab osad kokku
.klap'ma, .klappiq, klapi63 1. sobima; 2. raha kokku panema (alkoholi ostmiseks); klapimiq (üte viina)! paneme (ühe viina jaoks) raha kokku!
.klap'mi|nõ, -sõ, -st5 = klapp' [2.] sobimine, sobivus, kooskõla, läbisaamine
klap|p', -i, -pi37 1. klapp; 2. = .klap'minõ; näil olõ-i hüvvä klappi nad ei sobi hästi, neil pole head läbisaamist
kla|põr', -bõri, -bõrit4 = klavvõr' klaver
klass', klassi, .klassi37 klass
klassi|ga, -ga, -kat3 klassika
klassigali|= klassikli|nõ, -dsõ, -st5 klassikaline; klassigalinõ e klassiklinõ muusiga klassikaline muusika
kl'au, -, -d2 kõrvakiil
klav|võr', -õri, -õrit4 = klapõr'
kleit', kleidi, .kleiti37 kleit
klii, -, -d50 > liieq
kliim', kliimi, .kliimi37 < liim' liim
klii.meistre, -, -t3 = lii.meistre liimeister (lõikeriist)
.kliim'mä, .kliimiq, kliimi63 = .kliimämä, kliimädaq, .kliimä77 < .liim'mä liimima
klii:p'mä, klii:piq, kleebi63 kleepima
.kliistri, -, -t1 kliister
klimba, -, -t2 = klymba = lymba lonkur
klimbõrda|ma, -q, -83 = klymbõrdama 1. klimberdama; 2. lonkama
klimp, klimba, .klimpa31 = klymp = limp lonkav, vigane; lonkur; klimba jalagaq miis' vigase jalaga mees
klimp', klimbi, .klimpi37 = klymp' < klints', < .kluu:ts'ka klimp
.klimpama, klimbadaq, .klimpa77 = .klympama = .limpama = .lympama lonkama
klints', klindsi, .klintsi37 > klimp'
klips', klipsi, .klipsi37 = kli|põr', -bõri, -bõrit4 pisidetail, vidin; ripats
.kloks'ma, .kloksiq, kloksi63 = klukutama loksuma (kana häälitsemise kohta)
.kloks'na, -, -t3 loksumine (kana häälitsus)
klomm', klommi, .klommi37 järvesopp
klopi|laud, -lavva, -.lauda33 lokulaud
klopi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 (kokku) klopsima, kokku seadma; klopitsõt siist ja säält, a asja kokko ei saaq klopsid siit ja sealt, aga asja kokku ei saa
.klop'ma, kloppiq, klopi63 kloppima
klop|p', -i, -pi37 1. lopp, mõlk; 2. krapp, (puust) karjakell
kloppi mõlki
.klops'ma, .klopsiq, klopsi63 klopsima
.klops'na, -, -t3 klopsimine
klopõ|ts', -dsi, -tsit13 poisiklutt
klu|dima, -tiq, -di57 peksma
.kluhv'ma, .kluhviq, kluhvi63 peksma, klohmima, klobima
kluku|tama, -taq, -da82 = .kloks'ma: klukutaja kana olõ-i viil pesä pääle lännüq loksuja kana ei ole veel pesa peale (hauduma) läinud
klumm', klummi, .klummi37 väike lahesopp, abajas
klunn', klunni, .klunni37 = klynn' 1. pisidetail, vidin; 2. (poisi)klutt
klup|p', -i, -pi37 (puu)klots; klupp' um vähämb ku plukk' klots on väiksem kui pakk
kluu:stri, -, -t1 klooster
kluu:ts'ka, -, -t3 > klimp
klõbis|õma, -taq, -õ87 klõbisema
klõbõ|nits, -nitsa, -.nitsa31 väike tarbetu ese, loks; naaq olõ-i määntsegiq tüüriistaq, naaq üteq klõbõnitsaq ommaq ynnõ need pole mingid tööriistad, need on lihtsalt ühed loksud
klõka|tama, -taq, -da82 lõgisema, logisema
klõka|ts', -dsi, -tsit13 1. pisidetail, väike masinaosa, vidin; lõks (kinnitusvahend); klõkatsigaq pandas lehmä kett' päitside külge lõksuga pannakse lehma kett päitsete külge; 2. krapp, (puust) karjakell
klõ|kin, -gina, -ginat4 lõgin, login
klõks', klõksi, .klõksi37 = lõks' 1. lõks (kinnitusvahend; püünis); 2. luksumine
klõksahta|ma, -q, -83 klõksatama
klõksahus, -õ, -t9 klõksatus
.klõks'na, -, -t3 klõksumine; lõgin; luksumine
klõpa|tama, -taq, -da82 klõbisema
klõpa|ts', -dsi, -tsit13 jõmpsikas
klõ|pin, -bina, -binat4 klõbin
klõss', klõssi, .klõssi37 lõss
klöts', klötsi, .klötsi37 lootsik
klymahk, -u, -ut13 = klymm 1. sõõm, lõuatäis; 2. mürts
klymba, -, -t2 = klimba = lymba lonkur
klymbõrda|ma, -q, -83 = klimbõrdama 1. klimberdama; 2. lonkama
klymm', klymmi, .klymmi37 = klymahk
klymp, klymba, .klympa31 = klimp = limp lonkav, vigane; lonkur
klymp', klymbi, .klympi37 = klimp' klimp; imä, imä, klymbiq paah, ütel klymbil silmäq pääh! ema, ema, klimbid pajas, ühel klimbil silmad peas! (mõistatus, vastus: konn)
.klympama, klymbadaq, .klympa77 = .klimpama = .limpama lonkama
.klymp'ma, .klympiq, klymbi63 = .lymp'ma lõmpima, lõmpsima, larpima
klympsahta|ma, -q, -83 = lympsahtama neelatama
.klympsama, klympsadaq, .klympsa77 = .lympsama neelama
.klymps'na, -, -t3 = .lymps'na lõnksumine; ahne neelamine
klynks', klynksi, .klynksi37 = lynks' lonks
klynksahta|ma, -q, -83 = lynksahtama < klynksahutma (korraks v äkki) lonksama, neelatama
klynksah(t)us, -õ, -t9 = lynksah(t)us 1. lonks, neelatus; 2. lõksatus
klynksahu|tma, -taq, -da62 > klynksahtama
.klynksama, klynksadaq, .klynksa77 = .lynksama lonksama; klynksaq seo piimätsilk ärq! lonksa see piimatilk ära!
klynn', klynni, .klynni37 = klunn'
klyn'o|tama, -taq, -da82 jooma, purjutama; meheq puhma all klyn'otasõq mehed purjutavad põõsa all
kobahta|ma, -q, -83 < kobahutma 1. mütsatama; 2. korraks kohendama, seadma; kobahtaq umaq as'aq kuumbalõ! kohenda oma asjad koomale!
kobah(t)us, -õ, -t9 mütsatus
kobahu|tma, -taq, -da62 > kobahtama
kobi|kunn, -kunna, -.kunna31 kärnkonn
ko|bima, -piq, -bi57 kobama, kompama
kobista|ma, -q, -83 1. kohendama; parandama; koristama; tarõq tahtvaq kobistaq toad tahavad koristada; 2. kobistama
kobistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kobistama
kobis|õma, -taq, -õ87 kobisema; õiendama, vastu vaidlema; kas sa ütliq midägiq vai su nahk kobisi? kas sa ütlesid midagi või su nahk kobises?; kagoh pois'kõsõtükk, kobisõs esäle vasta vaat kus halb poiss, vaidleb isale vastu
kobra|k, -gu, -kut13 = kobrik krobeline
kobras, -(s)õ, -t11 e .kopra, kobrast22 kobras
kobri|k, -gu, -kut13 = kobrak
kobri|ts, -dsa, -tsat13 = koomits varjualune
kobri|tuma, -tudaq, -du84 paatuma; ku maa om kobritunuq, sys või tedä jo traktorigaq harriq kui maa on paatunud, siis võib teda juba traktoriga harida
kobõri|= kobõrliga|nõ, -dsõ, -st5 krobeline, konarlik
kobõsk', -i, -it13 kõva, kobisev nahk; kasugakobõsk' kõva, kobisev kasukas
koda, kua, kota27 koda
kodani|k, -gu, -kku38 kodanik
kodapooli|nõ, -dsõ, -st7 allüürnik; kodakondne, majuline; pops
kodas, .kotka, kodast23 = kodask', -i, -it13 kotkas
ko|do, -do, -to, sisseü kodo, seesü koto(h)n, seestü kotost26 kodu; kodojänes küülik
kodoel|läi, -äjä, -äjät4 1. koduloom; 2. kodus elaja, kodune; üts' poig om, kiä välän hulk', tõõnõ om kodoelläi üks poeg on (selline), kes väljas hulgub, teine on kodune
kodo.kaeja, -, -t3 pruudipoolne sugulane, kes pärast kosje läheb kosilase majapidamist vaatama
kodomail = kodomai(h)n kodumail, kodukandis
kodo.vaotus, -õ, -t9 = kodo|(v)ü, -vävvü, -.vävvü37 koduväi
.koelmu, -, -t1 konnakudu; koelmu
.koe|tama, -taq, -da81 proovima, püüdma, katsuma, pingutama; koedaq hindä innebmähe rõivihe! püüa ennast rutem riidesse saada!; ma koedi niipall'o, et sai tuu as'a kätte ma pingutasin niipalju, et sain selle asja kätte
kogahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kogelema
ko|go, -go, -ko26 kogum, kogu, suurus; nurmõl kogo om suur', a saiaq olõ-i säält midägiq põllul on küll suurust, aga saada pole sealt midagi
kogohu|ma, -daq, -84 = kogonõma kogunema
kogohus, -õ, -t9 kogudus
kogo(ha)ma, kuu:daq e kogodaq, koko e kogoha88 1. koguma; jutuq ommaq raamatuhe kuuduq jutud on raamatusse kogutud; 2. kogunema; siiäq om hulga inemiisi kokko kogonuq siia on palju inimesi kokku kogunenud
kogona = kogoniq
kogondus, -õ, -t9 < kuu:(h)nolõk' koosolek
kogoniq = kogonistõ = kogona koguni; päris, täitsa, suisa, lausa; tä om kogoniq hukan ta on suisa hukas
kogonõma, .kuu:daq e kogo(nõ)daq, kogonõ89 = kogohuma < kogovama
kogo.sampa koomale
kogovama, kuu:daq e kogo(nõ)daq, kogonõ89 > kogonõma
kogõmaldaq kogemata
kogõr = kogyr', kogrõ, .kokrõ46 = kokr koger
koh(n) = ko(h)n kus
kohahus, -õ, -t9 (äkiline) kohin
koha.mahtu salaja
kohe(s) kuhu
kohe > kohegiq kuhugi; tää om vaest kohe ärq lännüq ta on ehk kuhugi ära läinud
kohenda|ma, -q, -83 kohendama
kohetus, -õ, -t9 (kerkimata) tainas; täämbä panni ärq leeväkohetusõ hapnõma, sys saa hummõn' ärq kütsäq täna panin leivataigna hapnema, siis saab homme ära küpsetada
koh|hil, -ila, -ilat4 kohev; kobe; pand siimneq hää kohila maa sisse paneb seemned heasse kobedasse mulda
koh|hin, -ina, -inat4 kohin
koh|i, -i, -hi26 kohi
koh|ima, -hiq, -i57 = kohitsõma kohitsema; taa miis' tulõ külh ärq kohhiq, saa-i muido rahhu see mees tuleb küll ära kohitseda, ei saa muidu rahu
kohis|õma, -taq, -õ87 kohisema
kohi|tsõma, -daq e -tsaq, -dsõ90 = kohima
kohivallaq kohevil
kohivallõ kohevile
.kohkiq = ko(h)ngiq kuskil
.kohkõlõma, kohõldaq, .kohkõlõ86 kõhklema
kohkõrda|ma, -q, -83 kohmitsema
kohkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kohmitsema
kohma, -, -t2 kohmakas inimene, kohmerdis
kohmahus, -õ, -t9 hoop, löök; sai kohmahusõ vasta pääd sai hoobi vastu pead
.kohmama, kohmadaq, .kohma77 taipama; kas sa taast as'ast midägiq kohmat? kas sa sellest asjast midagi taipad?
kohmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kohmitsema
kohmi|tuma, -tudaq, -du84 = kohmõtuma kohmetuma
kohmõq, .kohmõ, kohmõt18 = koomõq kõõm
kohmõrda|ma, -q, -83 kohmerdama
kohmõ|tama, -taq, -da82 = koomõtama kõõmama; vasta keväjät nakkasõq lehmäq hanna puult pää poolõ kohmõtama vastu kevadet hakkavad lehmad saba poolt pea poole kõõmama
kohmõ|tuma, -tudaq, -du84 = kohmituma
kohni|ts, -dsa, -tsat13 = koonits varjualune
koh|o, -o, -ho26 vaht; kruus' olt täüs', koho kuh'as pääl kruus õlut täis, vaht kuhjaks peal
kohola|nõ†, -(d)sõ, -st5 vaenlane
kohonallaq = kohovallaq
kohonallõ = kohovallõ
koho|nõ, -dsõ, -st7 kohev
koho|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 kohupiimaks minema; keedes kerkima; panni hapnõpiimä pliidi pääle kohonõma panin hapupiima pliidile kohupiimaks minema; piim kohosi üle piim kees üle
koho|piim, -piimä, -.piimä37 kohupiim
koho|tama, -taq, -da82 kohupiima tegema; kohodi hapnõpiimä ärq tegin hapupiimast kohupiima
kohovallaq = kohonallaq = kohovillaq = kohruvallaq kohevil
kohovallõ = kohonallõ kohevile
kohovillaq = kohovallaq
kohrulõ kohevil(e)
kohru|tama, -taq, -da82 kohevile lööma; kohrutas hainaq üles lööb heinad kohevile (kuivama)
kohrutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kohrutama
kohruvallaq = kohovallaq kohevil
.kohtu|herr, -herrä, -.herrä35 = .kohtu|mii:s', -mehe, -mii:st39 kohtunik, kohtumees, kohtuhärra; vallakohtun olliq vanast kohtumeheq, a liinan iks kohtuherräq vallakohtus olid vanasti kohtumehed, aga linnas ikka kohtuhärrad
kohus, .kohtu, kohust23 1. kohus (asutus); 2. kohus(tus)
kohutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kohut käima, protsessima; nakka-i ma timägaq kohutõlõma ei hakka ma temaga kohut käima
kohv', kohvi, .kohvi37 kohv
.kohvri, -, -t1 kohver
koi, -, -d53 koi
koib, koiva, .koiba32 koib
koida|k, -gu, -kut13 hulkur, hulgus; taa olõ-i miiq külä inemine, taa om määnegiq koidak see pole meie küla inimene, see on mingi hulgus
.koidra, -, -t3 kooner
koidõrda|ma, -q, -83 hulkuma, kolama
.koika, -, -t3 koiku
koin', koini, .koini37 vulg suguühe
.koin'ma, .koiniq, koini63 vulg suguühtes olema, seksima
.koinõlõma, koinõldaq, .koinõlõ85 = korduv koin'ma
koir, koira, .koira37 1. üleannetu; koir poiss' üleannetu poiss; 2. = koirapini
koirapin|i, -i, -ni26 isane koer; kas sa ostiq hindäle koirapini vai litapini? kas sa ostsid endale isase või emase koera?
koirasti|k, -gu, -kku38 koerustükk
.koirus, -õ, -t9 vallatus, koerus
kok|k, -a, -ka31 kokk
kokko kokku
kokkohel|ü*, -ü, -lü26 riim
kokko.hoitva, -, -t3 kokkuhoidlik, säästlik
kokkokõl|a*, -a, -la26 harmoonia; kooskõla
kokkolep|eq, -pe, -et18 kokkulepe
kokko .pandma kokku panema; koostama
kokko.pandja, -, -t3 kokkupanija; koostaja
kokko.putmi|nõ, -sõ, st5 kokkupuude, kontakt
kokkotulõ|k', -gi, -kit13 kokkutulek
kokkovõtus, -(s)õ, -t11 = kokkovõt|õq, -tõ, -õt18 kokkuvõte
ko|kos, -gosa, -gosat4 kogus, koomal olev, kokkukuuluv; üten om iks kogosamb elläq koos on ikka kogusam elada
ko|kos', -gosõ, -gost12 kogus
kokr, kogrõ, .kokrõ46 = kogõr = kogyr' koger
.koksama, koksadaq, .koksa77 koksama
kokurg', -i, -it13 = kokõrd' küpsis, präänik
koku|tama, -taq, -da82 kogelema, kokutama
kokutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kokutama
kokõrd', -i, -it13 = kokurg'
kolahta|ma, -q, -83 < kolahutma kolksatama
kolah(t)u|ma, -daq, -84 tilgastama; piim om peris ärq kolahtunuq piim on päris tilgastanud
kolah(t)us, -õ, -t9 kolksatus
kolahu|tma, -taq, -da62 > kolahtama
kolask', -i, -it13 volask, mürakas, suur olend
.koldi|= .koldõ|nõ, -dsõ, -st5 auklik; koldinõ tii auklik tee
kolgi|ts, -dsa, -tsat13 lõuguti, tööriist linavarte murdmiseks
kolgõq I, .kolkmõ, kolgõnd16 kolge, ropsitud linapeo
kolgõq II, .kolkõ, kolgõt18 = kolõp' kolge, kõhn pikk inimene
kol|i, -i, -li26 koli
kolista|ma, -q, -83 kolistama
kolis|õma, -taq, -õ87 kolisema
kolk, kolga, .kolka31 nurk; maakoht, kant; kolgas
kolk', kolgi, .kolki37 kolk, veoriista osa (trengide kinnitamiseks)
.kolk'ma, .kolkiq, kolgi63 lina lõugutama; kolkima, peksma
kolksahta|ma, -q, -83 kolksatama
kolksah(t)us, -õ, -t9 kolksatus
.kolksna, -, -t3 kolksumine, kolin
.kolku|ma, -daq, -80 siledaks muutuma, kuluma; seo kolkunuq viiligaq olõ-i midägiq tetäq selle siledaks kulunud viiliga pole midagi teha
.kollama, kolladaq, .kolla77 kolama; kolistama
kol|lin, -ina, -inat4 kolin
kollõ, -, -t14 kole; külh ma näi kollõt und küll ma nägin koledat und
kollõq, .koldõ, kollõt19 1. kolle; ahjuvõlv; 2. (kaabu, kausi, heinakuhja) äär; leivakoorik, -kannikas; leeväkoldõgõnõ leivakooruke
kollõ|ts', -dsi, -tsit13 kolledž
kolm, kolmõ, .kolmõ35 < kolq kolm
kolmahaava = kolmahalt = kolmaha(v)va vanasti
kolmaha(v)va|nõ, -dsõ, -st7 vanaaegne
kolmandi|k, -gu, -kku38 = kolmasjago kolmandik
kolma|päiv, -päävä, -.päivä35 kolmapäev
kolma|s, -nda, -ndat4 kolmas
kolma|sjago, -ndajao, -ndatjako27 = kolmandik
kolmassõ|nõ†, -dsõ, -st5 kaheaastane
kolmi|k, -gu, -kut13 = kolmikõ|nõ, -sõ, -ist8 kolmik; kolmikõsõq veleq kolmikvennad
kolm|jalg, -jala, -.jalga33 1. kolme jalaga leivaküna; 2. kerilaua alus
kolmkümmend, kolmõ.kümne, .kolmõkümmend17 kolmkümmend
kolmsada, kolmõsaa, .kolmõsata29 kolmsada
kolmtõist(kümme(nd)), kolmõtõist(.kümne), .kolmõtõist(kümmend)17 kolmteist
kolmõgese = kolmõ.keske = kolmõ.kõisi
kolmõkuninga|päiv, -päävä, -.päivä35 kolmekuningapäev, 6. jaanuar
kolmõ.kõisi = kolmõ.kõistõ = kolmõgese = kolmõ.keske kolmekesi
ko|l'o, -l'o, -ll'o26 1. kolu (nt veskil, kohvimasinal); rüäq lastasõq kivikoll'o rukkiterad lastakse veskikolusse; 2. kolju, pealuu; pea(kolu), peanupp; võtaq uma pääkol'o iist ärq, ma ei näeq kinno võta oma pea(kolu) eest ära, ma ei näe kino; 3. ijäkol'o kevadine veel sulamata jää, jääkohr
kolotka, -, -t3 1. puuking; 2. puuklots
kolq, kolmõ, .kolmõ35 > kolm
kolõ|p', -bi, -pit13 = kolgõq [II] kolge, kõhn pikk inimene
kombõrda|ma, -q, -83 > pükerdämä, > tokõrdama, > tutõrdama
komikõ|nõ, -sõ, -ist8 = komila|nõ, -(d)sõ, -st5 komi (komi rahvusest isik)
ko'mmandri, -, -t1 komandör
ko'mmu|nism', -nismi, -.nismi37 kommunism
ko'mmu|nist', -nisti, -.nisti37 kommunist
ko'mmõn|taar', -taari, -.taari37 kommentaar
ko'mmõn.taatri, -, -t1 = ko'mmõntii:rjä, -, -t3 kommentaator
kommõq, .kombõ, kommõt19 = kummõq komme; tava, traditsioon
ko(h)n = koh(n) < konh, < konnõs, < kos kus
konar(l)iga|nõ, -dsõ, -st5 = konari|k, -gu, -kku38 = kunar(l)iganõ konarlik
kond, konnu, .kondu36 = kund kehv maa; kõnd; jõeäärne heinamaa; lats' läts' kar'agaq kondu laps läks karjaga jõeäärsele heinamaale
.ko(h)ngiq = .kohkiq < .koskiq kuskil
konh > ko(h)n
konks', konksi, .konksi37 > ts'ank [1.]
konksi(h)n > ts'angu(h)n [1.]
konnõs > ko(h)n
kon'o|tama, -taq, -da82 konutama
ko'nstaabli, -, -t1 konstaabel
ko'nt|roll', -rolli, -.rolli37 kontroll
ko'nt|.rol'ma, -.rolliq, -rolli63 kontrollima
ko'n|tsõrt', -tsõrdi, -.tsõrti37 kontsert
ko'nvõ|rents', -rendsi, -.rentsi37 konverents
koobakõ|nõ, -sõ, -ist8 1. käblik (lind); 2. kartulikoobas
kooba|tama, -taq, -da82 katsuma, kobama
kooba|vaht', -vahi, -.vahti36 = .putkavaht' sõim tölplane, lollike, tobuke
koobi|ts, -dsa, -tsat13 tööriist vilja lükkamiseks
koobi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kraapima; (vilja vms) lükkama; koobidsi peräq kokko kraapisin riismed (jäänused) kokku
koobõrda|ma, -q, -83 koperdama; hulkuma
koobõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv koobõrdama
koodi|tama, -taq, -da82 reht peksma
Koodi|täheq, m -.tähti, -.tähti34 Orion (tähtkuju)
koodsi|päiv†, -päävä, -.päivä35 jõululaupäev, 24. detsember
koogualo|nõ, -dsõ, -st7 = koogu|hirs', -hirre, -hirt49 = koogualonõ murispuu
koogu(h)n kookus
koogu|raud, -ravva, -.rauda33 tööriist toornaha töötlemiseks; kooguravvagaq koogutõdas vägipestüt nahka k-ga töödeldakse toornahka
koogu|tama, -taq, -da82 toornahka töötlema
kooli|lats', -latsõ, -last39 koolilaps, õpilane
koolili|nõ, -(d)sõ, -st5 õpilane, koolilaps; leerilaps
koolima|ja, -ja, -ia28 koolimaja
koolioppaja < kooliopõtaja, -, -t3 (kooli)õpetaja
kooli|tama, -taq, -da82 koolitama, harima
koolitar|õ, -õ, -rõ24 klassiruum; koolimaja
koolitus, -õ, -t9 haridus; koolitus; alg-, põhi-, kesk-, korgõkoolitus alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidus
koolivaheq, .vaihõ e .vahjõ, vahet e vaiht19 koolivaheaeg
kooluper|ä, -ä, -rä24 (juurtega maast üleskistud puust) löögiriist, sõjanui
koolupiira|k, -gu, -kut13 surmahaiguse põdeja, surmale määratu, surmalaps
kool(n)uq, -, -t2 = kuu:l(n)uq surnu
koolussi(h)n = kassikoolussi(h)n = kõtt'koolussi(h)n poolärkvel, poolunes
koolõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 hinge vaakuma, suremas olema
koolõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 langetõbe põdema
koolõ|tama, -taq, -da82 suretama
koomi|ts, -dsa, -tsat13 = kobrits = koonits varjualune; koomidsa all saisvaq riiq-rattaq varjualuses seisavad reed-vankrid
koomusk', -i, -it13 vigur
koomuskite|kij, -gijä, -gijät4 viguritegija; kloun
koomõq, kuu:mõ, koomõt18 = kohmõq kõõm
koomõ|tama, -taq, -da82 = kohmõtama kõõmama
kooniq kuni
kooni|ts, -dsa, -tsat13 = kohnits = koomits
koon'o, -, -t2 saamatu
koonõr', -i, -it4 kooner
koorahu|tma, -taq, -da62 korraks (rutuga) koorima; las maq ka koorahuda mynõ kardohka las ma koorin ka ruttu mõne kartuli
koori|k, -gu, -kut38 koorik
koori|raud, -ravva, -.rauda33 liimeister, koorimisraud
kooru|tama, -taq, -da82 kosutama, turgutama, põetama; sai vana hobõsõ, naksi tõist koorutama sain vana hobuse, hakkasin teist turgutama
koorõvat|t, -u, -tu37 = vatukuu:r' vahukoor
koosa, -, -t2 = koosõr' [1., 2.]
koosõr', -i, -it4 1. kooserdaja; 2. nahatäis; 3. trump; käüq koosõr' vällä! käi trump välja!
koosõrus, -õ, -t9 = koosõr' [1., 2.]
koovikõ|nõ, -sõ, -ist8 väikekoovitaja
koovi|t, -di, -tit13 = koovitaja, -, -t3 koovitaja (lind)
kopahta|ma, -q, -83 < kopahu|tma, -taq, -da62 korraks koputama
kopakõ|nõ, -sõ, -ist8 joogi- v leilivee kulp v väike kopsik; sannan visatas lõunat kopakõsõgaq saunas visatakse leili kopsikuga
kopi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = kopkas kopikas
ko|pin, -bina, -binat4 kobin
kopi|tama, -taq, -da82 kopitama
kopi|tuma, -tudaq, -du84 enesekoh kopitama
kopkas, .kopka, kopkast22 = kopik
.kopli, -, -t1 koppel
kop|p, -a, -pa31 1. kopp; kopsik; 2. kopp; ekskavaator
kop|p', -i, -pi37 = lopp' mõlk
koppu|ma, -daq, -80 kopitama; pangu-i ligõhit rõivit unikuhe, koppusõq ärq ära pane märgi riideid hunnikusse, lähevad kopitama
kops, kopsu, .kopsu37 kops
kopsahta|ma, -q, -83 kopsatama
kopsah(t)us, -õ, -st9 kopsatus
.kopsama, kopsadaq, .kopsa77 kopsama
.kops'ma, .kopsiq, kopsi63 kopsima
.kopsna, -, -t3 kopsimine
kopu|tama, -taq, -da82 koputama
koputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv koputama
kop|õq, -põ, -õt18 kopitus
kopõrda|ma, -q, -83 koperdama
korahta|ma, -q, -83 korraks korisema; kuulja koraht' ni oll'giq lännüq surija korises korra ja oligi läinud
kor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = korisõma korisema
kor'an|t', -di, -tit13 = kor'a|ts', -dsi, -tsit13 peko-pidustus
korba|tama, -taq, -da82 korbatama
korba|tuma, -tudaq, -du84 enesekoh korbatama
kordsõ|nõ, -dsõ, -st7 kortsuline
korgiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korgistõ(l)lõma = .korkõlõma = korduv korgistama
korgista|ma, -q, -83 ülbitsema; uhkendama, uhkustama
korgistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korgiskõ(l)lõma
.korgu, -, -t1 = .korgugõ|nõ, -sõ, -ist8 = .korgu|nõ, -dsõ, -st5 = korunõ = ko(r)ruq kõrgune
.korgus, -õ, -t9 = korutus kõrgus; korgust võtma sirguma, kasvama
.korgõ, -, -t3 kõrge
.korgõhe = .korgõlõ = .korrõ(he) kõrgele
.korgõ|koolitus*, -koolitusõ, -tkoolitust9 kõrgem haridus, kõrgharidus
.korgõmbahe = .korgõmbalõ = .korgõmpa = korõmbahe = korõmbalõ kõrgemale
.korgõ(h)n = korõ(h)n kõrgel
koris|õma, -taq, -õ87 = kora(ha)ma
.korjama, kor'adaq, .korja77 korjama; koguma; kollektsioneerima
.korju|ma, -daq, -80 korjuma
.korjus, -õ, -t9 1. korje; kogu, kollektsioon; kogumine; mar'akorjus marjakorje; margikorjus margikogu, -kollektsioon, -kogumine; 2. varjualune; panõq hainaq maa pääle, neli tulpa pistü, katus pääle, saat hainakorjusõ pane heinad maha, neli posti püsti, katus peale, saad heinale varjualuse
kork', korgi, .korki37 1. kõrk, ülbe, uhke; korgi olõkigaq miis' kõrgi olekuga mees; 2. (pudeli)kork; (õnge)kork
.korkõlõma, korgõldaq, .korkõlõ85 = korgiskõ(l)lõma
korm, kormu, .kormu37 1. kandam; puuk' lindas uma kormugaq kratt lendab oma kandamiga; 2. paadipära
kormi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = kormõndama koguma
kormus, -(s)õ, -t11 seljakott
kormõnda|ma, -q, -83 = kormitsõma
koro|.nits'ma, -.nitsiq, -nitsi63 paastu rikkuma; ärq koronidsi hindä sõin paastu ajal keelatud toitu
.korpliga|nõ, -dsõ, -st5 krobeline
kor|rol', -oli, -olit4 ülemus; komandant; foogt
ko'rrup|ts'uu:n', -ts'ooni, -.ts'uu:ni37 korruptsioon
korrõ, -, -t14 kore, kare
.korrõ(he) = .korgõhe
korrõk|tuur', -tuuri, -.tuuri37 korrektuur
.korsna, -, -t3 korsten
.kortin, -a, -at4 = .kortna < .kortõr' korter
.kortli, -, -t1 kortel
.kortna, -, -t3 = .kortin
korts, kordsu, .kortsu37 korts
.kortõr', -i, -it4 > kortin
koru|nõ, -dsõ, -st7 = ko(r)ruq, .korru, korut18 = .korgu = .korgunõ
koru|t, -da, -tat13 (suur nelinurkne) noodaauk jääs
korutus, -õ, -t9 = .korgus
korv', korvi, .korvi37 korv
korv'|pall', -palli, -.palli37 korvpall
korõh(t)u|ma, -daq, -84 karedaks minema; ijä korõhus külmägaq jää läheb külmaga karedaks
korõl', -i, -it4 kõhn olend, vibalik; olõ-s söönüq miis', oll' üts' korõl' ei olnud turske mees, oli üks vibalik
korõmbahe = korõmbalõ = .korgõmbahe
korõ(h)n = .korgõ(h)n
kos > ko(h)n
kos'aes|ä, -ä, -sä24 isamees
kos'a|poiss', -poisi, -.poissi37 peiupoiss
kos'aq, m .kosjo, .kosjo43 kosjad
kosila|nõ, -(d)sõ, -st5 kosilane
kos|ima, -siq, -i57 kosima
kosi|nõ, -dsõ, -st7 puukoorest; pois'kõsõl om kosinõ loodsikugõnõ poisil om puukoorest paadike
kosk', kosõ, .koskõ34 (paks) puukoor
.koskiq > .ko(h)ngiq
.kosli, -, -t1 = kossõlg märss
koslõ|p', -bi, -pit13 = kosma|k, -gu, -kut13 nahatäis; and' tälle üte kosmagu andis talle ühe nahatäie
ko|s'o, -s'o, -ss'o26 (seest tühi) kere; loks; ku autol motor' ja istmõq ärq varastõdasõq, jääs kos'o perrä kui autol mootor ja istmed ära varastatakse, jääb kere järgi; seo autokos'ogaq ma sõidagiq selle autoloksiga ma sõidangi
koss', kossi, .kossi37 võrgust natt
kossõlg, -a, -at13 = .kosli
kost < .kuatsõst kust
kost', kosti, .kosti37 (küla)kost
kostar', .kostra, kostard22 rukkiluste (umbrohi)
kosti|tama, -taq, -da82 kostitama
.kostkiq < .kostõgiq kuskilt
.kostma, .kostaq, kosta61 = 1. kostma, kuulduma; 2. vastama
.kostu|ma, -daq, -80 1. üles sulama (ilma kuju muutmata); külmänüq maa kostus päävä pääle külmunud maa sulab päeva jooksul üles; külmänüq mõsu vai kapstapää tuut tarrõ, kostusõq ärq külmunud pesu või kapsapea tood tuppa, sulavad üles; 2. = .kostma [1.]; su jutt kostu-iq siiäq su jutt ei kosta siia
kostu|tama, -taq, -da82 (üles) sulatama; niisutama
.kostõgiq > .kostkiq
koti|nõgõl = koti|nõgyl' = koti|nõkl, -nõgla, .nõkla45 kotinõel
ko't|lett', -leti, -letti37 = .ko'tlõ|t', -di, -tti38 kotlett, pihv
koto(h)n kodus
kotost kodunt
.kotsal > .kotsil
.kotsalt > .kotsilt
.kotsalõ > .kotsilõ
.kotsil = kottal kohal
.kotsilt = kottalt kohalt
.kotsilõ = kottalõ kohale; kohta; pää kotsilõ pea kohale; taa käü suq kotsilõ see käib sinu kohta
kot|t, -a, -ta31 kott (kota)
kot|t', -i, -ti37 kott (koti)
kottal = .kotsil
kottalt = .kotsilt
kottalõ = .kotsilõ
kotta(h)n kohas
kotus, -(s)õ, -t11 koht, paik
kotu(s)si(l) kohati, paiguti; kotussidõ satas räüssä ja lummõ kohati sajab rahet ja lund
kotu(s)sõnim|i, -e, -me24 kohanimi
kougi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 koogitsema, koukima
kraabahta|ma, -q, -83 < kraabahu|tma, -taq, -da62 korraks kraapima
kraaba|tama, -taq, -da82 = kraabitsõma kaabitsema, kraapima
kraaba|ts', -dsi, -tsit13 = .kraapli
kraabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = kraabatama
kraag', krae, .kraagi36 < krae krae
kraam', kraami, .kraami37 kraam
.kraam'ma, .kraamiq, kraami63 koristama, kraamima
kraan', kraani, .kraani37 kraan
kraap', kraabi, .kraapi37 loomade sugemise hari
.kraapli, -, -t1 = kraabats' (kartulivõtmise) kaabits; linahari; es saaq kostki traktorit, võti kraapligaq kyik kardohkaq ärq ei saanud kuskilt traktorit, võtsin kaabitsaga kõik kartulid ära
.kraap'ma, .kraapiq, kraabi63 kraapima, kaapima
kraapsahta|ma, -q, -83 korraks kraapsama
.kraapsama, kraapsadaq, .kraapsa77 kraapsama; lasku-i kassil näko kats'ki kraapsadaq! ära lase kassil nägu katki kraapsata!
.kraapõlõma, kraabõldaq, .kraapõlõ85 = korduv .kraap'ma
.kraasli, -, -t1 = .kratsli linapeo kupardamise vahend
.kraas'ma, .kraasiq, kraasi63 = .kaars'ma (villa) kraasima
kraat', kraadi, .kraati37 1. kraad; 2. temperatuur
.kraat'ma, .kraatiq, kraadi63 kraadima
kraav', kraavi, .kraavi37 kraav
kraavi|nõ, -dsõ, -st7 kraave täis
krabista|ma, -q, -83 krabistama
krabistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv krabistama
krabis|õma, -taq, -õ87 krabisema
kr'a|bo, -o, -po27 = kr'amo = kräbo puru
kr'abo|nõ, -dsõ, -st7 väike
krae, -, -d2 > kraag'
krahv', krahvi, .krahvi37 krahv
krall', kralli, .kralli37 hrl m 1. helmes; pand kralliq kaala paneb helmed kaela; 2. küüs; kagos tihkõ naistõrahvas, lei kralliq sisse vaat kus tige naisterahvas, lõi küüned sisse
kramm', krammi, .krammi37 kriimustus; kässi pääl olliq krammiq käte peal olid kriimustused
kr'am|o, -o, -mo26 = kr'abo = kräbo
kramp', krambi, .krampi37 1. kramp; 2. kramp (sulgemisvahend)
kramp'|hirs', -hirre, -hirt49 ülemine palgikord
.krampsama, krampsadaq, .krampsa77 krahmama, kahmama
kra|n'a, -n'a, -nn'a26 järeleandmatu
.kr'anglõma, kr'angõldaq, .kr'anglõ78 kräunuma
.kran'ma, .kranniq, kranni63 jonnima
krants', krandsi, .krantsi37 1. krants (koer); 2. pärg; jaanipäävä pantiq eläjile reboraigõst vai ossõst krandsiq kaala jaanipäeval pandi loomadele karukoldadest või okstest pärjad kaela
krants'|kaal, -kaala, -.kaala30 valge kaelus (hrl koeral); krants'kaalagaq pini valge kaelusega koer
krants'nuk|k, -a, -ka31 = krants'|nulk, -nulga, -.nulka31 ristnurk
krapa|ts, -dsi, -tsit13 = kratsak
kra|pin, -bina, -binat4 krabin
krap|p', -i, -pi37 lehmakell
krapsahta|ma, -q, -83 krapsatama
krapsah(t)us, -õ, -t9 krapsatus
.krapsama, krapsadaq, .krapsa77 krapsama; läts' pidolõ tütrikkõ krapsama, ku nuka takan kätte sai, sys iks veidükese vändsüt' läks peole tüdrukuid krapsama, kui nurga taga kätte sai, siis ikka veidike väntsutas
krapõ, -, -t14 kräbe, kare
.kras'ma, .krassiq, krassi63 kiusama, jonnima
krass', krassi, .krassi37 tüli; jonn; tä om naabrigaq krassi pääl ta on naabriga tülis; tä aja v vidä muqka krassi ta jonnib minuga, ajab kiusu
krassa|k, -gu, -kut13 = krassimii:s'
krassa|t', -di, -tit13 lõbusõit
krassa|tama, -taq, -da82 taga ajama, hullama; latsõq krassatasõq lapsed hullavad
krassi|mii:s', -mehe, -mii:st39 = krassak vihamees; tülinorija; lepüq uma krassimehegaq ärq! lepi oma vihamehega ära!
kratsa|k, -gu, -kut13 = krapats' kärmas
.kratsli, -, -t1 = .kraasli = krats'o < kreevel' linapeo kupardamise vahend
.krats'ma, .kratsiq, kratsi63 kratsima, sügama; nüüt hengväq inemiseq, perst krats'vaq kabõhidsõq nüüd inimesed hinge tõmbavad, neiud tagumikku kratsivad (paroodia kirikulaulu sõnadele)
krats'o, -, -t2 = .krats'li
kreesa|tama, -taq, -da82 norima
kreevel', -i, -it4 > .kratsli
kreo, -, -d2 = kräo > kryn'o
kridsistä|mä, -q, -83 krigistama
krihv', krihvi, .krihvi37 krihv (hobuseraual; kitarrikaelal)
krihva, -, -t2 = .krihvli [2.] jonnakas; oll' üts' krihva vanamutt' oli üks jonnakas vanamutt
.krihvama, krihvadaq, .krihva77 narrima
.krihvli, -, -t1 1. krihvel; 2. = krihva
kriidsu|tama, -taq, -da82 = kräädsütämä kriuksutama, krigistama
krii:k', kreegi, krii:ki37 = rii:k' kreek, kreegipuu
krii:klä|ne, -(d)se, -st5 kreeklane
kriim, kriimo, .kriimo37 kriim; raas; panni kriimu võidu kah leevä pääle panin raasu võid ka leiva peale
.kriimama, kriimadaq, .kriima77 kriimustama; kriimas' mõtsan seere ärq kriimustas metsas sääre ära
kriimi|k, -gu, -kut13 = .kriimliga|nõ, -dsõ, -st5 kriimuline
kriimo, -, -t2 kriim, määrdunud, must; tull' sannast kriimo näogaq tuli saunast musta näoga
kriips, kriipso, .kriipso37 kriips
.kriipsama, kriipsadaq, .kriipsa77 korraks kriimustama
.kriipsliga|nõ, -dsõ, -st5 kriipse täis
.kriips'ma, .kriipsiq, kriipsi63 kriimustama
kriis', kriisi, .kriisi37 1. = krill'; 2. kriis
kriit', kriidi, .kriiti37 kriit
krill', krilli, .krilli37 = kriis' [1.] = kryll' [2.] jonn, kius; krilli ajama kiusu ajama, jonnima
.krillõlõma, krillõldaq, .krillõlõ85 = .kryllõlõma kiuslema
.kril'ma, .krilliq, krilli63 = .kryl'ma jonnima, kiusama; vihane olema; kikas krill' ja korjas purukõisi, näüs kas taplõma ka tulõ kukk on vihane ja korjab purukesi, eks näe kas taplema ka tuleb
.krimpli, -, -t1 krempel
krimpsu(h)n krimpsus, kortsus
kri|pin, -binä, -binät4 kribin
.krissi kissi; tymbas silmäq krissi tõmbab silmad kissi
krissi(h)n kissis
kristusõkal|a, -a, -la28 lestakala
.kritsli, -, -t1 puhastamisvarb
kriudsahta|ma, -q, -83 kriuksatama
kriudsah(t)us, -õ, -t9 kriuksatus
kriuga|tama, -taq, -da82 = kriuhkatama riukaid tegema
kriuhk, kriuha, .kriuhka32 riugas
kriuhka, -, -t2 riukaline
kriuhka|tama, -taq, -da82 = kriugatama
.kriutsma, .kriutsuq, kriudsu64 kriuksuma; ku kuiv rattarumm kriuts, panõq kunn sisse! kui kuiv rattarumm kriuksub, pane konn sisse!
