Võro-eesti synaraamat

Päälehele
löüt: 15371 kiräkotust

a(q) < agaq aga, kuid; tä taht, a tä ei saaq ta tahab, kuid ta ei saa; a mille? aga miks?

aabi|ts, -dsa, -tsat¹³ = aavits aabits

.aadli, -, -t¹ aadel; aadlimiis' aadlimees, aadlik

aadom', -i, -it⁴ = atom' aatom; aadom'(pomm') v atom'(pomm') aatomipomm

aalo, -, -t² aaloe

aam', aami, .aami³⁷ aam

.aama, ajjaq e aiaq, aa, kesks aet⁵⁵ = ajama ajama

aas, aasa, .aasa³⁰ aas, silmus

.aasta, -, -t³ > .aastak

.aasta(ga)|aig, -ao, -.aigo³⁶ aastaaeg

.aastaga|nõ, -dsõ, -st⁵ = .aastanõ = aast.aonõ = ajastanõ aastane; üte-, katõ-, neläaastaganõ, katsa-aastaganõ ühe-, kahe-, nelja-aastane, kaheksa-aastane

.aast|aig, -ao, -.aigo³⁶ = .aastak = ajastaig

.aasta|k, -ga, -kka³⁸ e -gat¹³ = .aastaig = .aestak < .aasta aasta; aastak (aigo) tagasi aasta tagasi; katõ aastaga vana lats' kaheaastane laps

.aasta|nõ, -dsõ, -st⁷ = aast.ao|nõ, -dsõ, -st⁷ = .aastaganõ

.aasta(ga)|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ aastapäev

.aasta(ga)|sada, -saa, -sata²⁹ = saa-.aastak sajand, aastasada; mineväl aastagasaal möödunud sajandil

.aasta(ga)tuha|t, -ndõ, -ndõt¹³ = tuhat.aastak aastatuhat

aavi|ts, -dsa, -tsat¹³ = aabits

abi, -, api²⁶ abi

abi|elo, -elo, -ello²⁶ abielu

abili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ abiline

abi|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ abimees; abinõu, vahend; tüü kerendämises om egäsugumaidsi abimiihi vällä löüt töö kergendamiseks on leiutatud igasuguseid vahendeid

abina|anõ, -asõ, -ist⁸ armuke

abirah|a, -a, -ha²⁸ abiraha; stipendium

abi|valmis, -.valmi, -valmist²² abivalmis

a(a)drõs', -i, -sit¹³ aadress

a'dvo|kaat', -kaadi, -.kaati³⁷ advokaat

adõr = adyr', adra, .atra⁴⁵ = atr ader

.ael|õma, -daq, -õ⁸⁵ hulkuma, (ringi v ümber) aelema; hullama; indlema; paarituma; las lehm aelõs ärq las lehm paaritub

.aesta|k, -ga, -kka³⁸ = .aastak

af|gaan', -gaani, -.gaani³⁷ afgaan

agaq > a(q)

ago, ao, ako²⁷ koit; eha; hummogunõ ago koit; õdagunõ ago eha

agras, .akra, agrast²² > akar'

aguq kõnek a ku(q) aga kui

ahas, .ahta, ahast²³ kitsas, ahas

aher, .ahtra, aherd²³ aher

ah|hil, -ila, -ilat⁴ = hahhil ahel

ah|hun', -una, -unat⁴ = ahnik [1.] = ahun < ahunik ahven

ahi, aho e ah'o, .ahjo⁴⁴ = aho ahi

ahini|k, -gu, -kku³⁸ pottsepp; ahinigutüü pottsepatöö

ahk, aha, .ahka³³ > hahk

ahni|k, -gu, -kut¹³ 1. = ahhun' ahven; 2. ahne, ablas; vana ahnik inemisetükk igavene ablas inimesetükk

ahni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ ahnitsema

.ahnus, -õ, -t⁹ ahnus

.ahnõhe = .ahnõlõ ahnelt, ahnesti

ahnõq|kaal, -kaala, -.kaala³⁰ = ahnõqkot|t', -i, -ti³⁷ = ahnõq|päits', -päidsi, -.päitsi³⁷ ahnepäits

ahnõq, .ahnõ, ahnõt¹⁸ ahne, ablas

aho, -, .ahjo⁴⁴ = ahi

aho|kuur', -kuuri, -.kuuri³⁷ ahjukapp

aho.paistus, -õ, -t⁹ ahjupaiste; kass' piisles ahopaistusõn kass soojendab end ahjupaistel

aho|rind, -rinna, -.rinda³³ = aho|rynd, -rynna, -.rynda³³ ahju esikülg

.ahtagõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kitsas

.ahtli|k, -gu, -kku³⁸ kitsavõitu; püksiq ommaq ahtliguq, julgu-i kumardagiq püksid on kitsavõitu, ei julge kummardadagi

ahun, -a, -at⁴ = ahhun'

ahuni|k, -gu, -kku³⁸ = .ahvni|k, -gu, -kku³⁸ > ahhun'

aiamaa, -, -d⁵⁰ > tahramaa

aid, aia, .aida³³ aed

.aidni|k, -gu, -kku³⁸ aednik

aid|saibas, -.saiba, -saibast²² aiateivas

aid|vii:r', -veere, -vii:rt⁴⁰ aiaäär; aidveereq ommaq ilosahe ärq niidedüq aiaääred on ilusti ära niidetud

aig, ao, .aigo³⁶ aeg

aigaolt aegajalt

.aigla|nõ, -dsõ, -st⁵ aeglane

.aigo (millegi) ajal, aegu; tüü aigo töö ajal; kellä viie aigo kella viie aegu

.aigopite((h)n) aegamööda, aeglaselt

aigraama|t*, -du, -tut¹³ kroonika; kalender; Henrigu Liivimaa aigraamat Henriku Liivimaa kroonika

.aigsahe = .aigsalõ = .aigsast(õ) aegsasti

.aigsambahe = .aigsambalõ = .aigsambast aegsamini

.aigsast(õ) = .aigsahe

.ainugõ|nõ = ainukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = ainuli|nõ = (.)ainuma|nõ, -dsõ, -st⁵ = (.)ainus, .ainu, (.)ainust¹⁰ ainuke, ainus; üts'ainumanõ kõrd üksainus kord

.ainu(i)si = ainustõ hädasti, pakiliselt; vaenõ saa-i ostaq tuudkiq, miä ainuisi vaia vaene ei saa osta sedagi, mida hädasti vaja; mul om ainustõ vaia liina minnäq mul on hädasti vaja linna minna

ainuütsi(ndä) ainuüksi, üksnes

ainõq, .ainõ, ainõt¹⁸ aine

ait, aida, .aita³⁰ ait

aiteh aitäh

aitjumma = ait'um(m)a aituma, aitüma, aitäh

aivasta|ma, -q, -⁸³ aevastama

aivastus, -õ, -t⁹ aevastus

.aivõq, m .aividõ, .aivit¹⁸ = ajo aju

aja|k', -gi, -kit¹³ ajamine; kar'a kodoajagi aig karja kojuajamise aeg

ajama, ajjaq e aiaq, aja, kesks aet, min 1. ja 3. p .ai(õ)⁵⁶ = .aama ajama

ajasta, -, -t³ = ajast|aig, -ao, -.aigo³⁶ = .aastaig aasta

ajasta|nõ, -dsõ, -st⁵ = ajast.ao|nõ, -dsõ, -st⁷ = .aasta(ga)nõ aastane; mitmõ ajastaonõ tä om? mitme aastane ta on?

ajo, -, ajjo e aio²⁶ = .aivõq aju

a'kadeemili|ne, -dse, -st⁵ akadeemiline

a'kadeemiä, -, -t³ akadeemia

akan', agana, aganat⁴ agan

akar', agara, agarat⁴ < agras agar

akõn', .aknõ, akõnd¹⁷ aken; aknõkruut', -laud, -raam' aknaruut, -laud, -raam

al|a, -a, -la²⁸ (maa)ala; (tegevus)ala

ala(q) 1. (millegi) alla; lavva alaq laua alla (vrd .alla); 2. > ärq [1.]

ala- ala-, alumine; alapuul' alumine pool

alaala|du, -du, -tut¹ väga alatu

ala|du, -du, -tut¹ alatu

alahan = ala(h)n = alava(h)n all(pool); sääl alahan om viil üts' talo seal allpool on veel üks talu

ala.iäli|ne, -dse, -st⁵ alaealine

alali|nõ, -dsõ, -st⁵ alaline

alalõ alles, järel; alalõ hoitma alles hoidma, säilitama

alamb, -a, -at¹³ alam

alambahe = alambalõ madalamale, allapoole

alambal = alamba(h)n

alambalõ = alambahe

alamba(h)n = alambal madalamal, allpool; Alatarõ om Mäetarõst alamban Alatare on Mäetarest allpool

ala(h)n = alahan

alanda|ma, -q, -⁸³ alandama

alandligult alandlikult

alandli|k, -gu, -kku³⁸ alandlik

alanpuu:l allpool

ala|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ alanema

alapannus, -(s)õ, -t¹¹ allapanu (loomadele)

alasi < alati alati; sul om alasi kipõ, olõ-i aigo kynõldagiq sul on alati kiire, pole aega rääkidagi

alasi|nõ, -dsõ, -st⁵ alatine

alaspäidi alaspidi

ala(ha)st madalamalt, altpoolt

alastus, -õ, -t⁹ alastiolek; rõivanappus; vaesus

alastõ(llaq) alasti; sannan ommaq inemiseq iks alastõllaq saunas on inimesed ikka alasti

alati > alasi

alava(h)n = alahan

albaanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ albaanlane

.algaja, -, -t³ = alostaja algaja

alg|klass', -klassi, -.klassi³⁷ algklass

alg|kuu:l', -kooli, -kuu:li³⁷ algkool

.algnõma, alõdaq, .algnõ, min 1. p .algsi, min 3. p alõs'⁷⁵ algama; jõgi algnõs lättest jõgi algab allikast; eeläq alõs' kuul' eile algas kool

.algu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ algus; algusõn oll' tüü rassõ alguses oli töö raske

ali† ehk; nääq ali nimäq, tuu om sama nad ehk nemad, see on sama

all all

.alla (kuskilt) alla(poole); taivast alla taevast alla (vrd ala(q))

(.)allapoolõ allapoole

al|las', -asi, -asit⁴ alasi

all|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja⁴³ allkiri

al|lõv', -õvi e -õva, -õvit e -õvat⁴ asula; suurem kirikuküla; alev(ik)

aloma|nõ < alomi|nõ, -dsõ, -st⁵ alumine

alo|nõ, -dsõ, -st⁷ -alune; mõtsaalonõ metsaalune; kanglialonõ kaenlaalune

alos, -(s)õ, -st¹¹ alus

alos|kleit', -kleidi, -.kleiti³⁷ aluskuub, kombinee

alos|püksiq, m -.pükse, -.pükse³⁷ aluspüksid

alos|rõivas, -.rõiva, -rõivast²² vooder; ihupesu

alos.säädü(se)(h)n* põhimõtteliselt; alossäädü(se)n om tuu võimalik põhimõtteliselt on see võimalik

alos.säädü|s*, -(se), -(s)t¹⁰ printsiip, põhimõte

alos.säädüsli|ne*, -dse, -st⁵ põhimõtteline

alostaja, -, -t³ = .algaja algaja

alos.taldri|k, -gu, -kku³⁸ alustass; kohvikroosiq kääväq alostaldrigidõgaq üten kohvitassid käivad koos alustassidega

alosta|ma, -q, -⁸³ algust tegema, pihta hakkama; asutama, rajama; algama; tä alost' kirotamist ta alustas kirjutamist; taa talo om mu esäesä alostõt see talu on mu isaisa rajatud; pia alostas süküs varsti algab sügis

alostus, -õ, -t⁹ algus, hakatus; iispäiv om nädäli alostus esmaspäev on nädala algus

alostõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv alostama: alostõllõs ütte ja tõist, a kunagi saa-i midägiq valmis alustab ühte ja teist, aga kunagi ei saa midagi valmis

alt alt

alt.kulmõ = altlaka altkulmu

altnaha salakavalalt; taa om sääne inemine, kelle miil'düs altnaha tõõsõlõ käändäq see on selline inimene, kellele meeldib salakavalalt teisele probleeme valmistada

.altri, -, -t¹ altar

a'lu|miin', -miini, -.miini³⁷ alumiinium

alõng', -i, -it¹³ = alõng, -u, -ut¹³ algus; alõng'ots algusots

ameerikla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = meeriklanõ ameeriklane

ammak† kuni; ammak mereniq kuni mereni; ammak surmaniq kuni surmani

amma|t', -di, -tit¹³ = ammõt' amet

ammukallaq ammukil

ammukillõ ammukile

ammu(q)kiq ammugi; hoopiski

ammukõsõ = ammus ammuks, kui ammu siis, nüüdsama

ammulõ ammuli

ammu|nõ, -dsõ, -st⁷ = ammuskinõ = ammusinõ ammune

ammuq ammu

ammus = ammukõsõ: sul massa-i süvväq tuvvaq, ammus ma sei sul ei tasu süüa tuua, ammuks ma sõin

ammusi|nõ = ammuski|nõ, -dsõ, -st⁵ = ammunõ

ammu|tama, -taq, -da⁸² 1. ammutama (vedelikku, heinu vms); peksma, lööma; muguq ammut' ynnõ tõist rusikugaq muudkui aga peksis teist rusikaga; 2. (suud) ammutama, ammuli ajama

ammõdi|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ ametimees

ammõ|t', -di, -tit¹³ = ammat' amet

ammõt'li|k, -gu, -kku³⁸ ametlikuvõitu; sääl oll' sääne ammõt'lik hyng seal oli selline ametlikuvõitu õhkkond

ammõt'li|nõ, -dsõ, -st⁵ ametlik

ammõt'ni|k, -gu, -kku³⁸ ametnik

a'na|nass', -nassi, -.nassi³⁷ ananass

and', anni, .andi³⁷ anne, andekus, talent; täl um tuu as'a pääle andi tal on selle asja peale annet

.andis .andma < vabandama andeks andma, andestama, vabandama

.andis .pallõma < vabandust .pallõma andeks paluma, vabandust paluma

.andma, (.)andaq, anna⁶⁶ andma

.andrõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ andresepäev, 30. november

ands'a|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ < imelik 1. imelik, naljakas, kummaline; 2. saksik, upsakas, uhke

ands'akahe = ands'akalõ = ands'akuhe = ands'akulõ 1. imelikult, naljakalt, kummaliselt; 2. saksikult, upsakalt, uhkelt

ands'akus, -õ, -t⁹ veidrus

angõrda|ma, -q, -⁸³ = yngõrdama vingerdama, väänlema

angõr|hain, -haina, -.haina³⁰ > angõrpist'

angõrja|s, -, -t¹⁵ = angõrus angerjas

angõr|pist', -pisti, -.pisti³⁷ < angõrhain angervaks

angõrus, -õ, -t⁹ = angõrjas

.ankri = .ankro, -, -t¹ ankur

annus, -õ, -t¹¹ and, antav asi; ohvriand

an|nom', -oma, -omat⁴ nõu, anum

annõq, .andõ, annõt¹⁹ < .ohvri annetus, kink; ohver; andit andma e tuuma annetama, kinkima; ohverdama

anomamõsumassin, -a, -at⁴ nõudepesumasin

a'n(d)sambli, -, -t¹ ansambel

.antslagõ|nõ, -sõ, -ist⁸ antsla elanik

a'nõk|duu:t', -doodi, -duu:ti³⁷ anekdoot

ao.arvami|nõ, -sõ, -st⁵ ajaarvamine

.aohna = .aolõ õigel ajal, õigeks ajaks; aegsasti; mi piät aohna liina joudma me peame õigeks ajaks linna jõudma

aokan|a, -a, -na²⁸ väga varajane ärkaja (vrd üü:kana)

ao|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja⁴³ ajakiri

aokirändüs, -e, -t⁹ ajakirjandus

aokiräni|k, -gu, -kku³⁸ ajakirjanik

.aokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ varahommik

.aoldõ ajuti

.aoldõ|nõ, -dsõ, -st⁵ = .aotlinõ ajutine; ajalik

ao|leht', -lehe, -.lehte³⁴ ajaleht

.aoli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .aonõ -aegne; ajaline; ajalik; õigeaegne

aolu|gu, -u, -ku²⁷ ajalugu

.aolõ = .aohna õigel ajal, õigeks ajaks; aegsasti

.ao|nõ, -dsõ, -st⁷ = .aolinõ

aopikkä ajapikku

.aotli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .aoldõnõ

ao|täht', -tähe, -.tähte³⁴ koidutäht, ehatäht

ao|tütär', -.tütre, -tütärd²² ööbik

ao.valgu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ = ao.valgõ, -, -t³ aovalgus, koiduvalgus, ehavalgus

ao|viideq, -.viite, -viidet¹⁸ = aoviidäng, -u, -ut¹³ = aoviidüs, -(s)se, -t¹¹ = ao|viit, -viidü, -.viitü³⁷ = ao.viitmi|ne, -se, -st⁵ ajaraiskamine; ajaviide, (ajaviite)tegevus, harrastus, hobi

apa.kaari ringiratast, tiirutades, ringe tehes

apar', abara, abarat⁴ 1. = avvar' avar; 2. abar (kalavõrk)

apa|t', -di, -tit¹³ 1. lobiseja; 2. õgard

a'plaagri, -, -t¹ vaene, varanduseta; aplaagri(h)n olõma viletsas seisukorras olema

.aplamiisi hoolimatult, huupi; ettevaatamatult

appi appi

a'pri|kuu:s', -koosi, -kuu:si³⁷ > karvapluu:m'*

.ap|ril', -rili, -.rilli³⁸ > mahlakuu

.apte|k', -gi, -kki³⁸ apteek

a'ptekri, -, -t¹ apteeker

a'põl'|siin', -siini, -.siini³⁷ = a'põl'|sin', -sini, -.sinni³⁸ apelsin

araabla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ araablane

ar'aq = arq > är(ä)q

arb, arva, .arba³³ 1. kriimustus; joon; soon, süvend; pragu, mõra; 2. > arm'

.arbja, -, -t³ tark, posija

.arb'ma, .arbiq, arbi⁶³ nõiduma, ravitsema

ar|buus', -buusi, -.buusi³⁷ > makõkürvits

arg, ara, .arga³³ arg, pelglik

.argnõma, arõdaq, .argnõ⁷⁵ hargnema, harunema

arima, arriq, ari⁵⁷ > harima

a'rkeoloogia, -, -t³ > vanaao.vällä.kaibminõ*

a'rkeo|luu:g', -loogi, -luu:gi³⁷ > vanaao.vällä.kaibja*

arm, armu, .armu³⁷ 1. arm, armastus, kiindumus; headus, südamlikkus; 2. armulikkus, kaastunne, haletsus

arm', armi, .armi³⁷ < arb [2.] (haava) arm

armas, .arma, armast²² > .armsa

armasta|ma, -q, -⁸³ > .hoitma [3.]; > .tahtma [2.]

armastus, -õ, -t⁹ > .hoitminõ [3.]; > .tahtminõ [2.]

arma|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ armatsema

armii:nlä|ne, -(d)se, -st⁵ armeenlane

armi|tsõma†, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ hoidma, säästlikult kasutama; mul tulõ yks armidaq naid rõivit, naidõgaq hüä kohe minnäq, parõmbit mul olõ-iq mul tuleb neid riideid ikka hoida, nendega on hea kuhugi minna, paremaid mul pole

arm|pant'†, -pandi, -.panti³⁷ > vahr

.armsa, -, -t³ < armas armas; kygõ armsamb raamat, film', oppaja, hopõn', värm' lemmikraamat, -film, -õpetaja, -hobune, -värv

.armsahe = .armsalõ armsasti, meeldivalt

armualo|nõ, -dsõ, -st⁷ soosik

armu|annõq, -.andõ, -annõt¹⁹ armuand

armukadõ, -(hõ), -(hõ)t¹⁴ armukade

armukadõhus, -õ, -t⁹ armukadedus

armukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ armuke

armuldaq armutu

armuli|k, -gu, -kku³⁸ armulik, halastav

armuli|nõ, -dsõ, -st⁵ armuline, lahke, vastutulelik

armustõ armsasti, lahkelt

armõ|du, -du, -tut¹ 1. armetu, vilets; haletsusväärne; 2. = armõtuhe [2.]; armõdu hulga väga palju

armõtuhe = armõtulõ 1. armetult, viletsalt, vaeselt; 2. tohutult, (üli)väga, palju; kõvasti, tugevasti

aro, aro, arro²⁶ aru, kuiv rohumaa; aromaa arumaa

aro|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo³⁷ = varikkõiv arukask

aro|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ⁸⁹ hargnema

aroonia, -, -t³ > sitikpihl*

aro|tama, -taq, -da⁸² 1. harutama; 2. arutama

arotus, -õ, -t⁹ 1. harutamine; 2. arutus, arutamine, kaalumine

arotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ arutlema, arutama

arq = ar'aq > är(ä)q

arst', arsti, .arsti³⁷ > .tohtri

arstiruhe, -, -t² = arsti|ruu:h, -roho, -ruu:ht³⁹ ravim, arstirohi

.arst'ma, .arstiq, arsti⁶³ arstima, ravima

a'rtikli, -, -t¹ artikkel

arv, arvo, .arvo³⁷ 1. aru, mõistus; arusaam; muq arvost minu arust; arvo saama aru saama; arvo pidämä aru pidama; 2. arv, number; arvsyna arvsõna

.arvama, arvadaq, .arva⁷⁷ arvama, mõtlema; oletama

.arvami|nõ -sõ, -st⁵ arvamus, arvamine

.arvosaamaldaq 1. taipamatu, rumal; 2. mõistetamatu, selgusetu, segane

arvo|t', -di, -tit¹³ > puutri

arvõq, .arvõ, arvõt¹⁸ arve; arvit õiõndama, arvit klaar'ma arveid klaarima

arõnda|ma, -q, -⁸³ 1. harutama; 2. > edendämä

arõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ 1. hargnema, harunema; 2. arenema

as'a|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat⁴ asjaajaja, ametnik

as'aldaq = as'andaq

as'ali|k, -gu, -kku³⁸ asjalik, tõsine, arukas

as'ali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ asjaga seotu, asjaosaline

as'a|lugu, -luu:, -luku²⁷ olukord; asjaolu; asjalugu

as'a|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ asjamees, ametmees, tegelane

as'andaq = as'aldaq asjatu(lt)

as'a|tama, -taq, -da⁸² (mänguasjadega) mängima; sekeldama; sihitult talitama

as'a.tundja, -, -t³ asjatundja, spetsialist; asjatundlik

as'atõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv as'atama

asi, as'a, .asja⁴³ 1. asi; 2. mänguasi; latsi as'aq laste mänguasjad

ask, aso, .asko³⁶ < praht', < prügü prügi, praht (halv ka inimes(t)e kohta), pühkmed

askuni|k, -gu, -kut¹³ = asoaid = asounik prügihunnik, prügimägi

askõlda|ma, -q, -⁸³ = asõldama = asõndama askeldama, toimetama, talitama, sekeldama

aso|aid, -aia, -.aida³³ = askunik

asoni|k, -gu, -kku³⁸ 1. asunik, uusasukas; 2. asunik (0,25-liitrine viinapudel)

aso|nõ, -dsõ, -st⁷ < prahinõ prügine, prahine, räpane

aso|tama, -taq, -da⁸² 1. asutama, rajama, looma; 2. (midagi tegema) asutama, valmistuma; 3. sisse seadma, platsi võtma

asotus, -õ, -t⁹ asutus

asouni|k, -gu, -kut¹³ = askunik

a'ssõsri, -, -t¹ assessor

.astma, .astuq, astu⁶⁴ astuma; kõndima; astus tiid piten kõnnib teed mööda

.astmi|nõ, -sõ, -st⁵ = astuk' kõnnak

.astri, -, -t¹ aster

a'stroloogia, -, -t³ > tähetiieq*

a'stronoomia, -, -t³ > .taivaoppus*

astu|k', -gi, -kit¹³ = .astminõ

astõq, .astmõ, astõnd¹⁶ aste

asõl', .asklõ, asõld²³ kodune talitus, askeldus

asõlda|ma, -q, -⁸³ = askõldama

asõmal = asõmõl asemel

asõmalõ = asõmõlõ asemele

asõmi|k, -gu, -kku³⁸ asemik, asetäitja, asendaja

asõmõl = asõmal

asõmõlõ = asõmalõ

asõmõ.rõiv|aq, m -idõ, -it²² voodiriided

asõnda|ma, -q, -⁸³ = askõldama

asõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv asõndama

asõ|q, -mõ e -ma, -nd¹⁶ ase; voodi; jälg; koht; varas jätt varna, tuli ei jätäq varna asõndkiq varas jätab varna, tuli ei jäta varna jälgegi (vanasõna)

asõsyn|a, -a, -na²⁸ keel asesõna, pronoomen

ata|k, -gu, -kut¹³ soot, umbejäänud jõekäär

.atma, attaq, ata⁶¹ 1. ahtma, vilja parsile kuivama panema; 2. võrku, noota sisse laskma; 3. sööma, õgima

atom', -i, -it⁴ = aadom' aatom

atr, adra, .atra⁴⁵ = adõr ader

a'tõ|ism', -ismi, -.ismi³⁷ ateism

a'tõ|ist', -isti, -.isti³⁷ ateist

au, avvo, (.)avvo³⁷ = avv 1. au, austus; autunne; 2. neitsilikkus, puutumatus

au|ahnõq, -.ahnõ, -ahnõt¹⁸ auahne, kuulsushimuline

august', -i, -it¹³ > põimukuu

aur, auru, .auru³⁷ aurumasin; auruvedur

.aurama, auradaq, .aura⁷⁷ aurama

.ausa, -, -t³ aus, siiras; õiglane, korralik; austatud, (hea ühiskondliku) positsiooniga

.ausahe = .ausalõ ausasti, ausalt

austraalla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ austraallane

.austri, -, -t³ auster

austõrla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ austerlane

ausyn|a, -a, -na²⁸ ausõna

.au|tama, -taq, -da⁸¹ > avitama

.auto, -, -t¹ auto

.auto|juht', -juhi, -.juhti³⁶ autojuht

.auto|koda*, -kua, -kota²⁷ < garaas' garaaž

a'utonoomia, -, -t³ > .hindävoli*

a'utonoomili|nõ, -dsõ, -st⁵ > .hindävolinõ*

.autor', -i, -it⁴ autor

avahus, -õ, -st⁹ avaus, ava, auk

avalda|ma, -q, -⁸³ (välja) rääkima; üles tunnistama

avaldus, -õ, -t⁹ avaldus

avali|k, -gu, -kku³⁸ avalik

avi|tama, -taq, -da⁸² < .autama aitama

avv, avvo, (.)avvo³⁷ = au

av|var', -ara, -arat⁴ = apar' [1.] avar

avvoli|nõ, -dsõ, -st⁵ auline, lugupeetud

avvosta|ma, -q, -⁸³ austama, lugu pidama

ball', balli, .balli³⁷ tantsupidu, ball

ba|naan', -naani, -.naani³⁷ banaan

bask', baski, .baski³⁷ bask

.ben|(d)sin', -(d)sini, -.(d)sinni³⁸ = ben(d)sin', -i, -it⁴ bensiin

bill'ard', -i, -it¹³ piljard

bi'oloogia, -, -t³ > elotiieq*

botaani|ga, -ga, -kat³ > kasvotiieq*

bu|di'sm', -di'smi, -.di'smi³⁷ e buda usk budism, buda usk; budausolinõ, budist' budausuline, budist

bulgaarla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ bulgaarlane

buss', bussi, .bussi³⁷ buss

bü'ro|kraat', -kraadi, -.kraati³⁷ bürokraat

bü'rokraatia, -, -t³ bürokraatia

daam', daami, .daami³⁷ daam

daamõ, -, -t² vuhva; daam

.datli, -, -t¹ dattel

de'mo|kraat', -kraadi, -.kraati³⁷ demokraat

de'mokraatia, -, -t³ demokraatia

de'tsembri, -, -t¹ > joulukuu

detsi.liitri, -, -t¹ detsiliiter

detsi.metri, -, -t¹ = detsimii:tre, -, -t³ = detsimii:tri, -, -t¹ detsimeeter

dia.metri, -, -t¹ = diamii:tre, -, -t³ = diamii:tri, -, -t¹ diameeter

.diisli, -, -t¹ diisel; diislimotor' diiselmootor; diisliküteq diislikütus

diivan', -i, -it⁴ > sohva

dire'ktor', -i, -it⁴ = di'rektri, -, -t¹ > .juhtja*

disko, -, -t² disko

dollar', -i, -t⁴ dollar

dress', dressi, .dressi³⁷ dress (spordiriietus)

duss', dussi, .dussi³⁷ dušš

dü'nä|miit', -miidi, -.miiti³⁷ dünamiit

ede, ede, ete²⁴ sõiduki esiosa;

ede- esi-

ede|hammas, -.hamba, -hammast²³ lõikehammas

ede|jalg, -jala, -.jalga³³ (looma) esijalg

edendä|mä, -q, -⁸³ < arõndama [2.] edendama; arendama

ede|nemä, -nedäq e -däq, -ne⁸⁹ edenema, arenema; sujuma

edeots, -otsa, -.otsa³¹ esiosa; algus

edeotsa(h)n algul; nädäli edeotsa(h)n nädala algul

ede|puu:l', -poolõ, -puu:lt⁴⁰ esiosa, esipool

edesi edasi

edesipoolõ 1. ettepoole; 2. edaspidi

edeske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv edestämä

edespite(h)n edaspidi

edestä|mä, -q, -⁸³ edvistama

edetar|õ, -õ, -rõ²⁴ eestuba, eeskamber

ede|tsyyr', -tsõõri, -tsyyri³⁷ esiratas

edevüs, -e, -t edevus, edvistamine

edi kõnek ei tiiäq ei tea; edikiä e ei tiiäq kiä ei tea kes, keegi; edikohe e ei tiiäq kohe ei tea kuhu, kusagile; ediko(h)n e ei tiiäq ko(h)n ei tea kus, kusagil; edikost e ei tiiäq kost ei tea kust, kusagilt; edikui e ei tiiäq kui(s) ei tea kuidas, kuidagiviisi; edikuna e ei tiiäq kuna ei tea kunas, kunagi; edimiä e ei tiiäq miä ei tea mis, miski

edimält esmalt, algul, kõigepealt

edimä|ne, -dse, -st⁵ esimene

edi|ne, -dse, -st⁷ 1. esine; rynnaedine rinnaesine; 2. = edü|ne, -dse, -st⁷ = edüs, -(s)e, -st¹¹ = ehüs esik

edüstäjä*, -, -t³ esindaja

edüstä|mä*, -q, -⁸³ esindama

edüstüs*, -e, -t⁹ esindus

eeder', -i, -it⁴ eeter

eelä|ne, -dse, -st⁷ = eeläskine eilne; lämmistimiq söögis eeläskiidsi kapstit soojendasime söögiks eilseid kapsaid

eeläq eile

eeläski|ne, -dse, -st⁵ = eeläne

eesti.aig|nõ, -sõ, -sõt⁶ = eesti.aoli|nõ -dsõ, -st⁵ eestiaegne

eestikeeli|ne, -dse, -st⁷ < eestikii:l'|ne, -se, -set⁶ eestikeelne

ega = egä [I]

egaq = õgaq ega; egaq taa olõ-i nal'aasi ega see pole naljaasi

egas = õgas ega siis

egä I = õga = ega iga; egä üü, nädäli, aastaga igal ööl, nädalal, aastal

egä II, iä, ekä, sisseü ekkä, m omast ja osast eie, m sisseü ekki(he), m alaleü iele > igä [2], > i(j)ä

egäalasi alatasa; alati; suqkaq om egäalasi üts' hädä sinuga on alatasa üks häda

egäpäivi iga päev

egäpäävä|ne, -dse, -st⁷ igapäevane

egäsugu(ma)|nõ, -dsõ, -st⁵ igasugune

egäüts', egäüte, ekäütte, sisseü ekkäütte, alaleü egäleütele³⁵ igaüks

eheq, .eht'me, ehend¹⁶ e .ehte, ehet¹⁹ ehe, kaunistus

eherüs, -e, -t⁹ = iherüs jõeforell

ehes, -(s)e, -t¹¹ = ihes < siig siig

ehite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv ehitämä: miä sa nii kavva ehitelet hinnäst mis sa nii kaua ennast ehid

ehi|tsemä, -däq e-tsäq, -dsä⁹⁰ = eht'mä ehtima

ehi|tämä, -täq, -dä⁸² 1. = ehitsemä; 2. = .eihtämä

ehitüs, -e, -t⁹ = .eihtüs

ehitüs|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = .eihtüsmii:s'

.ehtepuu, -, -d⁵⁰ ilupuu

.eht'mä, .ehtiq, ehi⁶³ = ehitsemä

.ehtsä, -, -t³ ehtne

eh|vekt', -vekti, -.vekti³⁷ efekt

ehüs, -(s)e, -t¹¹ = edüs

ei(q) min es ei; olõ eiq e olõ-(õ)iq e ei olõq ei ole; saa eiq e saa-(a)iq e ei saaq ei saa; olõ es e olõ-(õ)s e es olõq ei olnud; saa es e saa-(a)s e es saaq ei saanud

.eihte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv .eihtämä: aastit eihtelleseq tuud majja, a valmis ei saaq aastaid ehitavad seda maja, aga valmis ei saa

.eihtä|mä, -q, -⁸¹ = ehitämä [2.] ehitama

.eihtüs, -e, -t⁹ = ehitüs ehitus

.eihtüs|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = ehitüsmii:s' ehitaja, ehitustööline

.ei|tämä, -täq, -dä⁸¹ eitama

e'koloogia, -, -t³ ökoloogia

e'kska.vaatri, -, -t¹ ekskavaator

e'kskur|s'uu:n', -s'ooni, -s'uu:ni³⁷ ekskursioon

e'kslibris, -e, -t⁹ eksliibris

.eksäm', -i, -it¹ eksam

e'(e)lektri, -, -t¹ elekter

e'(e)lektriläügäh(t)üs, -e, -t⁹ = e'(e)lektri|läük, -läügü, -.läükü³⁷ elektrilöök

e'(e)lektrooni|ga, -ga, -kat³ elektroonika

e'(e)le|vant', -vandi, -.vanti³⁷ = ho'lopont' elevant

elitar|õ, -õ, -rõ²⁴ = elotarõ elutuba, eluruum

el|läi, -äjä, -äjät⁴ loom; elukas, olend; eläjäsüüt loomasööt

el|läv, -ävä, -ävät⁴ 1. elav, elus; 2. elav, erk; vilgas

ellävhõpõ, -, -t¹⁴ elavhõbe

elo, elo, ello²⁶ 1. elu; elamine; 2. = elotus [1.]

elo|aig, -ao, -.aigo³⁶ eluaeg, kogu elu

elo.aig|nõ, -sõ, -sõt⁶ eluaegne

eloasõ|q, -mõ, -nd¹⁶ eluase, maja

eloel|läi, -äjä, -äjät⁴ eluloom, elujõuline loom või inimene taast joht saa ei inämb eloeläjät sellest ei saa küll enam elulooma

elo|igä, -iä, -ikä²⁵ eluiga, eluaeg

elokala|haud, -havva, -.hauda³³ eluskala hoidmise tiik

elokotus, -(s)õ, -t¹¹ elukoht

elo|käük', -käügi, -.käüki³⁷ elukäik, elu(kulg)

eloli|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. elujõuline; elus; 2. elusolend

elolu|gu, -u, -ku²⁷ elulugu, elukäik

eloma|ja, -ja, -ia²⁸ elumaja

elo|märk', -märgi, -.märki³⁷ elumärk, elu olemasolu tunnus

elo(h)n elus, elav

eloni|k, -gu, -kku³⁸ = elänik elanik

elopuu, -, -d⁵⁰ elupuu

elosahe = elosalõ elusalt

elo|suu:n', -soonõ, -suu:nt⁴⁰ arter, tuiksoon

elo|tama, -taq, -da⁸² = elotsõma elutsema

elotar|õ, -õ, -rõ²⁴ = elitarõ elutuba, eluruum

elo|tiieq*, -.tiide, -tiiet¹⁹ < bi'oloogia bioloogia

elo|tsõma, -tsaq, e -daq, -dsõ⁹⁰ = elotama

elotus, -õ, -t⁹ 1. = elo [2.] = elämine [2.] eluase, elamu; majapidamine; kodu; talu; korter; 2. korrus

elo|vaim, -vaimo, -.vaimo³⁷ elu(vaim), hing, elumärk

eläh(t)änü|q, -q, -t¹ = elänüq elatanud

eläh(t)ünü|q, -q, -t¹ = eläh(t)änüq

eläjä|pii:t', -peedi, -pii:ti³⁷ loomapeet

eläjä|tahr*, -tahra, -.tahra³⁰ loomaaed

elämi|ne, -se, -st⁵ 1. elamine, elu; 2. = elo [2.]; 3. m elämiseq suguelund(id)

el|ämä, -läq, -ä⁶⁹ elama; eläguq! elagu!

eläni|k, -gu, -kku³⁸ = elonik elanik

elänü|q, -q, -t¹ = eläh(t)änüq

elä|tämä-täq, -dä⁸² elatama, elatist muretsema, toitma

eläväneelähtäjä, -, -t³ elavaloomuline inimene

e'(e)nergiä, -, -t³ > vägi [2.]

enge†, 1. vaid; tüüd tetä-i üts'kyik' kui, enge kõrraligult tööd ei tehta ükskõik kuidas, vaid korralikult; 2. > ynnõ

.engli, -, -t¹ ingel

ersälä|ne, -(d)se, -st⁵ ersa

er|ä, -ä, -rä²⁴ era, eraldiolev; eraviisiline; errä tegemä e errä pidämä omaette (hrl üksi-kaksi midagi paremat) sööma

eräkullõ = eräl(d)e

eräkult eraldi, lahus; omaette

erä|kund, -kunna, -.kunda³² erakond, partei

eräldä|mä, -q, -⁸³ = erätämä (liigselt) valima; eraldama

eräldü|mä, -däq, -⁸⁴ = erätümä maha jääma, eksima; eralduma

eräl(d)e = eräkullõ eraldi, lahus; lahku; omaette

erä.näütäjä*, -, -t³ keel isikuline; eränäütäjä asõsyna, tegomuud isikuline asesõna, tegumood

erä.näütämäldäq* keel umbisikuline (tegumood)

eräpoolõ|du, -du, -tut¹ erapooletu

eräs*, -(s)e, -t¹¹ isik

eräs|kuu:d'*, koodi, kuu:di³⁷ isikukood

eräsli|ne*, -dse, -st⁵ isiklik

erästunnistus*, -õ, -t⁹ isikutunnistus

erä|tämä, -täq, -dä⁸² = eräldämä

erä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ = eräldümä

es vt ei(q)

e(s)s' > esiq

esi, ii:, ett⁴² esi, eesolev töötamisriba, töölõik

esi(q)kiq < esi(q)kinäq < .es'kiq isegi

esi|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ esimees

esiq < e(s)s' ise, isiklikult

esiqasi iseasi

esiqeräli|k, -gu, -kku³⁸ = esiqeräli|ne, -dse, -st⁵ iseäralik, kummaline

esiq.hindäst 1. iseenesest; 2. endal, omast käest; meil om süük' esiqhindäst meil on söök omast käest

esiqmuu:du isemoodi;

esiqsugu(ma)|nõ, -dsõ, -st⁵ isesugune

esiq.tahtli|nõ*, -dsõ, -st⁵ vabatahtlik

esiqviisili|ne, -dse, -st⁵ isemoodi

.es'kiq > esi(q)kiq

.essümä, .essüdäq, essü⁷⁹ eksima

essüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ ekslema

essüsse(h)n eksinud; eksiteel

essütäjä, -, -t³ teelt eksitaja (vaim)

essü|tämä, -täq, -dä⁸² eksitama

essütüs, -e, -t⁹ eksitus; eksimus

es|ä, -ä, -sä²⁴ isa; esäkodo isakodu; esä- isa(s)-, isane; esähani, -parts' isahani, -part

esäes|ä, -ä, -sä²⁴ isaisa

esä|k, -gu, -kut¹³ võõrasisa

es(s)äke|ne, -se, -ist⁸ issake, issand, jumal

esäldäq|lats', -latsõ, -last³⁹ vallaslaps

esäli|k, -gu, -kku³⁸ isalik

esänd, -ä, -ät¹³ isand, härra, peremees

esä|ne, -dse, -st ⁷ isane

et < õt et

e(t)temb etem, parem

etendüs, -e, -t⁹ etendus

etev, edevä, edevät⁴ edev

et|t, -u, -tu³⁷ vana (umbekasvav) jõesäng

ette < ettehe ette

ette.kaeli|k, -gu, -kku³⁸ ettevaatlik

ette|kannõq, -.kandõ, -kannõt¹⁹ ettekanne

ette kujotama < fa'ntasi·i·r'mä ette kujutama; fantaseerima

ettekujotus, -õ, -t⁹ < fantaasia ettekujutus, fantaasia

ette kuulutama ennustama, ette kuulutama

ettekuulutus, -õ, -t⁹ ennustus, ettekuulutus; ilma ettekuulutus e ilmakuulutus ilmaennustus

ettepan(n)us, -õ, -t¹¹ loomatoit

ettepanõ|k', -gi, -kit¹³ ettepanek

ettepoolõ(q) ettepoole

ette.võtja, -, -t³ 1. ettevõtlik; tä om ettevõtja inemine ta on ettevõtlik inimene; 2. ettevõtja, peamees

ettevõt|õq, -tõ, -õt¹⁸ ettevõte

etteütelüs, -e, -t⁹ etteütlus

faas', faasi, .faasi³⁷ faas

fail', faili, .faili³⁷ > teedüstü*

fakt', fakti, .fakti³⁷ fakt

fanaati|k, -gu, -kut¹³ fanaatik

fanaatili|nõ, -dsõ, -st⁵ fanaatiline

fantaasia, -, -t³ > ettekujotus

fa'nta|sii:r'mä, -sii:riq, -seeri⁶³ > ette kujotama

fas|sism', -sismi, -.sismi³⁷ fašism

fas|sist', -sisti, -.sisti³⁷ fašist

fi'ligraanili|nõ, -dsõ, -st⁵ filigraanne

film', filmi, .filmi³⁷ film

fi'loloogia, -, -t³ filoloogia

fi'lo|luu:g', -loogi, -luu:gi³⁷ filoloog

fi'losoofia, -, -t³ filosoofia

fi'lo|suu:f', -soofi, -suu:fi³⁷ filosoof

firma, -, -t² firma, ettevõte

flandsõ, -, -t² äärik (tehnikas)

fluu:r', floori, fluu:ri³⁷ fluor

foto, -, -t² > pilt', > pääväpilt'

fund', fundi, .fundi³⁷ fond

fu·tu|rism', -rismi, -.rismi³⁷ futurism

fu·tu|rist', -risti, -.risti³⁷ futurist

fü'sioloogia, -, -t³ füsioloogia

füüsi|ga, -ga, -kat³ > luu:du(s(õ))tsäpändämine*, > luu:du(s(õ))tsäpändüs*

füüsi|k, -gu, -kut¹³ > luu:du(s(õ))tsäpändäjä*

gaas', gaasi, .gaasi³⁷ gaas

ga'llõrii, -, -d⁵⁰ galerii

ga|raas', -raasi, -.raasi³⁷ > .autokoda*

ga'rantii, -, -d⁵⁰ > taganus

ga'ran|tii:r'mä, -tii:riq, -teeri⁶³ garanteerima

ge'oloogia, -, -t³ geoloogia

ge'o|luu:g', -loogi, -luu:gi³⁷ geoloog

gii:n', geeni, gii:ni³⁷ geen

glo'balisii:rü|mä, -däq, -⁸⁰ globaliseeruma

golf', golfi, .golfi³⁷ golf

graafi|ga, -ga, -kat³ graafika

graafi|k, -gu, -kut¹³ graafik

gramm', grammi, .grammi³⁷ gramm

grip|p', -i, -pi³⁷ gripp

grup|p', -i, -pi³⁷ grupp

gruusiala|nõ = .gruusla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ grusiin

gümnaasi|um', -umi, -.ummi³⁸ gümnaasium

gü'mna|sist', -sisti, -.sisti³⁷ gümnasist

.haabja|nõ = .haabja|s, -dsõ, -st⁵ haabjas, haavakoore värvi, hallikas

.haag'ama, haag'adaq, .haag'a⁷⁷ taga rääkima; ette heitma; laimama

haah', hahe, haaht³⁹ > hani

haaju, -, -t² narr, kergemeelne

haak', haagi, .haaki³⁷ haak; haaki minemä tülli minema

.haakri, -, -t¹ pootshaak

.haakõlõma, haagõldaq, .haakõlõ⁸⁵ 1. (joostes) haake tegema; 2. tüli norima

.haal'ma, .haaliq, haali⁶³ 1. haarama; ahnitsema; õgima; tööd rabama; 2. kahlama, sumpama

.haanigõ|nõ, -sõ, -ist⁸ Haani (Haanja) elanik

haani|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ õlu, taar (hrl luulekeeles)

.haani|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ meessoost Haani (Haanja) elanik

haar', haari, .haari³⁷ tiib, laba (tuulikul, vesiveskil, masinail)

haarahta|ma, -q, -⁸³ < haarahu|tma, -taq, -da⁶² < habahutma korraks v kiiresti haarama, krahmama

haaras|.kits'ma, -.kitsiq, -kitsi⁶³ > haariskõ(l)lõma

.haardma, haardaq, haara⁶⁶ haarama, kahmama

.haarduma, .haardudaq, haaru⁷⁹ 1. ulatuma, küündima; jätkuma, piisama; 2. sattuma, juhtuma; 3. nakkuma, sidurduma

haariskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ < haaras.kits'ma (siit-sealt) haarama, midagi hookaupa tegema

haarus, -(s)õ, -t¹¹ < situr' sidur

haav, haava, .haava³⁰ 1. haab; 2. haav, vigastatud koht

.haavama, haavadaq, .haava⁷⁷ haavama, vigastama

haava|nõ, -dsõ, -st⁷ = haavinõ haavapuine, haavapuust

haavaporovi|k = haavapuravi|k, -gu, -kku³⁸ = haavatatt' haavapuravik, punapuravik

haava|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ haavariisikas

haavatat|t', -i, -ti³⁷ = haavaporovik

haavi|nõ, -dsõ, -st⁷ = haavanõ

haavisti|k, -gu, -kku³⁸ = haavisto, -, -t¹ haavik

.haavli, -, -t¹ haavel

habahu|tma, -taq, -da⁶² > haarahtama

habahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = habal|õma, -daq, -õ⁸⁵ = habõhõ(l)lõma < haba|.rits'ma 1. kiiruga, rabeldes, uisapäisa tegutsema; 2. siit-sealt haarama; ahnitsema; jagelema, sõnelema

haba|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi⁶³ > habahõ(l)lõma

habask', -i, -it¹³ 1. kergats, lobiseja; 2. lai rõivas, ürp

ha|bima, -piq, -bi⁵⁷ haarama; ahnitsema; suur' kala habi suurt süütä suur kala haarab suurt sööta

habinahe = habinallaq = habinalõ kiiresti, häälekalt (hrl söömise kohta)

habis|õma, -taq, -õ⁸⁷ 1. vabisema, värisema; kahisema, kohisema; nohisema; 2. lobisema; vastu rääkima

habras, .hapra, habrast²² habras, kergesti murduv, pude, rabe; mäda, pehkinud

habrasta|ma, -q, -⁸³ hapraks muutma; pehastama

habrastu|ma, -daq, -⁸⁴ = hubrastuma hapraks muutuma; pehkima

habõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = habõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ = habahõ(l)lõma

habõn|aq, m -idõ, -it⁴ < hapõn' habe; habõnit ajama habet ajama

habõna|raud, -ravva, -.rauda³³ > habõna|väits', -väidse, -väist³⁹ habemenuga

habõndu|ma, -daq, -⁸⁴ habetuma, habemesse kasvama

habõni|k, -gu, -kku³⁸ habemik

had'a|k, -gu, -kut¹³ kergats (hrl naine)

had'ra = had're, -, -t² kerglane, edev inimene

ha|go, -o, -ko²⁷ hagu, oks, vits

hagras, .hakra, hagrast²² hapu; tilgastanud

ha|gõma, -kõq, -e⁵⁹ 1. (hunti) hurjutama; hurjutama, keelama (hrl last); 2. haarama, ahnitsema; koguma, korjama;

haheq, .hahkõ, hahet¹⁹ = hahetus

hahe|tama, -taq, -da⁸² 1. = .hahkama [1.] valgenema hakkama, koitma; 2. halli(ka)ks muutuma

hahetus, -õ, -t⁹ = haheq nõrk valgus, eha-, koidukuma

hah|hil, -ila, -ilat⁴ = ahhil ahel

hahk, haha, .hahka³³ < ahk 1. (valkjas)hall, tuhkjas; hallikas; 2. nõrk valgus, koidukuma; 3. tühi jutt, loba

.hahkama, hahadaq, .hahka⁷⁷ 1. = hahetama [1.] valgenema hakkama, koitma; hahkama nakkas joq koitma hakkab juba; 2. tühja juttu ajama, luiskama; 3. halli(ka)ks muutma

hahka|tama, -taq, -da⁸² = hähkätämä lõõtsutama, hingeldama

hahka|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja, tühja jutu rääkija

.hahkja|nõ = .hahkja|s, -dsõ, -t⁵ hallikas

hahmah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma

hahmah(t)us, -õ, -t⁹ = jahmah(t)us jahmatus, ehmatus

haiba, -, -t² = haiba|k, -gu, -kut¹³ = haibats' kergemeelne, edev inimene (hrl tüdruku kohta)

haiba|tama, -taq, -da⁸² edvistama; vigurdama; hullama

haiba|ts', -dsi, -tsit¹³ = haiba

haida|k, -gu, -kut¹³ kergemeelne; kergats

.haigla|nõ, -dsõ, -st⁵ = .haigõnõ

.haigus, -õ, -t⁹ haigus, tõbi

haigu|tama, -taq, -da⁸² haigutama

haigutus, -õ, -t⁹ = haik [1.] haigutus; mullõ tüküs haik pääle mind ajab haigutama

haigutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv haigutama

.haigõ, -, -t³ haige, tõbine; valus

.haigõma|ja, -ja, -ia²⁸ haigla

.haigõ|nõ, -dsõ, -st⁵ = .haigõpooli|nõ, -dsõ, -st⁷ = .haiglanõ haiglane, haigevõitu, haigepoolne

.haigõtallitaja, -, -t³ põetaja

.haihkõlõma, haihõldaq, .haihkõlõ⁸⁵ < .haikõlõma, < .harkõlõma [2.] kahtlema, kõhklema; viivitama, aega raiskama

haik, haigu, .haiku³⁷ 1. = haigutus haigutus; 2. kerglane; lapsik; saamatu

.haikama, haigadaq, .haika⁷⁷ halvaks minema; haisema, lehkama; kala piät suula pandma, muido lätt haikama kala peab soola panema, muidu läheb haisema; liha om haiganuq hyngugaq liha on halvaks läinud haisuga