krobahtu|ma, -daq, -84 käkra kuivama
kroba|k, -gu, -kut13 käkra kuivanud
kroba|nõ, -dsõ, -st7 krobeline, ebatasane
krobask', -i, -it13 = krobõsk' kõhn, kuivetu olend, kõrend
krobis|õma, -taq, -õ87 krobisema, krabisema
krobõsk', -i, -it13 = krobask'
krogis|õma, -taq, -õ87 krudisema
kromp, kromba, .krompa31 1. sõim (sõime); kromp om hobõsõl ja lehmäl, kohe hain sisse pandas sõim on hobusel ja lehmal, kuhu hein sisse pannakse; 2. aganik
kronga|tama = krongo|tama, -taq, -da82 = .kronksma = kronksutama = krungitsõma ronga häälitsemise kohta
kronks, kronksu, .kronksu37 ronk
.kronksma, .kronksuq, kronksu64 = krongatama
.kronksu = .krunksi konksu, kõverasse
kronksu(h)n = krunksi(h)n konksus, kõveras
kronksu|tama, -taq, -da82 = krongatama
.kro|n'o, -n'o, -nn'o26 = krun'o = kryn'o kronu
kron'o|tama, -taq, -da82 kehvaks jääma
krooba|tama, -taq, -da82 paatuma
krooba|ts', -dsi, -tsit13 voolimisriist
kroogo, -, -t2 vigurimees
krooksahta|ma, -q, -83 korraks krooksuma
krooksahus, -õ, -t9 krooksatus
kroomi|ts, -dsa, -tsat13 aganik
kroonu, -, -t1 kroonu
kroosikõ|nõ, -sõ, -ist8 tass; tops; kruusike
kroosi|täüs', -tävve, -täüt49 kruusitäis; tassitäis
kro|pin, -bina, -binat4 krobin, krabin
kross', krossi, .krossi37 kross (rahaühik)
krumbi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 krõmpsutama, sööma; hopõn' krumbitsõs haina hobune krõmpsutab heina
krummu|tama, -taq, -da82 kerjama
krunds'u|tama, -taq, -da82 = kruts'utama = runds'utama kortsutama
krungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = krungu|tama, -taq, -da82 = .krunkama, krungadaq, .krunka77 = krongatama ronga häälitsuse kohta
.krunko = .krunksi = .kronksu konksu, kõverasse
krunksi(h)n = kronksu(h)n konksus, kõveras
kru|n'o, -n'o, -nn'o26 = kron'o = kryn'o kronu
krunts', krundsi, .kruntsi37 = kruts' korts
.krunts'ma, .kruntsiq, krundsi63 = krunds'utama = runds'utama = .runts'ma = ründsütämä kortsutama
.krunts'u|ma, -daq, -80 = .kruts'uma = .runts'uma = .rüntsümä kortsuma; väsima, kurnatud, räsitud saama; prunts' um krunts'unuq seelik on kortsunud
kru|põn', -bõna, -bõnat4 kartuli-kruubi puder
kruts', krutsi, .krutsi37 = krunts'
.kruts'ki, -, -t1 vigur, riugas, krutski
.kruts'ki|nõ, -dsõ, -st5 riukaline
.kruts'ma, .krutsiq, krutsi63 kiusama
.kruts'u|ma, -daq, -80 = .krunts'uma
.kruts'u|tama, -taq, -da82 = krunds'utama
kruudili|nõ, = kruuduli|= kruudõli|nõ, -dsõ, -st5 ruuduline
.kruu:ksma, .kruu:ksuq, krooksu64 krooksuma
kruu:m', kroomi, kruu:mi37 kroom
kruu:n', krooni, .kruu:ni37 1. pärg; kroon; (puu) võra; 2. kroon (rahaühik)
kruu:n'ma, kruu:niq, krooni63 kroonima
kruup, kruuba, .kruupa31 kruup
kruu:s', kroosi, kruu:si37 kruus; tass
kruus(s), kruusa, .kruu(s)sa31 = pruus(s) (poolmetsik) pirn, pirnipuu
kruu:skama, kroosadaq, kruu:ska77 norskama
.kruus(t)li, -, -t1 = .ruus(t)li kanepitamp; kanõbisiimneq tambidiq ärq, tetti kruuslit, hää luidsagaq süümise värk' oll' kanepiseemned tambiti ära, tehti kanepitampi, hea lusikaga söömise värk oli
kruut, kruudu, .kruutu37 = kruut', kruudi, .kruuti37 ruut
.kruut'liga|nõ, -dsõ, -st5 ruuduline
kruu:v'ma, kruu:viq, kroovi63 kroovima; inne püüdli tegemist kroovitas vili ärq enne püüli tegemist kroovitakse vili ära
.kruv'ma, .kruvviq, kruvvi63 kruvima
kruvv', kruvvi, .kruvvi37 kruvi
krõbah(t)u|ma, -daq, -84 = krõbõh(t)uma krõbedaks muutuma, krõbestuma; kuivetuma; mõsu krõbahtus külmä käen ärq pesu muutub külma käes krõbedaks
krõ|ba(ha)ma, -badaq e -paq, -baha e -pa88 = krõbis|õma, -taq, -õ87 krõbisema
krõbista|ma, -q, -83 krõbistama
krõbistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv krõbistama
krõ|bu, -bu, -pu26 puru
krõ(õ)busk, -a, -at13 kuivik
krõbõh(t)u|ma, -daq, -84 = krõbah(t)uma
krõ|dsi, -dsi, -tsi26 > kryn'o
krõhv', krõhvi, .krõhvi37 kius
krõhva, -, -t2 kõhn inetu naine, krõhva
krõhvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 sügama
krõim, krõima, .krõima31 1. kius; 2. veski osa
krõima, -, -t2 tigetseja, tülinorija
.krõimama, krõimadaq, .krõima77 1. tigetsema, tüli norima, kiusama; 2. kriimustama
krõima|nõ, -dsõ, -st7 kiuslik, tige
.krõimõlõma, krõimõldaq, .krõimõlõ85 = korduv .krõimama
krõka|ts', -dsi, -tsit13 krigisev voodi
krõ|kin, -gina, -ginat4 krõgin
krõks', krõksi, .krõksi37 > kryn'o
krõksah|(t)ama, -taq, -(t)a83 krõksatama
.krõksma, .krõksuq, krõksu64 krõksuma, prõksuma
.krõks'na, -, -t3 krõksumine, krõbin; sei niguq krõksna sõi nii et krõbises
krõpa|tama, -taq, -da82 krõbistama
krõ|pin, -bina, -binat4 krõbin
krõps', krõpsi, .krõpsi37 1. krõps; 2. suguühe, seks; tütrik oll' inneaigo krõpsi saanuq tüdruk oli enneaegu armatsenud
krõpsahta|ma, -q, -83 krõpsatama
krõpsahtu|ma, -daq, -84 korraks krõpsuma
krõpsah(t)us, -õ, -t9 krõpsatus
krõpsi|tama, -taq, -da82 krõbistama
krõpsitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv krõpsitama
.krõps'ma, .krõpsiq, krõpsi63 1. suguühtes olema, armatsema, seksima; 2. krõbistama
krõpõ, -, -t14 krõbe
krõpõ|külm*, -külmä, -.külmä35 sügavkülm
krõss', krõssi, .krõssi37 = krõõba|ts', -dsi, -tsit13 = krynks'
krõõbi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kaapima
krõõdsa|tama, -taq, -da82 (nüri saega) saagima
krõõn'o, -, -t2 = kryn'o
krä|bo, -o, -po27 = kräm|o, -o, -mo26 = kr'amo = kr'abo puru
kräo, -, -d2 = kreo > kryn'o
kräpästü, -, -t1 kindlus
kräädsü|tämä, -täq, -dä, 82 = kriidsutama kriuksutama, krigistama
kröömeq, krüü:me, kröömet18 raas
krü'sän|tem', -temi, -.temmi38 = krü'sän|tii:m', -teemi, -tii:mi37 > märdiruu:s'
krygista|ma, -q, -83 krõgistama
krygis|õma, -taq, -õ87 krõgisema
kryll', krylli, .krylli37 1. > kryn'o; 2. = krill' jonn, kius; krylli ajama kiusu ajama, jonnima
.kryllõlõma, kryllõldaq, .kryllõlõ85 = .krillõlõma kiuslema
.kryl'ma, .krylliq, krylli63 = .kril'ma jonnima, kiusama; vihane olema
krymm', krymmi, .krymmi37 = krynks' [2.] kuivetu vana inimene v loom; kulunud terariist; vanamehekrymm' vanamehekrõbi; väidsekrymmikõnõ väike nüri nuga
krymmõ, -, -t14 käre, terav, äge
.krymps'ma, .krympsiq, krympsi64 krõmpsutama
.kryngli, -, -t1 kringel
.kryngli|lill', -lilli, -.lilli37 saialill
krynks', krynksi, .krynksi37 = krõss' 1. kõverus; myni sort' tsiko om krynksi nynagaq mõni sort sigu on kõvera ninaga; 2. = krymm'
.krynksi kõverasse
krynksi(h)n kõveras
kry|n'o, -n'o, -nn'o26 = krynts', kryndsi, .kryntsi37 = kron'o = krun'o = krõõn'o = kryyn' < kreo, < krõdsi, < krõks', < kräo, < kryll' [1.], < kõll' kronu
.kry's|tal', -tali, -.talli38 kristall
kryygama, krõõadaq, kryyga77 rögisema
kryyksma, kryyksuq, krõõksu64 kõõksuma
kryyn', krõõni, kryyni37 = kryn'o
kryys', krõõsi, kryysi37 kalapüügivahend; krõõsiq pantiq ujja havvõ püüdäq k-d pandi ojja hauepüüdmiseks
kryytsa, -, -t3 kena, nägus; egaq hätä ei olõq, õigõq kryytsa tütrik pole viga, päris kena tüdruk
ku(q) kui
kua(s), kumma e kuvva, .kumba kes; kumb; üts' võtt' väidse, tõõnõ kirvõ, näüs, kuas kuvva ärq tapp üks võttis noa, teine kirve, näis, kumb kumma ära tapab
.kuagiq keegi, kumbki
.kuandus*, -õ, -t9 < tüü:stüs tööstus; kerge-, rassõ-, juusto-, metallikuandus kerge-, raske-, juustu-, metallitööstus
.kuatsõst > kost
kuba|k, -gu, -kut13 tuust
kubija|s, -, -st15 kubjas
kubinallaq kubinal; tarõ om kubinallaq kärbläisi täüs' tuba on kubinal kärbseid täis
kubis|õma, -taq, -õ87 1. kubisema; 2. tasa, sosinal rääkima; kuuli külh, et nääq kubisiq sääl, es tiiäq, et nääq minno kynõliq kuulsin küll, et nad seal tasakesi rääkisid, ei teadnud, et nad minust rääkisid
kubli|k, -gu, -kut13 1. kuupsüld; puid mõõdõti kublikugaq, kublik om säidse jalga kyigipäidi puid mõõdeti kublikuga, kublik on seitse jalga igat pidi; 2. > kupõts'
ku|bo I, -bo, -po26 pugu
kubo II, kuu:, kupo27 kubu
kubra|leht', -lehe, -.lehte34 kobruleht
kubõhi|nõ, -(d)sõ, -st5 = kubõq
kubõl, kubla, .kupla47 = kubyl' = kupl kubel
kubõlliga|nõ, -dsõ, -st5 = kubylliganõ = .kupliganõ kuplas
kubõ|q, -mõ, -nd16 = kubõhinõ = kubõrm = kupõ = kupõm' kube
kubõrda|ma, -q, -83 krookima
kubõrliga|nõ, -dsõ, -st5 krobeline
kubõrli|k, -gu, -kku38 krobelisevõitu
kubõrm, -a, -at13 = kubõq
kubõruisi köötsus
kubyl', kubla, .kupla47 = kubõl
kubylliga|nõ, -dsõ, -st5 = kubõlliganõ
ku|dama, -taq, -a59 kuduma
kudima, kutiq, kudi57 peksma
kudista|ma, -q, -83 = kudis|õma, -taq, -õ87 kudistama, kudrutama
kudrika|nõ, -dsõ, -st5 = kudõrliganõ krobeline
kudri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 siblima
kudu, koe, kutu27 kudemine, kude
kuduhu|ma, -daq, -84 habrastuma
kudõl|õma, -daq, -õ85 = kudõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 kudema
kudõrliga|nõ, -dsõ, -st5 = kudrikanõ krobeline
kugra|ts', -dsi, -tsit13 küürakas
kugõri|k, -gu, -kku38 kägar, kägarik
kuh'a(h)n kuhjas
kuhi, kuh'a, .kuhja44 kuhi
kuhi|k, -gu, -kut13 kuhik, mühk
kuhili|k, -gu, -kku38 kuhi, kuhelik
.kuhmuisi salaja; pois'kõsõn proovõ kuhmuisi laulõ kirotaq poisikesena proovisin salaja luuletusi kirjutada
kuht', kuhti, .kuhti37 jakk; jope
.kuhts|õq, m -idõ, -it18 nimmed
kukar', .kukra, kukard23 kupar
kukõrdu|ma, -daq, -84 kukkuma
kui(s) kuidas
kuiga|ts', -dsi, -tsit13 = kuigõs pikk kõhn inimene, volask
.kuigiq = .kuikiq 1. kuigi; 2. kuidagi
.kuigimuu:du = .kuikimuu:du kuidagimoodi
.kuigõlõma, kuigõldaq, .kuigõlõ85 halama
kuigõs, -(s)õ, -t11 = kuigats' pikk kõhn inimene, volask
.kuikiq = .kuigiq
.kuikimuu:du = .kuigimuu:du
.kuikipall'o kuigipalju
.kuikivõrd kuigivõrd
kui(s)muu:du kuidasmoodi
kuio|ma, -daq, -71 kuivama
kuiv, kuiva, .kuiva35 kuiv; kuivus
kuivali|k, -gu, -kku38 = kuivõlik kuivavõitu
kuivalt kuivalt
.kuivama, kuivadaq, .kuiva77 kuivatama
.kuivja|= .kuivja|s, -dsõ, -st5 kõhn, kuivetu
.kuivus, -õ, -t9 kuivati; vei vilä kuivustõ viisin vilja kuivatisse
kuivõli|k, -gu, -kku38 = kuivalik
ku|jo, -jo, -jjo e -io26 kuju; skulptuur
kujora|koi*, -goja, -gojat4 = kujotekij* kujur, skulptor
kujo|tama, -taq, -da82 kujutama
kujote|kij*, -gijä, -gijät4 = kujorakoi*
kuka, -, -t2 lombakas
kukah(t)u|ma, -daq, -84 ümber minema
kuka|nõ, -dsõ, -st7 = kukõnõ käbirikas
kuka|ts', -dsi, -tsit13 vigane pink v laud, laua- v pingiloks; veegeq seo kukats' vällä ja ots'kõq tõõnõ laud! viige see laualoks välja ja otsige teine laud!
kukil kukil
kukilõ kukile
kuk|k, -u, -ku37 < kunn' [4.] käbi; kuusõ-, pedäjäkukk kuuse-, männikäbi
kuk|k', -i, -ki37 vagu
kuk|kama, -adaq, -ka77 1. (ümber) lükkama; miä sa naist puiõst ütsi nõstat, kukkaq no regi ümbre! mis sa neist puudest ühekaupa tõstad, lükka regi ümber!; 2. lonkama
kuk|kõlõma, -õldaq, -kõlõ85 hüpeldes liikuma
.kukla|nõ, -(d)sõ, -st7 sipelgas
.kukli, -, -t1 = .kukli|k, -gu, -kku38 = kukõlik kukkel
.kukma, kukkuq, kuku64 = kukutama [2.] = .kuukma kukkuma (käo kohta); kägo kukk kägu kukub
.kukro, -, -t1 kukal
kuksin, -a, -at4 kann
kukukõ|nõ, -sõ, -ist8 hellitl kullake, (kuku)paike
kukumun|a, -a, -na28 pesamuna; hellik
kuku|nõ, -dsõ, -st7 hea, pai, kuku
kuku|tama, -taq, -da82 1. kavatsema, lubama; kukutas liina minekit kavatseb, lubab linna minna; 2. = .kukma; 3. hellitama
kukutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 hüpitama
kukutätä, -, -t2 taevaisa, ilmataat, jumal; äike; kukutätä tümistäs äike müristab
kukõli|k, -gu, -kku38 = .kuklik
kukõ|nõ, -dsõ, -st7 = kukanõ
kukõrda|ma, -q, -83 veeretama
kukõr|pauds', -paudsi, -.paudsi37 = kukõr|paun, -pauna, -.pauna30 = kukõrpää, -, -d50 = kukõr|tauds', -taudsi, -.taudsi37 = kukõr|till', -tilli, -.tilli37 = kukõr|tuuds', -tuudsi, -.tuudsi37 = ukõrpauds' = ukõrtauds' kukerpall
kukõrus, -õ, -t9 pööre; tsyyr' tekk' üte kukõrusõ ratas tegi ühe pöörde
kukõ.sälgä kukile
kukõsä(l)(h)n kukil
kula|k, -gu, -kut13 rusikas
kul'assillaq pikali, lamamas
kul'assillõ pikali, lamama
kul'a|tama, -taq, -da82 1. lõbutsema; 2. lamama, lebama, puhkama; viisi ei tüüd tetäq, kul'atas pääle sängün ei viitsi tööd teha, muudkui lebab voodis
kulatsk', -i, -it13 suhkrusai
kuld, kulla, .kulda32 kuld
.kuldama, kulladaq, .kulda77 = kullatama kuldama
kuldi|tama, -taq, -da82 (siga) paaritama; liiderdama; läts', kuradi rõibõq, kulditama jälkiq läks, kuradi raisk, liiderdama jälle
kuldnok|k, -a, -ka31 kuldnokk
.kuld|nõ, -sõ, -sõt6 = kullanõ
kulla.kandja, -, -t3 nimetissõrmest lugedes kolmas sõrm, nimetu sõrm, nimetamats
kullakõ|nõ, -sõ, -ist8 kullake, kallis, armas
kulla|nõ, -dsõ, -st7 = .kuldnõ kuldne
kulla|tama, -taq, -da82 = .kuldama kuldama
kull'a|tama, -taq, -da82 (liialt) hellitama
kulliskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kullõskõ(l)lõma korduv kuulama; järele kuulama
kull'us, -(s)õ, -t11 kuljus
kull'ussi(h)n ärkvel
.kullõma, kullõldaq, .kullõ78 kuulama
kullõr'kuk|k < kullõskuk|k, -u, -ku37 kullerkupp
kullõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kulliskõ(l)lõma: naabrimutil olõ-i midägiq tetäq, sys kullõskõlõs, miä miiq puul tetäs et naabrimutil pole midagi teha, siis ta pidevalt kuulab, mis meie pool tehakse
kulm, kulmu, .kulmu37 kulm
kulp', kulbi, .kulpi37 kulp
kult', kuldi, .kulti37 kult
ku'lti.vaatri, -, -t1 kultivaator
ku'lti|vii:r'mä, -vii:riq, -veeri63 kultiveerima
kul|tuur', -tuuri, -.tuuri37 kultuur
kul|u, -u, -lu26 1. kulu, mullune rohi; 2. kulu, kulutus
ku|l'u, -l'u, -ll'u26 < kalkun' kalkun
kul|uma, -luq, -u70 = kulunõma kuluma
kulu|nõ, -dsõ, -st7 kulune
kulu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = kuluma < kuluvama
kulupää, -, -d50 hallpea
kul'upää, -, -d50 kiilaspea
kulu|tama, -taq, -da82 kulutama
kulu|vama, -daq e -nõdaq, -nõ89 > kulunõma
kuluv|aq, m -idõ, -it4 teksad
kulõh(t)u|ma, -daq, -84 luituma, koltuma; kuluma
kulõja|nõ, -dsõ, -st5 luitunud, koltunud
kulõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 kuluma
kulõ|tama, -taq, -da82 kolletama
kumahtu|ma, -daq, -84 komistama
kuma|k, -gu, -kut13 1. hoop; 2. puuvillane (hrl punane) märkniit rõivaste ja linikute väljaõmblemiseks
kum|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha88 1. kumama; 2. kajama
kumamiisi ähmaselt; ma kumamiisi mälehtä ma mäletan ähmaselt; mul lei jo kumamiisi mul lõi juba ähmaseks, st hakkan juba pisut purju jääma
kumarda|ma, -q, -83 kummardama
kumardõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kummardama; koogutama
kumarihe = kumarillõ
kumarillaq kummargil
kumarillõ = kumarihe = kumaruisi kummargil(e)
kumar(d)us, -õ, -t9 kummardus
kumaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kumastõ(l)lõma korduv komistama
kumastu|ma, -daq, -83 komistama; korgõ lävi om, kaeq, et sa ei kumastuq! kõrge lävi on, vaata, et sa ei komista!
kumastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kumaskõ(l)lõma
kuma|tama, -taq, -da82 kumisema
kumb, kumma, .kumba, m omast ja osast .kumbi, m sisseü .kumbi(he), m alaleü kummilõ32 kumb
kumbahta|ma, -q, -83 < kumbahu|tma, -taq, -da62 korraks kompama, kobama; kumbahudi pluumõ ossa pääl kobasin korraks oksal ploome
.ku'm|ba(i)n', -ba(i)ni, -.banni e -.baini38 kombain; kumba(i)nimiis' kombainer
kumba|tama, -taq, -da82 = .kumpama kompama, kobama
.kumbkiq kumbki
kumista|ma, -q, -83 kuminat tekitama; kõmistama; pikne tulõ, joba kumistas äike tuleb, juba kõmistab
kumis|õma, -taq, -õ87 kumisema
kumm', kummi, .kummi37 1. kumm; 2. võlv (nt kirikus, keldris, ahjul); 3. suur kumeraseinaline puunõu
.kum'ma, .kummiq, kummi63 kummi tõmbuma; üts' pütülaud om vällä kum'nuq üks pütilaud on kummi tõmbunud
kummali = kummal(d)õ kummuli
kummildõ kuidas; kumba moodi, kumbapidi
kummi(h)n kummis, kaardus
kum|min, -ina, -inat4 kumin
kummo|t', -di, -tit13 kummut
.kummu kummi, kumeraks
kummu|tama, -taq, -da82 1. kummutama, tühjendama; 2. pesuõmblusega palistama; 3. koolutama
kummutus, -õ, -t9 pesuõmblus
kummutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kummutama
kummõ, -, -t14 1. kume; 2.* keel taga-, tagapoolne; tagavokaalne; teräväq ja kummõq vabahelüq, synaq ees- ja tagavokaalid, ees- ja tagavokaalsed sõnad
kummõl', -i, -it4 (apteegi)kummel
kummõq, .kumbõ, kummõt19 = kommõq komme; tava, traditsioon
kum|mõr', -õra, -õrat4 = kumõrik kumer
kum|o, -o, -mo26 1. kaja; kumin; laulukumo laulukumin; 2. kühm; 3. ahjukumm
.kumpama, kumbadaq, .kumpa77 = kumbatama kompama, kobama
ku'mpanii, -, -d50 kompanii
ku'm|pass', -passi, -.passi37 kompass
.kump'ma, .kumpiq, kumbi63 kompima, kobama; käperdama; kump'ku-i minno, ma nakka rüük'mä! ära mind käperda, ma hakkan karjuma!
.kumpve|k', -gi, -kki38 = kumpvek|k', -i, -ki37 kompvek, komm
kumõhõhe = kumõhõlõ kumedalt
kumõrahe = kumõralõ kumeralt
kumõri|k, -gu, -kku38 = kummõr': kuu um taivan kumõrik kuu on taevas kumer
kumõta|ma, -taq, -83 hõõguma
kuna(s) millal, kunas
kunagiq kunagi
kunar(l)iga|nõ, -dsõ, -st5 = kunari|k, -gu, -kku38 = konar(l)iganõ konarlik
kund, kunnu, .kundu31 = kond kehv maa; kõnd; jõeäärne heinamaa; taast kunnust joht määnestkiq saaki saa-iq sellelt kehvalt maalt küll mingit saaki ei saa; nääq ummaq kunnuh niitmäh nad on jõeäärsel heinamaal niitmas
kundipukõ|t', -di, -tit13 kondibukett, luukere
.kundri|k, -gu, -kku38 kõhn loom
kunds, kundsa, .kundsa31 konts; kand
kundsa|ull', -ulli, -.ulli37 väga loll, päris loll; sa olõt viil ullimb ku kundsaull' sa oled veel lollim kui päris loll
.kundu|ma, .kundudaq, kunnu79 1. kehvaks jääma; 2. kustuma, seisma (lubi) lubi pandas päält palotamist maa sisse kunduma lubi pannakse pärast põletamist maa sisse kustuma
kundõ|nõ, -dsõ, -st7 > .kunt'liganõ
kungahta|ma, -q, -83 korraks kõigutama; kummuli keerama
kungah(t)u|ma, -daq, -84 komistama, libisema
kungah(t)us, -õ, -t9 sületäis; kõigutus
kungar', -i, -it4 = kungats' = kunka lonkur, lombakas
kunga|tama, -taq, -da82 kõigutama
kunga|ts', -dsi, -tsit13 = kungar'
kungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 taaruma, kõikuma, koperdama, tuigerdama; aastagavannu lats' jo kungitsõs aastavanune laps juba koperdab
.kungu|ma, -daq, -80 maha kalduma
kungus, -(s)õ, -t11 varn
kungu|tama, -taq, -da82 kallutama, kummardama, küürutama
.kungõlõma, kungõldaq, .kungõlõ85 kõikuma
kuning, -a, -at13 kuningas
kuningaimänd, -ä, -ät13 = kuningana|anõ, -asõ, -ist8 kuninganna
kuninga|poig, -puja e -poja, -.poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ32 kuningapoeg, prints
kuninga|tütär', -.tütre, -tütärd22 kuningatütar, printsess
kuning|kund*, -kunna, -.kunda32 = kuning(a)riik'
kuningli|nõ, -dsõ, -st5 kuninglik
kuning(a)|riik', -riigi, -.riiki37 = kuningkund* kuningriik
kunka, -, -t2 = kungar' lonkur, lombakas
.kunkama, kungadaq, .kunka77 lonkama
kunn, kunna, .kunna31 konn
kunn', kunni, .kunni37 1. väiksem küngas; 2. tomp, tükk; sula lumõgaq jääseq hobõsõlõ kunniq jalgo alaq, hopõn' saa-i kyndiq sula lumega jäävad hobusele (lume)tombud jalgade alla, hobune ei saa kõndida; 3. kurnimäng; 4. > kukk
kunna|kapstas, -.kapsta, -kapstast22 varsakabi (taim)
kunna|karp', -karbi, -.karpi37 järvekarp
kunna|osi, -os'a, -.osja43 konnaosi (taim)
kunna|silm, -silmä, -.silmä35 konnasilm
kunnu|tama, -taq, -da82 lahjutama
kunst', kunsti, .kunsti37 kunst
kunst'.kargami|nõ, -sõ, -st5 nalj taidlus, isetegevus (hrl (rahva)tants)
kunt', kundi, .kunti37 1. kont, luu; 2. küngas
kunt'jalali|nõ, -(d)sõ, -st5 = kunt'jala|mii:s', -mehe, -mii:st39 = kunt'|jalg, -jala, -.jalga33 kontvõõras, lapuline
.kunt'liga|nõ, -dsõ, -st5 < kundõnõ künklik; konarlik
.kunt'ma, .kuntiq, kundi63 lapuliseks olema, lapul käima
kunts', kundsi, .kuntsi37 nõidus; ebausk
.kunts'liga|nõ, -dsõ, -st5 ebausklik
kupall'o kuipalju
kupa|tama, -taq, -da82 kihutama; kupatagu-iq! ära kihuta!
kupa|ts', -dsi, -tsit13 = kupõts'
kupl, kubla, .kupla47 = kubõl kubel
kup(s')li, -, -t1 kuppel; pürstihannagaq lei lambikups'li purus lõin harjavarrega lambikupli puruks
.kupliga|nõ, -dsõ, -st5 = kubõlliganõ kuplas
kup|p, -u, -pu37 kupp
kupõ, -, -t14 = ku|põm', -bõmõ, -bõnd4 = kubõq kube
kupõrda|ma, -q, -83 hullama
kupõrdu|ma, -daq, -84 komistama
kupõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 taarudes käima
kupõr'.killi = kupõr'.paudsi
kupõr'.naatri, -, -t3 kuberner
kupõr'.paudsi = kupõr'.tilli = kupõr'.killi uperpalli
kupõ|ts', -dsi, -tsit13 = kupats' < kublik [2.] kupits, piiritähis
kur|a, -a, -ra26 vasak; käänäq kuralõ! keera vasakule!
ku|raas', -raasi, -.raasi37 kuraas; temperament; kuraasi täüs' temperamentne
ku.raatri, -, -t1 > ka(m)mandaja
kuradili|nõ, -(d)sõ, -st5 paharet; kurivaim, kuramus
kurahta|ma, -q, -83 tukastama; ma lää kurahta veidükese aigo ma lähen tukastan veidike aega
kura.käeli|ne, -dse, -st5 vasakukäeline
kur'ali|nõ, -(d)sõ, -st5 pahategija; kurivaim, kuramus; pini, kur'alinõ, om pindreq kyik' segi käändnüq koer, kuramus, on kõik peenrad segamini pööranud
kurapoodi pahupidi; ai kaska kurapoodi sälgä ajas kasuka pahupidi selga
kura|t', -di, -dit13 kurat
kur'ate|kij, -gijä, -gijät4 kurjategija
kur'atüü:, -, -d52 = kuritüü
kurb, kurva, .kurba32 kurb
.kurbli, -, -t3 vänt (masinaosana)
.kurbliga|nõ, -dsõ, -st5 1. vaoline; 2. = .kurbli|k, -gu, -kku38 kurblik, kurvavõitu
.kurbu|ma, -daq, -80 kurvaks muutuma
.kurb(t)us, -õ, -t9 kurbus, nukrus; kohe minnäq, midä tetäq, kurbtustõ tulõ kooldaq kuhu minna, mida teha, kurbusse tuleb surra (katke rahvalaulust)
kurg', kurõ, .kurgõ34 kurg
kurg'|jalg, -jala, -.jalga33 laste mängukark, kõmp
kurgu|tama, -taq, -da82 suud ammuli ajama
kuri, kur'a, .kurja43 1. kuri; karm, range; kurjus; 2. süä om kuri süda on paha, süda läigib
kuri|k, -ga, -kat13 kurikas
kurist*, -a, -at13 kuristik
kurista|ma, -q, -83 kuristama (häälitsema); kurku loputama
kuristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kuristama
kuris|õma, -taq, -õ87 kurisema
kuritü:ü, - e kur'atüü:, -d e .kurjatüü:d52 = kur'atüü kuritegu, kuritöö
kurivaim, kur'avaimo, .kurja.vaimo37 sõim kurivaim, kurat; kur'avaimo pois'kõsõrõibõq! kuradi poisiraisk!
.kurjus, -õ, -t9 kurjus
kurk, kurgu, .kurku37 kurk (kurgu)
kurk', kurgi, .kurki37 kurk (kurgi)
kurm, kurmu, .kurmu37 metsa- v maanurk
kurn I, kurna, .kurna31 kurn, munade kogum; pesakond
kurn II, kurnu, .kurnu37 (piima)kurn
.kurnama, kurnadaq, .kurna77 1. kurnama; 2. nurru lööma
kurni|k, -gu, -kut13 munakook
.kurnli|nõ, -dsõ, -st5 künklik
kurrakätt vasakul(e); tuu om kurrakätt see on vasakul; käänäq kurrakätt! keera vasakule!
kur|rin, -ina, -inat4 kuljus
kurru|tama, -taq, -da82 nurruma
kurskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 pudistades kõnelema
kurst', kursti, .kursti37 tuust; nuustik; paklakurst' topitas mulgu ette takutuust topitakse augu ette
.kurst'ma, .kurstiq, kursti63 annetusi koguma
.kurstõl annetusi palumas
.kurstõli|nõ, -dsõ, -st5 annetuste paluja
kurt', kurdi, .kurti37 1. vöö; 2. kurt, kuulmatu
kur|u, -u, -ru26 kitsas koht; katusealune; viruskuru ahjutagune
kurukik|as, -ka, -ast22 = viruskikas kilk (putukas)
kurus|lauk, -laugu, -.lauku37 küüslauk
kurussillaq = kurussi(h)n poolärkvel, poolunes
kuru|tama, -taq, -da82 norutama; lää es inämb süük' es juuk', kurut' ynnõ kaska pääl ei läinud enam söök ega jook, norutas ainult kasuka peal
kurvah(t)us, -õ, -t9 uinak
kurvali|nõ, -dsõ, -st5 kurb, nukker
kurvasta|ma, -q, -83 kurvastama
kurvastus, -õ, -t9 kurvastus
kurvastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kurvastama, nukrutsema
kurvi|ts, -dsa, -tsat13 kurvits (lind)
kurõ.katla, -, -t3 kellukas, kurekatel (lill)
kurõ|käng, -kängä, -.kängä35 = kurõsaabas hrl m kuresaabas, paljajalu käimisel pragunenud nahk
kurõ|mari, -mar'a, -.marja43 jõhvikas
kurõ|põlv', -põlvõ, -.põlvõ35 kirburohi (rohttaim)
kurõpääli|ne, -dse, -st7 pahempidine
kurõ|saabas, -.saapa, -saabast22 = kurõkäng
kurõ.varbil(õ) kikivarvul(e)
kus|i, -õ, -t41 kusi
kusi|k, -gu, -kut13 1. allakuseja; 2. kärsitu inimene
kusikla|nõ, -(d)sõ, -st5 = kusi.kukla|nõ, -(d)sõ, -st5 < kusi|kukõl', -.kuklõ, -kukõld23 < kusiraudsi|k, -gu, -kut13 < raudsik punane sipelgas
kusiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kusõma
kusk', kusõ, .kuskõ34 = kusõkala kiisk; kusõq patta, vesi pääle kiisad patta, vesi peale
kuslapuu, -, -d50 kuslapuu
kus|sal', -ala, -alat4 pettetaru; kussal' pandas puu otsa, et vyyrit sülemit kinniq püüdäq pettetaru pannakse puu otsa, et võõraid sülemeid kinni püüda
kuss'o|tama, -taq, -da82 kussutama
kuss'otõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kuss'otama
kus|(r)m, -õ(r)ma, -õ(r)mat4 põis
kusõkal|a, -a, -la28 = kusk' kiisk
kusõ|lii:m', -leeme, -lii:mi37 kiisaleem, kiiskadest keedetud kalasupp
kusõma, kustaq, kusõ72 urineerima, kusema, pissima; lats' läts' poti pääle kusõlõ laps läks poti peale pissile
kusõ(r)ma|nõ, -dsõ, -st5 põiest valmistatud
kusõ|nõ, -dsõ, -st7 kusene, pissine
kusõ|tama, -taq, -da82 kusetama, pissitama
kut'a|tama, -taq, -da82 hellitama
ku|tin, -dina, -dinat4 tasane kõne, kudin
.kutja, -, -t3 rituaaltoit matustel: meeleemes herned
kuts'a, -, -t2 kutsu, koer
kuts'ar', -i, -it4 kutsar
kutsi|k, -ga, -kat13 kutsikas
.kutsma, .kutsuq, kutsu64 kutsuma
kutsõq, .kutsõ, kutsõt18 kutse
kuu, -, -d50 kuu
kuu:d', koodi, kuu:di37 kood
kuugahta|ma, -q, -83 korra kukkuma (käo häälitsemise kohta)
kuugah(t)us, -õ, -t9 käo kukkumine (üks kord)
kuugaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .kuukma
kuugu|tama, -taq, -da82 kiigutama
.kuugõlõma, kuugõldaq, .kuugõlõ85 korduv kõikuma, kiikuma
kuu:k, koogu, kuu:ku37 kook (koogu); toornaha töötlemise riist
kuu:k', koogi, kuu:ki37 kook (koogi)
.kuukma, .kuukuq, kuugu64 = .kukma kukkuma (käo kohta); kägo kuuk kuusõ otsan kägu kukub kuuse otsas
kuuku kuku (käo häälitsus)
kuu:l, koolu, kuu:lu37 surm; saq läät kooli poolõ, a maq lää jo koolu poolõ sina lähed kooli poole, aga mina lähen juba surma poole
kuul', kuuli, .kuuli37 kuul
kuu:l', kooli, kuu:li37 kool
.kuuldma, kuuldaq, kuulõ65 kuulma
.kuuldmi|nõ, -sõ, -st5 kuulmine
.kuuldsa, -, -t3 kuuldav
.kuuldu|ma, -daq, -79 kuulduma, kostma
.kuuli|nõ, -(d)sõ, -st5 kuupalgaline
kuu:lja, -, -t3 surija; surnu
kuu:ljaluu, -, -d50 kooljaluu (kõva moodustis käel v jalal)
kuu:lja|pütsk', -püdse, -.pütske35 surmaputk; naat
kuu:lma, kooldaq, koolõ74 surema
kuu:lma|rõivas, -.rõiva, -rõivast22 suririie
kuulmas, .kuulma, kuulmast22 sisekõrv
kuu:l'.meistre, -, -t3 (kooli)õpetaja
.kuulsa, -, -t3 kuulus
.kuulsus, -õ, -t9 kuulsus
kuu:l(n)uq, -, -t1 = kool(n)uq surnu
kuulu|tama, -taq, -da82 kuulutama; ekä asja massa-i kah külä pääl kuulutaq iga asja ka ei maksa küla peal kuulutada; ilma kuulutama ilma ennustama
kuulutus, -õ, -t9 kuulutus; (ette)kuulutus ennustus; ilmakuulutus ilmaennustus
kuum, kuuma, .kuuma31 kuum
kuumahä|dä, -dä, -tä24 palavik
.kuumama, kuumadaq, .kuuma77 õhetama; kuumama; tütär'latsõl nägo kuumas tütarlapsel nägu õhetab; pääväpalanuq sälg kuumas hirmsahe päikesest põlenud selg kuumab hirmsasti
kuumastõ kuumasti
.kuu:mbahe = kuu:mbalõ koomale
.kuumus, -õ, -t9 kuumus; palavik
kuumõ|tama, -taq, -da82 kuumama, õhetama, hõõguma; päiv om nii kuum, et päälagi nakkas jo kuumõtama päike on nii kuum, et pealagi hakkab juba kuumama; hüdseq kuumõtasõq ahon söed hõõguvad ahjus
kuumõtus, -õ, -t9 põletik; palavik
kuu:(h)n koos
kuu:(h)nolõ|k', -gi, -kit13 > kogondus
kuu:p, kooba, kuu:pa31 koobas; kartulikelder; maa-alune panipaik
kuu|päiv, -päävä, -.päivä35 kuupäev
kuur', kuuri, kuuri37 kuur
kuu:r', koorõ, kuu:rt39 1. koor, koorik; 2. (piima) koor
kuurd, kuuru, .kuurdu37 üleliigne keerd (hrl lõngas); ku lang iskin pall'o kiirdo saa, sys lööväq kuuruq sisse kui lõng korrutades liiga keerdu läheb, siis löövad liigsed keerud sisse
.kuurdliga|nõ, -dsõ, -st5 = kuurunõ üleliigselt keerdus; telehvonijuheq om kuurdliganõ telefonijuhe on üleliigselt keerdus
.kuurdu üleliigselt keerdu(s)
kuu:rdu|ma, -daq, -80 koorduma; kestendama
kuuri|ts, -dsa, -tsat13 kuurits (kalapüügiriist)
kuu:rma, -, -t3 koorem
kuu:r'ma, kuu:riq, koori63 koorima
kuur(d)mas, .kuur(d)ma, kuur(d)mast22 = kuurõq 1. lehtede hargnemise koht, nt kapsal; kapstaq nakkasõq kuurdmahe käändmä kapsad hakkavad pead looma; 2. kuulmenahk (kõrvas)
kuuru(h)n üleliigselt keerdus
kuuru|nõ, -dsõ, -st7 = .kuurdliganõ
kuu.rõiv|aq, -idõ, -it22 < kuutõbi [2.] menstruatsioon
kuurõq, .kuurmõ, kuurõnd16 = kuurmas
kuus' I, kuusõ, kuust39 kuusk
kuus' II, kuvvõ, kuut49 kuus
kuusi kuuekaupa
kuusik|hain, -haina, -.haina30 soo-osi
kuusi|nõ, -dsõ, -st7 kuusepuine, kuusepuust
kuusisti|k, -gu, -kku38 = kuusisto, -, -t1 = .kuustik kuusik
kuus'kümmend, kuvvõ.kümne, kuutkümmend17 kuuskümmend
kuus'sada, kuvvõsaa, kuutsata29 kuussada
kuu:st koost; meil elon om kats' atra, üts' läts' kuust, tõõnõ püsüs viil kuun meil on talus kaks atra, üks lagunes koost, teine püsib veel koos
kuus'tõist(kümme(nd)), kuvvõtõist(.kümne), kuuttõist(kümmend)17 kuusteist
.kuusti|k, -gu, -kku38 = kuusistik
kuusõ|sii:n', -seene, -sii:nt40 kuuseriisikas
kuut', kuudi, .kuuti37 kuut, putka
kuu:t', koodi, kuu:ti37 koot
kuu:t'ma, kuu:tiq, koodi63 reht peksma
kuu:tsa, -, -t3 kooshoidev
kuu:tsli, -, -t1 koonal
kuu:tspenni|k', -gi, -kit13 käsiraha
kuutõ|bi, -võ, -põ25 1. kuutõbi; 2. > kuu.rõivaq
kuvvas, .kuuda, kuvvast23 kirvevars
kuvvildõ kuidas; kumbapidi (vrd nivvildõ); kuvvildõ taa käü, hüvilde vai paheldõ? kuidas see käib, õigetpidi või pahupidi?
kuvvõgese = kuvvõ.keske = kuvvõ.kõisi = kuvvõ.kõistõ kuuekesi
kuvvõndi|k, -gu, -kku38 = kuvvõsjago kuuendik
kuvvõ|s, -nda, -ndat4 kuues
kuvvõ|sjago, -ndajao, -ndatjako27 = kuvvõndik
kuvõr', -i, -it4 ümbrik
kuvõrra kuivõrd
kõbahus, -õ, -t9 kõbin
kõbasta|ma, -q, -83 = kõbistama [2.] (veidi) teritama
kõbista|ma, -q, -83 1. (veidi) parandama; 2. = kõbastama; 3. kõbistama
kõbis|õma, -taq, -õ87 kõbisema
kõblas, .kõpla, kõblast22 = kõpl kõblas
kõbli, -, -t2 = kõbu uurits; lusikanuga
kõbli|ma, -daq, -88 = kõbli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kõplama
|bu, -bu, -pu26 = kõbli
kõdr(ik)a|nõ, -dsõ, -st5 = kõdyrva kaunarikas
kõdri|ma, -daq, -88 > kõdri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kaunu avama ja ube v herneid välja võtma
|dsa(ha)ma, -tsaq e -dsadaq, -tsa e -dsaha88 sahisema
|ds'o, -ds'o, -ts'o26 vilets hein; taad kõts'o massa-i niitägiq seda viletsat heina ei maksa niitagi
kõds'o|tama, -taq, -da82 aeglaselt sõitma; inne kõds'otaq, ku kümme kõrda kraavin kävvüq pigem sõita aeglaselt, kui kümme korda kraavis käia
kõdõr = kõdyr', kõdra, .kõtra45 = kõtr kaun
kõdyrva, -, -t3 = kõdr(ik)anõ kaunarikas
kõhahus, -õ, -t9 lühike kõbin v kahin
kõhe|du, -du, -tut1 1. kõhetu; 2. külm, kõhe
kõhikõv|a, -a, -va28 väga kõva
kõhka|tama, -taq, -da82 kratsima, kõhvitsema
kõhku|tama, -taq, -da82 kohmitsema
kõhma, -, -t2 laisk inimene
kõhn, kõhna, .kõhna30 = kõhna, -, -t2 kõhn
kõhnali|k, -gu, -kku38 kõhnavõitu
kõhnastõ kehvasti
kõhr', kõhri, .kõhri35 turi
kõhri|k, -gu, -kut13 turjakas
kõht†, kõha, .kõhta32 jõud, jaks; suutlikkus
.kõhtama†, kõhadaq, .kõhta77 suutma; jõudma, jaksama
.kõhtsa†, -, -t3 tugev; vastupidav; suutlik
kõhvahta|ma, -q, -83 < kõhvahu|tma, -taq, -da62 korraks sügama, kratsima
kõhvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 sügama, kratsima
.kõhvõlõma, kõhvõldaq, .kõhvõlõ85 1. nihelema; 2. kohmitsema
kõigus, -(s)õ, -t11 kuhjavarda tugi
kõigu|tama, -taq, -da82 kõigutama
.kõikma, .kõikuq, kõigu73 kõikuma
kõiv, kõ(iv)o, .kõivo37 kask
kõivisti|k, -gu, -kku38 = kõivisto, -, -t1 = .kõostik kaasik
kõivo|nõ, -dsõ, -st7 = .kõonõ kasepuine, kasepuust
kõlah(t)us, -õ, -t9 äkiline v hetkeline heli(n), kõlin; kuulujutt
kõlahta|ma, -q, -83 kõlatama, korraks kõlama
kõl|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha88 kõlama
.kõlbama, kõlvadaq, .kõlba77 kõlbama
.kõlbma(l)daq kõlbmatu
kõlgas, .kõlka, kõlgast22 agan
kõlga|ts', -dsi, -tsit13 karjakell, krapp
kõlgus, -(s)õ, -t11 aganik, õlgede panipaik
kõlinallaq kõlinal
kõlista|ma, -q, -83 1. kõlistama, helistama; 2. helistama, telefoneerima
.kõlks'ma, .kõlksiq, kõlksi63 1. kõlksuma; 2. sirama, sätendama
kõll', kõlli, .kõlli37 > kron'o
kõllaka|= kõllaka|s, -dsõ, -st5 kollakas
kõlla|nõ, -dsõ, -st7 kollane
kõllastu|ma, -daq, -83 kollaseks muutuma
kõllatõ|bi, -võ, -põ25 kollatõbi
kõl|lin, -ina, -inat4 kõlin, helin; kuulujutt; kõllin käve läbi külä kuulujutt käis läbi küla
kõllõ, -, -t14 kõle
kõlva|du, -du, -tut1 kõlvatu; taa um üts' kõlvadu inemiseluum see on üks kõlvatu inimeseloom
kõlvoli|nõ, -dsõ, -st5 kõlblik
.kõo|nõ, -dsõ, -st7 = kõivonõ kasepuine, kasepuust
kõo|sii:n', -seene, -sii:nt40 kaseriisikas
.kõosti|k, -gu, -kku38 = kõivistik
kõotat|t', -i, -ti37 kasepuravik
|pin, -bina, -binat4 kõbin
kõpi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 nokitsema; vihmadsõ ilmagaq kõpidsõ niisama koton vihmase ilmaga nokitsen niisama kodus
kõpl, kõbla, .kõpla45 = kõblas kõblas
kõpsahta|ma, -q, -83 kõpsatama, kopsatama
kõpsah(t)us, -õ, -t9 kõpsatus, kopsatus
.kõpsama, kõpsadaq, .kõpsa77 kõpsama, kopsama
.kõps'na, -, -t3 kõpsumine, kopsumine, kopsimine; tüü tett niguq kõps'na töö tehtud nagu naks
.kõps'nahe = .kõps'nalõ kergelt, ruttu
kõrah(t)u|ma, -daq, -84 krõbedaks muutuma
kõrah(t)us, -õ, -t9 =(r)rõq hetkeline krabin, krõbin; korin
kõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = kõrisõma = .kõrrama krõbisema, kõrisema; korisema
kõrb', kõrvi, .kõrbi36 kõrb, punakaspruun
.kõrbama, kõrbadaq e kõrvadaq, .kõrba77 kõrvetama
.kõrbõ, -, -t3 kõrb (kuiv maa)
.kõrbõma, kõrbõdaq e kõrvõdaq, .kõrbõ77 kõrbema; perrä kõrbõma põhja kõrbema
kõrd, kõrra, .kõrda33 1. kord; süsteem; kõrra(h)n korras; 2. < järg' järg; järjekord; kohe meil kõrd jäi? kuhu meil järg jäi; 3. korrus; kiht, kord; tõõsõ kõrra pääl teisel korrusel; keväjäne lumi om niguq kõrd sitta maa pääl kevadine lumi on (sama hea väetis) nagu kiht sõnnikut maa peal
.kõrdama, kõrradaq, .kõrda77 kordama
.kõrdapite(h)n korralikult; sai kõrdapiten süüdüs sai korralikult söödüd
kõrd-kõrrast kord-korralt, järk-järgult
.kõrdliga|nõ, -dsõ, -st5 kihiline
kõrdma|go, -o, -ko27 kiidekas, mäletsejate eesmao osa
kõrdsi|mii:s', -mehe, -mii:st39 kõrtsmik
kõrgah(t)us, -õ, -t9 = kõrgas, -(s)õ, -t11 = kõrga|ts', -dsi, -tsit13 valge riisikas; kõrgahtus om kygõ parõmb siin', kasus kõivõ all, suur', valgõ, kipõ, piimäne valge riisikas on kõige parem seen, kasvab kaskede all, suur, valge, kibe, piimane
kõr|i, -i, -ri26 kõri
kõri|k, -gu, -kut13 sõba, suurrätik
kõrista|ma, -q, -83 kõristama
kõris|õma, -taq, -õ87 = kõra(ha)ma
kõrk, kõrgu, .kõrku37 kõhr, krõmpsluu; kõrgugaq tüküst kiis hää sült' kõhrega tükist keeb hea sült
.kõrksa, -, -t3 krõbe
kõrnõq, .kõrnõ, kõrnõt18 kõrne
kõrra (ühe) korra
kõrragaq korraga, äkki
kõrralagõhus, -õ, -t9 korralagedus; *entroopia
kõrralda|ma, -q, -83 korraldama
kõrraldaq korratu
kõrraldõ korralikult
kõrraligult rahuldavalt; korralikult
kõrrali|k, -gu, -kku38 rahuldav; korralik
kõrrali|nõ, -dsõ, -st5 korralik
kõrralt otse; kohe
.kõrrama, kõrradaq, .kõrra77 = kõra(ha)ma
kõrraperäst jaopärast, piiratud koguses; leibä om ynnõ kõrraperäst, olõ-i vyyrilõ andaq leiba on ainult jaopärast, ei ole võõrastele anda
kõrrapäält korrapealt, kohe
kõrras korraks
kõrrast < järest järjest; jätku-iq vaihõlõ, võtkõq kõrrast! ärge jätke vahele, võtke järjest!
kõr|rin, -ina, -inat4 1. kõrin; korin; 2. kuljus
kõrru|tama, -taq, -da82 1. kihilist leiba v pirukat tegema; 2. krookima (õmblema)
kõrrutus, -õ, -t9 1. kihiline leib v pirukas (ka selle sisu); 2. krooge
kõrrõ, -, -t14 habras; sale
kõrs', kõrrõ, kõrt49 kõrs
kõrts', kõrdsi, .kõrtsi37 kõrts
.kõrts'ni|k, -gu, -kku38 kõrtsmik
kõru|i(j)ä, -i(j)ä, -ijjä e -iiä24 õhuke jää
kõrv, kõrva, .kõrva30 1. kõrv; 2. sang (nt tassil v potil)
kõrval kõrval
kõrvali|nõ, -dsõ, -st5 kõrvaline; kõrvalolev; kõrval-; naaber; kuts' kõrvaliidsi kohtuhe tunnistajis kutsus naabreid kohtusse tunnistajaks
kõrvalt kõrvalt
kõrvalõ kõrvale
kõrvitsi(kku) = kõrvitsillaq = .kõrvu(isi) = kõrvutsi(kku) = kõrvutsillaq kõrvuti; kõrvu(isi) säädmä, pandma võrdlema, kõrvutama; ku Eesti ja Soomõ kõrvuisi säädäq, sys... kui võrrelda Eestit ja Soomet, siis...
kõrõh(t)u|ma, -daq, -84 krõbedaks muutuma
kõrõh(t)us, -õ, -t9 = kõrõstik (jää)kirme
(r)rõq, .kõrrõ, kõ(r)rõt18 = kõrah(t)us hetkeline krabin, krõbin; korin
kõrõsti|k, -gu, -kku38 = kõrõh(t)us
kõs'ahta|ma, -q, -83 korraks sahistama
kõsah(t)us, -õ, -t9 hetkeline sahin; olõ es õigõt pauku, ynnõ üts' kõs'ahus käve ei olnud õiget pauku, ainult üks sahin käis
|s'a(ha)ma, -ss'aq e -s'adaq, -ss'a e -s'aha88 = kõsisõma sahisema
kõsista|ma, -q, -83 sahistama
kõsistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kõsistama
kõsis|õma, -taq, -õ87 = kõs'a(ha)ma: hainaq ommaq häste kuionuq, kõsisõsõq joq heinad on hästi kuivanud, sahisevad juba
.kõsli, -, -t1 kõlutera
kõs|sin, -ina, -inat4 sahin
kõssi|tama, -taq, -da82 1. (loomade peletamiseks) "kõss!" hüüdma; 2. sahistama
kõs|u, -u, -su26 kuiv (vilja)puru, praht, kõlu, sõklad; tühi vili om kõsu tühi vili on kõlu
|tar', -dara, -darat4 kodar
kõtr, kõdra, .kõtra45 = kõdõr kaun
kõtsi kõtt (hüüatus kassi v teiste loomade peletamiseks)
kõtsi|tama, -taq, -da82 kõtsi! hüüdma
kõt|t, -u, -tu37 kõht
kõtt'koolussi(h)n = kassikoolussi(h)n = koolussi(h)n poolärkvel, poolunes; olli ynnõ kõtt'koolussin, es makaq peris olin vaid poolunes, ei maganud päriselt
kõtuhal|u, -u, -lu26 kõhuvalu
kõtukallaq = kõtul(d)õ kõhuli
kõtu|tama, -taq, -da82 kõhuli lamama, kõhutama
kõtutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kõhuli lamasklema
kõtu|täüdeq, -.täüte, -täüdet18 kõhutäide
kõtu|täüs', -tävve, -täüt49 kõhutäis
kõur, kõuri, .kõuri37 suur, kõver, okslik puu
kõv|a, -a, -va28 kõva; vali; range, karm; kange; kõva kõrd range kord; kõva miis' kange mees; kõva viin kange viin; kõva tahtminõ kange tahtmine
kõvah(t)u|ma, -daq, -84 kõvastuma
kõvahus, -õ, -t9 kõvadus; valjus
kõvask', -i, -it13 luisk
kõvastõ = .kõvva < kõvastõlõ kõvasti
kõva|tsyyr'*, -tsõõri, -tsyyri37 kõvaketas (arvutis)
.kõvva = kõvastõ kõvasti
.kõvvu, -, -t1 = .kõvvu|nõ, -dsõ, -st7 kõvadune; kangune; ravvakõvvu rauakõvadune
.kõvvu|s, -(sõ), -(s)t10 < kõvvutus, -õ, -t9 kõvadus; kangus; viinal piät iks kõvvut olõma viinal peab ikka kangust olema
kõv|võr', -õra, -õrat4 kõver
kõvõmbahe = kõvõmbalõ = kõvõmbidõ = kõvõmbihe = kõvõmbilõ = kõvõmbuisi kõvemini
kõvõrahe = kõvõralõ = kõvõridõ = kõvõrihe = kõvõrilõ = kõvõruisi kõveralt, kõverdi, kõõrdi, viltu; kõverasse; kaes kõvõruisi vaatab kõõrdi v viltu
kõvõrus, -õ, -t9 kõverus
kõõbõrda|ma = kõõbõnda|ma, -q, -83 vaevaliselt töötama
kõõds'a, -, -t2 1. vanake, kõbi; 2. kõbus; tuu om viil kõõds'a vanamiis' see on veel kõbus vanamees
kõõksah(t)us, -õ, -t9 kõõksatus
kõõland', -i, -it13 laisk inimene
kõõlask', -i, -it13 = kõõlusk' kõhn inimene, kõrend
kõõlus, -(s)õ, -t11 kõõlus
kõõlusk', -i, -it13 = kõõlask'
kõõni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = kynnitsõma alemaad põlemata jäänud puurisust puhastama
kõõri|k, -gu, -kut13 kõõrdis; kõõriguq silmäq kõõrdis silmad
kõõrildõ = kyyrdu kõõrdi
kõõrista|ma, -q, -83 = kõõri|tama, -taq, -da82 1. kõõritama; 2. = kõõrutama
kõõri(s)|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kõõri(s)tama
kõõru|tama, -taq, -da82 = kõõristama = kõõritama [2.] kõõrutama (hrl kana häälitsuse kohta)
kõõrutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kõõrutama
käbehehe = käbehele käbedasti, kärmelt
käbrä(h)n = köbrä(h)n kortsus, kipras
käbrä|ne, -dse, -st7 kortsuline, kurruline
käbärdü|mä, -däq, -83 kortsuma
käbärüs, -e, -t9 = käpr korts, kiber, kurd
kädsis|emä, -täq, -e87 = kidsisemä kägisema, kidisema
ädsistä|mä, -q, -83 = kidsistämä kidistama; sidistama; kädistama
käe.kump'miisi käsikaudu
käekõvõra(h)n käe alt kinni
käe|mii:s', -mehe, -mii:st39 käendaja
käe(h)n käes
käeperi käepärast
käe.perrä käekõrvale
käeperäli|ne, -dse, -st5 = käeperäne käepärane
käeperä(h)n käekõrval; enda järel; vidä hobõst käeperän veab hobust enda järel
käeperä|ne, -dse, -st7 = käeperäline
käepühüs, -(s)e, -t11 käterätt, kätepühkimislapp
käetsimmi käsikäes; kääväq iks viil käetsimmi, esiq jo mitu aastakka paarin käivad ikka veel käsikäes, ise juba mitu aastat abielus
.käetühe lohakalt
käetüü:, -, -d52 käsitöö; kätetöö
käe.valdja|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 käsiraha (kosjas)
käe.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 = käe.valgõ, -, -t3 tasu; jootraha
käe|vang, -vango, -.vango37 käepide
käevango(h)n käevangus
kägis|emä, -täq, -se87 kägisema
|go, -o, -ko27 = k'ago kägu
kägräh(t)ü|mä, -däq, -84 kõhnaks v kiduraks jääma
kägrä|ts', -dsi, -tsit13 krimpsus, kidur, äbarik inimene v taim
kägrätsi|ne, -dse, -st5 = kägäräne krimpsus, kidur, äbarik
kägärä|ne, dse, -st5 = kägrätsine
.kähko kähku, ruttu
kähr, kähri, .kähri37 mäger
kähri|k, -gu, -kut13 kährik(koer)
käkerüs, -e, -t9 käkerdis
käki(h)n kadunud
käkistä|mä, -q, -83 kägistama; pigistama
käk|k', -i, -ki37 käkk
käk|kelema, -eldäq, -kele85 = käküske(l)lemä peitust mängima; korduv peitma
.|k'mä, -kkiq, -ki63 peitma
käkäs.kaala uperkuuti; auto käve käkäskaala perve alaq üle katussõ auto käis uperkuuti perve alla üle katuse
käküs, -(s)e, -t11 peidukoht; peitus (mäng)
käküske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = käkkelemä
käküssehe = käküssele = käküssihe = käküssile peitu
käküssi(h)n peidus
käl|ü, -ü, -lü26 mehe vennanaine
kälü|mii:s', -mehe, -mii:st39 = kälüsk', -i, -it13 naise õemees, kälimees
kälüs|kidseq, m -.kiidsi, -.kiidsi5 õeste abikaasad
kämbä|k, -gu, -kut13 koorem
kämm, kämmo, .kämmo37 = kämmä|k, -gu, -kut13 = kämmüs heinahunnik
kämmäl, .kämblä, kämmäld23 kämmal, labakäsi, käelaba
kämmüs, -(s)e, -t11 = kämm
kändsä|k, -gu, -kut13 käntsakas
käng, kängä, .kängä35 king; kängäldäq kingadeta, paljajalu
kängi|ne, -dse, -st7 = kängi|ts, -dsä, -tsät13 jalats, jalanõu
kängi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = .käng'mä, .kängiq, kängi63 jalga panema, kängitsema
kängsep|p, -ä, -pä35 kingsepp
kängäh(t)ü|mä, -däq, -84 = ängäh(t)ümä känguma
käo|kirg', -kire, -.kirge34 = käo|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja43 = käokiräs, -(s)e, -t11 = käo|lehm, -lehmä, -.lehmä35 lepatriinu
käolin|a, -a, -na28 = käorü|gä, -ä, -kä25 karusammal; käolina kasus kuiva kotusõ pääl: matal', peenükeseq varrõq ja valgõ kukukõnõ otsan karusammal kasvab kuival kohal: madal, peened varred ja valge nupuke otsas
käopet|eq, -te, -et18 = tsirgujüvä kerge varahommikune eine, linnupete
|pe, -pe e -behe, -pet e -behet14 käbe; usin
käperde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 1. käpuli käima; lats' käperdelles põrmando pääl laps käib põrandal käpuli; 2. = korduv käperdämä
käperdä|mä, -q, -83 = käpistämä käperdama
käpikilläq = käpil(d)e = käpäkilläq käpuli
käpiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv käpistämä
käpistä|mä, -q, -83 = käpi|tämä, -täq, -dä82 = käpi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = käperdämä käperdama
käp|p, -ä, -pä35 käpp
käpr, käbrä, .käprä46 = kipr = käbärüs = köpr korts, kiber, kurd
.käprä = .kipra kipra, kortsu, kurdu
.käpsämä, käpsädäq, .käpsä77 näpsama; näpistama
käpäkilläq = käpikilläq
kärbi|k, -gu, -kut13 = kärp kärbis
kärbili|ne, -dse, -st5 krobeline
.kärblä|ne, -(d)se, -st5 < kärbäne kärbes
.kärbläse|sii:n', -seene, -sii:nt39 kärbseseen
kärbäh(t)üs, -e, -t9 = kärdsäh(t)üs
kärbä|ne, -dse, -st7 > .kärbläne
kärbä|tämä, -täq, -dä82 kokku kuivama
kärd, kärdä, .kärdä35 kõrbehais; küük' om kärdä täüs' köök on kärsahaisu täis
kärdso(h)n = kärdsä(h)n kortsus
kärdsähtä|mä, -q, -83 kärgatama; pikne kärdsäht' pikne kärgatas
kärdsäh(t)üs, -e, -t9 = kärbäh(t)üs = kärgäh(t)üs kärgatus, kõmakas; hoop
kärdsä(h)n = kärdso(h)n
kärehehe = kärehele käredasti
käre|kii:l', -keele, -kii:lt40 maikelluke
kärg', käre, .kärge34 1. kärg; 2. musträhn
kärgäh(t)üs, -e, -t9 = kärdsäh(t)üs
kärgänd', -i, -it13 = käräk kuiv (hrl kivine v savine) küngas põllul
kärgä|ne, -dse, -st7 künklik
käris|emä, -täq, -e87 kärisema
käriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv käristämä
käristä|mä, -q, -83 käristama
kärk, kärgä, .kärkä35 küngas
.kärkelemä, kärgeldäq, .kärkele85 korduv kärkima, sõimlema
.kärk'mä, .kärkiq, kärgi63 kärkima, sõimama; müristama (pikse kohta)
.kärk'nä, -, -t3 kärkimine; piksemürin
.kärkvilläq = .kärkvälläq elevil
kärmendä|mä, -q, -83 ergutama
.kärmähe = .kärmäle kärmesti
kärmäs, .kärmä, kärmäst22 kärmas, kärme
.kärmüs, -e, -t9 kärmus
kärn, kärnä, .kärnä35 1. kärn; 2. kärn (tööriist)
kärn', kärni, .kärni37 koorekirn
kärn|kunn, -kunna, -.kunna31 kärnkonn
kärnä|ne, -dse, -st7 kärnane
kär|o, -o, -ro26 1. käru; 2. käristi; käre naisterahvas, tulehark; käredus; no taa naanõ om üts' käro külh no see naine on üks tulehark küll; 3. rutt, kiirus; and kärro takast kiirustab tagant; lisab kiirust; auto kupatas hirmsa kärogaq müüdä auto kihutab hirmsa kiirusega mööda
käro|tama, -taq, -da82 1. kärutama; 2. käristama
kärp, kärbä, .kärpä37 = kärbik kärbis
.kärp'mä, .kärpiq, kärbi63 1. kärpima; 2. terariista õhendama
.kärpsä, -, -t3 ere, terav
kärre, -, -t14 käre
kär|rin, -ina, -inat4 kärin
.kärrämä, kärrädäq, .kärrä77 = kärä() kärama, käratsema
kärs, kärsä, .kärsä35 kärss
kärsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv kärsitämä
kärsi|tämä, -täq, -dä82 kärsitu olema; närvitsema
.kärs'mä, .kärsiq, kärsi63 kärsima, läbema, maldama
.kärs'mäldäq kärsitu, läbematu; närviline
.kärtso = .kärtsä kortsu
kär|ä, -ä, -rä24 kära
kärähtä|mä, -q, -83 < kärähütmä käratama, kärgatama
käräh(t)üs, -e, -t9 käratus, kärgatus
kärähü|tmä, -täq, -dä62 > kärähtämä
kärä|k, -gu, -kut13 = kärgänd': ärq kuionuq savikäräk kuivanud saviküngas (põllul)
käräkoori|nõ, -dsõ, -st5 krobelise koorega
kär|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = kärä|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = .kärrämä kärama, käratsema
|si, -e, -tt42 käsi; kätt nõstma hääletama (ka autosid); tii veeren oll' käenõstjit tee ääres oli hääletajaid
käsi|k, -gu, -kut13 = käs'k kibu, kapp; oluq om käs'ko sisehn õlu on kapas
käsikiv|i, -i, -vi26 käsikivi
käsil käsil
käsilde käsitsi
käsile har'otama taltsutama; taa elläi om jo väikust käsile har'otõt, lask ilestäq see loom on juba väiksest peast taltsutatud, laseb paitada
käsile .võtma käsile võtma
käsini|k, -gu, -kku38 käendaja
käsipõsikallaq käsipõsakil
käsipõsikallõ käsipõsakile
käsipõsildõ käsipõsakil(e)
käsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv käsitämä
käsi|tämä, -täq, -dä82 kä(t)ega katsuma, kompima
käsitüü:, -, -d52 käsitöö
käsk, käsü, .käskü37 käsk
käs'k, .käs'ko, .käs'kot15 = käsik
käsk|jalg, -jala, -.jalga33 käskjalg
.käskmä, .käskeq, käse65 käskima; käskjä kynnõviis' keel käskiv kõneviis
käsn, käsnä, .käsnä35 käsn
käsnäpur|rõi†, -õja, -õjat4 rohutirts
käsü|tämä, -täq, -dä82 käsutama
käterät|t', -i, -ti37 käterätt
kät'o, -, -t2 lastek käsi, kätu
|tsin, -dsinä, -dsinät4 kädin
kätsä|tämä, -täq, -dä82 = katsatama kädistama
kätte|mass, -massu, -.massu37 kättemaks
kättpite(h)n kättpidi
.kääbli|k, -gu, -kku38 närb, isutu; jõuetu
.kää(m)bre, -, -t3 = .ämbri suur oherdi
kääbäs, .kääpä, kääbäst22 kääbas
kääbä|ts', -dsi, -tsit13 1.* kääbus; kääbik; kääbäts'puu kääbuspuu; 2.† kronu
.käädre|päiv, -päävä, -.päivä35 17. märts
käädsähtä|mä, -q, -83 kääksatama
käädsäh(t)üs, -e, -t9 kääksatus
käädsä(h)n kängus
käädsü|tämä, -täq, -dä82 kääksutama; käädsütäs pääle jõrgapilli, mängiq mõista-i kääksutab muudkui lõõtspilli, mängida ei oska
.käändelemä, kääneldäq, .käändele85 käänlema
.käändjä|ne, -dse, -st5 = .käändle|päiv, -päävä, -.päivä35 = käänüpäiv pööripäev
.käändliga|nõ, -dsõ, -st5 = käänäkine käänuline
.käändmä, (.)käändäq, käänä66 < kii:rdmä keerama, pöörama, käänama
.käändü|mä, -däq, -84 käänduma, pöörduma
käänähtä|mä, -q, -83 korraks käänama, pöörama
käänäh(t)üs, -e, -t9 = käänäk'
käänähü|tmä, -täq, -dä62 > käänähtämä
käänä|k', -gi, -kit13 = käänäh(t)üs = käänäng käänak, pööre
käänäki|ne, -dse, -st5 = .käändliganõ käänuline
käänäng, -u, -ut13 = käänäk'
käänü|päiv, -päävä, -.päivä35 = .käändjäne
käänüs, -(s)e, -t11 1. käänis, reväär, eseme ära käänatud osa; kuvvõkäänüs kuue reväär; 2. keel kääne; pööre; (nimisyna)käänüs kääne; (tegosyna)käänüs pööre
käänüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 käänlema
käänüspää, -, -d52 käänüspäägaq väits' e käänüspääväits' kokkupandav nuga
käärd, kääro, .käärdo36 = kääräh(t)üs (leiva)käär
kääriq, m .kääre, .kääre37 käärid
.käär'mä, .kääriq, kääri63 käärima (kangast, rõivast)
käär'|puuq, m -puiõ, -puid50 käärpuud (kanga loomiseks)
kääräh(t)üs, -e, -t9 = käärd
.käärü|mä, -däq, -79 käärima
.käätsmä, .käätsüq, käädsü73 kääksuma
.käätsä kängu
käük', käügi, .käüki37 käik; tunnel; viie käügigaq auto viiekäiguline auto; maa-alonõ käük' maa-alune käik
.käül|emä, -däq, -e85 jalutama; korduv käima
.käümä, .kävvüq, käü, min 1. ja 3. p käve54 < .k'auma, < .kjauma käima
käüs|(s), -(s)e, -t11 käis, varrukas
.käüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 edasi-tagasi v korduvalt kõndima, käima; käüskeles tarrõ piten kõnnib tuba mööda (edasi-tagasi); käüskele muguq ammõt'nikkõ piten käin muudkui ametnikke mööda
.käü|tämä, -täq, -dä81 kõnnitama
|bimä, -piq, -bi57 kobima
köbrä(h)n = käbrä(h)n kortsus, kipras
köh|imä, -hiq, -i57 = köhkätämä köhima
köhkerdä|mä, -q, -83 ukerdama
köhkä|tämä, -täq, -dä82 = köhimä
.köhvli, -, -t1 = .kühvli kühvel
köh|ä, -ä, -hä24 = kühä köha
köhähtä|mä, -q, -83 < köhähütmä köhatama
köhäh(t)üs, -e, -t9 köhatus
köhähü|tmä, -täq, -dä62 > köhähtämä
köks', köksi, .köksi37 > ts'oks' [2.]
.köngä kängu; kõverasse, kössi
köngä|ts', -dsi, -tsit13 kängunu
köpr, köbrä, .köprä46 = käpr korts, kiber, kurd
körbähtä|mä, -q, -83 korraks rüüpama
.körp'mä, .körpiq, körbi63 = .kürp'mä lürpima, rüüpima
.körpämä, körbädäq, .körpä77 rüüpama; körpäq üle kausiveere! rüüpa üle kausiääre!
körss', körsi, .körssi37 reheahju võlv
kört', kördi, .körti37 1. kört, vedel puder; 2. krooge
.kört'mä, .körtiq, kördi63 krookima
.köstre, -, -t3 köster
kööbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 komberdama
köödsä(h)n = köörä(h)n küürus, kühmus
köödsä|tämä, -täq, -dä82 küürutama; kössitama
köömeq, küü:mne, köömend17 sag m köömen; kööme
köörä|k, -gu, -kut13 = kööräts' küürakas
köörä(h)n = köödsä(h)n: vanainemine om ärq harinuq köörän käümä vanainimene on harjunud küürus käima
köörä|ts', -dsi, -tsit13 = kööräk
köörä|tämä, -täq, -dä82 küürutama
köörüssihe keerdu
köörüssi(h)n keerus
köüdeq, .köüte, köüdet18 köidik; (raamatu) köide
köüds', köüdse, köüst39 = köüds', kövve, köüt49 köis
köüdüs, -(s)e, -t11 1. köidik; side; 2.* seos
köüdüssyn|a*, -a, -na28 = sõlm'syna* keel sidesõna
.köühkelemi|ne, -se, -st5 langetõbi
.köütmä, .köütäq, köüdä61 1. köitma, siduma; 2.* seostama
.köütü|mä, -däq, -80 1. kokku jääma; 2.* seostuma
|dsämä I, -tsäq, -dsä, 3. p -dsäs69 küpsema; leib küdsäs ahon leib küpseb ahjus
|dsämä II, -tsäq, -dsä, 3. p -dsä56 küpsetama; imä küdsä leibä ema küpsetab leiba
küdsüs, -(s)e, -t11 küpsetis; praad; küpsis
kügel|emä, -däq, -e85 = kügähe(l)lemä kössitama, konutama
kügrä|ts', -dsi, -tsit13 = kühmäts' < küüräts'
kügähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = kügelemä
kügä|.rits'mä, -.ritsiq, -ritsi63 vaevaliselt käima
kügäroodsakallaq = kügäroodsu(h)n = künäroodsu(h)n küürus; kössis, kõveras
kügäruu:tsu = künäruu:tsu küüru; kössi, kõverasse
kügäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 nihelema; saa ei taast kongiq olõjat, nakkas egäl puul kügäskellemä ei saa sellest kuskil olejat, hakkab igal pool nihelema
kühk, kühü, .kühkü37 = kühm
kühkä|ts', -dsi, -tsit13 = kühmäts'
.kühkü = .kühmä
kühm, kühmä, .kühmä35 = kühk = kükr küür, kühm
kühmi|k, -gu, -kut13 = kühmäts'
.kühmä = .kühkü küüru, kühmu
kühmä|k, -gu, -kut13 = kühmä|ts', -dsi, -tsit13 = kügräts' = kühkäts' = kühmik küürakas; kühmus, kössis inimene
kühmä(h)n = kühä(h)n küürus, kühmus
.kühvli, -, -t1 = .köhvli kühvel
küh|ä, -ä, -hä24 = köhä köha
kühä(h)n = kühmä(h)n
kük|k, -ü, -kü37 kükk
kük|kämä, -ädäq, -kä77 1. (maha) kükitama, kükakile laskuma; 2. istutama; kükkäs kapstaluumõ istutab kapsataimi
kükr, kügrä, .kükrä35 = kühm < küür
kükähtä|mä, -q, -83 < kükähütmä korraks kükitama
kükähüisi = kükäkilläq
kükähü|tmä, -täq, -dä62 > kükähtämä
kükäkilläq = kükähüisi = kükäkälläq = kükässilläq kükakil
kükäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv (maha) kükitama
kükässilläq = kükükilläq = küküssilläq = kükäkilläq
küküte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv kükütämä
kükü|tämä, -täq, -dä82 kükitama
külb', külbi, .külbi37 = külb', külvi, .külbi36 külv
.külbmä, .külbäq, külbä e külvä61 külvama
kül(l)e(h)n küljes
kül(l)est küljest; võta-i tükkü külest ei võta tükki küljest
külg', kül(l)e, .külge34 külg
.külge külge; pihta; kallale; läts' külge läks pihta; läks kallale
.külg'mä|ne, -dse, -st5 külgmine
külh = külq küll; om külh on küll
küllükilläq = küllül(d)e külili; vana ruun oll' sällüle, rattaq kraavin küllüle vana ruun oli selili, vanker kraavis külili
kül|lüm, -ümä, -ümät4 külvivakk
küllüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv küllütämä
küllü|tämä, -täq, -dä82 külitama
külm, külmä, .külmä35 külm
külme|tämä, -täq, -dä82 = külmätämä külmetama
külmetüs, -e, -t9 1. külmetus; 2. = külmäkapp'
külmähtä|mä, -q, -83 äkki v korraks külmetama; Tsiberin om talvõl mynõn paigan nii külm, et niguq kinda käest võtat, nii sõrmõq ärq külmähtäs Siberis on talvel mõnes kohas nii külm, et nagu kinda käest võtad, nii külmetab kohe sõrmed ära
külmäkahmustus, -õ, -t9 külmavärin
külmäkap|p', -i, -pi37 = külmetüs [2.] külmkapp, külmik
külmä|mä, -däq, -69 külmuma; külmetama; sääne külm oll', et tsirguq lindamise päält ärq külmiq ni alla sattõq selline külm oli, et linnud külmusid lendamise pealt ära ja kukkusid alla; mul käeq külmäseq mul käed külmetavad
külmä|tämä, -täq, -dä82 = külmetämä
külq = külh
kül|ä, -ä, -lä24 küla
küläli|ne, -(d)se, -st5 külaline
küländ küllalt
küländkiq küllaltki
küländäle küllaldaselt, rikkalikult
külümüt|t, -ü, -tü37 külimit; külümütütävve viljä külbi külvasin külimitutäie vilja
kümme, .kümne, kümmend17 kümme
.kümnendi|k, -gu, -kku38 = .kümnesjago kümnendik
.kümne|s, -ndä, -ndät3 kümnes
.kümne|sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = .kümnendik
künd, künnü, .kündü37 künd
.kündle|päiv, -päävä, -.päivä35 küünlapäev, 2. veebruar
.kündmä, (.)kündäq, künnä66 kündma
küng, küngä, .küngä35 puujuurte kobar (koos mullakamaraga); maru om puuq kygõ küngigaq küllüle käändnüq maru on puud koos juurtega maha murdnud
künnel', .kündle, künneld23 = künnäl' küünal
künnerüs, -e, -t9 = kynõrus ristluu; harkadra osa
künnäl', .kündle, künnäld23 = künnel'
künnä(r(t))puu, -, -d50 künnapuu
künnär', .kündre, künnärd23 küünar
künnär'nut|t', -i, -ti37 > künnär'pää
künnär'pää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 < künnär'nutt' küünarnukk
künäroodsu(h)n = kügäroodsakallaq = kügäroodsu(h)n = künäräädsi(h)n küürus; kössis, kõveras
künäruu:tsu = kügäruu:tsu = künä.räätsi küüru; kössi, kõverasse
künäräädsi(h)n = künäroodsu(h)n
künä.räätsi = künäruu:tsu
|pär', -bärä, -bärät4 kübar; kaabu
.kürp'mä, .kürpiq, kürbi63 = .körp'mä lürpima, rüüpima
kürvi|ts, -dsä, -tsät13 kõrvits
küsümi|ne, -se, -st5 küsimus
küsümis(e)|märk', -märgi, -.märki37 = küsümüsmärk' küsimärk
küs|ümä, -süq, -ü, min 1. ja 3. p .küsse4 küsima
küsümüs, -e, -t9 küsimus, probleem
küsümüs|märk', -märgi, -.märki37 = küsümis(e)märk'
küsüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 küsitlema
küt|eq, -te, -et18 küte; kütus
.kütmä, küttäq, kütä61 kütma
kütse, -, -t14 küps, valmis; kütseq mar'aq küpsed marjad
küttü|mä, -däq, -80 küdema
kütä|k, -gu, -kut13 kütmine, kütmisaeg; üts' kütäk puid ühe kütmise jagu puid
kütüs, -(s)e, -t11 1. kütis; 2. kütus
küüds', küüdse, küüst39 1. küüs; 2. kae
küüdse|lill', -lilli, -.lilli37 saialill
küüdsi|ne, -dse, -st7 küüntest; küüdsine küpär' küüntest kübar (rahvalaulust)
küüdsi|tämä, -täq, -dä82 = .küüds'mä küünistama
küüds'|lauk, -laugu, -.lauku37 > kipluk
.küüds'mä, .küüdsiq, küüdsi63 = küüdsitämä
küüds'.varbil(õ) kikivarvul(e)
küü:k', köögi, küü:ki, 37 köök
küün, küünü, .küünü37 küün
.küündümä, .küündüdäq, küünü79 küündima, ulatuma; sirutuma
küünähtä|mä, -q, -83 < küünähü|tmä, -täq, -dä62 korraks küünitama
küünü|tämä, -täq, -dä82 küünitama
küür, küürä, .küürä35 > kükr
küürä|ts', -dsi, -tsit13 > kügräts'
küü:tsä küüru, kühmu
küüvi|ts, -dsä, -tsät13 küüvits
ky|di, -di, -ti26 kõdi
kyd(s)is|õma, -taq, -õ87 sosistama, sosisema
kydi|tama, -taq, -da82 kõditama, kõdistama
kygõ = kyy kogu aeg, pidevalt, alati; suqkaq om kygõ üts' hädä sinuga on pidevalt üks häda; kygõ om nii olnuq, et... alati on nii olnud, et...
kygõko|go*, -go, -ko26 universum, kõiksus
kygõpäält kõigepealt
kygõst kõigest, ainult
kygõsuguma|nõ, -dsõ, -st5 = kygõsugu|nõ, -dsõ, -st7 kõiksugune, igasugune
kyigildõ kõigiti, igati
kyigi(h)n = kyigipoodi = kyigipooli kõikjal, igal pool; kyigipooli otsiti timmä takan kõikjal otsiti teda taga; võismõlille kasus kyigin võililli kasvab kõikjal
kyigipäidi igapidi
kyigist kõikjalt, igalt poolt; sinnäq tull' ostjit Riiast ja kyigist sinna tuli ostjaid Riiast ja kõikjalt; tää lätt üle purdist ja palgõst ja kyigist ta läheb üle purretest ja palkidest ja kõikjalt
ky|ik', -gõ, -kkõ35 kõik; kyik' aig kogu aeg
.kyiki kõikjale, igale poole; kiblukit pandas kyiki söögi sisse küüslauku pannakse kõikjale söögi sisse
kymahta|ma, -q, -83 kõmatama, paugatama
kymah(t)us, -õ, -t9 kõmakas, pauk
kymba|k, -gu, -kut13 lombakas
kym|min, -ina, -inat4 kõmin
kymmõlda|ma, -q, -83 asjata aega viitma, logelema
.kymps'ma, .kõmpsiq, kõmpsi63 kõmpsima; kõmps' kodo poolõ kõmpsib kodu poole
.kynd'ma, .kyndiq, kynni63 kõndima
kynn'†, kynni, .kynni37 jonn
kynning, -u, -ut13 = kynni|k, -gu, -kut13 kõnnak
kynni|tama, -taq, -da82 kõnnitama
kynni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = kõõnitsõma alemaad põlemata jäänud puurisust puhastama
kynnus, -(s)õ, -t11 = kannus kannus
.kynnõ|viis', -viisi, -.viisi37 keel kõneviis; kimmäs, tinkõlõja, kaudõnõ, käskjä ja kaudõnõ käskjä (tunnistaja) kynnõviis' kindel, tingiv, käskiv, kaudne ja kaudne käskiv (möönev) kõneviis
.kyntsama, kyndsadaq, .kyntsa77 komberdama; Kuis elät? Kyntsa iks. Kuidas elad? Ikka komberdan.
kynur', -i, -it4 = kynuri|k, -gu, -kku38 (puu)võru seeliku alaääres; tuu kynur' oll' uhkusõ peräst: sis sais ündrik lajalõ ümbre perse see võru oli uhkuse pärast: siis seisab seelik ümber tagumiku laiali
kynõl|õma, -daq, -õ85 rääkima, kõnelema
kynõq, .kynnõ, kynõt18 kõne; ettekanne
kynõrus, -õ, -t9 = künnerüs ristluu; harkadra osa
kyy = kygõ
kyykama, kõõgadaq, kyyka77 kõõksuma
kyyksa, -, -t3 paindlik, painduv, sitke; hällünõdõrm piät olõma häste kyyksa hällivibu peab olema hästi painduv, sitke
kyymõlõma, kõõmõldaq, kyymõlõ85 laisklema
kyyrd|silm, -silmä, -.silmä35 kõõrdsilm
kyyrdu = kõõrildõ: kaes kyyrdu vaatab kõõrdi
kyyvama, kõõvadaq, kyyva77 lõõmama
laaba|k, -gu, -kut13 = laaband', -i, -it13 = laaba|ts', -dsi, -tsit13 lohakas, lodev inimene; lohmakas ese
laabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 (rohmakalt) silitama, paitama; nühkima; käperdama; laabitsõgu-iq, ilestäq ilosahe! ära nühi ja käperda, silita ilusti!