.haiklõma, haigõldaq, .haiklõ⁷⁸ (rumalalt) vigurdama, edvistama, alpima

.hai(h)klõmiisi kaheldes, kõheldes

.haikõlõma, haigõldaq, .haiklõ⁸⁵ > .haihkõlõma

hain, haina, .haina³⁷ hein; rohi; umbrohi

haina|k, -gu, -kut¹³ = hainang heinaaeg, heinailm; heinategu

haina|kaar', -kaari, -.kaari³⁷ heinakaar

haina|kands, -kandsu, -.kandsu³⁷ rohutüügas; niidetud heinamaa

hainaka(d)sa|k, -gu e -ga, -kut e -kat¹³ = hainaritsik

hainakuu, -, -d⁵⁰ < juuli juuli

hainali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ heinaline

hain-alo|nõ, -dsõ, -st⁷ madu; rästik

hainamaa, -, -d⁵⁰ heinamaa

haina.maarja|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ heinamaarjapäev, 2. juuli

hainang, -u, -ut¹³ = hainak heinaaeg, heinailm; heinategu

haina|nõ, -dsõ, -st⁷ rohune, rohuga kaetud; umbrohtunud; heinane

hainaritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät¹³ = haina.rits'ka|s, -, -(s)t¹⁵ = hainaka(d)sak = hainatsirts rohutirts

haina|tama, -taq, -da⁸² = hainotama (umb)rohtuma

hainate|go, -o, -ko²⁷ heinategu

haina|tsirts, -tsirdsu, -.tsirtsu³⁷ = hainaritsik

haino|tama, -taq, -da⁸² = hainatama

hais, haisu, .haisu³⁷ hais, lõhn

.haisama, haisadaq, .haisa⁷⁷ haisema, lõhnama

haiska, -, -t² = has'ka latatara

haiska|tama, -taq, -da⁸² = has'katama latrama, keelt peksma

haisu|tama, -taq, -da⁸² haisutama

ha|jo, -jo, -io²⁶ = hojo hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja

hajol|õma, -daq, -õ⁸⁵ 1. vallatlema, kergemeelselt käituma; 2. hulkuma

hajopin|i, -i, -ni²⁶ = hojopini hulkuv koer

hajovallaq = hajovillaq laokil, lohakil, hooletuses; hajuvil

hajovallõ = hajovillõ laokile, lohakile, hooletusse; hajuvile

hakk', haki, hakki³⁷ 1. hakk (viljavihud v linapeod); 2. hakk (lind); 3. Kasaritsa, Haanja või Võru kandi elanike pilkenimetus

haksikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kaltsakas

halahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ halama; haletsema, kaasa tundma

hal|a(ha)ma, -laq, -la⁸⁸ halama

hala|pai, -paiu, -.paiu³⁷ = hala(k)puu, -, -d⁵⁰ leinapaju

hal'as, .halja e .hall'a, hal'ast²² haljas, roheline; selge, klaar (viina kohta)

ha(l)l'a|tama, -taq, -da⁸² = ha(l)l'õ|tama haljendama, rohetama

halg, halo, .halgo³⁶ (puu)halg

halgahta|ma, -q, -⁸³ meenutama, meelde tuletama; ma halgahta miilde ma tuletan meelde

halgah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ meenuma, meelde tulema

hall, halla, .halla³⁰ hall, härmatis, öökülm

hall', halli, .halli³⁷ hall (värvitoon)

.hallama, halladaq, .halla⁷⁷ = hallatama

halla|nõ, -dsõ, -st⁷ hallane

halla|tama, -taq, -da⁸² = .hallama hallatama, hallaga kat(tu)ma; hain om ärq hallatõt rohi on hallatanud

hallika|nõ = hallika|s, -dsõ, -st⁵ hallikas

halli|tama, -taq, -da⁸² = hallõtama = hallõtuma hallitama

hallitus, -õ, -t⁹ > hallõq [1.]

hal|lus, -usa, -usat⁴ < vallus valus

hallõ, -, -t¹⁴ hale; täbar, vilets

hallõldõ = halõhõhe haledasti; täbarasti

hallõq, .hallõ, hallõt¹⁸ < hallitus 1. hallitus; 2. kirme, õhuke kord

hallõ|tama, -taq, -da⁸² = hallõ|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ = hallitama

hal|u, -u, -lu²⁶ < valu [I 2.] valu; hamba-, kõtu-, päähalu hamba-, kõhu-, peavalu

halusahe = halusalõ < valusahe valusasti

halu|tama, -taq, -da⁸² < valutama valutama

halv, halva, .halva³⁰ halb

halvastõ halvasti; halvastõ pall'o väga palju, liiga palju

halõhe = halõhõhe

halõhus, -õ, -t⁹ = halõndus haledus; haletsus

halõhõhe = halõhõlõ = hallõldõ = halõhe haledasti; täbarasti

ha(l)lõli|k, -gu, -kku³⁸ haleda-, härda-, tundelisevõitu

ha(l)lõli|nõ, -dsõ, -st⁵ hale, härras, tundeline; kaastundlik

halõndus, -õ, -t⁹ = halõhus

halõsta|ma, -q, -⁸³ halastama, armu heitma; haletsema, kaasa tundma

halõstus, -õ, -t⁹ halastus; haletsus, kaastunne

ha(l)l'õ|tama, -taq, -da⁸² = ha(l)l'a|tama haljendama, rohetama

halõ|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ haletsema, kaasa tundma, (kellestki) kahju olema

halõtuhe = halõtulõ haledalt; haledal kombel; väga kõvasti

hama|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ mõistma, aru saama; märkama; kavatsema

.hamba|(h)inds', -(h)indsi, -.(h)indsi³⁷ naer(mine); irve, irvitus; naljahammas, irvhammas

.hamba|tahas*, .tahta, tahast²³ hambapasta

hammas, .hamba, hammast²³ hammas

.hampsama, hampsadaq, .hampsa⁷⁷ = .hapsama (suhu) haarama, ahmama; hammustama

.hamps'ma, .hampsiq, hampsi⁶³ = .haps'ma [1.] aplalt, ahmides sööma, lõmpsima (sea kohta)

.hams'ma, .hamssiq, hamsi⁶³ 1. = .hamps'ma; 2. sumama (läbi lume, vilja vms)

hamõh, .hammõ, hamõht²⁰ = hamõq, .hammõ, hamõt¹⁸ särk; naasõl olliq nisaq hammõpuust välän naisel olid rinnad särgipõuest väljas

hand, hanna, .handa³³ 1. saba; 2. tarberiista osa, käepide, vars; 3. rida, rivi; järjekord, kõnek saba; haniq lääväq hannan haned lähevad rivis; võtkõq handa! võtke järjekorda (v rivvi)!

hand|ruu:ds, -roodsu, -ruu:dsu³⁷ sabaroots, sabaluu

hang', hangõ, .hangõ³⁵ kõva jäätunud koorik lumel; (lume)hang

hangi|tama, -taq, -da⁸² = hangõtama lumekoorikut, jääkirmet peale tõmbama

hangi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ ahnitsema, endale püüdma

hangu(h)n 1. konksus, kõveras; küürus; kängus; 2. tülis, riius

hangu|tama, -taq, -da⁸² = .hankõlõma

hangõlda|ma, -q, -⁸³ hangeldama, sahkerdama, kaubitsema

hangõ|tama, -taq, -da⁸² = hangitama lumekoorikut, jääkirmet peale tõmbama

han|i, -i, -ni²⁶ < haah' hani

hani|pai, -paiu, -.paiu³⁷ hanepaju (pajuliik)

hank, hangu, .hanku³⁷ 1. konks; 2. paaditull; 3. vigur, krutski

.hankama, hangadaq, .hanka⁷⁷ = .hank'ma, .hankiq, hangi⁶³ 1. hankima, muretsema; 2. ahnitsema; 3. tööd rassima

.hanku 1. konksu, küüru, kõverasse, kängu; 2. tülli, riidu; meheq lätsiq hanku mehed läksid riidu

.hankõlõma, hangõldaq, .hankõlõ⁸⁵ = hangutama vaidlema, sõnelema

hannaalo|nõ, -dsõ, -st⁷ sabaalune; (naise või emaslooma) suguelund

hannana|anõ, -asõ, -ist⁸ pruutneitsi, pulmades mõrsjat saatev naine

hannatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kurameerima, sõbrustama

hans'a, -, -t² = hanss', hansi, .hanssi³⁷ puskar, samagonn

hao|kubo, -kuu:, -kupo²⁷ haokubu

hap|as*, -pa, -ast²² hape

hapasni|k, -gu, -kku³⁸ hapnik

hapa|tama, -taq, -da⁸² hapendama, hapneda laskma

hapa|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. = hapatus [4.] = happ lobiseja, lõuapoolik, luiskaja; 2. hobuse peakott

hapatus, -õ, -t⁹ 1. mudane, porine koht; mülgas; 2. hapendav või hapnev segu (naha parkimiseks; leivajuuretis); 3. jama, rumalus; 4. = hapats' [1.]

ha|pin, -bina, -binat⁴ 1. värin; kohin, kahin; sahin; 2. sagin; kiirustamine

.hapni|k, -gu, -kku¹³ hapu aine, ollus; (maitselt) hapu

.hapnõma, hapadaq, .hapnõ, kesks hapanuq⁷⁵ 1. hapnema, hapuks minema; hapanuq jutt lorijutt, rumal jutt; 2. laisklema, tegevuseta ole(le)ma, olesklema

hap|p, -a, -pa³⁰ = hapats' [1.]

hapsahta|ma, -q, -⁸³ mulksatama, potsatama

hapsah(t)us, -õ, -t⁹ mulksatus, potsatus

.hapsama, hapsadaq, .hapsa⁷⁷ = .hampsama

.haps'ma, .hapsiq, hapsi⁶³ 1. = .hamps'ma aplalt, ahmides sööma, lõmpsima (sea kohta); 2. mulksuma, potsuma (keemisel)

.hapsna, mulksumine, potsumine

hapsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv haps'ma

hapu, .hapnõ, hapund¹⁷ hapu

hapuhain, .hapnõhaina, hapund.haina³⁰ 1. hapuoblikas; 2. jänesekapsas

hapupiim, .hapnõpiimä, hapund.piimä³⁵ hapupiim

ha|põn', -bõna, -bõnat⁴ > habõnaq

haraga|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = haraklill' 1. karikakar; härjasilm; 2. = varõslill' ülane

harah|(t)ama, -taq, -(t)a⁸³ 1. eksitama; eemaldama; silmist kaotama; 2. võõrutama

harah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ 1. eksima; eemalduma; silmist kaduma; 2. võõrduma

hara|k, -ga, -kat¹³ harakas

harak|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = harak|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = haragalill' = harakninn' 1. karikakar; härjasilm 2. ülane

harali(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = .hargli(ga)nõ = hargõlinõ = .hark'liganõ = harõlinõ haraline, haruline

har'as, -(s)õ, -t¹¹ (sea)harjas, (siili) okas

harask', -i, -it¹³ haraline, haruline ese

haraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = harõskõ(l)lõma vigurdama; eputama; lõkerdama

haravillaq (olõma) harali (olema)

haravillõ (ajama) harali (ajama)

harga, -, -t² = hargats' = hargo = harisk' = harõlg' = harõsk' eputis, kekats, lõkerdis, latatara

hargahu|tma, -taq, -da⁶² korraks v kiiresti sirutama, harki ajama

hargakillaq = hargikallaq = hargi(h)n = hargukillaq = harguvallaq harkis, harali, laiali

harga|ts', -dsi, -tsit¹³ = harga

hargikallaq = hargakillaq = hargi(h)n

.hargli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = harali(ga)nõ = harikanõ haraline, haruline

hargo, -, -t² = harga

hargukillaq = hargakillaq

hargukillõ = harguli = hargulõ = .harki harki, harali, laiali

hargu|tama, -taq, -da⁸² hargitama, (jalgu, käsi) harki või laiali ajama

hargutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv hargutama

harguvallaq = hargakillaq

hargõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .hargli(ga)nõ haraline, haruline

hari, har'a, .harja⁴³ hari (katusel; linnul; puhastamiseks, kammimiseks; linatöötlemiseks)

harikallaq kaksiratsi

harika|nõ, -dsõ, -st⁵ = .hargli(ga)nõ haraline, haruline

hariligult harilikult, tavaliselt

harili|k, -gu, -kku³⁸ harilik, tavaline

harima, harriq, hari⁸⁴ < arima (maad) harima; hooldama, kasima; harima, teadmisi, oskusi, kooliharidust andma või saama

hari|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ harjuma; kohanema; käsile harinuq taltsas

harinõmaldaq harjumatu, ebaharilik

harisk', -i, -it¹³ = harga

haritus, -õ, -t⁹ harjumus, komme

hark', hargi, .harki³⁷ 1. hark; 2. ärtu

.harki = hargukillõ harki, harali, laiali

.hark'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = harali(ga)nõ haraline, haruline

.harku harki(s), harali, laiali

.harku|ma, -daq, -⁸⁰ = .harpuma eralduma, eksima, teistest maha jääma

.harkõlõma, hargõldaq, .harkõlõ⁸⁵ 1. karglema, hüplema; edvistama; 2. > .haihkõlõma

harm', harmi, .harmi³⁷ hall

harmooni|k, -gu, -kut¹³ 1. harmoonium; 2. = härmoonik lõõtspill

har|o, -o, -ro²⁶ haru

ha|r'o, -r'o, -rr'o²⁶ tõhk, tuhkur

harokallaq harali

har'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ 1. harjusk, rändkaupmees; 2. = har'olill'

har'o|lill', -lilli, -.lilli³⁷ > rüälill'

haroli|nõ, -dsõ, -st⁵ haruline; haraline

har'o|tama, -taq, -da⁸² < tri·i·n'mä harjutama; treenima; har'otaminõ harjutamine, treening; käsile har'otama taltsutama, dresseerima

har'otus, -õ, -t⁹ harjutus

.harpu lahku, eraldi

.harpu|ma, -daq, -⁸⁰ = .harkuma eralduma, eksima, teistest maha jääma

hars'akõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kasimatu, karvadesse kasvanud inimene

.harss'u|ma, -daq, -⁸⁰ räbalduma, näruseks muutuma

harv, harva, .harva³⁰ 1. harv, hõre; 2. harva esinev, haruldane

.harva 1. harva, mõnikord, vähe; 2. = harvakult = harvalt = harvast(õ) = .harvuisi = harõvallaq hõredalt, hajali

harvõnda|ma, -q, -⁸³ harvendama

harõlg', -a, -at¹³ = harga

harõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = harali(ga)nõ haraline, haruline

harõsk', -i, -t¹³ = harga

harõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = haraskõ(l)lõma vigurdama; eputama; lõkerdama

harõvallaq = .harva [2.] hõredalt, hajali

has'ka, -, -t² = haiska = has'kats' = haskõrus latatara

has'ka|tama, -taq, -da⁸² = haiskatama = haskõrdama = .hassama = hassatama = hassõrdama latrama, keelt peksma

has'ka|ts', -dsi, -tsit¹³ = has'ka

haskõrda|ma, -q, -⁸³ = has'katama

haskõrus, -õ, -t⁹ = has'ka

hass', hassi, .hassi³⁷ 1. > hauss' [1.]; 2. vanamees; habemik

hassa|k, -gu, -kut¹³ 1. vits, hagu; ma võta sullõ üte hassagu! ma võtan sulle (ühe) vitsa!; 2. nigel, kidur, kängu jäänud olend v taim

.hassama, hassadaq, .hassa⁷⁷ = hassa|tama, -taq, -da⁸² = has'katama

has|sin, -ina, -inat⁴ lobisemine, latramine

hassõrda|ma, -q, -⁸³ = has'katama

ha|s'u, -s'u, -ss'u²⁶ lollike, napakas

hatala|lats', -latsõ, -last³⁹ halv vallaslaps

hata|nõ, -dsõ, -st⁷ = hatik 1. emane (koera kohta); 2. kergete elukommetega (naise kohta)

hata|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ³⁵ kergesti järele andev umbsõlm

hati|k, -gu, -kut¹³ = hatanõ

hat'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kergats; Võrumaa lõunaosa elanike pilkenimetus

.hatsama, hatsadaq, .hatsa⁷⁷ pulmi pidama (koerte kohta); ringi tõmbama (liiderlike inimeste kohta)

hat|t, -a, -ta³⁰ 1. emane koer; 2. hatt, liiderlik naine

hatt|sa(a)jaq, m -.saaju, -.saaju³⁰ koerte jooksuaeg, koerapulm

haud, havva, .hauda³³ 1. (suurem) auk, koobas; süvend, lohk, nõgu; 2. haud (kalmistul)

.haudliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = .haudlinõ = havvonõ ebatasane, auklik

.haudli|k, -gu, -kku³⁸ ebatasase-, auklikuvõitu

.haudli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .haudliganõ

.haudma, .hauduq, havvu⁶⁴ hauduma

haug', havvõ, .haugõ, m alaleü havvilõ³⁴ haug

haugahta|ma, -q, -⁸³ < haugahutma haugatama

haugah(t)us, -õ, -t⁹ haugatus

haugahu|tma, -taq, -da⁶² > haugahtama

haugas, .hauka, haugast²² kull; kanakull; haugas

haugu|tama, -taq, -da⁸² etteheiteid tegema; sõimama, pahandama; osatama

haugutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv haugutama

.haugõlõma†, havvõldaq, .haugõlõ⁸⁵ mängima; hullama, vallatlema, jandama

hau(h) auh (koera haukumine)

.hauka|küüds', -küüdse, -küüst³⁹ kibuvits

.haukama, haugadaq, .hauka⁷⁷ haukama, hammustama

.haukma, .haukuq, haugu, min 1. p haugi⁶⁴ haukuma, klähvima; halvasti v järsult ütlema

.haurama, hauradaq, .haura⁷⁷ valju häälega nutma, karjuma, röökima (lapse kohta)

haus'a, -, -t² lobiseja, mõtlematu, kerglane, räpakas, alp inimene

haus'a|tama, -taq, -da⁸² = .haus'ma, .haussiq, hausi⁶³ lobisema, pilama, naljatlema; vigurdama

hauss', hausi, .haussi³⁷ 1. < hass' [1.] loba, lori; pila; haussi ajama lori ajama; 2. kerglane, räpakas inimene; vigurivänt

.haussõlõma, hausõldaq, .haussõlõ⁸⁵ = korduv .haus'ma

havvo|nõ, -dsõ, -st⁷ = .haudliganõ ebatasane, auklik

havvu|tama, -taq, -da⁸² hautama

hebehüisi = hebelüisi = hebevälläq kohevil; kergelt, lohakalt (riides)

hebevälle kohevile

hebevälläq = hebehüisi

hebo, -, -t² edvistaja, eputis, kergats, pirtsutaja (hrl naine)

hebosk', -i, -it¹³ = hebo

heboskõ|(l)õma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv hebotama

hebo|tama, -taq, -da⁸² edvistama, eputama; uhkeldama (rõivastega)

heegeldä|mä, -q, -⁸³ heegeldama; heegeldüsnõgõl heegelnõel

heemeke|ne, -se, -ist⁸ õhuke kord, kirme; õhuke v läbipaistev riie

heemendämä, -q, -⁸³ = heeme|tämä, -täq, -dä⁸² narmendama; hõredaks kuluma

heemi|k, -gu, -kut¹³ õhuke vilets riie

heemile õhukeseks kulunud; heemile peet rõivas õhukeseks kulutatud rõivas

heenüs, -(s)e, -t¹¹ korratu, lohaka välimusega inimene

heering, -ä, -ät¹³ heeringas

heeri|ts, -dsä, -tsät¹³ kelm, lurjus; kergats

heidüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ > hiidüske(l)lemä

heidü|tämä, -täq, -dä⁸² > hiidütämä

heiga, -, -t² = heigats' = heigo = heik edvistaja, kergats

heiga|tama, -taq, -da⁸² = heigotama edvistama, eputama; vigurdama

heiga|ts', -dsi, -tsit¹³ = heigo, -, -t² = heiga

heigo|nõ, -dsõ, -st⁷ edev, kerglane

heigo|tama, -taq, -da⁸² = heigatama

heigotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv heigotama

heik, heigo, .heiko³⁷ = heiga

.heikelemä, heigeldäq, .heikele⁸⁵ 1. = korduv heigotama; 2. vilklema

heim', heime, .heime³⁵ kirme, õhuke kord

.heitmä, .heitäq, heidä⁶¹ > .hiitmä

.heitämä, heidädäq, .heitä⁷⁷ > .hiitämä

.heitü|mä, -däq, -⁷⁹ > .hiitümä

hek|k', -i, -ki⁸² hekk

.heksli, -, -t¹ heksel; hekslimassin hekseldi, hekslimasin

he'k|täär', -tääri, -.tääri³⁷ = .hek|tär', -täri, -.tärri³⁸ hektar

.helde, -, -t³ helde

.heldüs, -e, -t⁹ heldus, armulikkus

helehehe = helehele heledasti, heledalt

hele|tämä, -täq, -dä⁸² helendama

helevälläq 1. elevil, ärevil, erutatud; 2. võimuses, meelevallas; puulehekene om tuulõhelevälläq puuleheke on tuule meelevallas; 3. paljas, irevil, katmata; kindsuq helevälläq kintsud paljad

helgeq, .helke, helget¹⁸ 1. kõrvetav kuumus; 2. läige, sära

helge|tämä, -täq, -dä⁸² kõrvetavalt paistma, hõõguma, kuumust õhkuma

helgähtä|mä, -q, -⁸² helgatama; vilksatama

helinälläq helinal

helis|emä, -täq, -e⁸⁷ helisema

helistä|mä, -q, -⁸³ 1. helistama, kõlistama; 2. helistama, telefoneerima

.helkelemä, helgeldäq, .helkele⁸⁵ helklema, sädelema

.helksä, -, -t³ = .hilksa lõõskav; helkjas, helkiv; särav, hiilgav

.helkämä, helgädäq, .helkä⁷⁷ = .hilkama lõõskama; helkima; läikima, hiilgama, sätendama

hell, hellä, .hellä³⁵ hell, õrn

helle, -, -t¹⁴ 1. hele, heledavärviline; hellerohilinõ, -sinine, -pruun' heleroheline, -sinine, -pruun; 2. helisev; kõrge (heli v hääle kohta)

hellever|rev, -evä, -evät⁴ helepunane; roosa

helli|k, -gu, -kut¹³ = helläne tundlik, õrn, hell; hellik, hellitatud

hel|lin, -inä, -inät⁴ helin

helläh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ heldima

helläh(t)üs, -e, -t⁹ heldimus

helläli|ne, -dse, -st⁵ lopsakas

helläliste lopsakalt

.hellämä, hellädäq, .hellä⁷⁷ (hästi) hoolitsema, hellitama; loomi talitama, nuumama

hellä|ne, -dse, -st⁷ = hellik

hellänim|i, -e, -me²⁴ hellitusnimi

hellä|tämä, -täq, -dä⁸² = hellütämä hellitama

hellätüs, -e, -t⁹ (üleriiete) volt, voldikimp; särgil ommaq hellätüseq sälä pääl pintsakul on voldid seljal

hellümun|a, -a, -na²⁶ hellitatud laps

hellüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv hellütämä

hellü|tämä, -täq, -dä⁸² = hellätämä

helm', helme, .helme³⁵ helmes

helme|kõrd, -kõrra, -.kõrda³³ helmekee

he|l'oma, -ll'oq, -l'o⁷⁰ = helümä = hõl'oma hõljuma; kõikuma, õõtsuma; aeglaselt liikuma

helähtä|mä, -q, -⁸³ < helähü|tmä helatama, äkki või korraks helisema, heli tekitama

helähtü|mä, -däq, -⁸⁴ = enesekoh helähtämä: edimiä helähtü miski helatas

heläh(t)üs, -e, -t⁹ helatus, (äkiline või ühekordne) heli, häälitsus

helähü|tmä, -täq, -dä⁶² > helähtämä

hel|ämä, -läq -lä⁸⁸ helisema, helama; kajama

hel|ü, -ü, -lü²⁶ 1. hääl, häälitsus, heli; hellü andma hääletama, valima; 2.* keel häälik; peethelü ja vabahelü kaashäälik, konsonant ja täishäälik, vokaal; puul'peethelü heliline konsonant; täüs'peethelü helitu konsonant; tuhmhelü sulghäälik, klusiil (vt ka hurt*)

helü|lyyr', -lõõri, -lyyri³⁷ = hyngulyyr' hingekõri, hingetoru

helümä, -llüq, -lü⁷⁰ = hel'oma

.hendä > .hindä

heng', henge, .henge = hing' 1. (inimese vm elusolendi) hing; 2. (ukse, akna vms) hing

hengeli|ne, -(d)se, -st⁵ = hingeline hingeline, elusolend; elav, elus

henge.matmishä|dä*, -dä, -tä²⁴ astma

.hengi|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .hingipäiv hingedepäev, 2. november

hengitse|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = hingitse(l)lemä = korduv hengitsemä

hengi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = hingitsemä hingitsema

heng'puhussi(h)n = hing'puhussi(h)n hing kinni

hengähtä|mä, -q, -⁸³ = hingähtämä korraks puhkama, puhata laskma

.hengämä, hengädäq, .hengä⁷⁷ = .hingämä 1. hingama; 2. puhkama; 3. = .hengümä

.hengü|mä, -däq, -⁸⁰ = .hingümä lahtuma, aurustuma

.hengüs, -e, -t⁹ = .hingüs 1. tuulevinu, tuuleõhk; 2. (igavene) puhkus, rahu; hengüsele minemä hingusele minema, tegutsemast lakkama, surema

hen|u, -u, -nu²⁶ Saru valla elanike pilkenimi

he|pem', -beme, -bend¹⁶ ebe, kübe, helves

herehehe eredasti

herende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv herendämä = hereske(l)lemä

herendä|mä, -q, -⁸³ eputama; püsimatu või kärsitu olema

heresk', -i, -it¹³ edev, kasvatamatu

hereske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = herende(l)lemä

herevilläq = herevälläq ärevil; elevil

herga|ts', -dsi, -tsit¹³ = hergo, -, -t² püsimatu inimene; eputis

hergo|nõ, -dsõ, -st⁷ edev; püsimatu; meeleline, himur (naisterahva kohta)

hergo|tama, -taq, -da⁸² eputama, edvistama

her|imä, -riq, -i⁵⁷ tähele panema, häirida laskma; las rüük', heri ei ma tuud las röögib, ma ei pane seda tähele

herk, hergo, .herko³⁷ tundlik; kartlik; külmäherk külmakartlik

.herksä, -, -t³ ergas, erk, elav

.herkvälle elevile, ärevile

.herkvälläq elevil, ärevil

herneh, .herne, herneht²⁰ = herneq 1. hernes; 2. m = .hernetõbi

.hernehirmutus, -õ, -t⁹ = .hernetunt' hernehirmutis

.herne|kõdõr, -kõdra, -.kõtra⁴⁵ hernekaun

herneq, .herne, hernet¹⁸ = herneh

.herne|ruu:g, -ruvva, -ruu:ga³³ hernesupp

.herne|tunt', -tundi, -.tunti³⁷ = .hernehirmutus

.hernetõ|bi, -võ, -põ²⁵ = herneh [2.] rõuged

.hernetähi|ne, -dse, -st⁷ rõugearmiline

.herne|täht', -tähe, .tähte³⁴ rõugearm

herr, herrä, .herrä³⁵ = herrä härra; saks; tõusik

herre, -, -t¹⁴ ere

herrä, -, -t² = herr

herändä|mä, -q, -⁸³ = herätämä äratama

herä|nemä, -däq e -nedäq, -ne⁸⁹ ärkama

herä|tämä, -täq, -dä⁸² = herändämä

heräville ärkvele

herävilläq = herävälläq ärkvel

heüd, hevvü, .heüdü³⁶ > höüd

hibali|k, -gu, -kku³⁸ = hibõlik = hipal' = hipõl' (riide)hilp; õhuke rõivas; räbal

hibis|emä, -täq, -e⁸⁷ = libisemä = vibisemä lehvima, heljuma, värisema

hibõli|k, -gu, -kku³⁸ = hibalik

hidsõq, .hitskmõ, hidsõnd¹⁶ külvirinna äärejoon; külviesi

hi|gi, -i, -ki²⁷ higi

higi|mulk, -mulgu, -.mulku³⁷ poor

higi|ne, -dse, -st⁷ = .hiine higine

higistä|mä, -q, -⁸³ > higitsemä

higitsemä, higitsäq e .hiidäq, higidse⁹⁰ = higonõma higistama

higoma, hikoq, hio⁵⁹ ihuma, teritama

higonõma < higovama, .hiodaq e higonõdaq, higonõ⁸⁹ = higitsemä higistama; tei taad tüüd hiotõn tegin seda tööd higistades

hii:(q) vaata!, näe(d)!; hiiq, kohe om hindä käknüq! näe(d), kuhu on enda peitnud!

.hiibõlõma, hiibõldaq, hiibõlõ⁸⁵ (tuules) lehvima; (ringi) lonkima; jalus tolknema

hiideq, .hiite, hiidet¹⁸ 1. heide; 2. sademed; kerge sadu; lumelörts

.hiidla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hiidlane

hiid'o, -, -t² hajameelne v tähelepanematu inimene

hiid'o|nõ, -dsõ, -st⁷ hajameelne; tähelepanematu

hiidüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ < heidüske(l)lemä korduv ehmuma, (kergesti) kohkuma

hiidüski|ne, -dse, -st⁵ pelglik, kergesti ehmuv

hiidüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv ehmatama, hirmutama

hiidü|täma, -täq, -dä⁸² < heidütämä ehmatama

.hiilama, hiiladaq, .hiila⁷⁷ hiilgama, särama; hõõguma

hiilas, .hiilsa, hiilast²² = .hiilva särav, hiilgav

hiile|tämä, -täq, -dä⁸² läikima, hiilgama; hõõguma

.hiilka, -, -t³ trääs; pässä ots läbi sõrmi om hiilka pöidla ots läbi sõrmede on trääs

.hiil'mä, .hiiliq, hiili⁶³ hiilima

.hiilva, -, -t³ = hiilas

.hii|ne, -dse, -st⁷ < higine 1. higine; 2. udune, aurune (nt aken)

.hiinla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hiinlane

hiir, hiiro, .hiiro⁴⁰ valkjashall, hiirekarva; hiir hopõn' hiirekarva hobune; hiiroq habõnaq valkjashall habe

hiir', hiire, hiirt⁴⁰ 1. hiir (ka arvutil); 2. näärmete kogumik; tuu hiir' om ümärik muna, läbi naha um tundaq see näärmete kogumik on ümarik muna, läbi naha on tunda

hiire|herneh, -.herne, -herneht²⁰ 1. hiirehernes; 2. suvivikk

hiiro, hiiro, hiirot² = hiir'o, hiir'o, hiir'ot² valkjashall, hiirekarva hobune

hiis' hiie, hiit, m alaleü hiisile e hiijile⁴⁹ hiis

.hiitelemä, hiideldäq, .hiitele⁸⁵ heitlema

.hiitli|k, -gu, -kku³⁸ 1. muutlik, vahelduv; 2. kergesti heituv, pelglik

.hiitmä, .hiitäq, hiidä⁶¹ < .heitmä viskama, heitma, loopima

.hiitämä, hiidädäq, .hiitä⁷⁷ < .heitämä ennast (kuhugi v mingisse asendisse) heitma; ma hiitä pikäle ma heidan pikali

.hiitü|mä, -däq, -⁷⁹ < .heitümä ehmuma, heituma

hiiv, hiiva, .hiiva³⁰ (peen) puru

hiivalõ peeneks, puruks; viledaks, hatule

hikite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv hikitämä

hiki|tämä, -täq, -dä⁸² = kikitämä itsitama; eputama

hikko = hikkõ = hikkõhe = hikkõlõ: lätsi hikkõ(he) läksin higiseks

hikõrda|ma, -q, -⁸³ naeru kihistama

hilba|k, -gu, -kut¹³ hilp, räbal; närune, katkine

.hilbõlõma, hilbõldaq, .hilbõlõ⁸⁵ = .hilplõma = .vilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema

hilestä|mä, -q, -⁸³ = ilestämä silitama; siluma

.hiljüisi = .hillä

.hilkama, hilgadaq, .hilka⁷⁷ = .helkämä lõõskama; helkima; läikima, hiilgama, sätendama

.hilksa, -, -t³ = .helksä lõõskav; helkjas, helkiv; särav, hiilgav

hil|le, -le e -ehe, -let e -ehet¹⁴ = ille sile; libe

hill'o.kõisi = hill'o.kõtsi > .hillä

.hillä = .hiljüisi = hillä.keisi = hillä.keiste aeglaselt; tasa(kesi), vaikselt; sõidaq hillembähe! sõida aeglasemalt!

hillä|k, -gu, -kut¹³ aeglane; laisk, saamatu

hillä.keisi = hillä.keiste = .hillä

.hillä.tassa = .hillätassa.kõistõ pisitasa, tasahilju

hilp, hilbu, .hilpu³⁷ hilp

hilphara|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ hilpharakas

.hilplõma, hilbõldaq, .hilplõ⁷⁸ = .hilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema

himmastu|ma, -daq, -⁸⁴ = himmästümä pehastuma

himmu, -, -² > himo

himmusta|ma, -q, -⁸³ > himostama

himmästü|mä, -däq, -⁸⁴ = himmastuma

him|o, -o, -mo²⁶ < himmu himu, kange tahtmine, isu; mul olõ-i määnestkiq himmo tuud tetäq mul pole mingit tahtmist seda teha

himoka|nõ = himoka|s > himoli|nõ, -dsõ, -t⁵ himukas, himuline

himosta|ma, -q, -⁸³ < himmustama himustama, tahtma

hinaragõ|nõ, -sõ, -ist⁸ vt hinnar'

hind, hinna, .hinda³⁰ hind

.hindama, hinnadaq, .hinda⁷⁷ hindama, hinda määrama

hindse|tämä, -täq, -dä⁸² narmendama

hinds'o, -, -t² varsa meelitusnimi ja kutsumishüüd

hindu, -, -t² hindu

hi'ndu|ism', -ismi, -.ismi³⁷ hinduism

.hindä = .hinne < .hendä enda, enese

.hindä(t) > hinnäst

.hindäette omaette, endamisi

.hindä.isk'mi|ne*, -se, -st⁵ astendamine

.hindä.keske(h)n = .hindävaihõl omavahel

.hindä.keske|ne, -dse, -st omavaheline

.hindä.kotsilt = .hindäkottalt 1. ise, iseseisvalt, omal jõul; 2. iseenesest; tä om hindäkotsilt peris hää inemine ta on iseenesest päris hea inimene

.hindäle = hinele endale, enesele

.hindämiisi = .hindä(h)n endamisi

.hindäperi sõltumatu, iseseisev

.hindäpidämi|ne*, -se, -st⁵ identiteet; eneseteadvus

.hindäpääl iseseisev, iseseisvalt, omaette

.hindäsugunõ, -dsõ, -st⁷ omasugune

.hindä.tapmi|nõ, -sõ, -st⁵ enesetapp

.hindä.vaihõl = .hindä.keske(h)n

.hindävol|i*, -i, -li²⁶ < a'utonoomia autonoomia

.hindävoli|nõ*, -dsõ, -st⁷ < a'utonoomilinõ autonoomne

.hindäväsünü|q, -q, -t¹ rase

hinele = .hindäle

hing', hinge, .hinge³⁵ = heng' 1. (inimese vms elusolendi) hing; 2. (ukse, akna vms) hing

hingeli|ne, -(d)se, -st⁵ = hengeline hingeline, elusolend; elav, elus; hingelidseq eläseq edesi elavad elavad edasi (kaastundeavaldus)

.hingi|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .hengipäiv hingedepäev, 2. november

hingitse|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = hengitse(l)lemä = korduv hingitsemä

hingi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = hengitsemä hingitsema

hing'puhussi(h)n = heng'puhussi(h)n hing kinni

hingähtä|mä, -q, -⁸³ = hengähtämä korraks puhkama, puhata laskma; jovva-i inämb edesi minnäq, piät hingähtämä ei jõua enam edasi minna, peab korraks puhkama; hingähti hobõst lasin hobusel korraks puhata

.hingämä, hingädäq, .hingä⁷⁷ = .hengämä 1. hingama; 2. puhkama; 3. = .hingümä

.hingü|mä, -däq, -⁸⁰ = .hengümä lahtuma, aurustuma

.hingüs, -e, -t⁹ = .hengüs 1. tuulevinu, tuuleõhk; 2. (igavene) puhkus, rahu

hin|nar', -ara, -arat⁴ (naha- v liha)riba; lihatükk om hinaragõist piten tõõsõ külen kinniq lihatükk on ribakest pidi teise küljes kinni

.hinne = .hindä enda, enese

hinneq, .hinde, hinnet¹⁹ kiud (hrl lina-, kanepikiud)

hinnõq, .hindõ, hinnõt¹⁹ hinne

hinnäst < .hindä(t) ennast

hinnästpite(h)n 1. rase; 2. omaette, iseseisev, iseseisvalt

hinnästtäüs' ennasttäis

.hintvas(ki(na)q) .pandma: tä panõ es tuud hintvaskinaq ta ei pannud seda tähelegi

hi|pal', -bali, -balit⁴ = hipõl' = hibalik (riide)hilp; õhuke rõivas; räbal

hipi, -, -t² 1. edvistaja, eputis; 2. hipi

hipi|tämä, -täq, -dä⁸² edvistama, eputama

hipusk', -i, -it¹³ kips

hipõkõ|nõ, -sõ, -ist⁸ Mõniste valla naiste hüüdnimi

hi|põl', -bõli, -bõlit⁴ = hibalik = hipal'

hirm, hirmu, .hirmu³⁷ hirm

hirmah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ korraks hirmuma, ehmuma

.hirmsa, -, -t³ = hirmudu; 1. hirmus, kole, õudne; julm, toores; 2. = .hirmsahe [2.]

.hirmsahe = .hirmsalõ 1. hirmsasti, koledasti, õudselt; julmalt, toorelt; 2. = hirmutuhe väga, tohutult

hirmu|du, -du, -tut¹ = .hirmsa

.hirmu|ma, -daq, -⁸⁰ hirmuma, ehmuma

hirmu|tama, -taq, -da⁸² hirmutama

hirmutuhe = hirmutulõ = .hirmsahe [2.]

hirmutus, -õ, -t⁹ hirmutis

hirnahta|ma, -q, -⁸³ hirnatama

hirnah(t)us, -õ, -t⁹ hirnatus

.hirnma, .hirnuq, hirnu⁶⁴ hirnuma

hiro(h)n-haro(h)n segi, laiali

hirre|mõts, -mõtsa, -.mõtsa³⁰ noor palgimets

.hirro-.harro siia-sinna laiali

hirs', hirre, hirt⁴⁹ (jämedam) ümarpuit, palk

.hirskama, hirsadaq, .hirska⁷⁷ hirskama, vallatult käratsema, hullama; ringi aelema; muguq hirskas ilma piten muudkui aeleb ilma mööda ringi

.hirskõlõma, hirsõldaq, .hirskõlõ⁸⁵ = korduv .hirskama

hirss', hirsi, .hirssi³⁷ hirss

hirv', hirve, .hirve³⁵ hirv

his.paanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hispaanlane

.hiuhkma, .hiuhkuq, hiuhu⁶⁴ kiljuma

.hiuhkõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .hiuhkma

hius, -(s)õ, -st¹¹ juus; hiusnuuta vidämä (teine)teist juustest kiskuma

hius|karv = .hiu(s)sõ|karv, -karva, -.karva³⁰ juuksekarv

.hiu(s)sõ.lõikaja, -, -t³ juuksur, juukselõikaja

hiu(s)sõ|nall', -nalli, -.nalli³⁷ juukseklamber

.hiu(s)s|õq, m -idõ, -it¹¹ juuksed

hobõ|nõ, -sõ, -st⁷ > hopõn'

hobõsõ|joud, -jovvu, -.joudu³⁶ hobujõud

ho|d'o, -d'o, -t'o²⁶ = hojo = hud'o = huid'a = huid'o hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja

hod'os*, -(s)õ, -t¹¹ = hod'o|täht'*, -tähe, -.tähte³⁴ planeet

hod'o|tama, -taq, -da⁸² = hojotama = hud'otama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema

hoi, -, -d⁵³ kangapool, kääv

hoia|tama, -taq, -da⁸² hoiatama

hoim, hoima, .hoima³¹ uim, uimasus

hoima|nõ, -dsõ, -st⁷ uimane

hoimast'*, -i, -it¹³ uimasti, narkootikum

hoimussihe = hoimussilõ uimaseks

hoimussillaq = hoimussi(h)n uimas, uimane; minestanud

hoimussilõ = hoimussihe

hoimussi(h)n = hoimussillaq

.hoitli|k, -gu, -kku³⁸ (kokku)hoidlik

.hoitma, .hoitaq, hoia, kesks hoiõt, 3. p hoit, min 1. p hoiji, min 3. p hoit'⁶⁶ 1. (midagi kuskil) hoidma; (millekski) hoidma, säilitama; 2. (midagi) kinni hoidma; 3. < armastama, hoidma; 4. (last) hoidma; 5. (mingis olekus, nt püsti) püsima; kui hoit? kuidas püsib? (nalj, vulg meeste omavaheline tervitusküsimus suguti erektsiooni kohta).

hoitmi|nõ, -sõ, -st⁵ 1. hoidmine; säilitamine; 2. kinnihoidmine; 3. < armastus armastus, hoolitsus; 4. (lapse)hoidmine; 5. (mingis olekus, nt püsti) püsimine; erektsioon; vanalmehel olõ-iq inämp hoitmist vanamehel pole enam erektsiooni

.hoitu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. hoiduma; 2. säilima; talvõubinaq hoitusõq keldren keväjäniq taliõunad säilivad keldris kevadeni

.hoitus, -õ, -t⁹ hoiukoht

hoi|võrgõq, -.võrkõ, -võrgõt¹⁸ kehv lõng

ho|jo, -jo, -jjo e -io²⁶ = hod'o = hajo hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja

hojopin|i, -i, -ni²⁶ = hajopini hulkuv koer

hojo|tama, -taq, -da⁸² = hod'otama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema

hojotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv hojotama

ho|l'a, -l'a, -ll'a²⁶ rumal, edev

holahta|ma, -q, -⁸³ solksatama, sulpsatama

holah(t)us, -õ, -t⁹ solksatus, sulpsatus

hol'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ rumalusi tegema, edvistama; vallatlema

hol'a|laul, -laulu, -.laulu³⁷ lorilaul

holinallaq = volinallaq vulinal, sulinal

holis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = volisõma vulisema, sulisema

hollandla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hollandlane

hol|lin, -ina, -inat⁴ = vollin vulin, sulin

ho|l'o, -l'o, -ll'o²⁶ = hol'o|p', -bi, -pit¹³ tobu; logard

ho'lo|pont', -pondi, -.ponti³⁷ = e'(e)levant' elevant

hol'o|tama, -taq, -da⁸² lollitama; logelema; hol'otas kyik' uma ao maaha logeleb kogu oma aja maha

holvand', -i, -t¹³ loikam

hoobis hoopis

hoods' = voods' lehmade jooma kutsumise hüüd

hoodõq†, huu:tõ, hoodõt¹⁸ = voodõq† sag m voodi; hiidäs' huutidõ pääle pikäle heitis voodi peale pikali

hoolas, huu:la, hoolast²² = voolas kiirevooluline

hoolika|nõ, -dsõ, -st⁵ = hoolõlinõ hoolas

hooli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ 1. hoolitsema; 2 = voolitsõma voolima

hoolõ|du, -du, -tut¹ hooletu

hoolõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = hoolikanõ hoolas

hoolõlistõ hoolsalt

hoolõtuhe = hoolõtulõ hooletult; hooletusse; aid om hoolõtuhe jätet aed on hooletusse jäetud

hoolõtus, -õ, -t⁹ hooletus

hoon'a, -, -t² tossike

hoonakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = voonakõnõ talleke

hoonõh, huu:nõ, hoonõht²⁰ = hoonõq, huu:nõ, hoonõt¹⁸ hoone

hoora|poig, -puja, -.poiga³² nurg (kala)

hoora|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ³⁵ kergesti järele andev umbsõlm

ho|põn', -bõsõ, -bõst¹² < hobõnõ hobune

horgulõ = hõrgulõ = hõrsulõ kohevil(e)

horgu|tama, -taq, -da⁸² = hõrgutama = hõrsutama < sorgutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama; horgudaq hainaq lakja päävä kätte kuioma laota (raputa) heinad laiali päikese kätte kuivama

horguvallaq = .horkvallaq = hõrguvallaq = .hõrkvallaq kohevil

horl'o, -, -t²⁶ = horl'o|p', -bi, -pit¹³ = hor'o = hor'op = hor'osk' lollike; kergemeelne inimene; loru

horm, horma, .horma³⁰ = hormus = hurm = hurmus 1. uim; lõpus; 2. kest, tupp (nt pähklil)

horm', hormi, .hormi³⁷ = vorm' vorm

.horm'ma, .hormiq, hormi⁶³ = .vorm'ma vormima

hormus, -(s)õ, -t¹¹ = horm: ahunal ommaq vaibaq hormussõq ahvenal on teravad uimed

ho|r'o, -r'o, -rr'o²⁶ = hor'o|p', -bi, -pit¹³ = hor'osk', -i, -it¹³ = horl'o

hor'oskõ|(l)lõma, -llaq, -l(l)õ⁸⁶ = korduv hor'otama

hor'o|tama, -taq, -da⁸² lollitama; lorutama, logelema; ringi hulkuma

hors'a, -, -t² = hors'a|k, -gu, -kut¹³ = hors'o = horss' = horsõnd' = hurs'a lohakas inimene, soperdis

hors'akuhe = hors'akulõ = hors'ostõ lohakalt

hors'a|tama, -taq, -da⁸² = hors'otama = .horss'ama = horsõndama = hurs'atama = .hurss'ama lohakalt töötama, soperdama

hors'o, -, -t² = hors'a

hors'ostõ = hors'akuhe = hors'akulõ lohakalt

hors'o|tama, -taq, -da⁸² = hors'atama

horss', horsi, .horssi³⁷ = hors'a

.horss'ama, hors'adaq, .horss'a⁷⁷ = hors'atama = .hurss'ama

.horss'u|ma, -daq, -⁸⁰ = .hurss'uma sassi minema

horsõnd', -i, -it¹³ = hors'a

horsõnda|ma, -q, -⁸³ = hors'atama

horsõndus, -õ, -t⁹ lohakus; lohakas töö

hor|vaat', -vaadi, -.vaati³⁷ horvaat

hu|ba, -ba, -pa²⁶ 1. pude, rabe; pehkinud; 2. rumal

hubahus, -õ, -t⁹ = huba|k, -gu, -kut¹³ hoop, obadus

hubaligu(h)n kobaras, koos, ligistikku

hu|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ = hubisõma hubisema, võbelema, värelema; tuli hupa tuli hubiseb; leheq hubahasõq lehed värelevad

huba|nõ, -dsõ, -st⁷ pude, rabe; kohev

hubastu|ma, -daq, -⁸⁴ pehkima

huba|t', -di, -tit¹³ rumal, kerglane inimene

hu|bi, -bi, -pi²⁶ kärsitu

hubinallaq hubinal, võbinal, väreldes

hubis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = huba(ha)ma = hübisemä

hubli|k, -gu, -kut¹³ väike oblikas

hubrastu|ma, -daq, -⁸⁴ = habrastuma hapraks muutuma; pehkima

hudil|aq, m -idõ, -it⁴ hobuse suurauad

hu|d'o, -d'o, -t'o²⁶ = hod'o hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja

hud'o|tama, -taq, -da⁸² = hod'otama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema

huds'a|tama, -taq, -da⁸² = huts'utama [2.] (tagant) sundima, (tagant) utsitama

huheq, .huhtmõ, huhend¹⁶ hrl m loputusvesi

huhka|tama, -taq, -da⁸² > hähkätämä

.huhmri, -, -t¹ = huhmõr', .huhmrõ, huhmõrd²² uhmer

.huhtma, .huhtaq, huha⁶³ = .uhtma loputama, uhtma

huhu|tama, -taq, -da⁸² häälitsema (jänese kohta)

huhvi|tama, -taq, -da⁸² irvitama

huid'a = huid'o, -, -t² = hod'o hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja

hujuq (peletamis)hüüatus

huka(h)n hukas, raisus; kos sa no huka(h)n mis sa nüüd, kus sa sellega

hukatus, -õ, -t⁹ hukatus

hukkama, hukadaq, hukka⁷⁷ hukkama

huku|tama, -taq, -da⁸² hukutama

hul'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv hul'atama

hul'a|tama, -taq, -da⁸² ulakust tegema, hullama

hulbõli|nõ, -dsõ, -st⁵ kirjatud

hulbõq, .hulpõ, hulbõt¹⁸ muster, kiri

hulga palju, hulga; pall'o hulga liiga palju

hulga.kõisi = hulga(h)na = hulgani hulgakesi; hulgahna om julgõmb minnäq hulgakesi on julgem minna

hulga(h)n hulgas

hulga(h)na = hulgani = hulga.kõisi

hulga.nistõ hulganisti

hulg'us, -(s)õ, -t¹¹ = hulgõrus, -õ, -t⁹ hulgus

huli|tama, -taq, -da⁸² laaberdama

hulk, hulga, .hulka³¹ hulk

.hulka hulka, sekka

.hulk'ma, .hulkiq, hulgi⁶³ hulkuma

.hulk'vallaq hulkvel, hulkumas

hull, hullu, .hullu³⁷ > ull'

.hullama, hulladaq, .hulla⁷⁷ = hullõrdama hullama

hul|lin, -ina, -inat⁴ vulin, sulin, mulin

.hullus, -õ, -t⁹ hullus

hullõrda|ma, -q, -⁸³ = .hullama

hum|mal', -ala, -alat⁴ humal

hummo(n)g, -u, -ut¹³ = hummok hommik

hummo(n)gidõ hommikuti

hummo(n)gu hommikul

hummo(n)gu|nõ, -dsõ, -st⁵ hommikune

hummo|k, -gu, -kut¹³ = hummo(n)g hommik

hummõn' homme

hummõni|nõ, -dsõ, -st⁵ homne

hu|n'a, -n'a, -nn'a²⁶ = hun'e|p' = hun'o = hünä tuim, laisk inimene, uimerdis

hun'ahta|ma, -q, -⁸³ = hünähtämä ühmama, korraks pomisema

hun'ah(t)us, -e, -t⁹ = hünäh(t)üs ühmatus

hu|n'a(ha)ma, -nn'aq e -n'adaq, -nn'a e -n'aha⁸⁸ = .hunn'ama sumisema, ümisema, undama

hun'a|puss, -pussu, -.pussu³⁷ käpard

hunda|ment', -mendi, -.menti³⁷ < undõrmann', < vundament' vundament

hunds'a|k, -gu, -kut¹³ untsakas

hun'e|p', -bi, -pit¹³ = hun'a

hunis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = hünisemä ümisema, inisema; pomisema

hunn', hunni, .hunni³⁷ < vunn' 1. vurrkann, vurriluu; 2. hoop, löök; 3. hoog, kiirus; auto tulõ hüä hunnigaq siiäpoolõ auto läheneb õige suure kiirusega; 4. kerge joove, sumin

.hunn'ama, hunn'adaq, .hunn'a⁷⁷ = hun'a(ha)ma

hunni(h)n purjus

hun|nin, -ina, -inat⁴ = hünnin sumin, ümin, inin, undamine; pomin

hunni|tama, -taq, -da⁸² vurritama; ringi jooksma

hu|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ = hun'a tuim, laisk inimene, uimerdis

hunt', hundi, .hunti³⁷ hundikoer

hunts'hands'a|k, -gu, -kut¹³ untsantsakas

hunts'|valt', -valdi, -.valti³⁷ mürakaru, müraja

hupa|tama, -taq, -da⁸² upatama, hüpitama

hupa|ts', -dsi, -tsit¹³ kergats, eputis

hu|pin, -bina, -binat⁴ = hüpin hubin, võbin, värelus

hupista|ma, -q, -⁸³ = hup|pama, -adaq, -pa⁷⁷ upitama

hups': tuli palas nii: hups'-hups' tuli põleb nii: vups-vups

hupsahta|ma, -q, -⁸³ = vupsahtama lahvatama, vupsatama

hupsahtu|ma, -daq, -⁸⁴ enesekoh lahvatama, vupsatama

hupsah(t)us, -õ, -t⁹ lahvatus, vuhvatus (tule kohta)

.hupsama, hupsadaq, .hupsa⁷⁷ = .vupsama vupsama

.hups'ma, .hupsiq, hupsi⁶³ vupsuma

.hups'na, -, -t³ vupsumine, võbin

.hupsti: liha hupsti rasvagaq lei pliiniravval palama liha vupsti rasvaga lõi pannil põlema

hu|r'a, -r'a, -rr'a²⁷ tõre inimene

hurahta|ma, -q, -⁸³ = vurahtama vuratama

hurah(t)us, -õ, -t⁹ = vurah(t)us vuratus

hurask', -i, -it¹³ nokatsmüts

hurdsi|k, -gu, -kut¹³ hurtsik

hurga|tama, -taq, -da⁸² lohakalt töötama

hurga|ts', -dsi, -tsit¹³ tatraveski; lobiseja

hurista|ma, -q, -⁸³ = vuristama vuristama

huristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv huristama

huris|õma, -taq, -õ⁸⁷ = vurisõma vurisema; sumisema

.hurjama, hur'adaq, .hurja⁷⁷ tõrelema

hurl'o, -, -t² = hurlõ|t', -di, -tit¹³ = vurl'o vurle; logard, hulgus

hurlõ|tama, -taq, -da⁸² hulkuma, logelema, looderdama

hurm, hurma, .hurma³⁰ = hurmus, -(s)õ, -t¹¹ = horm 1. uim; lõpus; kala sälähurmaq kala seljauimed; 2. kest, tupp (nt pähklil)

hurmõli|nõ, -dsõ, -st⁵ haraline, sakiline

hurr', hurri, .hurri³⁷ kurt

hurri|kaan', -kaani, -.kaani³⁷ > pöörüs [1.]