.laabsa, -, -t3 jõudus, laabuv; sorav
.laabsahe = .laabsalõ jõudsalt; soravalt, ladusasti
.laabu|ma, -daq, -80 laabuma, edenema
laabõr', -i, -it4 = laabõrjann' laaberdaja
laabõrda|ma, -q, -83 = jaabõrdama laaberdama
laabõr|jann', -janni, -.janni37 = laabõr'
laadan, -a, -at4 = laadon viiruk; kerikust tuudi laadanat, tuuga savvutõdi kirikust toodi viirukit, sellega suitsutati
laadi|k, -gu, -kut13 karp; laegas; vallal om rahalaadik vallal on rahalaegas
laadon, -a, -at4 = laadan
laado|tama, -taq, -da82 priiskama
.laagri, -, -t1 laager
laagõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 vahelduma (hrl ilma, ilmastikunähtuste kohta); keväjä ilm väega laagõskõllõs kevadel on väga vahelduv ilm; täämbä pilveq laagõskõllõsõq täna on vahelduv pilvitus
laamõ|ts', -dsi, -tsit13 plaanvanker, suur veovanker
laan', laanõ, laant35 laas
laanõkik|as, -ka, -ast22 metsis; musträhn
laanõ|parts', -pardsi, -.partsi37 = mudaparts' = mõtsparts' piilpart; laanõpardsiq ommaq vähämbäq ku tsigapardsiq piilpardid on väiksemad kui sinikael-pardid
.laap'ma, .laapiq, laabi63 pühkima, üle tõmbama
.laapsama, laapsadaq, .laapsa77 korraks üle tõmbama, pühkima
laar', laari, .laari37 laar
laasi|k, -ga, -kat13 takk
laasika|nõ, -dsõ, -st5 takune; laasikadsõq paklaq jämedamad takud
.laasja|nõ, -dsõ, -st5 laasunud, väheoksine, siledatüveline
.laas'ma, .laasiq, laasi63 laasima
.laas'u|ma, -daq, -80 laasuma
laat, laadu, .laatu37 laat; läämiq laatu lähme laadale; ku laadu(h)n om, sys laadust osta kui laadal on, siis laadalt ostan
.laatka, -, -t3 1. savinõu; 2. ree osa
.laat'ma, .laatiq, laadi63 laadima
laava|ts', -dsi, -tsit13 (kaherattaline) järelkäru, treiler
laavi|ts, -dsa, -tsat13 ree- v vankriraam
la|ba, -ba, -pa28 1. laba; koonlalaud; 2. (sauna)lava; meheq võtvaq laba pääl lõunat mehed võtavad laval leili
laba|jalg, -jala, -.jalga33 labajalg
labaluu, -, -d50 abaluu
la|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 lobisema; naasõq labahasõq naised lobisevad
laba|nõ, -dsõ, -st7 labane (labasekoeline); kas taa rõivas om toiminõ vai labanõ? kas see riie on toimne või labane?
labista|ma, -q, -83 ladistama; vihma labistas vihma ladistab
labra, -, -t2 = labra|ts', -dsi, -tsit13 lobiseja
labõ|rits, -ritsa, -.ritsa37 = labõritsa|päiv, -päävä, -.päivä35 lauritsapäev, 10. august
la|dima, -tiq, -di57 liduma, lippama
ladina kiil', täheq ladina keel, tähed
la|do, -o, -to27 1. lade, kiht; üts' lado haino üks kiht heinu; 2. ladu
ladra|tama, -taq, -da82 latrama
ladsah(t)u|ma, -daq, -84 = lädsäh(t)ümä kokku vajuma; nätskuma; päält nädälit aigo vihma olliq ruaq ärq ladsahunuq pärast nädalaajalist vihmasadu olid saod kokku vajunud
ladusahe = ladusalõ ladusalt
ladvuldõ latvupidi; kõoq olliq ladvuldõ kokko pulmavärtes köüdedüq kased olid latvupidi kokku pulmaväravaks seotud
ladõv = ladyv', ladva, .latva45 = latv latv
la|g'a, -ja, -k'a29 = lagja lai
lag'ahus, -õ, -t9 = lagjahus = .laius = .laidus = .lakjus laius
la|gi, -e, -kõ25 lagi
lagipää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 lagipea
la|gja, -ja, -kja29 = lag'a
lagjahus, -õ, -t9 = lag'ahus
la|go, -o, -ko27 rehepealne; pööning
lagonõma, .laodaq e lago(nõ)daq, lagonõ89 < lagovama lagunema; kõdunema, murenema; savimaa om häste ärq laonud savimaa on hästi murenenud
lagovallaq laiali
lagovama, .laodaq e lago(nõ)daq, lagonõ89 > lagonõma
lagõhus, -õ, -t9 lagendik; lagedus
la|h'a, -h'a, -hh'a28 = laih lahja
lah'ali|k, -gu, -kku38 lahjavõitu
lahas|puu:l', -poolõ, -puu:lt40 lõhandik, pooleks löödud puupakk, palk vms
lahasta|ma, -q, -83 lõhestama
lahasti|k, -gu, -kku38 suurem lõhe, lõhang, lõhandik
lahenda|ma, -q, -83 harutama (nt kalavõrku)
lahendi|k, -gu, -kku38 > laheng, -u, -ut13 lahing
lahe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 lõhenema
laheq, .lahkõ, lahet19 lõhe, pragu
lahhe, -, -t14 selge; nuuskpiiretüs lüü pää lahhes nuuskpiiritus lööb pea selgeks
lahi|ts, -dsa, -tsat13 = las(n)its nirk
.lahkama, lahadaq, .lahka77 1. kõvasti tööd tegema, rühmama; 2. kiiresti jooksma; voolama, tulvama; vesi lahkas üle veere vesi tulvab üle ääre
.lahki lõhki
.lahki|nõ, -dsõ, -st5 lõhkine
.lahkma, .lahkuq, lahu64 lõhkuma
.lahko lahku
.lahksama, lahastaq, .lahksa76 1. lõhkuma, lõhki tõmbama, rebima; lahkama; 2. virutama
.lahku|ma, -daq, -80 katki, lõhki minema; kruus' satas maaha, lahkus ärq kruus kukub maha, läheb katki; sei nii pall'o, et ärq taha lahkudaq sõin nii palju, hakkan lõhki minema
.lahkus, -õ, -t9 = .lõhkus = lyyhkus lahkus
.lahkõ, -, -t3 = .lõhkõ = lyyhkõ lahke
.lahkõhe = .lahkõlõ = .lõhkõhe = .lõhkõlõ = lyyhkõhe lahkelt
.lahkõma, lahedaq, .lahkõ, min 3. p lahõs'77 lõhenema, pragunema; lõhkema; puhkema; lahenuq sain pragunenud sein; urvaq lahkõsõq ja leheq tulõvaq vällä pungad puhkevad ja lehed tulevad välja
lahma|k, -gu, -kut13 lahmakas
.lahmama, lahmadaq, .lahma77 tulvama; loodsikuhe lahmas vett paati tulvab vett
laho|tama, -taq, -da82 lahutama
laht', lahe, lahtõ34 laht
.lahtri, -, -t1 latter (tallis); lahter
lahv', lahvi, .lahvi37 hoop, laks; annaq lehmäle üts' lahv'! anna lehmale üks laks!
lahva, -, -t2 jutukas; lahva miis' jutukas mees
laid, laiu, .laidu36 laid, siil (nt kangal)
.laida moodi; määnest laida missugune; ütte laida ühte moodi
laidung', -i, -it13 akna v ukse äärelaud
laidus, -(s)õ, -t11 laitus
.laidus, -õ, -t9 = lag'ahus = .laius
laigas, .laika, laigast22 lauguga lehm
laih, laiha, .laiha30 = lah'a lahja; laih liha tailiha; taha-i ma laiha lihha, ma taha vägevät ma ei taha tailiha, ma tahan pekki
.laihtu|ma, -daq, -80 kõhnuma, kõhnaks jääma
laik, laigu, .laiku37 lauk
lain, lainu, .lainu37 laen
.lainallaq = .lainõllaq lainetamas, lainetes; kesvänurm' om lainallaq ku järvekene odrapõld lainetab nagu järveke
.lainama, lainadaq, .laina77 laenama
.lainillõ 1. järv' läts' lainillõ järv hakkas lainetama; 2. juurde, lähedale, ligi; tä lasõ-s minno lainillõ ta ei lasknud mind ligi
lainõh, .lainõ, lainõht20 = lainõq laine
.lainõli|nõ, -dsõ, -st5 laineline
.lainõllaq = .lainallaq
.lainõlõma, lainõldaq, .lainõlõ86 = korduv lainõtama
lainõq, .lainõ, lainõt18 = lainõh
lainõ|tama, -taq, -da82 lainetama
laisastõ = .laiska laisalt
laisk, laisa, .laiska33 laisk
.laiska = laisastõ
.laiskus, -õ, -t9 laiskus; *inerts
.laiskõlõma, laisõldaq, .laiskõlõ85 laisklema
.laita = laiuta
.laitma, .laitaq, laida61 laitma
.laiu = .lakju laiune
.laiult laiuselt
.laiu|nõ, -dsõ, -st5 = .lakjunõ = .lakk'unõ laiune
.laius, -õ, -t9 = lag'ahus = .laidus = .lakjus laius
laiuta = .laita laiuti
laiv, laiva, .laiva30 laev
laiõh, .laidõ, laiõht21 = laiõq, .laidõ, laiõt19 aiaauk (läbi käimiseks)
lajali|k, -gu, -kku38 laiavõitu
lajali|nõ, -dsõ, -st5 raiskav, priiskav, kerglane; laialdane
lajalt laialt
lajalõ = .lakja
laja(h)n laiali
laja|nõ, -dsõ, -st7 laialdane
lakahta|ma, -q, -83 limpsama
lakah(t)us, -õ, -t9 limpsimine, lakkumine; lake
laka|tama, -taq, -da82 limpsima, lakkuma
laka|ts', -dsi, -tsit13 1. = lakõs' joodik; 2. nokkmüts
lakiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .lakma
.lakja = lajalõ = lakk'a laiali; lahti; jätt' ussõ peräniq lakja jättis ukse pärani lahti
.lakju = .laiu = lakk'u laiune
.lakju|nõ, -dsõ, -st5 = .lakju = .laiunõ = .lakk'unõ
.lakjus, -õ, -t9 = lag'ahus = lagjahus = .laius = lakk'us laius
lak|k, -a, -ka30 1. kaerapööris; noor õhuke kaun; hernel ommaq jo lakakõsõq külen hernel on juba noored õhukesed kaunakesed küljes; 2. (silma)laug; 3. mütsisirm
lak|k', -i, -ki37 lakk (laki)
lakk'a = .lakja
lakk'u = .lakju
lakk'u|nõ, -dsõ, -st5 = .lakjunõ
lakk'us, -õ, -t9 = .lakjus
.lakma, lakkuq, laku64 lakkuma; (viina) jooma
.laksama, laksadaq, .laksa77 limpsama, korraks lakkuma; pini laksas' keelegaq üle näo koer limpsas keelega üle näo
laku|tama, -taq, -da82 (purju) jootma
lakõ, -, -t14 lage; lage maa; lagendik; kest mõtsa sai üte lakõ pääle keset metsa sattusin ühele lagendikule
lakõmaa, -, -d50 stepp, rohtla, preeria; poolkõrb
lakõ|s', -s(s)õ, -st11 = lakats' [1.]
lall'o, -, -t2 lastek jalg, lallu
lamaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = lamuskõ(l)lõma = lamõskõ(l)lõma lamama, lamasklema
.lambahänilä|ne, -se, -st5 lambahänilane, kollane linavästrik
.lambatat|t', -i, -ti37 lambatatt (seen)
.lamba|tsirk, -tsirgu, -.tsirku37 linavästrik
lambikõ|nõ, -sõ, -ist8 taskulamp; lambike
lammas, .lamba, lammast23 lammas
.lammõma, lammõdaq, .lammõ77 pikali heitma; lamama
lamp', lambi, .lampi37 lamp
lampsahta|ma, -q, -83 plartsatama
.lamps'ma, .lampsiq, lampsi63 lonkima, lodevalt käima
lam|u, -u, -mu26 = lämü 1. soga veepinnal; 2.* adru
lamuskõ|(l)lõma = lamõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = lamaskõ(l)lõma
land, lannu, .landu37 = lannõq väike (tihti kinnikasvanud) järv
lang I, langa, .langa30 1. lõng; 2. krundist eraldi (kitsas) maatükk, põlluriba
lang II, langu, .langu37 lang, (abielu kaudu) sugulane; söögeq languq, joogõq languq, ärq ti languq puuhu panguq! sööge langud, jooge langud, ärge te langud põue pange! (rahvalaulukatke)
langa|rist', -risti, -.risti37 haspel, riist lõnga vihtikerimiseks
langlih|a, -a, -ha28 kõõlus
.langma, .languq, langu64 lükkima
lang(a)rat|as, -ta, -ast22 vokk
lannõq, .landõ, lannõt19 = land
.laokallaq = .laokillaq laokil
.laokillõ laokile
laopääli|ne, -dse, -st7 pööning, lakk, (heina)kihipealne
laos, -(s)õ, -t11 = loomalaos taimelava; lää kõlgussõ taadõ laossõ manoq luumõ tsiukma lähen aganiku taha taimelava juurde taimi kastma (pritsima)
.laosklus*, -õ, -t9 seiklus
.laoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 rändlema; seiklema
.lao|tama, -taq, -da81 laotama; lammutama, lõhkuma
.laotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 1. = korduv .laotama; 2. laiutama
lapahta|ma, -q, -83 < lapahutma loksutama
lapah(t)u|ma, -daq, -84 (üle ääre) loksuma v kukkuma
lapahu|tma, -taq, -da62 > lapahtama
lapard', -i, -it13 1. endisagne äke (vedruäkke eelkäija); 2. labajalg
lapa|t', -di, -tit13 = lapats' lapats; kärbläselapats' kärbsepiits
lapa|tama, -taq, -da82 = lopatama lobisema
lapa|ts', -dsi, -tsit13 = lapat'
lapi|k, -gu, -kut13 lapik
lapildõ lapiti; tükati
la|pin, -bina, -binat4 lobin; ladin
lapi|ts, -dsa, -tsat13 puuliist
.lapjo, -, -t1 labidas
.lapla|nõ, -(d)sõ, -st5 1. laplane, saam; 2. = lapulinõ
.lapliga|nõ, -dsõ, -st5 lapiline
lap|p', -i, -pi37 lapp
lap|puma, -pudaq, -u79 loksuma
laps, lapsu, .lapsu37 laks, löök
lapsahta|ma, -q, -83 laksatama
lapsah(t)us, -õ, -t9 laksatus, löök
.lapsama, lapsadaq, .lapsa77 laksama, lööma
.lapsma, .lapsuq, lapsu64 laksuma, loksuma
.laps'ma, .lapsiq, lapsi63 patsutama
.lapsna, -, -t3 laksumine, loksumine
lapsu|tama, -taq, -da82 laksutama, patsutama
.lapsõlõma, lapsõldaq, .lapsõlõ86 korduv sulpsuma
lapuli|nõ, -(d)sõ, -st5 = .laplanõ [2.] lapuline, kontvõõras
lapu|tama, -taq, -da82 (üle ääre) loksutama, raputama; laputas piimä maaha loksutab piima maha; laputagu-iq loodsikut ära raputa paati
lapõ, -, -t14 ladus
lap|õh, -põ, -õht20 = lap|õq, -põ, -õt18 lape, (hrl sea)külg
lapõrda|ma, -q, -83 laperdama; laterdama
lapõrus, -õ, -t9 lohakas inimene; laterdis
larba|tama, -taq, -da82 = largatama latrama, lobisema
larba|ts', -dsi, -tsit13 = larga laterdis, lobiseja
lardsahta|ma, -q, -83 lartsatama
lardsah(t)us, -õ, -t9 lartsatus
larga, -, -t2 = larbats'
larga|tama, -taq, -da82 = larbatama
larista|ma, -q, -83 laristama
larm, larmi, .larmi37 lärm
.larmama, larmadaq, .larma77 lärmama
larmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 lärmitsema
.larp'ma, .larpiq, larbi63 larpima
larusk', -i, -it13 lobiseja
las(n)i|ts, -dsa, -tsat13 = lahits < nirk nirk
.laskma, .laskõq e .laskaq, lasõ65 laskma
.lasku|ma, -daq, -80 = lasõh(t)uma normaalsesse olekusse tõmbuma (külma saanud taimede kohta); niiskuma; hummogu kai, et maas'kaq ommaq ärq külmänüq, lätsi kõrra ao peräst kaema, olliq tagasi laskunuq hommikul vaatasin, et maasikad on ära külmunud, läksin natukese aja pärast vaatama, olid tagasi tõmbunud
last, lastu, .lastu37 1. laast; 2. luisk
lasõh(t)u|ma, -daq, -83 = .laskuma: hain lasõhus tagasi, ku õigõl aol üles ei võtaq (maha niidetud) hein niiskub, kui õigel ajal üles ei võta
lasõng', -i, -it13 (välja)laskmine
lasõr', -i, -it4 laser
lasõr'(plaadi).mängjä, -, -t3 laserplaadimängija
lasõr'|plaat', -plaadi, -.plaati37 laserplaat; laserketas
lasõr'.trükli*, -, -t1 laserprinter
lata|k, -gu, -kut13 latakas
lati|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = lat'kas, .lat'ka, lat'kast15 latikas
.latrama, ladradaq, .latra77 latrama
lats', latsõ, last39 laps
latsah(t)u|ma, -daq, -84 kokku vajuma (nt taina v heinasao kohta)
.latsi|aid, -aia, -.aida33 lasteaed
.latsiko|do, -do, -to26 lastekodu
.lats'kõ|nõ, -sõ, -ist8 tüdruk
latsu|tama, -taq, -da82 latsutama
latsõ.hoitja, -, -t3 lapsehoidja
latsõhus, -õ, -t9 lapselikkus
latsõ|igä, -iä, -ikä25 lapsepõlv
latsõ|koda, -kua, -kota27 emakas
latsõ|lats', -latsõ, -last39 lapselaps
latsõli|k, -gu, -kku38 lapselik; lapsik
latsõli|nõ, -dsõ, -st7 last v lapsi omav, lastega, -lapseline; latsõlinõ pereq lastega pere
latsõ|nõ, -dsõ, -st7 1. lapseohtu; lapselik; muuhavva, ku nimäq viil olliq latsõdsõq palju aega tagasi, kui nad olid veel lapseohtu; 2. rase
lat|t', -i, -ti37 1. latt; ritv; yngõlatt' õngeritv; 2. lapatud kangas; kangas pandas latti kangas lapatakse; 3. lahas; lambal panti jalg latti lambal pandi jalg lahasesse
latti lapiti; lavvaq ommaq latti pantuq lauad on lapiti pandud
la|tus, -dusa, -dusat4 ladus
latu|tama, -taq, -da82 lapikuks tegema
latv, ladva, .latva45 = ladõv = ladyv' latv
la|tõm', -dõmõ, -dõnd16 lade
latõrn|(as), -a, -at15 latern
laud, lavva, .lauda30 laud (saematerjal; mööbliese)
.laudu, -, -t1 (ühest lauast) seinariiul
.laugu|s, -(sõ), -(s)t10 ahtelaug (rehetoas)
.laugõ, -, -t3 lauge
.laugõhe = .laugõlõ laugelt; libamisi
.laugõlõma, lavvõldaq, .laugõlõ86 lauglema, liuglema, heljuma; kodas laugõlõs korgõn taivan kotkas laugleb kõrgel taevas
.lauh(t)u|ma, -daq, -35 selginema; taivas lauhu taevas selgines
.lauh(k)õ, -, -t3 lahe (hrl villa, lina v juuste kohta); pikk lauhõ vill v lina pikk lahe vill v lina
lauk', laugi, .lauki37 lauk (looma otsaesisel)
laul, laulu, .laulu37 laul; luuletus
laula|tama, -taq, -da82 laulatama
laulatus, -õ, -t9 laulatus
lauli|k, -gu, -kut13 1. laulik, laulja; 2. < luulõtaja luuletaja; 2. laulik, lauluraamat
lauliskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv laulma
.laulja, -, -t3 laulja
.laulma, (.)lauldaq, laula61 laulma
lauluim|ä, -ä, -mä24 lauluema, kuulus rahvalaulik
laululi|nõ, -dsõ, -st5 palju laulev, lauluhimuline; meil ommaq laululidseq latsõq meil on lauluhimulised lapsed
laulus, -(s)õ, -t11 < luulõtus luuletus; laul
laulõq*, .laulõ, laulõt18 < luulõq luule
lausi|k, -gu, -kut13 lauge, lame
lausikuhe = lausikulõ laugjalt
.lausma, .lausuq, lausu64 ütlema, lausuma
lausõq, .lausõ, lausõt18 lause
laut, lauda, .lauta30 laut
.lautsi, -, -t1 surnulava
lava|ts', -dsi, -tsit13 1. (magamis)lavats; 2. surnulava
lavvu|nõ, -dsõ, -st7 laudne, laudadest
ledevälläq lõdvalt, loiult
leebi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 (kaua, hoolikalt) pesema
leedeq, lii:te, leedet18 leede
leedula|nõ, -(d)sõ, -st5 leedulane
leehi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 leesikas
leelo, -, -t2 (regi)laul, leelo
leelo|tama, -taq, -da82 (regilaulu) laulma, leelotama
leemehius|(s), -(s)õ, -t11 (lapse) esimene juus
leeme|tämä, -täq, -dä82 leemendama, leemetama
leemetüs, -e, -t9 vesine koht; märg põletikuline haav
leemi|k, -gu, -kut13 tallevill
leemüsk', -i, -it13 lurr (supi kohta)
leenü|tämä, -täq, -dä82 rahustama (vt ka lii:ndümä)
lehekuu, -, -d50 < mai mai
lehe|külg', -kü(l)le, -.külge34 lehekülg
lehe|mii:s', -mehe, -mii:st39 ajakirjanik, lehemees
lehepuu, -, -d50 lehtpuu
leheq, m .lehti, .lehti34 teatud ehted
lehes, -(s)e, -t11 lehis (lehtedega murtud v raiutud oks v puu)
lehm, lehmä, .lehmä35 lehm
lehmilde: Maas'o tull' lehmilde nüsmä Maas'o tuli lehmana lüpsma (mitte enam mullikana, st mitte enne kui kolmandal aastal)
lehmo, -, -t2 halv laisk, lohakas, saamatu inimene, möku
.lehmämä, lehmädäq, .lehmä77 = lehmä|tämä, -täq, -dä82 laisklema
leht', lehe, .lehte34 1. leht; 2. = liht' [1.] hobuselakk; leht' täl pilvile libisi lakk tal lehvis pilvedeni (rahvalaulurida)
leht'|adõr, -adra, -.atra45 hõlmader
leht'|kuus', -kuusõ, -kuust39 lehis (puu)
lehvü|tämä, -täq, -dä82 lehvitama
lehähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 uhkeldama
leib, leevä, .leibä34 leib
leidüng', -i, -it13 piirdelaud (nt aknal)
leier', -i, -it4 loor
leigas, .leika, leigast22 = .leika lehter
leihv', leihvi, .leihvi37 lehv
.leika, -, -t3 = leigas
.leiko, -, -t1 väike lehter
.leilämä, leilädäq, .leilä77 hõõguma; hüdseq leiläseq söed hõõguvad
lein, leinä, .leinä35 lein
leinäli|ne, -dse, -st5 kurb
.leinämä, leinädäq, .leinä77 leinama
leka, -, -t2 kull (mäng)
leker', -i, -it4 vallatus, vigur; teatud rahvamäng; lekerit lüümä vigurdama, vallatust tegema
lell, lellä, .lellä35 onu (isa vend)
lemmi|geq, m -kide, -kit13 takud
lenk', lengi, .lenki37 leng, piit
leo|part', -pardi, -.parti35 leopard
lep|eq, -pe, -et18 = leppene pehme (ilma kohta); leebe
lepisti|k, -gu, -kku38 = lepistü, -, -t1 lepik
.lepliga|nõ, -dsõ, -st5 leplik
.lepmä, leppüq, lepü73 leppima
.lepmäldäq leppimatu; sääntse lepmäldäq inemisegaq um rassõ asjo aiaq sellise leppimatu inimesega on raske asju ajada
lep|p, -ä, -pä35 lepp
leppe|ne, -dse, -st5 = lepeq
lepp|maim, -maimo, -.maimo37 = lepämaim lepamaim (kala)
leppü|mä, -däq, -80 pehmenema (ilma kohta); leebuma
lepä|maim, -maimo, -.maimo37 = leppmaim
lepä|ne, -dse, -st7 lepapuine, lepane, lepapuust
lepä|sii:n', -seene, -sii:nt40 lepariisikas
lepü|tämä, -täq, -dä82 lepitama
le|s'o, -s'o, -ss'o26 soemüüri pingi- v lavatsitaoline osa (istumiseks v lamamiseks, magamiseks)
le(e)|tämä, -täq, -dä82 lesima
leto, -, -t2 = .liitva halljänes
.leüdmä, (.)leüdäq, levvä66 > .löüdmä
.leüge, -, -t3 > .löüge
.leühelemä, leüheldäq, .leühele85 lehvima
.leühkelemä, leüheldäq, .leühkele86 helkima
.leüh(t)ü|mä, -däq, -80 riknema, halvaks (hapuks v imalaks) minema; supil om leühtünüq magu man supil on riknenud maitse
li|ba, -ba, -pa26 lonkur, lombak
libahuisi = .liuhka libamisi, kaldu, viltu
libis|emä, -täq, -e87 = hibisemä = vibisemä lehvima, heljuma, värisema; ohukõnõ valgõ kõotohk libises tuulõ käen õhuke valge kasetoht lehvib tuules
libli|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = lipkas liblikas
liblõq, .liplõ, liblõt18 = lipõn' = lipõr' lible
lidsah(t)u|ma, -daq, -84 (kokku) vajuma; eeläne kohopiim om ärq lidsahunuq eilne kohupiim on kokku vajunud
ligembähe = ligembäle lähemale
ligembä(h)n lähemal
ligembä|ne, -dse, -st5 = ligimäne 1. lähem; ligembädsel aol lähemal ajal; 2. ligimene, kaasinimene
ligi ligi; lähedal
ligimä|ne, -dse, -st5 = ligembäne
ligitside = ligitsikku ligistikku, lähestikku
liglõ|tama, -taq, -da82 värisema, võbisema; nii hiitü ärq, et ihogiq nakas' sälän liglõtama ehmusin nii, et nahkki hakkas seljas värisema
li|go, -o, -ko27 (lina)ligu, (lina)leotustiik
ligonõma < ligovama, .liodaq e ligo(nõ)daq, ligonõ89 ligunema
lih|a, -a, -ha28 liha; lihas
liha|hiideh, -.hiite, -hiideht20 = liha|hiideq, -.hiite, -hiidet18 vastlapäev
liha|hinneq, -.hinde, -hinnet19 lihaskiud
lihahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv himustama
liha|lii:m', -leeme, -lii:mi37 lihaleem; puljong
lihali|nõ, -dsõ, -st5 lihav, rammus, lihakas
liha|nõ, -dsõ, -st7 lihane; lihast
lihavõt|õq, -tõ, -õt18 < liha|võõdõh, -vyytõ, -võõdõht20 lihavõtted, ülestõusmispühad
lih|hav, -ava, -avat4 lihav, lopsakas
lihka|tama, -taq, -da82 nihutama
lihoni|k, -gu, -kku38 lihunik
liho|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 juurde võtma, lihavamaks, paksuks minema, rasvuma
liht', lihi, .lihti36 1. = leht' [2.] hobuselakk; 2. liik, sort, mast; taa olõ-i miiq lihti miis' see pole meie masti mees
.liht'mä, .lihtiq, lihi63 tasaseks, sirgeks ajama, rihtima; puuriit tulõ ilosahe ärq lihtiq puuriit tuleb ilusti sirgeks ajada
.lihtsä, -, -t3 lihtne
lihva|k, -gu, -kut13 kallak
lihvaldõ = lihvõldõ = .liuhka libamisi (kulgev), kaldu(ne), viltu(ne); regi püsü-i lihvaldõ tii pääl regi ei püsi libamisi kulgeval teel
liias|silm, -silmä, -.silmä35 veskitammi ülevool (kust üleliigne vesi väljaspool vesiratast üle tammi voolab)
liibõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 lendlema
liibõrus, -õ, -t9 edvistaja
liieq, .liie, liiet, m osast .liijide18 < klii klii
liig, liia, .liiga32 liig; võlts, kunst; liiaq habõnaq võltshabe; liiaq hiu(s)sõq parukas
liigahta|ma, -q, -83 < liigahutma liigatama, korraks liigutama
liigah(t)us, -õ, -t9 liigatus
liigahu|tma, -taq, -da62 > liigahtama
liiguskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv liikuma
liigu|tama, -taq, -da82 liigutama
liigutus, -õ, -t9 liigutus
liigutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv liigutama; liikumist harrastama, võimlema, (tervise)sporti tegema vms; piät iks liigutõlõma, ku terveq tahat püssüq peab ikka ennast liigutama, kui tahad tervena püsida
liigõq, .liikmõ, liigõnd16 liige
liik, liigu, .liiku37 hrl m liik (liigu)
.liikma, .liikuq, liigu73 liikuma
.liikmi|nõ, -sõ, -st5 liikumine; liiklus; liikmismärk' liiklusmärk; liikmissäädüs liikluseeskiri
.liikva, -, -t3 eetri ja piirituse (v puskari) segu, eeterpiiritus; ku hans'alõ valõtas eederit pääle, saa liikva kui puskarile valatakse eetrit peale, saab eeterpiirituse
.liikvallaq liikvel
liim', liimi, .liimi37 > kliim'
lii:m', leeme, lii:mi37 leem
lii.meistre, -, -t3 = klii.meistre liimeister (lõikeriist)
liimi|k, -gu, -kut13 = liivik
.liim'mä, .liimiq, liimi63 = .liimämä > .kliim'mä
liimä, -, -t2 vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd
.liimämä, liimädaq, .liimä77 = .liim'mä
liin, liina, .liina30 linn
liin', liini, .liini37 liin; joon; rida; rinne; soldaniq saadõdiq liini pääle sõdurid saadeti rindele
liinali|nõ, -(d)sõ, -st5 linnaskäija; liinalidsõq tulliq tagasi linnaskäijad tulid tagasi
liinapää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 linnapea
lii:ndü|mä, -däq, -80 rahunema, vaibuma; jahtuma; leenüdäq tedä, et täl viha veidükese liindünüq rahusta teda, et tal viha natuke vaibuks
liini|jaan', -jaani, -.jaani37 joonlaud
lii:r', leeri, .lii:ri37 > pääkuu:l'
lii:r'mä, lii:riq, leeri63 luusima, ringi käima
liisk, liisu, .liisku36 liisk
liit, liido, .liito37 liit, ühendus; liide; liit piä es vasta liide ei pidanud vastu
lii:te|ne, -dse, -st5 = lii:tine leetene
lii:ti|ne, -dse, -st5 = lii:tene
.liitri, -, -t1 liiter
.liitva, -, -t3 = leto halljänes; liitva om krants'kaalagaq hahk jänes, hannaots kah valgõ halljänes on valge kaelusega hall jänes, sabaots ka valge
liiv, liiva, .liiva30 1. liiv; 2. ploom; meil om aian valgit ja mustõ liivõ meil on aias valgeid ja musti ploome (tumesinine ja helekollane on võru keeles tihti üldistatud mustaks ja valgeks)
liiv', liivi, .liivi37 liiv (kalapüügiriist)
liiva|haud, -havva, -.hauda33 liivaauk
liivahuska|ts', -dsi, -tsit13 kehv liivamaa; tan liivahuskadsi pääl kasu-i midägiq siin kehva liivamaa peal ei kasva midagi
liiva|k, -gu, -kut13 liivak, liivane koht
liivakõ|nõ, -sõ, -ist8 = liiva|mari, -mar'a, -.marja43 ploom (vili)
liivapuu, -, -d50 ploomipuu
liivi|k, -gu, -kut13 = liivikõ|nõ, -sõ, -ist8 = liimik vihmauss
.liivla|nõ, -(d)sõ, -st5 liivlane
lika|tama, -taq, -da82 = likkama lonkama
lika|ts', -dsi, -tsit13 voki osa (tallalauda ja rattavänta ühendav varb); (kella)pendel
lik|kama, -adaq, -ka77 = likatama
.liks'mä, .liksiq, liksi63 logisema
likõ, -, -t14 märg
likõ|nõ, -dsõ, -st7 niiske, märjavõitu
likõrda|ma, -q, -83 logisema
lill', lilli, .lilli, m omast ja osast .lille37 = ninn' lill; tütrik korjas lille tüdruk korjab lilli
lilla, -, -t2 lilla
lillili|ne, -dse, -st5 lilleline
lim|a, -a, -ma28 > limo
limba|jalg, -jala, -.jalga33 = limba|k, -gu, -kut = limbats' = lööbäk lonkur, lombakas
limbaku|nõ, -dsõ, -st5 lonkav; ebastabiilne
limbakus*, -õ, -t9 lonkavus; ebastabiilsus; riigivõimu limbakus riigivõimu ebastabiilsus
limba|ts', -dsi, -tsit13 = limbak
li(m)mi|t', -di, -tit13 limiit
lim|o, -o, -mo26 < lima lima; kala limo vinüs kala lima venib
limolõ: kardohkaq ommaq limolõ keededüq kartulid on sodiks keedetud
li(m)mo|naat', -naadi, -.naati37 limonaad
limp, limba, .limpa31 = klimp = klymp lonkav, vigane; lonkur; limp hopõn' lonkav hobune
.limpama, limbadaq, .limpa77 = .klimpama = .klympama = .linkama = lüü:pämä = .lympama lonkama
.limpamiisi longates
.limpsämä, limpsädäq, .limpsä77 limpsama
lin|a, -a, -na28 lina
linahius, -(s)õ, -t11 linalakk, blond
lina.hällä|ne = linahänilä|ne, -se, -st5 linavästrik
lina|nõ, -dsõ, -st7 linane
lind, linno, .lindo36 lend
.lindaja, -, -t4 1. lendur; 2. = .lindva
.lindama, linnadaq, .linda77 lendama
lindsiq, m .lintse, .lintse37 leid (hobuserakmete osa)
.lindva, -, -t3 = .lindaja [2.] lendva (rabandus; äkiline seljavalu)
.lindõlõma, linnõldaq, .lindõlõ85 lendlema
ling, lingu, .lingu37 ling
lingu|tama, -taq, -da82 (hobust) nööri otsas jooksutama
lini|k, -gu, -kut13 linik
link', lingi, .linki37 link (uksel; arvuti alal)
.linkama, lingadaq, .linka77 = .limpama
linnahta|ma, -q, -83 korraks lendama
linnas, .linna, linnast22 linask
linnas|kii:l', -keele, -kii:lt40 kalapüügiriist; linnaskeelegaq om hää lõmmulehti vaihõlt haugi püüdäq l-ga on hea vesikupulehtede vahelt hauge püüda
linnas|(s)õq, m -side, -sit11 linnased
linno|k', -gi, -kit13 lennuk
linno|tama, -taq, -da82 lennutama
li(n)nohk, -a, -at13 = li(n)no|k, -ga, -kat13 = lint'kas lillakas (mari)
linoli|nõ, -(d)sõ, -st5 annetustekoguja
lino|tama, -taq, -da82 1. annetusi koguma; 2. tanutama
lint', lindi, .linti37 lint; lint'(traktor') linttraktor; lindimiis' linttraktorijuht
lint'kas, .lint'ka, lint'kast15 = li(n)nohk
.lio|tama, -taq, -da81 leotama
.liotus, -õ, -t9 leotus; (lina)leo tiik, (lina)ligu
lipa|ts', -dsi, -tsit13 liistuke, pilpake
lipeli|ne, -dse, -st5 = lipe|ne, -dse, -st7 lippidest
lipi|ts, -dsä, -tsät13 lipits, liistuke
lipkas, .lipka, lipkast22 = liblik liblikas
lip|p, -u, -pu37 lipp (lipu)
lip|p', -i, -pi37 lipp (lipi)
lips, lipsu, .lipsu37 lips, kaelaside
lips', lipsi, .lipsi37 lõik, liistak
lipõ, -, -t14 1. leelis, tuhaleheline; 2. lipitsev; lipõ pini tiiras jalgo ümbre lipitsev koer keerleb ümber jalgade
li|põn', -bõna, -bõnat4 = li|põr', -bõri, -bõrit4 = liblõq lible
lipõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 lipendama; rõivaq lipõrdõlõsõq tuulõ käen riided lipendavad tuules
lirba|k, -gu, -kut13 edvistaja
lir|i, -i, -ri26 lurr, lake
.lirtsma, .lirtsuq, lirdsu64 lirtsuma
lirusk', -i, -it13 kerge õhuke riietusese
liruski|nõ, -dsõ, -st5 kerge, õhuke (riietuseseme kohta)
lirva, -, -t2 lirva
lis|a, -a, -sa28 lisa
.li(i)sna, -, -t3 liigne
list, listu, .listu37 liist
lita, -, -t2 emane koer
lita|nõ, -dsõ, -st7 emane (koera kohta)
lits', litsi, .litsi37 lits, hoor
litsahta|ma, -q, -83 < litsahu|tma, -taq, -da62 korraks litsuma
litsi|ne, -dse, -st7 himur, tiirane, lõtvade elukommetega, lits; litsine tütrik lits tüdruk
.litsma, .litsuq, litsu64 litsuma
.litsu|ma, -daq, -80 enesekoh litsuma, litsuda saama; buss' oll' nii täüs', et miiq olõ peris ärq litsunuq buss oli nii täis, et oleme päris ära litsutud
lit|t', -i, -ti37 = lytt' hoop, löök
liud, livva, .liuda33 < .vaagna liud, vaagen
.liugõlõma, livvõldaq, .liugõlõ85 liuglema, liugu laskma
.liuhka = .liuhkahe = .liuhkalõ = .liuhkamiisi = libahuisi = lihvaldõ libamisi, kaldu, viltu
.liuhkus, -õ, -t9 kaldpind
livvakõ|nõ, -sõ, -ist8 taldrik
lobahta|ma, -q, -83 < lobahu|tma, -taq, -da62 plartsatama, lopsatusega kukkuma
lo|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 = lobista|ma, -q, -83 solistama
lobis|õma, -taq, -õ87 solisema
l'o|bo, -bo, -po26 tola, lontrus
lobotka, -, -t3 lobudik, loks (maja, regi, voodi vms); ree v vankri laiendusraam
lobõhõhe = lobõhõlõ = lobõvallaq lõdvalt; lahedasti; lopsakalt; taa mahus lobõvallaq ärq see mahub lahedasti ära; hain kasus lobõvallaq rohi kasvab lopsakalt
lod'akal|a, -a, -la28 = lodi [2.] võldas (kala)
lod'apuu -, -d50 = lodjapuu lodjapuu
lodi, lod'a e lodja, .lotja43 1. lodi, praam, pargas; 2. = lod'akala
lodjakal|a, -a, -la28 = lod'akala
lodjapuu, -, -d50 = lod'apuu
lods'ah(t)us, -õ, -t9 = lods'a|k, -gu, -kut13 lobjakas, lörts
lodõvallaq = logõvallaq lõdvalt, lodevil
lodõvallõ = logõvallõ lõdvaks, lodevile
loeng, -u, -ut13 loeng
.loe|tama, -taq, -da82 lugeda laskma, loetama; latsi loetõdas, et kaiaq, kas mõistvaq lastel lastakse lugeda, et vaadata, kas oskavad
logahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = logõlõma logelema
logis|õma, -taq, -õ87 logisema
logõl|õma, -daq, -õ43 = logahõ(l)lõma
logõvallaq = lodõvallaq
logõvallõ = lodõvallõ
loha lohistades
loha|k, -gu, -kut13 = lohvak lohakas
lohakallaq = lohvakallaq lohakil, lohakalt
lohastõ lopsakalt
lohe|tama, -taq, -da82 lokkama
lohk, loho, .lohko36 lohk, nõgu
.lohkja|nõ, -dsõ, -st5 nõgus, lohkus
.lohkli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = loho|nõ, -dsõ, -st7 lohklik
lohv', lohvi, .lohvi37 voolik
lohva|k, -gu, -kut13 = lohak = löhväk
lohvakallaq = lohakallaq
loid, loiu, .loidu36 loid; lõtv; lang om loid lõng on lõtv
.loidu|ma, -daq, -80 lõtvuma
loigõq, .loikõ, loigõt18 = .loikam', -i, -t4 loikam
.loissu longu
loisu(h)n longus
loiu|tama, -taq, -da82 loiuks tegema
lokah(t)u|ma, -daq, -84 longu vajuma
lokakillaq longus, sorakil
lokakillõ longu, sorakile
loka|ts', -dsi, -tsit13 logu, loks
lokialo|nõ, -dsõ, -st7 = lokualonõ = lokus katusealune
lokikallaq = lokuskallaq ripakil, lohakil
lokikallõ = lokilõ = lokussillõ ripakile, lohakile
lo|kin, -gina, -ginat4 login
loki|tama, -taq, -da82 1. väljapoole kaardu olema (nt seinalaud v katuseplekk); 2. losutama (hrl kana kohta)
lok|k', -i, -ki37 1. mütsilodu; 2. ahjukumm, ahjusuu ees olev võlv; 3. kohtlane, tasase ja nüri loomuga mees
l'oko|tama, -taq, -da82 = lökütämä = t'okotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima; hopõn' aigopiten l'okot' hobune sörkis aeglaselt
loks', loksi, .loksi37 loks, logu
.loks'ma, .loksiq, loksi63 loksuma (kana häälitsemise kohta)
.loks'na, -, -t3 (kana) loksumine
lokualo|nõ, -dsõ, -st7 = lokus, -(s)õ, -t11 = lokialonõ katusealune
lokuskallaq = lokussillaq = lokikallaq
lokussillõ = lokikallõ
lokõnda|ma, -q, -83 lokkama
lokõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv lokkama
lokõrda|ma, -q, -83 lonkima, lohakalt käima
lokõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 logelema
lokõrus, -õ, -t9 logard
loll'o|tama, -taq, -da82 logelema
londs'a|k, -gu, -kut13 1. = londsik; 2. lahmakas
londs'i|k, -gu, -kut13 (mudase põhjaga v kinnikasvanud) tiik
longõrda|ma, -q, -83 vänderdama, logisema
longõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 vänderdama, logisema; sihitult lonkima, ringi kolama
lont', londi, .lonti37 loik
loobõrda|ma, -q, -83 lööberdama
loobõrus, -õ, -t9 lööberdis, logard
loodi|k, -gu, -kut13 = loodõq [2.] = luu:tus [2.] pesamuna
loodsi|k, -gu, -kut13 paat
loodus, -(s)õ, -t11 = luu:tus 1. lootus; 2. = loodik
loodussõhe: kana lätt loodussõhe kana läheb munele
loodõq, luu:tõ, loodõt18 1. loode; 2. = loodik
loodõr', -i, -it4 = loodõrus looder
loodõrda|ma, -q, -83 looderdama
loodõrus, -õ, -t9 = loodõr'
looga.hiitjä, -, -t3 = loogalüü:jä = looga.viskaja sääsevastne
looga|küüds', -küüdse, -küüst39 sisselõige looga otsal; käve nyna loogaküüdsen käis nina norgus
loogalüü:jä, -, -t3 = looga.hiitjä
looga(h)n lookas
loogand', -i, -it13 = loogõrd' = loogõrus logard
looga.viskaja, -, -t3 = looga.hiitjä
loogus, -(s)õ, -t11 1. viljavikati juurde kuuluv loogakujuline varb; 2. loikam
loogus|(s)õq, m -side, -sit11 1. kaelkoogud; 2. = loogutus
loogutus, -õ, -t9 põhu- v heinakandmise võrk
loogõrd', -i, -it13 = loogand'
loogõrda|ma, -q, -83 logelema
loogõrus, -õ, -t9 = loogand'
looma|aid, -aia, -.aida33 taime-, istikuaed; käve mõtsamajandi loomaaian sõrmõpikku kuusõluumõ kitskman käis metsamajandi istikuaias sõrmepikkuseid kuusetaimi rohimas
loomalaos, -(s)õ, -t11 = laos taimelava
loomuligult loomulikult
loomuli|k, -gu, -kku38 loomulik
loomus, -(s)õ, -t11 1. iseloom; 2. kalaloomus (kalasaak, kalapüüdmine); kalapüügikoht
loona|tark, -targa, -.tarka30 loodus-, metsatark
loosah(t)us, -õ, -t9 laugas
loosi|k, -gu, -kut13 veeloik, madal vesine koht
lopahta|ma, -q, -83 < lopahu|tma, -taq, -da62 korraks loputama, uhtma
l'opa|k, -gu, -kut13 = l'opp
lopakillaq lohakil
l'opa|nõ, -dsõ, -st7 lobjakane, lörtsine
lopa|tama, -taq, -da82 = lapatama lobisema
lopi(h)n mõlkis
lo|pin, -bina, -binat4 (vee) lobin
l'op|p, -a, -pa31 = l'opak lobjakas, lörts
lop|p', -i, -pi37 = kopp' mõlk
lopsahta|ma, -q, -83 < lopsahutma lopsatama
lopsah(t)us, -õ, -t9 lopsatus
lopsahu|tma, -taq, -da62 > lopsahtama
.lopsna, -, -t3 lopsumine
lopu|tama, -taq, -da82 loputama
lopõ, -, -t14 lobe, lai, lahe
lopõrda|ma, -q, -83 loperdama, laperdama
lopõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 loperdama, laperdama; sihitult lonkima, ringi kolama
lorask', -i, -it13 lobiseja
lorbask', -i, -it13 loru
lor|i, -i, -ri26 lori, lora
loro|p', -bi, -pit13 loru
lor'o|tama, -taq, -da82 lorutama
.lorrama, lorradaq, .lorra77 lorama, lorijuttu ajama
l'orts', l'ordsi, .l'ortsi37 = lörts' 1. lörts; 2. küljelt lahtine seelik
loss', lossi, .lossi37 1. lobudik; loks; vana majaloss' vana majalobudik; vana kapiloss' vana kapiloks; 2. loss, palee; suur uhke elumaja
lot'o, -, -t2 kohtlane
lotsu|tama, -taq, -da82 solgutama, (pealiskaudselt) pesema, lobistama
.lotsõ|nõ, -dsõ, -st7 porine
lu|ba, -a, -pa27 luba
lubahus, -õ, -t9 lubadus
lu|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 lubama
lubi, lubja e lub'a, .lupja43 lubi
lubi|raig, -raia, -.raiga32 lubiraig (nahahaigus)
lu|ga, -a, -ka27 luga (taim)
lugija, -, -t3 (usulahu) jutlustaja; lugija kuulut' häste jumalasynna, pand' naasõq ikma jutlustaja kuulutas hästi jumalasõna, pani naised nutma
lu|gu, -u, -ku27 lugu; luku pidämä lugu pidama
luguhus, -õ, -t9 (pilli)lugu, muusikapala; lasõq kitragaq üts' illos luguhus! lase kitarriga üks ilus lugu!
lugõma, lukõq, loe59 lugema; tähti pite(h)n lugõma veerima
lugõmi|k, -gu, -kku38 = lugõmisõraama|t, -du, -tut13 lugemik
luhi|ts, -dsa, -tsat13 = luits
luht, luha, .luhta32 luht
luht', luhti, .luhti37 õhk
luibõrda|ma, -q, -83 hulkuma
luidsas, .luitsa, luidsast15 = luits
luigu|tama, -taq, -da82 lingutama
.luih(t)u|ma, -daq, -80 kõhnuma
luik, luiga, .luika, m omast ja osast .luikõ31 luik
.luimõlõma, luimõldaq, .luimõlõ86 = .luiskõlõma laisklema
.lui|nõ, -dsõ, -st7 luine, kondine
.luisku hooletusse
.luiskõlõma, luisõldaq, .luiskõlõ86 = .luimõlõma
luisu(h)n hooletusse jäetud
lui|ts, -dsa, -tsat13 = luhits = luidsas lusikas; visas' luidsa lavva alaq suri ära
luk|k, -u, -ku37 lukk
luku(h)n lukus
lukõq, .lukmõ, lukõnd16 sälk või põikpulk (hrl tööriista varre otsas); tiiq hanna otsa lukõq, sys püsüs lapjo parõmbahe käen tee varre otsa põikpulk (v sälk), siis püsib labidas paremini käes
lumbi|kunn, -kunna, -.kunna37 roheline konn
lumbõ|nõ, -dsõ, -st7 lompe täis
lum|i, -õ, -mõ24 lumi
lumi|nõ, -dsõ, -st7 lumine
lumi|tama, -taq, -da82 lumega katma
lumi|tuma, -tudaq, -du84 lumega kattuma
l'um|o, -o, -mo26 = lümü sodi, löga
l'umolõ = lümüle sodiks, lödiks, pudruks; kardohkaq ommaq l'umolõ keededüq kartulid on pudruks keedetud
l'umo|nõ, -dsõ, -st7 = lümüne sodine, lödine, pudrune
lump', lumbi, .lumpi37 < tiik' tiik; lomp
lumõ|härm, -härmä, -.härmä35 härmatis
lumõ|kell, -kellä, -.kellä35 = lumõlill' lumikelluke
lumõla|go, -o, -ko27 lumelagunemine, lumesulamine; sulalumi, lopp
lumõ|lill', -lilli, -.lilli37 = lumõkell
lunasta|ma, -q, -83 lunastama
lund'a, -, -t2 = lund'o
lundi(h)n lontis
lundi|tama, -taq, -da82 norutama
lund'o, -, -t2 = lund'a = lundõrus = lunts'mann' = lut'o lontrus, tolvan; lõtv, laisk inimene
lund'o|tama, -taq, -da82 logelema; lund'ot' uma ao maaha logeles oma aja maha
lundõrus, -õ, -t9 = lund'o
lunga, -, -t2 lonkur
lunk', lungi, .lunki37 ahjukumm, ahjusuu ees olev võlv; lunk' oll' ahosuul iin, et tuli lakkõ es lännüq kumm oli ahjusuul ees, et tuli lakke ei läheks
lungi(h)n lingus (kõrvade kohta)
lungi|tama, -taq, -da82 (kõrvu) lingutama
.lunk'ma, .lunkiq, lungi63 lonkima
lunt', lundi, .lunti37 1. = lunt'küpär'; 2. lont; lott; 3. lontrus
.lunti lonti
lunt'kü|pär', -bärä, -bärät4 = lunt' [1.] läkiläki, kõrvadega karvamüts
lunts'|mann', -manni, -.manni37 = lund'o
lupard', -i, -it13 = lupa|t', -di, -tit13 1. kalts, narts; 2. lontrus, lupard
.lupjama, lubjadaq e lub'adaq, .lupja77 lupjama
lust', lusti, .lusti37 lõbu, lust
lustili|nõ, -dsõ, -st5 lustlik
.lust'us, -õ, -t9 (töö)lust, (töö)tahe, tahtmine, viitsimine
lutask', -, -it13 loks, logu; püssä-, väidselutask' püssi-, noaloks
luti|k, -ga, -kat13 = lut'kas lutikas
lutik|hain, -haina, -.haina30 = kirphain värihein (rohttaim)
lut'kas, .lut'ka, lut'kast15 = lutik
lut'o, -, -t2 = lund'o
luts, lutsu, .lutsu37 luts
lut|t, -u, -tu37 = nutt 1. lutt; 2. huulik keelpillil
lutu|sarv', -sarvõ, -.sarvõ35 karjasarv
lutu|tama, -taq, -da82 1. imema; 2. sarve puhuma
lut|õq, -tõ, -õt18 maksalutikas
luu, -, -d50 luu
luud, luvva, .luuda32 luud
luudsah(t)us, -õ, -t9 = .luutsk'na laugas; lomp
luu:du(s(õ))|kaidsõq, -.kaitsõ, -kaidsõt18 looduskaitse
luu:du|s, -(sõ), -(s)t10 = luu:nd loodus
luu:du(s(õ))tsäpändäjä*, -, -t3 < füüsik füüsik
luu:du(s(õ))tsäpändämi|ne*, -se, -st5 = luu:du(s(õ))tsäpändüs*, -e, -t9 < füüsiga füüsika
luu:ja, -, -t3 looja
luu:k, looga, luu:ka31 (hobuse) look
luu:k', loogi, luu:ki37 munemisjärk; ku üts' luuk' luud kanal, sys pidä vahet, ni sys nakkas jälq luuma kui kanal üks munemisjärk loodud, siis peab vahet, ja siis hakkab jälle munema
luuk', luugi, .luuki37 luuk
luulõq, .luulõ, luulõt18 > laulõq*
luulõtaja, -, -t3 > laulik [2.]
luulõtus, -õ, -t9 > laulus
luu:m I, looma, luu:ma31 (köögivilja, lille vms) istik, taim
luu:m II, loomu, luu:mu31 iseloom, loom, loomus
luu:ma, luvvaq, luu:, min 1. ja 3. p .lõi(õ)54 1. looma; alustama, rajama; 2. < munõma munema; kana lõi muna kana munes muna
luu:nd†, loona, luu:nda86 = luu:dus
luu:ndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 hullama, vallatlema; amelema; nihelema; jändama; latsõq luundõlõsõq lapsed hullavad
.luu|nõ, -dsõ, -st7 luust
luu|pain, -painu, -.painu37 = luu.pain(a)ja, -, -t3 luupainaja
.luupama, luubadaq, .luupa77 lonkama
luur', luuri, .luuri37: luuri vidämä kaela taga rihma vedama (rahvalik võistlus)
.luurama, luuradaq, .luura77 luurama
luu:rbri, -, -t1 loorber
.luur'ma, .luuriq, luuri63 ringi luusima
luu:s, loosu, luu:su37 madal vesine koht (põllul v karjamaal); luhakarjamaa
luu:s', loosi, luu:si37 loos
luu:skõlõma, loosõldaq, luu:skõlõ86 1. vedelema, logelema; 2. visklema, väänlema; ku und olõ-i, sys luuskõlõt sängün kui und ei ole, siis viskled voodis
.luus'ma, .luusiq, luusi63 luusima
luu:s'ma, luu:siq, loosi63 loosima
luu:t', loodi, luu:ti37 1. (püssi)kuul; 2. (vertikaaltaseme) lood
luu:tma, luu:taq, looda61 lootma
luu:t'ma, luu:tiq, loodi63 loodima
luu:t(õ)mun|a, -a, -na26 = luu:tus pesamuna
.luutsk'na = .luuts'na, -, -t3 = luudsah(t)us laugas; lomp
.luutsõ|päiv, -päävä, -.päivä35 luutsinapäev, 13. detsember
luu:tus, -õ, -t9 = loodus 1. lootus; 2. = loodik = luu:t(õ)muna
lõbahta|ma, -q, -83 = lymbahtama (korraga) ära õgima, neelama
lõbask', -i, -it13 lobiseja
|bima, -piq, -bi57 õgima
|bu, -bu, -pu26 lõbu
lõdis|õma, -taq, -õ87 lõdisema
lõdva, -, -t2 = lõdõv = lõdyv', lõdva, .lõtva45 = lõtv lõtv; tä om lõdva ta on kergete elukommetega (naisterahva kohta)
lõgim|õq, m -idõ, -it4 lõuad; sai vasta lõgimit sai vastu lõugu
lõgista|ma, -q, -83 lõgistama
lõgistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv lõgistama
lõgis|õma, -taq, -õ87 lõgisema
.lõhkus, -õ, -t9 = .lahkus = lyyhkus lahkus
.lõhkõ, -, -t3 = .lahkõ = lyyhkõ lahke
.lõhkõhe = .lõhkõlõ = .lahkõhe = lyyhkõhe lahkelt
lõhmus, -(s)õ, -t11 pärn
lõhmus|niids', -niidse, -niist39 pärnaniin
lõhmussõ|nõ, -dsõ, -st5 pärnapuine, pärnast
lõhn, lõhna, .lõhna30 1. õhk; kerge tuul; kuumus; külm lõhn lei väläst vasta külm õhk lõi väljast vastu; tulõlõhn tulekuumus; 2. lõsn, rehetoa tala
.lõhnama, lõhnadaq, .lõhna77 1. = lõhnutama sõimama, siunama, põhjama; laimama; külh tä lõhnas' tuud inemist küll ta põhjas seda inimest; 2. lõõskama, leegitsema; ahon tuli väega lõhnas ahjus tuli väga lõõskab; 3. ruttama, kiirustama; miä sa tuu tüügaq nii väega lõhnat mis sa selle tööga nii väga kiirustad
lõhnu|tama, -taq, -da82 = .lõhnama [1.]
lõhva, -, -t2 lobiseja; lobisemishimuline
lõhvõh(t)u|ma, -daq, -84 hatuseks kuluma
lõhvõl hatune
lõhvõlõ hatuseks; rõivas om lõhvõlõ kulunuq riie on hatuseks kulunud
lõhvõnda|ma, -q, -83 = lõhvõ|tama, -taq, -da82 hatutama
lõhvõrd', -i, -it13 lõhvard, lobiseja
lõhvõrda|ma, -q, -83 lõhverdama, lobisema
lõigahta|ma, -q, -83 < lõigahutma korraks lõikama
lõigah(t)us, -õ, -t9 lõige, lõikamine
lõigahu|tma, -taq, -da62 > lõigahtama
lõigus, -(s)õ, -t11 (setu) karjuselaul
lõigõq I, .lõikõ, lõigõt18 1. lõige, lõikamine; 2. lõige, šabloon
lõigõq II, .lõikmõ, lõigõnd16 lõik, tükk; lõik (tekstiosa)
.lõikama, lõigadaq, .lõika77 lõikama
lõik|hain, -haina, -.haina30 lõikhein
.lõikma, .lõikuq, lõigu64 lõikuma
.lõikus, -õ, -t9 lõikus
lõik|väits, -väidse, -väist39 mättanuga
lõim', lõimõ, .lõimõ35 lõim (kanga põhikude, lõimelõngad); haspel (riist lõnga vihtikerimiseks)
lõiv, lõõvo, .lõivo37 = .lõokõnõ = lõõvokõnõ lõoke
lõka, -, -t2 = lõkats' lobiseja, latraja
lõka|tama, -taq, -da82 lobisema, latrama
lõka|ts', -dsi, -tsit13 = lõka
|kim, -gimõ, -gimõt4 lõge, pehme luustumata koht imiku koljul
|kin, -gina, -ginat4 lõgin
lõks', lõksi, .lõksi37 = klõks' 1. lõks (kinnitusvahend; püünis); 2. luksumine
.lõks'ma, .lõksiq, lõksi63 = .hõks'ma = .jõks'ma luksuma
.lõks'na, -, -t3 1. = .hõks'na luksumine; 2. lõgin, lärm
lõksualo|nõ, -dsõ, -st7 katusealune
lõkõrda|ma, -q, -83 lõkerdama
lõkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv lõkõrdama
.lõokõ|nõ, -sõ, -ist8 = lõiv = lõõvokõnõ
.lõpma, lõppõq, lõpõ74 lõppema; surema (looma kohta)
.lõpmaldaq väga, lõpmata
lõp|p, -u, -pu37 lõpp
lõps', lõpsi, .lõpsi37 lobiseja
lõpung', -i, -it13 = lõpõtus
lõpus I, -(s)õ, -t11 lõpus; lokuti
|pus II, -busa, -busat4 > ilolinõ
lõpõrda|ma, -q, -83 lobisema
lõpõ|tama, -taq, -da82 lõpetama
lõpõtus, -õ, -t9 = lõpung' lõpetus
.lõrvama, lõrvadaq, .lõrva77 röökides nutma
lõssa|tama = lõssõ|tama, -taq, -da82 närima, sööma; rotiq ommaq vilä ärq lõssatanuq rotid on vilja ära närinud
lõst, lõsta, .lõsta77 1. õngekork; 2. lest (kala)
lõsta|k, -gu, -kut13 võrgukäba
lõs|u, -u, -su26 hiirte v rottide näritud vili, rämps; rotiq lõssadiq vilä ärq, ynnõ lõsu jäi perrä rotid sõid vilja ära, ainult rämps jäi järgi
lõtus, -(s)õ, -t11 lott; lihakanol olõki eiq õigõt harja ei lõtussit lihakanadel ei olegi õiget harja ega lotti
lõtv, lõdva, .lõtva45 = lõdva lõtv
lõug, lõvva, .lõuga33 lõug
.lõugama, lõvvadaq, .lõuga77 lõugama
lõuga|ts', -dsi, -tsit13 lobiseja
lõugõq, .lõukõ, lõugõt18 kolle, lõugas
lõugtõ|bi, -võ, -põ25 = lõvvatõbi nõlg
.lõugõlõma, lõugõldaq, .lõugõlõ86 lobisema
lõuhka, -, -t2 lobiseja
lõun, lõunu, .lõunu37 = lõunaq [2.]
.lõuna|aig, -ao, -.aigu36 lõunaaeg
.lõunahummo|k*, -gu, -kut13 kagu; Lõunahummogu-Eesti Kagu-Eesti
lõuna|k, -gu, -kut13 > lõunaq [1.]
lõunaq, .lõuna, lõunat18 = lõunõq = lõõnõq 1. < lõunak lõuna (ilmakaar; lõunaaeg); 2. = lõun leil
.lõuna|vaheq, -.vaih(t)õ, -vahet18 lõunaaeg, lõunavaheaeg; läts' lõuna(s)vaihtõs puhkõlõ läks lõunavaheajaks puhkama
.lõunaõda|k*, -gu, -kut13 edel; Valga om Võromaa lõunaõdagunulgan Valga on Võrumaa edelanurgas
lõunu|tama, -taq, -da82 leili viskama, leilitama
lõunõq, .lõunõ, lõunõt18 = lõunaq
lõust', lõusti, .lõusti37 (vulgaarne) lobamokk, käratseja
lõusti|nõ, -dsõ, -st7 lobisemishimuline, vulgaarne, käratsev
.lõust'ma, .lõustiq, lõusti63 lobisema, ebakohast nalja viskama, käratsema
lõv|i, -i, -vi26 lõvi
lõvvand', -i, -it13 = lõvvõnd' lobiseja
lõvvatõ|bi, -võ, -põ25 = lõugtõbi
lõvva|vili, -vi(l)lä e -vi(l)l'a, -.viljä e -.vilja43 loba
lõvvõnd', -i, -it13 = lõvvand'
lõõbõrda|ma, -q, -83 = lõõgõrdama kisendama, röökima; lehm lõõbõrdas, ku kodo taht lehm kisendab, kui koju tahab
lõõdsu|tama, -taq, -da82 lõõtsutama, hingeldama
lõõgõr', -i, -it4 = lõõgõrus kisakõri
lõõgõrda|ma, -q, -83 = lõõbõrdama
lõõgõrus, -õ, -t9 = lõõgõr'
lõõnõq, .lõunõ, lõõnõt18 = lõunaq
lõõri|tama, -taq, -da82 = lyyr'ma lõõritama
lõõritõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv lõõritama
.lõõvokõ|nõ, -sõ, -ist8 = .lõiv = .lõokõnõ lõoke
lõõvõrda|ma, -q, -83 kisendama, töinama
|be(he)mä, -peq e -bedäq, -pe e -behe88 läbema, kärsima, maldama
läbemäldäq läbematu, kärsimatu
läbi läbi; läbi käümä suhtlema; läbikäümine suhtlemine, suhtlus; läbikäük' läbikäik; ühendus; läbikäügitii ühendustee; läbilikõ läbimärg; läbimyyt läbimõõt
läbi.paistva = läbi.näüvä, -, -t3 läbipaistev, läbinähtav
|dsä, -dsä, -tsä24 = lödsä pehme, lödi; maa om lädsä, saa ei pääle maa on pehme, ei saa peale (põldu harima)
lädsäh(t)ü|mä, -däq, -84 = ladsah(t)uma kokku vajuma; nätskuma
lädsäle = lödsäle: üleküdsänüq tomat' lätt lädsäle üleküpsenud tomat läheb pehmeks, lödiks
lädsäli|k, -gu, -kku38 = lödsälik pehme-, lödi-, mudase- v porisevõitu
lädsä|ne, -dse, -st7 = lödsäne lödine; mudane, porine
|gä, -gä, -kä24 läga, löga; konnakudu
lägäh(t)ü|mä, -däq, -84 1. puruks, lödiks minema; 2. läppuma, lägaseks minema; lägähünüq lump' läppunud v lägaseks läinud tiik
lägü|nemä, -däq e -nedäq, -ne89 = .läügümä (tasapisi) süttima, tuld võtma; naaq puuq lätväq palama külh, a nääq väega tassakõistõ lägüneseq need puud lähevad põlema küll, aga nad sütivad väga aeglaselt
läheli|k, -gu, -kku38 lähedavõitu
läheli|ne, -dse, -st5 = .lähkene
lähk, lähä, .lähkä34 õel, tige inimene
.lähkehe = .läh.keiste = .lähkele = .lähkühe = .lähküle = lähü.keiste < .lähkohe lähedale
.lähke(h)n = .lähkese(h)n = .lähkü(h)n < .lähko(h)n lähedal
.lähke|ne, -(d)se, -ist8 = läheline = .lähkü = lähükene lähedane
.lähkese(h)n = .lähke(h)n = lähükese(h)n
.lähkesest = .lähkest = .lähküst = lähükesest < .lähkost lähedalt
.lähko > .lähkü
.lähkohe = .lähko.kõistõ > .lähkehe
.lähkokõsõ(h)n = .lähko(h)n > .lähke(h)n
.lähkost > .lähkesest
.lähkri, -, -t1 lähker
.lähkü, -, -t1 = .lähkene < .lähko
.lähkühe = .lähküle = .lähkehe lähedale
.lähkü(h)n = .lähke(h)n
.lähküs, -e, -t9 1. lähedus; 2. tigedus, õelus
lähküst = .lähkesest lähedalt
lähä|tämä, -täq, -dä82 1. kupatama; 2. saatma, lähetama
lähä|tümä, -tüdäq, -dü84 kuppama, keema
lähätüs, -e, -t9 1. kupatamine; 2. saatmine; saadetis
lähü.keiste = .läh.keiste
lähüke|ne, -se, -ist8 = .lähkene
lähükese(h)n = .lähkese(h)n
lähükesest = .lähkesest
lähükõrral lähiajal, varsti; lähükõrral võtamiq taa as'a ette lähiajal võtame selle asja ette
lähü|nemä, -nedäq e -däq, -ne89 lähenema
läkeq lähme, mingem, läki; läkeq ärq kodo! lähme ära koju!
läk|kelemä, -eldäq, -kele85 = läkäske|(l)lemä = läkäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = lökkelemä öökima, oksele hakkama
lällä|tämä, -täq, -dä82 lällutama; lällama
lämberdä|mä, -q, -83 komberdama
lämberüs, -e, -t9 komberdis
lämmi, .lämmä, lämmind16 1. soe; 2. = .lämmüs soojus
lämmindä|mä, -q, -83 soojustama
lämmindüs, -e, -t9 soojustus; lämmindüses pandas saina vaihõlõ linaluid, sinnäq lüüq ei hiireq sisse soojustuseks pannakse seina vahele linaluid, sinna ei lähe hiired sisse
lämmistäjä, -, -t3 küttekeha, kütteseade (radiaator, konvektor, puhur)
lämmistä|mä, -q, -83 = lämmitämä soojendama
lämmistüs, -e, -t9 soojendus
lämmi|tämä, -täq, -dä82 = lämmistämä
.lämmähe = .lämmäle = .lämmält soojalt
.lämmäoppu|s*, -(sõ), -(s)t10 termodünaamika
.lämmüs, -e, -t9 = lämmi [2.]
.lämpü|mä, -däq, -80 = .läühtümä liisuma
läm|ü, -ü, -mü26 = lamu 1. soga veepinnal; linaliol om lämü pääl linaleol on soga peal; 2.* adru
lämü|ne, -dse, -st7 sogane
.länge, -, -t3 lääge, läila, imal
(n)ni|k, -gu, -kut13 länik, mannerg
läp|eq, -pe, -et18 = läp|p, -ü, -pü37 (linaleotamise) lomp; jääauk
läpähtä|mä, -q, -83 < läpähütmä (äkki v korraks) lämmatama
läpäh(t)ü|mä, -däq, -84 lämbuma
läpäh(t)üs, -e, -t9 mülgas, mudaauk; raske lämmatav õhk; tarrõ tulõ tuulutaq, sääne läpähtüs om seen tuba tuleb tuulutada, selline lämmatav õhk on sees
läpähü|tmä, -täq, -dä62 > läpähtämä
läpäsni|k*, -gu, -kku38 lämmastik
läpästi|k, -gu, -kku38 mülkane v allikane maa
läpä|tämä, -täq, -dä82 lämmatama
lärbä, -, -t2 lobiseja, latatara
läsk', läsä, .läskä34 1. lesk; isamesilane; 2. puupahk
lät|eq, -te, -et18 allikas; lättevesi allikavesi; (kirotusõ) lätteq artikli allikmaterjal, kasutatud kirjandus
läti|k, -gu, -kut13 lätlanna
.lätlä|ne, -(d)se, -st5 lätlane
lätte.näütämi|ne*, -se, -st5 viide; viitamine
lätti|ne, -dse, -st7 allikane
läv|i, -e, -ve24 lävi
läädsäq, m .läätsi, .läätsi39 leetrid
.lää|ne, -dse, -st7 lägane, lögane
lääts, läädse, lääst39 lääts (kaunvili)
läüdüs, -(s)e, -t11 tulehakatis, läide
läügeq, .läüke, läüget18 läige
läügähtä|mä, -q, -83 < läügähütmä äkki, kiirelt lööma
läügäh(t)ü|mä, -däq, -80 järsku süttima
läügäh(t)üs, -e, -t9 = läük
läügähü|tmä, -täq, -dä62 > läügähtämä
.läügü|mä, -däq, -35 = lägünemä (tasapisi) süttima, tuld võtma
.läühtü|mä, -däq, -35 = .lämpümä liisuma
läük, läügü, .läükü37 = läügäh(t)üs (kiire) hoop, löök; mats; e(e)lektriläük elektrilöök; sai läügü, sys jäi vaiki sai matsu, siis jäi vait
.läük'mä, .läükiq, läügi63 läikima
.läükvä, -, -t3 läikiv
.läükämä, läügädäq, .läükä77 helkima, särama; päiv läükäs nii, et silmist võtt pümmes päike särab silmipimestavalt
läülä, -, -t2 = läülä, .läülme, läülend16 tiine; rase
.läütämä, läüdädäq, .läütä77 läitma
.läütüs, -e, -t9 läide, tulehakatis
|dsä, -dsä, -tsä24 = lädsä pehme, lödi
lödsäle = lädsäle pehmeks, lödiks
lödsäli|k, -gu, -kku38 = lädsälik pehme-, lödi-, mudase- v porisevõitu
lödsä|ne, -dse, -st7 = lädsäne lödine; mudane, porine
löhka, -, -t2 1. lurr; 2. laisk inimene
.löhtre, -, -t3 lehter
löhvä|k, -gu, -kut13 = lohvak lohakas
lökerdä|mä, -q, -83 looderdama
lök|kelemä, -eldäq, -kele85 = läkkelemä öökima, oksele hakkama; miä sa lökkelet, ossõndaq hinnäst tühäs! mis sa öögid, oksenda ennast tühjaks!
lökä|ts', -dsi, -tsit13 laisk loom v inimene
löküssilläq töllakil
lökü|tämä, -täq, -dä82 = l'okotama = lükütämä aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
lörts', lördsi, .lörtsi37 = l'orts' 1. lörts; 2. küljelt lahtine seelik
lövvüs, -e, -t9 leiutasu; löüdjä saa hüä lövvüse leidja saab korraliku leiutasu
lööbä|k, -gu, -kut13 > limbak
löövi|ts, -dsä, -tsät13 < telk' onn, hurtsik; telk
.löüdmä, (.)löüdäq, lövvä66 < .leüdmä leidma
.löüdümä, .löüdüdäq, lövvü79 leiduma
.löüdü|s, -(se), -(s)t10 = .vällä.löüdüs avastus; leiutis
.löüge, -, -t3 < .leüge leige
löügäh(t)ü|mä, -däq, -84 = .löügü|mä, -däq, -80 leigenema
lüheli|k, -gu, -kku38 lüheldane
lühendä|mä, -q, -83 lühendama
.lüh(ü)ke|ne, -se, -ist8 = .lühkü = .lühkügene = lühüq = lühüt lühike
.lühkogõ|nõ, -sõ, -ist8 > .lühkükene
.lühkü, -, -t1 = .lüh(ü)kene: lühkü leemegaq kapstaq vähese leemega keedetud kapsad
.lühkü.geiste = .lühkühe
.lühküge|ne, -se, -ist8 = .lüh(ü)kene < .lühkogõnõ
.lühkühe = .lühküle = .lühkü.geiste lühidalt
.lühküs, -e, -t9 lühidus
lüht', lühi, .lühti37 küünlajalg
.lühtri, -, -t1 lühter
lühüq, .lühkü, lühüt19 = lühüt, .lühtü, lühüt19 = .lüh(ü)kene
lükü|tämä, -täq, -dä82 = lökütämä = lütütämä aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
lüll, lüllü, .lüllü37 1. lüdi, pähkli v tõru (kausjas) tupp; 2. võllas
.lülmä, .lüllüq, lüllü13 = lüllü|tämä, -täq, -dä82 (pähkleid) lüdima, tuppedest vabastama
lümbähtü|mä, -däq, -84 maha kukkuma, prantsatama
lümmükilläq (pool)viltu; imäsaibas oll' kats'ki ja kuhi oll' lümmükilläq kuhjavarras oli katki ja kuhi oli (pool)viltu
lüm|ü, -ü, -mü26 = l'umo sodi, löga
lümüle = l'umolõ sodiks, lödiks, pudruks
lümü|ne, -dse, -st7 = l'umonõ sodine, lödine, pudrune
.lüngelemä, lüngeldäq, .lüngele85 = .lünkelemä kõikuma, vaaruma, komberdama; ärq iks kui niäle lüngeli üle läve kuidagi ikkagi komberdasin üle läve
lüngäkille = .lünkä längu; murõh oll' mehel olaq lüngäkille vidänüq mure oli mehel õlad längu vajutanud
lüngäkilläq = lüngä(h)n längus
.lünkelemä, lüngeldäq, .lünkele85 = .lüngelemä
.lünkä = lüngäkille
lünnäh(t)ü|mä, -däq, -84 vääratama; käsi lünnähtü käsi vääratas
lürbä(h)tüs, -e, -t9 lurr
lütse|üm', -ümi, -.ümmi38 lütseum
lütsikä|ne, -dse, -st5 klimpis
lütsk', lüdse, .lütske34 klimp (supis)
lütü|tämä, -täq, -dä82 = lükütämä aeglaselt sõitma; sörkima
lüü:bü|mä, -däq, -80 1. ennast ära lööma; sattõ maalõ, lüübü ärq kukkusin maha, lõin enda ära; 2. tihedalt kokku minema, liibuma (nt lõngad kangas); 3. turgatama; lüübü miilde turgatas meelde
lüüderdä|mä, -q, -83 vänderdama
.lüügelemä, lüügeldäq, .lüügele86 rabelema, nihelema (hrl looma kohta)
lüü:k', löögi, lüü:ki37 löök
lüü:mä, lüvväq, lüü:, min 1. ja 3. p .lei(e)54 lööma
lüü:psä, -, -t3 tõhus, mõjus; hoogne; igati tubli; lüüpsä tüüriist tõhus tööriist; lätt lüüpsä sammugaq läheb hoogsal sammul; lüüpsä lats'kõnõ igati tubli tüdruk
lüü:pämä, lööbädäq, lüü:pä77 = .limpama lonkama
lüür, lüürä, .lüürä35 lüüra
lüüs', lüüsi, .lüüsi37 tamm, pais
.lüütnä, -, -t3 lauto
lüü:v', löövi, lüü:vi37 1. lööv; koda, püstkoda; 2. vikati vars
lyig, lyia, .lyiga32 lõõg
lymba, -, -t2 = klymba lonkur
lymbahta|ma, -q, -83 = lõbahtama (korraga) ära õgima, neelama
lymbõq, .lympõ, lymbõt18 = lyndsõq = lynts' lurr, lake
lymm, lymmu, .lymmu37 lõmm, puuhalg (hrl peergude kiskumiseks)
lymmuleht', -lehe, -.lehte34 vesiroosi v vesikupu leht
.lympama, lymbadaq, .lympa77 = .klimpama = .limpama lonkama
.lymp'ma, .lympiq, lymbi63 = .klymp'ma = .lymps'ma lõmpima, lõmpsima, larpima
lympsahta|ma, -q, -83 = klympsahtama neelatama
lympsah(t)us, -õ, -t9 neelatus
.lympsama, lympsadaq, .lympsa77 = .klympsama neelama
.lymps'ma, .lympsiq, lympsi63 = .hõps'ma = .hymps'ma = .lymp'ma
.lymps'na, -, -t3 = .klymps'na lõnksumine; ahne neelamine
.lympsõlõma, lympsõldaq, .lympsõlõ86 = korduv .lymps'ma
lyndsõq, .lyntsõ, lyndsõt18 = lymbõq = lynts' lurr, lake
lyngah(t)u|ma, -daq, -84 lõtvuma
lyngus, -(s)õ, -t11 lõngus
lyngu|tama, -taq, -da82 loksutama; pois'kõnõ lyngut' aiatulba maa seest vällä poiss loksutas aiaposti maa seest välja
lyngutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv lyngutama
lyngõs, -(s)õ, -t11 lõdva kehahoiuga inimene
lynk, lyngu, .lynku37 ling
.lynk'ma, .lynkiq, lyngi64 lonkima, lõnkuma
lynks', lynksi, .lynksi37 = klynks' = lynksah(t)us
lynksahta|ma, -q, -83 = klynksahtama < lynksahutma (korraks v äkki) lonksama, neelatama
lynksah(t)us, -õ, -t9 = klynksah(t)us = lynks' 1. lonks, neelatus; 2. lõksatus
lynksahu|tma, -taq, -da62 > lynksahtama
.lynksama, lynksadaq, .lynksa77 = .klynksama lonksama
.lynkõlõma, lyngõldaq, .lynkõlõ85 = korduv .lynk'ma = lyyndõlõma
lynts', lyndsi, .lyntsi37 = lymbõq = lyndsõq lurr, lake
lytar', -i, -it4 laisklemine; lytarit lüümä laisklema
lyt|t', -i, -ti37 = litt' hoop, löök; ku lyti kirjä saat, sys õkva hauda läät kui hoobi saad, siis kohe hauda lähed (nalj)
lytti lüü:mä = tirilitti lüü:mä lulli lööma, logelema
lyyhkus, -õ, -t9 = .lahkus = .lõhkus lahkus
lyyhkõ, -, -t3 = .lahkõ = .lõhkõ lahke
lyyhkõhe = lyyhkõlõ = .lahkõhe = .lahkõlõ = .lõhkõhe = .lõhkõlõ lahkelt
lyyksa, -, -t3 (parasjagu) avar
lyyndõlõma, lõõnõldaq, lyyndõlõ85 = .lynkõlõma
lyyr', lõõri, lyyri37 lõõr; kõri
lyyr'ma, lyyriq, lõõri63 = lõõritama lõõritama
lyyts, lõõdsa, lyytsa30 1. lõõts; 2. = lyytsmoonik = lyytspill' lõõtspill
lyytsma, lyytsuq, lõõdsu64 lõõtsuma
lyytsmooni|k, -gu, -kut13 = lyyts|pill', -pilli, -.pilli37 = lyyts [2.]
ma(q), mu(q), minno mina, ma
maa, -, -d50 maa; muld; hää kohhil maa hea kobe muld
maa-alo|nõ, -dsõ, -st7 maa-alune
.maadam', -i, -it9 madam, proua
.maadja|= .maadja|s, -dsõ, -st5 madal, maadligi
.maadlus, -õ, -t9 maadlus
.maadlõma, maadõldaq, .maadlõ78 maadlema; maas püherdama
maagõ|lang, -langa, -.langa30 (punane) tikkimislõng
maagõlda|ma, -q, -83 tikkima
.maaha = mahaq < maalõ maha; maaha arvama lahutama; maaha pandma lamandama; hain, vili pandas maaha hein, vili lamandub (personaalne passiiv)
maaha.arvami|nõ, -sõ, -st5 lahutamine
.maahapant = mahaqpant lamandunud
maaho|põn', -bõsõ, -bõst12 Eesti maatõugu hobune
maahä|dä, -dä, -tä24 (naha)haigus; maast tulnud haigus; ku külmä maa pääl istut, lätt maahädä sisse kui külma maa peal istud, läheb maahäda sisse
maa|ilm, -ilma, -.ilma82 = ilmamaa maailm; ma(a)ilm! piisab!, küllalt! (nt leili viskamisel)
maaim|ä, -ä, -mä24 maaema
maak', maagõ, .maakõ35 = makun' moon (mooni)
maa|kari, -kar'a, -.karja43 Eesti maatõugu kari
maaker|ä, -ä, -rä24 maakera
maa|kii:l', -keele, -kii:lt40 maakeel
maakiv|i, -i, -vi26 raudkivi, maakivi
maa|kund, -kunna, -.kunda32 maakond
maal 1. maal, maakohas; 2. > maa(h)n
maal', maali, .maali37 maal (maali)
.maala|nõ, -(d)sõ, -st5 eestlane
.maali|nõ, -dsõ, -st5 maadligi (hoiduv); vesihain om maalinõ hain vesihein on maadligi (hoiduv) hein; om maalinõ ja pistüline herneh on olemas maadligi ja püstine hernes
.maal'ma, .maaliq, maali63 maalima; värvima
.maalri, -, -t1 maaler
maalt 1. maalt; 2. > maast
maalõ 1. maale; 2. > maaha
maa(h)n < maal [2.] maas
maanasyn|aq, m -no, -no28 nõidumissõnad
maana|tark, -targa, -.tarka30 manatark, nõid
maapõrmand, -o, -ot13 muldpõrand
.maarja|hain, -haina, -.haina30 nõmm-liivatee (rohttaim)
.maarja|i(j)ä, -i(j)ä, -iiä25 maarjajää
.maarja|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo36 maarjakask
.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 maarjapäev
.maarjasyna|jalg, -jala, -.jalga33 maarjasõnajalg
maasi|k, -ga, -kat13 = maas'k(as), .maas'ka, maas'kast15 maasikas
maast < maalt [2.] maast
maat', maadi, .maati37 lõige, šabloon
.maa|tama, -taq, -da81 magatama
maa|tiieq*, -.tiide, -tiiet9 geograafia
maatüü:, -, -d52 maatöö; põllumajandus
maau|pin, -bina, -binat4 < upin [2.] kartul
maa|usk, -uso, -.usko36 maausk
maa|vagõl, -vagla, -.vakla45 vihmauss
maavih|a, -a, -ha28 maa külmus; maaviha tege maahätä maa külmus tekitab haigust (vt maahädä)
maa|väits', -väidse, -väist39 (eesti) talupojanuga
madalahe = madalalõ = madalast = madaluisi madalalt
madali|k, -gu, -kku38 madalavõitu; lüheldane; madalik hürske naistõrahvas lüheldane tüse naisterahvas
madi(s)|päiv, -päävä, -.päivä35 madisepäev, 21. september
ma|do, -o, -to27 > huss'
madra|ts', -dsi, -tsit13 madrats
ma|ds'a, -ds'a, -ts'a24 = meds'e paks naine
madsahta|ma, -q, -83 matsatama; sattõ maaha niguq madsahti kukkus matsatusega maha
madsahus, -õ, -t9 matsatus
madsis|õma, -taq, -õ87 müdisema
mag'ah(t)u|ma, -daq, -84 = magjah(t)uma maiaks muutuma, maiustuste v hea toiduga harjuma; latsõq ommaq ärq mag'ahunuq lapsed on väga maiaks läinud (v hea toiduga harjunud)
magah(t)us, -õ, -t9 lühike magamine, uinak; magamiskoht; puhma all olliq mõtstsia magahusõq põõsa all olid metssea magamiskohad
mag'ahus, -õ, -t9 = magjahus = .makjus maius, maiustus; himostas mag'ahuisi himustab maiustusi; mag'ahust ajama maiustama
magahustar|õ, -õ, -rõ24 = magamistarõ magamistuba
mag'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = magjahõ(l)lõma = majaskõllõma korduv maiustama
magalõ minemä magama minema
maga(ha)ma, .maadaq, maka88 magama
magamistar|õ, -õ, -rõ24 = magahustarõ magamistuba
magjahu|ma, -daq, -84 = mag'ahuma
magjahus, -õ, -t9 = mag'ahus
magjahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mag'ahõ(l)lõma
ma|go, -o, -ko27 magu
mago|nahk, -naha, -.nahka33 Pedäspää inimeste pilkenimetus (vrd pegonahk)
ma|gu, -o, -ku27 maik, maitse
magusahe = magusalõ magusasti
magõhus, -õ, -t9 magusus; magedus
magõhõhe = magõhõlõ magusasti; magedalt
mahaq = maaha maha
mahaqpant = .maahapant lamandunud
maheli|k, -gu, -kku38 magedavõitu; supp' om veidükese mahelik, toogõq suula! supp on veidi magedavõitu, tooge soola!