hur|ril, -ila, -ilat⁴ 1. viril; haigevõitu; pohmeluses; 2. vurrkann; 3. kuljus

hur|rin, -ina, -inat⁴ sumin, vurin; mehidseaian käve kõva hurrin mesilas käis kõva sumin

hur'sa, -, -t² = hurs'a|k, -gu, -kut¹³ = hors'a = hors'ak lohakas inimene, soperdis

hurs'a|tama, -taq, -da⁸² = .hurss'ama, hurs'adaq, .hurss'a⁷⁷ = hors'atama = horss'ama = hursõndama lohakalt töötama, soperdama

.hurss'u|ma, -daq, -⁸⁰ = .horss'uma sassi minema

hursõnda|ma, -q, -⁸³ = hurs'atama = horsõndama

hurt, hurda, .hurta³¹ 1. hurt (koer); 2.* keel hurt e nõstõt puul'korgõ ülipikk vabahelü kõrgenenud keskkõrge ülipikk täishäälik, nt ii: sõnas kii:l' (keele, kii:lt)

husahus, -õ, -t⁹ susin

hus|a(ha)ma, -saq e -adaq, -sa e -aha⁸⁸ = husisõma = .hussama susisema, vusisema; nohisema

husista|ma, -q, -⁸³ susistama, vusistama; nohistama

husis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = husa(ha)ma < vusisõma

huska, -, -t² mesiniku lõõts, suitsik

huskar', -i, -it⁴ köbi, toss, hädavares

huska|tama, -taq, -da⁸² tossutama; pussutama

huska|ts', -dsi, -tsit¹³ liivasoss, kehv liivamaa

huss', hussi, .hussi³⁷ < mado madu; uss

hussa-hassa lohakalt

.hussama, hussadaq, .hussa⁷⁷ = husa(ha)ma susisema, vusisema; nohisema; tuuraq puuq hussasõq ahon toored puud susisevad ahjus

hussi.maarja|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ ussimaarjapäev, 8. september

hus|sin, -ina, -inat⁴ susin, vusin; nohin

.hussu|ma, -daq, -⁸⁰ vaevaliselt põlema, hingitsema

huti pääl .käümä = .hut'ma

.hut'ma, .hutt'aq, huti⁶³ ehal käima

huts'u|tama, -taq, -da⁸² 1. ässitama; 2. = huds'atama (tagant) sundima, (tagant) utsitama; 3. kiigutama, kussutama

hut|t', -i, -ti³⁷ = hütt kaelustuvi, meigas

huu:|g, -, -gu³⁶ hoog

huu:gsahe = huu:gsalõ hoogsalt

huu:guisi hooti

huul', huulõ, huult⁴⁰ huul

huu:l', hoolõ, huu:lt⁴⁰ hool

huuli|ts, -dsa, -tsat¹³ < uulits tänav

huu:l'ma, huu:liq, hooli⁶³ 1. hoolima; 2. = vuu:l'ma voolima

huu:l'maldaq hoolimatu; hoolimata

huulõ.hämmäjä, -, -t³ inimene, kes istub peolauas ilma suuremat söömata ega joomata

huu:nis|a, -a, -sa²⁸ kevadkogrits (seen)

huu:p', hoobi, huu:pi³⁷ hoop

huu:|paads', -paadsi, -.paadsi³⁷ = paadsapuu = uhupaads' = vohopaads' paakspuu

huu:pama, hoobadaq, huu:pa⁷⁷ sõudma

.huupi = hüppä 1. ilma asjata; asjatu(lt), kasutu(lt); miä sa huupi rabõhõlõt mis sa ilma asjata rabeled; taa oll' mul huupi käümine see oli mul kasutu käik; 2. huupi, umbropsu

huu:r, hoora, huu:ra³¹ hoor

huu:rama, hooradaq, huu:ra⁷⁷ hoorama

huu:ska, -, -t³ = huu:s|laar', -laari, -.laari³⁷ = huu:s|pill', -pilli, -.pilli³⁷ tuulepea, võrukael; aeleja, vallatleja; hoolimatu, lohakas inimene

huust', huusti, .huusti³⁷ sasipea

huu:v', hoovi, huu:vi³⁷ hoov

huv|i, -i, -vi²⁶ huvi

huvi|tama, -taq, -da⁸² huvitama

huvitav, -a, -at⁴ huvitav; naljakas, imelik

hõbõhõ|nõ, -dsõ, -st⁵ hõbedane

hõdras, .hõtra, hõdrast²² = hõdõr habras

hõdrastu|ma, -daq, -⁸⁴ habrastuma

hõ|ds'o, -ds'o, -ts'o²⁶ = hõtsk 1. õõtsuv soopind; 2. hõõtsik, liivapugu (linnul)

hõds'o|nõ, -dsõ, -st⁷ soine, õõtsuv (kallas)

hõdõr = hõdyr', hõdra, .hõtra⁴⁵ = hõdras = hõtr habras

hõel, hõela, .hõela³⁰ õel; kehv, vilets; hõel ütlemine solvang; hõel lugu külh vilets lugu küll

.hõelahe = .hõelalõ = hõelastõ kehvalt, viletsasti; õelalt; solvavalt

.hõelus, -õ, -t⁹ õelus

hõginallaq aplalt

hõhka|tama, -taq, -da⁸² > hähkätämä

hõhv, hõhva, .hõhva³⁰ = hõhvakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ < õhv, < õhvakõnõ mullikas, õhv(ake)

hõhvildõ < õhvildõ mullikana, õhviti; lehm tull' hõhvildõ nüsmä lehm tuli mullikana lüpsma

hõ(h)hõrda|ma, -q, -⁸³ = hõkõrdama lõkerdama

hõi(q) hõi, hei

hõigahta|ma, -q, -⁸³ hüüatama, hõigatama

.hõikama, hõigadaq, .hõika⁷⁷ hõikama, hüüdma

.hõikma, .hõikuq, hõigu⁶⁴ hõikuma

.hõikus, -õ, -t⁹ mahakuulutamine; kutse; tugev tahtmine, sisemine sund; näil om hõikus täämbä pitto minnäq neil on tugev tahtmine täna peole minna

hõim, hõimo, .hõimo³⁷ hõim, suguvõsa

.hõimla|nõ = hõimoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hõimlane, sugulane

hõisi|tama, -taq, -da⁸² (hüüetega) sigu peletama

.hõiskama, hõisadaq, .hõiska⁷⁷ hõiskama

hõkatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kõkutama

.hõks'ma, .hõksiq, hõksi⁶³ = .jõks'ma = .lõks'ma = .niks'ma luksuma

.hõks'na, -, -t³ = .lõks'na [1.] luksumine

hõkõrda|ma, -q, -⁸³ = hõ(h)hõrdama lõkerdama

hõkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv hõkõrdama

hõkõrus, -õ, -t⁹ lõkerdus; lõkerdis

hõ|l'a, -l'a, -ll'a²⁸ = hõl'ahus, -õ, -t⁹ igatsus, ihaldus, soov; unistus

hõl'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = hõl'al|õma, -daq, -õ⁸⁵ < unistama [2.] igatsema, ihaldama, soovima; unistama; kedä sa hõl'alõt? kelle järele sa igatsed?; vang' hõl'ahõlõs vabahust vang unistab vabadusest

hõlgas, .hõlka, hõlgast²² = hõllõ, -, -t¹⁴ halgas; hõlgas puu lahksas häste halgas puu läheb hästi lõhki

hõlm, hõlma, .hõlma³¹ hõlm

.hõlmama, hõlmadaq, .hõlma⁷⁷ kaisutama, sülelema

hõlmi|k, -gu, -kut¹³ lai pealiskuub, keep, vihmamantel; võtaq hõlmik vihma vasta pääle võta vihmamantel vihma kaitseks peale

hõ|l'oma, -ll'oq, -l'o⁷⁰ = hel'oma hõljuma; kõikuma, õõtsuma; aeglaselt liikuma

hõl'o|tama, -taq, -da⁸² hõljutama, lehvitama; kõigutama, õõtsutama

hõl'ova, -, -t³ liikva, eeterpiiritus

hõlp, hõlbu, .hõlpu³⁷ hõlp, lust, kergus; hopõn' oll' hõlpu täüs' hobune oli puhanud, lustlik

.hõlpsa, -, -t³ hõlbus

.hõlpsahe = .hõlpsalõ hõlpsalt

hõlst', hõlsti, .hõlsti³⁷ hõlst

hõlõsti|k, -gu, -kku³⁸ hõre mets

.hõps'ma, .hõpsiq, hõpsi⁶³ = .hymps'ma = .lymps'ma lõmpsima

hõ|põ, -, -t¹⁴ hõbe

hõpõhalapuu, -, -d⁵⁰ hõbepaju

hõra|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ punane sõstar; valgõ hõrak valge sõstar

hõra|silm, -silmä, -.silmä³⁵ sõrasilm, kõõrdsilm

hõrga|ts', -dsi, -tsit¹³ = hõrga|tsim', -tsimi, -.tsimmi³⁸ sõrgats (kabjaliste jalal)

hõrgulõ = horgulõ = hõrsulõ kohevil(e)

hõrgu|tama, -taq, -da⁸² = horgutama = hõrsutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama

hõrguvallaq = .hõrkvallaq = horguvallaq kohevil

hõril|aq, m -(i)dõ, -it⁴ orel

.hõrksa, -, -t³ habras

.hõrkvallaq = hõrguvallaq

hõrn, hõrna, .hõrna³⁰ = hõrnas, .hõrna, hõrnast²² jõeforell, hõrnas

hõrrõ, -, -t¹⁴ hõre

hõrrõli|k, -gu, -kku³⁸ hõredavõitu

.hõrssama, hõrsadaq, .hõrssa⁷⁷ sõimama; ruigama

hõrsulõ = horgulõ = hõrgulõ kohevil(e)

hõrsu|tama, -taq, -da⁸² = horgutama = hõrgutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama

hõrts, hõrdso, .hõrtso³⁷ mülgas, tüma koht

.hõrtsama, hõrdsadaq, .hõrtsa⁷⁷ 1. hullama; 2. tõrelema

hõr|u, -u, -ru²⁶ 1. tugev külm; 2. leinaloor

hõrõhuisi = hõrõhõhe = hõrõhõlõ hõredalt; vili om pall'o hõrõhuisi külbet vili on liiga hõredalt külvatud

hõrõnda|ma, -q, -⁸³ harvendama

hõrõ|tama, -taq, -da⁸² punetama

hõ|til, -dila, -dilat⁴ 1. ehe; 2. kartuliseemnenupp

hõtr', hõdra, .hõtra⁴⁵ = hõdõr habras

hõtsk, hõdso, .hõtsko³⁷ = hõds'o 1. õõtsuv soopind; 2. hõõtsik, liivapugu (linnul)

hõõda|k, -gu, -kut¹³ võõras, arusaamatu (keele kohta); taa om sääne hõõdakkeelegaq inemine, taast saa-iq midägiq arvo see on selline võõra keelega inimene, sellest ei saa midagi aru

hõõlas, hyyla, hõõlast²² rida, esi

hõõrahta|ma, -q, -⁸³ < hõõrahu|tma, -taq, -da⁶² korraks hõõruma

hõõra|tama, -taq, -da⁸² = hyyr(d)ma hõõruma

häbehüs, -e, -t⁹ häbedus

häbeli|k, -gu, -kku³⁸ = .häülik häbelik(uvõitu)

häbelä|ne = häbelä|s, -dse, -st⁵ = häüläs häbelik

häbemäldäq häbematu; rõve; aja häbemäldäq juttu ajab rõvedat juttu

häbende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv häbendämä

häbendämiisi häbenedes, häbelikult

häbendä|mä, -q, -⁸³ häbenema

hä|bä, -bä, -pä²⁴ lastek valu(s), haige

hä|bü, -ü, -pü²⁷ häbi

häbüstä|mä, -q, -⁸³ häbistama

hä|dä, -dä, -tä²⁴ häda; viga; probleem

hädä|abi, -abi, -api²⁶ kiirabi; hädaabi; päästeteenistus

hädäldä|mä, -q, -⁸³ hädaldama

hädäli|k, -gu, -kku³⁸ hädise-, põduravõitu

hädäli|ne, -dse, -st⁵ 1. pakiline, hädavajalik, tähtis; hädäline asi sai kõrda aetus pakiline asi sai korda aetud; 2. hädaline, hädasolija

hädände|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv hädäldämä

hädä|ne, -dse, -st⁷ hädine, põdur

hädä.ohtli|k, -gu, -kku³⁸ hädaohtlik

hädäste hädasti

hä(i)elm, -ä, -ät⁴ = häierm

häh mis, kuidas, ah (küsi- v hüüdsõna)

hähkä|tämä, -täq, -dä⁸² = hahkatama < huhkatama, < hõhkatama, < hühkätämä lõõtsutama, hingeldama

hähn, hähnä, .hähnä³⁵ rähn

hähäq, m .hähki, .hähki³⁴ pulmad

häidseq, .häitsme, häidsend¹⁶ = häidseq, .häitse, häidset¹⁸ õis

häiehtä|mä, -q, -⁸³ heietama

häierm, -ä, -ät⁴ = hä(i)elm õis; pähnähäiermäq pärnaõied

.häitsemä, häidsedäq, .häitse⁷⁷ = .häitsnemä, häidsedäq, .häitsne⁷⁵ õitsema

.hälk'mä, .hälkiq, hälgi⁶³ helkima; iiveldama; valutama

.hälksämä, halksädaq, .hälksa⁷⁷ helgatama, korraks helkima

häll, hällü, .hällü³⁷ < hüll häll, kätki; kiik

.hällä|ne, -(d)se, -st⁵ linavästrik

hällü|tämä, -täq, -dä⁸² hällitama, kiigutama

hällüvälläq vetruvalt, õõtsuvalt

.hälmä, .hällüq, hällü⁷³ kiikuma, õõtsuma

hälväh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ halvatuma

hälväh(t)üs, -e, -t⁹ halvatus

.hälvämä, hälvädäq, .hälvä⁷⁷ 1. halvama; 2. teotama

hämm, hämmä, .hämmä³⁵ märg, niiske

hämmähtä|mä, -q, -⁸³ < hämmähütmä korraks niisutama, kastma; hämmäht' leibä hämmähüse sisse kastis leiba kastmesse

hämmäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = .hämmümä niiskuma, märjaks saama

hämmäh(t)üs, -e, -t⁹ = hämmätüs kaste, soust

hämmähü|tmä, -täq, -dä⁶² > hämmähtämä

.hämmämä, hämmädäq, .hämmä⁷⁷ kastma, märjaks tegema; hämssi jalaq ärq tegin jalad märjaks

häm|mär, -ärä, -ärät⁴ hämar; hämarus; videvik

hämmästä|mä, -q, -⁸³ pehastama

hämmästü|mä, -däq, -⁸³ pehastuma

hämmä|tämä, -täq, -dä⁸² niisutama, kastma

hämmätüs, -e, -t⁹ = hämmäh(t)üs

.hämmü|mä, -däq, -⁸⁰ = hämmäh(t)ümä

häm|o, -o, -mo²⁶ hämarik, hägu

hämälä|ne, -(d)se, -st⁵ häbelik, saamatu inimene

hämäri|k, -gu, -kku³⁸ hämarik

hämärüs, -e, -t⁹ hämarus

hänilä|ne, -(d)se, -t⁵ linavästrik

häpe, -, -t¹⁴ häbi

.härbän', -i, -it⁴ = .här|bänn', -bänni, -.bänni³⁷ häärber, härrastemaja

härel|emä, -däq, -e⁸⁵ riidlema; urisema

härg, härä, .härgä³⁴ härg

härg|hain, -haina, -.haina³⁰ härghein (rohttaim)

härgüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv härgütämä

härgü|tämä, -täq, -dä⁸² ärgitama; ärritama

häris|emä, -täq, -e⁸⁷ urisema

häristä|mä, -q, -⁸³ tõrelema, riidlema; ma sai häristäq ma sain tõrelda

härm, härmä, .härmä³⁵ 1. härmatis; 2. = .härmläne = härmävitäi ämblik

härmi|k, -gu, -kut¹³ õhuke riie

.härmlä|ne, -e, -st⁵ = härm [2.]

härmooni|k, -gu, -kut¹³ = härmul', -i, -it⁴ = harmoonik [2.] lõõtspill

härmä|ne, -dse, -st⁷ ämblikuvõrke täis; härmane

härmä|tämä, -täq, -dä⁸² härmatama

härmätüs, -e, -t⁹ härmatis

härmävi|täi, -däjä, -däjät⁴ = härm [2.] ämblik

härmä|võrk, -võrgo, -.võrko³⁷ ämblikuvõrk

.härrämä, härrädäq, .härrä⁷⁷ = .hürrämä urisema; sõimama; mürisema

hässä, -, -t² = hässä|k, -gu, -kut¹³ aeglane, saamatu inimene, kohmard

.hässämä, hässädäq, .hässä⁷⁷ aeglaselt töötama, kohmerdama

.häste = hü(v)äste(le) [1.] < hästeq < .höste(he) hästi; mul läts' tüü häste mul läks töö hästi; tä om olõst häste lag'a ta on õlgadest hästi lai

hätserdä|mä, -q, -⁸³ lohakalt töötama

hää, -, -d⁵⁰ = hü(v)ä 1. hea; hästi; küllaltki, üpris; hää (külh) hea küll, hästi; hääd aigo! head aega!; hää pall'o hästi (v üpris) palju; hää viiegaq viisakas, (peene)tundeline; 2. vara, varandus

häädkätt = hüvväkätt paremat kätt

.häädü|mä, -däq, -⁸⁰ = häömä hävima, kaduma

.häädüs, -e, -t⁹ 1. headus, heasoovlikkus; 2. väärtus, kvaliteet

.häägämä, häägädäq, .häägä⁷⁷ kiruma

hääle|tämä, -täq, -dä⁸² > hellü andma (vt helü); > kätt nõstma (vt käsi)

.hääli|ne, -dse, -st⁵ healoomuline

hääli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ meelitama; vaigistama, rahustama; silitama

hääpooli|nõ, -dsõ, -st⁷ = hää.puul|nõ, -sõ, -sõt⁶ = hü(v)äpoolinõ parempoolne

hää.tahtli|nõ, -dsõ, -st⁵ heatahtlik

hääte|go, -o, -ko²⁷ heategu; teene

.häö|mä, -däq, -, min 1. ja 3. p .hävvü⁶⁸ = .häädümä hävima, kaduma

häöng', -i, -it¹³ häving

.häössihe .jäämä kaduma jääma

.häössi(h)n olõma kadunud olema

.häöte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv .häötämä

.häö|tämä, -täq, -dä⁸¹ hävitama

.häötüs, -e, -t⁹ häving, hävimine; hävitus, tõrje

.häüldäq = .häütü häbitu

.häüligä|ne, -dse, -st⁵ = häüläs

.häüli|k, -gu, -kku³⁸ = häbelik häbelik(uvõitu)

häüläs, .häülä, häüläst²² = häbeläne = häbeläs = .häüligäne häbelik

häüsendä|mä, -q, -⁸³ = .häüssämä = häüsätämä 1. ilastama; 2. hooletult, asjatundmatult töötama

häüss, häüsä, .häüssä³⁵ 1. ila, sülg; 2. lori; ropendamine

.häüssämä, häüsädäq, .häüssä⁷⁷ = häüsendämä

.häüstä|mä, -q, -⁸¹ häbistama

häüsäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv häüsätämä

häüsä|tämä, -täq, -dä⁸² = häüsendämä

.häütü, -, -t¹ = .häüldäq häbitu

.häütühe = .häütüle häbitult

.hölpämä, hölbädäq, .hölpä⁷⁷ = .hülpämä kalpsama; hüpleva v koogutava kõnnakuga kõndima; sumama

hörsä-härsä ülepeakaela

hösserdä|mä, -q, -⁸³ lohakalt tegema, vusserdama

.höste < .höstehe > .häste

hööberüs, -e, -t⁹ = hööde, -, -t² = hööderüs

hööderde|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv hööderdämä

hööderdä|mä, -q, -⁸³ lööberdama, hulkuma

hööderüs, -e, -t⁹ = hööberüs = hööde lööberdis, hulgus; lohakas inimene

hööli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ < hööveldämä hööveldama; vestma, siluma

hööl(m)äs, hüü:l(m)ä, hööl(m)äst²² = hü:ü(v)li höövel

hööri|k, -gu, -kut¹³ ümarik

hööriske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ veerlema, keerlema, pöörlema; korduv hööritama

höörä|tämä, -täq, -dä⁸² = höörü|tämä, -täq, -dä⁸² = vöörütämä veeretama, keerutama; hööritama

hööveldä|mä, -q, -⁸³ > höölitsemä

höüd, hövvü, .höüdü³⁶ < heüd ebe, helves, peenike kiud, kübe, ude; õhuke kord, kirme; välän satas höüdü väljas sajab peenikest lund (lumekübemeid); ijäheüdü juusk jõkõ piten jõge mööda voolab jääkirmet

.höühkelemä, höüheldäq, .höühkele⁸⁵ uhkeldama, eputama (riietega)

.höüstelemä, höüsteldäq, .höüstele⁸⁵ sõnelema

hübis|emä, -täq, -e⁸⁷ = hubisõma hubisema, võbelema, värelema

hüdis|emä, -täq, -e⁸⁷ värisema; tudisema

hüdsi, hüdse, hüst⁴¹ süsi

hüdsihappa|gaas'*, -gaasi, -.gaasi³⁷ süsihappegaas

hüdsäsni|k*, -gu, -kku³⁸ süsinik

hü|dü, -dü, -tü²⁶ ude

hüdüke|ne, -se, -ist⁸ udemeke; (hallipäine) vanainimene, rauk, tudi(ke)

hühis|emä, -täq, -e⁸⁷ eriliselt häälitsema (hobuse kohta); ku hopõn' näge, et läät hainugaq vai joogigaq, sys aja pää ette ja hühises kui hobune näeb, et lähed heintega või joogiga, siis ajab pea ette ja häälitseb eriliselt

hühkä|tämä, -täq, -dä⁸² > hähkätämä

.hüiämä, hüiädäq, .hüiä⁷⁷ 1. askeldama, ringi käima; 2. ringi ajama, keerutama (nt võid)

hükerdä|mä, -q, -⁸³ = hükü|tämä, -täq, -dä⁸² lohakalt töötama

hülbäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ poolpaksuks muutuma (toidu kohta)

hülbäh(t)üs, -e, -t⁹ poolpaks toit; lake; laisk inimene

.hülge, -, -t³ hüljes

hüll, hüllü, .hüllü³⁷ 1. hunnik; hulk, kogu, laam; ütte hüllü läbisegi, kokku; üte(h)n hüllü(h)n koos, laamas, segi; 2. > häll

.hüllelemä, hülleldäq, .hüllele⁸⁵ vaaruma, kõikuma

.hülp*, hülbä, .hülpä³⁵ tarretis, kallerdis

.hülp'mä, .hülpiq, hülbi⁶³ 1. lürpima, helpima; 2. sumama

.hülpämä, hülbädäq, .hülpä⁷⁷ = .hölpämä kalpsama; hüpleva v koogutava kõnnakuga kõndima; sumama

.hülpü|mä, -däq, -⁸⁰ poolpaksuks muutuma, hanguma, kallerduma, tarretuma; hülpünüq niguq süldiliim' kallerdunud nagu süldileem

hülü pääle oletamisi

hülüvälläq poolhangunud (süldi kohta)

hünis|emä, -täq, -e⁸⁷ = hunisõma ümisema, inisema; pomisema

hünk', hüngi, .hünki³⁷ hink (kala)

.hünk'mä, .hünkiq, hüngi⁶³ nuuksuma, tihkuma; inisema, ümisema

.hünksnä, -, -t³ nuuksumine, tihkumine; inin, ümin

hün|nin, -inä, -inät⁴ = hunnin sumin, ümin, inin, undamine; pomin

hün|ä, -ä, -nä²⁴ = hun'a tuim, laisk inimene, uimerdis

hünähtä|mä, -q, -⁸³ = hun'ahtama ühmama, korraks pomisema

hünäh(t)üs, -e, -t⁹ = hun'ah(t)us ühmatus

hü|pin, -binä, -binät⁴ = hupin hubin, võbin, värelus

.hüppä = .huupi 1. ilma asjata; asjatu(lt), kasutu(lt); 2. huupi, umbropsu

.hüppämä, hüpädäq, .hüppä⁷⁷ > .kargama [1.]

hüpä(h)n asjatu, tarbetu

hüpä|ts', -dsi, -tsit¹³ kerglane; kelkija

hüpüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ hüplema

hürel|emä, -däq, -e⁸⁵ tülitsema; purelema

.hürgämä, hürgädäq, .hürgä⁷⁷ üürgama, karjuma, röökima

hürgä|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. soperdaja; 2. karjuja, röökija

hürgä|tämä, -täq, -dä⁸² soperdama

hür|i, -i, -ri²⁶ toriseja

hüris|emä, -täq, -e⁸⁷ urisema; ümisema; jorisema

hüristä|mä, -q, -⁸³ müristama

.hürkelemä, hürgeldäq, .hürkele⁸⁵ kõhklema

.hürmelemä, hürmeldäq, .hürmele⁸⁵ = hürmiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = hürmäste(l)lemä

hürmistä|mä, -q, -⁸³ = .hürmämä

hürmä, -, -t² tõre

hürmähtä|mä, -q, -⁸³ käratama; kärgatama

.hürmämä, hürmädäq, .hürmä⁷⁷ = .hürmistämä = hürmütämä kärkima, sõimama

hürmäste|(l)lemä = hürmüske|(l)lemä = hürmüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = .hürmelemä = hürmiste(l)lemä tõrelema; sõimlema; torisema

hürmü|tämä, -täq, -dä⁸² = .hürmämä

hürp', hürbi, .hürpi³⁷ ürp

.hürrämä, hürrädäq, .hürrä⁷⁷ = .härrämä urisema; sõimama; mürisema

hür|rül', -ülä, -ülät⁴ 1. tige; viril; purjus; 2. = kivihürrül rünt (kala)

.hürske, -, -t³ turske, tüse, priske

hürss', hürsi, .hürssi³⁷ linamasin

hürsü|tämä, -täq, -dä⁸² loksutama; hüpitama

hürähtä|mä, -q, -⁸³ uratama

hürähüs, -e, -t⁹ uratus

hüräsk', -i, -it¹³ toriseja

hür(r)ümür(r)ü, -, -t² 1. pikne; 2. toriseja

hü|tin, -dinä, -dinät⁴ judin, värin

hüt|t, -ü, -tü ³⁷ = hutt' kaelustuvi, meigas

hü|tül, -dülä, -dülät⁴ udejas, hõre; hüdüläq hiussõq udejad juuksed

hütü|tämä, -täq, -dä⁸² häälitsema (kaelustuvi kohta); hütt hütütäs kaelustuvi häälitseb

hüvihüs, -e, -t⁹ headus; voorus

hüvilde parempidi; õigetpidi

hüvväkätt = häädkätt paremat kätt

hüvvüs, -(s)e, -t¹¹ varandus, rikkus

hüvvü|tämä*, -täq, -dä⁸² rikastama

hü(v)ä, hü(v)ä, hüvvä²⁴ = hää 1. hea; hästi; küllaltki, üpris; hüä (külh) hea küll, hästi; (kykkõ) hüvvä! kõike head!, nägemiseni!; hüvvä aigo! head aega!; hüä pall'o tüüd om taa as'agaq hästi (v üpris) palju tööd on selle asjaga; 2. vara, varandus; Kost sa taa hüä olõt saanuq? A vet ma taa iks üle uma hüä hoolõ sai. Kust sa selle varanduse oled saanud? No eks ma selle ikka oma hoole ja vaevaga sain

hü(v)ä.keiste kaunis hästi, kaunikesti

hü(v)ändüs, -e, -t⁹ 1. headus; 2. vara

hü(v)äpooli|nõ, -dsõ, -st⁷ = hü(v)ä.puul|nõ, -sõ, -sõt⁶ = hääpoolinõ parempoolne

hü(v)äske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ (ennast teiste silmis) heaks tegema; heastama; hüvitama; käü ümbre ja hüäskeles hinnäst kyigilõ käib ringi ja teeb ennast teiste silmis heaks; mul tulõ taa sullõ ärq hüäskelläq mul tuleb see sulle hüvitada

hü(v)äste(le) 1. = .häste hästi; 2. hüvasti; hü(v)äste jätmä hüvasti jätma

hüü:, -, -d⁵¹ = vü:ü vöö; vööde

.hüübü|mä, -däq, -⁸⁰ hüübima; kallerduma

.hüübüs, -e, -t⁹ kallerdis

hü:ü(v)li, -, -t¹ = hööl'mäs höövel

.hüüpli, -, -t¹ hüüp (lind)

hüü:rdümä, hüü:rdüdäq, höörü⁷⁹ = vii:rdümä = vüü:rdümä veerema

hüü:rlä|ne, -(d)se, -st⁵ herilane

hyisk, hyisu, .hyisku³⁶ (liigne) optimism, innustus; tormakus; hyisku täüs' (liialt) optimistlik, innustunud; tormakas

.hyiskama, hyisadaq, .hyiska⁷⁷ hõiskama

.hymps'ma, .hympsiq, hympsi⁶³ = .hõps'ma = .lymps'ma lõmpsima

hyng, hyngu, .hyngu³⁷ lõhn, hõng; hingamine; hyngu haardma natuke puhkama, hingama

hyngahta|ma, -q, -⁸³ < hyngahu|tma, -taq, -da⁶² = hyngutama veidi panema, lisama; hyngahti söögile vähä verevät pipõrd kah lisasin toidule ka natuke punast pipart

.hyngama, hyngadaq, .hynga⁷⁷ = .hynkama lõhnama

.hyngsa, -, -t³ lõhnav

hyngukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ natuke

hyngu|lyyr', -lõõri, -lyyri³⁷ = helülyyr' hingekõri, hingetoru

hyngu|tama, -taq, -da⁸² = hyngahtama

.hynkama, hyngadaq, .hynka⁷⁷ = .hyngama

hyygama, hõõadaq, hyyga⁷⁷ = hyyhkama, hõõhadaq, hyyhka⁷⁷ hõõgama, õhkama, õhkuma

hyyr(d)ma, hyyr(d)uq, hõõru⁶⁴ = hõõratama hõõruma

i'de|aal', -aali, -.aali³⁷ ideaal

i'de.aal|nõ, -sõ, -t⁶ ideaalne

idee, -, -d⁵⁰ idee

ido, io, ito²⁷ idu

idonõma, .iodaq e idonõdaq, idonõ⁸⁹ = idänemä idanema

ido|tama, -taq, -da⁸² idusid küljest noppima; latsõq idotasõq kardohkit lapsed nopivad kartulitelt idusid

idänemä, iädäq e idänedäq, idäne⁸⁹ = idonõma

igi|ha(l)l'as, -.ha(l)l'a, -ha(l)l'ast²³ igihaljas

igra|tama, -taq, -da⁸² 1. urgitsema, uuristama; tä igrat' mulgu ta uuristas augu; 2. jandama, nihelema; miä sa tan igratat tuu tooligaq! mis sa seal jandad selle tooliga!; 3. manguma; jonnima; närvidele käima; nii kavva tä igrat', ku ma tälle tuu ärq osti ta mangus nii kaua, kuni ma talle selle ära ostsin

igri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ immitsema

igä, iä, ikä²⁵ 1. iga, vanus; 2. = i(j)ä < egä [II] jää

igähü|mä, -däq, -⁸⁴ vananema; iganema

igähüs, -e, -t⁹ vanadus, iga

igä|tsemä, -tsäq, -dse⁹⁰ igatsema

igätsüs, -e, -t⁹ igatsus

igävä|ne, -dse, -st⁵ igavene

igäväste igavesti

igävüs, -e, -t⁹ 1. igavus; 2. = ikävaig* igavik; 3. = ikävruum'* lõpmatu ilmaruum

ihatõ|(l)lõma†, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ hästi hoolitsema, hoidma

iherüs, -e, -t⁹ = eherüs jõeforell

ihes, -(s)e, -t¹¹ = ehes < siig siig

.ihkama, ihadaq, .ihka⁷⁷ ihkama, himustama

.ihkus, -õ, -t⁹ ihk, iha; vai no kyik' ihkus täüde lätt, miä ihkat kas siis kõik iha täide läheb, mida ihkad

.ihnama, ihnadaq, .ihna⁷⁷ ihnsusest (mitte) raatsima; ihnõq ihna-i esiq süvväq ei tõsõlõ andaq ihne ei raatsi ise süüa ega teisele anda

ihna|ts', -dsi, -tsit¹³ = ihnus, -(s)õ, -t¹¹ = ihnusk' ihnur, ihnuskoi

.ihnus, -õ, -t⁹ ihnsus

ihnusk', -i, -it¹³ = ihnus

ihnuskoi, -, -d⁵³ = ihnõqkaal = ihnõqkoi ihnuskoi

ihnõ|du, -du, -tut¹ = ihnõq

.ihnõhe = .ihnõlõ ihnelt

ihnõq|kaal, -kaala, -.kaala³⁰ = ihnõqkoi, -, -d⁵³ = ihnuskoi

.ihnõlõ = .ihnõhe

ihnõq, .ihnõ, ihnõt¹⁸ = ihnõdu ihne, kitsi

ih|o, -o, -ho²⁶ ihu, keha

ihoalastõ(llaq) ihualasti

ihokat|õq, -tõ, -õt¹⁸ kehakate

iho.nuhklus, -õ, -t⁹ ihunuhtlus

iho|plaan', -plaani, -.plaani³⁷ = kihäplaan' välimus, keha(kuju); tuu lats'kõnõ om väega ilosa ihoplaanigaq see tüdruk on väga ilusa keha(kuju)ga

ihotoidus, -(s)õ, -t¹¹ toit, elatis

iho|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ kõhutäis

ihovar'otus, -õ, -t⁹ = ihovar'otus|katsk, -kadso, -.katsko³⁶ menstruatsioon; ku ihovar'otuskatsk säläh oll', sys pannit hammõ alt nõglagaq kinniq menstruatsiooni ajal panid särgi alt nõelaga kinni

ihoütsindä ihuüksinda

.iiba väga; liiga, üleliia; iiba suur' väga suur, liiga suur; iiba hoitminõ ka olõ-iq hüä üleliia hoidmine ei ole ka hea

ii:hnä > ii:(h)n ees

ii:(h)nkav|a, -a, -va²⁸ eeskava

ii:(h)n|kiri, -kirä, -.kirjä⁴³ eeskiri

ii:(h)notsa(h)n eesotsas

ii:(h)nperi(lde) = ii:speri(lde) ettepoole, edasi; hopõn' läts' iihnperi hobune läks ettepoole

ii:(h)npuu:l eespool

ii:(h)ntul|lõv, -õva, -õvat⁴ eestulev, järgmine

iira|tama, -taq, -da⁸² nihelema

.iirlä|ne, -(d)se, -st⁵ iirlane

iis'|kann', -kanni, -.kanni³⁷ kastekann

ii:sli, -, -t¹ eesel

ii:speri(lde) = ii:(h)nperi(lde)

ii:s|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ esmaspäev

ii:späävä|ne, -dse, -st⁷ esmaspäevane

ii:st eest

ii:st|kynõq, -.kynnõ, -kynõt¹⁸ kõne; ettekanne

ii:st'lä|ne, -(d)se, -st⁵ eestlane

ii:stol|lõi*, -õja, -õjat⁴ esindaja; asetäitja; asendaja; presidendi aokirändüsiistollõi presidendi pressiesindaja; juhtja iistollõi direktori asetäitja

ii:st olõma eest olema, asendama; esindama; tä om latsilõ imä iist ta on lastele ema eest; ta asendab lastele ema; tä om seminääril instituudi iist ta esindab seminaril instituuti

ii:stvi|täi, -däjä, -däjät⁴ eestvedaja, juht

ii:st.võtja, -, -t³ eestvõtja, algataja, organisaator

ii:st.ütlejä, -, -t³ eeslaulja

ikahta|ma, -q, -⁸³ < ikahu|tma, -taq, -da⁶² korraks nutma

ikeldä|mä*, -q, -⁸³ takistama

ikeldü|mä, -däq, -⁸⁴ takerduma; ikalduma

ikelüs, -e, -t⁹ takistus; õnnetus, viperus; ikaldus; mul tullõn juhtu üts' ikelüs mul juhtus tulles üks õnnetus

ik|eq, -ke, -et¹⁸ = ikäs

ikim, igime, igend¹⁶ ige

ik|k, -u, -ku³⁷ nutt; itk

.ikma, ikkõq, ikõ⁶¹ nutma

iks = yks ikka

ikuli|nõ, -dsõ, -st⁵ = iku|nõ, -dsõ, -st⁷ nutune

iku|tama = ikõ|tama, -taq, -da⁸² nutma ajama, nutta laskma

ik|äs, -kä, -äst²² = ikeq ike; ku härgigaq künneti, panti ikäs härile sarvi külge kui härgadega künti, pandi ike härgadele sarvede külge

ikäv, igävä, igävät⁴ 1. igav; 2. pikk, kauakestev; 3. igavus

ikäv|aig*, -ao, -.aigo³⁶ = igävüs [2.] igavik

ikäv|ruum'*, -ruumi, -.ruumi³⁷ = igävüs [3.] lõpmatu ilmaruum

.ilda hilja

.ilda.aigo hiljuti, hiljaaegu

.ildampa hiljem

.ildas .jäämä hiljaks jääma, hilinema

ilehehe = ilehele 1. siledasti; 2. korralikult, mõistlikult

ilestä|mä, -q, -⁸³ = hilestämä < .paitama, < silestämä, < silitsemä, < .sillämä silitama; siluma

ile|tämä, -täq, -dä⁸² läikima

illaha|nõ, -dsõ, -st⁵ = illanõ

illahu|tma, -taq, -da⁶² hilinema; ku tä üts' puul' tunni illahut, tuust olõ-i midägiq, a ku märk' naadagiq illahutma, sis tulõvaq pahandusõq kui ta üks pool tundi hilineb, pole sellest midagi, aga kui mõtleb hakatagi hilinema, siis tulevad pahandused

illa|k, -gu, -kut¹³ 1. aeglane; 2. hiline; tuu jääs pall'o illagu ao pääle see jääb liiga hilisele kellaajale

illakult = illaldõ hiljuti; hilja

illa|nõ, -dsõ, -st⁷ = illahanõ hiline; illanõ õdak hiline õhtu; illadsõq kardohkaq hilised kartulid

ille, -, -t¹⁴ = hille sile; libe

il|los, -osa, -osat⁴ ilus, kaunis, kena

ilm, ilma, .ilma³⁰ 1. ilm; kliima; ilmatiidüs e -teedüs ilmateade; ilmakuulutus e ilma ettekuulutus ilmaennustus; palmiq kasusõq lämmän ilmavüün palmid kasvavad soojas kliimavöötmes; 2. maailm; universum, kõiksus; seo ilma aigu tänapäeval, nüüdsel ajal

ilma ilma; ilma as'andaq ilma asjata

.ilma = .ilmu(isi) [1.] ilmsi; unõn vai ilma unes või ilmsi

ilma.aigo ilmaaeaegu

ilma|du, -du, -tut¹ tohutu, ilmatu, väga

ilmael|o, -o, -lo²⁶ maailma elu; ilmalik elu

ilmahulg'us, -(s)õ, -t¹¹ rändur, hulkur

ilmaja|go, -o, -ko²⁷ manner, maailmajagu

ilmakäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < ilma.ütlejä* ilmaütlev (kääne), abessiiv

ilmamaa, -, -d⁵⁰ = maailm maailm

ilmamer|i, -e, -d, m omast ja osast -ri⁴¹ = suur'meri ookean, maailmameri

ilma(h)n = ilma(h)ngi ilmaski, (mitte) kunagi

ilma|rahvas, -.rahva, -rahvast²² küla- v linnarahvas, võõrad inimesed; avalikkus; säet hinnäst ilmarahva naarus asetad enese avalikkuse naerualuseks

ilmast .ilma alati, ühtelugu

ilma|sõda, -sya, -sõta²⁹ = ilmatapõlus, -õ, -t⁹ maailmasõda

ilmatuhe = ilmatulõ tohutult, väga

ilma.ütlejä*, -, -t³ > ilmakäänüs*

ilm.essümäldäq (ilm)eksimatu(lt)

ilm.kistumaldaq tohutult, väga

.ilmli|k, -gu, -kku³⁸ 1. maine, maapealne, ilmalik; 2. ühiskondlik; ühiskondlikult aktiivne

ilm.lõpmaldaq = ilmotsatulõ väga, tohutult, lõputult

.ilmu(isi) 1. = .ilma ilmsi, tõeliselt; 2. avalikult, suisa

ilmuli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ maapealne olend, elusolend (vrd kalmulinõ)

.ilmu|ma, -daq, -⁸⁰ ilmuma; ilmsiks tulema

ilmus*, -sõ, -t¹¹ nähtus; ilming

ilmu|tama, -taq, -da⁸² ilmutama

ilmvõimaldaq ilmvõimatu

il|o, -o, -lo²⁶ 1. rõõm, lõbu, lust; 2. ilu, kaunidus

ilo|du, -du, -tut¹ = ilõdu inetu, ebameeldiv; kohatu

ilodus, -õ, -t⁹ 1. ilu, kaunidus; 2. iludus, kaunitar

ilojut|t, -u, -tu³⁷ (nalja)jutt

iloli|nõ, -dsõ, -st⁵ < lõpus [II] lõbus, rõõmus, lustlik

ilo|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ pillimees, eeslaulja

ilo|puhm, -puhma, -.puhma³¹ ilupõõsas

ilopuu, -, -d⁵⁰ ilupuu

ilosahe = ilosalõ ilusasti; korralikult

ilos.ampa ilusamini

ilosta|ma, -q, -⁸³ kaunistama

ilo|tama, -taq, -da⁸² 1. lõbutsema; 2. uhkeldama

ilotuhe = ilotulõ inetult, ebameeldivalt; kohatult

ilotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv ilotama

ilovi|täi, -däjä, -däjät⁴ mardisant

ilves, -(s)e, -t¹¹ = ilvessusi ilves

ilves|hain, -haina, -.haina³⁰ villpea (rohttaim)

ilves|susi, -soe, -sutt⁴² = ilves: ilvessusi lätt puuhtõ niguq orravgiq ilves läheb puu otsa nagu oravgi; muuq soeq kaksasõq eläjäle lyyri, a ilvessusi kaksas lehmäl takast udarat (muud) hundid lähevad loomale kõri kallale, aga ilves rebib lehmal tagant udarat

ilõ|du, -du, -tut¹ = ilodu

imah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = .imbu|ma, -daq, -⁸⁰ = .imbü|mä, -däq, -⁸⁰ = imäh(t)ümä (pisut) magusaks muutuma, imalduma; seismisel riknema (vilja kohta); imähtünüq vili ei lääq häste kasuma riknenud vili ei lähe hästi kasvama

ime|asi, -as'a, -.asja⁴³ imeasi, ebaharilik asi v nähtus

imeh, .imme, imeht²⁰ = imeq ime

imehte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv imestama; imetlema

imehtä|mä, -q, -⁸³ 1. imestama; 2. (imestamisega) kaetama

imeh(t)üs, -e, -t⁹ 1. imestus; vaimustus, imetlus; 2. kaetus, kuri silm

imeli|k, -gu, -kku³⁸ > ands'ak

im|emä, -meq, -e⁶⁹ imema

imeq, .imme, imet²⁰ = imeh

ime(h)te|go, -o, -ko²⁷ imetegu

imete|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv imetämä

imetäjä, -, -t³ imetaja

ime|tämä, -täq, -dä⁸² imetama

im|i, -i, -mi²⁶ lastek ema, emme

immis, -(s)e, -t¹¹ emis

immi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ 1. immitsema; 2. (pikkamisi) imema; juuq, mis sa tuust pudelist immitset joo, mis sa sellest pudelist imed

immo, -, -t² lastek emise meelitusnimetus ja kutsumishüüd

im|ä, -ä, -mä²⁴ ema

imähius, -(s)õ, -t¹¹ sünnijuus, -juuksed

imähtä|mä, -q, -⁸³ pisut magusaks muutma, imaldama

imäh(t)ü|mä, -daq, -⁸⁴ = imah(t)uma = imbuma pisut magusaks muutuma, imalduma; seismisel riknema (vilja kohta)

imä|k, -gu, -kut¹³ võõrasema

imäkeeli|ne, -dse, -st⁷ emakeelne

imä|kii:l', -keele, -kii:lt⁴⁰ emakeel

imä|koda, -kua, -kota²⁷ emakas

imälep|p, -ä, -pä³⁵ sanglepp

imäli|ne, -dse, -st⁵ 1. ema omav (st ema on elus); 2. ema ligi hoidev; suur' lats', a yks imäline suur laps aga ikka hoiab ema ligi; 3. võimeline emaks saama

imänd, -ä, -ät¹³ emand, proua

imändäkal|a, -a, -la²⁸ võldas (kala)

imä|ne, -dse, -st⁷ emane

imä|saibas, -.saiba, -saibast²² kuhjavarras

inahta|ma, -q, -⁸³ korraks inisema

inahus, -õ, -t⁹ = inähüs (hetkeline) inin

in|a(ha)ma, -naq e -adaq, -na e -aha⁸⁸ = inisemä inisema; pinisema

i'ndi.aanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ indiaanlane

.indiala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ indialane

inds'|hammas, -.hamba, -hammast²³ = indsik pidevalt naerja; nalja-, irvhammas

.indsi = indsile irevil(e), irvakil(e); hambaq indsi hambad irevil(e)

indsi|k, -gu, -kut¹³ = inds'hammas

indsile = .indsi

indsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv indsitämä

indsi|tämä, -täq, -dä⁸² 1. irvitama, itsitama; 2. hambaid paljastama

.inds'mä, .indsiq, indsi⁶³ narrima, irvitama

.indsü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. irevile minema; 2. immitsema

inemi|ne, -se, -st⁵ inimene; isik

inemise|lats', -latsõ, -last³⁹ inimeselaps

inemise|luu:m, -looma, -luu:ma³¹ inimesehakatis

inemisesüü:jä, -, -t³ inimsööja

inemisetük|k, -ü, -kü³⁷ sõim, halv inimene, inimesetükk

inemis|kund*, -kunna, -.kunda³² inimkond

inemli|ne*, -dse, -st⁵ inimlik

ingerlä|ne, -(d)se, -st⁵ ingerlane, Ingerimaa soomlane v isur

i'nger|vii:r', -veeri, -vii:ri³⁷ = i'ngvii:r'

.inglis(e)keeli|ne = .inglus(õ)keeli|ne, -dse, -st⁷ > .inglüs(e)keeline

.inglä|ne, -(d)se, -st⁵ inglane

.inglüs(e)keeli|ne, -dse, -st⁷ < .inglis(e)keeline, < .inglus(õ)keeline ingliskeelne

.inglüstin|a, -a, -na²⁸ tina

i'ng|vii:r', -veeri, -vii:ri³⁷ = i'ngervii:r' ingver

ingõrda|ma, -q, -⁸³ = yngõrdama vingerdama, väänlema

ingõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv ingõrdama

inis|emä, -täq, -e⁸⁷ = ina(ha)ma inisema, pinisema

inne 1. enne, esmalt; varemalt; üts' inne viimäst eelviimane; kats' inne viimäst eel-eelviimane; 2. > ynnõ

inne.aigo enneaegu, enneaegselt

innedä|ne, -dse, -st⁵ = inneskine

inneguq, = inne kuq enne kui

innemb = innembi(de) = innembä 1. enne(m), esmalt; varemalt, aegsamalt, rutem; 2. ennem, pigem(ini), meelsamini

innembägese > innembähe = innembäle = innembüisi rutem

innembä|ne, -dse, -st⁵ = inneskine

innem.büisi 1. vanasti, enne(malt), varemalt; 2. rutem

innemu(i)stinõ, -dsõ, -st⁷ = inne.mu(i)stõnõ ennemuistne

inne.mu(i)stõ ennemuiste, ennevanasti

inne.mu(i)stõ|nõ, -dsõ, -st⁵ = innemu(i)stinõ

inne(t)si|ne = inneski|ne, -dse, -st⁵ = innedäne = innembäne < innine endine; äsjane; endisaegne; tä käve uma inneskidse ülembä man ta käis oma endise ülemuse juures; kas tiiät, midä tuu inneskine pauk tähend'? kas tead, mis see äsjane pauk tähendas?

innest(ä) ennist, enne, äsja, hiljuti

innevanast(õ) ennevanasti, muiste

inni|ne, -dse, -st⁷ > inneskine

insi|nör, -nöri, -.nörri³⁸ = insi|nüü:r', -nööri, -.nüü:ri³⁷ insener

insti|tuut', -tuudi, -.tuuti³⁷ instituut

inähüs, -e, -t⁹ = inahus (hetkeline) inin

inämb < ämp enam; rohkem; olnuq hüä, ku tä inämb siiäq tulnu-s oleks hea, kui ta enam siia ei tuleks

inämblä|ne, -dse, -st⁵ enamlane, bolševik

inämb-vähämb enam-vähem

inämbält (jaolt) enamasti, enamjaolt

inämbähe = inämbäle = inämbäste = inämbüisi = inämbüste enamasti

inämbüs, -e, -t⁹ enamus

inämbüste = inämbüisi

ipo, -, -t² = irbus väike lameda põhjaga lootsik, küna

ir|a, -a, -ra²⁶ = iranõ ihar, himur, tiirane

ir|a(ha)ma, -adaq e -raq, -ra e -aha⁸⁸ hirnuma, hinkuma; inisema; irisema

ira|nõ, -dsõ, -st⁷ = ira

irask', -i, -it¹³ iriseja

irbus, -(s)õ, -t¹¹ = ipo

ir|i, -i, -ri²⁶ irin, nurin; kius, jonn; irri ajama irisema

iri|pill', -pilli, -.pilli³⁷ = irupott' = piripill' = viripill' piripill, viriseja, iriseja

iris|emä, -täq, -e⁸⁷ = .irrama, irradaq, .irra⁷⁷ irisema, nurisema, virisema

ir|rin, -inä, -inät⁴ irin, nurin; nutt; jonn

irupot|t', -i, -ti³⁷ = iripill'

.irvelemä, irveldäq, .irvele⁸⁵ = korduv irvitämä

irv'|hammas, -.hamba, -hammast²³ = irvik irvhammas

.irvi = irvile irvi, irevil(e) (hammaste kohta)

irvi|k, -gu, -kut¹³ = irvhammas

irvile = .irvi

irvite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv irvitämä

irvi|tämä, -täq, -dä⁸² = .irv'mä, .irviq, irvi⁶³ irvitama, nöökama

isah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = isonõma isunema, isu tundma

isah(t)us, -õ, -t⁹ = iso

isa|nõ, -dsõ, -st⁷ = isonõ

.isk'mä, .iskiq, isi⁶³ 1. (lõnga) korrutama, (nööri) keerutama; korrutama (matemaatikas); 2. (ennast) moondama; muundama miis' iske hindä sivvus mees moondas enda maoks