mahhe, -, -t14 mahe; vanaltsõdsõl om kygõ mahhe nägo vanatädil on kogu aeg mahe nägu; pehmegene mahhe tuul' õrn mahe tuul
mahl, mahla, .mahla30 mahl
mahlakuu, -, -d50 < .april' aprill
mahla|nõ, -dsõ, -st7 mahlane
.mahtuma, .mahtudaq, mahu79 mahtuma
mahu|tama, -taq, -da82 mahutama
mahva|k, -gu, -kut13 (suitsu)mahv
mai, -, -d53 > lehekuu
ma|iai, -jaja, -jajat4 = majajas = majjai kobras
maidsahta|ma, -q, -83 korraks maitsma
maidsu|päts', -pätsi, -.pätsi37 katsekakk
maidsõq, .maitsõ, maidsõt18 maitse
maik, maigu, .maiku37 maitse, maik
mai|kell, -kellä, -.kellä35 maikelluke
.maildõ maitsi, maad mööda
mai|lill', -lilli, -.lilli37 sinilill
maim, maimo, .maimo37 (kala)maim
maimi|k, -gu, -kut13 peenesilmaline võrk
maini|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = manitsõma nimetama, mainima
.mai|nõ, -dsõ, -st7: mainõ maa mineraalmaa; viljakas maa
maior', -i, -it4 = majjor' major
mais', maisi, .maisi37 mais
.maisõmaa, -, -d50 kuiv maa (mitte soo); mineraalmaa; olõ ei meil suud, meil om kyik' maisõmaa meil ei ole sood, meil on kõik kuiv maa; liivamaa, savimaa, ruusamaa, mullamaa - kyik' om maisõmaa liivamaa, savimaa, kruusamaa, mullamaa - kõik on mineraalmaa
mait, maida, .maita30 sõim mait, raisk, sunnik
.maitsma, .maitsaq, maidsa61 maitsma
ma|ja, -ja, -ia28 maja
majaja|s, -, (s)t15 = maiai = majas [II] = majjai kobras
majali|nõ, -(d)sõ, -st5 majaelanik; ku latsõq kodo tulõvaq, sys om majaliidsi hulga kui lapsed koju tulevad, siis on majaelanikke palju
majandus, -õ, -t9 majandus
majapidämi|ne, -se, -st5 majapidamine
majas I, makk'a e .makja, majast23 = mak'as
majas II, -(s)õ, -t11 = majas, .majja, majast22 = majajas
majaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mag'ahõllõma korduv maiustama; jäi ütsindä lavva manoq majaskõllõma jäi üksinda laua juurde maiustama
maj|jai, -aja, -ajat4 = maiai = majajas kobras
majjor', -i, -it4 = maior' major
ma'jo|nii:s', -neesi, -nii:si37 majonees
maka|ron', -roni, -.ronni38 = maka|ruu:n', -rooni, -ruu:ni37 makaron
ma|k'as, -kk'a, -k'ast22 = makjas, .makja, makjast 22 = majas [I] maias
.makjus, -õ, -t9 = mag'ahus = makk'us maius, maiustus
mak|k', -i, -ki37 magnetofon
makk'us, -õ, -t9 = .makjus
.ma'k|rõl', -rõli, -.rõlli38 makrell
ma|kun', -guna, -gunat4 = maak' moon
ma|kus, -gusa, -gusat4 = makõ [1.]
makõ, -, -t14 1. magus; magusus; ullimakõ liiga magus; 2. mage; magedus
ma'kõduu:n'la|nõ, -(d)sõ, -st5 makedoonlane
makõ|kahi, -kah'a, -.kahja43 = makõkop|p, -a, -pa31 = kahi [1.] piimast (v sõiraraasukestest) ja õllest valmistatud magus pulmajook; joogiohver
makõkürvi|ts, -dsä, -tsät13 < arbuus' arbuus
makõli|k, -gu, -kku38 1. magusavõitu; 2. magedavõitu
makõ.meitra, -, -t3 maiasmokk; meelitaja
makõ|sii:n', -seene, -sii:nt40 pilvik
makõ|tama, -taq, -da82 meelitama; külh tä makõt', a minno tä ärq es kynõlõq küll ta meelitas, aga mind ta nõusse ei saanud
maldsa|k, -gu, -kut13 nuustik, matsalka
malgu|tama, -taq, -da82 malgaga peksma; (katuse)malku panema
malk, malga, .malka30 malk, malakas
mallõ|du, -du, -tut1 jõuetu; tä om sündümisest saaniq sääne mallõdugõnõ ta on sünnist saati selline jõuetu
malm', malmi, .malmi37 > tsikun'
malts, maldsa, .maltsa30 1. malts (umbrohi); 2. maltspuit (tüve puidu heledam väline osa)
malv'†, malvi, .malvi37 malev
malõ, -, -t2 male
mamm, mamma, .mamma30 lastek jook; lats' taht mamma laps tahab juua
mamma, -, -t2 1. mamma, (vana)ema; 2. = mamm
.mammama, mammadaq, .mamma77 lastek jooma
man juures
man'ahta|ma, -q, -83 < man'ahu|tma, -taq, -da62 korraks mainima
manda|riin', -riini, -.riini37 = manda|rin', -rini, -.rinni38 mandariin
.mandli, -, -t1 mandel
mani|kör', -köri, -.körri38 = mani|küü:r', -kööri, -küü:ri38 maniküür
man|ima, -niq, -i57 > manitsõma
mani|ts, -dsa, -tsat13 narmas; taal rätil ommaq ilosaq pikäq manidsaq veeren sellel rätil on ilusad pikad narmad ääres
mani|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = mainitsõma < manima nimetama, mainima
mannõrg, -u e -a, -ut e -at13 mannerg
mano(q) juurde; manoq arvama liitma; manoq tegemä juurde tegema, paljundama
mano(q).arvami|nõ, -sõ, -st5 liitmine
mano(q)|kiri*, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja43 kaaskiri
mano(q).kiskmi|nõ*, -sõ, -st5 külgetõmme; gravitatsioon
mano(q).kiskmisvä|gi*, -e, -ke25 külgetõmbejõud; gravitatsioonijõud
mano(q)massin*, -a, -at4 = manotusmassin* paljundusmasin
mano|tama*, -taq, -da82 paljundama, kopeerima
manotus*, -õ, -t9 paljundis, koopia; paljundus
manotusmassin*, -a, -at4 = mano(q)massin*
mano(q).võtmi|nõ, -sõ, -st5 1. (kaalus) juurdevõtmine; 2. leivakõrvane; sakusment
mano(q).ütlejä*, -, -t3 > päälekäänüs*
mant juurest
mants', mandsi, .mantsi37 lastek mari, mamm
mant.ütlejä*, -, -t3 > päältkäänüs*
man.ütlejä*, -, -t3 > päälkäänüs*
mao|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat4 teismeline poiss
.mao|du, -du, -tut1 maitsetu
.maoka|= .maoka|s, -dsõ, -st5 kõhukas
-.maoli|nõ, -dsõ, -st5 = -.mao|nõ, -dsõ, -st7 -maitseline; makõmaolinõ magusamaitseline
mar'ali|nõ, -(d)sõ, -st5 marjuline
mar'a(h)n marjul
mar'ast marjult
mar'asti|k, -gu, -kku38 = maristik = maristo marjamaa, marjakoht
mar'a|ts'auk, -ts'auga, -.ts'auka30 marjakobar
mardi|k, -ga, -kat13 = mard'kas, .mard'ka, mard'kast22 tõuk, vagel, ussike; mardikas; mardigaq ommaq kapstaleheq kyik' vällä söönüq, roodsuq ommaq perrä jäänüq ynnõ tõugud on kõik kapsalehed ära söönud, ainult rootsud on alles jäänüd
.mardla|nõ, -(d)sõ, -st5 sõnakuulmatu, ulakas (lapse kohta); sõnakuulmatu, ulakas laps, marakratt; mardladsõq latsõq sõnakuulmatud lapsed
ma'rga|riin', -riini, -.riini37 margariin
margun', -i, -it13 väga mõru v kibe asi; taa viin om jo igävene margun', a iks juvvas ynnõ see viin on ju väga kibe asi, aga ikka muudkui juuakse
mari, mar'a, .marja43 mari
mari|hapu, -.hapnõ, -hapund17 magushapu
marila|nõ, -(d)sõ, -st5 mari (rahvus); mäe- ja niidümarilasõq mäe- ja niidumarid
mari|naat', -naadi, -.naati37 marinaad
ma'ri|nii:r'mä, -nii:riq, -neeri63 marineerima
maristi|k, -gu, -kku38 = maristo, -, -t1 = mar'astik
.marja marjule; läkeq marja! lähme marjule!
mark, marga, .marka30 mark (rahaühik)
mark', margi, .marki37 1. postmark; 2. (kauba) sort, liik
marmõ|laat', -laadi, -.laati37 marmelaad
mar|ran', -ana, -anat4 1. maran (taim); 2. väike punane sipelgas, raudsipelgas; ku marran' purõ, om väega hallus kui väike punane sipelgas hammustab, on väga valus
.marru marru; marutaudi; pini läts' marru koer jäi marutaudi
mars'ma, .marssiq, marsi63 marssima
marss', marsi, .marssi37 marss
mar|u, -u, -ru26 1. maru; 2. väga, tohutu(lt); maru hulga väga palju
maru|du, -du, -tut1 tohutu
maru|hain, -haina, -.haina30 koerapöörirohi; ku piniq maruhaina sööväq, sys lääväq marru kui koerad koerapöörirohtu söövad, siis lähevad pööraseks
maru.kärblä|ne, -(d)se, -st5 porikärbes
maru(h)n marus; marutõbine
marund', -i, -it13 sõim kuramus, kurivaim
maru|nõ, -dsõ, -st7 1. marune, tormine; 2. maruline; 3. marutõbine
maru|tama, -taq, -da82 märatsema, marutsema
marutuhe = marutulõ tohutult
marutõ|bi, -võ, -põ25 marutaud
mask', maski, .maski37 mask
.masla|nõ, -dsõ, -st7 väike sääsk, kihulane
.masma, .massaq, massa9 maksma
mass I, massa, .massa30 maks (maksa)
mass II, massu, .massu37 maks (maksu)
massa|hain, -haina, -.haina30 = massa|lill', -lilli, -.lilli37 sinilill; keväjä om mõtsaalonõ massahainahäitsmist sinevälläq kevadel metsaalune sinetab sinililleõitest
massang', -i, -it13 = massung' makse, maksmine
massin, -a, -at4 1. masin; 2. auto; väikenemassin sõiduauto; viomassin veoauto
massinakirotaja, -, -t3 masinakirjutaja
massinda|ma, -q, -83 masindama
massuldaq tasuta; massuldaq leht', süük', koolitus tasuta (aja)leht, söök, haridus
massuli|nõ, -dsõ, -st5 tasuline; massulinõ korgõkoolitus tasuline kõrgharidus
massung', -i, -it13 = massang'
mast', masti, .masti37 1. kaardimast; 2. laevamast; 3. õlgmatt; 4. metsatükk; ajujahil sissepiiratav ala; mõts oll' kyik' masti kaupa vällä mõõdõt ja tsihiq olliq sisse raoduq kogu mets oli tüki kaupa välja mõõdetud ja sihid olid sisse raiutud
masuuri|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 masuurikas, suli
ma|tal', -dala, -dalat4 madal
mati|dsõq, -tsidõ, -tsit13 = .matja|dsiq e -dsõq, m -tsidõ, -tsiid13 matused
.matja|rahvas, -.rahva, -rahvast22 matuselised; matjarahvalõ pakutas matusaian viina matuselistele pakutakse surnuaial viina
.matma, mattaq, mata61 matma
mats, matsu, .matsu37 1. mats (matsu); 2. kull (mäng); latsõq mängväq matsu lapsed mängivad kulli; 3. tükk, käntsakas; mats leibä, lihha, savvi käntsakas leiba, liha, savi
ma|tsin, -dsina, -dsinat4 madin, müdin
mats'ka, -, -t2 = muts'ka vanaeit, -mutt
.matskma, .matskuq, madsu64 matsuma
.matskna, -, -t3 matsumine
matsu|tama, -taq, -da82 matsutama
mat|t', -i, -ti37 matt (mahumõõt; mativili; jalamatt; tuhm)
mattu|ma, -daq, -80 mattuma; sumbuma
matus, -(s)õ, -t11 haud; matus; matusõ pääl kasusõq lilliq haual kasvavad lilled
matus|aid, -aia, -.aida33 surnuaed
matutaja*, -, -t3 summuti (autol, püstolil jm)
matu|tama, -taq, -da82 summutama
ma'tõmaatiga, -, -t3 matemaatika
ma'tõmaati|k, -gu, -kut13 matemaatik
ma'tõmaatili|nõ, -dsõ, -st5 matemaatiline
matõr|jaal', -jaali, -.jaali37 = matõr|jal', -jali, -.jalli38 materjal
.m'augri, -, -t1 sõim viriseja, vinguja
mauk, mauga, .mauka30 vaal (vaalu); hainaq ja olõq riibutasõq mauka heinad ja õled riisutakse vaalu
medi|k, -gu, -kut13 meedik
me'di|tsiin', -tsiini, -.tsiini37 = me'di|tsin', -tsini, -.tsinni38 meditsiin
me|ds'e, -ds'e, -ts'e24 = mads'a paks naine
meele|dü, -dü, -tüt1 meeletu, tohutu
meelekotus, -(s)õ, -t11 meelekoht, oim
meeleldäq meelemärkuseta, teadvusetu
meeleli|ne, -dse, -st5 = meeleperäline meelepärane; kygõ meelelidsemb süük', värv', tegemine, aoviidüs lemmiksöök, -värv, -tegevus, -ajaviide
meeleperi = meeleperrä meeltmööda
meeleperäli|ne, -dse, -st5 = meeleline
meelevalla|du, -du, -tut1 = meeleval|lus, -usa, -usat4 vallatu; üleannetu
meeli(s).kaudu mälu järgi; meeltmööda
meelikä|s, -dse, -st5 meeldiv
meeliske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv meelitsemä < meelis|.kits'mä, -.kitsiq, -kitsi63
meeli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 meenutama; järele mõtlema
meelüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv meelitsemä
meelü|tämä, -täq, -dä82 1. meelitama; veetlema; 2. lohutama
meelütäv, -ä, -ät4 meelitav; veetlev
meelütüs, -e, -t9 1. meelitus; 2. lohutus
meeniq kuni, selle aja sees; milleni; meeniq ma sinnäq lätsi, seeniq oll' tä jo ärkiq lännüq kuni ma sinna läksin, oli ta juba läinud; näütäq mullõ tuu kotus, meeniq ma minemä piät näita mulle see koht, milleni ma minema pean
meeraka|= meerakõ|nõ, -sõ, -ist8 Meerapalu elanik
meerikla|nõ, -(d)sõ, -st5 = ameeriklanõ ameeriklane
meeste|rahvas, -.rahva, -rahvast22 mees, meesterahvas
mehehüs, -e, -t9 mehisus
meheke|ne, -se, -ist8 meheke; mehike
meheli|k, -gu, -kku38 mehelik
meheli|ne, -dse, -st5 abielus, mehel; meheline naanõ abielunaine
mehena|anõ, -asõ, -ist8 abielunaine
mehe|ne, -dse, -st7 mehine
meheste tublisti, palju
mehidse|aid, -aia, -.aida33 mesila
mehikua|nõ, -dsõ, -st7 kärjekirja muster (kudumitel)
mehilä|ne, -(d)se, -st5 = mehi|ne, -dse, -st7 mesilane
mehka, -, -t2 Mõniste valla meeste hüüdnimi
mehkeldä|mä, -q, -83 mehkeldama
meier', -i, -it4 meier
.meisli, -, -t1 meisel
meisterdä|mä, -q, -83 meisterdama
meistre, -, -t3 meister
mekel|müts, -mütsü, -.mütsü37 lastehirmutis
mek|k', -i, -ki37 maitse
.mek'mä, mekkiq, meki63 maitsema
.meksä, -, -t3 maitsev
.meksämä, meksädäq, .meksä30 korraks maitsema
meldsas, .meltsa, meldsast22 rohe- ja hallrähn
melon', -i, -it4 > mesikürvits*
memm', memme, .memme35 memm, (vana)ema
menüü, -, -d50 menüü
merehü|dsi, -dse, -st41 kivisüsi
mere|mii:s', -mehe, -mii:st39 meremees
mere|ruu:ds, -roodsu, -ruu:dsu37 pilliroog
meres, -(s)e, -t11 tihedasilmaline noodakujuline tõmbevõrk (nt viidikate püüdmiseks)
meri, mere, merd41 meri
merilde meritsi, merd mööda; Suumõ saa merilde rutõmb ku maildõ Soome saab meritsi rutem kui maitsi
merni|k, -gu, -kut13 mõõdunõu
mesi, mii:, mett42 mesi
mesikäp|p, -ä, -pä35 mesikäpp, karu
mesikürvi|ts*, -dsä, -tsät13 < melon' melon
mesi|leib, -leevä, -.leibä34 õietolm
mesi|ne, -dse, -st7 mesine, mesimagus
mesini|k, -gu, -kku38 mesinik
mesipak|k, -o, -ko37 = mesi|puu, -, -d50 taru
mess', messi, .messi37 = mõss' meski (leotis õlle v viina tegemiseks)
me|tall', -talli, -.talli37 metall
metod', -i, -it13 meetod
.metri, -, -t3 = mii:tre = mii:tri meeter
me|täl', -däli, -dälit4 medal
mi, mi, meid = mii:q me
midä vt miä
midäs mida (siis); midäs ma tii? mida ma (siis) teen?
migula|päiv, -päävä, .päivä35 = mikul' > nigulapäiv
.mihkli|päiv, -päävä, -.päivä35 mihklipäev, 29. september
mii:|kärg', -käre, -.kärge34 meekärg
mii:l', meele, mii:lt40 meel; teadvus; mõistus; miilde tulõma meenuma, meelde tulema; miilde tulõtama meenutama, meelde tuletama; tä om ilma meeleldäq e täl om miil' mant ärq ta on teadvuseta; täl om niguq miil' pääst ärq ta on nagu meeletu
.miildü|mä, -däq, -80 vaibuma, rahunema
mii:ldü|mä, -däq, -80 = mii:ldümä, mii:ldüdäq, meelü79 meeldima; mullõ taa miildüs e meelüs mulle see meeldib
mii:ltpite(h)n meeltmööda
miin', miini, .miini37 miin
miini.hiitjä, -, -t3 miinipilduja
mii:q, mii:q, meid = mi meie
mii:s', mehe, mii:st, m omast mii:hi, m alaleü mehile39 mees
mii:tre, -, -t3 = mii:tri, -, -t1 =.metri meeter
.mikri, -, -t1 mikrofon
mi|kul', -gula, -gulat4 = migulapäiv > nikul'
mill'ard', -i, -it13 miljard
mille miks; a mille? aga miks?
milles miks (siis); milles sa nii tiit? miks sa (siis) nii teed?
milli.liitri, -, -t1 milliliiter
milli.metri, -, -t1 = millimii:tre, -, -t3 = millimii:tri, -, -t1 millimeeter
.mill'on, -a, -at4 miljon
min|a, -o, -no mina; kas ti minno kynõlõt? kas te räägite minust?
minehtä|mä, -q, -83 = mineh(t)ümä [1.] = minestämä minestama
minehtüs, -e, -t9 = minestüs minestus
mineh(t)ü|mä, -däq, -84 1. = minehtämä = minestümä; 2. korda minema, edenema; täl tüü minehüs tal töö edeneb
mine|k', -gi, -kit13 = mineng minek; pääväminek' päikeseloojang
minemä, minnäq, lää, kesks lännüq, kesks mint, 3. p lätt, min 1. p lätsi, min 3. p läts'55 minema; tä lätt mu mant minemä ta läheb mu juurest minema
mineng, -u, -ut13 = minek'
minestä|mä, -q, -83 = minestü|mä, -däq, -84 = minehtämä = mineh(t)ümä [1.]
minestüs, -e, -t9 = minehtüs
minev(ä).aasta(ga) < mullu möödunud aasta(l), mullu
minev(ä).aastaga|nõ, -dsõ, -st5 = minev(ä).aasta|nõ, -dsõ, -st7 < mullunõ möödunudaastane, mullune
minevi|k, -gu, -kku38 = minnevaig* minevik
minevä|ne, -dse, -st5 möödunud, eelmine; minevädsel kõrral möödunud e eelmisel korral
mi'nistri, -, -t1 minister
mink vt miä
.minkaq millega
.minkas millega (siis)
.mink'mä, .minkiq, mingi63 minkima
minkperäst mispärast, millepärast, miks
mink.tarbis milleks, mistarvis, mille jaoks
min|nev, -evä, -evät4 1. möödunud, eelmine; minevä kõrd e mineväl kõrral möödunud e eelmisel korral; 2. minev, menukas
minnevaig*, minev(ä)ao e minnevao, minevät.aigo e minnev.aigo36 = minevik minevik; liht-, täüs'-, inneminnevaig liht-, täis-, enneminevik
min|nij, -ijä, -ijät4 minia
minnä|k, -gu, -kut13 kadunuke; ma ikõ umma minnäkut ma nutan oma kadunukest taga
min|o, -o, -no26 minek, menu; kulu, väljaminek; kaubal oll' laadun hää mino kaubal oli laadal hea minek; Mannil om minno Mannil on menu; täl om raha mino suur', pereht om pall'o tal on suured väljaminekud, pere on suur
mino|t', -di, -tit13 minut
mir|rul', -uli, -ulit4 = mir|run', -uni, -unit4 mürgel; rotiq tegeväq tarõ pääl mirulit rotid mürgeldavad pööningul
mirulda|ma, -q, -83 mürgeldama
mis missugune, mis (ainult umbmäärases siduvas tähenduses); kaemiq, mis näo tä tege vaatame, mis näo ta teeb; ei tulõq miilde, mis päiv oll' ei tule meelde, mis päev oli
.mitmus, -õ, -t9 mitmus
.mitmõgese = .mitmõ.keske((h)n) = .mitmõ.kõisi = .mitmõ.kõistõ mitmekesi
.mitmõ|s, -nda, -ndat4 mitmes
.mitmõviisili|ne, -dse, -st5 mitmesugune
.mit'mä, .mittiq, miti63 mettima, lõnga metiga immutama, vanutama
mit|t', -i, -ti37 mett, linaseemnetest keedetud kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks, ka loomade ravimiseks
mitte > joht
mitu, .mitmõ, mitund16 mitu
miä, mink, midä e mitä mis; miä seo om? mis see on?; tuu, miä ma ütli see, mis ma ütlesin
.miäkiq, .minkagiq, midägiq miski
moki|tama, -taq, -da82 muigutama
mokitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv mokitama
mok|k, -a, -ka31 mokk; asi moka(h)n asi mokas
moko, -, -t2 suur, rumal, uhke, võimukas inimene v valitsus; no tuu maavanõmb oll' üts' moko külh no too maavanem oli küll üks täispuhutud lollpea
moks', moksi, .moksi37 = mukk noor, väike loom; nolk; härä-, ahunamoks' väike härg, ahvenanolk
moksala|nõ, -(d)sõ, -st5 mokša
mold', moldi, .moldi37 > ruih
moldovla|nõ, -(d)sõ, -st5 moldovlane
molista|ma, -q, -83 = mulistama mulistama
molis|õma, -taq, -õ87 = mulisõma mulisema
mo|l'o, -l'o, -ll'o26 rumal, loll, tobu
molohk, -a, -at13 = murahk = murak murakas
mol'o|nõ, -dsõ, -st7 rumal, loll; tuu oll' sääne mol'onõ pois'kõnõ see oli selline rumal poiss
mol'o|tama, -taq, -da82 rumalusi tegema; mõttetult, tegevusetult vahtima
moodor', -i, -it4 = mo(o)tor'
moods'a, -, -t2 vanaeit, vanamoor
mooduli|nõ, -dsõ, -st5 -moeline; moodne; vanamoodulinõ vanamoeline; moodulidsõq rõivaq moodsad riided
mooduoppu|s*, -(sõ), -(s)t10 vormiõpetus, morfoloogia
moodu|tama, -taq, -da82 moodustama; kujundama; vormistama; vormima
moodutus, -õ, -t9 moodustus; kujundus; vormistus; vormimine
mooga|tama, -taq, -da82 vigurdama, teesklema
moonakõ|nõ, -sõ, -ist8 = moona|mii:s', -mehe, -mii:st39 moonakas
.moos'ka, -, -t3 sõbralik, mõnus, lahe; tä om väega moos'ka miis' ta on väga lahe mees
mo|raal', -raali, -.raali37 = moral', -i, -it4 moraal
.mordvala|nõ, -(d)sõ, -st5 mordvalane
mor|o, -o, -ro26 = muro [1.] muru; õu; ajaq auto moro pääle! aja auto õuele!; moro om muanõ ja aidaedüne asonõ õu on porine ja aidaesine prahine
morsi(h)n mossis
morss', morsi, .morssi37 mossis inimene
mo(o)tor', -i, -it4 = moodor' mootor
mo|tsil, -dsila, -dsilat4 linaligu; auk, lomp
.mua|nõ, -dsõ, -st7 porine; mudane
.mua|tama, -taq, -da81 poriseks v mudaseks tegema
.muatus, -õ, -t9 porine v mudane koht; mülgas
mu|da, -a, -ta27 pori; muda
mudakurvi|ts, -dsa, -tsat13 koovitaja
mudala|nõ, -(d)sõ, -st5 väike sääsk, kihulane
muda|parts', -pardsi, -.partsi37 = laanõparts' = mõtsparts' piilpart
mudas|kund, -kunna, -.kunda32 lodu, lodumets, soine võserik
mu|di, -di, -ti26 eit, (vana)mutt
mudila|nõ, -(d)sõ, -st5 mudilane
mudsahta|ma, -q, -83 musi andma, korra musutama
mudsah(t)us, -õ, -t9 musu
mu|dsu, -dsu, -tsu26 mõistus, aru
mudsu|kas, -ga, -kat15 arukas
muguq = muudku(q) muudkui
mugõl = mugyl', mugla, .mukla47 = mukl seebipära, seebikeetmise sete
muhahõ|(l)lõma = muhaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = muhel|õma, -daq, -õ85 muhelema
muhe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 kohedaks, tahedaks, muhedaks muutuma; ku maa nakkas muhenõma, sys või jo viljä naadaq tegemä kui muld hakkab kohedaks muutuma, siis võib juba hakata vilja külvama
muhe|tama, -taq, -da37 1. haljendama, rohetama; muro ja mõts muhetas õu ja mets haljendab; 2. õhetama, punetama; punastama; tä om nii häüläs, muguq muhetas ynnõ ta on nii häbelik, muudkui aina punastab
muhk, muhu, .muhku36 muhk
.muhkliga|nõ, -dsõ, -st5 muhklik
muial = mujjal mujal
muialt = mujjalt mujalt
muialõ = mujjalõ mujale
muido muidu
muidokiq = muidokinaq muidugi
mujjal = muial
mujjalt = muialt
mujjalõ = muialõ
mu|kav, -gava, -gavat4 mugav
muki|tama, -taq, -da82 1. mukkima; mukitas ja säädeles var'okaehtusõ iih mukib ja seab end peegli ees; 2. pudistama, pudikeelt rääkima
mukitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 suurustama
muk|k, -u, -ku37 = moks' noor, väike loom; nolk; tan järven muud olõ-iq ku ahunamukuq siin järves muud ei ole kui ahvenanolgid
mukl, mugla, .mukla47 = mugõl
mukõlda|ma, -q, -83 sagima; sekeldama
mukõlus, -õ, -t9 sagin; sekeldus
mukõrda|ma, -q, -83 > ukõrdama [1.]
mukõrus, -õ, -t9 ukerdaja; kai, et üts' väikene mukõrus paistus, tull' lähkembähe: uma lats' oll' vaatasin, et üks väikene ukerdaja paistab, tuli lähemale: oma laps oli
mul'ahta|ma, -q, -83 mulksatama
mul'ah(t)us, -õ, -t9 mulksatus
mu|l'a(ha)ma, -ll'aq e -l'adaq, -ll'a e -l'aha88 mulisema
muld, mulla, .mulda32 1. muld; 2. rauk, muldvana inimene
.muldama, mulladaq, .mulda30 muldama
muld|hirs', -hirre, -hirt49 hoone alumine palk (nurgast tapitud palkide all)
.muldre, -, -t3 = .muldri|k, -gu, -kku38 mulder, vundamendi väljaulatuv muldäär
mulga|tama, -taq, -da82 mulksuma, mulisema; lobisema
mulga|ts', -dsi, -tsit13 lobiseja
mulgu|tama, -taq, -da82 augustama; pilutama (pilutikandiga kaunistama)
mulgõli|nõ, -dsõ, -st5 = .mulkliganõ
mulista|ma, -q, -83 = molistama mulistama
mulis|õma, -taq, -õ87 = molisõma mulisema
mulk, mulgu, .mulku37 auk; mulk, avaus; hamba seen om mulk hambas on auk; aknõmulk aknaava
mulk', mulgi, .mulki37 mulk, Mulgimaa elanik
.mulkliga|nõ, -dsõ, -st5 = mulgõlinõ auklik, mulguline; mulkliganõ tii, rõivas auklik tee, riie
mulksahta|ma, -q, -83 mulksatama
mulksah(t)us, -õ, -t9 mulksatus
.mulksma, .mulksuq, mulksu64 mulksuma
.mulksna, -, -t3 mulksumine
.mul'kus, -õ, -t9 molkus
mull', mulli, .mulli37 mull
mullakõ|nõ, -sõ, -ist8 vanake, rauk
mulla|nõ, -dsõ, -st7 mullane
mul|lin, -ina, -inat4 mulin
mullitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = munitõ(l)lõma toitu sorima, valima, isutult, närvalt sööma; miä sa tan mullitõlõt, süüq nobõhõlõ! mis sa siin sorid, söö ruttu!
mullu > minev(ä).aasta(ga)
mullu|nõ, -dsõ, -st7 > minev(ä).aastaganõ
multi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 lastek multikas, multifilm
mun|a, -a, -na26 muna
muna|k, -gu, -kut13 šarniir, liigend
munakot|t', -i, -ti37 munandikott
muna|kuu:k', -koogi, -kuu:ki37 tort
munakõlla|nõ, -dsõ, -st7 = munasor|a, -a, -ra26 munakollane, (muna)rebu
muna|tama, -taq, -da82 hellitama; taa lats' om pall'o ärq munatõt see laps on liialt hellitatud
muna.valgõ, -, -t3 munavalge
munaveerütüs, -e, -t9 munaveeretamismäng
.mundri, -, -t1 munder
munitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mullitõ(l)lõma
munk, munga, .munka31 munk
munn', munni, .munni37 vulg munn, peenis
munn'mägär', -i, -it4 kohitseja
munnõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi24 ülestõusmispüha, lihavõttepüha
mun|õma, -nõq, -õ, min 1. ja 3. p .munni69 > luu:ma [2.]
murahk, -a, -at13 = mura|k, -ga, -kat13 = molohk murakas
.murdama, murradaq, .murda30 = .murdsama korra murdma
.murdja, -, -t3 murdja, kiskja; susi ja kahr ommaq murdjaq hunt ja karu on kiskjad
.murdma, (.)murdaq, murra66 murdma
.murdsama, murrastaq, .murdsa76 = .murdama korra murdma; taa piinü pulga võit niisama poolõs murrastaq selle peene pulga võid niisama pooleks murda
.murdu = murru(h)n murdu
.murduma, .murdudaq, murru79 murduma
.murdõlõma, murrõldaq, .murdõlõ85 maadlema, taplema, kaklema; pingutades midagi tegema; purssima; ku häbendeles võro kiilt kynõldaq, sys murdõlõs kiräkiilt kui häbeneb võru keelt rääkida, siis pursib kirjakeelt
muris|õma, -taq, -õ48 torisema; surisema
mur|o, -o, -ro26 1. = moro muru; õu; 2. (leiva)viil
muro.kaap|õq, m -idõ, -it18 kevadised villad
muromun|a, -a, -na26 murumuna (seen)
muro(s)pes|ä, -ä, -sä24 sipelgapesa
murrah(t)u|ma, -daq, -84 äkki murduma
murrahu|tma, -taq, -da62 korra murdma
murra|k, -gu, -kut13 (keele)murrak
mur|rin, -ina, -inat4 torin; surin
murru(h)n = .murdu murdu; rahvast oll' murru(h)n rahvast oli murdu
.murrõli|nõ, -dsõ, -st5 = murõhinõ
murrõq, .murdõ, murrõt19 (keele)murre, dialekt
murs'a, -, -t2 räpane inimene v loom
murs'a|tama, -taq, -da82 = mursõnda|ma, -q, -83 ennast ära määrima
.murtu|süä, -.süäme, -süänd16 murtudsüda (lill)
murõh, .murrõ, murõht20 = murõq
murõhi|nõ, -dsõ, -st5 = .murrõlinõ = murõlinõ murelik
murõhta|ma, -q, -83 = murõtama muretsema
murõl', -i, -it4 murel
murõli|k, -gu, -kku38 murelikuvõitu; nukker
murõli|nõ, -dsõ, -st5 = murõhinõ
murõq, .murrõ, murõt18 = murõh mure; hool
murõ|tama, -taq, -da82 = murõhtama
muska|t', -di, -tit13 muskaat; muskat'pähkmäs, -vein muskaatpähkel, -vein
.muskli, -, -t1 muskel
.mu's|lim', -limi, -.limmi38 moslem, islamiusuline, muhamedlane
mu|s'o, -s'o, -ss'o26 musi
mus'o|tama, -taq, -da82 musitama
must, musta, .musta31 must (värv); must, määrdunud
.mustama, mustadaq, .musta77 mustama (mustendama; laimama); mustaks värvima; mineq kaeq, miä tuu mustas sääl tii pääl, kas myni maka vai om ärq koolnuq? mine vaata, mis see mustab seal tee peal, kas mõni magab või on surnud?; saq mustaku-i tõist, mõtlõq perrä, egaq sa esikiq targõmb olõ-iq! sa ära musta teist, mõtle järgi, ega sa isegi targem ei ole!; ma nakka rõivast mustama hakkan riiet mustaks värvima
mustaq.hambaq, m .mustõ.hambidõ, .mustõ.hambit23 tungalterad
musta|tama, -taq, -da82 mustaks tegema, ära määrima; mustigaq mustatasõq suu ärq mustikad teevad suu mustaks
mustavereli|ne, -dse, -st5 mustaverd, mustavereline
mustavere|suu:n'*, -soonõ, -suu:nt40 veen
musti|k, -ga, -kat13 = must'k(as) mustikas
mu(i)sti|nõ, -dsõ, -st7 = .mu(i)stõhavvanõ 1. muistne; 2. < põlinõ põline, väga ammune; miiq olõ siin mustidsõq eläjäq v olõjaq me oleme siin põlised elanikud
.mustja|= .mustja|s, -dsõ, -st5 mustjas
must'k(as), .must'ka, must'kast15 = mustik
.mustla|nõ, -(d)sõ, -st5 mustlane
.mustnõma, mustõdaq, .mustnõ75 määrduma; mustõnuq rõivaq määrdunud riided
must'okõ|nõ, -sõ, -ist8 väike must sipelgas
.mustri, -, -t1 muster
.mustrili|nõ, -dsõ, -st5 mustriline
musträ(ä)stäs, musta.rä(ä)stä, .mustarä(ä)stäst22 musträstas
musttuhat, mustatuhandõ, .mustatuhandõt13 musttuhat
.mustu|ma, -daq, -80 mustaks minema, mustuma
.mustus, -õ, -t9 mustus
.mu(i)stõ = .mu(i)stõhavva = .mu(i)stõl.aiga = muuhavva (enne)muiste, väga ammu, palju aega tagasi; tuu oll' mustõlaiga, kiä tuud inämb mälehtäs see oli väga ammu, kes seda enam mäletab
.mu(i)stõhavva|nõ, -dsõ, -st7 = mu(i)stinõ = muuhavvanõ 1. muistnõ; 2. põline, väga ammune
.mu(i)stõl.aiga = .mu(i)stõ
mustõlda|ma = mustõrda|ma, -q, -38 manguma, lunima, nuruma; pealetükkivalt pakkuma, reklaamima; mustõldas man seeniq, ku piät tälle andma mangub su juures seni, kui pead talle andma; telekan mustõrdõdas nii kavva, ku ostatkiq ärq televiisoris reklaamitakse nii kaua, kui ostadki ära
mustõ|tama, -taq, -da82 mustendama; mustikit om nii et maa mustõtas mustikaid on nii et maa mustendab; lumi om ärq sulanuq, maa jo mustõtas lumi on sulanud, maa juba mustendab
muti|k, -ga, -kat13 putukas; suvõl om kyik' maa ja ilm kygõsugumaidsi mutikit täüs' suvel on kõik maa ja ilm kõiksuguseid putukaid täis
muti(h)n rikkis; auto om mutin auto on rikkis
muting, -u, -t13 viga; rike
muti|tama, -taq, -da82 1. korrastama, korda seadma; kiä taad morro mutitas ja purru kokko pühksäs kes seda õue korda seab ja puru kokku pühib; 2. = mut'utama
.mutri, -, -t1 mutter
muts, mutsu, .mutsu37 = .muts'ka vanaeit, -mutt
mutsa|k, -gu, -kut13 = mütsäk komps; nutsakas; hunnik
muts'ka, -, -t2 = mats'ka = muts
mutt'ama, mut'adaq, mutt'a77 jäljendama, matkima
mutti rikki; saq olõt mu raadio mutti käändnüq sa oled mu raadio rikki ajanud
mutt'u|ma, -daq, -80 ebaõnnestuma; taa tüü mul mutt'u see töö mul ebaõnnestus
mu|tur', -dura, -durat4 rattarumm
mut'u|tama, -taq, -da82 = mutitama [2.] segama, häirima; rikkuma; mut'utagu-i minno! ära mind sega!; minno tuu ei mut'udaq mind see ei häiri; sa olõt mu tüü ärq mut'utanuq sa oled mu töö ära rikkunud
muu, -, -d50 muu
muu:, -, -d52 (koristatud) põld; kanaq kääväq olismuu pääl terri ots'man kanad käivad koristatud kõrrepõllult teri otsimas; kardohkamuu pääle om sitt ärq veet koristatud kartulimaale on sõnnik veetud
muu:d, moodu, muu:du37 mood; vorm; laad; moodu perrä rõivin moodsalt riides; synamuud* keel sõnavorm
muudatus, -õ, -t9 muudatus
muudku(q) = mugu(q) muudkui
muu:du moodi; tä om väega muq muudu ta on väga minu moodi
muudus, -(s)õ, -t11 = .muutus muutus
muuhavva = .mu(i)stõhavva: muuhavva, ku nimäq viil olliq latsõdsõq palju aega tagasi, kui nad olid veel lapseohtu
muuhavva|nõ, -dsõ, -st7 = .mu(i)stõhavva|
muuk|raud, -ravva, -.rauda33 muukraud
muu:n, moona, muu:na31 moon (moona)
muu:n', mooni, muu:ni37 moon (mooni)
muu:r', moori, muu:ri37 moor, eit
muusiga, -, -t3 = .muus'ka, -, -t3 muusika
muusõ|um', -umi, -.ummi38 muuseum
.muu|tama, -taq, -da81 moondama; nõid muutas mehe kunnas nõid moondab mehe konnaks
.muutma, .muutaq, muuda61 muutma
muu:ts', moodsi, muu:tsi37 ämmaemand
muu:tsa, -, -t3 kena; nägus; mul vanamiis' presse iks püksele pruhviq ka sisse, sis oll' nigu muutsamb vällä minnäq mul vanamees pressis ikka pükstele viigid ka sisse, siis oli nagu kenam välja minna; Juula om õigõq muutsa näogaq tütrigugõnõ, õkva muutsa pääle kaiaq Juula on õige kena näoga tüdruk, kohe kena otsa vaadata
.muutu|ma, -daq, -80 muutuma
.muutus, -õ, -t9 = muudus
|du, -du, -tu26 mõdu
mõgli|ma, -daq, -88 = mõiõldama peksma, nüpeldama
mõheriibatus, -õ, -t9 kaapekakk
mõhis|õma, -taq, -õ87 = mymisõma mõmisema
mõhk, mõhe, .mõhkõ79 leivaküna
mõhn, mõhna, .mõhna31 kühm; pässä-, jalamõhn pöidla-, jalapäkk
.mõikama, mõigadaq, .mõika77 = .mõrkama [2.] mõikama, mõjuma
.mõisa, -, -t3 mõis
.mõisa|herr, -herrä, -.herrä35 mõisnik, mõisahärra
.mõisaprovva, -, -t2 mõisaproua
.mõisavalitsõja, -, -t3 mõisavalitseja
.mõisni|k, -gu, -kut13 mõisnik
mõista, -, -t2 = mõistali|nõ, -dsõ, -st5 arukas, mõistlik; tiä um mõista inemine, tuugaq ajat hüä meelegaq juttu, kiä mõista um ta on mõistlik inimene, sellega ajad hea meelega juttu, kes mõistlik on
mõista|tama, -taq, -da82 = mõistutama mõistatama
mõistatus, -õ, -t9 mõistatus
mõistatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mõistutõ(l)lõma = korduv mõistatama
.mõistli|k, -gu, -kku38 mõistlik
.mõistma, .mõistaq, mõista61 1. oskama; 2. mõistatama
.mõistmaldaq mõistmatu
.mõistus, -õ, -t9 mõistus
mõistu|tama, -taq, -da82 = mõistatama mõistatama
mõistutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mõistatõ(l)lõma korduv = mõistatama
|ius, -jusa, -jusat4 = mõjjus
mõiõlda|ma, -q, -83 = mõglima peksma, nüpeldama
mõj|jus, -usa, -usat4 =|ius mõjus, mõjuv
mõjo, mõo, mõjjo e mõio27 mõju
mõl|a, -a, -la28 aer; mõla
mõlk'ma, .mõlkiq, mõlgi63 mõlkima; peksma
mõlõmb|aq, m -idõ, -it13 mõlemad
.mõoka|s, -, -t15 mõjukas
.mõo|ma, -daq, -68 mõjuma
.mõo|tama, -taq, -da81 mõjutama
.mõotus, -õ, -t9 mõjutus, mõju
mõrah(t)u|ma, -daq, -84 1. = mõrih(t)uma; 2. mõruks muutuma
mõraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mõroskõ(l)lõma
mõrd, mõrra, .mõrda33 mõrd
mõrdsu|k, -ga, -kat13 mõrtsukas
mõr|i, -i, -ri26 = mõrrõq
mõrih(t)u|ma, -daq, -84 = mõrah(t)uma [1.] = mõristuma = mõrõnõma = mõrõstuma mõranema
mõrimõr|rõv, -õva, -õvat4 väga mõru
mõristu|ma, -daq, -84 = mõrih(t)uma
mõris|õma, -taq, -õ87 möirgama, mörisema
.mõrkama, mõrgadaq, .mõrka77 1. mõru v kibe olema, mõrult v kibedalt maitsema; kiisla mõrkas, selle et jahuq ommaq vanaq kaerakilel on mõru maitse, sest jahu on vana; süük' oll' nii soolanõ, et parlaq viil mõrkas suuhn vasta söök oli nii soolane, et praegu veel on kibe maitse suus; 2. = .mõikama mõikama, mõjuma; mõrka-iq toolõ poisilõ üts'kiq ütlemine ei mõju sellele poisile ükski ütlemine
.mõrkja|= .mõrkja|s, -dsõ, -st5 = .mõrksa, -, -t3 = mõrolik mõrkjas
mõr|o, -o, -ro26 1. mõru; 2. = mõrohus mõrudus
mõro|hain, -haina, -.haina30 kirburohi (rohttaim)
mõrohus, -õ, -t9 = mõro [2.] mõrudus
mõroli|k, -gu, -kku38 = .mõrkjanõ
mõro|ritk, -rida, -.ritka32 mädarõigas
mõroskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = mõraskõ(l)õma pahutsema, vihane olema
mõrosta|ma, -q, -83 kurjustama
mõrrõq, .mõrdõ, mõrrõt19 = mõri mõra
mõr|rõv, -õva, -õvat4 mõru
.mõrsja, -, -t3 < pruut' pruut; kallim
.mõrsja.and|õq, m -idõ, -it19 veimed, veimevakk, mõrsja kingid pulmalistele; kaasavara
mõrõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = mõrõstu|ma, -daq, -84 = mõrih(t)uma mõranema
mõsiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .mõskma
mõsk, mõsu, .mõsku36 = mõsu: kas mõsk om ärq mõst? kas pesu on pestud?
.mõskma, .mõskõq, mõsõ65 pesema
.mõskm|õq, m -idõ, -it16 pesuvesi; sulp
.mõsku|ma, -daq, -35 enesekoh pesema, pestud saama, puhtaks minema; auto mõskus vihmagaq puhtas auto läheb vihmaga puhtaks; ma käü poodin niikavva ku mõsu massinan mõskus ma käin poes niikaua kui masin pesu peseb
mõss', mõssi, .mõssi37 = mess' meski (leotis õlle v viina tegemiseks)
mõs|u, -u, -su26 = mõsk pesu; mõsunäpp' pesupulk
mõtiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 mõtisklema
.mõtli|k, -gu, -kku38 mõtlik
.mõtlõma, mõtõldaq, .mõtlõ78 mõtlema
mõts, mõtsa, .mõtsa30 mets
mõtsali|nõ, -(d)sõ, -st5 metsaline, koletis
mõtsa|mii:s', -mehe, -mii:st39 metsamees, metsas töötaja; metsavend
mõtsa|nõ, -dsõ, -st7 metsane
mõtsapüv|i, -e, -ve24 laanepüü (lind)
mõtsa|vaht', -vahi, -.vahti36 metsavaht
mõtsa|veli, -ve(l)le, -.veljä e -.velle43 metsavend
mõts(a)el|läi, -äjä, -äjät4 metsloom
mõts|härg, -härä, -.härgä34 ürgveis, tarvas
mõtsi|k, -gu, -kut13 metsik
mõts|kits', -kitsõ, -.kitsõ35 metskits
mõts|kund, -kunna, -.kunda32 metskond
.mõtsli|k, -gu, -kku38 metsikuvõitu; taa om maahajätet ja mõtslik kotus see on mahajäetud ja metsikuvõitu koht
mõts(a)maasi|k, -ga, -kat13 metsmaasikas
mõts(a)mehi|ne, -dse, -st7 metsmesilane
.mõtsni|k, -gu, -kku38 metsnik
mõts|pahr, -pahru, -.pahru37 metskult
mõts|parts', -pardsi, -.partsi37 = laanõparts' = mudaparts' piilpart
mõts(a)tsi|ga, -a, -ka29 metssiga
mõtus, -(s)õ, -t11 metsis
mõtõlus, -õ, -t9 mõtlus, mõtisklus, meditatsioon, kontemplatsioon
mõtõl|õma, -daq, -õ85 mõtisklema, mediteerima
mõt|õq, -tõ, -õt18 mõte
mõtõssi(h)n mõtetes, mõttes; tä om nii mõtõssin, et ei kuulõq ei näeq ta on nii mõtetes, et ei kuule ega näe
mõurahta|ma, -q, -83 möiratama
.mõurama, mõuradaq, .mõura77 = .mäürämä = .möürämä lõugama; möirgama
mädsäri|k, -gu, -kku38 lühike tüse olevus, paksuke
|dä, -ä, -tä25 mäda
mädähüs, -e, -t9 mädanemine, mädanik
mädäli|k, -gu, -kku38 mädavõitu
mädänemä, .määdäq, mädäne, kesks .määnüq89 mädanema
mädäni|k, -gu, -kku38 mädanik
.mäe(l)|ne, -dse, -st5 ülemine, mäel asetsev
.mäe|ne, -dse, -st7 = mägine mägine; mäedse maa pääl om rassõ põldo arriq mägisel maal on raske põldu harida
mägesti|k, -gu, -kku38 = mägistik
|gi, -e, -ke25 mägi
mägi|ne, -dse, -st7 = .mäene
mägisti|k, -gu, -kku38 = mägistü, -, -t1 = mägestik mäestik
mäheq, .mähk'me, mähend16 mähe, side
.mähkelemä, mäheldäq, .mähkele85 = mähähe(l)lemä = mähälemä = .mühkelemä hullama; tõuklema, rabelema
.mähk'mä, .mähkiq, mähi13 mähkima
.mähksämä, mähästäq, .mähksä76 ruttu kergelt mähkima; mähksäq mul sõrm' kinniq! mähi mul ruttu sõrm kinni!
mähkä, -, -t2 nätske; mähkä leib nätske leib
.mähkü|mä, -däq, -80 mähkuma
mähähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = mähäl|emä, -däq, -e85 = .mähkelemä
mähüs, -(s)e, -t11 side, mähis
mäih, mäihä, .mäihä35 mähk
mäkerdä|mä, -q, -83 määrima, mäkerdama
mäkä|tämä, -täq, -dä82 = mökätäma mökitama
mälehtä|mä, -q, -83 1. mäletama; 2. mälestama; 3. mäletsema
mälehtäväst = mälehtümäst mäletamisest saati; mäletamist mööda; muq mälehtäväst niipalju e niikaua kui mina mäletan
mäleh(t)üs, -e, -t9 1. mälestus; 2. mäletamine, mälu; 3. mäletsetav toit
mäl|o, -o, -lo26 mälu
.mäl(d)sä, -, -t3 lääge, läila, imal; taa kissel' sai väega mälsä see kissell sai väga lääge
mälv', mälvi, .mälvi37 linnu rind, mälv
mämm', mämmi, .mämmi37 nätske leib
mämmä|tämä, -täq, -dä82 = mäm|ä()mä, -mäq e -ädäq, -mä e -ähä88 ebaselgelt rääkima, mõmisema; midäs sa mämähät, kynõlõq selgehe! mis sa mõmised, räägi selgesti!
mäng, mängo, .mängo37 mäng
.mäng'mä, .mängiq, mängi63 mängima
mängä|tämä, -täq, -dä82 mängitama
.mäntli, -, -t1 mantel
märdikuu, -, -d50 = .märtekuu < no'(v)vembri november
märdi|päiv, -päävä, -.päivä35 = .märtepäiv = .märtnäpäiv mardipäev, 10. november
märdi|ruu:s', -roosi, -ruu:si37 < krü'säntem' krüsanteem
märdi|sant', -sandi, -.santi37 = .märtnäsant' mardisant
märgüs, -(s)e, -t11 märguanne, vihje; märkus
märgü|tämä, -täq, -dä82 mõtlema, aru pidama
.märhämä, märhädäq, .märhä77 mürama
märi|kahr, -kahru, -.kahru37 toriseja; rämeda häälega inimene; miä sa tah märiset nigu vana märikahr, olõt ärq pahanuq vai? mis sa siin torised nagu vana toriseja, oled pahane või?
märis|emä, -täq, -e48 mõmisema
märk, märgo, .märko37 mõistus; märko andma märku andma
märk', märgi, .märki37 märk, tähis
.märk'mä, .märkiq, märgi63 1. mõtlema; kavatsema; mi märge sanna küttäq mõtlesime sauna kütta; taad asja piät märk'mä selle asja üle tuleb mõelda; 2. märkima
.märksä, -, -t3 arukas, nutikas, tark
.märrämä, märrädäq, .märrä30 = märähämä
märss', märsi, .märssi37 märss
.märte|kuu, -, -d50 = märdikuu november
.märte|päiv, -päävä, -.päivä35 = .märtnä|päiv, -päävä, -.päivä35 = märdipäiv mardipäev, 10. november
.märtnä|sant', -sandi, -.santi37 = märdisant' mardisant
märts', märdsi, .märtsi37 > paastukuu
mär|ä, -ä, -rä24 mära
mär|ähämä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = .märrämä hullama, mürama; latsõq märähäseq kyik aig, püsü-i paigan sukugiq lapsed hullavad kogu aeg, ei püsi üldse paigal
mäss, mässo, .mässo37 mäss, ülestõus
.mässelemä, mässeldäq, .mässele85 hullama; mäslema
.mässämä, mässädäq, .mässä77 mässama
mässätüs, -e, -t9 riistapuu, vidin, vigur; mänguasi
mätisti|k, -gu, -kku38 = mätistü, -, -t1 = mätästik = mätästü mätastik
.mätliga|nõ, -dsõ, -st5 = mättine = mättäne mätlik, mättaline
mätsä|k, -gu, -kut13 nätske, paks
mätti|ne = mättä|ne, -dse, -st7 = .mätliganõ
mättä.räpsäjä, -, -t3 tühikargaja; taa olõ-i õigõ miis', taa om rohkõmb sääne mättäräpsäjä see pole õige mees, see on rohkem selline tühikargaja
mät|äs, -tä, -äst22 mätas
mätästi|k, -gu, -kku38 = mätästü, -, -t1 = mätistik = mätistü
määds, määdsä, .määdsä35 (lume)pall; käkk; pois'kõsõq pilvaq lumõmäädsi poisid loobivad lumepalle
.määg'mä, .määgiq, määgi63 määgima
määgähtä|mä, -q, -83 määgatama
määgäh(t)üs, -e, -t9 määgatus
.mäände|ne, -dse, -st7 = määne [1.]
.mää|ne, -dse, -st7 mädane
määne, .määntse e .mändse, määnest23 1. = .määndene < määre(s), < määräne milline, missugune; määne(s) tuu om? milline see (siis) on?; 2. mingi(sugune); taa no määne mehe jutt kas see nüüd mingi mehe jutt on
määnegiq mingi(sugune)
.määnü|q, -q, -t1: sõim pääst määnüq loll, totakas; kohes sa vana määnüq tüküt! kuhu sa vana loll kipud!
määr', määri, .määri37 määre; saapa-, vankrimäär' saapa-, vankrimääre
määre(s), .määrtse e .märdse, määrest23 > määne [1.]
määr|kass', -kassi, -.kassi37 ahv; määrkass' ollõv inemise muudu ahv olevat inimese moodi; määrkass' tege kyik' viguriq takan, miä inemine iin tege ahv teeb kõik vigurid järgi, mis inimene ees teeb; mäüräs ku vana määrkass' lõugab nagu vana ahv
.määr'mä, .määriq, määri63 määrima
.määrämä, määrädäq, .määrä30 määrama; koolõ-i kiäkiq inne aigo, egäl ütel om aig määrät ei sure keegi enneaegselt, igal ühel on aeg määratud
määrä|ne, -dse, -st7 > määne [1.]
.mää|tämä, -täq, -dä81 mädandama
.määtüs, -e, -t9 mädanema pandud v mäda asi; siumäätüs piirituses rästik (ravimiks)
.mäürämä, mäürädäq, .mäürä77 = .mõurama = .möürämä lõugama; möirgama
mögis|emä, -täq, -e87 mögisema
mökä|tämä, -täq, -dä82 = mäkätämä mökitama
.möldre, -, -t3 mölder
.möl'mä, .mölliq, mölli63 kõvasti segama, kloppima; seo tahas taha ei möl'mist, seod piät tassa segähämä see tainas ei taha kloppimist, seda peab tasa segama
möögähtä|mä, -q, -83 = müvvähtämä < möögähütmä möögatama
möögäh(t)üs, -e, -t9 = müvväh(t)üs möögatus
möögähü|tmä, -täq, -dä62 > möögähtämä
.möürämä, möürädäq, .möürä77 = .mõurama = .mäürämä
müdis|emä, -täq, -e87 = mügisemä müdisema
müdistä|mä, -q, -83 = mügistämä müdistama
müdsel|emä, -däq, -e85 = .mütskelemä hullama, tõuklema, rüselema; pois'kõsõq tüküseq vahetunni aigo müdselemä poisid kipuvad vahetunnil rüselema
müdsäri|k, -gu, -kku38 kobar; mütsak
mügis|emä, -täq, -e87 = müdisemä
mügistä|mä, -q, -83 = müdistämä
mügrämüt|eq, -te, -et18 = mügrämüterüs, -e, -t9 = mügrämüt|t, -ä, -tä35 e -ü, -tü37 = mütüs mutimullahunnik
mügyr', mügrä, .mükrä46 = mükr = mütt [2.] = n'ugyr' = nügyr' mutt (loom)
müh|hin, -inä, -inät4 mühin
mühis|emä, -täq, -e87 mühisema
mühk, mühü, .mühkü37 (pirru)kubu
.mühkelemä, müheldäq, .mühkele85 = .mähkelemä hullama; tõuklema, rabelema
.mühksämä, mühästäq, .mühksä76 ühmama, kohmama; mühäs' midägiq üle ola ühmas midagi üle õla
mühkä|ts', -dsi, -tsit13 = mühüs mühakas, mühkam
mühä|k, -gu, -kut13 1. mütsak; 2. = mühkäts'
mühüs, -(s)e, -t11 = mühkäts'
|kin, -ginä, -ginät4 = mütin müdin
mükr, mügrä, .mükrä46 = mügyr' mutt (loom)
mükähü|tmä, -täq, -dä62 mühatama
müküke|ne, -se, -ist8 kokutaja
mükü|tämä, -täq, -dä82 kokutama
mülgeq, .mülke, mülget18 = mülgätüs, -e, -t9 mülgas; porine v mudane koht
mülgüssi(h)n ummuksis, umbselt
mülgü|tämä, -täq, -dä82 kustutama; ku ärq läät, mülgüdäq tuli kah ärq! kui ära lähed, kustuta tuli ka ära!
.mülkü|mä, -däq, -80 ummistuma
müll, müllü, .müllü37 möll
müll', mülli, .mülli37 poolvedel toit
.müllämä, müllädäq, .müllä77 möllama, hullama
.mülmä, .mülläq, müllä61 segama (toitu)
.mültü|mä, -däq, -80 1. ummuksis kustuma; tuli mültüs ärq, ku õhku saa-iq tuli kustub, kui ei saa õhku; 2. riknema
münt', mündi, .münti37 = münt, mündä, .müntä35 = münt, mündü, .müntü37 laad, kuju; ilosat müntü hopõn' ilusa kujuga hobune; ütte müntä rõivaq ühte laadi rõivad
mürdsähtä|mä, -q, -83 mürtsatama
.mürgli, -, -t1 = .smürgli smirgel; vikahti teritäq om kygõ parõmb mürglilast vikati teritamiseks on parim smirgliluisk
mürgü|ne, -dse, -st7 terasene, terasest
müris|emä, -täq, -e87 mürisema
müristä|mä, -q, -83 müristama
mürk, mürgü, .mürkü37 1. teras; 2. = .mürkläne
mürk|hain, -haina, -.haina30 mürkputk (rohttaim)
.mürklä|ne, -se, -st5 = mürk [2.] sõnakehv inimene
.mürmelemä, mürmeldäq, .mürmele85 = mürmüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 kuri olema; kurjustama; su hopõn' vyyralõ mürmüskelles su hobune on võõrale kuri
mürre, -, -t14 tilgastanud; taa piim joht juvvaq sünnü-i, taa om mürre see piim küll juua ei kõlba, see on tilgastanud
mür|rin, -inä, -inät4 mürin
.mürrämä, mürrädäq, .mürrä77 mürama; ts'uraq mürräseq takantarõn poisikesed müravad tagatoas
.mürtsknä, -, -t3 mürtsumine
mür|ä, -ä, -rä24 müra
mürähtä|mä, -q, -83 kärgatama, mürtsatama
mür|ähämä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 mürisema; möirgama
müräh(t)ü|mä, -däq, -84 tilgastama
müräh(t)üs, -e, -t9 kärgatus, mürtsatus
mürä|k, -gu, -kut13 1. suur, mürakas; sääntse mürägu mehegaq ma taplõma ei lääq sellise müraka mehega ma taplema ei lähe; 2. mürts; kõva müräk käve käis kõva mürts
müs|imä, -siq, -i57 pusima; külh sul tahtos tan man müssiq on sul aga tahtmist selle kallal pusida
.müssü kobarasse, punti
müssü(h)n kobaras, pundis
|tin, -dinä, -dinät4 = mükin müdin
.mütliga|nõ, -dsõ, -st5 tombuline
.mütmä, müttäq, mütä61 1. peksma, kloppima; kalu toikaga võrku hirmutama; 2. mulda üles ajama (mutt)
müts, mütsü, .mütsü37 müts
.mütskelemä, müdseldäq, .mütskele85 = müdselemä hullama, tõuklema, rüselema
.mütskmä, .mütsküq, mütsü64 mütsuma
.mütsknä, -, -t3 mütsumine
mütsähü|tmä, -täq, -dä62 korraks kägardama, nutsakusse keerama
mütsä|k, -gu, -kut13 = mutsak komps; nutsakas; hunnik
mütsü|tämä, -täq, -dä82 1. = nutsutama [2.] = nütsütämä [2.] kägardama, nutsakusse keerama; 2. (isuga) sööma, mugima; lehm mütsütäs hainu lehm mugib heinu
müt|t, -ä, -tä35 1. mütt (nui v toigas kalade võrku hirmutamiseks); 2. = mügyr' mutt (loom)
mütüs, -(s)e, -t11 = mügrämüteq mutimullahunnik
müvvähtä|mä, -q, -83 = möögähtämä möögatama
müvväh(t)üs, -e, -t9 = möögäh(t)üs möögatus
müü:dä mööda
müü:g'mä, müü:giq, möögi63 ammuma, möögima
.müüjä, -, -t3 müüja
müük', müügi, .müüki37 müük, müümine;
müü:mä, müvväq, müü:, min 1. ja 3. p .möi(e), kesks möönüq54 müüma; turustama
müür, müürü, .müürü37 1. müür; 2. = müürmägi
.müür'mä, .müüriq, müüri63 = .müürämä müürima
müürmä|gi, -e, -ke25 = müür [2.] järsk kõrge paljanduv (liiva)kivikallas
müürsep|p, -ä, -pä35 müürsepp
.müürämä, müürädäq, .müürä77 = .müür'mä
müü:ske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv kauplema, kaubitsema, äritsema; lehest loi, et ts'uraq müüskeleseq koolin hoimastiid lehest lugesin, et poisikesed kaubitsevad koolis uimastitega
.müüsri, -, -t1 mortiir
müüsterdä|mä, -q, -83 askeldama
müüt', müüdi, müüti37 müüt
.müütlä|ne, -(d)se, -st5 = .müütni|k, -gu, -kku38 mühkam, jõhkard, sõnakehv, vihane, tuim inimene; taa vana müütläne, tiit tälle tüü ärq, a tä tennägi eiq sinno see vana mühkam, teed talle töö ära, aga ta isegi ei täna sind
mym|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha88 = mymis|õma, -taq, -sõ87 = mõhisõma mõmisema
mym|min, -ina, -inat4 mõmin
myndvuu:ri = mynikõrd
myni, mynõ, .mynda e mynt41 mõni
mynikõrd = myndvuu:ri mõnikord
myni|tama, -taq, -da82 mõnitama
mynitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv mynitama
myn|o, -o, -no26 mõnu
myydu|ma, -daq, -80 1. edenema; tüü nakkas jo myyduma töö hakkab juba edenema; 2. sobima; taa asi myydus tälle see asi sobib talle
myyk, mõõga, myyka30 mõõk
myyt, mõõdu, myytu37 = myyt', mõõdi, myyti37 mõõt; mõõtühik, ühik; miitre om pikkus-, gramm' rasõhus- ja kruun' rahamyyt meeter on pikkus-, gramm massi- ja kroon rahaühik; ümbremyyt ümbermõõt
myytma, myytaq, mõõda61 mõõtma
.naabri, -, -t1 naaber
n'aaga, -, -t2 näägutaja
n'aagu|tama, -taq, -da82 näägutama
n'aagutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv näägutama
na|anõ, -asõ, -ist8 naine
naaq, naidõ, naid need (hrl lähiümbruses asuva kohta); neoq as'aq ommaq muq käen, naaq suq ja nuuq timä käen need asjad siin on minu käes, need sinu ja nood tema käes
naar, naaru, .naaru37 naer
naarahta|ma, -q, -83 naeratama
naarah(t)us, -õ, -t9 naeratus
naaraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = naariskõ(l)lõma korduv naerma; tütriguq naaraskõllõsõq tüdrukud naeravad kogu aeg
naaratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv naeratama, naeratlema; ullikõnõ naaratõllõs lollike naeratab kogu aeg
naaris, .naari, naarist22 > .nakri
naaris|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo36 vaevakask; naariskõiv kasus põlvõkorgus vaevakask kasvab põlvekõrguseks
naariskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = naaraskõ(l)lõma
naari|ts, -dsa, -tsat13 naarits
.naar(d)ma, naardaq, naara66 naerma
naarukillaq naerukil
naarukillõ naerukile; suu vidähü naarukillõ suu tõmbus naerukile
naaruli|nõ, -dsõ, -st5 = naaru|nõ, -dsõ, -st7 naerune
naarus, -(s)õ, -t11 naerualune; tä om rahva naarus ta on rahva naerualune
naaru|tama, -taq, -da82 naerutama
naarutus, -õ, -st9 naerutamine; naasõq tahtvaq naarutust naised tahavad naerutamist
naarutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv naarutama
.naaskli, -, -t1 naaskel
naasõli|k, -gu, -kku38 naiselik; tuu miis' om väega naasõlik too mees on väga naiselik
naasõli|nõ, -dsõ, -st5 abielus; naasõlinõ miis' e naasõmiis' naisemees, abielumees
na|ba, -ba, -pa28 naba; seo ilma aigo tütriguq riputasõq nappa ryngit nüüdsel ajal tüdrukud riputavad nabasse rõngaid
naba|hain, -haina, .haina30 tedremaran (taim)
naba|pulk, -pulga, -.pulka31 adra, voki osa
naba|vars', -varrõ, -vart49 nabaväät
na|do, -o, -to27 meheõde
nagahama, .naadaq, naka e nagaha88 = nakkama hakkama; naasõq nakasõq e nagahasõq tüüle naised hakkavad tööle
nagis|õma, -taq, -õ87 nagisema
naglali|nõ, -dsõ, -st5 = nagla|nõ, -dsõ, -st7 1. naelane; 2. naelu täis; kõva (nt herne kohta); naglalidsõq lavvaq naelu täis lauad
naglo|tama, -taq, -da82 naelutama
n'a|go, -o, -ko27 = nägo nägu; väljanägemine, välimus
nagõl = nagyl', nagla, .nakla45 = nakl nael (kinnitusvahend; massi- ja rahaühik)
naha|nõ, -dsõ, -st7 nahkne
naha|täüs', -tävve, -täüt49 nahatäis; sai nahatävve pessä sain nahatäie peksa
nah|hin, -ina, -inat4 nahin
nahis|õma, -taq, -õ87 nahisema
nahk, naha, .nahka33 nahk
nahk|hiir', -hiire, -hiirt40 nahkhiir
.nahkri, -, -t1 nöörija, nülgija
.nahku|ma, -q, -83: süük' (supp', pudõr, kiisla) om ärq nahkunuq söögile (supile, pudrule, kaerakilele) on nahk peale tekkinud
.nahkõlõma, naheldaq, .nahkõlõ85 taplema, kaklõma
nahu|tama, -taq, -da82 nahutama
nahvt, nahvta, .nahvta31 nafta
naistõpuna|hain, -haina, -.haina30 naistepuna (rohttaim)
naistõ|rahvas, -.rahva, -rahvast22 naisterahvas
nakah(t)aja, -, -t3 = nakkaja 1. nakkus, nakataja, nakkav; nakahtaja tõbi nakkushaigus; 2. ettevõtlik, hakkaja, algatusvõimeline; tä om väega (pääle)nakkaja inemine ta on väga hakkaja inimene
nakahta|ma, -q, -82 nakkama; külge hakkama
nakah(t)us, -õ, -t9 = nakkus 1. hakatus; alustus; 2. ettevõtlikkus, algatusvõime; 3. nakkus
nakah(t)usluu, -, -d50 linaluu
nak'as, nakk'a, nak'ast22 = nakjas, .nakja, nakjast22 = takjas takjas; nakjaq nagahasõq rõividõ külge takjad hakkavad riiete külge
nakaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kokutama, kogelema
nakatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nakahtama
na|kin, -gina, -ginat4 nagin
nakkaja, -, -t1 = nakah(t)aja
nakkama, nakadaq e .naadaq, nakka77 = nagahama hakkama; pühiq nakkasõq pääle hummõn' pühad algavad homme
nakkus, -õ, -t9 = nakah(t)us
nakl, nagla, .nakla45 = nagõl
.naklama, nagladaq, .nakla77 naelama (rautamisel naela liha sisse lööma)
.nakri, -, -t1 = nakõr' < naaris naeris
naksah(t)us, -õ, -t9 naksatus
nakõr', .nakrõ, nakõrd22 = .nakri
na(l)l'a|kas, -ga, -kat15 = na(l)l'anõ imelik; naljakas; no taa asi nakkas tan külh jo väega nal'akas kiskma no see asi hakkab siin küll juba väga imelikuks muutuma; sa olõt nii nal'akas, sinno õkva naarat sa oled nii naljakas (v ka imelik), et ajad päris naerma
na(l)l'ali|nõ, -dsõ, -st5 lõbus; tä om üts' nal'alinõ ja naarulinõ näiokõnõ ta on üks lõbus ja naerune neiuke
na(l)l'alt naljalt, lihtsalt
na(l)l'a|nõ, -dsõ, -st7 = na(l)l'akas: oll' sääne nal'anõ jutt oli selline imelik jutt
na(l)l'a|tama, -taq, -da82 naljatama
na(l)l'atõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 naljatlema
nali, na(l)l'a, .nalja e .nall'a43 nali; naljajutt; anekdoot; imelik juhus; kynõlõq tuud nalja! räägi seda nalja v anekdooti!; säänest nall'a olõ-i joht inne olnuq sellist imelikku asja pole küll enne juhtunud
nall', nalli, .nalli37 < .klambri [2.] klamber; nalliq hoitvaq paprit kuun (kirja)klambrid hoiavad pabereid koos; (hiussõ)nall' juukseklamber
napistõ = n'apostõ = näpostõ napilt, kasinasti; rõivast om n'apostõ, ei tiiäq, kas saa püksele riiet on napilt, ei tea, kas püksteks jätkub
nap|p', -i, -pi37 (toidu)karp
n'ap|p, -o, -po37 = näpp näpp, sõrm
naps', napsi, .napsi37 naps, pits viina
.napsama, napsadaq, .napsa77 = .näpsämä napsama, näpsama
napuq, m nappõ, nappõ37 pikad rukkiõled; timahavva om kehv rügä, taast nappõ ei saaq tänavu on kehv rukis, sellest pikki õlgi ei saa
n'ara|k, -gu, -kut13 närakas
n'araku|nõ, -dsõ, -st5 närune, vilets, hukas
n'ardsa|k, -gu, -kut13 narts; närakas; närune; tä om n'ardsagu loomugaq ta on näruse iseloomuga
n'ardsa|= n'ardso|nõ, -dsõ, -st7 närune
n'ardso|tama, -taq, -da82 = nördsütämä = nürdsütämä kortsutama
n'ardsõnda|ma, -q, -83 = n'ardsõ|tama, -taq, -da82 = narmõndama = narmõtama narmendama, hilbendama, lipendama; hammõl käüseotsaq n'ardsõtasõq särgil varrukaotsad narmendavad
n'ardsõtuhe = n'ardsõtulõ näruselt; pidi hinnäst n'ardsõtuhe üllen käitus näruselt
nari|ts, -dsa, -tsat13 udarahaigus
.nar'ma, .narriq, narri63 narrima
narmas, .narma, narmast22 narmas
narmi|nõ, -dsõ, -st7 narmane
.narmliga|nõ, -dsõ, -st5 narmaline
narmõnda|ma, -q, -83 = narmõ|tama, -taq, -da82 = n'ardsõtama
n'ar|o, -o, -ro26 näru
n'aro|nõ, -dsõ, -st7 närune
n'aro|tama, -taq, -da82 aega viitma, lorutama; meheq n'arotasõq poodi man mehed lorutavad kaupluse juures
n'arotsõhe = n'arotsõlõ näruselt
n'aro|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 narmendama
narr', narri, .narri37 narr, rumal
narri|tama, -taq, -da82 narritama; narritagu-i pinni! ära narrita koera!
n'arts, n'ardso, .n'artso37 = närts narts; lapp
na'r|tsiss', -tsissi, -.tsissi37 nartsiss
.n'artsu|ma, -daq, -80 = .nörtsümä = .nürtsümä kortsuma; n'artsunuq ündrik kortsunud seelik
n'as|a, -a, -sa26 näsa
nassõlda|ma, -q, -83 nuuskima
nasti|k, -gu, -kut13 = nasting, -u, -ut13 nastik
naud', naudi, .naudi37 raha, vara(ndus), nodi; timä massassiq külh, a täl olõ-i nii pall'ond naudi ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju raha
n'augahta|ma, -q, -83 näugatama
n'augah(t)us, -õ, -t9 näugatus
n'auga|ts', -dsi, -tsit13 viriseja; naanõ om täl egävene n'augats' naine on tal igavene viriseja
.n'augma, .n'auguq, n'avvu64 näuguma
n'augu|tama, -taq, -da83 näugutama; miä sa last n'augutat, anna tälle asi kätte! mis sa last näugutad, anna talle asi kätte!
.n'augõlõma, n'avvõldaq, .n'augõlõ85 korduv näuguma; virisema
.n'auhti näuhti
needilde niimoodi; needilde passis parõmbahe niimoodi sobib paremini
neelähtä|mä, -q, -83 < neelähütmä neelatama
neeläh(t)ü|mä, -däq, -84 jahtuma; jahenema; pankõq noq taa ruga ka viil, nika ruug ka neelähüs! pange pealegi ka see saad veel kokku, seni supp ka jahtub!
neeläh(t)üs, -e, -t9 neelatus
neelähü|tmä, -täq, -dä62 > neelähtämä
neeländ' = neeläsk'= neelünd' = neelüng' = neelüsk', -i, -it13 õgard; ahnepäits
neelüske|(l)lema, -lläq, -(l)le86 kugistama; ahnitsema
neelü|täma, -täq, -dä37 jahutama; neelüdäq no vähä ahjo, inne ku koogi sisse panõt! jahuta natuke ahju ka, enne kui koogi sisse paned!
neevel', -i, -it4 sõim kurivaim, pagan; ah sa neevel'! ah sa kurivaim!
neh jah
neio, -, -t2 = näio neiu
.neitsü, -, -t1 = .näütsi neitsi
.nek'mä, .nekkiq, neki63 nöökama, narrima
.nekru|t', -di, -tit13 nekrut
nektär', -i, -it4 nektar
nektä|riin', -riini, -.riini37 = nektä|rin', -rini, -.rinni38 nektariin
ne(l)li, ne(l)lä, .neljä e .nellä43 neli
ne(l)likümmend, ne(l)lä.kümne, .neljäkümmend e .nelläkümmend17 nelikümmend
ne(l)lisada, ne(l)läsaa, .neljäsata29 nelisada
ne(l)litõist(kümme(nd)), ne(l)lätõist(kümne), .neljätõist(kümmend) e .nellätõist(kümmend)17 neliteist
.neljä = .neljüisi = .nell'ä nelja, galoppi; hopõn' aja neljä hobune jookseb nelja
nelk', nelgi, .nelki37 1. nelk (lill); 2. > rist'naglakõsõq
.nell'ä = .neljä
ne(l)lägese = ne(l).keisi = ne(l).keske neljakesi
ne(l)läkäpäkille neljakäpukile
ne(l)läkäpäkilläq neljakäpukil
ne(l)läli|ne, -dse, -st5 neljane
ne(l)ländi|k, -gu, -kku38 = ne(l)läsjago neljandik
ne(l)läpäiv, -päävä, -.päivä35 neljapäev
ne(l)|s, -ndä, -ndät4 neljas
ne(l)|sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = ne(l)ländik
neoq, neide, neid < njooq need (hrl otse enda juures asuva kohta, vrd naaq)
nep|p', -i, -pi37 metskurvits (lind); vanast s'aksaq käveq nepijahin vanasti saksad käisid metskurvitsajahil
.nes'mä, .nessiq, nessi63 = nessitämä tassima
nesse, -, -t64 niiske, märjavõitu; hain om nesse rohi on märjavõitu
nesseq, .nesse, nesset18 niiskus; vedelik; vesi olõ-i tahhe, tä om nesseq vesi ei ole tahke, ta on vedelik; papõr' tymbas nesset sisse paber imab niiskust v vedelikku
nessi|tämä, -täq, -dä82 = .nes'mä
.nessümä, .nessüdäq, nessü79 = .nestümä niiskuma
nessü|tämä, -täq, -dä82 = nestütämä niisutama; nestütäs huuli niisutab huuli
.nestü|mä, -däq, -80 = .nessümä
nestü|tämä, -täq, -dä82 = nessütämä
ni ja, ning
ni|bimä, -piq, -bi57 imema; näksima
nibri|ts, -dsä, -tsät13 nähvits; tütrigunibrits tüdrukunähvits
ni|bu, -bu, -pu26 = nipp nibu
ni(i)ganiq > niikavvaniq
nigis|emä, -täq, -e87 nagisema, ägisema
ni|go, -o, -ko27 luksumine
nigoh(t)us, -õ, -t9 luksatus
nigo(ha)ma, nikoq e .niodaq, niko e nigoha59 luksuma
nigri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 nokitsema
nigula|päiv, -päävä, -.päivä35 = nikul' < migulapäiv nigulapäev, 9. mai, 6. detsember
ni(i)gunii niikuinii, nagunii
ni(i)guq nagu, niikui
nihka|ts', -dsi, -tsit13 1. ihnuskoi; 2. nihkkaliiber, nihik (mõõteriist)
.nihku|ma, -daq, -80 nihkuma
nih|uq, m -hõ, -hõ26 niuded
nihu|tama, -taq, -da82 nihutama
.nihvama, nihvadaq, .nihva77 = .nähvämä [2.] näppama
nihva|ts', -dsi, -tsit13 näppaja
nihvõl|dama, -daq, -da83 nüpeldama, peksma
nii < .niida nii, nõnda
niids', niidse, niist39 niin; pähnäniidsest koeti päternit pärnaniinest punuti viiske
niidsahta|ma, -q, -83 niutsatama; pini niidsaht' koer niuksatas
.niids'mä, .niidsiq, niidsi63 kalu nöörile ajama
.niigiq niigi
nii:gri, -, -t1 neeger
niikavva = niikavvaniq < ni(i)ganiq, < nika, < nikaniq niikaua; las lats' ollaq mu man, niikavvaniq ku saq tüü man olõt las laps olla minu juures, niikaua kui sina tööl oled
nii:ldmä, neeldäq e nii:ldäq, neelä66 neelama; õgima, kugistama; külh niild, niguq kolm päivä söömäldäq olnuq küll kugistab, nagu oleks kolm päeva söömata olnud
nii:ldü|mä, -däq, -80 jahtuma; sepp pand ravva niildümä sepp paneb raua jahtuma
niimuu:du niimoodi
niipall'o niipalju
niipia niipea
nii:r, neero, nii:ro37 > rahu [I 2.], > rauh
nii.saandõ = nii.saatõ = niisamatõ
niisama niisama
niisamatõ = nii.saandõ niisamuti; niisama
niisk, niisa, .niiska31 1. niisk; 2. kõhetu inimene
.niisku|ma, -daq, -80 niiskuma
.niiskus, -õ, -t9 niiskus
.niiskõ, -, -t3 niiske
niisu|tama, -taq, -da82 niisutama
nii|sääne, -.sääntse e -.säändse e -.sändse, -säänest7 niisugune, seesugune; niisääne ull' lugu juhtu, et... seesugune rumal lugu juhtus, et...
niit, niidü, .niitü37 niit (niidu)
niit', niidi, .niiti37 niit (niidi)
nii:t', needi, nii:ti37 neet
.niitmä, .niitäq, niidä61 niitma
nii:t'mä, nii:tiq, needi63 neetima
nii.viisi niiviisi
niivõrd = niivõrra niivõrd, sedavõrd
niivõrrakõ|nõ, -sõ, -ist8 hrl osast nii vähe; niivõrrakõsõ taad sys oll'giq nii vähe seda siis oligi
nika = nikaniq > niikavva
nikagu(q) niikaua kui
nikahta|ma, -q, -83 = niksahtama nikastama; ärq nikahti jala nikastasin jala
nikah(t)u|ma, -daq, -84 = niksah(t)uma nikastuma
nikah(t)us, -õ, -t9 = niksah(t)us nikastus
nikaniq = nika > niikavva
nika|ts', -dsi, -tsit13 1. halvasti tehtud asi, logu; oll' üts' nikats' valmis tett oli üks logu valmis tehtud; 2. kerimisniks
niki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 näkitsema
nik|k, -u, -ku37 vulg nikk, suguühe
.nikma, .nikkuq, niku64 1. vulg nikkuma, suguühtes olema; 2. nõtkuma
niks', niksi, .niksi37 kerimisniks
niksahta|ma, -q, -83 = nikahtama nikastama
niksah(t)u|ma, -daq, -84 = nikah(t)uma nikastuma
niksah(t)us, -õ, -t9 = nikah(t)us nikastus
.niks'ma, .niksiq, niksi63 = .hõks'ma luksuma
ni|kul', -gula, -gulat4 = nigulapäiv < mikul', < migulapäiv nigulapäev, 9. mai, 6. detsember
niku|tama, -taq, -da82 1. noogutama; 2. vulg seemendama, paaritama
nikõrda|ma, -q, -83 nikerdama, nokitsema
.nilbu|ma, -daq, -80 libisema
.nilbus, -õ, -t9 libedus
.nilbõ, -, -t3 libe
.nilbõ|nõ, -dsõ, -st7 libe, libedavõitu
nilbõstu|ma, -daq, -84 = nilvõstuma libastuma
.nilgma, .nilguq, nilu64 nülgima
.nilgnõma, nilõdaq, .nilgnõ75 = .nilgõma marraskile minema, marrastuma; künnär'pää päält oll' nahk ärq nilõnuq küünarnukil oli nahk marraskil
.nilgu|ma, -daq, -80 kooruma (naha kohta); ku hää nilgja om, külh sys nahk ka häste nilgus kui on hea nülgija, küll siis nahk ka hästi koorub
.nilgõ marraskile; põlvõ päält om nahk nilgõ lännüq põlve peal on nahk marraskile läinud
.nilgõma, nilõdaq, .nilgõ75 = .nilgnõma
.nilksama, nilksadaq, .nilksa76 ruttu ära nülgima; nilksaq sa taa jänes ärq! nüli sa ruttu see jänes ära!