.is|lam', -lami, -.lammi³⁸ islam, muhamedi usk; islamiusolinõ islamiusuline

islandla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ islandlane

is|o, -o, -so²⁶ = isah(t)us isu

isoli|nõ, -dsõ, -st⁵ = iso|nõ, -dsõ, -st⁷ = isanõ näljane; hea söögiisuga, ablas; himukas

isonõ|ma, -daq, -⁸⁹ = isah(t)uma

issi|k, -gu, -kut¹³ pealekaebaja, nuhk

.issänd, -ä, -ät¹³ issand

istang, -u, -ut¹³ istandik

.istma, .istuq, istu⁷³ istuma

istukillaq istuli

.istu istukil(e), istuli

istuskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .istma: istuskõllõs ütest paigast tõistõ paika, ei viisiq tüüd tetäq istub aina ühest kohast teise kohta, ei viitsi tööd teha

istu|tama, -taq, -da⁸² istutama

istutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv istutama

.istõ|pink', -pingi, -.pinki³⁷ istepink

istõq, .istmõ, istõnd¹⁶ iste

i.taalla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ itaallane

itsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv itsitämä

itsi|tämä, -täq, -dä⁸² itsitama

.iukõlõma, iugõldaq, .iukõlõ⁸⁵ hinkuma (hobuse kohta)

i(j)ä, i(j)ä, ijjä e iiä, sisseü .ijjä e .iiä, m omast ja osast ijji e iiji, m sisseü .ijji(he) e .iiji(he), m alaleü ijile²⁵ = igä [2.] < egä [II] jää

i(j)ähoki, -, -t² jäähoki

i(j)ä|kahr, -kahru, -.kahru³⁷ jääkaru

i(j)ä|kard, -karra, -.karda³³ = i(j)ä|kirdsõq, -.kirdsõ, -kirdsõt¹⁸ jääkirme

i(j)ä|külm, -külmä, -.külmä³⁵ jääkülm

.iäle eales, iganes; saat, miä iäle tahat saad, mida iganes tahad

.iäli|ne, -dse, -st⁵ 1. ealine, vanune; 2. eakas

i(j)ä|mulk, -mulgu, -.mulku³⁷ jääauk

i(j)ä.murdja, -, -t³ jäälõhkuja

i(j)ändü, -, -t¹ (suurem) jäätunud koht (nt teel v mäenõlval); *jääliustik

i(j)ä|ne, -dse, -st⁷ jäätunud; jäine, jääkülm

i(j)ä|plaak', -plaagi, -.plaaki³⁷ jäätükk, -pank

i(j)äpra|gi, -gi, -ki²⁶ jäätükid; peenikesed jääkillud

.iärm, -e e -ä, -et e -ät⁴ idu

i(j)ä|t(s)ilk, -t(s)ilga, -.t(s)ilka³¹ jääpurikas

.iä|tämä, -täq, -dä⁸¹ idandama

i(j)ä|tämä, -täq, -dä⁸¹ jäätama

i(j)ä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ jäätuma

.iätüs, -e, -t⁹ eluiga; ma umah iätüseh olõ-i säänest asja nännüq ma pole oma eluea jooksul sellist asja näinud

i(j)ätüs, -e, -t⁹ 1. jäätus, jäide; 2. jäätis

ja ja

jaa jaa

jaabõrda|ma, -q, -⁸³ = laabõrdama laaberdama

jaam, jaama, .jaama³⁰ jaam

.jaamama, jaamadaq, .jaama⁷⁷ hulkuma, kolama; ringi tõmbamajaamõrda|ma, -q, -⁸³ mässama, hullama; kolama

jaani|hain, -haina, -.haina³⁰ = jaani|lill', -lilli, -.lilli³⁷ jaani-õnnehein (rohttaim)

jaani|mari, -mar'a, -.marja⁴³ sõstar; verrev jaanimari punane sõstar; valgõ jaanimari valge sõstar

jaanipuul'|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ jaanilaupäev, 23. juuni

jaani|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ jaanipäev, 24. juuni

jaani|silm, -silmä, -.silmä³⁵ = jaanivagõl jaaniuss

jaani|tuli, -tulõ, -tuld, sisseü -.tullõ⁴¹ jaanituli

jaani|vagõl, -vagla, -.vakla⁴⁵ = jaanisilm jaaniuss

jaaniüü:, -, -d⁵¹ jaaniöö

jaanu|aar', -aari, -.aari³⁷ = jaanu|ar', -ari, -.arri³⁸ > .vahtsõ.aastakuu

jaapanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ jaapanlane

ja|gama, -kaq, -a⁵⁹ 1. jagama, jaotama; 2. taipama

jagari|k, -gu, -kku³⁸ kidur, igerik (hrl puu kohta)

ja|go, -o, -ko²⁷ jagu, osa; jako saama jagu saama

jagoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = jagoni|k, -gu, -kku³⁸ osanik; osasaaja, osaline; siin jaetas hüvvä, tulõq ruttu jagonigus, muido jäät ilma! siin jagatakse varandust, tule ruttu osaliseks, muidu jääd ilma!

jagonõma, .jaodaq e jagonõdaq, jagonõ⁸⁹ jagunema

jagõlus, -õ, -t⁹ jagelus

jagõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ jagelema

jah jah

jahehõhe = jahehõlõ jahedalt, jahedasti

ja(h)he|leht', -lehe, -.lehte³⁴ seakapsas

ja(h)helih|a, -a, -ha²⁸ sült

jahhe, -, -t¹⁴ jahe

jahheli|k, -gu, -kku³⁸ = jahhepooli|nõ, -dsõ, -st⁷ jahedavõitu

jahi|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ jahimees

jahipin|i, -i, -ni²⁶ jahikoer

jahi|püss, -püssä, -.püssä³⁷ jahipüss

jahmah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = hahmah(t)uma = jähmäh(t)ümä = jämäh(t)ümä jahmuma, ehmuma

jahmah(t)us, -õ, -t⁹ = hahmah(t)us = jähmäh(t)üs jahmatus, ehmatus

jaht', jahi, .jahti³⁶ jaht

.jaht'lõma, jaheldaq, .jaht'lõ⁷⁸ jändama; tülitsema, vaidlema

.jaht'ma, .jahtiq, jahi⁶³ 1. jahtima, küttima; 2. jändama

.ja(a)htuma, .ja(a)htudaq, ja(a)hu⁷⁹ jahtuma

jah|u, -u, -hu²⁶ = jauh jahu

jahu|nõ, -dsõ, -st⁷ = jauhõnõ jahune

ja(a)hutaja, -, -t³ jahutusseade; radiaator (mootorsõidukeil)

ja(a)hu|tama, -taq, -da⁷⁹ jahutama

ja(a)hutus, -õ, -t⁹ jahutamine; jahuti

ja(a)hutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv ja(a)hutama

jahvõrda|ma, -q, -⁸³ 1. õgima, sööma; 2. lobisema, latrama

.jairama, jairadaq, .jaira⁷⁷ kõlvatut elu elama

jakap|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ jaagupipäev, 25. juuli

jak|k, -u, -ku³⁷ jätk, lisa, pikendus; liide; liiges; lüli; jätkuvus, piisavus; jakku (leibä)! jätku leivale!; jakuhalu liikmevalu; *jakuq -lik ja -line keel liited (sufiksid) -lik ja -line

jak|k', -i, -ki³⁷ jakk, kuub

jak|kama, -adaq, -ka⁷⁷ jätkama, lisama, pikendama

jakku|ma, -daq, -⁸⁰ jätkuma, piisama

jakkus*, -õ, -t⁹ protsess; *ütsipidine jakkus pöördumatu protsess; *katsipidine jakkus pööratav protsess

.jakliga|nõ, -dsõ, -st⁵ jätkuline; lüliline

.jaksa, -, -t³ kauaks jätkuv; piisav, tõhus

jakuli|nõ, -dsõ, -st⁵ jätkuline; lüliline; -osaline; kolmõjakulinõ kolmejätkuline

jaku|tama, -taq, -da⁸² 1. kokku hoidma, pikema aja peale jaotama; taa rahagaq tulõ kuu lõpuniq ärq jakutaq selle rahaga tuleb kuu lõpuni välja tulla; 2. jätkukaupa tegema

jala = jalagaq = .jalgsi jala, jalgsi

jala|jälg', -jäl'e, -.jälge³⁴ = jalats'omp jalajälg

jala.käüjä, -, -t³ jalakäija

jala|n'arts, -n'ardso, -.n'artso³⁷ = jalarätt' = jalgrätt' jalanärts, jalarätt

jalaperähi|ne, -dse, -st⁵ = jalaperä|ne, -dse, -st⁷ jala järgi, jalga sobiv

jalapühüs, -(s)e, -t¹¹ jalamatt, -rest; jalapühkimise rätt

jalarät|t', -i, -ti³⁷ = jalan'arts

jalas, -(s)õ, -t¹¹ (kelgu, saani vms) jalas

jala|tall, -talla, -.talla³⁰ jalatald

jala|ts'omp, -ts'ombo, -.ts'ompo³⁷ = jalajälg'

jala|vaiv, -vaiva, -.vaiva³⁰ jalavaev

jalg, jala, .jalga³³ jalg (jäse; alus; pikkusmõõt - 0,3048 m)

.jalgama, jaladaq, .jalga⁷⁷ 1. käima; jooksma; põgenema; 2. jalule tõusma, tervenema; haigõ nakkas jo jalgama haige hakkab juba tervenema

.jalgapannus, -õ, -t¹¹ jalanõu

jalg|laud, -lavva, -.lauda³³ tallalaud (kangastelgedel, vokil)

.jalgoalo|nõ, -dsõ, -st⁷ jalgealune

.jalgopite(h)n jalgupidi

.jalgo|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet¹⁸ jalgevahe

jalg|pall', -palli, -.palli³⁷ jalgpall

jalgra|da, -a, -ta²⁹ jalgrada

jalgrat|as, -ta, -ast²² jalgratas

jalgratta|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = jalgratta.sõitja, -, -t³ jalgrattur

jalgrät|t', -i, -ti³⁷ = jalan'arts

.jalgsi = jala jala, jalgsi

.jalgu|ma, -daq, -⁸⁰ idanema, idujuurt ajama

jalg|värdeq, -.värte, -värdet¹⁸ = jalgväreht' = jalgväräht', -i, -it¹³ jalgvärav

jal|lai, -aja, -ajat⁴ jalakas

jalo|du, -du, -tut¹ jalutu

jaloldaq = jalodu

jalo(h)n jalus, ees, tüliks

jalo|tama, -taq, -da⁸² 1. kõnnitama (pms hobust); 2. jalutama, kõndima

jalo|ts', -dsi, -tsit¹³ jaluts

jalotsi(he) püstijalu; jalotsi põdõma püstijalu põdema

jalotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv jalotama

jalus, -(s)õ, -t¹¹ 1. vikati käepide, löe kark; jalus pandas vikahtilõ niitjä naba korgustõ käepide pannakse vikatile niitja naba kõrgusele; 2. (sadula) jalus, jalaraud

jam|a, -a, -ma²⁶ 1. = juhm muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul); ärqlüüd kotussõ pääle vai haigõ sõrmõjaku kottalõ aja jama üles ära löödud kohale või haige sõrmeliigese kohale tekib muhk; 2. jama, loba

jambal', -i, -it⁴ = jandal' [1.] jant; jama, tülin, sekeldus; kagos om no jambal' ku bussi tulõki-iq vaat kus on nüüd jama kui bussi ei tulegi

.jamps'ma, .jampsiq, jampsi⁶³ 1. jampsima, segast juttu rääkima, sonima; 2. jampsima, jändama

jandal', -i, -it⁴ 1. = jambal'; 2. vigurivänt, vembumees

.jandama, jannadaq, .janda⁷⁷ jändama; hullama

jandi|tama, -taq, -da⁸² janditama, jantima

jand'o, -, -t² 1. vigurimees; tülinorija; 2. jant

.jankõlõma, jangõldaq, .jankõlõ⁸⁵ riidlema, vaidlema

jan|o, -o, -no²⁶ janu

janoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ janune, janu tundev olend

jano|nõ, -dsõ, -st⁷ janune, janus olev

janonõ|ma, -daq, -⁸⁹ janu tundma; soolanõ aja inemise janonõma soolane paneb inimese janu tundma

jant', jandi, .janti³⁷ 1. jant, vigurdamine; sekeldus; 2. jändrik, okslik puu

.jant'ma, .jantiq, jandi⁶³ jantima, jändama; hullama

jao.kaupa jaokaupa

.jaoldõ = jaolt jaoti, kohati, osalt, osaliselt

.jaoldõ|nõ*, -dsõ, -st⁵ osaline, mittetäielik

jaos jaoks

jaos|kund, -kunna, -.kunda³² jaoskond

.jao|tama, -taq, -da⁸¹ jaotama

.jaotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv jaotama

jaotüü:, -, -d⁵² tükitöö

japa|tama, -taq, -da⁸² lobisema; tulemusteta vaimset tööd tegema

japatus, -õ, -t⁹ lobisemine; tulõ es taast kuunolõkist midägiq, oll' üts' japatus ynnõ ei tulnud sellest koosolekust midagi, oli ainult üks lobisemine

jargan', -i, -it⁴ sõim halb inimene; lobiseja

jark, jargu, .jarku³⁷ jäme (lõnga, jahu, riide kohta)

.jarrama, jarradaq, .jarra⁷⁷ jorisema; mürisema

jaskar', -i, -it⁴ külapidu, simman

jats, jatsu, .jatsu³⁷ 1. vana inimene v ese; 2. džässmuusika

jauh, jauhõ, .jauhõ³⁵ = jahu jahu

jauha|tama, -taq, -da⁸² > .jauhma

jauhatus, -õ, -t⁹ jahvatamine; jahvatatav; jahvatatu

.jauhma, .jauhaq, jauha⁶¹ < jauhatama 1. jahvatama; 2. lobisema, latrama

jauhõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = jahunõ jahune

.jaurama, jauradaq, .jaura⁷⁷ jaurama, lärmitsema

jebona|jalg = jeboni|jalg, -jala, -.jalga³³ sõim vastuhakkaja, revolutsionäär

jo(q) 1. ju; om jo on ju; 2. = joba juba; hahetas joq juba koidab

jo|bi, -bi, -pi²⁶ loba; lori; lobiseja

jobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = jõbisõma vastu rääkima, nurisema; lobisema

jobo|tama, -taq, -da⁸² jobutama, jändama, (töö juures) aega viitma

jogur|t', -di, -tit¹³ jogurt

joht < mitte mitte, küll, küll mitte (lauses eitust tugevdavalt); ma joht tiiä-iq mina küll ei tea, mitte ei tea; olõ-i tuu hää joht hea see küll ei ole

.johtuma, .johtudaq, johu⁷⁹ < .juhtuma juhtuma; sattuma

.johtumiisi juhtumisi

.johtumi|nõ, -sõ, -st⁵ = johus, -(s)õ, -t¹¹ < juhus juhus; hüä johtumine päst' mu hädäst hea (õnnelik) juhus päästis mu hädast

johusli|nõ, -dsõ, -st⁵ < juhuslinõ juhuslik

johvi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = johv'k(as), .johv'ka, johv'kast¹⁵ = joobik = joop'kas = joovik sinikas, joovikas

joku|tama, -taq, -da⁸² jokutama, aega viitma; kokutama

.jommi jommi, purju

jommi(h)n jommis, purjus

.jon'ma, .jonniq, jonni⁶³ = .jun'ma jonnima, kiusu ajama

jonn', jonni, .jonni³⁷ = junn' [2.] jonn, kius

joobi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = johvik = joop'k(as)

joobõr', -i, -it⁴ = joobõr'mann' = joobõrus joodik; hulgus

joobõrda|ma, -q, -⁸³ purjutama, jooma, laaberdama, ringi aelema; joobõrdas jo nätäl' aigo purjutab juba nädal aega

joobõr'|mann', -manni, -.manni³⁷ = joobõrus, -õ, -t⁹ = joobõr'

joodi|k, -gu, -kut¹³ joodik, alkohoolik

jooga, -, -t² jooga, India enesetäiustamisõpetus

joogihä|dä, -dä, -tä²⁴ = joogijan|o, -o, -no²⁶ joogijanu; mul om hirmsa joogihädä mul on hirmus joogijanu

joogipooli|nõ, -dsõ, -st⁷ joogipooline

joomatõ|bi, -võ, -põ²⁵ joomatõbi, alkoholism

jooni|k, -gu, -kut¹³ = joonika|nõ, -dsõ, -st⁵ = joonilinõ = jooninõ = joonõlinõ = juu:n'liganõ jooneline; triibuline

joonikli|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. = joonik; 2. keeruline, konksuga; tuu olõ-i niisama, tuu om üts' jooniklinõ värk' see ei ole niisama, see on üks keeruline värk

joonili|nõ, -dsõ, -st⁵ = jooni|nõ, -dsõ, -st⁷ = joonik

joonista|ma, -q, -⁸³ = joonitsõma joonistama

joonistus, -õ, -t⁹ joonistus, pilt

jooni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = joonistama

joonõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = joonik

joonõ|tama, -taq, -da⁸² joonestama; jooni tõmbama (nt puutööd tehes)

joop'k(as), .juu:p'ka, joop'kast¹⁵ = joobik = johvik

joosi|k, -gu, -kut¹³ jooksik; hulgus; püsimatu; läämiq püvvämiq tuu joosigu põrsa kinniq lähme püüame selle jooksiku põrsa kinni

joosiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ jookslema

joosi|tama, -taq, -da⁸² 1. edasi-tagasi jooksma; 2. joosta laskma; jooksutama; 2. paaritama

joositõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv joositama

joospõrda|ma, -q, -⁸³ laaberdama; purjutama

joosu|aig, -ao, -.aigo⁸¹ jooksuaeg, innaaeg

joosukotus, -(s)õ, -t¹¹ voolukoht (ojas, jões), lekkekoht (nõul); otsiq piimäkarral joosukotus vällä otsi piimanõul lekkekoht üles

joosul jooksul, kestel

joosu|poiss', -poisi, -.poissi³⁷ jooksupoiss, käskjalg; õpipoiss

joovah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ purju jääma; joobuma

joovi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = johvik sinikas, joovikas

jopahta|ma, -q, -⁸³ vedama (hästi minema); tuu sul häste jopaht', et sa ello jäiq sul vedas, et sa ellu jäid

jopa|tama, -taq, -da⁸² lobisema

jopa|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja

jo|pul', -buli, -bulit⁴ (lamba) pabul

jorahta|ma, -q, -⁸³ < jorahutma korraks jorisema, midagi äkki vihaselt ütlema, nähvama

jorah(t)us, -õ, -t⁹ äkiline häälitsus, jorin

jorahu|tma, -taq, -da⁶² > jorahtama

jor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = .jorrama lobisema, latrama; torisema, jorisema

jordo|tama, -taq, -da⁸² laaberdama

joris|õma, -taq, -õ⁸⁷ jorisema; torisema

jor|o, -o, -ro²⁶ 1. joru; laulujoru; jorin; jonn; 2.* tekst

joro|tama, -taq, -da⁸² (laulu) jorutama; aega viitma; jonni ajama

jorotus, -õ, -t⁹ jorutus

jorotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv (laulu) jorutama

.jorrama, jorradaq, .jorra⁷⁷ = jora(ha)ma

jor|rin, -ina, -inat⁴ jorin

jorss', jorsi, .jorssi³⁷ 1. jäme, lõtv nöör; 2. tühi jutt; 3. (teismeline) poiss; noor isasloom; kutsuq umaq jorsiq kokko ja panõmiq taa pullijorsi auto pääle kutsu oma poisid kokku ja paneme selle noore pulli auto peale

jos† kui; jos muna om valmis, sys süüq, a ku eiq, sys keedämiq viil kui muna on valmis, siis söö, aga kui ei, siis keedame veel

joud, jo(vv)u, .joudu³⁶ < jõud jõud, jaks, ramm, võhm

.joudma, (.)joudaq, jovva, min 1. p jovvi e .joudsõ, min 3. p joud' e .joudsõ⁶⁶ < .jõudma jõudma, jaksama; suutma; (kuhugi) jõudma

.joudsa, -, -t³ jõudus, edenev

.joudsahe = .joudsalõ jõudsasti

.jouduma, .joududaq, jovvu⁷⁹ jõuduma, edenema, laabuma

.joudumüü:dä jõudumööda

jo(vv)ukahe = jo(vv)ukalõ jõukalt, rikkalt

jo(vv)uka|s, -dsõ, -t⁵ jõukas, rikas

jo(vv)u.kaupa 1. kõigest jõust; 2. vägisi; 3. jõudumööda

joul, joulu, .joulu³⁷ < jõul sag m jõul; egä joul om esiqmuudu iga jõul on isemoodi

jo(vv)uli|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. jõuline, tugev; 2. jõukas, rikas; 2. kehtiv, maksev

joulukuu, -, -d⁵⁰ < de'tsembri detsember

joulu|kuus', -kuusõ, -kuust³⁹ jõulukuusk

joulupuu:l'|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ jõululaupäev, 24. detsember

joulupühiq, m -pühhi, -pühhi²⁴ jõulupühad

jouluvan|a, -a, -na²⁸ jõuluvana

jouluõda|k, -gu, -gut e -kut¹³ jõuluõhtu

jo(vv)u|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ jõumees, vägimees

jo(vv)u|tama, -taq, -da⁸² jõudu v energiat andma; aitama; edendama, arendama

jovvõ|du, -du, -tut¹ jõuetu

jovvõtus, -õ, -t⁹ jõuetus

ju|bi, -bi, -pi²⁶ = jubu|ts', -dsi, -tsit¹³ lühike, napp rõivas (nt seelik); kevväi om käen, tütrigõl jubiq sälän kevad on käes, tüdrukutel miniseelikud seljas; taa jubuts' jätt nabakõsõ kah vällä see lühike rõivas jätab nabakese ka välja

judis|õma, -taq, -õ⁸⁷ lõdisema, võbisema, värisema

ju|ga, -a, -ka²⁷ juga (mitte kosk); lasõq tullaq nii et juga julgõ! lase julgelt käia!

jugari|k, -gu, -kku³⁸ kidurakasvuline puu v põõsas

juha|tama, -taq, -da⁸² juhatama, teed näitama

juhatus, -õ, -t⁹ juhatus, juhatamine

juheq, .juht'mõ, juhend¹⁶ juhe

juhi|k, -gu, -kut¹³ juht, õpetaja; teejuht

juhm, juhma, .juhma³¹ = jama [1.] = juma muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul)

.juhmliga|nõ, -dsõ, -st⁵ ebaühtlane, muhklik; tombuline (nt lõng); kühmuline (nt puu)

juht', juhi, .juhti³⁶ juht

.juhti 1. (mingit) värvi; musta juhti rõivas musta värvi riie; 2. (kellegi v millegi) moodi, sarnane; mustlasõ juhti mustlase moodi (st mustavereline)

.juhtja*, -, -t³ < dire'ktor', < di'rektri direktor, juhataja

.juht'ma, .juhtiq, juhi⁶³ 1. juhtima, juhendama; juhatama; tüürima; 2. teelt kõrvale libisema; regi juht' regi kisub viltu

.juhtu|ma, -daq, -⁸⁰ > .johtuma

juhus, -(s)õ, -t¹¹ > johus

juhusli|k, -gu, -kku³⁸ > juhusli|nõ, -dsõ, -st⁵ > johuslinõ

.juiama, juiadaq, .juia⁷⁷ manguma, nuiama

juka|ts', -dsi, -tsit¹³ kurat

.juks'ma, .juksiq, juksi⁶³ jändama, pusima

jukõrda|ma, -q, -⁸³ jukerdama, viletsasti töötama; aega viitma; jändama

jukõrus, -õ, -t⁹ takistus, viga, rike

.julguma, julõdaq, .julgu⁷⁷ julgema; riskima; maq joht julõnu-s säänest asja ette võttaq mina küll ei riskiks sellist asja ette võtta

.julgus, -õ, -t⁹ julgus

julgusta|ma, -q, -⁸³ 1. julgustama; 2. suurustama

julgustus, -õ, -t⁹ 1. julgustus, julgestus; 2. tagatis

.julgõ, -, -t³ 1. julge, kartmatu; 2. kindel; ohutu

.julgõhe = .julgõlõ julgesti, julgelt; kindlalt

julgõnda|ma, -q, -⁸³ jukerdama, jändama; ära rikkuma; prooviq no kõrragaq ärq massaq, mis sa tan julgõndat! proovi nüüd korraga ära maksta, mis sa siin jändad!

julk, julga, .julka³¹ julk, pabul; jupp

julm, julma, .julma³¹ julm, toores

jul|u, -u, -lu²⁶ suur julgus, hulljulgus

jum|a, -a, -ma²⁶ = juhm muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul)

jumalagõ|nõ, -sõ, -ist⁸ jumaluke(ne)

jumala|koda, -kua, -kota²⁷ jumalakoda, kirik

jumalamuido jumalamuidu, tasuta

jumal(a)|annõq, -.andõ, -annõt¹⁹ jumalaand

jumala.pelgli|k, -gu, -kku³⁸ jumalakartlik, vaga

jumalasyn|a, -a, -na²⁸ jumalasõna

jumalateenistüs, -e, -t⁹ jumalateenistus

jumalavalla|du, -du, -tut¹ jumalavallatu

jumalihe = jumalilõ looja (päikese kohta)

jumali|k, -gu, -kku³⁸ usklik

jumalilõ = jumalihe

jumali(h)n loojas (päikese kohta)

jum|mal', -ala, -alat⁴ jumal; jummal' sekkä! jumal sekka! (tervitus saunasolejaile); (jääq) jumalagaq! (jää) jumalaga!; (tereq) jummal'imeq! tere jumalime! (tervitussõna v vastus tervitusele)

jump', jumbi, .jumpi³⁷ = junt'

.jump'li(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = .junt'li(ga)nõ

jumõq, .jummõ, jumõt¹⁸ jume

junda|k, -gu, -kut¹³ kõver okslik (puu)

jundili|nõ, -dsõ, -st⁵ = .junt'li(ga)nõ tombiline, jomplik, ebatasane

jundsa|k, -gu, -kut¹³ 1. juntsu; jõmpsikas; 2. okslik puu

jundsaku|nõ, -dsõ, -st⁵ okslik (puu)

jundõrus, -õ, -t⁹ sõlm, tomp

.jungri, -, -t¹ jünger, õpilane, pooldaja

jungõrda|ma, -q, -⁸³ segast juttu ajama, luiskama

jungõr'|mann', -manni, -.manni³⁷ jõmpsikas

.jun'ma, .junniq, junni⁶³ = .jon'ma jonnima, kiusu ajama

junn', junni, .junni³⁷ 1. junn, julk; jupp; 2. = jonn' jonn kius

junni|pulk, -pulga, -.pulka³¹ jonnipunn, kiusupunn

junt', jundi, .junti³⁷ = jump' tomp; jomp, jämedam koht (lõngas, puul), ebatasasus, konarus

.junt'li(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = .jump'li(ga)nõ = jundilinõ tombiline, jomplik, ebatasane

junts', jundsi, .juntsi³⁷ juntsu; jõmpsikas

jupa|ts', -dsi, -tsit¹³ jupats, lühike inimene v loom

jupi|jups', -jupsi, -.jupsi³⁷ suurustaja

jupi.kaupa = jupi.viisi tükkhaaval; mitmes järgus

jupi|tama, -taq, -da⁸² tükeldama; tükkhaaval tegema

jupi.viisi = jupi.kaupa tükkhaaval; mitmes järgus

jup|p', -i, -pi³⁷ jupp; tükk; (masina)osa; jupats

jupp'|kask, -.kaska, -.kaskat¹⁵ lühike kasukas, poolkasukas

jupp'-pali|t, -du, -tut¹³ jope

.jups'ma, .jupsiq, jupsi⁶³ jupsima, jändama, jukerdama

jupõnda|ma, -q, -⁸³ tükeldama; viilutama; imä om ands'akus lännüq, ost poodist jupõndõdut leibä ema on imelikuks läinud, ostab poest viilutatud leiba

jurask', -i, -it¹³ sõim hädavares; sa olõt üts' (junn')jurask' sa oled üks hädavares

jurdsa|k, -gu, -kut¹³ mürsik, 11-15-aastane laps

.jurk'ma, .jurkiq, jurgi⁶³ 1. sorkima, torkima; 2. sugutamisliigutusi sooritama

jurla|k, -gu, -kut¹³ jõmpsikas, põngerjas, põnn

jurss', jursi, .jurssi³⁷ (jõe)vingerjas

juti|k, -gu, -kut¹³ 1. heleda v tumeda seljajoonega loom; 2. Vahtseliina kihelkonna elanike pilkenimi

jutili|nõ, -dsõ, -st⁵ = .jut'liganõ jooneline, triibuline, jutiline

ju|tin, -dina, -dinat⁴ 1. judin, võbin, värin; 2. kahin, vuhin

.jut'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = jutilinõ

.jutlõma, jutõldaq, .jutlõ⁸⁵ juttu puhuma, vestlema

jut|t, -u, -tu³⁷ jutt, kõnelus; lugu; jutujakus jutujätkuks

jut|t', -i, -ti³⁷ joon, triip, vööt, jutt, kiir; (asi) juti(h)n (asi) korras, joones; jutti korda, joonde; pääväjutt' päikesekiir

jutua(j)ami|nõ, -sõ, -st⁵ jutuajamine

jutuka|s, -dsõ, -t¹⁵ > jutuli|nõ, -dsõ, -st⁵ jutukas

jutu|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ jutumees, jutukas inimene, osav jutustaja

jutu|märk', -märgi, -.märki³⁷ hrl m jutumärk

jutung'*, -i, -it¹³ romaan

juturaama|t, -du, -tut¹³ juturaamat

jutus, -(s)õ, -t¹¹ muinasjutt; (muistne, vanaaegne) jutt; narratiiv; jutlus

jutusta|ma, -q, -⁸³ jutustama, rääkima; juttu ajama

jutu|tama, -taq, -da⁸² juttu ajama, lobisema

juu:bu|ma, -daq, -⁸⁰ purju jääma, joobuma

juu:bunu|q, -q, -t¹ joobnud, purjus

juubõl', -i, -it⁴ juubel

.juudaho|põn', -bõsõ, -bõst¹² kiil (putukas)

.juudakih|ä, -ä, -hä²⁴ = .juudali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .juuda|nahk, -naha, -.nahka³³ sõim juudaline, põrguline, kurivaim; oh sa juudakihä! oh sa kurivaim!; või um juudanahk! küll on põrguline!

juudas, .juuda, juudast²² juudas, pagan, tont, kurat

.juuda|sitt, -sita, -sitta³⁰ endisaegne ravim

juudihõpõ, -, -t¹⁴ melhior (vase ja nikli sulam)

juudisi|pul', -bula, -bulat⁴ küüslauk

juudi.tapja, -, -t³ Tsooru valla elanike pilkenimetus

juu:g', joogi, juu:gi³⁷ joogi, jooga harrastaja (vt ka painotõ(l)lõma)

juu:k', joogi, juu:ki³⁷ jook

juuli, -, -t² > hainakuu

juu:m, jooma, juu:ma³¹ pikk kitsas riba v vööt, pikk lohk v seljandik, joom; sinnäq rabajuumõhe või hopõn' sisse jäiäq sinna rabasoontesse võib hobune kinni jääda; veehoovus, sügav voolukoht (järves)

juu:ma, juvvaq, juu:, min 1. ja 3. p .jõi(õ)⁵⁴ jooma; purjutama

juu:mi|nõ, -sõ, -st⁵ joomine; purjutamine; jooming

juu:n', joonõ, juu:nt⁴⁰ 1. joon, kriips; triip; üte joonõgaq, joonõlt ühe hooga; asi om joonõ(h)n asi on korras; 2. < viik' [1.] (püksi)viik; ma tymba püksele joonõq sisse triigin pükstele viigid sisse; juunigaq püksiq viigipüksid

juuni, -, -t² > piimäkuu

juu:n'|laud, -lavva, -.lauda³³ joonlaud

juu:n'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = joonik jooneline; triibuline

juu|r', -rõ, -rt⁴⁰ juur

juura|tama, -taq, -da⁸² pärima, uurima, urgitsema

.juurdlõma, juurõldaq, .juurdlõ⁸⁵ küsima, pärima, uurima

.juurdu|ma, -daq, -⁸⁰ juurduma

juuri|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ juurikas; juurigaq e juuriguq hrl m juurvili

juuri|nõ, -dsõ, -st⁷ = .juur'liga|nõ, -dsõ, st⁵ juuri täis; juurtest valmistatud

.juur'ma, .juuriq, juuri⁶³ juurima (matemaatikas)

juuru|tama, -taq, -da⁸² uurima, usutama, pinnima; miä sa taad asja nii kavva juurutat mis sa seda asja nii kaua uurid; külh tä juurut', a teedäq es saaq küll ta pinnis, aga teada ei saanud

juurutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv juurutama

juurõtus, -õ, -t⁹ juuretis

juurõ|vili, -vi(l)lä e -vi(l)l'a, -.viljä e -.vilja⁴³ juurvili

juu:sk, joosu, juu:sku³⁶ jooks; vool; libisemine, liuglemine

juu:skja, -, -t³ jooksja

juu:skma, juu:skõq, joosõ¹⁵ jooksma; ruttama; voolama; lekkima; libisema, liuglema; jõgi juusk jõgi voolab; sisse juuskma suubuma

juu:sk|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ³⁵ jooksev sõlm

juu:skva, -, -t³ reuma, jooksva

juust, juusto, .juusto³⁷ juust

juu:stu|ma, -daq, -⁸⁰ tiinestuma

juu:stunu|q, -q, -t¹ tiine(stunud)

juu:t, joodu, .juutu³⁷ joot hrl m, perekondlik pidu; jooming

juut', juudi, .juuti³⁷ juut

juu:t', joodi, juu:ti³⁷ jood

juu:tma, juu:taq, jooda⁶¹ 1. jootma, juua andma; purju jootma; 2. jootma, tinutama

juu:trah|a, -a, -ha²⁸ jootraha

jõbis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = jobisõma vastu rääkima, nurisema; lobisema

jõgi, jyy, jõkõ²⁵ jõgi

jõgi|nõ, -dsõ, -st⁷ jõgederikas; vesine; niidüq ommaq jõgidsõq, saa-i hainu ärq kuivadaq niidud on vesised, ei saa heinu ära kuivatada

jõhi|k, -gu, -kut¹³ = .jõhkam' julmur, jõhkard

jõhiku|nõ, -dsõ, -st⁵ julm, jõhker, jultunud

jõhi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ julmalt, jultunult käituma; ahnitsema

.jõhkam', -i, -it⁴ = jõhik

jõhka|tama, -taq, -da⁸² = jõhkõrda|ma, -q, -⁸³ = jõhmõrdama = jõhvõrdama 1. hulkuma; 2. pidevalt närima v sööma; 3. raputama, edasi-tagasi liigutama

.jõhm'ma, .jõhmiq, jõhmi⁶³ aplalt sööma

jõhmõrda|ma, -q, -⁸³ = jõhkõrdama

jõhv', jõhvi, .jõhvi³⁷ jõhv

jõhvõrda|ma, -q, -⁸³ = jõhkõrdama

.jõks'ma, .jõksiq, jõksi⁶³ = .hõks'ma luksuma

jõlahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ õela uudishimuga ringi vahtima

jõldun', -i, -it⁴ jõmpsikas

jõlga|ts', -dsi, -tsit¹³ ringihulkuja, vedeleja

jõlgu|tama, -taq, -da⁸² = .jõlkma jõlkuma, ringi hulkuma

jõlgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv jõlgutama

.jõlkma, .jõlkuq, jõlgu⁶⁴ = jõlgutama

jõllilõ jõlli(s), pungi(s), pärani (silmade kohta)

jõlli|tama, -taq, -da⁸² jõllitama, silmi pungitama

jõll'|silm, -silmä, -.silmä³⁵ pungsilm

jõlvõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ nõrgaks, jõuetuks jääma

jõlvõs, -(s)õ, -t¹¹ = jõlõ|p', -bi, -pit¹³ sõnakuulmatu, üleannetu inimene; ümberaeleja

jõlõpi|nõ, -dsõ, -st⁵ sõnakuulmatu, üleannetu; jõlõpinõ pois'kõnõ üleannetu poiss

jõ|pin, -bina, -binat⁴ vastuvaidlemine, nurin, torin; loba; ma lää ärq, ma ei jovvaq inämb taad su jõbinat kullõldaq ma lähen ära, ma jõua enam seda su torinat kuulata

jõps', jõpsi, .jõpsi³⁷ suguühe

.jõps'ma, .jõpsiq, jõpsi⁶³ suguühtes olema, seksima

jõr|a, -a, -ra²⁶ põrin, kõmin, müra, torin

jõrda = jõrga, -, -t² 1. = jõrga|pill', -pilli, -.pilli³⁷ = jõrgats' lõõtspill; 2. lõõtspillimäng (heli)

jõrga|tama, -taq, -da⁸² 1. lõõtspilli mängima; 2. tülitsema

jõrga|ts', -dsi, -tsit¹³ = jõrgapill'

jõrgatus, -õ, -t⁹ tehniline võte lõõtspillimängus

jõr|i, -i, -ri²⁶ nutt, joru; jõrri ajama nutma, virisema

jõris|õma, -taq, -õ⁸⁷ nurisema, torisema; urisema; mürisema

jõrista|ma, -q, -⁸³ jõristama; oskamatult, halvasti pilli mängima

jõristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv jõristama

.jõrksna, -, -t³ mürin, põrin; sya jõrksna sõja mürin

.jõrmama, jõrmadaq, .jõrma⁷⁷ = .jõrvama töinama; röökima; möirgama

jõr|rin, -ina, -inat⁴ jorin; põrin; pirin; nurin

.jõrssama, jõrsadaq, .jõrssa⁷⁷ ringi hulkuma; aelema; hullama

.jõrvama, jõrvadaq, .jõrva⁷⁷ = .jõrmama

jõud, jõ(vv)u, .jõudu³⁶ > joud

.jõudma, (.)jõudaq, jõvva, min 1. p jõvvi e .jõudsõ, min 3. p jõud' e .jõudsõ⁶⁶ > .joudma

jõul, jõulu, .jõulu³⁷ > joul

jõõrah|(t)uma, -tudaq, -(t)u⁸⁴ teelt kõrvale libisema, viltu kiskuma (hrl ree kohta)

jõõrah(t)us, -õ, -t⁹ = jõõra|k, -gu, -kut¹³ = jõõrõq, jyyrdõ, jõõrõt¹⁹ jõõre, viltune kallakas koht (talveteel)

jõõsa: jõõsa pääl ehal, ula peal; jõõsa pääle ehale, ula peale

jõõsand', -i, -it¹³ jõhker; paigalpüsimatu; sõnakuulmatu inimene v loom

jõõsa|tama, -taq, -da⁸² = jyyskama ringi hulkuma; ehal käima

jähmäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma

jähmäh(t)üs, -e, -t⁹ = jahmahus jahmatus, ehmatus

jäle|dü, -dü, -tüt¹ = jälle hirmus, kole, inetu, jõle; vastik

jälehehe = jälehele = jäletühe hirmsasti, koledasti; vastikult

jälehtä|mä, -q, -⁸³ jälestama

jälehüs, -e, -t⁹ koledus, inetus, jõledus

jäleh(t)üs, -e, -t⁹ 1. jälestus; 2. koletis, peletis, jõletis

jäletühe = jäletüle = jälehehe

jälg', jä(l)le, .jälge³⁴ jälg

.jäl(q)kiq = jälle(q)kiq

jälle, -, -t² = jäledü hirmus, kole, inetu, jõle; vastik

jälle(q)kiq = .jäl(q)kiq = jälleq = jälq jälle(gi)

jämehüs, -e, -t⁹ = .jämmüs jämedus

jä(m)meli|k, -gu, -kku³⁸ = jä(r)relik = jü(r)relik jämedavõitu

jämme, -, -t¹⁴ 1. < järre, < jürre jäme; paks, turske; päält pühhi olli pääst jämme pärast pühi oli pea paks; 2. = .jämmü, -, -t¹ = .jämmü|ne, -dse, -st⁵ jämedune; käejämmü käejämedune

.jämmüs, -e, -t⁹ = jämehüs

jämäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma

jänes, -(s)e, -t¹¹ jänes

jänes(s)e|kapstas, -.kapsta, -kapstast²² jänesekapsas

jä|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ lastek jänku

järe|kõrd, -kõrra, -.kõrda³⁰ järjekord

järeldäq 1. kohe, viivitamatult; õigeaegselt, varakult; ku siug om pandnuq, tulõ järeldäq arsti manoq minnäq kui rästik on hammustanud, tuleb kohe arsti juurde minna; 2. järjestikku

jä(r)reli|k, -gu, -kku³⁸ = jä(m)melik

järest > kõrrast

järg', järe, .järge³⁴ > kõrd [2.]

.järgemiisi = .järgepite(h)n järgemööda, järjest

.järg'mä|ne, -dse, -st⁵ järgmine

jär|re, -, -t¹⁴ = jürre > jämme [1.]

järv', järve, .järve³⁵ järv; järve kuulminõ kalade suremine järves hapniku puudusel

järvejaak, -jaago, -.jaako³⁷ = järvejaan', -jaani, -.jaani³⁷ = jyyjaak kiil (putukas)

järvekaasi|k, -gu, -kut¹³ = kaasik [2.] vesiroos

järvi|ne, -dse, -st⁷ järverikas

järvistü, -, -t¹ järvestik

jär|ämä, -räq, -ä⁵⁶ = jürämä

jäsel|emä, -däq, -e⁸⁵ = nädselemä = näselemä hullama; purelema, kisklema

.jätmä, jättäq, jätä⁶¹ jätma; andis jätmä andeks andma

.jätmä(l)däq väga, tohutu(lt); näil olliq jätmäldäq eläjäq neil oli tohutult palju loomi

jät'ä, -, -t² sõim (vana)kurat

jätüs, -(s)e, -t¹¹ jäänus, jäätmed hrl m; jätis

.jääbü|mä, -däq, -⁸⁰ jahtuma

.jäädvä, -, -t³ jäädav

.jäämä, jäiäq, jää⁶⁷ jääma

jü(r)reli|k, -gu, -kku³⁸ = jä(m)melik jämedavõitu

jüri|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ jüripäev, 23. aprill

jüris|emä, -täq, -e⁸⁷ jorisema, urisema

jüri|tuli, -tulõ, -tuld, sisseü -.tullõ⁴¹ jürituli

jüriüü:, -, -d⁵¹ jüriöö

jürjen', -i, -it⁴ jorjen, daalia (lill)

jür|re, -, t¹⁴ = järre > jämme [1.]

jür|ämä, -räq, -ä⁵⁶ = järämä närima, järama; hambit jürämä hambaid krigistama

jüv|ä, -ä, -vä²⁴ 1. viljatera, iva; (tera v pähkli) tuum; viljaollus; 2. jahurokk, ivaleem; 3. toit; kerge eine, paluke

jüv|ä(hä)mä, -väq e -ädäq, -vä e -ähä⁸⁸ reht peksma

jüvä|ne, -dse, -st⁷ jahune, tummine; rammus

jydis|õma, -taq, -õ⁸⁷ lõdisema, värisema

jymm', jymmi, .jymmi³⁷ jõmm (paks, tugev olend)

jymmõlda|ma, -q, -⁸³ nikastama, välja väänama

jymmõldu|ma, -daq, -⁸⁴ nikastuma, välja väänduma

jyndõrda|ma, -q, -⁸³ edasi-tagasi käima; vänderdama

jynksah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kohalt ära nihkuma, nikastuma

jynksah(t)us, -õ, -t⁹ jõnksatus, nõksak

.jynks'ma, .jõnksiq, jõnksi⁶³ põruma, kiikuma; müristama

.jynks'na, -, -t³ kolin, mürin

jynksu|tama, -taq, -da⁸² jõnksutama, kõigutama

jynksutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv jynksutama

jy|tin, -dina, -dinat⁴ judin, värin, võbin

jyy|jaak, -jaago, -.jaako³⁷ = jyy|jaan', -jaani, -.jaani³⁷ = järvejaak = järvejaan' kiil (putukas)

jyykaasi|k, -gu, -kut¹³ = kaasik [2.] vesiroos

jyy|luht, -luha, -.luhta³² jõeluht

jyyrdli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ jõõrdlik, libe ja kallak

jyyrdma, jõõrdaq e jyyrdaq, jõõra⁶⁶ jõõrastama, teelt kõrvale libisema, viltu kiskuma (hrl ree kohta)

jyyrduma, jyyrdudaq, jõõru⁷⁹ = enesekoh jyyrdma

jyyskama, jõõsadaq, jyyska⁷⁷ = jõõsatama ringi hulkuma; ehal käima

jyy|vang, -vango, -.vango³⁷ = jyy|vars', -varrõ, -vart⁴⁹ jõekäänak, -käär; kari süü jyyvangon kari sööb jõekäärus

ka(q) ka, samuti

kaabahta|ma, -q, -⁸³ < kaabahu|tma, -taq, -da⁶² korraks v kiiresti kaapima, kraapima

kaaba|tama, -taq, -da⁸² kaabitsema, kraapima

kaabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kaabitsema, kraapima

.kaabli, -, -t¹ kaabel

kaabõq, .kaapõ, kaabõt¹⁸ < kaap' kaabe, kraabe (sag m)

kaabõrda|ma, -q, -⁸³ kaaberdama, lonkima

kaadsaq, m .kaadso, .kaadso³⁰ < kaldsaq (vanaaegsed) meeste püksid

kaadsa|tama, -taq, -da⁸² kädistama (haraka, ka inimese kohta)

kaadsipuu, -, -d⁵⁰ akaatsia

kaagahta|ma, -q, -⁸³ < kaagahu|tma, -taq, -da⁶² korraks kaagutama

kaaga|tama, -taq, -da⁸² kaagutama

.kaaha kobarasse, üksteise kõrvale

kaak', kaagi, .kaaki³⁷ kaabakas; üleannetu

kaal I, kaala, .kaala³⁰ 1. kael; 2. eseme v kehaosa kitsam osa; 3. kitsas maa- v veeriba

kaal II, kaalu, .kaalu³⁷ 1. kaal, raskus; 2. kaal, kaalumisseade; 3. > kaokuu:k

kaal', kaali, .kaali³⁷ 1. kaalikas; 2. suur linane rätt v riie

kaala|dsiq, m -tsidõ, -tsiid¹³ kaelaehted

kaala.kandja, -, -t³ 1. laps, kes suudab juba ise pead tõsta; 2. töövõimeline inimene

kaala|kõrd, -kõrra, -.kõrda³³ kaelaehe

kaala.lõikaja, -, -t³ vihamees

kaala|mulk, -mulgu, -.mulku³⁷ 1. kurguauk; 2. (särgi vms) peaauk

kaala|rihm, -rihma, -.rihma³⁰ kaelarihm

kaalarät|t', -i, -ti³⁷ kaelarätt

kaala|suu:n', -soonõ, -suu:nt³⁹ kaelasoon

.kaalda|nõ, -dsõ, -st⁷ = kaaltagonõ krae, kaelus, manisk; vanast oll' miihil triik'särgi asõmal kaaldanõ ynnõ kaalan vanasti oli meestel triiksärgi asemel ainult manisk kaelas

.kaaldu|ma, -daq, -⁸⁰ kalduma, painduma; puu oll' ärq kaaldunuq puu oli (pinge alla) paindunud

.kaalsa, -, -t³ (kaalult) raske

kaaltago|nõ, -dsõ, -st⁷ = .kaaldanõ

kaalkirä|k, -gu, -kut¹³ = kaalkiräs, -(s)e, -t¹¹ kaelkirjak

.kaal(d)ma, .kaal(d)uq, kaalu⁶⁴ 1. kaaluma; 2. kangutama

kaalu|tulp, -tulba, -.tulpa³¹ kaevusammas

.kaamli, -, -t¹ = kaamõl', -i, -it⁴ kaamel

kaamõra, -, -t³ kaamera

kaanõ|tama, -taq, -da⁸² kaanetama, kaanega katma

kaap, kaabo, .kaapo³⁷ = kaapküpär' kaabu, kübar

kaap', kaabi, .kaapi³⁷ > kaabõq

kaapkü|pär', -bärä, -bärät⁴ = kaap

.kaap'ma, .kaapiq, kaabi⁶³ kaapima; kraapima

.kaapõlõma, kaabõldaq, .kaapõlõ⁸⁵ = korduv .kaap'ma

kaar, kaara, .kaara³⁰ kaer

kaar', kaari, .kaari³⁷ 1. kaar, kumerus; 2. (silla, ahju vms) kaar; 3. niiduesi; niidetud heina- v viljaviirg; 4. ilmakaar

kaara.kiisla, -, -t³ kaerakiisel, kaerakile

kaarater|ä, -ä, -rä²⁴ 1. kaeratera; 2. poisikese peenis

kaara|tsimm', -tsimmi, -.tsimmi³⁷ kaerajaan (tants)

kaar(d)as, .kaarda, kaarast²³ > kaar(d)õq

.kaardaalo|nõ, -dsõ, -st⁷ > .kaartõalonõ

.kaari kaarjalt, kaardu; ringi; loodsigu külelavvaq ommaq kaari painutõduq paadi küljelauad on kaardu painutatud; latsõq muguq juuskvaq morro piten kaari lapsed muudkui jooksevad hoovi mööda ringi

kaari(h)n kaares, kaardu, kumer

kaari|tama, -taq, -da⁸² 1. kaagutama; kana kaaritas kana kaagutab; 2. kaarena kulgema; ringi käima

.kaarna, -, -t³ = kaarnas, .kaarna, kaarnast²² kaaren, ronk; ku kaarnas üle talo lindas ja rüük', sys om tallo kuuljat uutaq kui ronk üle talu lendab ja karjub, siis on tallu surijat oodata

.kaars'ma, .kaarsiq, kaarsi⁶³ = .kraas'ma (villa) kraasima

kaart', kaardi, .kaarti³⁷ kaart (mängu-, maa-, panga- jm)

.kaartõalo|nõ, -dsõ, -st⁷ < .kaardaalonõ räästaalune

.kaartõ.pandja, -, -t³ kaardimoor

.kaartõtil|a, -a, -la²⁶ = .kaartõ|tilk, -tilga, -.tilka³¹ jääpurikas

kaarus, -(s)õ, -t¹¹ ilupael; särgi pääl ommaq vereväq kaarusõq kuue peal on punased ilupaelad

kaar(d)õq, .kaartõ, kaarõt¹⁹ < kaar(d)as räästas; kaartõ(veere) all (v kaartõalotsõn) saisi vihmavar'on seisin räästa all vihmavarjus

kaas', kaasõ, kaast³⁹ kaas; käänetävä kaasõgaq purk' keeratava kaanega purk

kaasa, -, -t² (abi)kaasa

kaasi|k, -gu, -kut¹³ 1. = kaasitaja, -, -t³ pulmalaulik; 2. = järvekaasik = jyykaasik vesiroos

kaasi|tama, -taq, -da⁸² pulmalaule laulma

kaasitus, -õ, -t⁹ pulmalaul

kaasõtaja, -, -t³ (purgi)kaanetaja

kaba|k, -gu, -kut¹³ kõrts

kabi, kabja e kab'a, .kapja⁴³ kabi

kabista|ma, -q, -⁸³ (naisterahvast) kabistama, käperdama; sugutama

kablu|tama, -taq, -da⁸² (kariloomi) köide panema

ka|bo, -bo, -po²⁶ neiu, tütarlaps

kabõhi|nõ = kabõhõ|nõ, -(d)sõ, -st⁵ neiu, naisterahvas, tibi; tibu, kanapoeg

kabõl, kabla, .kapla⁴⁵ = kabyl' = kapl (jämedam) nöör; vas'kal om kabõl kaala ümbre vasikal on nöör kaela ümber; tsuvvakablaq pastlapaelad

kabõli|aid, -aia, -.aida³³ surnuaed

kabõr†, kabra, .kapra⁴⁵ = kabyr' = kapr metskits

kabyl', kabla, .kapla⁴⁵ = kabõl

kabyr'†, kabra, .kapra⁴⁵ = kabõr

kadaja|nõ, -dsõ, -st⁵ kadakane, kadakapuust

kadaji|nõ, -dsõ, -st⁵ kadakane, kadakaid täis

kadajus, -õ, -t⁹ > kadasti|k, -gu, -kku³⁸ = kadasto, -, -t¹ kadastik, kadarik

ka|do, -o, -to²⁷ kadu, häving, hukk; võhluq tähendäseq kato, ku näid elotustõ pall'o sugõnõs rotid tähendavad hävingut, kui neid majapidamisse palju sugeneb

ka|dsa, -dsa, -tsa²⁸ (kirvõ)kadsa kirvetera nurk

kadõ, -(hõ), -(hõ)t¹⁴ kurja, õela silmaga; kade; armukade

kadõhuisi = kadõhõhe

kadõhus, -õ, -t⁹ kadedus

kadõhõhe = kadõhõlõ = kadõhuisi õeluse, kadeduse pärast; kadedalt; naabri tege kadõhuisi sullõ kaiho naaber teeb kadeduse pärast sulle kahju

kadõ|kops, -kopsu, -.kopsu³⁷ kadekops

kadõli|k, -gu, -kku³⁸ õela-, kadedavõitu

kadõrna|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .katripäiv kadripäev, 25. november

kadõrna|sant', -sandi, -.santi³⁷ = .katrisant' kadrisant

.kaehta|ma, -q, -⁸¹ < .kaehutma 1. korraks vaatama, silma peale viskama; 2. = kahetama

.kaeh(t)us, -õ, -t⁹ 1. pilk, (silma)vaade; 2. vaade, silmapiir; 3. = kahetus

.kaehu|tma, -taq, -da⁶² > .kaehtama

kaeja|ts', -dsi, -tsit¹³ sag m 1. katsik(ud); 2. esitlus, presentatsioon; raamadu kaejadsiq e kaejadsõq raamatu presentatsioon

.kaema, kaiaq, kae⁶⁷ vaatama

ka ka

kaeq < vot vaat(a); ennäe; kaeq nii om lugu vaat nii on lugu

.kaeskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .kaema silmitsema, vahtima

kag'a = kagja = kago(h)n

kagari|k, -gu, -kku³⁸ kidurakasvuline puu v põõsas; kammimata juuksed, pulstunud juuksetutt

kagja = kag'a = kagoh(n)

k'a|go, -o, -ko²⁷ = kägo kägu

kagoh(n) = kag'a = kagja = kagos(t) = kaeq kos(t) = kaeq koh(n) vaat kus; kagos om lugu! vaat kus lugu!

kah kah, ka

kahanda|ma, -q, -⁸³ 1. kahandama; 2. evakueerima; syaliini iist kahandõdiq inemiseq ärq inimesed evakueeriti rindejoone eest

kaha|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ kahanema

kahe|tama, -taq, -da⁸² = .kaehtama [2.] = kahima kaetama, kurja pilguga ära nõiduma

kahetus, -õ, -t⁹ = .kaeh(t)us [3.] kaetus, (kurja pilgu) nõidus

kah|har', -ara, -arat⁴ kahar

kah|hin, -ina, -inat⁴ kahin

kahi, kah'a, .kahja⁴³ 1. = makõkahi piimast (v sõiraraasukestest) ja õllest valmistatud magus pulmajook; joogiohver; 2. kaetus, (kurja pilgu) nõidus; kaetav; kahi silmägaq kurja (kaetava) silmaga

kah|ima, -hiq, -i⁵⁷ = kahetama

kahista|ma, -q, -⁸³ kahistama

kahis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kahisema

kahitsus, -õ, -t⁹ kahetsus

kahitsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kahetsema

kahi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = .kaihkõlõma kahetsema

.kahmama, kahmadaq, .kahma⁷⁷ kahmama, haarama

kahmista|ma, -q, -⁸³ = kahmustama väristama, võbistama, judistama

kahmistus, -õ, -t⁹ = kahmustus värin, võbin, judin

kahmistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kahmustõ(l)lõma värisema, võbisema, judisema

kahmusta|ma, -q, -⁸³ = kahmistama

kahmustus, -õ, -t⁹ = kahmistus

kahmustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kahmistõ(l)lõma

kahmõq, .kahmõ, kahmõt¹⁸ judin, värin, judin

kahmõ|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ ehmuma

ka|h'o, -h'o, -hh'o²⁶ 1. kahju, kurb; 2. = kaih kahju; kahjum

kah'oli|k, -gu, -kku³⁸ kahjulik(uvõitu)

kah'oli|nõ, -dsõ, -st⁵ kahjulik

kah'os kahjuks

kahr, kahru, .kahru³⁷ < karh karu

.kahr'ma, .kahriq, kahri⁶³ 1. kroovima; 2. noomima

kahru|kaar, -kaara, -.kaara³⁰ rukkiluste (umbrohi)

kahru|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast²² karuohakas

kahru|perseq, -.perse, -perset¹⁸ ungas

kahruvabarn = kahruva(v)varn, -a, -at⁴ = tsiavabarn kitsemurakas; kahruvabarnaq ommaq mustaq vabarna muudu mar'aq, kasusõq mõtsan pikä, pistülidse, terävide nõklogaq varrõ otsan kitsemurakad on mustad vaarika moodi marjad, kasvavad metsas pika, püstise, teravate okastega varre otsas

kahrõq, .kahrõ, kahrõt¹⁸ kare

.kahtla|nõ = .kahtliga|nõ, -dsõ, -st⁵ kahtlane

.kahtlus, -õ, -t⁹ kahtlus

kahtlusta|ma, -q, -⁸³ kahtlustama

.kahtlõma, kaheldaq, .kahtlõ⁷⁸ kahtlema

kah|u, -u, -hu²⁶ kahu, külm

kahusk', -i, -it¹³ kohev karvakera, sasipundar; latsõl pää om niguq kahusk' otsan lapsel on pea otsas nagu sasipundar

kahuski|nõ, -dsõ, -st⁵ kohev, sassis, karvane

kahu|tama, -taq, -da⁸² kahutama, külmetama

kahv, kahva, .kahva³⁰ kahv

kahvahtu|ma, -daq, -⁸⁴ kahvatuma

.kahvli, -, -t¹ kahvel

.kaibama, kaivadaq, .kaiba⁷⁷ 1. (nt kohtusse) kaebama; (ära) kaebama; 2. kaebama, kurtma

.kaibli|k, -gu, -kku³⁸ kaeblik

.kaiblõma, kaivõldaq, .kaiblõ⁸⁵ kaeblema

.kaibma, .kaibaq, kaiba⁶¹ kaevama

.kaibus, -õ, -t⁹ kaebus

kaidsõq, .kaitsõ, kaidsõt¹⁸ 1. kaitse; kaitsetegevus; julgeolek; tõrje; õhukaidsõq õhutõrje; 2. kaitse (nt teleril)

kaigas, .kaika, kaigast²² kaigas, kepp, tokk

kaih, kaiho, .kaiho³⁷ = kah'o [2.] kahju; kahjum

.kaihkõlõma, kaihõldaq, .kaihkõlõ⁸⁶ = kahitsama kahetsema

.kaihtu|ma, -daq, -⁸⁴ vaibuma, lakkama; hajuma, laiali minema; kõlahus om ärq kaihtunuq kõlin (v kuulujutt) on vaibunud; kyik' külä om vaiki, rahvas om ärq kaihtunuq kogu küla on vakka, rahvas on laiali läinud

kainal, .kaindla, kainald²³ > kangal'

.kaitsja, -, -t³ kaitsja, advokaat

.kaitsma, kaitsaq, kaidsa⁶¹ kaitsma

.kaitsõ|liit, -liido, -.liito³⁷ kaitseliit

kaiv, ka(iv)o, .kaivo³⁷ kaev

kaiva|ts', -dsi, -tsit¹³ kaebaja, kaebupunn

ka|ja, -ja, -ia²⁸ kaja

kajo|t', -di, -tit¹³ kajut

kaka'o, -, -d² kakao

ka|kar', -gara, -garat⁴ kupar; linakagaraq ommaq siimnit täüs' linakuprad on seemneid täis

kak|k, -u, -ku³⁷ < üü:kakk kakk, öökull

kak|kama, -adaq, -ka⁷⁷ katkuma

kakkõhel|ü*, -ü, -lü²⁶ keel katkehäälik, kõrisulghäälik, larüngaalklusiil; kakkõhellü märk' täht' q kõrisulghäälikut märgib täht q

kak|kõlõma, -õldaq, -kõlõ⁸⁵ kaklema, kisklema

kak|kõma, -õdaq, -kõ⁷⁷ = kakõhuma katkema, rebestuma

.kakma, .kakkuq, kaku⁶⁴ katkuma, kitkuma; sikutama

.kaksama, kaksadaq, .kaksa⁷⁷ 1. kaksama, kiskuma; 2. (nt selga) ära venitama; katkestama

kakõhu|ma, -daq, -⁸⁴ = kakkõma

kakõhus, -õ, -t⁹ katkestus

kakõlus, -õ, -t⁹ kaklus, kähmlus

kakõnu|q, -q, -t¹ rebestus

kak|õq, -kõ, -õt¹⁸ katke; katkend

kakõrus, -õ, -t⁹ kaltsakas

kal|a, -a, -la²⁸ kala

kala|kaur', -kauri, -.kauri³⁷ kajakas

kala|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ kalamees; kalur

.kaldama, kalladaq, .kalda⁷⁷ kallama, valama

.kaldli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = .kaldõnõ kallakune

kaldsaq, m .kaldso, .kaldso³⁷ > kaadsaq

.kaldu kaldu

.kalduma, .kaldudaq, kallu⁷⁹ = .kalluma 1. kalduma; 2. minema, suunduma; säält ma kaldu kodo poolõ sealt ma suundusin kodu poole

.kaldõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = .kaldli(g)anõ

kalg', kalõ, .kalgõ³⁷ kõva; kalk; tuim; tundetu

.kalg'us, -õ, -t⁹ kõvadus; kalkus; tuimus

kalgõndu|ma, -daq, -⁸⁴ kõvastuma; tuimestuma

ka'li(i)bri, -, -t¹ kaliiber

kalk', kalgi, .kalki³⁷ lubi

.kalkun', -i, -it⁴ > kul'u

kallahta|ma, -q, -⁸³ < kallahu|tma, -taq, -da⁶² korraks kallama, kallutama

kallis, .kalli, kallist²² kallis

kalliskiv|i, -i, -vi²⁶ kalliskivi

kallista|ma, -q, -⁸³ kallistama

.kalluma, .kalludaq, kallu⁷⁹ = .kalduma

kalluskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kõikuma

kallu|tama, -taq, -da⁸² kallutama

kallutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kallutama

kallõ, -, -t¹⁴ kale, karm, kalk; kõva

kallõh, .kaldõ, kallõht²¹ = kallõq kallak, kalle

ka'llõndri, -, -t¹ kalender

kallõq, .kaldõ, kallõt¹⁹ = kallõh

kallõr', -i, -it⁴ = kallõrdus kallerdis

kallõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ kallerduma, tarretuma

kallõrdus, -õ, -t⁹ = kallõr'

kallõs, .kaldõ, kallõst²³ 1. nõlv, kallak; 2. kallas

kal|lõv, -õvi e -õva, -õvit e -õvat⁴ kalev (riidesort)

kalm, kalmu, .kalmu³⁷ 1. kalm, hauaküngas; 2. kalmus

kalm(u)|aid, -aia, -.aida³³ kalmistu, surnuaed

kalmu|k†, -ga, -kat¹³ karusnahk

kalmuli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ 1. matuseline; 2. surnu; hauatagune olend (vrd ilmuline)

kalmus, -(s)õ, -t¹¹ kalmus (taim)

kalmõht, -u, -ut¹³ = kalmõq, .kalmõ, kalmõt¹⁸ = kalmõ|t, -du, -tut¹³ = kalmõ(h)t|aid, -aia, -.aida³³ surnuaed

kalõhtu|ma, -daq, -⁸⁴ kalestuma, jäigastuma

kalõhõhe = kalõhõlõ kalgilt, karmilt

kam|a, -a, -ma²⁸ kama

kama|k, -gu e -ga, -kut e -kat¹³ kamakas

ka(m)mandaja, -, -t³ < ku.raatri kamandaja, käsutaja; kuraator

ka(m)manda|ma, -q, -⁸³ 1. kamandama, käsutama; 2. toimetama, talitama

.kambri, -, -t¹ = .kambrõ, -, -t³ = kammõr' kamber

kamm', kammi, .kammi³⁷ kamm

.kam'ma, .kammiq, kammi⁶³ > sugima

kam|mar', -ara, -arat⁴ kamar

kammi|ts, -dsa, -tsat¹³ kammits

kammõli|k, -gu, -kku³⁸ kangekaelne; sõnakuulmatu; kinnine

kammõr', .kambrõ e .kambri, kammõrd²³ = .kambri

kamp, kamba, .kampa³¹ kamp

kamps', kampsi, .kampsi³⁷ = kamss', kamsi, .kamssi³⁷ kampsun

kan|a, -a, -na²⁸ kana

kana|arv, -arva, -.arva³⁰ = kanarv

kana|haugas, -.hauka, -haugast²² kanakull

kana|nahk, -naha, -.nahka³³ kananahk

kana|nõ, -dsõ, -st⁷ = kanas kanapoeg

kana.perse|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = kana.perse|loks', -loksi, -.loksi³⁷ härjasilm (lill)

kanari|k, -gu, -kku³⁸ = kanarv, -a, -at⁴ = kanaarv kanarbik; kanarbikunõmm

kanas, -(s)õ, -t¹¹ = kananõ

kand, kanno, .kando³⁶ känd

kandili|nõ, -dsõ, -st⁵ = .kant'liganõ kandiline

.kandliga|nõ, -dsõ, -st⁵ kände täis; kandligadsõ lakõ pääl kände täis lagendikul

.kandma, .kandaq, kanna⁶⁶ kandma

kands, kandso, .kandso³⁷ konts (kontsu)

kandsõlei, -, -d,⁵³ kantselei

.kanduma, .kandudaq, kannu⁷⁹ välja kannatama, vastu pidama; kas taa auto kodonigiq kannus? kas see auto kodunigi vastu peab?

kan'e|p', -bi, -pit¹³ > kanõp'

kang', kangõ, .kangõ³⁵ kang; hoob

kangal', .kangla e .kangli, kangald²² < kainal kaenal

kangas, .kanga, kangast²² kangas

.kanglialo|nõ, -dsõ, -st⁷ kaenlaalune

.kangru, -, -t¹ kangur

kangu|tama, -taq, -da⁸² 1. kangutama; 2. aeglaselt, laisalt liigutama

.kangõ, -, -t¹ kange, jäik, kõva

.kangõhe = .kangõlõ 1. kangelt, jäigalt; 2. kangesti, väga

kangõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kangestuma

kangõh(t)us, -õ, -t⁹ kangestus

.kangõ|kaal, -kaala, -.kaala³⁰ kangekaelne, isekas inimene

.kangõlõ = .kangõhe

kann', kanni, .kanni³⁷ kann (kannu)

kannahta|ma, -q, -⁸³ kannatama

kannahtamaldaq kannatamatu

kannahtõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kannahtama

kannah(t)us, -õ, -t⁹ kannatus

kan|nal', -ali, -alit⁴ kanal

kannipuu, -, -d⁵⁰ hrl m kaelkoogud; kandepuud

kannisti|k, -gu, -kku³⁸ = kannisto, -, -t¹ = kannostik kännustik, raiesmik

kanno|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ kännuseen

kannosti|k, -gu, -kku³⁸ = kannistik

kannus, -(s)õ, -t¹¹ = kynnus kannus

kannõl', .kandlõ, kannõld²³ 1. kannel; 2. (korvi v pangi) vang; nüssikut nõstõtas kandlõst lüpsikut tõstetakse vangust

kant', kandi, .kanti³⁷ kant, nurk

.kant'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kandilinõ kandiline

.kant'ma, .kantiq, kandi⁶³ kantima, tahuma

kants', kandsi, .kantsi³⁷ kants, kindlus

.kantsli, -, -t¹ kantsel

kanõl', -i, -it⁴ kaneel

kanõ|p', -bi, -pit¹³ < kan'ep' kanep

kao|kuu:k, -koogu, -kuu:ku³⁷ < kaal [II 3.] kaevuvinn

kaolt = .kaudu kaudu; lätsi Võrolt Põlva kaolt Tartohe läksin Võrust Põlva kaudu Tartusse

.kaoma, .kaodaq e katoq, kao⁶⁸ kaduma

.kaonugõ|nõ, -sõ, -ist⁸ surnu, kadunu(ke)

.kao|tama, -taq, -da⁸¹ kaotama

.kaotsihe = .kaotsilõ kaotsi

.kaotsi(h)n kaotsis, kadunud

.kaotus, -õ, -t⁹ kaotus

ka|pin, -bina, -binat⁴ kabin; kabjakapin kabjaplagin

.kapjama, kabjadaq, .kapja⁷⁷ jooksma, lippama

kapl, kabla, .kapla⁴⁵ = (jämedam) nöör;

kap|p', -i, -pi³⁷ kapp

kapr†, kabra, .kapra⁴⁵ = kabõr metskits

.kapstapää, -, -d⁵⁰ kapsapea

kapstas, .kapsta, kapstast²² kapsas

kapst.maar'a|päiv = kapst.maarja|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ paastumaarjapäev, 25. märts

kapu|t, -da, -tat¹³ pikk villane sokk, kapukas

kaput|jalg, -jala, -.jalga³³ valgete jalaotstega (hobuse kohta)

ka|põl', -bõli, -bõlit⁴ kabel (ehitis)

kapõrda|ma, -q, -⁸³ kaperdama, tuikuma

kapõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kapõrdama

kar'a|küü:k', -köögi, -küü:ki³⁷ karjaköök

kar'ala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ karjalane

kar'a.laskmisõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ karjalaskepäev, 1. aprill

kar'a|lats', -latsõ, -last³⁹ karjalaps

kar'amaa, -, -d⁵⁰ karjamaa

karask', -i, -it¹³ karask, odraleib

karasta|ma, -q, -⁸³ karastama

karastu|ma, -daq, -⁸⁴ karastuma

kara|vuu:t', -voodi, -vuu:ti³⁷ ringmäng, mängulaul

kard, karra, .karda³³ 1. plekknõu, kard; 2. kard, ehe

(.)ka(a)rdin, -a, -at⁴ kardin

kardo(h)k|(as), -a, -at¹⁵ = kardol', -i, -it⁴ = .kartli = .kartol' kartul

kardõ|mon', -moni, -.monni³⁸ = kardõ|muu:n', -mooni, -muu:ni³⁷ kardemon

.kargaja, -, -t³ 1. hüppaja; *kavvus-, korgus-, saivaskargaja kaugus-, kõrgus-, teivashüppaja; 2. vurrkann

.kargama, karadaq, .karga⁷⁷ 1. < hüppämä hüppama, kargama; sööstma; 2. (kareldes) tantsima; 3. paaritama, sugutama

.kargami|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hüppamine; hüpe; *kavvus-, korgus-, saivaskargaminõ kaugus-, kõrgus-, teivashüpe

.kargus, -õ, -t⁹ kargus (tants)

kargu|tama, -taq, -da⁸² taga ajama, jooksutama; (hobusega) kihutama; pini kargutas vasikit aida piten takan koer ajab vasikaid aeda mööda taga

.kargõlõma, karõldaq, .kargõlõ⁸⁶ karglema

karh, karhu, .karhu > kahr

kari I, kar'a, .karja⁴³ kari

kar|i II, -i, -ri²⁶ 1. kord, distsipliin; karistus; tüü man om kõva kari pääl töö juures on range distsipliin; latsilõ vaia karri andaq lapsi on vaja karistada (v distsiplineerida); 2. = kariaiai

kari|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat⁴ koi; kariajajaq ommaq rõivaq ärq ajanuq koid on riided läbi närinud

kari|hain, -haina, -.haina³⁰ vesikarikas (veetaim); karihain kasus jyy veeren, tsiaq sööväq tuud häste vesikarikas kasvab jõe ääres, sead söövad seda hästi

kari|k, -ga, -kat¹³ karikas

kari|kakar', -.kakra, -kakard²² karikakar

karista|ma, -q, -⁸³ 1. keelama; manitsema; hoiatama; imä karist' ärq latsil lumbi viirde minegi ema keelas lastel tiigi äärde mineku ära; ma sinno karisti, a saq es kullõq minno ma hoiatasin sind, kuid sa ei kuulanud mind; 2. karistama

karistus, -õ, -t⁹ 1. keeld; manitsus; 2. karistus

kark, kargu, .karku³⁷ kark

karm, karmu, .karmu³⁷ < ving ving

.karman', -i, -it⁴ = ka'r|mann', -manni, -.manni³⁷ tasku; karmaniväits' taskunuga

karma'ndsi|k, -gu, -kut¹³ suli, kelm; võrukael; naaq ei olõq määntsegiq latsõq, naaq ommaq valmis karmandsiguq need ei ole mingid lapsed, need on valmis sulid

karmu|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. vingune; 2. purjus; karmunõ miis' purjus mees

karp', karbi, .karpi³⁷ 1. karp; 2. karpkala

kars(s), karsa, .kars(s)a³¹ jäide

karsa|tama, -taq, -da⁸² jäätama

karsa|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ jäätuma; puuossaq olliq hummogus ärq karsatunuq puuoksad olid hommikuks jäätunud

.kartli, -, -t¹ = .kartol', -i, -(i)t⁴ = kardo(h)k(as) kartul

karts, kardso, .kartso³⁷ karts, vangla

kar'us, -(s)õ, -t¹¹ karjus, karjane

karv, karva, .karva³⁰ karv

karva|nõ, -dsõ, -st⁷ karvane

karva|pluu:m'*, -ploomi, -pluu:mi³⁷ < a'prikuu:s' aprikoos

karvapäält karvapealt, täpselt

karva|tama, -taq, -da⁸² pulstuma; karvu ajama; karva kasvama, habetuma; lõug ja kaal olliq täl väega ärq karvatõduq lõug ja kael olid tal väga habetunud

karvopooli pahupidi; karvopooli kask pahupidi kasukas

karvosta|ma, -q, -⁸³ tutistama, sakutama

kas kas

kasa|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ vallakorrapidaja; kasakas

kasatsk', -i, -it¹³ vene tants; kasatšokk

kas|ima, -siq, -i⁵⁷ kasima

kasinahe = kasinalõ kasinasti

kask, .kaska, .kaskat⁴⁸ = kasuk kasukas

kass', kassi, .kassi³⁷ kass

kasset|t', -i, -ti³⁷ kassett; helü-, pildikassett' heli-, videokassett

kassikoolussi(h)n = koolussi(h)n = kõtt'koolussi(h)n poolärkvel, poolunes; õgaq ma viil maka es, olli ynnõ kassikoolussi(h)n ega ma veel ei maganud, olin vaid poolunes

kas|sin, -ina, -inat⁴ kasin

kassuvhädä, kasuvahädä, kasuvathätä²⁴ = kasuja [2.] kasvaja (haigus)

kast', kasti, .kasti³⁷ kast

.kas|tan', -tani, -.tanni³⁸ kastan; hobukastan

.kastma, .kastaq, kasta⁶¹ 1. tainast sõtkuma; 2. kastma, valama

.kastõ|hain, -haina, -.haina³⁷ kastehein

.kastõ|nõ, -dsõ, -st⁷ kastene, kastemärg

kastõq, .kastõ, kastõt¹⁸ kaste (looduses)

kas|u, -u, -su²⁶ 1. kasu, tulu; 2. kasv, võrse; uibul tulõvaq vesikasuq ärq lõigadaq õunapuul tuleb vesivõsud ära lõigata

kasuja, -, -t³ 1. kasvav; kasuja lats' taht pall'o süvväq kasvav laps tahab palju süüa; 2. = kassuvhädä

kasu|k, -ga, -kat¹³ = kask

kasu|lats', -latsõ, -last³⁹ kasulaps

kasuli|k, -gu, -kku³⁸ > kasuli|nõ, -dsõ, -st⁵ kasulik

kas|uma, -suq, -u, min 1. ja 3. p .kasvi⁷¹ kasvama; sirguma; õkva näi, ku lina kasvi kohe nägin, kuidas lina kasvas (lina kiire kasvamise kohta)

kasu|tama, -taq, -da⁸² = kasvatama kasvatama; mis sa ilma aigo umma vihha kasutat mis sa ilma aegu oma viha kasvatad

kasuvasi|k, -ga, -kat¹³ kasvama jäetud vasikas; muguq juu ynnõ ilmast ilma nigu kasuvasik muudkui joob aga ilmast ilma nagu kasvama jäetud vasikas

kasv, kasvo, .kasvo³⁷ 1. kasv, kasvamine; 2.* taim; puuq, puhmaq ja hainaq ommaq kasvoq puud, põõsad ja rohttaimed on taimed

kasvandi|k, -gu, -kku³⁸ kasvandik

kasva|tama, -taq, -da⁸² = kasutama

kasvisto*, -, -t¹ taimestik

kasvosüü:jä*, -, -t³ taimetoitlane

kasvo|tiieq*, -.tiide, -tiiet⁹ < botaaniga botaanika

kasvoõl|i*, -i, -li²⁶ taimeõli

ka|tai, -daja, -dajat⁴ kadakas

kata|laan', -laani, -.laani⁵ katalaan

kati|kask, -.kaska, -.kaskat⁴⁸ riidega kaetud (hrl lambanahkne) kasukas

.katla, -, -t³ = katõl' katel

.katma, kattaq, kata⁶¹ katma

.katri|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = kadõrnapäiv = .katrõpäiv kadripäev, 25. november

.katri|sant', -sandi, -.santi³⁷ = kadõrnasant'. = katrõsant' kadrisant

.katrõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .katripäiv

.katrõ|sant', -sandi, -.santi³⁷ = .katrisant'

kat|s', -õ, -tõ³⁵ kaks

.katsa.geske = .katsa.gõisi = .katsa.gõistõ = .katsagõsõ kaheksakesi

.katsandi|k, -gu, -kku³⁸ = .katsasjago kaheksandik

.katsa|s, -nda, -ndat¹³ kaheksas

.katsa|sjago, -ndajao, -ndatjako²⁷ = .katsandik

katsa|tama, -taq, -da⁸² = katsõrdama = kätsätämä kädistama; miä taa harak tan katsatas? mis see harakas seal kädistab?

katsi kaksi, kahekesi; kas sa tullit ütsi vai katsi? kas sa tulid üksi või kahekesi?

katsi|k, -gu, -kut¹³ = katsikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ hrl m kaksik; katsikõsõq sysaraq kaksikõed

katsildõ = katsiperi = katsipite((h)n) = katsipooli = katsipäidi kaksipidi, kahtepidi, kaheti

katsiratsakallaq = katsiratsakillaq = katsiratsakullaq = katsiratsi = katsiratsikallaq kaksiratsi

katsk, kadso, .katsko³⁶ katk; surm; muguq istut ja oodat kunas katsk perrä tulõ muudkui istud ja ootad kunas surm järgi tuleb

.kats'ki katki

.kats'ki|nõ, -dsõ, -st⁵ katkine

kats'kümmend, katõ.kümne, kattõkümmend¹⁷ kakskümmend

.katsmi|nõ, -sõ, -st⁵ eksam

kats'sada, katõsaa, kattõsata²⁹ kakssada

kats'tõist(kümme(nd)), katõtõist(.kümne), kattõtõist(kümmend)¹⁷ kaksteist

katsõrda|ma, -q, -⁸³ = katsatama

katus, -(s)õ, -t¹¹ katus

katõgese = katõ.keske = katõ.kõisi = katõ.kõistõ kahekesi

katõ.kõrd|nõ, -sõ, -sõt⁶ = katõkõrralinõ kahekordne

katõkõrra kahekorra

katõkõrrali|nõ, -dsõ, -st⁵ = katõ.kõrdnõ

katõl', .katla, katõld²³ = .katla katel

katõndi|k, -gu, -kku³⁸ kahendik

kat|õq, -tõ, -õt¹⁸ kate

katõs(s)a, .katsa, .katsat³ kaheksa

katõs(s)akümmend, .katsa.kümne, .katsatkümmend¹⁷ kaheksakümmend

katõs(s)asada, .katsasaa, .katsatsata²⁹ kaheksasada

katõ(s)satõist(kümme(nd)), .katsatõist(.kümne), .katsattõist(kümmend)¹⁷ kaheksateist

katõvõrra kahevõrra

kaudu = kaudõ

.kaudu = kaolt kaudu

kaudu|nõ, -dsõ, -st⁷ = kaudõnõ

kaudõ = kaudu kaudselt; tä õkva vällä es ütle, a kaudõ tull' tuu asi vällä ta otse välja ei öelnud, kuid kaudselt tuli see asi välja

kaudõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = kaudunõ kaudne; kaudõnõ kynnõviis' keel kaudne kõneviis

.kauga = .kaugu = kavva kaua; külq pand kauga hinnäst rõivilõ küll paneb kaua ennast riidesse

kaugas, .kauka, kaugast²² tasku; rahakott, kukkur

.kaugu = .kauga

.kaugu(h)n = kavvõ(n)da(h)n kaugel

.kaugõ, -, -t³ = kavvõlinõ kauge

.kaugõhe = .kaugõlõ > .kavvõ

.kaugõl = .kaugõ(h)n > kavvõ(n)da(h)n

.kaugõmpa = kavvõmbahe

.kaugõ(h)n = .kaugõl > kavvõ(n)da(h)n

.k'auma, .k'avvuq, k'au, min 1. ja 3. p käve⁵⁴ = .kjauma > .käümä

kaunis võrdlemisi, küllaltki; taa süük' sai kaunis soolanõ see söök sai küllaltki soolane

kaup, kauba, .kaupa³⁰ kaup; tehing; kokkulepe; ma tei timägaq kauba maaha ma tegin temaga kauba maha

.kauplõma, kaubõldaq, .kauplõ⁷⁸ kauplema

kaup|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ kaupmees; müüja

.kaur'ma, .kauriq, kauri⁶³ uuristama, urgitsema; nõstaq hindäle ilosahe ette, miä sa kaurit tõsta endale ilusasti ette, mis sa urgitsed

kauss', kausi, .kaussi³⁷ kauss

kaust, kausta, .kausta³⁰ 1. kaust; 2. suurem pargitud naha riba, tükk; 3. ree osa

kausti|k, -gu, -kut¹³ kaustik

kav|a, -a, -va²⁸ kava

kavalahe = kavalalõ = kavaluisi kavalalt; salakavalalt

kavalus, -õ, -t⁹ kavalus; salakavalus

kava|tsõma, -tsõdaq e -daq, -dsõ⁹⁰ märkama, tähele panema; ma kavatsõgi-s, ku tä ärq läts' ma ei märganudki, kui ta ära läks

kavva = .kaugu kaua

kav|val', -ala, -alat⁴ kaval

.kavvõ = kavvõ(n)dahe = kavvõ(n)dalõ = kavvõ(n)dõhe = kavvõ(n)dõlõ = .kavvõhe = kavvõhõhe = kavvõhõlõ = .kavvõlõ < .kaugõhe kaugele

kavvõ(n)dalt = kavvõ(n)dast = kavvõ(n)dõlt = kavvõ(n)dõst = kavvõhõlt = kavvõhõst = kavvõlt = kavvõst kaugelt

kavvõ(n)dalõ = .kavvõ

kavvõ(n)da(h)n = .kaugu(h)n = kavvõ(n)dõ(h)n = kavvõhõn = kavvõl = kavvõ(h)n < .kaugõl, < .kaugõ(h)n kaugel

kavvõ(n)dast = kavvõ(n)dalt

kavvõ(n)dõhe = .kavvõ = kavvõhõhe

kavvõ(n)dõlt = kavvõ(n)dalt

kavvõ(n)dõlõ = .kavvõ

kavvõ(n)dõ(h)n = kavvõ(n)da(h)n

kavvõ(n)dõst = kavvõ(n)dalt

.kavvõhe = kavvõhõhe = .kavvõ

kavvõhõlt = kavvõ(n)dalt

kavvõhõlõ = .kavvõ

kavvõhõmbal = kavvõmbal

kavvõhõmbalt = kavvõmbalt

kavvõhõmba(h)n = kavvõmba(h)n

kavvõhõmbast = kavvõmbast

kavvõhõmpa = kavvõmbahe

kavvõhõn = kavvõ(n)da(h)n

kavvõhõst = kavvõ(n)dalt

kavvõl = kavvõ(n)da(h)n

kavvõli|k, -gu, -kku³⁸ kaugevõitu; kavvõlik kotus kaugevõitu koht

kavvõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .kaugõ kauge

kavvõlt = kavvõ(n)dalt

.kavvõlõ = .kavvõ

kavvõmbahe = kavvõhõmpa = kavvõmbalõ < .kaugõmpa kaugemale

kavvõmbal = kavvõhõmbal = kavvõmba(h)n kaugemal

kavvõmbalt = kavvõhõmbalt = kavvõmbast kaugemalt

kavvõmbalõ = kavvõmbahe

kavvõmba(h)n = kavvõhõmba(h)n = kavvõmbal

kavvõmbast = kavvõhõmbast = kavvõmbalt

kavvõ(h)n = kavvõ(n)da(h)n

kavvõst = kavvõ(n)dalt

kebimä, kepiq, kebi⁵⁷ kebima, minema, liikuma

kedsendä|mä, -q, -⁸³ = kedsimä, ketsiq, kedsi⁵⁷ ronima; kedsiq siiäq parõmba kotusõ pääle roni siia paremale kohale

kedä vt kiä

kedägiq kedagi

kedäs keda (siis)

keebä|k, -gu, -kut¹³ lonkur, lombakas

keebä|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. kerglane; 2. kõhn; sa olõt taa vaiva pääle peris keebätsis jäänüq sa oled selle vaeva peale päris kõhnaks jäänud

keedi- = keedo-

keediq vt kii:d'

keedo- = keedü- = keedi- keedu-; keedoannom oll' lihha täüs' keedunõu oli liha täis; keedükardohkaq keedukartulid

keedüs, -(s)e, -t¹¹ keedus, keedetud toit

keele|dü, -dü, -tüt¹ keeletu, tumm

keeleoppu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ keeleõpetus; grammatika

keele|tiieq*, -.tiide, -tiiet⁹ keeleteadus, lingvistika

keeli|ne, -dse, -st⁷ < kii:l'ne keelne; võro-, seto-, eesti-, vinne-, inglüs(e)keeline võru-, setu-, eesti-, vene-, ingliskeelne

keemiä, -, -t³ keemia

keeri, kii:rdme, keerind¹⁶ keder (voki osa)

keerite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = keerotõ(l)lõma

keeroli|nõ, -dsõ, -st⁵ keeruline

keero(h)n keeruline

keero|tama, -taq, -da⁸² keerutama

keerotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = keerite(l)lemä = korduv keerotama

keerähtä|mä, -q, -⁸³ < keerähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks v äkki keerama, keerutama

keevü|tämä, -täq, -dä⁸² keevitama

kehv, kehvä, .kehvä³⁵ = kehvä, -, -t² kehv

kehvä|ne, -dse, -st⁷ kehvapoolne, kehvavõitu; teisejärguline; timahavva tull' kesv sääne kehväne tänavu tuli oder selline kehvapoolne

kehväste kehvasti

kehvä|ts', -dsi, -tsit¹³ kehvik

.kehvü|s, -(se), -(s)t¹⁰ kehvus

.keisri, -, -t¹ keiser

keka|ts', -dsi, -tsit¹³ = keko, -, -t² = .keksto kekats, kekutis, kergats

keks', keksi, .keksi³⁷ 1. kergats; 2. hooplemine; nakas' hirmsahe hinnäst kitmä - keks' tull' pääle hakkas hirmsasti ennast kiitma - muutus hooplevaks

keksiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv .keks'mä

.keks'mä, .keksiq, keksi⁶³ keksima, hooplema

.keksto, -, -t¹ = kekats'

keldokal|a, -a, -la²⁸ = kelt [2.] kuivatatud kala

.keldre, -, -t³ = keller' kelder

kele|t', -di, -tit¹³ = killet' skelett

kell, kellä, .kellä³⁵ kell

keller', -i, -it⁴ = .keldre

.kellämä, kellädäq, .kellä⁷⁷ 1. (välja) lobisema, kuulutama; mingu-i taad külä pääle kellämä! ära mine seda küla peale kuulutama!; 2. sugutama, tallama; mis kikkal viga kellädäq, ku kana ilma hannaldaq mis kukel viga tallata, kui kana ilma sabata

kelmeq, .kelme, kelmet¹⁸ < kile 1. kile; kelme; kelmekott*, -kaasõq* kilekott, -kaaned (vt ka kese); 2. > vesikelmeq

.kelmi|ne, -dse, -st⁵ kelmeline, kelmeid täis; kilest

.kelm'li|k, -gu, -kku³⁸ kelmikas; kelmivõitu

.kelmüs, -e, -t⁹ kelmus

kelp, kelbä, .kelpä³⁵ katuse viilualune ots, kelp

.kelpämä, kelbädäq, .kelpä⁷⁷ kelpa tegema

.kelpü|mä, -däq, -⁷⁹ kõhnuma

kelt, keldo, .kelto³⁷ 1. närb; 2. = keldokala

kelts, keldsä, .keltsä³¹ kelts; kaara külbetäs keldsä pääle kaera külvatakse keltsale

kep|p', -i, -pi³⁷ kepp

kerembähe = kerembäle = .kergembähe kergemini

kerendä|mä, -q, -⁸³ = kergendämä kergendama; soodustama

kereq, .kerre, keret¹⁸ kere; pargõ uma kerre täüs' parkisin oma kere täis

keres, -(s)e, -t¹¹ keris

kerga, -, -t² = kerga|ts', -dsi, -tsit¹³ = kergo kergats, kergemeelne inimene

.kerge, -, -t³ kerge

.kergege|ne, -se, -ist⁸ kerglane

.kergehe = .kergele kergesti, kergelt

.kergembähe = .kergembäle = kerembähe kergemalt

kergendä|mä, -q, -⁸³ = kerendämä kergendama; soodustama

kergo, -, -t² = kerga

kergokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ (väike) pingike

kergo|tama, -taq, -da⁸² 1. kepslema, hüplema; 2. (setu) laulu kõrgust muutma, moduleerima

kergähtä|mä, -q, -⁸³ võpatama

.kergüisi kergelt, veidi, pisut

.kergüs, -e, -t⁹ kergus

kergü|tämä, -täq, -dä⁸² kergitama

ker|i, -i, -ri²⁶ kerilaud; panõq langaq keri pääle! pane lõngad kerilauale!

keriguopõtaja, -, -t³ = opõtaja kirikuõpetaja

keri|k, -gu, -kut¹³ = ker'k kirik

ker|imä, -riq, -i⁵⁷ kerima

kerk, kergo, .kerko³⁷ (väike) pink; taburet

ker'k, .ker'ko, .ker'kot⁴⁸ = kerik

.kerkü|mä, -däq, -⁸⁰ kerkima

.kerre|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ keretäis, nahatäis; kõhutäis

ker|ä, -ä, -rä²⁴ kera

kerä|hain, -haina, -.haina³⁰ kerahein (rohttaim)

kes|e, -e, -se²⁴ = kesi < kile kest; kile; kelme; huss' oll' ärq lännüq, kese oll' maaha jäänüq madu oli ära läinud, kest oli maha jäänud; kese- v kesi- v kiihoonõq*, -kott'*, -kaasõq* kilemaja, -kott, -kaaned; mehel oll' kõtukesi kats'ki mehel oli kõhukelme katki (vt ka kelmeq)

kesev, kesvä, .kesvä³⁵ = kesv = kesyv' oder

kesi, kii:, kett⁴² = kese kiihoonõq*, -kott'*, -kaasõq* vt kese

kesk = kest keset; kesk tiid keset teed

kesk|aig, -ao, -.aigo³⁶ keskaeg; keskao syaq keskaegsed sõjad

.keskehe = .keskele keskele

.keskelt = .keskest keskelt

.keske(h)n keskel

.keskest = .keskelt

keskkotus, -(s)õ, -t¹¹ = keskpaik keskkoht, keskpaik

.keskmä|ne, -dse, -st⁵ keskmine

kesk|paik, -paiga, -.paika³⁰ = keskkotus

kesk|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ keskpäev

kesksyn|a, -a, -na²⁸ keel kesksõna, partitsiip

kesküü:, -, -d⁵¹ kesköö

kest = kesk: kest morro keset õue

kesv, kesvä, .kesvä³⁵ = kesev oder

kesväkarask', -i, -it¹³ odrakarask

kes|ä, -ä, -sä²⁴ kesa

kesähtü|mä, -däq, -⁸⁴ kesanema; taa maa kesähtüs sul kätte ärq see maa kesaneb sul kätte ära

kesyv', kesvä, .kesvä⁴⁶ = kesev oder

.keträmä, kedrädäq, .keträ⁷⁷ ketrama

ket|t', -i, -ti³⁷ kett, ahel

kev|väi, -äjä, -äjät⁴ kevad

keväjide kevaditi

keväjä kevadel; keväjä päseseq viiq juuskma kevadel pääsevad veed jooksma

keväjä|ne, -dse, -st⁵ kevadine

kiba|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi⁶³ kibelema

kibis|emä, -täq, -e⁸⁷ kipitama

ki'bitka, -, -t³ kattega saan v vanker; saani v vankri kate; kibitka tetti rii pääle, inemiseq magasiq sääl sisen reele tehti kate peale, inimesed magasid seal sees

kiblu|k', -gi, -kit¹³ = kipluk' = kiplus küüslauk

kibra(h)n kortsus, kipras; nägo om kibran nägu on kortsus

kibras, .kipra, kibrast²² 1. kipakas, kergesti ümberminev; järve pääle ei toheq kipra vinnegaq minnäq järvele ei tohi kipaka venega minna; 2. käre kange; kibras külm käre külm

ki|bu, -bu, -pu²⁶ kiirus, rutt; sul om kygõ kibu takan sul on kogu aeg kiire

kibõhi(h)n olõma kibelema; olli väega kibõhin, niguq hütsi pääl kibelesin väga, olin nagu süte peal

kibõhus, -õ, -t⁹ 1. kiirus; 2. kibedus

kibõhõhe = kibõhõlõ = kipõstõ 1. kiiresti; 2. kibedasti

kibõnda|ma, -q, -⁸³ 1. (vihma) tibutama; veidükese kibõndas välän veidi tibutab väljas; 2. kipitama

kibõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kibõndama

ki|d'o, -do, -t'o²⁶ lastek kits

ki|dsi, -dsi, -tsi²⁶ (hrl randme)liigesepõletik

kidsi|hain, -haina, -.haina³⁰ suur kukehari (rohttaim)

kidsis|emä, -täq, -e⁸⁷ = kädsisemä kägisema, kidisema; rattaq ommaq määr'mäldäq, kidsiseseq vanker on määrimata, kägiseb

kidsistä|mä, -q, -⁸³ = kädsistämä kidistama; sidistama; kädistama rotiq kidsistäseq tarõ pääl rotid kidistavad pööningul; pääsläseq kidsistäseq pääsukesed sidistavad

ki|dsu, -dsu, -tsu²⁶ käre, äge; kidsu vanamuur' käre vanamoor

kidsukanõ|p', -bi, -pit¹³ isakanep

kidsu|külm, -külmä, -.külmä³⁵ käre külm, kõva pakane

kidsõlm|aq = kidsõrm|aq, m -idõ, -it⁴ = .kitskmõq kitkutud umbrohi

kihis|emä, -täq, -e⁸⁷ kihisema

kih(l)|kund, -kunna, -.kunda³² kihelkond

kihl, kihla, .kihla³⁰: kihla vidämä kihla vedama

.kihlama, kihladaq, .kihla⁷⁷ kihlama

.kihljä|dseq e .kihljä|dsiq e kihlä|dseq e kihlä|dsiq, m -tside, -tsit e -tsiid¹³ kihlus

.kihmama, kihmadaq, .kihma⁷⁷ isukalt jooma, rüüpama; kihmas' ärq kroositävve hapundpiimä rüüpas ära kruusitäie hapupiima

kih|o, -o, -ho²⁶ kübeke, veidi(ke)

kihola|nõ, -(d)sõ, -st⁵ < sääsik sääsk

kiho|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ tärkama; päält vihma vili silminäten kihosi pärast vihma tärkas vili silmnähtavalt

kiho|tama, -taq, -da⁸² (üles) kihutama, ässitama

kiht', kihi, .kihti³⁶ lade, kiht; latsõq aiasõq kihi pääle haina sõkma lapsed aetakse (heina)kihi peale heina sõkkuma

kih(v)t', kih(v)ti, .kih(v)ti³⁷ mürk

kih(v)ti|ne, -dse, -st⁷ mürgine; timahavva ommaq kiholasõq kihtidseq tänavu on sääsed mürgised

kih(v)ti|tämä, -täq, -dä⁸² mürgitama

kihv, kihva, .kihva³⁰ = kiuhk kihv

kihvahta|ma, -q, -⁸³ kiljatama; tütrik kihvahtas, ku hiitüs tüdruk kiljatab, kui ehmub

.kihvama, kihvadaq, .kihva⁷⁷ kihvaga torkama; teravalt ütlema

kih|ä, -ä, -hä²⁴ keha

kihä|plaan', -plaani, -.plaani³⁷ = ihoplaan' välimus, keha(kuju)

kiiba|k, -gu, -kut¹³ kiitsakas; kiitsakas inimene

kiibaku|nõ, -dsõ, -st⁵ kiitsakas; ebastabiilne

kiibõrda|ma, -q, -⁸³ nihelema

kiibõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kiibõrdama

kii:d', keedi, kii:di³⁷ hrl m kaelaehe; seto naisil ommaq vinne hõpõrahost keediq kaalah setu naistel on vene hõberahadest kaelaehted kaelas

kiidsahta|ma, -q, -⁸³ < kiidsahutma kriuksatama

kiidsah(t)us, -õ, -t⁹ kriuksatus; kostu üts' kiidsahus, ei tiiäq kas oll' aidauss' vai oll' tsiga kostis üks kriuksatus, ei tea kas oli aidauks või oli siga

kiidsahu|tma, -taq, -da⁶² > kiidsahtama

kiidsa|k, -gu, -kut¹³ 1. kiitsakas, kõhn; 2. püsimatu; 3. = kiidsakala

kiidsakal|a, -a, -la²⁸ = kiidsukala vingerjas

.kiidsma, .kiidsuq, kiidsu⁶⁴ kriiksuma

.kiidsna, -, -t³ kriiksumine

kiidsukal|a, -a, -la²⁸ = kiidsakala

kiidsu|tama, -taq, -da⁸² kriiksutama; kräunutama; kiidsutagu-i kassi! ära kräunuta kassi!

kiidsutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kiidsutama

kiiga, -, -t² = kiik

kiigar', -i, -it⁴ 1. keigar; 2. viiuldaja

kiil, kiilu, .kiilu³⁷ kiil (kiilu)

kiik, kiiga, .kiika³¹ = kiiga viiul

kii:l', keele, kii:lt⁴⁰ keel; võro keeli e võro keele(h)n võru keeli e võru keeles; keeleoppus, -kõrraldus, -tiieq* grammatika, keelekorraldus, keeleteadus; kiil'kund keelkond

kii:ld, keelo, kii:ldo³⁶ keeld

kii:ldmä, keeldäq e kii:ldäq, keelä⁶⁶ keelama; taa om keelet see on keelatud

.kiilma, .kiiluq, kiilu⁶⁴ kiiluma

kii:l'|ne, -se, -set⁶ > keeline

kiimaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ nihelema

kii:mä, kiiäq, kii:⁶⁷ keema

kiin', kiini, .kiini³⁷ = .kiin'läne kiin

kiiniske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ kiini jooksma

.kiin'lä|ne, -(d)se, -st⁵ = kiin'

kii:rd, keero, kii:rdo³⁷ keerd

kii:rdlemä, keereldäq, kii:rdle⁷⁸ keerlema

kii:rdliga|nõ, -dsõ, -st⁵ keerdus

kii:rdmä, keerdäq, keerä⁶¹ > .käändmä

kii:rdo (minemä) keerdu (minema)

kii:rdümä, kii:rdüdäq, keerü⁷⁹ keerduma

kiireq, m .kiiri, .kiiri⁴⁰ röntgen; arst' saat' timä kiiri alaq arst saatis tema röntgenisse

kiiru|tama, -taq, -da⁸² keerlema

.kiisla, -, -t³ (kaera)kiisel, (kaera)kile

.kiistm|õq, m -idõ, -it¹⁶ lööve

.kiistre, -, -t³ kananahk

kii:tmä, kii:täq, keedä⁶¹ keetma

kiivende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv kiivendämä

kiivendä|mä = kiivõnda|ma, -q, -⁸³ kibelema

kiivi, -, -t² kiivi

.kiivri, -, -t¹ kiiver

kiivõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kiivõndama

kik|as, -ka, -ast²² kukk

kiki|tämä, -täq, -dä⁸² = hikitämä itsitama; eputama

kik|k, -u, -ku³⁷ leivaviiluke; ku muro poolõs tiit, saa kikukõnõ kui viilu pooleks teed, saab viiluke

kik|k', -i, -ki³⁷ uhke

kikka|kaadsaq, m -.kaadso, -.kaadso³⁰ = kikkapüksiq nurmenukk

kikka|mari, -mar'a, -.marja⁴³ kukemari; kikkamar'aq ommaq mustaq piinüq mar'aq, suun kasusõq kukemarjad on mustad väikesed marjad, kasvavad soos

kikka|püksiq, m -.pükse, -.pükse³⁷ = kikkakaadsaq

kikka|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ kukeseen

kiko, -, -t² lastek kukk

.kikstu, -, -t¹ hea väljanägemisega; prink, kikkis; uhke, esinduslik, soliidne; kapstaloomaq olliq eeläq närvehtänüq, täämbä ommaq jo kikstuq kapsataimed olid eile närtsinud, täna on juba kikkis; sa näet täämbä väega kikstu vällä sa näed täna väga esinduslik välja

kilahta|ma, -q, -⁸³ < kilahu|tma, -taq, -da⁶² (heledasti) haugatama; kõlksatama

kile, -, -t² > kelmeq, > kese

kilda|mäng*, -mängo, -.mängo³⁷ < puslõ* mosaiikmäng, pusle

kilgas, .kilka, kilgast²² = kilgõs üle hapnenud; liiga hapu; kilgõs piim sünnü-i süvväq üle hapnenud piim ei kõlba söögiks; seokõrd om leib kilgas saanuq, kuigi saa ei süvväq seekord on leib liiga hapu saanud, kuidagi ei saa süüa

kilgu|tama, -taq, -da⁸² 1. haukuma, klähvima; piniq kilgutasõq koerad klähvivad; 2. kilkama

kilgõs, .kilkõ, kilgõst²² = kilgas

kille|t', -di, -tit¹³ = kelet' skelett

killõ, -, -t¹⁴ hele, kõrge, kile, (hääle kohta)

kil|o, -o, -lo²⁶ kilo

kilo|gramm', -grammi, -.grammi³⁷ kilogramm

kilo.metri, -, -t¹ = kilomii:tre, -, -t³ = kilomii:tri, -, -t¹ kilomeeter

kilst, kilstu, .kilstu³¹ = kilt, kilda, .kilta³¹ kild, tükk; laast; lei külmänüq liha külest kirvõgaq kiltu lõin külmunud liha küljest kirvega kilde; kor'as' moro päält puukiltu pliidi alaq korjas õuelt puukilde pliidi alla

kilt|pilt'*, -pildi, -.pilti³⁷ mosaiik

kil|u, -u, -lu²⁶ kilu

kilõhõhe = kilõhõlõ heledasti, kiledasti, kõrgelt (hääle kohta)

kimala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ kimalane

kimarda|ma, -q, -⁸³ voltima

kimarus, -õ, -t⁹ volt

kimbu(h)n kimpus, hädas

kimbu|tama, -taq, -da⁸² kimbutama, kiusama

.kimli, -, -t¹ kimmel

kimmerg, -u, -ut¹³ käimla, kemmerg

.kimmähe = .kimmäle = .kin(d)mähe = .kin(d)mäle kindlasti; kindlalt, tugevasti, kõvasti

kimmäs, .kimmä, kimmäst²² = kin(d)mäs kindel; tugev; kimmäs kynnõviis' keel kindel kõneviis

kimmä|tämä, -täq, -dä⁸² tugevdama; kinnitama; *tagama

kimmä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ tugevnema, kinnituma

.kimmüs, -e, -t⁹ = .kin(d)müs kindlus, tugevus; kindlustunne; kindlameelsus

kimp, kimbu, .kimpu³⁷ kimp

.kimplõma, kimbõldaq, .kimplõ⁷⁸ 1. kemplema, vaidlema; 2. siplema, vehklema

.kind|ral', -rali, -.ralli³⁸ kindral

.kindre|ts'omp, -ts'ombo, -.ts'ompo³⁷ põlveõnnal

kingitüs, -e, -t⁹ kingitus, kink

kink I, kingo, .kinko³⁷ kink, küngas

kink II vt kiä

kink', kingi, .kinki³⁷ kints; (kintsu) sink; jalg mäe puult põlvõ om kink' jalg ülalpool põlve on kints; suidsukink' suitsusink

.kinkaq kellega

.kinkas kellega (siis)

.kinkli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ künklik

.kink'mä, .kinkiq, kingi⁶³ kinkima

.kin(d)mähe = .kin(d)mäle = .kimmähe

kin(d)mäs, .kin(d)mä, kin(d)mäst²² = kimmäs

.kin(d)müs, -e, -t⁹ = .kimmüs

kinnas, .kinda, kinnast²³ kinnas

kinner', .kindre, kinnerd²³ reie tagumine osa; esä küdsi vitsagaq kindrit piten isa andis vitsaga kintse mööda

kinnili|ne, -dse, -st⁵ = kinni|ne, -dse, -st⁷ kinnine

kinniq kinni

kinni|tämä, -täq, -dä⁸² väitama; lehm nakas' kinnitämä, pia tuu vasiga lehm hakkas väitama, varsti toob vasika

kinnitüs, -e, -t⁹ väitus

kinnäh(t)ü|mä, -däq, -⁸³ kõvaks tõmbuma; tarduma

kinnü|tämä, -täq, -dä⁸² kinnitama

kints, kindsu, .kintsu³⁷ kints

kin|ä, -ä, -nä²⁴ 1. ilus, kena, uhke; 2. kohtlane

kinähüs, -e, -t⁹ kenadus

kipi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = kipi|tämä, -täq, -dä⁸² = kiputama kipitama

kiplu|k', -gi, -kit¹³ = kiplus, -(s)õ, -t¹¹ = kibluk' < küüds'lauk küüslauk

kip|p', -i, -pi³⁷ kibu (puunõu); kipikesegaq viidi hapundpiimä süvväq hainaliisilõ ja visati sannan lõunat kibukesega viidi heinalistele hapupiima süüa ja visati saunas leili

kip|pama, -adaq, -pa⁷⁷ 1. end edasi nihutama, nihkuma; kippaq veidüq sinnäqpoolõ! nihuta end veidi sinnapoole!; 2. kiirustama, kihutama, lippama; kohes sa nii hirmsahe kippadõq? kuhu sa nii koledasti kiirustad?

kipr, kibra, .kipra⁴⁵ = käpr korts, kiber, kurd

.kipra = .käprä kipra, kortsu, kurdu

kipu|tama, -taq, -da⁸² = kipitämä

ki|põ, -, -t¹⁴ 1. kiire; 2. kibe

kipõkü|tsäi*, -dsäjä, -dsäjät⁴ mikrolaineahi

kipõldõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kipitama

ki|põn', -bõna, -bõnat⁴ = tipõn' = tsipõn' säde; kübe; täpike; tulõkipõn' tulesäde

kipõstõ = kibõhõhe 1. kiiresti; 2. kibedasti

kirekäre|leht', -lehe, -.lehte³⁵ = kirekäre|lill', -lilli, -.lilli³⁷ maikelluke

kires, -(s)e, -t¹¹ = kiräs kirju lehm, kirjak

kire|tämä, -täq, -dä⁸² kirendama

kirg', kire, .kirge³⁴ säde

.kirgelemä, kireldäq, .kirgele⁸⁵ põlema

kirges, -(s)e, -t¹¹ prussakas

kirgile = .kirki kikki(s); pinil ommaq kõrvaq kirgile koeral on kõrvad kikkis

kirgi(h)n kikkis

kirgi|tämä, -täq, -dä⁸² kikitama

.kirgmä, .kirgeq, kire⁶³ kirema

.kirgämä, kirädäq, .kirgä⁷⁷ kiirgama

kiri, kirä e kir'a, .kirjä e .kirja⁴³ 1. kiri; liuhkakiri kald- e kursiivkiri; paks kiri poolpaks kiri; kiräliik' kirjaliik, kirjatüüp, font; kirjä pandma kirja panema; 2. muster

kiris|emä, -täq, -e⁸⁷ kirisema

.kirjämä, kirädäq, .kirjä⁷⁷ kirjama, tikkima; kirät hamõq tikitud särk; ärq kiräs' latsõ perse kirjas lapse tagumiku ära (andis vitsa)

.kirkelemä, kirgeldäq, .kirkele⁸⁵ kiitlema, uhkustama

.kirki = kirgile kikki(s); aja kõrvaq kirki ajab kõrvad kikki

.kirkvälläq kikkis

kirm', kirmi, .kirmi³⁷ plekkpõhjaga viljakuivati; vili pandas kirmi pääle kuioma vili pannakse kuivatisse kuivama

kirmahu|tma, -taq, -da⁶² (end) julgustama, kokku võtma; kirmahudi hindä ärq võtsin südame rindu, julgustasin end

kirmas, -(s)õ, -t¹¹ = kirmask', -i, -it¹³ külapidu, simman, kirmas

kirmiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv kirmistämä

kirmistä|mä, -q, -⁸³ suurustama, kiitlema

kirmi|tämä, -täq, -dä⁸² häiritult, kurjalt kõrvu lidutama (hobuse kohta)

kirmõq, .kirmõ, kirmõt¹⁸ kirme

kirn, kirnu, .kirnu³⁷ (koore-, või-)kirn, putk

kiro|mant', -mandi, -.manti³⁷ hiromant

kirotaja, -, -t³ kirjutaja; autor

kiro|tama, -taq, -da⁸² 1. kirjutama; 2. tikkima

kirotus, -õ, -t⁹ 1. kirjutis; artikkel; 2. tikand

kirotusmassin, -a, -at⁴ kirjutusmasin

kirp, kirbu, .kirpu³⁷ kirp

kirp|hain, -haina, -.haina³⁰ = lutikhain värihein (rohttaim)

kirpsilmäli|ne, -dse, -st⁵: kirpsilmäline mustri teatud mustriliik

kir|riv, -ivä, -ivät⁴ kirju; kirev

ki'rrurg', -i, -it¹³ kirurg

kirsa, -, -t² kirsa(saabas)

kirsahta|ma, -q, -⁸³ röögatama, karjatama

kirsah(t)us, -õ, -t⁹ röögatus, karjatus

kirsipuu, -, -d⁵⁰ > vislapuu

.kirsma, .kirsuq, kirsu⁶⁴ karjuma

kirss', kirsi, .kirssi³⁷ > vislamari

kirst, kirstu, .kirstu³⁷ kirst; puusärk

ki(r)rurg', -i, -it¹³ kirurg

kirvõs, .kirvõ, kirvõst²² kirves

kirähtä|mä, -q, -⁸³ korraks kirema

kirä|kii:l', -keele, -kii:lt⁴⁰ kirjakeel; eesti ja võro kiräkiil' eesti ja võru kirjakeel

kiräli|k, -gu, -kku³⁸ > kiräline [2.]

kiräli|ne, -dse, -st⁵ 1. mustriline; 2. < kirälik kirjalik

kirä|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ kirjanik, kirjamees

kirändüs, -e, -t⁹ kirjandus

kiräni|k, -gu, -kku³⁸ kirjanik

kiräs, -(s)e, -t¹¹ = kires kirju lehm, kirjak

kirästä|mä, -q, -⁸³ kirjastama

kirästüs, -e, -t⁹ kirjastus

kiräts'ur|a, -a, -ra²⁶ nalj ajakirjanik, leheneeger

kirä.vaihõ|märk', -märgi, -.märki³⁷ kirjavahemärk

kirä|viis', -viisi, -.viisi³⁷ kirjaviis

kis|a, -a, -sa²⁸ kisa, kisk, kida

kisa|k, -gu, -kut¹³ kisklik, kisadega

kisali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ tülinorija

kisa|nõ, -dsõ, -st⁷ tülinoriv

kisistä|mä, -q, -⁸³ sidistama, sädistama; tütriguq, jätkeq kisistämine perrä! tüdrukud, jätke sidistamine järgi!