.nilplõma, nilbõldaq, .nilplõ78 ripnema
.nilp'ma, .nilpiq, nilbi63 = nilpsa|hama, -daq, - e -ha88 = .nilps'ma limpsima
nilpsahta|ma, -q, -83 korraks limpsama
nilpsah(t)us, -õ, -t9 limpsatus
.nilpsama, nilpsadaq, .nilpsa77 limpsama
.nilps'ma, .nilpsiq, nilpsi63 = .nilp'ma
nilvõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 libisema; auto tüküs ijädse tii pääl nilvõskõlõma auto kipub jäisel teel libisema
nilvõstu|ma, -daq, -84 = nilbõstuma libastuma
nilä|ne, -dse, -st7 abitu, väeti; saamatu; niläne niguq sündünüq vas'k abitu (v saamatu) nagu vastsündinud vasikas
nimekäänüs*, -(s)e, -t11 < nimes.ütlejä* nimetav (kääne), nominatiiv
nimelt = .nimme nimelt, meelega
nimes, -(s)e, -t11 = nimmeq hrl m nimme (ristluu ja rindkere vaheline osa seljast)
nimesti|k, -gu, -kku38 = nimistü nimestik, nimekiri
nimes.ütlejä*, -, -t3 > nimekäänüs*
nime|tämä, -täq, -dä82 1. mainima; ma olõ tälle tuud nimetänüq olen talle seda maininud; 2. nimetama
nim|i, -e, -me24 nimi
nimi|leht'*, -lehe, -.lehte34 tiitelleht; nimilehe pääl om kirotaja nimi ja kirätüü päälkiri tiitellehel on autori nimi ja kirjatöö pealkiri
nimistü, -, -t1 = nimestik nimestik, nimekiri
nimisyn|a, -a, -na28 noomen; nimisõna; perisnimisyna nimisõna, substantiiv
nimi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = nimi|tämä, -täq, -dä82 nimetama; tuud, ku tüüd viisi ei tetäq, nimitsedäs laiskusõs seda, kui tööd ei viitsi teha, nimetatakse laiskuseks
nimitüs, -e, -t9 nimetus
.nimmama, nimmadaq, .nimma77 korra mainima, vihjama; ma tälle tuud nimssi, a tä om tuu ärq unõhtanuq ma korra mainisin seda talle, aga ta on selle unustanud
.nimme = nimelt nimelt, meelega
nimmeq, .nimme, nimmet18 = nimes
nimmi|k, -gu, -kut13 nimekaim
nimmite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv sõimama, sajatama
nimäq, näide, näid = niäq =(äq) nemad
ninn', ninni, .ninni37 = lill' lill
ninne|tämä, -täq, -dä82 õilmitsema, õitsema
ninni, -, -t2 lastek nina
ni|pin, -binä, -binät4 väike ese, vidin
nipi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nipõrdama näperdama
.nip'ma, nippiq, nipi63 näppima
nip|p, -u, -pu37 = nibu nibu; nipp oll' kärnän, lats' saa es nissa nibu oli kärnas, laps ei saanud rinda
nip|p', -i, -pi37 1. nips (nipsu); trääs (pöidla ots läbi sõrmede); Eedu kuts' minno appi hindäle, a maq lei nippi ja ütli, et süüdä-i muq käeq kah suq tüü peräst, innembä maka Eedu kutsus mind endale appi, aga mina näitasin trääsa ja ütlesin, et ei sügele minu käed ka sinu töö pärast, parem juba magan; 2. teatud õmblus varrukaotste ilustamiseks ja tugevdamiseks
nip|pama, -adaq, -pa77 veidi näppama, napsama, haarama
.nipri, -, -t1 näppaja
.nipsama, nipsadaq, .nipsa77 = .tipsämä napsama
.nips'ma, .nipsiq, nipsi63 näppama, napsama, haarama; latsõq nips'vaq lavva päält präänikit lapsed näppavad laualt küpsiseid
nipõrda|ma, -q, -83 = nipitsõma
nir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 nurisema
nirbi|k, -gu, -kut13 närb
nirdsõnda|ma, -q, -83 narmendama; lipendama
nirga|ts', -dsi, -tsit13 närb
nirgiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .nirkelemä närvalt sööma
nirgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 nihelema
nir|i, -i, -ri26 viriseja
niris|emä, -täq, -e87 nirisema
nirk, nirga, nirka30 = nirp närb, isutu
nirk', nirgi, .nirki37 > las(n)its
.nirkelemä, nirgeldäq, .nirkele85 = nirgiske(l)lemä
.nirkus, -õ, -t9 ristluu
nirmas, .nirma, nirmast22 narmas
nirmõnda|ma, -q, -83 = nirmõtama narmendama
nirmõndus, -õ, -t9 kaltsakas
nirmõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nirmõndama
nirmõ|tama, -taq, -da82 = nirmõndama narmendama
nirp, nirba, .nirpa37 = nirk
nir|rin, -inä, -inät4 nirin
nirs, nirsa, nirsa31: halg tymbas nirsa sisse; halg läheb vales suunas lõhki (kirvega puid lõhkudes)
nirss', nirsi, .nirssi37 narr, tola, veiderdaja, lollike; vana nirss', olõ-i õigõt toll'o pään, tege ynnõ ulli nalja vana tola, pole õiget aru peas, teeb muudkui lolli nalja
nirvõndus, -õ, -t9 hrl m (hrl liha lõikamisel v raiumisel tekkivad) narmad, ribad; kakuq ärq lihal külest naaq rasvanirvõndusõq! tõmba liha küljest need ripnevad rasvaribad ära!
nirõl', -i, -it4 räbal
nis|a, -a, -sa28 rind; nisa; pallidõ nissogaq naanõ paljaste rindadega naine; imä and latsõlõ nissa ema annab lapsele rinda
nisali|nõ, -dsõ, -st5 1. nisalinõ (lats') rinnalaps, imik, tita; nisalinõ (elläi) imeja noorloom; 2. rinnakas, suurte rindadega
nisapi|täi*, -däjä, -däjät4 = nisavest'
nisa|tama, -taq, -da82 imetama, rinda andma
nisa|vest', -vesti, -.vesti37 = nisapitäi* rinnahoidja
nis|u, -u, -su26 nisu
nisõlda|ma, -q, -83 = nisõrdama nikastama
nisõldu|ma, -daq, -84 = nisõrduma nikastuma; sadamisegaq nisõldu mul jalg ärq kukkumisega nikastus mul jalg ära
nisõldus, -õ, -t9 = nisõrdus nikastus
nisõrda|ma, -q, -83 = nisõldama
nisõrdu|ma, -daq, -84 = nisõlduma
nisõrdus, -õ, -t9 = nisõldus
nisõldus|hain, -haina, -.haina30 linnurohi (rohttaim)
nitseq, .nitse, nitset18 hrl m niis (kangaspuudel)
.nitse|varb, -varba, -.varba30 niievarb
.nits'mä, .nitsiq, nitsi63 niietama, niide panema
nit|t', -i, -ti37 lõige, šabloon
.niuksma, .niuksuq, niuksu64 niuksuma
nivvildõ = noidildõ = .noildõ niiviisi, niimoodi; niipidi; kuvvildõ mõisti, noidildõ ütli; nagu oskasin, nii ütlesin
.niäle ikka(gi), ometi(gi); lüngeli, lüngeli ni ärq iks kui niäle lüngeli üle läve komberdasin ja vaarusin ning kuidagi ikkagi üle läve ära komberdasin; avidaq no minno kui niäle! no aita mind ometi kuidagi!; saadaq no kiä niäle liina! no saada ometi keegi linna!
niäq, näide, näid = nimäq nemad
njooq, neide, neid > neoq
no(q) 1. < nüüd nüüd; noq om jo pall'o ilda nüüd on juba liiga hilja; kas noq vai ei kunagiq kas nüüd või mitte kunagi; mineq noq! mine nüüd!; oodaq noq! oota nüüd!; 2. no; no midäs sa viil oodat no mis sa veel ootad
no|bima, -piq, -bi57 korjama
noblu, -, -t2 küüslauk
nobri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nokitsõma nokitsema
nobõhus, -õ, -t9 nobedus
nobõhõhe = nobõhõlõ nobedasti
no|ds'o, -ds'o, -ts'o2 = nosi = nos'o (1.( piibunosu
n'o|gima, -kiq, -gi57 = nögimä 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema
no|go, -go, -ko26 = n'oko
noh noh
noh|hin, -ina, -inat4 nohin
nohi|k, -gu, -kut13 = nohka = nohkats' = nohko nohik
nohista|ma, -q, -83 = nohkatama nohistama
nohis|õma, -taq, -õ87 = nuhisõma nohisema
nohka, -, -t2 = nohik
nohka|tama, -taq, -da82 = nohistama
nohka|ts', -dsi, -tsit13 = nohik
nohki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nokitsõma
nohko, -, -t2 = nohik
noh|o, -o, -ho26 = nuho nohu
noho|nõ, -dsõ, -st7 = nuhonõ nohune
.nohvama, nohvadaq, .nohva77 napsama, näppama; nohvas' mul ubina nyna alt ärq napsas mul õuna nina alt ära
nohvõlda|ma, -q, -83 näppama
noidildõ = nivvildõ
noijah = nojjah nojah
.noildõ = nivvildõ
nojjah = noijah
noka|ts', -dsi, -tsit13 nokats, nokkmüts
nokista|ma, -q, -83 (ära) näpistama
noki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = nobritsõma = nohkitsõma nokitsema
nok|k, -a, -ka31 nokk
n'oko, -, -t2 = nogo 1. notsu; 2. möku
n'oko|tama, -taq, -da82 1. siga kutsuma, notsutama; 2. mökutama
n'oks', n'oksi, .n'oksi37 väike heinasaad; vistrik
.n'oksama, n'oksadaq, .n'oksa77 = .nöksämä nöökama
noku|tama = n'oku|tama, -taq, -da82 kergelt noogutama
noogu(h)n: pää noogun pea norgus
n'oogus, -(s)õ, -t11 liiges; ku iks kyik' päiv ärq kungutat, sys võtt noogusõq haigõs külq kui ikka kogu päeva küürutad, siis võtab liigesed haigeks küll
noogu|tama, -taq, -da82 noogutama
noomitus, -õ, -t9 noomimine, noomitus
noori|k, -gu, -kut13 noorik; pruut; noorepoolne naisterahvas
nooru|tama, -taq, -da82 1. uuendama, noorendama, värskendama; noorema vastu välja vahetama; Manni oll' hindä ärq noorutanuq, tunnõ es inämb ärkiq Manni oli ennast noorendanud, ei tundnud enam äragi; ma noorudi hobõsõ ümbre vahetasin hobuse noorema vastu välja; 2. kuuma ja niiskuse abil pehmendama; anomavitso ja hobõsõ luuka, saagi ja kirvit noorutõdas pehmendatakse anumavitsu ja hobuse looka, saage ja kirveid
noorõh(t)u|ma, -daq, -84 noorenema
noorõkõ|nõ, -sõ, -ist8 nooruke
noorõli|k, -gu, -kku38 = nuu:rjanõ = nuu:rjas noorevõitu
noorõnda|ma, -q, -83 = noorõstama noorendama
noorõpooli|nõ, -dsõ, -st7 = noorõpuu:l|nõ, -sõ, -sõt6 noorepoolne
noorõsta|ma, -q, -83 = noorõndama
noosõlda|ma, -q, -83 nuhkima
nop|pama, -adaq, -pa77 (läbi) sorteerima; ma noppa neoq kardohkaq läbi ma sorteerin need kartulid läbi
.nopri, -, -t1 = nopõ, -, -t14 nobe, kärme, väle
norahta|ma, -q, -83 norsatama
norah(t)us, -õ, -t9 norsatus
nordsu|tama, -taq, -da82 = nurdsutama = nördsütämä kortsutama
.norgo = .norro = .nurgu norgu
nor|ima, -riq, -i57 norima
norista|ma, -q, -83 noristama
noris|õma, -taq, -õ87 norisema
norm', normi, .normi37 norm
noroli|nõ, -dsõ, -st5 = noro(h)n = nos'o(h)n = nuro(h)n norgus, tusane; miä sa käüt nyna nos'on, esiq tahat viil naist võttaq! mis sa käid nina norus, ise tahad veel naist võtta!
noro|tama, -taq, -da82 norutama, tusatsema
norrala|nõ, -(d)sõ, -st5 norralane
nor|rin, -ina, -inat4 norin
.norro = .norgo = .nurra norgu
.norskama, norsadaq, .norska77 norskama
.nortsu|ma, -daq, -80 = .nurtsuma kortsuma
no(q)sama < nüüdsama nüüdsama
nos|i, -i, -si261. = nods'o = nos'o (1.( (piibu)nosu; 2. nohik
nos|ima, -siq, -i57 = nos'ka|tama, -taq, -da82 nosima; nokitsema
no|s'o, -s'o, -ss'o26 = noss' 1. = nods'o = nosi piibunosu; 2. nohik
nos'o(h)n = noro(h)n = nuro(h)n norus
nos'o|tama, -taq, -da82 norutama; omaette nohisema
noss', nossi, .nossi37 = nos'o
nossõlga|s, -, -t15 kanderaam
notsi = nots'o, -, -t2 = nugr'o = nuts'a = nuts'o notsu (sea v põrsa meelitusnimetus ja kutsumishüüd)
no'(v)vembri, -, -t1 > märdikuu
nua|laiv, -laiva, -.laiva30 eriline piklik üle taeva ulatuv pilvekogum
nubla|k, -gu, -kut13 nupp; kubel; nibu (vt nudsahtama)
nu|di, -di, -ti26 nudi
nu|dima, -tiq, -di57 = nudi|tama, -taq, -da82 nudistama, nudiks tegema; pois'kõsõl om pää ärq nudit poisil on pea nudiks tehtud
nudrõ|ts', -dsi, -tsit13 peitmunandiga täkk
nudsahta|ma, -q, -83 < nudsahu|tma, -taq, -da62 korraks imema; rüüpama; lats' võtt' nisanublagu suuhtõ, nudsaht' ja lask' vallalõ laps võttis rinnanibu suhu, imes korraks ja lasi lahti
nu|dsima, -tsiq, -dsi57 = nüdsimä < rudsima imema; lutsima; latsilõ miildüs mahla läbi kõrrõ nutsiq lastele meeldib mahla läbi kõrre imeda
nuds'o, -, -t2 = nuts lutt; lapsele imeda antud (nartsu sisse mähitud) leivatükk; lats' nudsi nuts'o laps imeb lutti
nugr'o, -, -t2 = nots'o notsu (sea v põrsa meelitusnimetus ja kutsumishüüd)
n'ugõr = n'ugyr', n'ugra, .n'ukra35 = n'ukr = nügyr' = mügyr' mutt (loom)
nuhahta|ma, -q, -83 < nuhahutma korraks nuusutama
nuhah(t)us, -õ, -t9 nuusutus; nuuskamine
nuhahu|tma, -taq, -da62 > nuhahtama
nuha|tama, -taq, -da82 = nuhutama
nuhel.päähä minemä ülekäte minema
nuheq, .nuhkõ, nuhet19 lõhn; ma nuhuda, mis nuheq taal lillil om ma nuusutan, mis lõhn sellel lillel on
nuhe|tama, -taq, -da82 lõhnastama; mynõq tüküseq hindä ülearvo ärq nuhetama mõned kipuvad ennast üleliia lõhnastama
nuh|hin, -ina, -inat4 nohin; kohin
nuhi|k, -gu, -kut13 = .nuhjus = nuhkats' nuuskur, nuhk
nuhis|õma, -taq, -õ87 = nohisõma nohisema
.nuhjus, -õ, -t9 = nuhik: käü ja kullõs kykkõ niguq vana nuhjus käib ja kuulab kõike nagu vana nuuskur
nuhk, nuhu, .nuhku36 lõhn; tuulepuhang; tiiä-i kost sai jo inne tõisi nuhu nynna ei tea kust sai juba enne teisi haisu ninna (sai teada)
n'uhka|tama, -taq, -da82 = nühkätämä nühkima
nuhka|ts', -dsi, -tsit13 = nuhik
.nuhklus, -õ, -t9 nuhtlus
.nuhklõma, nuheldaq, .nuhklõ78 < .nuhtlõma nuhtlema
.nuhk'ma, .nuhkiq, nuhi63 nuhkima; nuuskima
.n'uhku = .nühkü libisedes; nühakil
.n'uhku|ma, -daq, -80 = .nühkümä kuluma
nuh|o, -o, -ho26 = noho nohu
nuho|nõ, -dsõ, -st7 = nohonõ nohune
.nuhtlõma, nuheldaq, .nuhtlõ78 > .nuhklõma
nuhu|tama, -taq, -da82 = nuhatama nuusutama
nuhutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nuhutama: ma kygõ nuhutõlõ siin naid häitsit ma nuusutan siin pidevalt neid õisi
n'uhva, -, -t2 Newfoundlandi koer
nui, nuia, .nuia31 nui
nuiaka|= nuiaka|s, -dsõ, -st5 = nuia|nõ, -dsõ, -st7 tuim
.nuiama, nuiadaq, .nuia77 = nuiotama
nuio, -, -t2 nuruja, manguja, nuiaja
nuio|tama, -taq, -da82 = .nuiama = nutitama nuruma, manguma, nuiama
nukahta|ma, -q, -83 tukkuma jääma, suigatama; ku ma kerikun nukahta, sys tüünäq minno! kui ma kirikus suigatan, siis müksa mind!
nukana|anõ, -asõ, -ist8 > nulganaanõ
nu|kis', -gis(s)õ, -gist12 = nukus' nugis
.nukliga|nõ, -dsõ, -st5 > .nulkliganõ
nukõli|nõ, -dsõ, -st5 > nulgõlinõ
nuk|k I, -a, -ka31 > nulk
nuk|k II, -u, -ku37 uig (rätik pruudi näo katmiseks pulmasõidul)
.nukma|nõ, -dsõ, -st5 > .nulkmanõ
n'ukr, n'ugra, .n'ukra35 = n'ugõr
nu|kus', -gus(s)õ, -gust12 = nukis'
nukõldõ > nulgõldõ
nulgana|anõ, -asõ, -ist8 < nukanaanõ, < ohonaanõ lapsevoodis olev naine, nurganaine
nulgatamiisi = nulgõldõ
nulga|voodõh†, -vuu:tõ, -voodõht20 lapsevoodi, nurgavoodi
nulgõldõ = nulgatamiisi = nulgõldõmistõ < nukõldõ nurgeti
nulgõli|nõ, -dsõ, -st5 = .nulkliganõ < nukõlinõ
nulk, nulga, .nulka31 < nukk [I] nurk
.nulkliga|nõ, -dsõ, -st5 = nulgõlinõ < .nukliganõ nurgeline
.nulkma|nõ, -dsõ, -st5 < .nukmanõ nurkmine
null', nulli, .nulli37 null
nummõr', .numbri, nummõrd23 number
nummõrda|ma, -q, -83 nummerdama
nunn, nunna, .nunna31 nunn
nunn'o, -, -t2 hellitl väike armas olend v asi, nunnu
nunn'o|tama, -taq, -da82 hellitama
nupili|nõ, -dsõ, -st5 tombuline, krobeline, nupuline
nup|p, -u, -pu37 > nup|p', -i, -pi37 nupp
nur|a, -a, -ra26 vana, kulunud, nüri ese v olend; väidsenura vana kulunud nuga; vanamehenura vanamehenäss
nur'a|du, -du, -tut1 närune, inetu; norus; nur'adu olõkigaq norus olekuga; hõhv oll' nur'adu vällänägemisegaq mullikas oli näruse välimusega
nurah(t)us, -õ, -t9 kassi häälitsus, korraks nurrumine
nur|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = nuratama = .nurrama 1. nurisema; virisema; 2. nurruma; 3. nuruma
nura(h)n norgus
nurask', -i, -it13 nüri tööriist; taa nuraskigaq joht rakoq saa eiq selle nüri riistaga küll raiuda ei saa
nura|tama, -taq, -da82 = nura(ha)ma
nur'atuhe = nur'atulõ inetult, näruselt
nur'atus, -õ, -t9 nurja läinud asi
nuratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv nuratama
nurdso(h)n pahane, solvunud; kortsunud
nurdso|tama, -taq, -da82 = nordsutama kortsutama
.nurgama, nurgadaq, .nurga77 = nurisõma
nurgi|ts, -dsa, -tsat13 = nurgus
nurgi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .nurk'ma nuhkima
.nurgu = .norgo norgu
nurgus, -(s)õ, -t11 = nurgits = nurgõs nuhkija
.nurgõlõma, nurõldaq, .nurgõlõ85 korduv 1. nurisema; virisema; nuruma; 2. nurruma; 3. eesmärgitult olelema, lorutama; joodiguq nurgõlõsõq ümbre poodi joodikud lorutavad ümber kaupluse
nurgõs, -(s)õ, -t11 = nurgus
nuri, nur'a, .nurja43 äpardus
nuris|õma, -taq, -õ87 = .nurgama 1. = nürisemä nurisema; 2. nurruma
.nurja minemä nurja minema, ebaõnnestuma
.nurk'ma, .nurkiq, nurgi63 = nurgitsõma nuhkima; kyik' kotusõq ommaq latsil läbi nurgiduq kõik kohad on lastel läbi nuhitud
.nurkõlõma, nurgõldaq, .nurkõlõ43 = korduv .nurk'ma
nurm', nurmõ, .nurmõ35 põld, nurm, väli
nurmi|k, -gu, -kut13 (puust) kaanega toidunõu
nurm'kan|a, -a, -na28 = nurm'püv|i, -e, -ve24 põldpüü
.nurra = .norro norgu
.nurra|ma, nurradaq, .nurra77 = nura(ha)ma
nur|rin, -ina, -inat4 nurin, nurisemine
nuro(h)n = noro(h)n = nos'o(h)n norgus
.nurro lüü:mä, .laskma nurru lööma
nursta|k, -gu, -kut13 näru, räbal
.nurtso .jäämä pahanema, solvuma; kortsu jääma
.nurtsu|ma, -daq, -80 = .nortsuma kortsuma
nuru|tama, -taq, -da82 nuruma, manguma, kerjama; lats' nurutas nikagu tälle koorigugõnõ saa laps nurub niikaua kui saab koorukese; saq nurutat siin santõ puul, mineq nurudaq saq ka sääl, kost midägiq saiaq om! sa kerjad siin kerjuste pool, mine kerja sina ka seal, kust midagi saada on!
.nus'ma, .nussiq, nussi63 vulg nussima, suguühtes olema
nusmi|k, -gu, -kut13 = nuusnik käimla
nuss', nussi, .nussi37 vulg nuss, suguühe
nussõldõ halvasti, kehvasti; taa asi om külh nussõldõ tett see asi on küll kehvasti tehtud; mul elo lätt nussõldõ mul läheb elu kehvasti
.nussõlõma, nussõldaq, .nussõlõ85 = korduv .nus'ma
nuti|k, -ga, -kat13 nutikas, teravmeelne
nutili|nõ, -dsõ, -st5 = .nut'liganõ nupuline, konarlik
nuti|tama, -taq, -da82 = nuiotama nuruma, manguma, nuiama
.nut'liga|nõ, -dsõ, -st5 = nutilinõ
.nut'ma, nuttiq, nuti63 1. nuruma; 2. peksma
nuts, nutso, .nutso37 = nuds'o lutt; lapsele imeda antud (nartsu sisse mähitud) leivatükk
nuts'a, -, -t2 = nots'o notsu
nutsa|k, -gu, -kut13 komps; nutsakas
nu|tsin, -dsina, -dsinat4 ludin
nuts'o, -, -t2 = nots'o
nutsu|tama, -taq, -da82 = nütsütämä 1. imema, lutsutama; 2. = mütsütämä [1.] kägardama, nutsakusse keerama
nut|t, -u, -tu37 = lutt 1. lutt; 2. huulik keelpillil
nut|t', -i, -ti37 1. nutt (nuti), nupp; 2. = nuut' nuut
nuudi|k, -gu, -kut13 = nuut' nuut
nuudi|tama, -taq, -da82 nuudiga peksma, nuutima
nuudsahta|ma, -q, -83 nuuksatama; iitsatama
nuu:k: miis' oll' nuuk nynagaq mees oli kongus ninaga
nuu:ksama, nooksadaq, nuu:ksa77 nokutama
nuu:ku norgu; pää om nuuku vaonuq pea on norgu vajunud
nuu:l', noolõ, nuu:lt40 nool
nuum, nuuma, .nuuma31 nuum
.nuumama, nuumadaq, .nuuma77 nuumama
nuu:m'ma, nuu:miq, noomi63 noomima
nuu:q, noidõ, noid nood, need (hrl endast kaugemal asuva kohta, vrd naaq)
nuu:r', noorõ, nuu:rt40 noor
nuu:rdu|ma, -daq, -80 1. uuenema, noorenema, värskenema; 2. pehmenema (nt puidu või terariista kohta)
nuu:r'herr, noorõherrä, nuu:rt.herrä35 noorhärra
nuu:rja|= nuu:rja|s, -dsõ, -st5 = noorõlik noorevõitu
nuu:r'mii:s', noorõmehe, nuu:rtmii:st39 noormees
nuu:r'paar', noorõpaari, nuu:rt.paari37 noorpaar
nuu:rskama, noorsadaq, nuu:rska77 korskama, norskama (hobuse kohta)
nuu:ru, -, -t1 = nuu:ru|nõ, -dsõ, -st5 sama noor, ühevanune; nääq ommaq ütenuuruq nad on sama noored, ühevanused; tä om mu vele nuuru ta on sama noor kui mu vend
nuu:rus, -õ, -t9 noorus
nuus, nuusu, .nuusu37 lõhn; hais
nuu:s', noosi, nuu:si37 saak, noos
nuusahta|ma, -q, -83 korraks nuuskama
.nuuskama, nuusadaq, .nuuska77 nuuskama
.nuuskõlõma, nuusõldaq, .nuuskõlõ86 = korduv nuuskama
.nuusli, -, -t1 = .nuustri nuhkija, nuuskija
.nuusna, -, -t3 = nuusni|k, -gu, -kut13 = nusmik käimla
nuust', nuusti, .nuusti37 (kokkukeeratud) kimbuke, nuust, tuust; hainanuust' heinatuust
nuusta|k, -gu, -kut13 tuust, nutsak
.nuustri, -, -t1 = .nuusli nuhkija, nuuskija
nuusõlda|ma, -q, -83 askeldama
nuut', nuudi, nuuti37 = nutt' [2.] = nuudik nuut
nuu:t, nooda, nuu:ta31 noot (nooda)
nuu:t', noodi, nuu:ti37 noot (noodi)
.nuutri, -, -t1 < .paatri nuuter (taime, hrl kapsa juurehaigus)
.nuutsk'ma, .nuutskiq, nuudsi63 nuuksuma
.nuutsk'na, -, -t3 nuuksumine
.nuutskõlõma, nuudsõldaq, .nuutskõlõ85 = korduv .nuutsk'ma: ikk oll' jo üle lännüq, a jutu seen tükke iks nuutskõlõma nutt oli juba üle läinud, kuid jutu sees kippus ikka nuuksuma
|ds'o, -ds'o, -ts'o26 = nõtsk nõgu; nõgus; nõds'o kotus nõgus koht
nõds'o|nõ, -dsõ, -st7 nõgusid täis; nõgus
nõdsõrmus, -õ, -t9 vajuv, vetruv pinnas, mudane koht
nõdõr, nõdra, .nõtra45 = nõdyr' = nõtr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu
nõdõrm, -u, -t4 = nõdõrmu, -, -t1 = nõdõrmus, -õ, -t9 kätkivibu
nõdyr', nõdra, .nõtra45 = nõdõr
nõgi, nyy, nõkõ25 nõgi
nõgih(t)u|ma, -daq, -84 = nyytuma nõetuma
nõgikik|as, -ka, -ast22 musträhn; määrdunud inimene
nõgi|nõ, -dsõ, -st7 = nyynõ nõgine
nõgi|tama, -taq, -da82 = nyytama [1.] nõetama
nõglandus, -õ, -t9 = nõglats'
nõglapuu, -, -d50 okaspuu; nõgla(puu)mõts okas(puu)mets
nõgla|ts', -dsi, -tsit13 = nõglandus nõelatäis; nõglats' niiti nõelatäis niiti
nõgli|k, -gu, -kut13 nõelik (käsitöövahend)
nõgluma, .nõkluq, nõglu, min 1. ja 3. p nõgli71 nõeluma; nõgli sukkõ nõelusin sokke; latsõq nõglusõq tarrõ piten lapsed nõeluvad tuba mööda (käivad edasi-tagasi)
nõglu|nõ, -dsõ, -st7 okkaline
nõglu|tama, -taq, -da82 pistma (valutama); kipitama; joosi läbi nõgõssidõ, jalaq nõglutasõq jooksin läbi nõgeste, jalad kipitavad
nõgõl, nõgla, .nõkla45 = nõgyl' = nõkl nõel; okas; heegeldüs-, koti-, nöps'-, plett'-, pritsi-, suka-, ummõlus-, ummõlusmassinanõgõl heegeldus-, koti-, nööp-, haak-, süstla-, suka-, õmblus-, õmblusmasinanõel;
nõgõl|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast22 karuohakas
nõgõl.trükli*, -, -t1 maatriksprinter
nõgõsti|k, -gu, -kku38 = nõgõsto, -, -t1 nõgestik
nõgyl', nõgla, .nõkla45 = nõgõl
nõia|kõld, -kõlla, -.kõlda32 ungrukold (taim); nõiakõllaq ommaq reboraikõ muudu ungrukollad on karukoldade moodi
nõid, nõia, .nõida33 nõid; ravitseja; šamaan; võlur, maag
.nõidla|nõ, -(d)sõ, -st5 halb inimene
.nõidli|k, -gu, -kku38 nõialik, nõiataoline
.nõidma, .nõiduq, nõiu64 nõiduma
.nõidus, -õ, -t9 nõidus
nõkl, nõgla, .nõkla45 = nõgõl
.nõklama, nõgladaq, .nõkla77 nõelama
nõks, nõksu, .nõksu37 nõks
nõksahta|ma, -q, -83 nõksatama
nõksah(t)us, -õ, -t9 nõksatus
|kõn', -gõna, -gõnat4 =|kõn' =|kõs', -gõs(s)õ, -gõst12 nõges
nõlg', nõlõ, .nõlgõ34 tatt
.nõlgama, nõladaq, .nõlga77 = nõlõtama tatistama; oll' uma rynnaedidse ärq nõlanuq oli oma rinnaesise ära tatistanud
nõlgutõ|bi, -võ, -põ25 > nõlõtõbi
nõli|nõ, -dsõ, -st7 = nõlõnõ tatine; latsõq ommaq täl nõlidsõq, a muido hürskeq lapsed on tal tatised, kuid muidu prisked
nõlv, nõlva, .nõlva30 nõlv
nõlva|k, -gu, -kut13 nõlvak, kallak
.nõlvi kaldu; pangu-i pudõlit nõlvi saisma, lätt ümbre! ära pane pudelit kaldu seisma, läheb ümber!
nõlvikallaq = nõlvikullaq kallakil
nõlvil(d)õ kallakile
nõlõ|nõ, -dsõ, -st7 = nõline tatine
nõlõ|tama, -taq, -da82 = .nõlgama tatistama
nõlõtõ|bi, -võ, -põ25 < nõlgutõbi nõletõbi (hobuste nakkushaigus)
nõrah(t)u|ma, -daq, -84 nõrguma; lähädi seeneq ärq ni panni nõrahuma kupatasin seened ära ja panin nõrguma
nõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 nõrisema
nõrg, nõrõ, .nõrgõ34 renn
nõrgah(t)u|ma, -daq, -84 minestama; nõrkema
nõrgah(t)us, -õ, -t9 1. minestus; 2. = .nõrkus [1.] nõrkus
nõrgameeleli|ne, -dse, -st5 nõdrameelne
nõrgastõ = .nõrka
.nõrgu|ma, -daq, -80 nõrguma
nõrgu|tama, -taq, -da82 1. noogutama; painutama; sirutama; lausu-s synnagiq, nõrgut' ynnõ nynna ei lausunud sõnagi, noogutas ainult; jalg om nii haigõ, et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq jalg on nii haige, et põlvest ei või üldse painutada; külänt istut, lää jalgo nõrgutama küllalt istutud, lähen jalgu sirutama; 2. kohupiimale koort hulka segama; pandas vaarat kaussi ja valõtas hapundkuurt pääle pannakse kaussi kohupiima ja valatakse hapukoort peale
nõrgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 noogutama, kõlgutama; käü tan alasi umma nynna nõrgutõllõn käib siin alati oma pead kõlgutades
nõrgõmbahe = nõrgõmbalõ nõrgemalt; lahjemalt
nõrgõq, .nõrkmõ, nõrgõnd16 sag m vedru; sängünõrkmõq voodivedrud
nõrista|ma, -q, -83 nõristama
nõris|õma, -taq, -õ87 nõrisema
nõrk, nõrga, .nõrka31 nõrk
.nõrka = nõrgastõ lõdvalt, nõrgalt; kotiq ommaq nõrka köüdedüq kotid on nõrgalt (kinni) seotud
.nõrkja|= .nõrkja|s, -dsõ, -st5 nõrgavõitu
.nõrkmõq vt nõrgõq
.nõrku|ma, -daq, -80 nõtkuma, vetruma
.nõrkus, -õ, -t9 1. = nõrgah(t)us [2.] nõrkus; 2. nõtkus, vetruvus
nõrõq, .nõrrõ, nõrõt18 nire, nõre
nõrõ|tama, -taq, -da82 nõretama
nõsar|aq, m -idõ, -it12 kraam, träni, vt nõu [2.]
nõsta|k', -gi, -kit13 = nõstang, -u, -ut13 kandam; panõq uma puunõstak' aho ette! pane oma puukandam ahju ette!
nõstatus, -õ, -t9 juuretis; (ree)jalase kumerus
nõstiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ85 = .nõstõlõma korduv tõstma; pidevalt sülle võtma; nii külm om, et hopõn' nakkas jalgo nõstiskõlõma nii külm on, et hobune hakkab jalgu tõstma; tä om latsõ väega ärq tillitänüq, nõstiskõlõs pääle ta on lapse väga ära hellitanud, kogu aeg võtab aga sülle
.nõstma, .nõstaq, nõsta61 tõstma
nõstu|k', -gi, -kit13 tõstuk
.nõstv|aq, m -idõ, -it3 rõuged
.nõstõlõma, nõstõldaq, .nõstõlõ85 = nõstiskõ(l)lõma: ku pall'o om naid kivve nõstõld, a tervüs om iks viil alalõ kui palju on neid kive tõstetud, aga tervis on ikka veel alles
nõsõ|k', -gi, -kit13 = nõsõng
nõs|õma, -taq, -õ72 tõusma
nõsõng, -u, -ut13 = nõsõk' tõus, tõusmine; päävänõsõng päikesetõus; ida
nõsõ|tama, -taq, -da82 kergitama; sepp nõsõtas tahast pärm kergitab tainast
nõtr, nõdra, .nõtra45 = nõdõr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu
nõtsk, nõdso, .nõtsko36 = nõds'o nõgu; nõgus; seol hobõsõl om sälg pall'o nõtsk sellel hobusel on selg liiga nõgus
.nõtsko nõtku; vaos nõtsko vajub nõtku
.nõts(k)liga|nõ, -dsõ, -st5 lohklik, nõgusid täis; asõq om nõtsliganõ (magamis)ase on lohklik
nõu, nõvvo, (.)nõvvo37 = nõvv 1. nõu, nõuanne; nõuhtõ jäämä nõustuma; nõu(h)n olõma nõus olema; 2. m riist, vahend, abinõu; ese, asi, osa; hobõsõnõvvoq hobuseriistad; seo ilma aigo om egäsugumaidsi tegüsit nõvvõ olõman tänapäeval on olemas igasuguseid efektiivseid vahendeid; võtaq umaq nõ(vv)oq ja nõsaraq ja käüq kodo! korja oma asjad kokku ja käi koju!
.nõudli|k, -gu, -kku38 nõudlik
.nõudma, .nõudaq e nõudaq, nõvva66 nõudma
.nõudmi|nõ, -sõ, -st5 nõudmine, tingimus; tä jäi nõudmiisigaq nõuhtõ ta nõustus tingimustega
nõ'uroloogia, -, -t3 neuroloogia
nõ'uro|luu:g', -loogi, -luu:gi37 neuroloog
nõut.raal|nõ, -sõ, -sõt6 neutraalne
nõ'utrali|sii:r'mä, -sii:riq, -seeri63 neutraliseerima
nõvv, nõvvo, (.)nõvvo37 = nõu
nõvvatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 küsitlema; sääl minno nõvvatõldi seal mind küsitleti
nõvvo|tama, -taq, -da82 nõustama, nõu andma
nõvvotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 nõutama, hankima, muretsema; nõvvotõlli külä päält sada kruuni hankis küla pealt sada krooni
(äq), näide, näid = nimäq nemad
nädsel|emä, -däq, -e85 = näselemä = jäselemä hullama; purelema, kisklema
nädselm, -ä, -ät4 = nädselmä|hain, -haina, -.haina30 = nädserm, -ä, -ät4 = nädsermä|hain, -haina, -.haina30 vesihein (umbrohi)
nädsäh(t)ü|mä, -däq, -84 nätskeks muutuma; ku sai ärq jahtu, sys nädsähü ärq kui sai ära jahtus, siis läks nätskeks
nädäli(l)de nädaliti, iga nädal; käü nädälide koton käib iga nädal kodus
nädälihüisi nädalate kaupa; istus nädälihüisi koton istub nädalate kaupa kodus
nädäli|ne, -dse, -st5 nädalane; mitmõnädäline mitmenädalane
nägel|emä, -däq, -e85 nägelema
nägelüs, -e, -t9 nägelus
nägemi|ne, -se, -st5 1. nägemine; hüvvä e hääd nägemist! nägemist!, nägemiseni!; 2. nägemus, hallutsinatsioon, kummitus, viirastus; näge nägemiisi näeb nägemusi
|gemä, -täq, -e60 nägema; taa tüü tulõ nätäq mul esiq ärq tetäq see töö tuleb nähtavasti mul endal ära teha
nägemä|dü, -dü, -tüt1 nähtamatu; tä muutus nägemätüs ta muutub nähtamatuks
nägemäldäq nähtamatu; õhk om nägemäldäq õhk on nähtamatu
|go, -o, -ko27 = n'ago nägu; väljanägemine, välimus; ei teko ei näko ei tegu ega nägu
nägünemä, .näüdäq e nägünedäq, nägüne89 paistma; kodo jo kavvõst nägünes kodu paistab juba kaugelt
.nähkri, -, -t1 = nähkä, -, -t2 = nähkär', -i, -it4 = nähkäts' = nähro ihnuskoi, kitsipung
nähkäri|ne, -dse, -st5 ihne, kitsi; tä om sääne nähkärine ja kygõ hindäkasu pääl välän ta on selline ihne ja alati omakasu peal väljas
nähkä|ts', -dsi, -tsit13 = .nähkri
nähr, nährä, .nährä35 ihne
nährikä|ne, -dse, -st5 vintske
nähro, -, -t2 = .nähkri
nähv', nähvi, .nähvi37 nähv
nähvi|ts, -dsä, -tsät13 nähvits
nähvähtä|mä, -q, -83 korraks nähvama
nähvä|k, -gu, -kut13 nähvakas
.nähvämä, nähvädäq, .nähvä77 1. nähvama; 2. = .nihvama näppama
.näibelemä, näibeldäq, .näibele85 = .nälbelemä
näio, -, -t2 = neio neiu
näkinäio, -, -t2 = näkk'
näki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 näkitsema
näk|k', -i, -ki37 = näkinäio = näks' näkk, näkineiu
näkkümä, .näüdäq, näü79 paistma, näima, tunduma; asi näkküs tõisildõ ollõv asi näib teisiti olevat
näks', näksi, .näksi37 = näkk'
.näkselemä, näkseldäq, .näksele85 = korduv .näks'mä
.näks'mä, .näksiq, näksi63 näksima
.näksämä, näksädäq, .näksä77 näksama
|küs, -güsä, -güsät4 < .näokas nägus
.nälbelemiisi närvalt, isutult
.nälbelemä, nälbeldäq, .nälbele85 = .näibelemä = .närbelemä kiduma, närvalt, isutult sööma
nälg, nä(l)lä, .nälgä34 nälg
.nälgelemä, nä(l)leldäq, .nälgele85 = korduv .nälgümä
nälg|hain, -haina, -.haina30 nälghein (umbrohi)
nälgsü|tämä, -täq, -dä82 =(l)lütämä näljutama
.nälgü|mä, -däq, -80 nälgima
(l)|k, -gu, -kut13 näljane; vilets, vaene
(l)läkoi, -, -d53 ihnuskoi
(l)|ne, -dse, -st7 näljane
(l)lätsehe =(l)lätsele näljaselt
(l)|tämä, -täq, -dä82 = nälgsütämä
nänn, nännä, .nännä35 lastek tiss (rind; nisa)
nännä, -, -t2 lastek ema, emme; tätä ja nännä ommaq takantarõn ja es lupaq sekäq issi ja emme on tagatoas ja ei lubanud (ennast) segada
nännäli|ne, -dse, -st5 imev (laps), imik; sul om lats' viil nännäline sul on laps alles imik; suurõnännäline suuretissiline
nännä|tämä, -täq, -dä82 imetama
nännüsk', -i, -it13 riidehilp; ku saq üts'kõrd ärq koolõt, sys annaq naaq nännüskiq mullõ kui sa ükskord sured, siis anna need riidehilbud mulle
.näo|du, -du, -tut1 näotu, inetu
.näoka|s, -dsõ, -st5 > näküs
näo|pilt', -pildi, -.pilti37 portree
.näotuhe = .näotulõ näotult, inetult
näpeldä|mä, -q, -83 = näperdä|mä, -q, -83 = näpitsemä = näpotama näperdama, näppima, sõrmitsema
näpiq, m .näppe, .näppe37 näpitstangid
näpistä|mä, -q, -83 näpistama
näpistüs, -e, -t9 näpistus
näpi|ts, -dsä, -tsät13 näpits; pesupulk
näpi|tsemä, -tsäq e däq, -dse90 = näpi|tämä, -täq, -dä82 = .näp'|mä, -piq, -i63 = näpeldämä
näposni|k, -gu, -kku38 varas
näpostõ = n'apostõ napilt, kasinasti; mul om aigo väega näpostõ mul on aega väga napilt
näpo|tama, -taq, -da82 = näpeldämä
näpotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv näpotama
näpo|täüs', -tävve, -täüt49 näputäis
näp|p, -o, -po37 = n'app näpp, sõrm
näp|pämä, -ädäq, -pä77 näppama
.näps'mä, .näpsiq, näpsi63 näpsima, näksima
.näpsämä, näpsädäq, .näpsä77 = .napsama näpsama, napsama
närb, närvä, .närbä34 = .närbe, -, -t3 = närvädü = närväs närb (isutu; jõuetu)
.närbelemä, närveldäq, .närbele85 = .nälbelemä = närbüske(l)lemä kiduma, närvalt, isutult sööma
närbäh(t)ü|mä, -däq, -84 = närväh(t)ümä närtsima
.närbüs, -e, -t9 isutus; jõuetus
närbüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .närbelemä
närel|emä, -däq, -e85 riidlema
näre|tämä†, -täq, -dä82 mäletsema
när|i, -i, -ri26 nuriseja
när|imä, -riq, -i57 = näris|emä, -täq, -e87 irisema, nurisema
när|rin', -inä, -inät4 nurin; riid; urin
.närrämä, närrädäq, .närrä77 = närä()
närss', närsi, .närssi37 = näss' 1. näss; 2. kitsipung
närts, närdso, .närtso37 = n'arts narts; lapp
närv', närvi, .närvi37 närv; närvi(h)n olõma närvis olema
närvili|ne, -dse, -st5 närviline
närvi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 närvitsema
närvä|dü, -dü, -tüt1 = närb
närvähtä|mä, -q, -83 närtsitama
närväh(t)ü|mä, -däq, -84 = närbäh(t)ümä 1. närbuma; tohletama; 2. minestama
närväh(t)üs, -e, -t9 1. isutus; jõuetus; 2. minestus
närväs, .närbä, närväst22 = närb
närähtä|mä, -däq, -83 < närähütmä uratama
näräh(t)üs, -e, -t9 urin; nurin
närähü|tmä, -täq, -dä62 > närähtämä
näräl', -i, -it4 kalts, räbal
när|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = .närrämä urisema; nurisema; närähäs niguq pini uriseb nagu koer; närrä ja närrä, jovva-i kullõldaq tuud närinät nuriseb ja nuriseb, ei jaksa kuulata seda nurinat
närä|p', -bi, -pit13 vintske, okslik puu(pakk); naaq näräbiq lää eiq sukugiq lahki need vintsked puud ei lähe üldse lõhki
näräsk', -i, -it13 nuriseja
näsel|emä, -däq, -e85 = jäselemä = nädselemä hullama; purelema, kisklema
näsimä, nässiq, näsi57 näsima
näss', nässi, .nässi37 = närss' 1. näss; 2. kitsipung
nässi|ne, -dse, -st7 kitsi
näts, nätsü, .nätsü37 närimiskumm
nätsk, nädsä, .nätskä34 nätske
nätsü|tämä, -täq, -dä82 nätsutama
nättäv, -ä, -ät4 nähtav
nättävähe = nättäväle nähtavale
nättäväl(e) nähtaval(e)
|täl', -däli, -dälit4 nädal
nätäq vt nägemä
nätüs, -se, -t9 nähtus
nääreq, .näärme, nääret18 nääre
näüdeq, .näüte, näüdet18 näide
näüdsi|k, -gu, -kut13 näitsik, teenijatüdruk
näüdüs, -(s)e, -t11 eeskuju; näidis, mudel; näüdüst võtma eeskuju võtma
näüs(s) eks näeb, eks paistab, eks me näe; näüs noh, miä taast as'ast saa eks näeb, mis sellest asjast saab
.näütelemä, näüdeldäq, .näütele85 näitlema
.näüte|mäng, -mängo, -.mängo37 näitemäng
.näüt(e)lejä, -, -t3 näitleja
.näütsi, -, -t1 = .neitsü neitsi
.näütämä, näüdädäq, .näütä e .näüdä77 1. näitama; 2. paistma, tunduma; asi näütäs halv ollõv asi paistab halv olevat
.näütüs, -e, -t9 1. näitus; näitamine; 2. näide; näütüses või tuvvaq... näiteks võib tuua...
|gimä, -kiq, -gi57 = n'ogima 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema
.nöksämä, nöksädäq, .nöksä77 = .n'oksama nöökama
nöps', nöpsi, .nöpsi37 = nüps' nööp
nöps'|nõgõl, -nõgla, -.nõkla45 nö&ou