.kiskja, -, -t³: hindä poolõ kiskja ahnitseja, omakasu püüdja

.kiskliga|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. lainelise süüga (okaspuu puidu kohta); 2. okslik

.kiskma, .kiskuq, kisu⁶⁴ kiskuma; tõmbama; pigistama; kisi pirdõ tõmbasin peerge; särk' kisk kangli alt pintsak pigistab kaenla alt

.kisku|ma, -daq, -⁸⁰ lõhastuma

.kiskõlõma, kisõldaq, .kiskõlõ⁸⁵ tõmblema; kisklema; käeq kiskõlõsõq käed tõmblevad

kissi(h)n kissis, vidukil

kis|sin, -ina, -inat⁴ kahin, sahin; kuulõ-i kisinat ei kõsinat ei kuule kahinat ega sahinat

kissi|tämä, -täq, -dä⁸² kissitama, vidutama

kista|vars', -varrõ, -vart⁴⁹ kedervars

.kistra, -, -t³ erk, ergas, reibas

.kistu|ma, -daq, -⁸⁰ kustuma; hääbuma

.kistuma(l)daq väga

kistu|tama, -taq, -da⁸² kustutama

kitasni|k, -gu, -kku³⁸ (setu naiste) pihikseelik

.kitmä, kittäq, kitä⁶¹ 1. kiitma; olõ-i kittäq ei ole kiita; 2. ütlema; tä kitt' mullõ ta ütles mulle; kui sa kitiq? kuidas sa ütlesid?; 3. soovitama; reklaamima; kitäq Marta mullõ ärq! soovita mulle Martat!; nääq kitiq mullõ tuud arsti nad soovitasid mulle seda arsti; telekan kitväq tuud kaupa kygõ televiisoris reklaamivad seda kaupa kogu aeg

.kit'mä, kittiq, kiti⁶³ kittima

.kitra, -, -t³ kitarr

kits', kitsõ, .kitsõ³⁵ 1. kits; kodo-, mõtskits' kodu-, metskits; 2. vilja- v ilupuu metsik juurevõsu, omajuurne istik; ploomipuuq ommaq aia kitsi täüs' ajanuq ploomipuud on aia juurevõsusid täis ajanud; jaksi kitsõ pääle kultuur'sordi pookisin juurevõsule kultuursordi

.kitsahe = .kitsalõ = .kitsavallaq kitsalt; vaeselt

kitsas, .kitsa, kitsast²² kitsas; vaene; kitsas elo vaene elu

.kitsavallaq = .kitsahe

kitsi, -, -t² kitsi

kitsihüs, -e, -t⁹ kitsidus

ki|tsin, -dsinä, -dsinät⁴ kidin, kägin; võhluq võtvaq aida lae pääl nii et kitsin ja kätsin käü rotid kisklevad aida lae peal nii et kidin ja kädin käib

.kitskma, .kitskuq, kidsu⁶⁴ kitkuma; rohima; tä kitsk põrk'napindrit ta rohib porgandipeenraid

.kitskm|õq, m -idõ, -it¹⁶ = kidsõlmaq = kidsõrmaq kitkutud umbrohi

.kitsus, -õ, -t⁹ kitsikus, vaesus

kitsõpuu, -, -d⁵⁰ = kitsõ|tuu:m', -toomõ, -tuu:mõ³⁵ = kitsõ.uibu, -, -t¹ paakspuu

kit|t', -i, -ti³⁷ kitt

kittus, -õ, -t⁹ = kittüs, -e, -t⁹ = kitus = kitüs 1. kiitus; 2. reklaam

kitukik|as, -ka, -ast²² kiitleja, kiidukukk

kitukiti, -, -t² pailaps; kiidukukk

ki|tur', -dura, -durat⁴ kidur

kitus, -(s)õ, -t¹¹ = kitüs, -(s)e, -t¹¹ = kittus = kittüs

kiud, kivvu, .kiudu³⁶ kiud

.kiudli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .kiudsa, -, -t³ = kivvukanõ kiuline

kiudu|tama, -taq, -da⁸² küüditama

kiugahta|ma, -q, -⁸³ korraks kilkama; kiunatama

.kiugõlõma, kiugõldaq, .kiugõlõ⁸⁶ kiunuma

kiuhk, kiuha, kiuhka³² = kihv kihv

.kiuhkma, .kiuhkuq, kiuhu⁶⁴ kilkama

.kiuhkna, -, -t³ kilkamine

kius, kiusu, .kiusu³⁷ > kiust

kiusah(t)us, -õ, -t⁹ kiusatus

kiusa|k, -gu, -kut¹³ = .kiusliganõ kiusakas, kiuslik

.kiusama, kiusadaq, .kiusa⁷⁷ kiusama; jonnima, tujutsema

.kius(t)la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ kiuslik inimene

.kiusliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kiusak

kiust, kius(t)u, .kiustu³⁷ < kius kius; jonn

kiustu|punn', -punni, -.punni³⁷ kiusupunn

.kiusus, -õ, -t⁹ kius; kiusujutt

kiut, kiudu, .kiutu³⁷ 1. küüt; ma paki tälle kiutu kodominekis pakkusin talle kojuminekuks küüti; 2. triip, küüt; kiutsälägaq hopõn' küütseljaga hobune; 3. lumekübe; lumõkiutu tulõ sajab lumekübemeid

.kiutma, .kiutuq, kiudu⁷³ küütima

kive|ne, -dse, -st⁷ = kivine kivine

kivesti|k, -gu, -kku³⁸ = kivestü, -, -t¹ = kivistik kivistik, kivine koht

kiv|i, -i, -vi²⁶ 1. kivi; 2. veski; vesikivi (vesi)veski; tuulõkivi tuulik, tuuleveski; läts' kivile viljä jauhma läks veskisse vilja jahvatama

kivihür|rül', -ülä, -ülät⁴ = hürrül' [2.] rünt (kala); kivihürrül' om väikene täpliganõ habõndõgaq kala rünt on väike täpiline habemega kala

kivijür|räi, -äjä, -äjät⁴ = kivijüräsk', -i, -it¹³ silm (kala); kivijürräi om hussi muudu kala, jyyn eläs silm on ussi moodi kala, elab jões

kivili|ne, -(d)se, -st⁵ veskiline; kivilidseq lääväq kivile veskilised lähevad veskisse

kivi|ne, -dse, -st⁷ = kivene

kivi|puu:l', -poolõ, -puu:lt⁴⁰ veskikivi

kivisti|k, -gu, -kku³⁸ = kivestik

kivistü|mä, -däq, -⁸⁴ kivistuma

kivitsa|kai, -gaja, -gajat⁴ < kivitsakutaja, -, -t³ kivitäks

kivot, -da, -tat¹³ ikoonikapp

kivva|nõ, -dsõ, -st⁷ kiudpilvine

kivvuka|nõ, -dsõ, -st⁵ = .kiudlinõ kiuline; kõvas ja kivvukadsõs lännüq kaal' kõvaks ja kiuliseks läinud kaalikas

kivvutus, -õ, -t⁹ tulehakatis, süütis

kivõnda|ma, -q, -⁸³ sügelema

kivõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kivõndama: süttüv haav kivõndõlõs paranev haav sügeleb

kiä, kink, kedä e ketä kes

.kiäkiq keegi

.kjauma, .kjavvuq, kjau, min 1. ja 3. p käve⁵⁴ = .k'auma > .käümä

klaar', klaari, .klaari³⁷ klaar, läbipaistev, selge

.klaar'ma, .klaariq, klaari⁶³ klaarima, selgitama, lahendama

.klaaru|ma, -daq, -⁸⁰ selginema, läbipaistvaks muutuma; taivas nakkas klaaruma taevas hakkab selginema

klaas', klaasi, .klaasi³⁷ klaas

klaasi|nõ, -dsõ, -st⁷ klaasine, klaasjas

klahv', klahvi, .klahvi³⁷ 1. pits viina; ängäq mullõ üts' klahv'! anna mulle üks pits viina!; 2. klahv (nt klaveril)

klama|k, -gu, -kut¹³ kamakas; ruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq kruusa sees on suured savikamakad

.klambri, -, -t¹ 1. < sulg [2.] sulg (kirjavahemärk); taa syna om klambridõ seen see sõna on sulgudes; 2. > nall'

klants', klandsi, .klantsi³⁷ klants, läige

.klants'ma, .klantsiq, klandsi⁶³ läikima, klantsima; püksiperseq klants' püksitagumik läigib

klapi|tama, -taq, -da⁸² sobitama; klapitas jupiq kokko sobitab osad kokku

.klap'ma, .klappiq, klapi⁶³ 1. sobima; 2. raha kokku panema (alkoholi ostmiseks); klapimiq (üte viina)! paneme (ühe viina jaoks) raha kokku!

.klap'mi|nõ, -sõ, -st⁵ = klapp' [2.] sobimine, sobivus, kooskõla, läbisaamine

klap|p', -i, -pi³⁷ 1. klapp; 2. = .klap'minõ; näil olõ-i hüvvä klappi nad ei sobi hästi, neil pole head läbisaamist

kla|põr', -bõri, -bõrit⁴ = klavvõr' klaver

klass', klassi, .klassi³⁷ klass

klassi|ga, -ga, -kat³ klassika

klassigali|nõ = klassikli|nõ, -dsõ, -st⁵ klassikaline; klassigalinõ e klassiklinõ muusiga klassikaline muusika

kl'au, -, -d² kõrvakiil

klav|võr', -õri, -õrit⁴ = klapõr'

kleit', kleidi, .kleiti³⁷ kleit

klii, -, -d⁵⁰ > liieq

kliim', kliimi, .kliimi³⁷ < liim' liim

klii.meistre, -, -t³ = lii.meistre liimeister (lõikeriist)

.kliim'mä, .kliimiq, kliimi⁶³ = .kliimämä, kliimädaq, .kliimä⁷⁷ < .liim'mä liimima

klii:p'mä, klii:piq, kleebi⁶³ kleepima

.kliistri, -, -t¹ kliister

klimba, -, -t² = klymba = lymba lonkur

klimbõrda|ma, -q, -⁸³ = klymbõrdama 1. klimberdama; 2. lonkama

klimp, klimba, .klimpa³¹ = klymp = limp lonkav, vigane; lonkur; klimba jalagaq miis' vigase jalaga mees

klimp', klimbi, .klimpi³⁷ = klymp' < klints', < .kluu:ts'ka klimp

.klimpama, klimbadaq, .klimpa⁷⁷ = .klympama = .limpama = .lympama lonkama

klints', klindsi, .klintsi³⁷ > klimp'

klips', klipsi, .klipsi³⁷ = kli|põr', -bõri, -bõrit⁴ pisidetail, vidin; ripats

.kloks'ma, .kloksiq, kloksi⁶³ = klukutama loksuma (kana häälitsemise kohta)

.kloks'na, -, -t³ loksumine (kana häälitsus)

klomm', klommi, .klommi³⁷ järvesopp

klopi|laud, -lavva, -.lauda³³ lokulaud

klopi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ (kokku) klopsima, kokku seadma; klopitsõt siist ja säält, a asja kokko ei saaq klopsid siit ja sealt, aga asja kokku ei saa

.klop'ma, kloppiq, klopi⁶³ kloppima

klop|p', -i, -pi³⁷ 1. lopp, mõlk; 2. krapp, (puust) karjakell

kloppi mõlki

.klops'ma, .klopsiq, klopsi⁶³ klopsima

.klops'na, -, -t³ klopsimine

klopõ|ts', -dsi, -tsit¹³ poisiklutt

klu|dima, -tiq, -di⁵⁷ peksma

.kluhv'ma, .kluhviq, kluhvi⁶³ peksma, klohmima, klobima

kluku|tama, -taq, -da⁸² = .kloks'ma: klukutaja kana olõ-i viil pesä pääle lännüq loksuja kana ei ole veel pesa peale (hauduma) läinud

klumm', klummi, .klummi³⁷ väike lahesopp, abajas

klunn', klunni, .klunni³⁷ = klynn' 1. pisidetail, vidin; 2. (poisi)klutt

klup|p', -i, -pi³⁷ (puu)klots; klupp' um vähämb ku plukk' klots on väiksem kui pakk

kluu:stri, -, -t¹ klooster

kluu:ts'ka, -, -t³ > klimp

klõbis|õma, -taq, -õ⁸⁷ klõbisema

klõbõ|nits, -nitsa, -.nitsa³¹ väike tarbetu ese, loks; naaq olõ-i määntsegiq tüüriistaq, naaq üteq klõbõnitsaq ommaq ynnõ need pole mingid tööriistad, need on lihtsalt ühed loksud

klõka|tama, -taq, -da⁸² lõgisema, logisema

klõka|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. pisidetail, väike masinaosa, vidin; lõks (kinnitusvahend); klõkatsigaq pandas lehmä kett' päitside külge lõksuga pannakse lehma kett päitsete külge; 2. krapp, (puust) karjakell

klõ|kin, -gina, -ginat⁴ lõgin, login

klõks', klõksi, .klõksi³⁷ = lõks' 1. lõks (kinnitusvahend; püünis); 2. luksumine

klõksahta|ma, -q, -⁸³ klõksatama

klõksahus, -õ, -t⁹ klõksatus

.klõks'na, -, -t³ klõksumine; lõgin; luksumine

klõpa|tama, -taq, -da⁸² klõbisema

klõpa|ts', -dsi, -tsit¹³ jõmpsikas

klõ|pin, -bina, -binat⁴ klõbin

klõss', klõssi, .klõssi³⁷ lõss

klöts', klötsi, .klötsi³⁷ lootsik

klymahk, -u, -ut¹³ = klymm 1. sõõm, lõuatäis; 2. mürts

klymba, -, -t² = klimba = lymba lonkur

klymbõrda|ma, -q, -⁸³ = klimbõrdama 1. klimberdama; 2. lonkama

klymm', klymmi, .klymmi³⁷ = klymahk

klymp, klymba, .klympa³¹ = klimp = limp lonkav, vigane; lonkur

klymp', klymbi, .klympi³⁷ = klimp' klimp; imä, imä, klymbiq paah, ütel klymbil silmäq pääh! ema, ema, klimbid pajas, ühel klimbil silmad peas! (mõistatus, vastus: konn)

.klympama, klymbadaq, .klympa⁷⁷ = .klimpama = .limpama lonkama

.klymp'ma, .klympiq, klymbi⁶³ = .lymp'ma lõmpima, lõmpsima, larpima

klympsahta|ma, -q, -⁸³ = lympsahtama neelatama

.klympsama, klympsadaq, .klympsa⁷⁷ = .lympsama neelama

.klymps'na, -, -t³ = .lymps'na lõnksumine; ahne neelamine

klynks', klynksi, .klynksi³⁷ = lynks' lonks

klynksahta|ma, -q, -⁸³ = lynksahtama < klynksahutma (korraks v äkki) lonksama, neelatama

klynksah(t)us, -õ, -t⁹ = lynksah(t)us 1. lonks, neelatus; 2. lõksatus

klynksahu|tma, -taq, -da⁶² > klynksahtama

.klynksama, klynksadaq, .klynksa⁷⁷ = .lynksama lonksama; klynksaq seo piimätsilk ärq! lonksa see piimatilk ära!

klynn', klynni, .klynni³⁷ = klunn'

klyn'o|tama, -taq, -da⁸² jooma, purjutama; meheq puhma all klyn'otasõq mehed purjutavad põõsa all

kobahta|ma, -q, -⁸³ < kobahutma 1. mütsatama; 2. korraks kohendama, seadma; kobahtaq umaq as'aq kuumbalõ! kohenda oma asjad koomale!

kobah(t)us, -õ, -t⁹ mütsatus

kobahu|tma, -taq, -da⁶² > kobahtama

kobi|kunn, -kunna, -.kunna³¹ kärnkonn

ko|bima, -piq, -bi⁵⁷ kobama, kompama

kobista|ma, -q, -⁸³ 1. kohendama; parandama; koristama; tarõq tahtvaq kobistaq toad tahavad koristada; 2. kobistama

kobistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kobistama

kobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kobisema; õiendama, vastu vaidlema; kas sa ütliq midägiq vai su nahk kobisi? kas sa ütlesid midagi või su nahk kobises?; kagoh pois'kõsõtükk, kobisõs esäle vasta vaat kus halb poiss, vaidleb isale vastu

kobra|k, -gu, -kut¹³ = kobrik krobeline

kobras, -(s)õ, -t¹¹ e .kopra, kobrast²² kobras

kobri|k, -gu, -kut¹³ = kobrak

kobri|ts, -dsa, -tsat¹³ = koomits varjualune

kobri|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ paatuma; ku maa om kobritunuq, sys või tedä jo traktorigaq harriq kui maa on paatunud, siis võib teda juba traktoriga harida

kobõri|nõ = kobõrliga|nõ, -dsõ, -st⁵ krobeline, konarlik

kobõsk', -i, -it¹³ kõva, kobisev nahk; kasugakobõsk' kõva, kobisev kasukas

koda, kua, kota²⁷ koda

kodani|k, -gu, -kku³⁸ kodanik

kodapooli|nõ, -dsõ, -st⁷ allüürnik; kodakondne, majuline; pops

kodas, .kotka, kodast²³ = kodask', -i, -it¹³ kotkas

ko|do, -do, -to, sisseü kodo, seesü koto(h)n, seestü kotost²⁶ kodu; kodojänes küülik

kodoel|läi, -äjä, -äjät⁴ 1. koduloom; 2. kodus elaja, kodune; üts' poig om, kiä välän hulk', tõõnõ om kodoelläi üks poeg on (selline), kes väljas hulgub, teine on kodune

kodo.kaeja, -, -t³ pruudipoolne sugulane, kes pärast kosje läheb kosilase majapidamist vaatama

kodomail = kodomai(h)n kodumail, kodukandis

kodo.vaotus, -õ, -t⁹ = kodo|vä(v)ü, -vävvü, -.vävvü³⁷ koduväi

.koelmu, -, -t¹ konnakudu; koelmu

.koe|tama, -taq, -da⁸¹ proovima, püüdma, katsuma, pingutama; koedaq hindä innebmähe rõivihe! püüa ennast rutem riidesse saada!; ma koedi niipall'o, et sai tuu as'a kätte ma pingutasin niipalju, et sain selle asja kätte

kogahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kogelema

ko|go, -go, -ko²⁶ kogum, kogu, suurus; nurmõl kogo om suur', a saiaq olõ-i säält midägiq põllul on küll suurust, aga saada pole sealt midagi

kogohu|ma, -daq, -⁸⁴ = kogonõma kogunema

kogohus, -õ, -t⁹ kogudus

kogo(ha)ma, kuu:daq e kogodaq, koko e kogoha⁸⁸ 1. koguma; jutuq ommaq raamatuhe kuuduq jutud on raamatusse kogutud; 2. kogunema; siiäq om hulga inemiisi kokko kogonuq siia on palju inimesi kokku kogunenud

kogona = kogoniq

kogondus, -õ, -t⁹ < kuu:(h)nolõk' koosolek

kogoniq = kogonistõ = kogona koguni; päris, täitsa, suisa, lausa; tä om kogoniq hukan ta on suisa hukas

kogonõma, .kuu:daq e kogo(nõ)daq, kogonõ⁸⁹ = kogohuma < kogovama

kogo.sampa koomale

kogovama, kuu:daq e kogo(nõ)daq, kogonõ⁸⁹ > kogonõma

kogõmaldaq kogemata

kogõr = kogyr', kogrõ, .kokrõ⁴⁶ = kokr koger

koh(n) = ko(h)n kus

kohahus, -õ, -t⁹ (äkiline) kohin

koha.mahtu salaja

kohe(s) kuhu

kohe > kohegiq kuhugi; tää om vaest kohe ärq lännüq ta on ehk kuhugi ära läinud

kohenda|ma, -q, -⁸³ kohendama

kohetus, -õ, -t⁹ (kerkimata) tainas; täämbä panni ärq leeväkohetusõ hapnõma, sys saa hummõn' ärq kütsäq täna panin leivataigna hapnema, siis saab homme ära küpsetada

koh|hil, -ila, -ilat⁴ kohev; kobe; pand siimneq hää kohila maa sisse paneb seemned heasse kobedasse mulda

koh|hin, -ina, -inat⁴ kohin

koh|i, -i, -hi²⁶ kohi

koh|ima, -hiq, -i⁵⁷ = kohitsõma kohitsema; taa miis' tulõ külh ärq kohhiq, saa-i muido rahhu see mees tuleb küll ära kohitseda, ei saa muidu rahu

kohis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kohisema

kohi|tsõma, -daq e -tsaq, -dsõ⁹⁰ = kohima

kohivallaq kohevil

kohivallõ kohevile

.kohkiq = ko(h)ngiq kuskil

.kohkõlõma, kohõldaq, .kohkõlõ⁸⁶ kõhklema

kohkõrda|ma, -q, -⁸³ kohmitsema

kohkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kohmitsema

kohma, -, -t² kohmakas inimene, kohmerdis

kohmahus, -õ, -t⁹ hoop, löök; sai kohmahusõ vasta pääd sai hoobi vastu pead

.kohmama, kohmadaq, .kohma⁷⁷ taipama; kas sa taast as'ast midägiq kohmat? kas sa sellest asjast midagi taipad?

kohmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kohmitsema

kohmi|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ = kohmõtuma kohmetuma

kohmõq, .kohmõ, kohmõt¹⁸ = koomõq kõõm

kohmõrda|ma, -q, -⁸³ kohmerdama

kohmõ|tama, -taq, -da⁸² = koomõtama kõõmama; vasta keväjät nakkasõq lehmäq hanna puult pää poolõ kohmõtama vastu kevadet hakkavad lehmad saba poolt pea poole kõõmama

kohmõ|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ = kohmituma

kohni|ts, -dsa, -tsat¹³ = koonits varjualune

koh|o, -o, -ho²⁶ vaht; kruus' olt täüs', koho kuh'as pääl kruus õlut täis, vaht kuhjaks peal

kohola|nõ†, -(d)sõ, -st⁵ vaenlane

kohonallaq = kohovallaq

kohonallõ = kohovallõ

koho|nõ, -dsõ, -st⁷ kohev

koho|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ⁸⁹ kohupiimaks minema; keedes kerkima; panni hapnõpiimä pliidi pääle kohonõma panin hapupiima pliidile kohupiimaks minema; piim kohosi üle piim kees üle

koho|piim, -piimä, -.piimä³⁷ kohupiim

koho|tama, -taq, -da⁸² kohupiima tegema; kohodi hapnõpiimä ärq tegin hapupiimast kohupiima

kohovallaq = kohonallaq = kohovillaq = kohruvallaq kohevil

kohovallõ = kohonallõ kohevile

kohovillaq = kohovallaq

kohrulõ kohevil(e)

kohru|tama, -taq, -da⁸² kohevile lööma; kohrutas hainaq üles lööb heinad kohevile (kuivama)

kohrutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kohrutama

kohruvallaq = kohovallaq kohevil

.kohtu|herr, -herrä, -.herrä³⁵ = .kohtu|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ kohtunik, kohtumees, kohtuhärra; vallakohtun olliq vanast kohtumeheq, a liinan iks kohtuherräq vallakohtus olid vanasti kohtumehed, aga linnas ikka kohtuhärrad

kohus, .kohtu, kohust²³ 1. kohus (asutus); 2. kohus(tus)

kohutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kohut käima, protsessima; nakka-i ma timägaq kohutõlõma ei hakka ma temaga kohut käima

kohv', kohvi, .kohvi³⁷ kohv

.kohvri, -, -t¹ kohver

koi, -, -d⁵³ koi

koib, koiva, .koiba³² koib

koida|k, -gu, -kut¹³ hulkur, hulgus; taa olõ-i miiq külä inemine, taa om määnegiq koidak see pole meie küla inimene, see on mingi hulgus

.koidra, -, -t³ kooner

koidõrda|ma, -q, -⁸³ hulkuma, kolama

.koika, -, -t³ koiku

koin', koini, .koini³⁷ vulg suguühe

.koin'ma, .koiniq, koini⁶³ vulg suguühtes olema, seksima

.koinõlõma, koinõldaq, .koinõlõ⁸⁵ = korduv koin'ma

koir, koira, .koira³⁷ 1. üleannetu; koir poiss' üleannetu poiss; 2. = koirapini

koirapin|i, -i, -ni²⁶ isane koer; kas sa ostiq hindäle koirapini vai litapini? kas sa ostsid endale isase või emase koera?

koirasti|k, -gu, -kku³⁸ koerustükk

.koirus, -õ, -t⁹ vallatus, koerus

kok|k, -a, -ka³¹ kokk

kokko kokku

kokkohel|ü*, -ü, -lü²⁶ riim

kokko.hoitva, -, -t³ kokkuhoidlik, säästlik

kokkokõl|a*, -a, -la²⁶ harmoonia; kooskõla

kokkolep|eq, -pe, -et¹⁸ kokkulepe

kokko .pandma kokku panema; koostama

kokko.pandja, -, -t³ kokkupanija; koostaja

kokko.putmi|nõ, -sõ, st⁵ kokkupuude, kontakt

kokkotulõ|k', -gi, -kit¹³ kokkutulek

kokkovõtus, -(s)õ, -t¹¹ = kokkovõt|õq, -tõ, -õt¹⁸ kokkuvõte

ko|kos, -gosa, -gosat⁴ kogus, koomal olev, kokkukuuluv; üten om iks kogosamb elläq koos on ikka kogusam elada

ko|kos', -gosõ, -gost¹² kogus

kokr, kogrõ, .kokrõ⁴⁶ = kogõr = kogyr' koger

.koksama, koksadaq, .koksa⁷⁷ koksama

kokurg', -i, -it¹³ = kokõrd' küpsis, präänik

koku|tama, -taq, -da⁸² kogelema, kokutama

kokutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kokutama

kokõrd', -i, -it¹³ = kokurg'

kolahta|ma, -q, -⁸³ < kolahutma kolksatama

kolah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ tilgastama; piim om peris ärq kolahtunuq piim on päris tilgastanud

kolah(t)us, -õ, -t⁹ kolksatus

kolahu|tma, -taq, -da⁶² > kolahtama

kolask', -i, -it¹³ volask, mürakas, suur olend

.koldi|nõ = .koldõ|nõ, -dsõ, -st⁵ auklik; koldinõ tii auklik tee

kolgi|ts, -dsa, -tsat¹³ lõuguti, tööriist linavarte murdmiseks

kolgõq I, .kolkmõ, kolgõnd¹⁶ kolge, ropsitud linapeo

kolgõq II, .kolkõ, kolgõt¹⁸ = kolõp' kolge, kõhn pikk inimene

kol|i, -i, -li²⁶ koli

kolista|ma, -q, -⁸³ kolistama

kolis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kolisema

kolk, kolga, .kolka³¹ nurk; maakoht, kant; kolgas

kolk', kolgi, .kolki³⁷ kolk, veoriista osa (trengide kinnitamiseks)

.kolk'ma, .kolkiq, kolgi⁶³ lina lõugutama; kolkima, peksma

kolksahta|ma, -q, -⁸³ kolksatama

kolksah(t)us, -õ, -t⁹ kolksatus

.kolksna, -, -t³ kolksumine, kolin

.kolku|ma, -daq, -⁸⁰ siledaks muutuma, kuluma; seo kolkunuq viiligaq olõ-i midägiq tetäq selle siledaks kulunud viiliga pole midagi teha

.kollama, kolladaq, .kolla⁷⁷ kolama; kolistama

kol|lin, -ina, -inat⁴ kolin

kollõ, -, -t¹⁴ kole; külh ma näi kollõt und küll ma nägin koledat und

kollõq, .koldõ, kollõt¹⁹ 1. kolle; ahjuvõlv; 2. (kaabu, kausi, heinakuhja) äär; leivakoorik, -kannikas; leeväkoldõgõnõ leivakooruke

kollõ|ts', -dsi, -tsit¹³ kolledž

kolm, kolmõ, .kolmõ³⁵ < kolq kolm

kolmahaava = kolmahalt = kolmaha(v)va vanasti

kolmaha(v)va|nõ, -dsõ, -st⁷ vanaaegne

kolmandi|k, -gu, -kku³⁸ = kolmasjago kolmandik

kolma|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ kolmapäev

kolma|s, -nda, -ndat⁴ kolmas

kolma|sjago, -ndajao, -ndatjako²⁷ = kolmandik

kolmassõ|nõ†, -dsõ, -st⁵ kaheaastane

kolmi|k, -gu, -kut¹³ = kolmikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kolmik; kolmikõsõq veleq kolmikvennad

kolm|jalg, -jala, -.jalga³³ 1. kolme jalaga leivaküna; 2. kerilaua alus

kolmkümmend, kolmõ.kümne, .kolmõkümmend¹⁷ kolmkümmend

kolmsada, kolmõsaa, .kolmõsata²⁹ kolmsada

kolmtõist(kümme(nd)), kolmõtõist(.kümne), .kolmõtõist(kümmend)¹⁷ kolmteist

kolmõgese = kolmõ.keske = kolmõ.kõisi

kolmõkuninga|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ kolmekuningapäev, 6. jaanuar

kolmõ.kõisi = kolmõ.kõistõ = kolmõgese = kolmõ.keske kolmekesi

ko|l'o, -l'o, -ll'o²⁶ 1. kolu (nt veskil, kohvimasinal); rüäq lastasõq kivikoll'o rukkiterad lastakse veskikolusse; 2. kolju, pealuu; pea(kolu), peanupp; võtaq uma pääkol'o iist ärq, ma ei näeq kinno võta oma pea(kolu) eest ära, ma ei näe kino; 3. ijäkol'o kevadine veel sulamata jää, jääkohr

kolotka, -, -t³ 1. puuking; 2. puuklots

kolq, kolmõ, .kolmõ³⁵ > kolm

kolõ|p', -bi, -pit¹³ = kolgõq [II] kolge, kõhn pikk inimene

kombõrda|ma, -q, -⁸³ > pükerdämä, > tokõrdama, > tutõrdama

komikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = komila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ komi (komi rahvusest isik)

ko'mmandri, -, -t¹ komandör

ko'mmu|nism', -nismi, -.nismi³⁷ kommunism

ko'mmu|nist', -nisti, -.nisti³⁷ kommunist

ko'mmõn|taar', -taari, -.taari³⁷ kommentaar

ko'mmõn.taatri, -, -t¹ = ko'mmõntii:rjä, -, -t³ kommentaator

kommõq, .kombõ, kommõt¹⁹ = kummõq komme; tava, traditsioon

ko(h)n = koh(n) < konh, < konnõs, < kos kus

konar(l)iga|nõ, -dsõ, -st⁵ = konari|k, -gu, -kku³⁸ = kunar(l)iganõ konarlik

kond, konnu, .kondu³⁶ = kund kehv maa; kõnd; jõeäärne heinamaa; lats' läts' kar'agaq kondu laps läks karjaga jõeäärsele heinamaale

.ko(h)ngiq = .kohkiq < .koskiq kuskil

konh > ko(h)n

konks', konksi, .konksi³⁷ > ts'ank [1.]

konksi(h)n > ts'angu(h)n [1.]

konnõs > ko(h)n

kon'o|tama, -taq, -da⁸² konutama

ko'nstaabli, -, -t¹ konstaabel

ko'nt|roll', -rolli, -.rolli³⁷ kontroll

ko'nt|.rol'ma, -.rolliq, -rolli⁶³ kontrollima

ko'n|tsõrt', -tsõrdi, -.tsõrti³⁷ kontsert

ko'nvõ|rents', -rendsi, -.rentsi³⁷ konverents

koobakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ 1. käblik (lind); 2. kartulikoobas

kooba|tama, -taq, -da⁸² katsuma, kobama

kooba|vaht', -vahi, -.vahti³⁶ = .putkavaht' sõim tölplane, lollike, tobuke

koobi|ts, -dsa, -tsat¹³ tööriist vilja lükkamiseks

koobi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kraapima; (vilja vms) lükkama; koobidsi peräq kokko kraapisin riismed (jäänused) kokku

koobõrda|ma, -q, -⁸³ koperdama; hulkuma

koobõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv koobõrdama

koodi|tama, -taq, -da⁸² reht peksma

Koodi|täheq, m -.tähti, -.tähti³⁴ Orion (tähtkuju)

koodsi|päiv†, -päävä, -.päivä³⁵ jõululaupäev, 24. detsember

koogualo|nõ, -dsõ, -st⁷ = koogu|hirs', -hirre, -hirt⁴⁹ = koogualonõ murispuu

koogu(h)n kookus

koogu|raud, -ravva, -.rauda³³ tööriist toornaha töötlemiseks; kooguravvagaq koogutõdas vägipestüt nahka k-ga töödeldakse toornahka

koogu|tama, -taq, -da⁸² toornahka töötlema

kooli|lats', -latsõ, -last³⁹ koolilaps, õpilane

koolili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ õpilane, koolilaps; leerilaps

koolima|ja, -ja, -ia²⁸ koolimaja

koolioppaja < kooliopõtaja, -, -t³ (kooli)õpetaja

kooli|tama, -taq, -da⁸² koolitama, harima

koolitar|õ, -õ, -rõ²⁴ klassiruum; koolimaja

koolitus, -õ, -t⁹ haridus; koolitus; alg-, põhi-, kesk-, korgõkoolitus alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidus

koolivaheq, .vaihõ e .vahjõ, vahet e vaiht¹⁹ koolivaheaeg

kooluper|ä, -ä, -rä²⁴ (juurtega maast üleskistud puust) löögiriist, sõjanui

koolupiira|k, -gu, -kut¹³ surmahaiguse põdeja, surmale määratu, surmalaps

kool(n)uq, -, -t² = kuu:l(n)uq surnu

koolussi(h)n = kassikoolussi(h)n = kõtt'koolussi(h)n poolärkvel, poolunes

koolõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ hinge vaakuma, suremas olema

koolõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ langetõbe põdema

koolõ|tama, -taq, -da⁸² suretama

koomi|ts, -dsa, -tsat¹³ = kobrits = koonits varjualune; koomidsa all saisvaq riiq-rattaq varjualuses seisavad reed-vankrid

koomusk', -i, -it¹³ vigur

koomuskite|kij, -gijä, -gijät⁴ viguritegija; kloun

koomõq, kuu:mõ, koomõt¹⁸ = kohmõq kõõm

koomõ|tama, -taq, -da⁸² = kohmõtama kõõmama

kooniq kuni

kooni|ts, -dsa, -tsat¹³ = kohnits = koomits

koon'o, -, -t² saamatu

koonõr', -i, -it⁴ kooner

koorahu|tma, -taq, -da⁶² korraks (rutuga) koorima; las maq ka koorahuda mynõ kardohka las ma koorin ka ruttu mõne kartuli

koori|k, -gu, -kut³⁸ koorik

koori|raud, -ravva, -.rauda³³ liimeister, koorimisraud

kooru|tama, -taq, -da⁸² kosutama, turgutama, põetama; sai vana hobõsõ, naksi tõist koorutama sain vana hobuse, hakkasin teist turgutama

koorõvat|t, -u, -tu³⁷ = vatukuu:r' vahukoor

koosa, -, -t² = koosõr' [1., 2.]

koosõr', -i, -it⁴ 1. kooserdaja; 2. nahatäis; 3. trump; käüq koosõr' vällä! käi trump välja!

koosõrus, -õ, -t⁹ = koosõr' [1., 2.]

koovikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ väikekoovitaja

koovi|t, -di, -tit¹³ = koovitaja, -, -t³ koovitaja (lind)

kopahta|ma, -q, -⁸³ < kopahu|tma, -taq, -da⁶² korraks koputama

kopakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ joogi- v leilivee kulp v väike kopsik; sannan visatas lõunat kopakõsõgaq saunas visatakse leili kopsikuga

kopi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = kopkas kopikas

ko|pin, -bina, -binat⁴ kobin

kopi|tama, -taq, -da⁸² kopitama

kopi|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ enesekoh kopitama

kopkas, .kopka, kopkast²² = kopik

.kopli, -, -t¹ koppel

kop|p, -a, -pa³¹ 1. kopp; kopsik; 2. kopp; ekskavaator

kop|p', -i, -pi³⁷ = lopp' mõlk

koppu|ma, -daq, -⁸⁰ kopitama; pangu-i ligõhit rõivit unikuhe, koppusõq ärq ära pane märgi riideid hunnikusse, lähevad kopitama

kops, kopsu, .kopsu³⁷ kops

kopsahta|ma, -q, -⁸³ kopsatama

kopsah(t)us, -õ, -st⁹ kopsatus

.kopsama, kopsadaq, .kopsa⁷⁷ kopsama

.kops'ma, .kopsiq, kopsi⁶³ kopsima

.kopsna, -, -t³ kopsimine

kopu|tama, -taq, -da⁸² koputama

koputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv koputama

kop|õq, -põ, -õt¹⁸ kopitus

kopõrda|ma, -q, -⁸³ koperdama

korahta|ma, -q, -⁸³ korraks korisema; kuulja koraht' ni oll'giq lännüq surija korises korra ja oligi läinud

kor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = korisõma korisema

kor'an|t', -di, -tit¹³ = kor'a|ts', -dsi, -tsit¹³ peko-pidustus

korba|tama, -taq, -da⁸² korbatama

korba|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ enesekoh korbatama

kordsõ|nõ, -dsõ, -st⁷ kortsuline

korgiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korgistõ(l)lõma = .korkõlõma = korduv korgistama

korgista|ma, -q, -⁸³ ülbitsema; uhkendama, uhkustama

korgistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korgiskõ(l)lõma

.korgu, -, -t¹ = .korgugõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = .korgu|nõ, -dsõ, -st⁵ = korunõ = ko(r)ruq kõrgune

.korgus, -õ, -t⁹ = korutus kõrgus; korgust võtma sirguma, kasvama

.korgõ, -, -t³ kõrge

.korgõhe = .korgõlõ = .korrõ(he) kõrgele

.korgõ|koolitus*, -koolitusõ, -tkoolitust⁹ kõrgem haridus, kõrgharidus

.korgõmbahe = .korgõmbalõ = .korgõmpa = korõmbahe = korõmbalõ kõrgemale

.korgõ(h)n = korõ(h)n kõrgel

koris|õma, -taq, -õ⁸⁷ = kora(ha)ma

.korjama, kor'adaq, .korja⁷⁷ korjama; koguma; kollektsioneerima

.korju|ma, -daq, -⁸⁰ korjuma

.korjus, -õ, -t⁹ 1. korje; kogu, kollektsioon; kogumine; mar'akorjus marjakorje; margikorjus margikogu, -kollektsioon, -kogumine; 2. varjualune; panõq hainaq maa pääle, neli tulpa pistü, katus pääle, saat hainakorjusõ pane heinad maha, neli posti püsti, katus peale, saad heinale varjualuse

kork', korgi, .korki³⁷ 1. kõrk, ülbe, uhke; korgi olõkigaq miis' kõrgi olekuga mees; 2. (pudeli)kork; (õnge)kork

.korkõlõma, korgõldaq, .korkõlõ⁸⁵ = korgiskõ(l)lõma

korm, kormu, .kormu³⁷ 1. kandam; puuk' lindas uma kormugaq kratt lendab oma kandamiga; 2. paadipära

kormi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = kormõndama koguma

kormus, -(s)õ, -t¹¹ seljakott

kormõnda|ma, -q, -⁸³ = kormitsõma

koro|.nits'ma, -.nitsiq, -nitsi⁶³ paastu rikkuma; ärq koronidsi hindä sõin paastu ajal keelatud toitu

.korpliga|nõ, -dsõ, -st⁵ krobeline

kor|rol', -oli, -olit⁴ ülemus; komandant; foogt

ko'rrup|ts'uu:n', -ts'ooni, -.ts'uu:ni³⁷ korruptsioon

korrõ, -, -t¹⁴ kore, kare

.korrõ(he) = .korgõhe

korrõk|tuur', -tuuri, -.tuuri³⁷ korrektuur

.korsna, -, -t³ korsten

.kortin, -a, -at⁴ = .kortna < .kortõr' korter

.kortli, -, -t¹ kortel

.kortna, -, -t³ = .kortin

korts, kordsu, .kortsu³⁷ korts

.kortõr', -i, -it⁴ > kortin

koru|nõ, -dsõ, -st⁷ = ko(r)ruq, .korru, korut¹⁸ = .korgu = .korgunõ

koru|t, -da, -tat¹³ (suur nelinurkne) noodaauk jääs

korutus, -õ, -t⁹ = .korgus

korv', korvi, .korvi³⁷ korv

korv'|pall', -palli, -.palli³⁷ korvpall

korõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ karedaks minema; ijä korõhus külmägaq jää läheb külmaga karedaks

korõl', -i, -it⁴ kõhn olend, vibalik; olõ-s söönüq miis', oll' üts' korõl' ei olnud turske mees, oli üks vibalik

korõmbahe = korõmbalõ = .korgõmbahe

korõ(h)n = .korgõ(h)n

kos > ko(h)n

kos'aes|ä, -ä, -sä²⁴ isamees

kos'a|poiss', -poisi, -.poissi³⁷ peiupoiss

kos'aq, m .kosjo, .kosjo⁴³ kosjad

kosila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ kosilane

kos|ima, -siq, -i⁵⁷ kosima

kosi|nõ, -dsõ, -st⁷ puukoorest; pois'kõsõl om kosinõ loodsikugõnõ poisil om puukoorest paadike

kosk', kosõ, .koskõ³⁴ (paks) puukoor

.koskiq > .ko(h)ngiq

.kosli, -, -t¹ = kossõlg märss

koslõ|p', -bi, -pit¹³ = kosma|k, -gu, -kut¹³ nahatäis; and' tälle üte kosmagu andis talle ühe nahatäie

ko|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ (seest tühi) kere; loks; ku autol motor' ja istmõq ärq varastõdasõq, jääs kos'o perrä kui autol mootor ja istmed ära varastatakse, jääb kere järgi; seo autokos'ogaq ma sõidagiq selle autoloksiga ma sõidangi

koss', kossi, .kossi³⁷ võrgust natt

kossõlg, -a, -at¹³ = .kosli

kost < .kuatsõst kust

kost', kosti, .kosti³⁷ (küla)kost

kostar', .kostra, kostard²² rukkiluste (umbrohi)

kosti|tama, -taq, -da⁸² kostitama

.kostkiq < .kostõgiq kuskilt

.kostma, .kostaq, kosta⁶¹ = 1. kostma, kuulduma; 2. vastama

.kostu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. üles sulama (ilma kuju muutmata); külmänüq maa kostus päävä pääle külmunud maa sulab päeva jooksul üles; külmänüq mõsu vai kapstapää tuut tarrõ, kostusõq ärq külmunud pesu või kapsapea tood tuppa, sulavad üles; 2. = .kostma [1.]; su jutt kostu-iq siiäq su jutt ei kosta siia

kostu|tama, -taq, -da⁸² (üles) sulatama; niisutama

.kostõgiq > .kostkiq

koti|nõgõl = koti|nõgyl' = koti|nõkl, -nõgla, .nõkla⁴⁵ kotinõel

ko't|lett', -leti, -letti³⁷ = .ko'tlõ|t', -di, -tti³⁸ kotlett, pihv

koto(h)n kodus

kotost kodunt

.kotsal > .kotsil

.kotsalt > .kotsilt

.kotsalõ > .kotsilõ

.kotsil = kottal kohal

.kotsilt = kottalt kohalt

.kotsilõ = kottalõ kohale; kohta; pää kotsilõ pea kohale; taa käü suq kotsilõ see käib sinu kohta

kot|t, -a, -ta³¹ kott (kota)

kot|t', -i, -ti³⁷ kott (koti)

kottal = .kotsil

kottalt = .kotsilt

kottalõ = .kotsilõ

kotta(h)n kohas

kotus, -(s)õ, -t¹¹ koht, paik

kotu(s)si(l)dõ kohati, paiguti; kotussidõ satas räüssä ja lummõ kohati sajab rahet ja lund

kotu(s)sõnim|i, -e, -me²⁴ kohanimi

kougi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ koogitsema, koukima

kraabahta|ma, -q, -⁸³ < kraabahu|tma, -taq, -da⁶² korraks kraapima

kraaba|tama, -taq, -da⁸² = kraabitsõma kaabitsema, kraapima

kraaba|ts', -dsi, -tsit¹³ = .kraapli

kraabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = kraabatama

kraag', krae, .kraagi³⁶ < krae krae

kraam', kraami, .kraami³⁷ kraam

.kraam'ma, .kraamiq, kraami⁶³ koristama, kraamima

kraan', kraani, .kraani³⁷ kraan

kraap', kraabi, .kraapi³⁷ loomade sugemise hari

.kraapli, -, -t¹ = kraabats' (kartulivõtmise) kaabits; linahari; es saaq kostki traktorit, võti kraapligaq kyik kardohkaq ärq ei saanud kuskilt traktorit, võtsin kaabitsaga kõik kartulid ära

.kraap'ma, .kraapiq, kraabi⁶³ kraapima, kaapima

kraapsahta|ma, -q, -⁸³ korraks kraapsama

.kraapsama, kraapsadaq, .kraapsa⁷⁷ kraapsama; lasku-i kassil näko kats'ki kraapsadaq! ära lase kassil nägu katki kraapsata!

.kraapõlõma, kraabõldaq, .kraapõlõ⁸⁵ = korduv .kraap'ma

.kraasli, -, -t¹ = .kratsli linapeo kupardamise vahend

.kraas'ma, .kraasiq, kraasi⁶³ = .kaars'ma (villa) kraasima

kraat', kraadi, .kraati³⁷ 1. kraad; 2. temperatuur

.kraat'ma, .kraatiq, kraadi⁶³ kraadima

kraav', kraavi, .kraavi³⁷ kraav

kraavi|nõ, -dsõ, -st⁷ kraave täis

krabista|ma, -q, -⁸³ krabistama

krabistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv krabistama

krabis|õma, -taq, -õ⁸⁷ krabisema

kr'a|bo, -o, -po²⁷ = kr'amo = kräbo puru

kr'abo|nõ, -dsõ, -st⁷ väike

krae, -, -d² > kraag'

krahv', krahvi, .krahvi³⁷ krahv

krall', kralli, .kralli³⁷ hrl m 1. helmes; pand kralliq kaala paneb helmed kaela; 2. küüs; kagos tihkõ naistõrahvas, lei kralliq sisse vaat kus tige naisterahvas, lõi küüned sisse

kramm', krammi, .krammi³⁷ kriimustus; kässi pääl olliq krammiq käte peal olid kriimustused

kr'am|o, -o, -mo²⁶ = kr'abo = kräbo

kramp', krambi, .krampi³⁷ 1. kramp; 2. kramp (sulgemisvahend)

kramp'|hirs', -hirre, -hirt⁴⁹ ülemine palgikord

.krampsama, krampsadaq, .krampsa⁷⁷ krahmama, kahmama

kra|n'a, -n'a, -nn'a²⁶ järeleandmatu

.kr'anglõma, kr'angõldaq, .kr'anglõ⁷⁸ kräunuma

.kran'ma, .kranniq, kranni⁶³ jonnima

krants', krandsi, .krantsi³⁷ 1. krants (koer); 2. pärg; jaanipäävä pantiq eläjile reboraigõst vai ossõst krandsiq kaala jaanipäeval pandi loomadele karukoldadest või okstest pärjad kaela

krants'|kaal, -kaala, -.kaala³⁰ valge kaelus (hrl koeral); krants'kaalagaq pini valge kaelusega koer

krants'nuk|k, -a, -ka³¹ = krants'|nulk, -nulga, -.nulka³¹ ristnurk

krapa|ts, -dsi, -tsit¹³ = kratsak

kra|pin, -bina, -binat⁴ krabin

krap|p', -i, -pi³⁷ lehmakell

krapsahta|ma, -q, -⁸³ krapsatama

krapsah(t)us, -õ, -t⁹ krapsatus

.krapsama, krapsadaq, .krapsa⁷⁷ krapsama; läts' pidolõ tütrikkõ krapsama, ku nuka takan kätte sai, sys iks veidükese vändsüt' läks peole tüdrukuid krapsama, kui nurga taga kätte sai, siis ikka veidike väntsutas

krapõ, -, -t¹⁴ kräbe, kare

.kras'ma, .krassiq, krassi⁶³ kiusama, jonnima

krass', krassi, .krassi³⁷ tüli; jonn; tä om naabrigaq krassi pääl ta on naabriga tülis; tä aja v vidä muqka krassi ta jonnib minuga, ajab kiusu

krassa|k, -gu, -kut¹³ = krassimii:s'

krassa|t', -di, -tit¹³ lõbusõit

krassa|tama, -taq, -da⁸² taga ajama, hullama; latsõq krassatasõq lapsed hullavad

krassi|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = krassak vihamees; tülinorija; lepüq uma krassimehegaq ärq! lepi oma vihamehega ära!

kratsa|k, -gu, -kut¹³ = krapats' kärmas

.kratsli, -, -t¹ = .kraasli = krats'o < kreevel' linapeo kupardamise vahend

.krats'ma, .kratsiq, kratsi⁶³ kratsima, sügama; nüüt hengväq inemiseq, perst krats'vaq kabõhidsõq nüüd inimesed hinge tõmbavad, neiud tagumikku kratsivad (paroodia kirikulaulu sõnadele)

krats'o, -, -t² = .krats'li

kreesa|tama, -taq, -da⁸² norima

kreevel', -i, -it⁴ > .kratsli

kreo, -, -d² = kräo > kryn'o

kridsistä|mä, -q, -⁸³ krigistama

krihv', krihvi, .krihvi³⁷ krihv (hobuseraual; kitarrikaelal)

krihva, -, -t² = .krihvli [2.] jonnakas; oll' üts' krihva vanamutt' oli üks jonnakas vanamutt

.krihvama, krihvadaq, .krihva⁷⁷ narrima

.krihvli, -, -t¹ 1. krihvel; 2. = krihva

kriidsu|tama, -taq, -da⁸² = kräädsütämä kriuksutama, krigistama

krii:k', kreegi, krii:ki³⁷ = rii:k' kreek, kreegipuu

krii:klä|ne, -(d)se, -st⁵ kreeklane

kriim, kriimo, .kriimo³⁷ kriim; raas; panni kriimu võidu kah leevä pääle panin raasu võid ka leiva peale

.kriimama, kriimadaq, .kriima⁷⁷ kriimustama; kriimas' mõtsan seere ärq kriimustas metsas sääre ära

kriimi|k, -gu, -kut¹³ = .kriimliga|nõ, -dsõ, -st⁵ kriimuline

kriimo, -, -t² kriim, määrdunud, must; tull' sannast kriimo näogaq tuli saunast musta näoga

kriips, kriipso, .kriipso³⁷ kriips

.kriipsama, kriipsadaq, .kriipsa⁷⁷ korraks kriimustama

.kriipsliga|nõ, -dsõ, -st⁵ kriipse täis

.kriips'ma, .kriipsiq, kriipsi⁶³ kriimustama

kriis', kriisi, .kriisi³⁷ 1. = krill'; 2. kriis

kriit', kriidi, .kriiti³⁷ kriit

krill', krilli, .krilli³⁷ = kriis' [1.] = kryll' [2.] jonn, kius; krilli ajama kiusu ajama, jonnima

.krillõlõma, krillõldaq, .krillõlõ⁸⁵ = .kryllõlõma kiuslema

.kril'ma, .krilliq, krilli⁶³ = .kryl'ma jonnima, kiusama; vihane olema; kikas krill' ja korjas purukõisi, näüs kas taplõma ka tulõ kukk on vihane ja korjab purukesi, eks näe kas taplema ka tuleb

.krimpli, -, -t¹ krempel

krimpsu(h)n krimpsus, kortsus

kri|pin, -binä, -binät⁴ kribin

.krissi kissi; tymbas silmäq krissi tõmbab silmad kissi

krissi(h)n kissis

kristusõkal|a, -a, -la²⁸ lestakala

.kritsli, -, -t¹ puhastamisvarb

kriudsahta|ma, -q, -⁸³ kriuksatama

kriudsah(t)us, -õ, -t⁹ kriuksatus

kriuga|tama, -taq, -da⁸² = kriuhkatama riukaid tegema

kriuhk, kriuha, .kriuhka³² riugas

kriuhka, -, -t² riukaline

kriuhka|tama, -taq, -da⁸² = kriugatama

.kriutsma, .kriutsuq, kriudsu⁶⁴ kriuksuma; ku kuiv rattarumm kriuts, panõq kunn sisse! kui kuiv rattarumm kriuksub, pane konn sisse!

krobahtu|ma, -daq, -⁸⁴ käkra kuivama

kroba|k, -gu, -kut¹³ käkra kuivanud

kroba|nõ, -dsõ, -st⁷ krobeline, ebatasane

krobask', -i, -it¹³ = krobõsk' kõhn, kuivetu olend, kõrend

krobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ krobisema, krabisema

krobõsk', -i, -it¹³ = krobask'

krogis|õma, -taq, -õ⁸⁷ krudisema

kromp, kromba, .krompa³¹ 1. sõim (sõime); kromp om hobõsõl ja lehmäl, kohe hain sisse pandas sõim on hobusel ja lehmal, kuhu hein sisse pannakse; 2. aganik

kronga|tama = krongo|tama, -taq, -da⁸² = .kronksma = kronksutama = krungitsõma ronga häälitsemise kohta

kronks, kronksu, .kronksu³⁷ ronk

.kronksma, .kronksuq, kronksu⁶⁴ = krongatama

.kronksu = .krunksi konksu, kõverasse

kronksu(h)n = krunksi(h)n konksus, kõveras

kronksu|tama, -taq, -da⁸² = krongatama

.kro|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ = krun'o = kryn'o kronu

kron'o|tama, -taq, -da⁸² kehvaks jääma

krooba|tama, -taq, -da⁸² paatuma

krooba|ts', -dsi, -tsit¹³ voolimisriist

kroogo, -, -t² vigurimees

krooksahta|ma, -q, -⁸³ korraks krooksuma

krooksahus, -õ, -t⁹ krooksatus

kroomi|ts, -dsa, -tsat¹³ aganik

kroonu, -, -t¹ kroonu

kroosikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ tass; tops; kruusike

kroosi|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ kruusitäis; tassitäis

kro|pin, -bina, -binat⁴ krobin, krabin

kross', krossi, .krossi³⁷ kross (rahaühik)

krumbi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ krõmpsutama, sööma; hopõn' krumbitsõs haina hobune krõmpsutab heina

krummu|tama, -taq, -da⁸² kerjama

krunds'u|tama, -taq, -da⁸² = kruts'utama = runds'utama kortsutama

krungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = krungu|tama, -taq, -da⁸² = .krunkama, krungadaq, .krunka⁷⁷ = krongatama ronga häälitsuse kohta

.krunko = .krunksi = .kronksu konksu, kõverasse

krunksi(h)n = kronksu(h)n konksus, kõveras

kru|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ = kron'o = kryn'o kronu

krunts', krundsi, .kruntsi³⁷ = kruts' korts

.krunts'ma, .kruntsiq, krundsi⁶³ = krunds'utama = runds'utama = .runts'ma = ründsütämä kortsutama

.krunts'u|ma, -daq, -⁸⁰ = .kruts'uma = .runts'uma = .rüntsümä kortsuma; väsima, kurnatud, räsitud saama; prunts' um krunts'unuq seelik on kortsunud

kru|põn', -bõna, -bõnat⁴ kartuli-kruubi puder

kruts', krutsi, .krutsi³⁷ = krunts'

.kruts'ki, -, -t¹ vigur, riugas, krutski

.kruts'ki|nõ, -dsõ, -st⁵ riukaline

.kruts'ma, .krutsiq, krutsi⁶³ kiusama

.kruts'u|ma, -daq, -⁸⁰ = .krunts'uma

.kruts'u|tama, -taq, -da⁸² = krunds'utama

kruudili|nõ, = kruuduli|nõ = kruudõli|nõ, -dsõ, -st⁵ ruuduline

.kruu:ksma, .kruu:ksuq, krooksu⁶⁴ krooksuma

kruu:m', kroomi, kruu:mi³⁷ kroom

kruu:n', krooni, .kruu:ni³⁷ 1. pärg; kroon; (puu) võra; 2. kroon (rahaühik)

kruu:n'ma, kruu:niq, krooni⁶³ kroonima

kruup, kruuba, .kruupa³¹ kruup

kruu:s', kroosi, kruu:si³⁷ kruus; tass

kruus(s), kruusa, .kruu(s)sa³¹ = pruus(s) (poolmetsik) pirn, pirnipuu

kruu:skama, kroosadaq, kruu:ska⁷⁷ norskama

.kruus(t)li, -, -t¹ = .ruus(t)li kanepitamp; kanõbisiimneq tambidiq ärq, tetti kruuslit, hää luidsagaq süümise värk' oll' kanepiseemned tambiti ära, tehti kanepitampi, hea lusikaga söömise värk oli

kruut, kruudu, .kruutu³⁷ = kruut', kruudi, .kruuti³⁷ ruut

.kruut'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ ruuduline

kruu:v'ma, kruu:viq, kroovi⁶³ kroovima; inne püüdli tegemist kroovitas vili ärq enne püüli tegemist kroovitakse vili ära

.kruv'ma, .kruvviq, kruvvi⁶³ kruvima

kruvv', kruvvi, .kruvvi³⁷ kruvi

krõbah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = krõbõh(t)uma krõbedaks muutuma, krõbestuma; kuivetuma; mõsu krõbahtus külmä käen ärq pesu muutub külma käes krõbedaks

krõ|ba(ha)ma, -badaq e -paq, -baha e -pa⁸⁸ = krõbis|õma, -taq, -õ⁸⁷ krõbisema

krõbista|ma, -q, -⁸³ krõbistama

krõbistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv krõbistama

krõ|bu, -bu, -pu²⁶ puru

krõ(õ)busk, -a, -at¹³ kuivik

krõbõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = krõbah(t)uma

krõ|dsi, -dsi, -tsi²⁶ > kryn'o

krõhv', krõhvi, .krõhvi³⁷ kius

krõhva, -, -t² kõhn inetu naine, krõhva

krõhvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ sügama

krõim, krõima, .krõima³¹ 1. kius; 2. veski osa

krõima, -, -t² tigetseja, tülinorija

.krõimama, krõimadaq, .krõima⁷⁷ 1. tigetsema, tüli norima, kiusama; 2. kriimustama

krõima|nõ, -dsõ, -st⁷ kiuslik, tige

.krõimõlõma, krõimõldaq, .krõimõlõ⁸⁵ = korduv .krõimama

krõka|ts', -dsi, -tsit¹³ krigisev voodi

krõ|kin, -gina, -ginat⁴ krõgin

krõks', krõksi, .krõksi³⁷ > kryn'o

krõksah|(t)ama, -taq, -(t)a⁸³ krõksatama

.krõksma, .krõksuq, krõksu⁶⁴ krõksuma, prõksuma

.krõks'na, -, -t³ krõksumine, krõbin; sei niguq krõksna sõi nii et krõbises

krõpa|tama, -taq, -da⁸² krõbistama

krõ|pin, -bina, -binat⁴ krõbin

krõps', krõpsi, .krõpsi³⁷ 1. krõps; 2. suguühe, seks; tütrik oll' inneaigo krõpsi saanuq tüdruk oli enneaegu armatsenud

krõpsahta|ma, -q, -⁸³ krõpsatama

krõpsahtu|ma, -daq, -⁸⁴ korraks krõpsuma

krõpsah(t)us, -õ, -t⁹ krõpsatus

krõpsi|tama, -taq, -da⁸² krõbistama

krõpsitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv krõpsitama

.krõps'ma, .krõpsiq, krõpsi⁶³ 1. suguühtes olema, armatsema, seksima; 2. krõbistama

krõpõ, -, -t¹⁴ krõbe

krõpõ|külm*, -külmä, -.külmä³⁵ sügavkülm

krõss', krõssi, .krõssi³⁷ = krõõba|ts', -dsi, -tsit¹³ = krynks'

krõõbi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kaapima

krõõdsa|tama, -taq, -da⁸² (nüri saega) saagima

krõõn'o, -, -t² = kryn'o

krä|bo, -o, -po²⁷ = kräm|o, -o, -mo²⁶ = kr'amo = kr'abo puru

kräo, -, -d² = kreo > kryn'o

kräpästü, -, -t¹ kindlus

kräädsü|tämä, -täq, -dä, ⁸² = kriidsutama kriuksutama, krigistama

kröömeq, krüü:me, kröömet¹⁸ raas

krü'sän|tem', -temi, -.temmi³⁸ = krü'sän|tii:m', -teemi, -tii:mi³⁷ > märdiruu:s'

krygista|ma, -q, -⁸³ krõgistama

krygis|õma, -taq, -õ⁸⁷ krõgisema

kryll', krylli, .krylli³⁷ 1. > kryn'o; 2. = krill' jonn, kius; krylli ajama kiusu ajama, jonnima

.kryllõlõma, kryllõldaq, .kryllõlõ⁸⁵ = .krillõlõma kiuslema

.kryl'ma, .krylliq, krylli⁶³ = .kril'ma jonnima, kiusama; vihane olema

krymm', krymmi, .krymmi³⁷ = krynks' [2.] kuivetu vana inimene v loom; kulunud terariist; vanamehekrymm' vanamehekrõbi; väidsekrymmikõnõ väike nüri nuga

krymmõ, -, -t¹⁴ käre, terav, äge

.krymps'ma, .krympsiq, krympsi⁶⁴ krõmpsutama

.kryngli, -, -t¹ kringel

.kryngli|lill', -lilli, -.lilli³⁷ saialill

krynks', krynksi, .krynksi³⁷ = krõss' 1. kõverus; myni sort' tsiko om krynksi nynagaq mõni sort sigu on kõvera ninaga; 2. = krymm'

.krynksi kõverasse

krynksi(h)n kõveras

kry|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ = krynts', kryndsi, .kryntsi³⁷ = kron'o = krun'o = krõõn'o = kryyn' < kreo, < krõdsi, < krõks', < kräo, < kryll' [1.], < kõll' kronu

.kry's|tal', -tali, -.talli³⁸ kristall

kryygama, krõõadaq, kryyga⁷⁷ rögisema

kryyksma, kryyksuq, krõõksu⁶⁴ kõõksuma

kryyn', krõõni, kryyni³⁷ = kryn'o

kryys', krõõsi, kryysi³⁷ kalapüügivahend; krõõsiq pantiq ujja havvõ püüdäq k-d pandi ojja hauepüüdmiseks

kryytsa, -, -t³ kena, nägus; egaq hätä ei olõq, õigõq kryytsa tütrik pole viga, päris kena tüdruk

ku(q) kui

kua(s), kumma e kuvva, .kumba kes; kumb; üts' võtt' väidse, tõõnõ kirvõ, näüs, kuas kuvva ärq tapp üks võttis noa, teine kirve, näis, kumb kumma ära tapab

.kuagiq keegi, kumbki

.kuandus*, -õ, -t⁹ < tüü:stüs tööstus; kerge-, rassõ-, juusto-, metallikuandus kerge-, raske-, juustu-, metallitööstus

.kuatsõst > kost

kuba|k, -gu, -kut¹³ tuust

kubija|s, -, -st¹⁵ kubjas

kubinallaq kubinal; tarõ om kubinallaq kärbläisi täüs' tuba on kubinal kärbseid täis

kubis|õma, -taq, -õ⁸⁷ 1. kubisema; 2. tasa, sosinal rääkima; kuuli külh, et nääq kubisiq sääl, es tiiäq, et nääq minno kynõliq kuulsin küll, et nad seal tasakesi rääkisid, ei teadnud, et nad minust rääkisid

kubli|k, -gu, -kut¹³ 1. kuupsüld; puid mõõdõti kublikugaq, kublik om säidse jalga kyigipäidi puid mõõdeti kublikuga, kublik on seitse jalga igat pidi; 2. > kupõts'

ku|bo I, -bo, -po²⁶ pugu

kubo II, kuu:, kupo²⁷ kubu

kubra|leht', -lehe, -.lehte³⁴ kobruleht

kubõhi|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = kubõq

kubõl, kubla, .kupla⁴⁷ = kubyl' = kupl kubel

kubõlliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kubylliganõ = .kupliganõ kuplas

kubõ|q, -mõ, -nd¹⁶ = kubõhinõ = kubõrm = kupõ = kupõm' kube

kubõrda|ma, -q, -⁸³ krookima

kubõrliga|nõ, -dsõ, -st⁵ krobeline

kubõrli|k, -gu, -kku³⁸ krobelisevõitu

kubõrm, -a, -at¹³ = kubõq

kubõruisi köötsus

kubyl', kubla, .kupla⁴⁷ = kubõl

kubylliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kubõlliganõ

ku|dama, -taq, -a⁵⁹ kuduma

kudima, kutiq, kudi⁵⁷ peksma

kudista|ma, -q, -⁸³ = kudis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kudistama, kudrutama

kudrika|nõ, -dsõ, -st⁵ = kudõrliganõ krobeline

kudri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ siblima

kudu, koe, kutu²⁷ kudemine, kude

kuduhu|ma, -daq, -⁸⁴ habrastuma

kudõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ = kudõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ kudema

kudõrliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kudrikanõ krobeline

kugra|ts', -dsi, -tsit¹³ küürakas

kugõri|k, -gu, -kku³⁸ kägar, kägarik

kuh'a(h)n kuhjas

kuhi, kuh'a, .kuhja⁴⁴ kuhi

kuhi|k, -gu, -kut¹³ kuhik, mühk

kuhili|k, -gu, -kku³⁸ kuhi, kuhelik

.kuhmuisi salaja; pois'kõsõn proovõ kuhmuisi laulõ kirotaq poisikesena proovisin salaja luuletusi kirjutada

kuht', kuhti, .kuhti³⁷ jakk; jope

.kuhts|õq, m -idõ, -it¹⁸ nimmed

kukar', .kukra, kukard²³ kupar

kukõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ kukkuma

kui(s) kuidas

kuiga|ts', -dsi, -tsit¹³ = kuigõs pikk kõhn inimene, volask

.kuigiq = .kuikiq 1. kuigi; 2. kuidagi

.kuigimuu:du = .kuikimuu:du kuidagimoodi

.kuigõlõma, kuigõldaq, .kuigõlõ⁸⁵ halama

kuigõs, -(s)õ, -t¹¹ = kuigats' pikk kõhn inimene, volask

.kuikiq = .kuigiq

.kuikimuu:du = .kuigimuu:du

.kuikipall'o kuigipalju

.kuikivõrd kuigivõrd

kui(s)muu:du kuidasmoodi

kuio|ma, -daq, -⁷¹ kuivama

kuiv, kuiva, .kuiva³⁵ kuiv; kuivus

kuivali|k, -gu, -kku³⁸ = kuivõlik kuivavõitu

kuivalt kuivalt

.kuivama, kuivadaq, .kuiva⁷⁷ kuivatama

.kuivja|nõ = .kuivja|s, -dsõ, -st⁵ kõhn, kuivetu

.kuivus, -õ, -t⁹ kuivati; vei vilä kuivustõ viisin vilja kuivatisse

kuivõli|k, -gu, -kku³⁸ = kuivalik

ku|jo, -jo, -jjo e -io²⁶ kuju; skulptuur

kujora|koi*, -goja, -gojat⁴ = kujotekij* kujur, skulptor

kujo|tama, -taq, -da⁸² kujutama

kujote|kij*, -gijä, -gijät⁴ = kujorakoi*

kuka, -, -t² lombakas

kukah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ ümber minema

kuka|nõ, -dsõ, -st⁷ = kukõnõ käbirikas

kuka|ts', -dsi, -tsit¹³ vigane pink v laud, laua- v pingiloks; veegeq seo kukats' vällä ja ots'kõq tõõnõ laud! viige see laualoks välja ja otsige teine laud!

kukil kukil

kukilõ kukile

kuk|k, -u, -ku³⁷ < kunn' [4.] käbi; kuusõ-, pedäjäkukk kuuse-, männikäbi

kuk|k', -i, -ki³⁷ vagu

kuk|kama, -adaq, -ka⁷⁷ 1. (ümber) lükkama; miä sa naist puiõst ütsi nõstat, kukkaq no regi ümbre! mis sa neist puudest ühekaupa tõstad, lükka regi ümber!; 2. lonkama

kuk|kõlõma, -õldaq, -kõlõ⁸⁵ hüpeldes liikuma

.kukla|nõ, -(d)sõ, -st⁷ sipelgas

.kukli, -, -t¹ = .kukli|k, -gu, -kku³⁸ = kukõlik kukkel

.kukma, kukkuq, kuku⁶⁴ = kukutama [2.] = .kuukma kukkuma (käo kohta); kägo kukk kägu kukub

.kukro, -, -t¹ kukal

kuksin, -a, -at⁴ kann

kukukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ hellitl kullake, (kuku)paike

kukumun|a, -a, -na²⁸ pesamuna; hellik

kuku|nõ, -dsõ, -st⁷ hea, pai, kuku

kuku|tama, -taq, -da⁸² 1. kavatsema, lubama; kukutas liina minekit kavatseb, lubab linna minna; 2. = .kukma; 3. hellitama

kukutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ hüpitama

kukutätä, -, -t² taevaisa, ilmataat, jumal; äike; kukutätä tümistäs äike müristab

kukõli|k, -gu, -kku³⁸ = .kuklik

kukõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = kukanõ

kukõrda|ma, -q, -⁸³ veeretama

kukõr|pauds', -paudsi, -.paudsi³⁷ = kukõr|paun, -pauna, -.pauna³⁰ = kukõrpää, -, -d⁵⁰ = kukõr|tauds', -taudsi, -.taudsi³⁷ = kukõr|till', -tilli, -.tilli³⁷ = kukõr|tuuds', -tuudsi, -.tuudsi³⁷ = ukõrpauds' = ukõrtauds' kukerpall

kukõrus, -õ, -t⁹ pööre; tsyyr' tekk' üte kukõrusõ ratas tegi ühe pöörde

kukõ.sälgä kukile

kukõsä(l)lä(h)n kukil

kula|k, -gu, -kut¹³ rusikas

kul'assillaq pikali, lamamas

kul'assillõ pikali, lamama

kul'a|tama, -taq, -da⁸² 1. lõbutsema; 2. lamama, lebama, puhkama; viisi ei tüüd tetäq, kul'atas pääle sängün ei viitsi tööd teha, muudkui lebab voodis

kulatsk', -i, -it¹³ suhkrusai

kuld, kulla, .kulda³² kuld

.kuldama, kulladaq, .kulda⁷⁷ = kullatama kuldama

kuldi|tama, -taq, -da⁸² (siga) paaritama; liiderdama; läts', kuradi rõibõq, kulditama jälkiq läks, kuradi raisk, liiderdama jälle

kuldnok|k, -a, -ka³¹ kuldnokk

.kuld|nõ, -sõ, -sõt⁶ = kullanõ

kulla.kandja, -, -t³ nimetissõrmest lugedes kolmas sõrm, nimetu sõrm, nimetamats

kullakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kullake, kallis, armas

kulla|nõ, -dsõ, -st⁷ = .kuldnõ kuldne

kulla|tama, -taq, -da⁸² = .kuldama kuldama

kull'a|tama, -taq, -da⁸² (liialt) hellitama

kulliskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kullõskõ(l)lõma korduv kuulama; järele kuulama

kull'us, -(s)õ, -t¹¹ kuljus

kull'ussi(h)n ärkvel

.kullõma, kullõldaq, .kullõ⁷⁸ kuulama

kullõr'kuk|k < kullõskuk|k, -u, -ku³⁷ kullerkupp

kullõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kulliskõ(l)lõma: naabrimutil olõ-i midägiq tetäq, sys kullõskõlõs, miä miiq puul tetäs et naabrimutil pole midagi teha, siis ta pidevalt kuulab, mis meie pool tehakse

kulm, kulmu, .kulmu³⁷ kulm

kulp', kulbi, .kulpi³⁷ kulp

kult', kuldi, .kulti³⁷ kult

ku'lti.vaatri, -, -t¹ kultivaator

ku'lti|vii:r'mä, -vii:riq, -veeri⁶³ kultiveerima

kul|tuur', -tuuri, -.tuuri³⁷ kultuur

kul|u, -u, -lu²⁶ 1. kulu, mullune rohi; 2. kulu, kulutus

ku|l'u, -l'u, -ll'u²⁶ < kalkun' kalkun

kul|uma, -luq, -u⁷⁰ = kulunõma kuluma

kulu|nõ, -dsõ, -st⁷ kulune

kulu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = kuluma < kuluvama

kulupää, -, -d⁵⁰ hallpea

kul'upää, -, -d⁵⁰ kiilaspea

kulu|tama, -taq, -da⁸² kulutama

kulu|vama, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ > kulunõma

kuluv|aq, m -idõ, -it⁴ teksad

kulõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ luituma, koltuma; kuluma

kulõja|nõ, -dsõ, -st⁵ luitunud, koltunud

kulõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ kuluma

kulõ|tama, -taq, -da⁸² kolletama

kumahtu|ma, -daq, -⁸⁴ komistama

kuma|k, -gu, -kut¹³ 1. hoop; 2. puuvillane (hrl punane) märkniit rõivaste ja linikute väljaõmblemiseks

kum|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha⁸⁸ 1. kumama; 2. kajama

kumamiisi ähmaselt; ma kumamiisi mälehtä ma mäletan ähmaselt; mul lei jo kumamiisi mul lõi juba ähmaseks, st hakkan juba pisut purju jääma

kumarda|ma, -q, -⁸³ kummardama

kumardõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kummardama; koogutama

kumarihe = kumarillõ

kumarillaq kummargil

kumarillõ = kumarihe = kumaruisi kummargil(e)

kumar(d)us, -õ, -t⁹ kummardus

kumaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kumastõ(l)lõma korduv komistama

kumastu|ma, -daq, -⁸³ komistama; korgõ lävi om, kaeq, et sa ei kumastuq! kõrge lävi on, vaata, et sa ei komista!

kumastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kumaskõ(l)lõma

kuma|tama, -taq, -da⁸² kumisema

kumb, kumma, .kumba, m omast ja osast .kumbi, m sisseü .kumbi(he), m alaleü kummilõ³² kumb

kumbahta|ma, -q, -⁸³ < kumbahu|tma, -taq, -da⁶² korraks kompama, kobama; kumbahudi pluumõ ossa pääl kobasin korraks oksal ploome

.ku'm|ba(i)n', -ba(i)ni, -.banni e -.baini³⁸ kombain; kumba(i)nimiis' kombainer

kumba|tama, -taq, -da⁸² = .kumpama kompama, kobama

.kumbkiq kumbki

kumista|ma, -q, -⁸³ kuminat tekitama; kõmistama; pikne tulõ, joba kumistas äike tuleb, juba kõmistab

kumis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kumisema

kumm', kummi, .kummi³⁷ 1. kumm; 2. võlv (nt kirikus, keldris, ahjul); 3. suur kumeraseinaline puunõu

.kum'ma, .kummiq, kummi⁶³ kummi tõmbuma; üts' pütülaud om vällä kum'nuq üks pütilaud on kummi tõmbunud

kummali = kummal(d)õ kummuli

kummildõ kuidas; kumba moodi, kumbapidi

kummi(h)n kummis, kaardus

kum|min, -ina, -inat⁴ kumin

kummo|t', -di, -tit¹³ kummut

.kummu kummi, kumeraks

kummu|tama, -taq, -da⁸² 1. kummutama, tühjendama; 2. pesuõmblusega palistama; 3. koolutama

kummutus, -õ, -t⁹ pesuõmblus

kummutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kummutama

kummõ, -, -t¹⁴ 1. kume; 2.* keel taga-, tagapoolne; tagavokaalne; teräväq ja kummõq vabahelüq, synaq ees- ja tagavokaalid, ees- ja tagavokaalsed sõnad

kummõl', -i, -it⁴ (apteegi)kummel

kummõq, .kumbõ, kummõt¹⁹ = kommõq komme; tava, traditsioon

kum|mõr', -õra, -õrat⁴ = kumõrik kumer

kum|o, -o, -mo²⁶ 1. kaja; kumin; laulukumo laulukumin; 2. kühm; 3. ahjukumm

.kumpama, kumbadaq, .kumpa⁷⁷ = kumbatama kompama, kobama

ku'mpanii, -, -d⁵⁰ kompanii

ku'm|pass', -passi, -.passi³⁷ kompass

.kump'ma, .kumpiq, kumbi⁶³ kompima, kobama; käperdama; kump'ku-i minno, ma nakka rüük'mä! ära mind käperda, ma hakkan karjuma!

.kumpve|k', -gi, -kki³⁸ = kumpvek|k', -i, -ki³⁷ kompvek, komm

kumõhõhe = kumõhõlõ kumedalt

kumõrahe = kumõralõ kumeralt

kumõri|k, -gu, -kku³⁸ = kummõr': kuu um taivan kumõrik kuu on taevas kumer

kumõta|ma, -taq, -⁸³ hõõguma

kuna(s) millal, kunas

kunagiq kunagi

kunar(l)iga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kunari|k, -gu, -kku³⁸ = konar(l)iganõ konarlik

kund, kunnu, .kundu³¹ = kond kehv maa; kõnd; jõeäärne heinamaa; taast kunnust joht määnestkiq saaki saa-iq sellelt kehvalt maalt küll mingit saaki ei saa; nääq ummaq kunnuh niitmäh nad on jõeäärsel heinamaal niitmas

kundipukõ|t', -di, -tit¹³ kondibukett, luukere

.kundri|k, -gu, -kku³⁸ kõhn loom

kunds, kundsa, .kundsa³¹ konts; kand

kundsa|ull', -ulli, -.ulli³⁷ väga loll, päris loll; sa olõt viil ullimb ku kundsaull' sa oled veel lollim kui päris loll

.kundu|ma, .kundudaq, kunnu⁷⁹ 1. kehvaks jääma; 2. kustuma, seisma (lubi) lubi pandas päält palotamist maa sisse kunduma lubi pannakse pärast põletamist maa sisse kustuma

kundõ|nõ, -dsõ, -st⁷ > .kunt'liganõ

kungahta|ma, -q, -⁸³ korraks kõigutama; kummuli keerama

kungah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ komistama, libisema

kungah(t)us, -õ, -t⁹ sületäis; kõigutus

kungar', -i, -it⁴ = kungats' = kunka lonkur, lombakas

kunga|tama, -taq, -da⁸² kõigutama

kunga|ts', -dsi, -tsit¹³ = kungar'

kungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ taaruma, kõikuma, koperdama, tuigerdama; aastagavannu lats' jo kungitsõs aastavanune laps juba koperdab

.kungu|ma, -daq, -⁸⁰ maha kalduma

kungus, -(s)õ, -t¹¹ varn

kungu|tama, -taq, -da⁸² kallutama, kummardama, küürutama

.kungõlõma, kungõldaq, .kungõlõ⁸⁵ kõikuma

kuning, -a, -at¹³ kuningas

kuningaimänd, -ä, -ät¹³ = kuningana|anõ, -asõ, -ist⁸ kuninganna

kuninga|poig, -puja e -poja, -.poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ³² kuningapoeg, prints

kuninga|tütär', -.tütre, -tütärd²² kuningatütar, printsess

kuning|kund*, -kunna, -.kunda³² = kuning(a)riik'

kuningli|nõ, -dsõ, -st⁵ kuninglik

kuning(a)|riik', -riigi, -.riiki³⁷ = kuningkund* kuningriik

kunka, -, -t² = kungar' lonkur, lombakas

.kunkama, kungadaq, .kunka⁷⁷ lonkama

kunn, kunna, .kunna³¹ konn

kunn', kunni, .kunni³⁷ 1. väiksem küngas; 2. tomp, tükk; sula lumõgaq jääseq hobõsõlõ kunniq jalgo alaq, hopõn' saa-i kyndiq sula lumega jäävad hobusele (lume)tombud jalgade alla, hobune ei saa kõndida; 3. kurnimäng; 4. > kukk

kunna|kapstas, -.kapsta, -kapstast²² varsakabi (taim)

kunna|karp', -karbi, -.karpi³⁷ järvekarp

kunna|osi, -os'a, -.osja⁴³ konnaosi (taim)

kunna|silm, -silmä, -.silmä³⁵ konnasilm

kunnu|tama, -taq, -da⁸² lahjutama

kunst', kunsti, .kunsti³⁷ kunst

kunst'.kargami|nõ, -sõ, -st⁵ nalj taidlus, isetegevus (hrl (rahva)tants)

kunt', kundi, .kunti³⁷ 1. kont, luu; 2. küngas

kunt'jalali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = kunt'jala|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = kunt'|jalg, -jala, -.jalga³³ kontvõõras, lapuline

.kunt'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ < kundõnõ künklik; konarlik

.kunt'ma, .kuntiq, kundi⁶³ lapuliseks olema, lapul käima

kunts', kundsi, .kuntsi³⁷ nõidus; ebausk

.kunts'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ ebausklik

kupall'o kuipalju

kupa|tama, -taq, -da⁸² kihutama; kupatagu-iq! ära kihuta!

kupa|ts', -dsi, -tsit¹³ = kupõts'

kupl, kubla, .kupla⁴⁷ = kubõl kubel

kup(s')li, -, -t¹ kuppel; pürstihannagaq lei lambikups'li purus lõin harjavarrega lambikupli puruks

.kupliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kubõlliganõ kuplas

kup|p, -u, -pu³⁷ kupp

kupõ, -, -t¹⁴ = ku|põm', -bõmõ, -bõnd⁴ = kubõq kube

kupõrda|ma, -q, -⁸³ hullama

kupõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ komistama

kupõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ taarudes käima

kupõr'.killi = kupõr'.paudsi

kupõr'.naatri, -, -t³ kuberner

kupõr'.paudsi = kupõr'.tilli = kupõr'.killi uperpalli

kupõ|ts', -dsi, -tsit¹³ = kupats' < kublik [2.] kupits, piiritähis

kur|a, -a, -ra²⁶ vasak; käänäq kuralõ! keera vasakule!

ku|raas', -raasi, -.raasi³⁷ kuraas; temperament; kuraasi täüs' temperamentne

ku.raatri, -, -t¹ > ka(m)mandaja

kuradili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ paharet; kurivaim, kuramus

kurahta|ma, -q, -⁸³ tukastama; ma lää kurahta veidükese aigo ma lähen tukastan veidike aega

kura.käeli|ne, -dse, -st⁵ vasakukäeline

kur'ali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ pahategija; kurivaim, kuramus; pini, kur'alinõ, om pindreq kyik' segi käändnüq koer, kuramus, on kõik peenrad segamini pööranud

kurapoodi pahupidi; ai kaska kurapoodi sälgä ajas kasuka pahupidi selga

kura|t', -di, -dit¹³ kurat

kur'ate|kij, -gijä, -gijät⁴ kurjategija

kur'atüü:, -, -d⁵² = kuritüü

kurb, kurva, .kurba³² kurb

.kurbli, -, -t³ vänt (masinaosana)

.kurbliga|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. vaoline; 2. = .kurbli|k, -gu, -kku³⁸ kurblik, kurvavõitu

.kurbu|ma, -daq, -⁸⁰ kurvaks muutuma

.kurb(t)us, -õ, -t⁹ kurbus, nukrus; kohe minnäq, midä tetäq, kurbtustõ tulõ kooldaq kuhu minna, mida teha, kurbusse tuleb surra (katke rahvalaulust)

kurg', kurõ, .kurgõ³⁴ kurg

kurg'|jalg, -jala, -.jalga³³ laste mängukark, kõmp

kurgu|tama, -taq, -da⁸² suud ammuli ajama

kuri, kur'a, .kurja⁴³ 1. kuri; karm, range; kurjus; 2. süä om kuri süda on paha, süda läigib

kuri|k, -ga, -kat¹³ kurikas

kurist*, -a, -at¹³ kuristik

kurista|ma, -q, -⁸³ kuristama (häälitsema); kurku loputama

kuristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kuristama

kuris|õma, -taq, -õ⁸⁷ kurisema

kuritü:ü, - e kur'atüü:, -d e .kurjatüü:d⁵² = kur'atüü kuritegu, kuritöö

kurivaim, kur'avaimo, .kurja.vaimo³⁷ sõim kurivaim, kurat; kur'avaimo pois'kõsõrõibõq! kuradi poisiraisk!

.kurjus, -õ, -t⁹ kurjus

kurk, kurgu, .kurku³⁷ kurk (kurgu)

kurk', kurgi, .kurki³⁷ kurk (kurgi)

kurm, kurmu, .kurmu³⁷ metsa- v maanurk

kurn I, kurna, .kurna³¹ kurn, munade kogum; pesakond

kurn II, kurnu, .kurnu³⁷ (piima)kurn

.kurnama, kurnadaq, .kurna⁷⁷ 1. kurnama; 2. nurru lööma

kurni|k, -gu, -kut¹³ munakook

.kurnli|nõ, -dsõ, -st⁵ künklik

kurrakätt vasakul(e); tuu om kurrakätt see on vasakul; käänäq kurrakätt! keera vasakule!

kur|rin, -ina, -inat⁴ kuljus

kurru|tama, -taq, -da⁸² nurruma

kurskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ pudistades kõnelema

kurst', kursti, .kursti³⁷ tuust; nuustik; paklakurst' topitas mulgu ette takutuust topitakse augu ette

.kurst'ma, .kurstiq, kursti⁶³ annetusi koguma

.kurstõl annetusi palumas

.kurstõli|nõ, -dsõ, -st⁵ annetuste paluja

kurt', kurdi, .kurti³⁷ 1. vöö; 2. kurt, kuulmatu

kur|u, -u, -ru²⁶ kitsas koht; katusealune; viruskuru ahjutagune

kurukik|as, -ka, -ast²² = viruskikas kilk (putukas)

kurus|lauk, -laugu, -.lauku³⁷ küüslauk

kurussillaq = kurussi(h)n poolärkvel, poolunes

kuru|tama, -taq, -da⁸² norutama; lää es inämb süük' es juuk', kurut' ynnõ kaska pääl ei läinud enam söök ega jook, norutas ainult kasuka peal

kurvah(t)us, -õ, -t⁹ uinak

kurvali|nõ, -dsõ, -st⁵ kurb, nukker

kurvasta|ma, -q, -⁸³ kurvastama

kurvastus, -õ, -t⁹ kurvastus

kurvastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kurvastama, nukrutsema

kurvi|ts, -dsa, -tsat¹³ kurvits (lind)

kurõ.katla, -, -t³ kellukas, kurekatel (lill)

kurõ|käng, -kängä, -.kängä³⁵ = kurõsaabas hrl m kuresaabas, paljajalu käimisel pragunenud nahk

kurõ|mari, -mar'a, -.marja⁴³ jõhvikas

kurõ|põlv', -põlvõ, -.põlvõ³⁵ kirburohi (rohttaim)

kurõpääli|ne, -dse, -st⁷ pahempidine

kurõ|saabas, -.saapa, -saabast²² = kurõkäng

kurõ.varbil(õ) kikivarvul(e)

kus|i, -õ, -t⁴¹ kusi

kusi|k, -gu, -kut¹³ 1. allakuseja; 2. kärsitu inimene

kusikla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = kusi.kukla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ < kusi|kukõl', -.kuklõ, -kukõld²³ < kusiraudsi|k, -gu, -kut¹³ < raudsik punane sipelgas

kusiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kusõma

kusk', kusõ, .kuskõ³⁴ = kusõkala kiisk; kusõq patta, vesi pääle kiisad patta, vesi peale

kuslapuu, -, -d⁵⁰ kuslapuu

kus|sal', -ala, -alat⁴ pettetaru; kussal' pandas puu otsa, et vyyrit sülemit kinniq püüdäq pettetaru pannakse puu otsa, et võõraid sülemeid kinni püüda

kuss'o|tama, -taq, -da⁸² kussutama

kuss'otõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kuss'otama

kus|sõ(r)m, -õ(r)ma, -õ(r)mat⁴ põis

kusõkal|a, -a, -la²⁸ = kusk' kiisk

kusõ|lii:m', -leeme, -lii:mi³⁷ kiisaleem, kiiskadest keedetud kalasupp

kusõma, kustaq, kusõ⁷² urineerima, kusema, pissima; lats' läts' poti pääle kusõlõ laps läks poti peale pissile

kusõ(r)ma|nõ, -dsõ, -st⁵ põiest valmistatud

kusõ|nõ, -dsõ, -st⁷ kusene, pissine

kusõ|tama, -taq, -da⁸² kusetama, pissitama

kut'a|tama, -taq, -da⁸² hellitama

ku|tin, -dina, -dinat⁴ tasane kõne, kudin

.kutja, -, -t³ rituaaltoit matustel: meeleemes herned

kuts'a, -, -t² kutsu, koer

kuts'ar', -i, -it⁴ kutsar

kutsi|k, -ga, -kat¹³ kutsikas

.kutsma, .kutsuq, kutsu⁶⁴ kutsuma

kutsõq, .kutsõ, kutsõt¹⁸ kutse

kuu, -, -d⁵⁰ kuu

kuu:d', koodi, kuu:di³⁷ kood

kuugahta|ma, -q, -⁸³ korra kukkuma (käo häälitsemise kohta)

kuugah(t)us, -õ, -t⁹ käo kukkumine (üks kord)

kuugaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .kuukma

kuugu|tama, -taq, -da⁸² kiigutama

.kuugõlõma, kuugõldaq, .kuugõlõ⁸⁵ korduv kõikuma, kiikuma

kuu:k, koogu, kuu:ku³⁷ kook (koogu); toornaha töötlemise riist

kuu:k', koogi, kuu:ki³⁷ kook (koogi)

.kuukma, .kuukuq, kuugu⁶⁴ = .kukma kukkuma (käo kohta); kägo kuuk kuusõ otsan kägu kukub kuuse otsas

kuuku kuku (käo häälitsus)

kuu:l, koolu, kuu:lu³⁷ surm; saq läät kooli poolõ, a maq lää jo koolu poolõ sina lähed kooli poole, aga mina lähen juba surma poole

kuul', kuuli, .kuuli³⁷ kuul

kuu:l', kooli, kuu:li³⁷ kool

.kuuldma, kuuldaq, kuulõ⁶⁵ kuulma

.kuuldmi|nõ, -sõ, -st⁵ kuulmine

.kuuldsa, -, -t³ kuuldav

.kuuldu|ma, -daq, -⁷⁹ kuulduma, kostma

.kuuli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ kuupalgaline

kuu:lja, -, -t³ surija; surnu

kuu:ljaluu, -, -d⁵⁰ kooljaluu (kõva moodustis käel v jalal)

kuu:lja|pütsk', -püdse, -.pütske³⁵ surmaputk; naat

kuu:lma, kooldaq, koolõ⁷⁴ surema

kuu:lma|rõivas, -.rõiva, -rõivast²² suririie

kuulmas, .kuulma, kuulmast²² sisekõrv

kuu:l'.meistre, -, -t³ (kooli)õpetaja

.kuulsa, -, -t³ kuulus

.kuulsus, -õ, -t⁹ kuulsus

kuu:l(n)uq, -, -t¹ = kool(n)uq surnu

kuulu|tama, -taq, -da⁸² kuulutama; ekä asja massa-i kah külä pääl kuulutaq iga asja ka ei maksa küla peal kuulutada; ilma kuulutama ilma ennustama

kuulutus, -õ, -t⁹ kuulutus; (ette)kuulutus ennustus; ilmakuulutus ilmaennustus

kuum, kuuma, .kuuma³¹ kuum

kuumahä|dä, -dä, -tä²⁴ palavik

.kuumama, kuumadaq, .kuuma⁷⁷ õhetama; kuumama; tütär'latsõl nägo kuumas tütarlapsel nägu õhetab; pääväpalanuq sälg kuumas hirmsahe päikesest põlenud selg kuumab hirmsasti

kuumastõ kuumasti

.kuu:mbahe = kuu:mbalõ koomale

.kuumus, -õ, -t⁹ kuumus; palavik

kuumõ|tama, -taq, -da⁸² kuumama, õhetama, hõõguma; päiv om nii kuum, et päälagi nakkas jo kuumõtama päike on nii kuum, et pealagi hakkab juba kuumama; hüdseq kuumõtasõq ahon söed hõõguvad ahjus

kuumõtus, -õ, -t⁹ põletik; palavik

kuu:(h)n koos

kuu:(h)nolõ|k', -gi, -kit¹³ > kogondus

kuu:p, kooba, kuu:pa³¹ koobas; kartulikelder; maa-alune panipaik

kuu|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ kuupäev

kuur', kuuri, kuuri³⁷ kuur

kuu:r', koorõ, kuu:rt³⁹ 1. koor, koorik; 2. (piima) koor

kuurd, kuuru, .kuurdu³⁷ üleliigne keerd (hrl lõngas); ku lang iskin pall'o kiirdo saa, sys lööväq kuuruq sisse kui lõng korrutades liiga keerdu läheb, siis löövad liigsed keerud sisse

.kuurdliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kuurunõ üleliigselt keerdus; telehvonijuheq om kuurdliganõ telefonijuhe on üleliigselt keerdus

.kuurdu üleliigselt keerdu(s)

kuu:rdu|ma, -daq, -⁸⁰ koorduma; kestendama

kuuri|ts, -dsa, -tsat¹³ kuurits (kalapüügiriist)

kuu:rma, -, -t³ koorem

kuu:r'ma, kuu:riq, koori⁶³ koorima

kuur(d)mas, .kuur(d)ma, kuur(d)mast²² = kuurõq 1. lehtede hargnemise koht, nt kapsal; kapstaq nakkasõq kuurdmahe käändmä kapsad hakkavad pead looma; 2. kuulmenahk (kõrvas)

kuuru(h)n üleliigselt keerdus

kuuru|nõ, -dsõ, -st⁷ = .kuurdliganõ

kuu.rõiv|aq, -idõ, -it²² < kuutõbi [2.] menstruatsioon

kuurõq, .kuurmõ, kuurõnd¹⁶ = kuurmas

kuus' I, kuusõ, kuust³⁹ kuusk

kuus' II, kuvvõ, kuut⁴⁹ kuus

kuusi kuuekaupa

kuusik|hain, -haina, -.haina³⁰ soo-osi

kuusi|nõ, -dsõ, -st⁷ kuusepuine, kuusepuust

kuusisti|k, -gu, -kku³⁸ = kuusisto, -, -t¹ = .kuustik kuusik

kuus'kümmend, kuvvõ.kümne, kuutkümmend¹⁷ kuuskümmend

kuus'sada, kuvvõsaa, kuutsata²⁹ kuussada

kuu:st koost; meil elon om kats' atra, üts' läts' kuust, tõõnõ püsüs viil kuun meil on talus kaks atra, üks lagunes koost, teine püsib veel koos

kuus'tõist(kümme(nd)), kuvvõtõist(.kümne), kuuttõist(kümmend)¹⁷ kuusteist

.kuusti|k, -gu, -kku³⁸ = kuusistik

kuusõ|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ kuuseriisikas

kuut', kuudi, .kuuti³⁷ kuut, putka

kuu:t', koodi, kuu:ti³⁷ koot

kuu:t'ma, kuu:tiq, koodi⁶³ reht peksma

kuu:tsa, -, -t³ kooshoidev

kuu:tsli, -, -t¹ koonal

kuu:tspenni|k', -gi, -kit¹³ käsiraha

kuutõ|bi, -võ, -põ²⁵ 1. kuutõbi; 2. > kuu.rõivaq

kuvvas, .kuuda, kuvvast²³ kirvevars

kuvvildõ kuidas; kumbapidi (vrd nivvildõ); kuvvildõ taa käü, hüvilde vai paheldõ? kuidas see käib, õigetpidi või pahupidi?

kuvvõgese = kuvvõ.keske = kuvvõ.kõisi = kuvvõ.kõistõ kuuekesi

kuvvõndi|k, -gu, -kku³⁸ = kuvvõsjago kuuendik

kuvvõ|s, -nda, -ndat⁴ kuues

kuvvõ|sjago, -ndajao, -ndatjako²⁷ = kuvvõndik

kuvõr', -i, -it⁴ ümbrik

kuvõrra kuivõrd

kõbahus, -õ, -t⁹ kõbin

kõbasta|ma, -q, -⁸³ = kõbistama [2.] (veidi) teritama

kõbista|ma, -q, -⁸³ 1. (veidi) parandama; 2. = kõbastama; 3. kõbistama

kõbis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kõbisema

kõblas, .kõpla, kõblast²² = kõpl kõblas

kõbli, -, -t² = kõbu uurits; lusikanuga

kõbli|ma, -daq, -⁸⁸ = kõbli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kõplama

kõ|bu, -bu, -pu²⁶ = kõbli

kõdr(ik)a|nõ, -dsõ, -st⁵ = kõdyrva kaunarikas

kõdri|ma, -daq, -⁸⁸ > kõdri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kaunu avama ja ube v herneid välja võtma

kõ|dsa(ha)ma, -tsaq e -dsadaq, -tsa e -dsaha⁸⁸ sahisema

kõ|ds'o, -ds'o, -ts'o²⁶ vilets hein; taad kõts'o massa-i niitägiq seda viletsat heina ei maksa niitagi

kõds'o|tama, -taq, -da⁸² aeglaselt sõitma; inne kõds'otaq, ku kümme kõrda kraavin kävvüq pigem sõita aeglaselt, kui kümme korda kraavis käia

kõdõr = kõdyr', kõdra, .kõtra⁴⁵ = kõtr kaun

kõdyrva, -, -t³ = kõdr(ik)anõ kaunarikas

kõhahus, -õ, -t⁹ lühike kõbin v kahin

kõhe|du, -du, -tut¹ 1. kõhetu; 2. külm, kõhe

kõhikõv|a, -a, -va²⁸ väga kõva

kõhka|tama, -taq, -da⁸² kratsima, kõhvitsema

kõhku|tama, -taq, -da⁸² kohmitsema

kõhma, -, -t² laisk inimene

kõhn, kõhna, .kõhna³⁰ = kõhna, -, -t² kõhn

kõhnali|k, -gu, -kku³⁸ kõhnavõitu

kõhnastõ kehvasti

kõhr', kõhri, .kõhri³⁵ turi

kõhri|k, -gu, -kut¹³ turjakas

kõht†, kõha, .kõhta³² jõud, jaks; suutlikkus

.kõhtama†, kõhadaq, .kõhta⁷⁷ suutma; jõudma, jaksama

.kõhtsa†, -, -t³ tugev; vastupidav; suutlik

kõhvahta|ma, -q, -⁸³ < kõhvahu|tma, -taq, -da⁶² korraks sügama, kratsima

kõhvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ sügama, kratsima

.kõhvõlõma, kõhvõldaq, .kõhvõlõ⁸⁵ 1. nihelema; 2. kohmitsema

kõigus, -(s)õ, -t¹¹ kuhjavarda tugi

kõigu|tama, -taq, -da⁸² kõigutama

.kõikma, .kõikuq, kõigu⁷³ kõikuma

kõiv, kõ(iv)o, .kõivo³⁷ kask

kõivisti|k, -gu, -kku³⁸ = kõivisto, -, -t¹ = .kõostik kaasik

kõivo|nõ, -dsõ, -st⁷ = .kõonõ kasepuine, kasepuust

kõlah(t)us, -õ, -t⁹ äkiline v hetkeline heli(n), kõlin; kuulujutt

kõlahta|ma, -q, -⁸³ kõlatama, korraks kõlama

kõl|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha⁸⁸ kõlama

.kõlbama, kõlvadaq, .kõlba⁷⁷ kõlbama

.kõlbma(l)daq kõlbmatu

kõlgas, .kõlka, kõlgast²² agan

kõlga|ts', -dsi, -tsit¹³ karjakell, krapp

kõlgus, -(s)õ, -t¹¹ aganik, õlgede panipaik

kõlinallaq kõlinal

kõlista|ma, -q, -⁸³ 1. kõlistama, helistama; 2. helistama, telefoneerima

.kõlks'ma, .kõlksiq, kõlksi⁶³ 1. kõlksuma; 2. sirama, sätendama

kõll', kõlli, .kõlli³⁷ > kron'o

kõllaka|nõ = kõllaka|s, -dsõ, -st⁵ kollakas

kõlla|nõ, -dsõ, -st⁷ kollane

kõllastu|ma, -daq, -⁸³ kollaseks muutuma

kõllatõ|bi, -võ, -põ²⁵ kollatõbi

kõl|lin, -ina, -inat⁴ kõlin, helin; kuulujutt; kõllin käve läbi külä kuulujutt käis läbi küla

kõllõ, -, -t¹⁴ kõle

kõlva|du, -du, -tut¹ kõlvatu; taa um üts' kõlvadu inemiseluum see on üks kõlvatu inimeseloom

kõlvoli|nõ, -dsõ, -st⁵ kõlblik

.kõo|nõ, -dsõ, -st⁷ = kõivonõ kasepuine, kasepuust

kõo|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ kaseriisikas

.kõosti|k, -gu, -kku³⁸ = kõivistik

kõotat|t', -i, -ti³⁷ kasepuravik

kõ|pin, -bina, -binat⁴ kõbin

kõpi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ nokitsema; vihmadsõ ilmagaq kõpidsõ niisama koton vihmase ilmaga nokitsen niisama kodus

kõpl, kõbla, .kõpla⁴⁵ = kõblas kõblas

kõpsahta|ma, -q, -⁸³ kõpsatama, kopsatama

kõpsah(t)us, -õ, -t⁹ kõpsatus, kopsatus

.kõpsama, kõpsadaq, .kõpsa⁷⁷ kõpsama, kopsama

.kõps'na, -, -t³ kõpsumine, kopsumine, kopsimine; tüü tett niguq kõps'na töö tehtud nagu naks

.kõps'nahe = .kõps'nalõ kergelt, ruttu

kõrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ krõbedaks muutuma

kõrah(t)us, -õ, -t⁹ = kõ(r)rõq hetkeline krabin, krõbin; korin

kõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = kõrisõma = .kõrrama krõbisema, kõrisema; korisema

kõrb', kõrvi, .kõrbi³⁶ kõrb, punakaspruun

.kõrbama, kõrbadaq e kõrvadaq, .kõrba⁷⁷ kõrvetama

.kõrbõ, -, -t³ kõrb (kuiv maa)

.kõrbõma, kõrbõdaq e kõrvõdaq, .kõrbõ⁷⁷ kõrbema; perrä kõrbõma põhja kõrbema

kõrd, kõrra, .kõrda³³ 1. kord; süsteem; kõrra(h)n korras; 2. < järg' järg; järjekord; kohe meil kõrd jäi? kuhu meil järg jäi; 3. korrus; kiht, kord; tõõsõ kõrra pääl teisel korrusel; keväjäne lumi om niguq kõrd sitta maa pääl kevadine lumi on (sama hea väetis) nagu kiht sõnnikut maa peal

.kõrdama, kõrradaq, .kõrda⁷⁷ kordama

.kõrdapite(h)n korralikult; sai kõrdapiten süüdüs sai korralikult söödüd

kõrd-kõrrast kord-korralt, järk-järgult

.kõrdliga|nõ, -dsõ, -st⁵ kihiline

kõrdma|go, -o, -ko²⁷ kiidekas, mäletsejate eesmao osa

kõrdsi|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ kõrtsmik

kõrgah(t)us, -õ, -t⁹ = kõrgas, -(s)õ, -t¹¹ = kõrga|ts', -dsi, -tsit¹³ valge riisikas; kõrgahtus om kygõ parõmb siin', kasus kõivõ all, suur', valgõ, kipõ, piimäne valge riisikas on kõige parem seen, kasvab kaskede all, suur, valge, kibe, piimane

kõr|i, -i, -ri²⁶ kõri

kõri|k, -gu, -kut¹³ sõba, suurrätik

kõrista|ma, -q, -⁸³ kõristama

kõris|õma, -taq, -õ⁸⁷ = kõra(ha)ma

kõrk, kõrgu, .kõrku³⁷ kõhr, krõmpsluu; kõrgugaq tüküst kiis hää sült' kõhrega tükist keeb hea sült

.kõrksa, -, -t³ krõbe

kõrnõq, .kõrnõ, kõrnõt¹⁸ kõrne

kõrra (ühe) korra

kõrragaq korraga, äkki

kõrralagõhus, -õ, -t⁹ korralagedus; *entroopia

kõrralda|ma, -q, -⁸³ korraldama

kõrraldaq korratu

kõrraldõ korralikult

kõrraligult rahuldavalt; korralikult

kõrrali|k, -gu, -kku³⁸ rahuldav; korralik

kõrrali|nõ, -dsõ, -st⁵ korralik

kõrralt otse; kohe

.kõrrama, kõrradaq, .kõrra⁷⁷ = kõra(ha)ma

kõrraperäst jaopärast, piiratud koguses; leibä om ynnõ kõrraperäst, olõ-i vyyrilõ andaq leiba on ainult jaopärast, ei ole võõrastele anda

kõrrapäält korrapealt, kohe

kõrras korraks

kõrrast < järest järjest; jätku-iq vaihõlõ, võtkõq kõrrast! ärge jätke vahele, võtke järjest!

kõr|rin, -ina, -inat⁴ 1. kõrin; korin; 2. kuljus

kõrru|tama, -taq, -da⁸² 1. kihilist leiba v pirukat tegema; 2. krookima (õmblema)

kõrrutus, -õ, -t⁹ 1. kihiline leib v pirukas (ka selle sisu); 2. krooge

kõrrõ, -, -t¹⁴ habras; sale

kõrs', kõrrõ, kõrt⁴⁹ kõrs

kõrts', kõrdsi, .kõrtsi³⁷ kõrts

.kõrts'ni|k, -gu, -kku³⁸ kõrtsmik

kõru|i(j)ä, -i(j)ä, -ijjä e -iiä²⁴ õhuke jää

kõrv, kõrva, .kõrva³⁰ 1. kõrv; 2. sang (nt tassil v potil)

kõrval kõrval

kõrvali|nõ, -dsõ, -st⁵ kõrvaline; kõrvalolev; kõrval-; naaber; kuts' kõrvaliidsi kohtuhe tunnistajis kutsus naabreid kohtusse tunnistajaks

kõrvalt kõrvalt

kõrvalõ kõrvale

kõrvitsi(kku) = kõrvitsillaq = .kõrvu(isi) = kõrvutsi(kku) = kõrvutsillaq kõrvuti; kõrvu(isi) säädmä, pandma võrdlema, kõrvutama; ku Eesti ja Soomõ kõrvuisi säädäq, sys... kui võrrelda Eestit ja Soomet, siis...

kõrõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ krõbedaks muutuma

kõrõh(t)us, -õ, -t⁹ = kõrõstik (jää)kirme

kõ(r)rõq, .kõrrõ, kõ(r)rõt¹⁸ = kõrah(t)us hetkeline krabin, krõbin; korin

kõrõsti|k, -gu, -kku³⁸ = kõrõh(t)us

kõs'ahta|ma, -q, -⁸³ korraks sahistama

kõsah(t)us, -õ, -t⁹ hetkeline sahin; olõ es õigõt pauku, ynnõ üts' kõs'ahus käve ei olnud õiget pauku, ainult üks sahin käis

kõ|s'a(ha)ma, -ss'aq e -s'adaq, -ss'a e -s'aha⁸⁸ = kõsisõma sahisema

kõsista|ma, -q, -⁸³ sahistama

kõsistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kõsistama

kõsis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = kõs'a(ha)ma: hainaq ommaq häste kuionuq, kõsisõsõq joq heinad on hästi kuivanud, sahisevad juba

.kõsli, -, -t¹ kõlutera

kõs|sin, -ina, -inat⁴ sahin

kõssi|tama, -taq, -da⁸² 1. (loomade peletamiseks) "kõss!" hüüdma; 2. sahistama

kõs|u, -u, -su²⁶ kuiv (vilja)puru, praht, kõlu, sõklad; tühi vili om kõsu tühi vili on kõlu

kõ|tar', -dara, -darat⁴ kodar

kõtr, kõdra, .kõtra⁴⁵ = kõdõr kaun

kõtsi kõtt (hüüatus kassi v teiste loomade peletamiseks)

kõtsi|tama, -taq, -da⁸² kõtsi! hüüdma

kõt|t, -u, -tu³⁷ kõht

kõtt'koolussi(h)n = kassikoolussi(h)n = koolussi(h)n poolärkvel, poolunes; olli ynnõ kõtt'koolussin, es makaq peris olin vaid poolunes, ei maganud päriselt

kõtuhal|u, -u, -lu²⁶ kõhuvalu

kõtukallaq = kõtul(d)õ kõhuli

kõtu|tama, -taq, -da⁸² kõhuli lamama, kõhutama

kõtutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kõhuli lamasklema

kõtu|täüdeq, -.täüte, -täüdet¹⁸ kõhutäide

kõtu|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ kõhutäis

kõur, kõuri, .kõuri³⁷ suur, kõver, okslik puu

kõv|a, -a, -va²⁸ kõva; vali; range, karm; kange; kõva kõrd range kord; kõva miis' kange mees; kõva viin kange viin; kõva tahtminõ kange tahtmine

kõvah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kõvastuma

kõvahus, -õ, -t⁹ kõvadus; valjus

kõvask', -i, -it¹³ luisk

kõvastõ = .kõvva < kõvastõlõ kõvasti

kõva|tsyyr'*, -tsõõri, -tsyyri³⁷ kõvaketas (arvutis)

.kõvva = kõvastõ kõvasti

.kõvvu, -, -t¹ = .kõvvu|nõ, -dsõ, -st⁷ kõvadune; kangune; ravvakõvvu rauakõvadune

.kõvvu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ < kõvvutus, -õ, -t⁹ kõvadus; kangus; viinal piät iks kõvvut olõma viinal peab ikka kangust olema

kõv|võr', -õra, -õrat⁴ kõver

kõvõmbahe = kõvõmbalõ = kõvõmbidõ = kõvõmbihe = kõvõmbilõ = kõvõmbuisi kõvemini

kõvõrahe = kõvõralõ = kõvõridõ = kõvõrihe = kõvõrilõ = kõvõruisi kõveralt, kõverdi, kõõrdi, viltu; kõverasse; kaes kõvõruisi vaatab kõõrdi v viltu

kõvõrus, -õ, -t⁹ kõverus

kõõbõrda|ma = kõõbõnda|ma, -q, -⁸³ vaevaliselt töötama

kõõds'a, -, -t² 1. vanake, kõbi; 2. kõbus; tuu om viil kõõds'a vanamiis' see on veel kõbus vanamees

kõõksah(t)us, -õ, -t⁹ kõõksatus

kõõland', -i, -it¹³ laisk inimene

kõõlask', -i, -it¹³ = kõõlusk' kõhn inimene, kõrend

kõõlus, -(s)õ, -t¹¹ kõõlus

kõõlusk', -i, -it¹³ = kõõlask'

kõõni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = kynnitsõma alemaad põlemata jäänud puurisust puhastama

kõõri|k, -gu, -kut¹³ kõõrdis; kõõriguq silmäq kõõrdis silmad

kõõrildõ = kyyrdu kõõrdi

kõõrista|ma, -q, -⁸³ = kõõri|tama, -taq, -da⁸² 1. kõõritama; 2. = kõõrutama

kõõri(s)tõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kõõri(s)tama

kõõru|tama, -taq, -da⁸² = kõõristama = kõõritama [2.] kõõrutama (hrl kana häälitsuse kohta)

kõõrutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kõõrutama

käbehehe = käbehele käbedasti, kärmelt

käbrä(h)n = köbrä(h)n kortsus, kipras

käbrä|ne, -dse, -st⁷ kortsuline, kurruline

käbärdü|mä, -däq, -⁸³ kortsuma

käbärüs, -e, -t⁹ = käpr korts, kiber, kurd

kädsis|emä, -täq, -e⁸⁷ = kidsisemä kägisema, kidisema

ädsistä|mä, -q, -⁸³ = kidsistämä kidistama; sidistama; kädistama

käe.kump'miisi käsikaudu

käekõvõra(h)n käe alt kinni

käe|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ käendaja

käe(h)n käes

käeperi käepärast

käe.perrä käekõrvale

käeperäli|ne, -dse, -st⁵ = käeperäne käepärane

käeperä(h)n käekõrval; enda järel; vidä hobõst käeperän veab hobust enda järel

käeperä|ne, -dse, -st⁷ = käeperäline

käepühüs, -(s)e, -t¹¹ käterätt, kätepühkimislapp

käetsimmi käsikäes; kääväq iks viil käetsimmi, esiq jo mitu aastakka paarin käivad ikka veel käsikäes, ise juba mitu aastat abielus

.käetühe lohakalt

käetüü:, -, -d⁵² käsitöö; kätetöö

käe.valdja|dsõq, m -tsidõ, -tsit⁷ käsiraha (kosjas)

käe.valgu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ = käe.valgõ, -, -t³ tasu; jootraha

käe|vang, -vango, -.vango³⁷ käepide

käevango(h)n käevangus

kägis|emä, -täq, -se⁸⁷ kägisema

kä|go, -o, -ko²⁷ = k'ago kägu

kägräh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ kõhnaks v kiduraks jääma

kägrä|ts', -dsi, -tsit¹³ krimpsus, kidur, äbarik inimene v taim

kägrätsi|ne, -dse, -st⁵ = kägäräne krimpsus, kidur, äbarik

kägärä|ne, dse, -st⁵ = kägrätsine

.kähko kähku, ruttu

kähr, kähri, .kähri³⁷ mäger

kähri|k, -gu, -kut¹³ kährik(koer)

käkerüs, -e, -t⁹ käkerdis

käki(h)n kadunud

käkistä|mä, -q, -⁸³ kägistama; pigistama

käk|k', -i, -ki³⁷ käkk

käk|kelema, -eldäq, -kele⁸⁵ = käküske(l)lemä peitust mängima; korduv peitma

.kä|k'mä, -kkiq, -ki⁶³ peitma

käkäs.kaala uperkuuti; auto käve käkäskaala perve alaq üle katussõ auto käis uperkuuti perve alla üle katuse

käküs, -(s)e, -t¹¹ peidukoht; peitus (mäng)

käküske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = käkkelemä

käküssehe = käküssele = käküssihe = käküssile peitu

käküssi(h)n peidus

käl|ü, -ü, -lü²⁶ mehe vennanaine

kälü|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = kälüsk', -i, -it¹³ naise õemees, kälimees

kälüs|kidseq, m -.kiidsi, -.kiidsi⁵ õeste abikaasad

kämbä|k, -gu, -kut¹³ koorem

kämm, kämmo, .kämmo³⁷ = kämmä|k, -gu, -kut¹³ = kämmüs heinahunnik

kämmäl, .kämblä, kämmäld²³ kämmal, labakäsi, käelaba

kämmüs, -(s)e, -t¹¹ = kämm

kändsä|k, -gu, -kut¹³ käntsakas

käng, kängä, .kängä³⁵ king; kängäldäq kingadeta, paljajalu

kängi|ne, -dse, -st⁷ = kängi|ts, -dsä, -tsät¹³ jalats, jalanõu

kängi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = .käng'mä, .kängiq, kängi⁶³ jalga panema, kängitsema

kängsep|p, -ä, -pä³⁵ kingsepp

kängäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = ängäh(t)ümä känguma

käo|kirg', -kire, -.kirge³⁴ = käo|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja⁴³ = käokiräs, -(s)e, -t¹¹ = käo|lehm, -lehmä, -.lehmä³⁵ lepatriinu

käolin|a, -a, -na²⁸ = käorü|gä, -ä, -kä²⁵ karusammal; käolina kasus kuiva kotusõ pääl: matal', peenükeseq varrõq ja valgõ kukukõnõ otsan karusammal kasvab kuival kohal: madal, peened varred ja valge nupuke otsas

käopet|eq, -te, -et¹⁸ = tsirgujüvä kerge varahommikune eine, linnupete

kä|pe, -pe e -behe, -pet e -behet¹⁴ käbe; usin

käperde|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ 1. käpuli käima; lats' käperdelles põrmando pääl laps käib põrandal käpuli; 2. = korduv käperdämä

käperdä|mä, -q, -⁸³ = käpistämä käperdama

käpikilläq = käpil(d)e = käpäkilläq käpuli

käpiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv käpistämä

käpistä|mä, -q, -⁸³ = käpi|tämä, -täq, -dä⁸² = käpi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = käperdämä käperdama

käp|p, -ä, -pä³⁵ käpp

käpr, käbrä, .käprä⁴⁶ = kipr = käbärüs = köpr korts, kiber, kurd

.käprä = .kipra kipra, kortsu, kurdu

.käpsämä, käpsädäq, .käpsä⁷⁷ näpsama; näpistama

käpäkilläq = käpikilläq

kärbi|k, -gu, -kut¹³ = kärp kärbis

kärbili|ne, -dse, -st⁵ krobeline

.kärblä|ne, -(d)se, -st⁵ < kärbäne kärbes

.kärbläse|sii:n', -seene, -sii:nt³⁹ kärbseseen

kärbäh(t)üs, -e, -t⁹ = kärdsäh(t)üs

kärbä|ne, -dse, -st⁷ > .kärbläne

kärbä|tämä, -täq, -dä⁸² kokku kuivama

kärd, kärdä, .kärdä³⁵ kõrbehais; küük' om kärdä täüs' köök on kärsahaisu täis

kärdso(h)n = kärdsä(h)n kortsus

kärdsähtä|mä, -q, -⁸³ kärgatama; pikne kärdsäht' pikne kärgatas

kärdsäh(t)üs, -e, -t⁹ = kärbäh(t)üs = kärgäh(t)üs kärgatus, kõmakas; hoop

kärdsä(h)n = kärdso(h)n

kärehehe = kärehele käredasti

käre|kii:l', -keele, -kii:lt⁴⁰ maikelluke

kärg', käre, .kärge³⁴ 1. kärg; 2. musträhn

kärgäh(t)üs, -e, -t⁹ = kärdsäh(t)üs

kärgänd', -i, -it¹³ = käräk kuiv (hrl kivine v savine) küngas põllul

kärgä|ne, -dse, -st⁷ künklik

käris|emä, -täq, -e⁸⁷ kärisema

käriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv käristämä

käristä|mä, -q, -⁸³ käristama

kärk, kärgä, .kärkä³⁵ küngas

.kärkelemä, kärgeldäq, .kärkele⁸⁵ korduv kärkima, sõimlema

.kärk'mä, .kärkiq, kärgi⁶³ kärkima, sõimama; müristama (pikse kohta)

.kärk'nä, -, -t³ kärkimine; piksemürin

.kärkvilläq = .kärkvälläq elevil

kärmendä|mä, -q, -⁸³ ergutama

.kärmähe = .kärmäle kärmesti

kärmäs, .kärmä, kärmäst²² kärmas, kärme

.kärmüs, -e, -t⁹ kärmus

kärn, kärnä, .kärnä³⁵ 1. kärn; 2. kärn (tööriist)

kärn', kärni, .kärni³⁷ koorekirn

kärn|kunn, -kunna, -.kunna³¹ kärnkonn

kärnä|ne, -dse, -st⁷ kärnane

kär|o, -o, -ro²⁶ 1. käru; 2. käristi; käre naisterahvas, tulehark; käredus; no taa naanõ om üts' käro külh no see naine on üks tulehark küll; 3. rutt, kiirus; and kärro takast kiirustab tagant; lisab kiirust; auto kupatas hirmsa kärogaq müüdä auto kihutab hirmsa kiirusega mööda

käro|tama, -taq, -da⁸² 1. kärutama; 2. käristama

kärp, kärbä, .kärpä³⁷ = kärbik kärbis

.kärp'mä, .kärpiq, kärbi⁶³ 1. kärpima; 2. terariista õhendama

.kärpsä, -, -t³ ere, terav

kärre, -, -t¹⁴ käre

kär|rin, -ina, -inat⁴ kärin

.kärrämä, kärrädäq, .kärrä⁷⁷ = kärä(hä)mä kärama, käratsema

kärs, kärsä, .kärsä³⁵ kärss

kärsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv kärsitämä

kärsi|tämä, -täq, -dä⁸² kärsitu olema; närvitsema

.kärs'mä, .kärsiq, kärsi⁶³ kärsima, läbema, maldama

.kärs'mäldäq kärsitu, läbematu; närviline

.kärtso = .kärtsä kortsu

kär|ä, -ä, -rä²⁴ kära

kärähtä|mä, -q, -⁸³ < kärähütmä käratama, kärgatama

käräh(t)üs, -e, -t⁹ käratus, kärgatus

kärähü|tmä, -täq, -dä⁶² > kärähtämä

kärä|k, -gu, -kut¹³ = kärgänd': ärq kuionuq savikäräk kuivanud saviküngas (põllul)

käräkoori|nõ, -dsõ, -st⁵ krobelise koorega

kär|ä(hä)mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ = kärä|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = .kärrämä kärama, käratsema

kä|si, -e, -tt⁴² käsi; kätt nõstma hääletama (ka autosid); tii veeren oll' käenõstjit tee ääres oli hääletajaid

käsi|k, -gu, -kut¹³ = käs'k kibu, kapp; oluq om käs'ko sisehn õlu on kapas

käsikiv|i, -i, -vi²⁶ käsikivi

käsil käsil

käsilde käsitsi

käsile har'otama taltsutama; taa elläi om jo väikust käsile har'otõt, lask ilestäq see loom on juba väiksest peast taltsutatud, laseb paitada

käsile .võtma käsile võtma

käsini|k, -gu, -kku³⁸ käendaja

käsipõsikallaq käsipõsakil

käsipõsikallõ käsipõsakile

käsipõsildõ käsipõsakil(e)

käsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv käsitämä

käsi|tämä, -täq, -dä⁸² kä(t)ega katsuma, kompima

käsitüü:, -, -d⁵² käsitöö

käsk, käsü, .käskü³⁷ käsk

käs'k, .käs'ko, .käs'kot¹⁵ = käsik

käsk|jalg, -jala, -.jalga³³ käskjalg

.käskmä, .käskeq, käse⁶⁵ käskima; käskjä kynnõviis' keel käskiv kõneviis

käsn, käsnä, .käsnä³⁵ käsn

käsnäpur|rõi†, -õja, -õjat⁴ rohutirts

käsü|tämä, -täq, -dä⁸² käsutama

käterät|t', -i, -ti³⁷ käterätt

kät'o, -, -t² lastek käsi, kätu

kä|tsin, -dsinä, -dsinät⁴ kädin

kätsä|tämä, -täq, -dä⁸² = katsatama kädistama

kätte|mass, -massu, -.massu³⁷ kättemaks

kättpite(h)n kättpidi

.kääbli|k, -gu, -kku³⁸ närb, isutu; jõuetu

.kää(m)bre, -, -t³ = .ämbri suur oherdi

kääbäs, .kääpä, kääbäst²² kääbas

kääbä|ts', -dsi, -tsit¹³ 1.* kääbus; kääbik; kääbäts'puu kääbuspuu; 2.† kronu

.käädre|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ 17. märts

käädsähtä|mä, -q, -⁸³ kääksatama

käädsäh(t)üs, -e, -t⁹ kääksatus

käädsä(h)n kängus

käädsü|tämä, -täq, -dä⁸² kääksutama; käädsütäs pääle jõrgapilli, mängiq mõista-i kääksutab muudkui lõõtspilli, mängida ei oska

.käändelemä, kääneldäq, .käändele⁸⁵ käänlema

.käändjä|ne, -dse, -st⁵ = .käändle|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = käänüpäiv pööripäev

.käändliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = käänäkine käänuline

.käändmä, (.)käändäq, käänä⁶⁶ < kii:rdmä keerama, pöörama, käänama

.käändü|mä, -däq, -⁸⁴ käänduma, pöörduma

käänähtä|mä, -q, -⁸³ korraks käänama, pöörama

käänäh(t)üs, -e, -t⁹ = käänäk'

käänähü|tmä, -täq, -dä⁶² > käänähtämä

käänä|k', -gi, -kit¹³ = käänäh(t)üs = käänäng käänak, pööre

käänäki|ne, -dse, -st⁵ = .käändliganõ käänuline

käänäng, -u, -ut¹³ = käänäk'

käänü|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .käändjäne

käänüs, -(s)e, -t¹¹ 1. käänis, reväär, eseme ära käänatud osa; kuvvõkäänüs kuue reväär; 2. keel kääne; pööre; (nimisyna)käänüs kääne; (tegosyna)käänüs pööre

käänüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ käänlema

käänüspää, -, -d⁵² käänüspäägaq väits' e käänüspääväits' kokkupandav nuga

käärd, kääro, .käärdo³⁶ = kääräh(t)üs (leiva)käär

kääriq, m .kääre, .kääre³⁷ käärid

.käär'mä, .kääriq, kääri⁶³ käärima (kangast, rõivast)

käär'|puuq, m -puiõ, -puid⁵⁰ käärpuud (kanga loomiseks)

kääräh(t)üs, -e, -t⁹ = käärd

.käärü|mä, -däq, -⁷⁹ käärima

.käätsmä, .käätsüq, käädsü⁷³ kääksuma

.käätsä kängu

käük', käügi, .käüki³⁷ käik; tunnel; viie käügigaq auto viiekäiguline auto; maa-alonõ käük' maa-alune käik

.käül|emä, -däq, -e⁸⁵ jalutama; korduv käima

.käümä, .kävvüq, käü, min 1. ja 3. p käve⁵⁴ < .k'auma, < .kjauma käima

käüs|(s), -(s)e, -t¹¹ käis, varrukas

.käüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ edasi-tagasi v korduvalt kõndima, käima; käüskeles tarrõ piten kõnnib tuba mööda (edasi-tagasi); käüskele muguq ammõt'nikkõ piten käin muudkui ametnikke mööda

.käü|tämä, -täq, -dä⁸¹ kõnnitama

kö|bimä, -piq, -bi⁵⁷ kobima

köbrä(h)n = käbrä(h)n kortsus, kipras

köh|imä, -hiq, -i⁵⁷ = köhkätämä köhima

köhkerdä|mä, -q, -⁸³ ukerdama

köhkä|tämä, -täq, -dä⁸² = köhimä

.köhvli, -, -t¹ = .kühvli kühvel

köh|ä, -ä, -hä²⁴ = kühä köha

köhähtä|mä, -q, -⁸³ < köhähütmä köhatama

köhäh(t)üs, -e, -t⁹ köhatus

köhähü|tmä, -täq, -dä⁶² > köhähtämä

köks', köksi, .köksi³⁷ > ts'oks' [2.]

.köngä kängu; kõverasse, kössi

köngä|ts', -dsi, -tsit¹³ kängunu

köpr, köbrä, .köprä⁴⁶ = käpr korts, kiber, kurd

körbähtä|mä, -q, -⁸³ korraks rüüpama

.körp'mä, .körpiq, körbi⁶³ = .kürp'mä lürpima, rüüpima

.körpämä, körbädäq, .körpä⁷⁷ rüüpama; körpäq üle kausiveere! rüüpa üle kausiääre!

körss', körsi, .körssi³⁷ reheahju võlv

kört', kördi, .körti³⁷ 1. kört, vedel puder; 2. krooge

.kört'mä, .körtiq, kördi⁶³ krookima

.köstre, -, -t³ köster

kööbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ komberdama

köödsä(h)n = köörä(h)n küürus, kühmus

köödsä|tämä, -täq, -dä⁸² küürutama; kössitama

köömeq, küü:mne, köömend¹⁷ sag m köömen; kööme

köörä|k, -gu, -kut¹³ = kööräts' küürakas

köörä(h)n = köödsä(h)n: vanainemine om ärq harinuq köörän käümä vanainimene on harjunud küürus käima

köörä|ts', -dsi, -tsit¹³ = kööräk

köörä|tämä, -täq, -dä⁸² küürutama

köörüssihe keerdu

köörüssi(h)n keerus

köüdeq, .köüte, köüdet¹⁸ köidik; (raamatu) köide

köüds', köüdse, köüst³⁹ = köüds', kövve, köüt⁴⁹ köis

köüdüs, -(s)e, -t¹¹ 1. köidik; side; 2.* seos

köüdüssyn|a*, -a, -na²⁸ = sõlm'syna* keel sidesõna

.köühkelemi|ne, -se, -st⁵ langetõbi

.köütmä, .köütäq, köüdä⁶¹ 1. köitma, siduma; 2.* seostama

.köütü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. kokku jääma; 2.* seostuma

kü|dsämä I, -tsäq, -dsä, 3. p -dsäs⁶⁹ küpsema; leib küdsäs ahon leib küpseb ahjus

kü|dsämä II, -tsäq, -dsä, 3. p -dsä⁵⁶ küpsetama; imä küdsä leibä ema küpsetab leiba

küdsüs, -(s)e, -t¹¹ küpsetis; praad; küpsis

kügel|emä, -däq, -e⁸⁵ = kügähe(l)lemä kössitama, konutama

kügrä|ts', -dsi, -tsit¹³ = kühmäts' < küüräts'

kügähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = kügelemä

kügä|.rits'mä, -.ritsiq, -ritsi⁶³ vaevaliselt käima

kügäroodsakallaq = kügäroodsu(h)n = künäroodsu(h)n küürus; kössis, kõveras

kügäruu:tsu = künäruu:tsu küüru; kössi, kõverasse

kügäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ nihelema; saa ei taast kongiq olõjat, nakkas egäl puul kügäskellemä ei saa sellest kuskil olejat, hakkab igal pool nihelema

kühk, kühü, .kühkü³⁷ = kühm

kühkä|ts', -dsi, -tsit¹³ = kühmäts'

.kühkü = .kühmä

kühm, kühmä, .kühmä³⁵ = kühk = kükr küür, kühm

kühmi|k, -gu, -kut¹³ = kühmäts'

.kühmä = .kühkü küüru, kühmu

kühmä|k, -gu, -kut¹³ = kühmä|ts', -dsi, -tsit¹³ = kügräts' = kühkäts' = kühmik küürakas; kühmus, kössis inimene

kühmä(h)n = kühä(h)n küürus, kühmus

.kühvli, -, -t¹ = .köhvli kühvel

küh|ä, -ä, -hä²⁴ = köhä köha

kühä(h)n = kühmä(h)n

kük|k, -ü, -kü³⁷ kükk

kük|kämä, -ädäq, -kä⁷⁷ 1. (maha) kükitama, kükakile laskuma; 2. istutama; kükkäs kapstaluumõ istutab kapsataimi

kükr, kügrä, .kükrä³⁵ = kühm < küür

kükähtä|mä, -q, -⁸³ < kükähütmä korraks kükitama

kükähüisi = kükäkilläq

kükähü|tmä, -täq, -dä⁶² > kükähtämä

kükäkilläq = kükähüisi = kükäkälläq = kükässilläq kükakil

kükäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv (maha) kükitama

kükässilläq = kükükilläq = küküssilläq = kükäkilläq

küküte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv kükütämä

kükü|tämä, -täq, -dä⁸² kükitama

külb', külbi, .külbi³⁷ = külb', külvi, .külbi³⁶ külv

.külbmä, .külbäq, külbä e külvä⁶¹ külvama

kül(l)e(h)n küljes

kül(l)est küljest; võta-i tükkü külest ei võta tükki küljest

külg', kül(l)e, .külge³⁴ külg

.külge külge; pihta; kallale; läts' külge läks pihta; läks kallale

.külg'mä|ne, -dse, -st⁵ külgmine

külh = külq küll; om külh on küll

küllükilläq = küllül(d)e külili; vana ruun oll' sällüle, rattaq kraavin küllüle vana ruun oli selili, vanker kraavis külili

kül|lüm, -ümä, -ümät⁴ külvivakk

küllüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv küllütämä

küllü|tämä, -täq, -dä⁸² külitama

külm, külmä, .külmä³⁵ külm

külme|tämä, -täq, -dä⁸² = külmätämä külmetama

külmetüs, -e, -t⁹ 1. külmetus; 2. = külmäkapp'

külmähtä|mä, -q, -⁸³ äkki v korraks külmetama; Tsiberin om talvõl mynõn paigan nii külm, et niguq kinda käest võtat, nii sõrmõq ärq külmähtäs Siberis on talvel mõnes kohas nii külm, et nagu kinda käest võtad, nii külmetab kohe sõrmed ära

külmäkahmustus, -õ, -t⁹ külmavärin

külmäkap|p', -i, -pi³⁷ = külmetüs [2.] külmkapp, külmik

külmä|mä, -däq, -⁶⁹ külmuma; külmetama; sääne külm oll', et tsirguq lindamise päält ärq külmiq ni alla sattõq selline külm oli, et linnud külmusid lendamise pealt ära ja kukkusid alla; mul käeq külmäseq mul käed külmetavad

külmä|tämä, -täq, -dä⁸² = külmetämä

külq = külh

kül|ä, -ä, -lä²⁴ küla

küläli|ne, -(d)se, -st⁵ külaline

küländ küllalt

küländkiq küllaltki

küländäle küllaldaselt, rikkalikult

külümüt|t, -ü, -tü³⁷ külimit; külümütütävve viljä külbi külvasin külimitutäie vilja

kümme, .kümne, kümmend¹⁷ kümme

.kümnendi|k, -gu, -kku³⁸ = .kümnesjago kümnendik

.kümne|s, -ndä, -ndät³ kümnes

.kümne|sjago, -ndäjao, -ndätjako²⁷ = .kümnendik

künd, künnü, .kündü³⁷ künd

.kündle|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ küünlapäev, 2. veebruar

.kündmä, (.)kündäq, künnä⁶⁶ kündma

küng, küngä, .küngä³⁵ puujuurte kobar (koos mullakamaraga); maru om puuq kygõ küngigaq küllüle käändnüq maru on puud koos juurtega maha murdnud

künnel', .kündle, künneld²³ = künnäl' küünal

künnerüs, -e, -t⁹ = kynõrus ristluu; harkadra osa

künnäl', .kündle, künnäld²³ = künnel'

künnä(r(t))puu, -, -d⁵⁰ künnapuu

künnär', .kündre, künnärd²³ küünar

künnär'nut|t', -i, -ti³⁷ > künnär'pää

künnär'pää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² < künnär'nutt' küünarnukk

künäroodsu(h)n = kügäroodsakallaq = kügäroodsu(h)n = künäräädsi(h)n küürus; kössis, kõveras

künäruu:tsu = kügäruu:tsu = künä.räätsi küüru; kössi, kõverasse

künäräädsi(h)n = künäroodsu(h)n

künä.räätsi = künäruu:tsu

kü|pär', -bärä, -bärät⁴ kübar; kaabu

.kürp'mä, .kürpiq, kürbi⁶³ = .körp'mä lürpima, rüüpima

kürvi|ts, -dsä, -tsät¹³ kõrvits

küsümi|ne, -se, -st⁵ küsimus

küsümis(e)|märk', -märgi, -.märki³⁷ = küsümüsmärk' küsimärk

küs|ümä, -süq, -ü, min 1. ja 3. p .küsse⁴ küsima

küsümüs, -e, -t⁹ küsimus, probleem

küsümüs|märk', -märgi, -.märki³⁷ = küsümis(e)märk'

küsüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ küsitlema

küt|eq, -te, -et¹⁸ küte; kütus

.kütmä, küttäq, kütä⁶¹ kütma

kütse, -, -t¹⁴ küps, valmis; kütseq mar'aq küpsed marjad

küttü|mä, -däq, -⁸⁰ küdema

kütä|k, -gu, -kut¹³ kütmine, kütmisaeg; üts' kütäk puid ühe kütmise jagu puid

kütüs, -(s)e, -t¹¹ 1. kütis; 2. kütus

küüds', küüdse, küüst³⁹ 1. küüs; 2. kae

küüdse|lill', -lilli, -.lilli³⁷ saialill

küüdsi|ne, -dse, -st⁷ küüntest; küüdsine küpär' küüntest kübar (rahvalaulust)

küüdsi|tämä, -täq, -dä⁸² = .küüds'mä küünistama

küüds'|lauk, -laugu, -.lauku³⁷ > kipluk

.küüds'mä, .küüdsiq, küüdsi⁶³ = küüdsitämä

küüds'.varbil(õ) kikivarvul(e)

küü:k', köögi, küü:ki, ³⁷ köök

küün, küünü, .küünü³⁷ küün

.küündümä, .küündüdäq, küünü⁷⁹ küündima, ulatuma; sirutuma

küünähtä|mä, -q, -⁸³ < küünähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks küünitama

küünü|tämä, -täq, -dä⁸² küünitama

küür, küürä, .küürä³⁵ > kükr

küürä|ts', -dsi, -tsit¹³ > kügräts'

küü:tsä küüru, kühmu

küüvi|ts, -dsä, -tsät¹³ küüvits

ky|di, -di, -ti²⁶ kõdi

kyd(s)is|õma, -taq, -õ⁸⁷ sosistama, sosisema

kydi|tama, -taq, -da⁸² kõditama, kõdistama

kygõ = kyy kogu aeg, pidevalt, alati; suqkaq om kygõ üts' hädä sinuga on pidevalt üks häda; kygõ om nii olnuq, et... alati on nii olnud, et...

kygõko|go*, -go, -ko²⁶ universum, kõiksus

kygõpäält kõigepealt

kygõst kõigest, ainult

kygõsuguma|nõ, -dsõ, -st⁵ = kygõsugu|nõ, -dsõ, -st⁷ kõiksugune, igasugune

kyigildõ kõigiti, igati

kyigi(h)n = kyigipoodi = kyigipooli kõikjal, igal pool; kyigipooli otsiti timmä takan kõikjal otsiti teda taga; võismõlille kasus kyigin võililli kasvab kõikjal

kyigipäidi igapidi

kyigist kõikjalt, igalt poolt; sinnäq tull' ostjit Riiast ja kyigist sinna tuli ostjaid Riiast ja kõikjalt; tää lätt üle purdist ja palgõst ja kyigist ta läheb üle purretest ja palkidest ja kõikjalt

ky|ik', -gõ, -kkõ³⁵ kõik; kyik' aig kogu aeg

.kyiki kõikjale, igale poole; kiblukit pandas kyiki söögi sisse küüslauku pannakse kõikjale söögi sisse

kymahta|ma, -q, -⁸³ kõmatama, paugatama

kymah(t)us, -õ, -t⁹ kõmakas, pauk

kymba|k, -gu, -kut¹³ lombakas

kym|min, -ina, -inat⁴ kõmin

kymmõlda|ma, -q, -⁸³ asjata aega viitma, logelema

.kymps'ma, .kõmpsiq, kõmpsi⁶³ kõmpsima; kõmps' kodo poolõ kõmpsib kodu poole

.kynd'ma, .kyndiq, kynni⁶³ kõndima

kynn'†, kynni, .kynni³⁷ jonn

kynning, -u, -ut¹³ = kynni|k, -gu, -kut¹³ kõnnak

kynni|tama, -taq, -da⁸² kõnnitama

kynni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = kõõnitsõma alemaad põlemata jäänud puurisust puhastama

kynnus, -(s)õ, -t¹¹ = kannus kannus

.kynnõ|viis', -viisi, -.viisi³⁷ keel kõneviis; kimmäs, tinkõlõja, kaudõnõ, käskjä ja kaudõnõ käskjä (tunnistaja) kynnõviis' kindel, tingiv, käskiv, kaudne ja kaudne käskiv (möönev) kõneviis

.kyntsama, kyndsadaq, .kyntsa⁷⁷ komberdama; Kuis elät? Kyntsa iks. Kuidas elad? Ikka komberdan.

kynur', -i, -it⁴ = kynuri|k, -gu, -kku³⁸ (puu)võru seeliku alaääres; tuu kynur' oll' uhkusõ peräst: sis sais ündrik lajalõ ümbre perse see võru oli uhkuse pärast: siis seisab seelik ümber tagumiku laiali

kynõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ rääkima, kõnelema

kynõq, .kynnõ, kynõt¹⁸ kõne; ettekanne

kynõrus, -õ, -t⁹ = künnerüs ristluu; harkadra osa

kyy = kygõ

kyykama, kõõgadaq, kyyka⁷⁷ kõõksuma

kyyksa, -, -t³ paindlik, painduv, sitke; hällünõdõrm piät olõma häste kyyksa hällivibu peab olema hästi painduv, sitke

kyymõlõma, kõõmõldaq, kyymõlõ⁸⁵ laisklema

kyyrd|silm, -silmä, -.silmä³⁵ kõõrdsilm

kyyrdu = kõõrildõ: kaes kyyrdu vaatab kõõrdi

kyyvama, kõõvadaq, kyyva⁷⁷ lõõmama

laaba|k, -gu, -kut¹³ = laaband', -i, -it¹³ = laaba|ts', -dsi, -tsit¹³ lohakas, lodev inimene; lohmakas ese

laabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ (rohmakalt) silitama, paitama; nühkima; käperdama; laabitsõgu-iq, ilestäq ilosahe! ära nühi ja käperda, silita ilusti!

.laabsa, -, -t³ jõudus, laabuv; sorav

.laabsahe = .laabsalõ jõudsalt; soravalt, ladusasti

.laabu|ma, -daq, -⁸⁰ laabuma, edenema

laabõr', -i, -it⁴ = laabõrjann' laaberdaja

laabõrda|ma, -q, -⁸³ = jaabõrdama laaberdama

laabõr|jann', -janni, -.janni³⁷ = laabõr'

laadan, -a, -at⁴ = laadon viiruk; kerikust tuudi laadanat, tuuga savvutõdi kirikust toodi viirukit, sellega suitsutati

laadi|k, -gu, -kut¹³ karp; laegas; vallal om rahalaadik vallal on rahalaegas

laadon, -a, -at⁴ = laadan

laado|tama, -taq, -da⁸² priiskama

.laagri, -, -t¹ laager

laagõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ vahelduma (hrl ilma, ilmastikunähtuste kohta); keväjä ilm väega laagõskõllõs kevadel on väga vahelduv ilm; täämbä pilveq laagõskõllõsõq täna on vahelduv pilvitus

laamõ|ts', -dsi, -tsit¹³ plaanvanker, suur veovanker

laan', laanõ, laant³⁵ laas

laanõkik|as, -ka, -ast²² metsis; musträhn

laanõ|parts', -pardsi, -.partsi³⁷ = mudaparts' = mõtsparts' piilpart; laanõpardsiq ommaq vähämbäq ku tsigapardsiq piilpardid on väiksemad kui sinikael-pardid

.laap'ma, .laapiq, laabi⁶³ pühkima, üle tõmbama

.laapsama, laapsadaq, .laapsa⁷⁷ korraks üle tõmbama, pühkima

laar', laari, .laari³⁷ laar

laasi|k, -ga, -kat¹³ takk

laasika|nõ, -dsõ, -st⁵ takune; laasikadsõq paklaq jämedamad takud

.laasja|nõ, -dsõ, -st⁵ laasunud, väheoksine, siledatüveline

.laas'ma, .laasiq, laasi⁶³ laasima

.laas'u|ma, -daq, -⁸⁰ laasuma

laat, laadu, .laatu³⁷ laat; läämiq laatu lähme laadale; ku laadu(h)n om, sys laadust osta kui laadal on, siis laadalt ostan

.laatka, -, -t³ 1. savinõu; 2. ree osa

.laat'ma, .laatiq, laadi⁶³ laadima

laava|ts', -dsi, -tsit¹³ (kaherattaline) järelkäru, treiler

laavi|ts, -dsa, -tsat¹³ ree- v vankriraam

la|ba, -ba, -pa²⁸ 1. laba; koonlalaud; 2. (sauna)lava; meheq võtvaq laba pääl lõunat mehed võtavad laval leili

laba|jalg, -jala, -.jalga³³ labajalg

labaluu, -, -d⁵⁰ abaluu

la|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ lobisema; naasõq labahasõq naised lobisevad

laba|nõ, -dsõ, -st⁷ labane (labasekoeline); kas taa rõivas om toiminõ vai labanõ? kas see riie on toimne või labane?

labista|ma, -q, -⁸³ ladistama; vihma labistas vihma ladistab

labra, -, -t² = labra|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja

labõ|rits, -ritsa, -.ritsa³⁷ = labõritsa|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ lauritsapäev, 10. august

la|dima, -tiq, -di⁵⁷ liduma, lippama

ladina kiil', täheq ladina keel, tähed

la|do, -o, -to²⁷ 1. lade, kiht; üts' lado haino üks kiht heinu; 2. ladu

ladra|tama, -taq, -da⁸² latrama

ladsah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = lädsäh(t)ümä kokku vajuma; nätskuma; päält nädälit aigo vihma olliq ruaq ärq ladsahunuq pärast nädalaajalist vihmasadu olid saod kokku vajunud

ladusahe = ladusalõ ladusalt

ladvuldõ latvupidi; kõoq olliq ladvuldõ kokko pulmavärtes köüdedüq kased olid latvupidi kokku pulmaväravaks seotud

ladõv = ladyv', ladva, .latva⁴⁵ = latv latv

la|g'a, -ja, -k'a²⁹ = lagja lai

lag'ahus, -õ, -t⁹ = lagjahus = .laius = .laidus = .lakjus laius

la|gi, -e, -kõ²⁵ lagi

lagipää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² lagipea

la|gja, -ja, -kja²⁹ = lag'a

lagjahus, -õ, -t⁹ = lag'ahus

la|go, -o, -ko²⁷ rehepealne; pööning

lagonõma, .laodaq e lago(nõ)daq, lagonõ⁸⁹ < lagovama lagunema; kõdunema, murenema; savimaa om häste ärq laonud savimaa on hästi murenenud

lagovallaq laiali

lagovama, .laodaq e lago(nõ)daq, lagonõ⁸⁹ > lagonõma

lagõhus, -õ, -t⁹ lagendik; lagedus

la|h'a, -h'a, -hh'a²⁸ = laih lahja

lah'ali|k, -gu, -kku³⁸ lahjavõitu

lahas|puu:l', -poolõ, -puu:lt⁴⁰ lõhandik, pooleks löödud puupakk, palk vms

lahasta|ma, -q, -⁸³ lõhestama

lahasti|k, -gu, -kku³⁸ suurem lõhe, lõhang, lõhandik

lahenda|ma, -q, -⁸³ harutama (nt kalavõrku)

lahendi|k, -gu, -kku³⁸ > laheng, -u, -ut¹³ lahing

lahe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ lõhenema

laheq, .lahkõ, lahet¹⁹ lõhe, pragu

lahhe, -, -t¹⁴ selge; nuuskpiiretüs lüü pää lahhes nuuskpiiritus lööb pea selgeks

lahi|ts, -dsa, -tsat¹³ = las(n)its nirk

.lahkama, lahadaq, .lahka⁷⁷ 1. kõvasti tööd tegema, rühmama; 2. kiiresti jooksma; voolama, tulvama; vesi lahkas üle veere vesi tulvab üle ääre

.lahki lõhki

.lahki|nõ, -dsõ, -st⁵ lõhkine

.lahkma, .lahkuq, lahu⁶⁴ lõhkuma

.lahko lahku

.lahksama, lahastaq, .lahksa⁷⁶ 1. lõhkuma, lõhki tõmbama, rebima; lahkama; 2. virutama

.lahku|ma, -daq, -⁸⁰ katki, lõhki minema; kruus' satas maaha, lahkus ärq kruus kukub maha, läheb katki; sei nii pall'o, et ärq taha lahkudaq sõin nii palju, hakkan lõhki minema

.lahkus, -õ, -t⁹ = .lõhkus = lyyhkus lahkus

.lahkõ, -, -t³ = .lõhkõ = lyyhkõ lahke

.lahkõhe = .lahkõlõ = .lõhkõhe = .lõhkõlõ = lyyhkõhe lahkelt

.lahkõma, lahedaq, .lahkõ, min 3. p lahõs'⁷⁷ lõhenema, pragunema; lõhkema; puhkema; lahenuq sain pragunenud sein; urvaq lahkõsõq ja leheq tulõvaq vällä pungad puhkevad ja lehed tulevad välja

lahma|k, -gu, -kut¹³ lahmakas

.lahmama, lahmadaq, .lahma⁷⁷ tulvama; loodsikuhe lahmas vett paati tulvab vett

laho|tama, -taq, -da⁸² lahutama

laht', lahe, lahtõ³⁴ laht

.lahtri, -, -t¹ latter (tallis); lahter

lahv', lahvi, .lahvi³⁷ hoop, laks; annaq lehmäle üts' lahv'! anna lehmale üks laks!

lahva, -, -t² jutukas; lahva miis' jutukas mees

laid, laiu, .laidu³⁶ laid, siil (nt kangal)

.laida moodi; määnest laida missugune; ütte laida ühte moodi

laidung', -i, -it¹³ akna v ukse äärelaud

laidus, -(s)õ, -t¹¹ laitus

.laidus, -õ, -t⁹ = lag'ahus = .laius

laigas, .laika, laigast²² lauguga lehm

laih, laiha, .laiha³⁰ = lah'a lahja; laih liha tailiha; taha-i ma laiha lihha, ma taha vägevät ma ei taha tailiha, ma tahan pekki

.laihtu|ma, -daq, -⁸⁰ kõhnuma, kõhnaks jääma

laik, laigu, .laiku³⁷ lauk

lain, lainu, .lainu³⁷ laen

.lainallaq = .lainõllaq lainetamas, lainetes; kesvänurm' om lainallaq ku järvekene odrapõld lainetab nagu järveke

.lainama, lainadaq, .laina⁷⁷ laenama

.lainillõ 1. järv' läts' lainillõ järv hakkas lainetama; 2. juurde, lähedale, ligi; tä lasõ-s minno lainillõ ta ei lasknud mind ligi

lainõh, .lainõ, lainõht²⁰ = lainõq laine

.lainõli|nõ, -dsõ, -st⁵ laineline

.lainõllaq = .lainallaq

.lainõlõma, lainõldaq, .lainõlõ⁸⁶ = korduv lainõtama

lainõq, .lainõ, lainõt¹⁸ = lainõh

lainõ|tama, -taq, -da⁸² lainetama

laisastõ = .laiska laisalt

laisk, laisa, .laiska³³ laisk

.laiska = laisastõ

.laiskus, -õ, -t⁹ laiskus; *inerts

.laiskõlõma, laisõldaq, .laiskõlõ⁸⁵ laisklema

.laita = laiuta

.laitma, .laitaq, laida⁶¹ laitma

.laiu = .lakju laiune

.laiult laiuselt

.laiu|nõ, -dsõ, -st⁵ = .lakjunõ = .lakk'unõ laiune

.laius, -õ, -t⁹ = lag'ahus = .laidus = .lakjus laius

laiuta = .laita laiuti

laiv, laiva, .laiva³⁰ laev

laiõh, .laidõ, laiõht²¹ = laiõq, .laidõ, laiõt¹⁹ aiaauk (läbi käimiseks)

lajali|k, -gu, -kku³⁸ laiavõitu

lajali|nõ, -dsõ, -st⁵ raiskav, priiskav, kerglane; laialdane

lajalt laialt

lajalõ = .lakja

laja(h)n laiali

laja|nõ, -dsõ, -st⁷ laialdane

lakahta|ma, -q, -⁸³ limpsama

lakah(t)us, -õ, -t⁹ limpsimine, lakkumine; lake

laka|tama, -taq, -da⁸² limpsima, lakkuma

laka|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. = lakõs' joodik; 2. nokkmüts

lakiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .lakma

.lakja = lajalõ = lakk'a laiali; lahti; jätt' ussõ peräniq lakja jättis ukse pärani lahti

.lakju = .laiu = lakk'u laiune

.lakju|nõ, -dsõ, -st⁵ = .lakju = .laiunõ = .lakk'unõ

.lakjus, -õ, -t⁹ = lag'ahus = lagjahus = .laius = lakk'us laius

lak|k, -a, -ka³⁰ 1. kaerapööris; noor õhuke kaun; hernel ommaq jo lakakõsõq külen hernel on juba noored õhukesed kaunakesed küljes; 2. (silma)laug; 3. mütsisirm

lak|k', -i, -ki³⁷ lakk (laki)

lakk'a = .lakja

lakk'u = .lakju

lakk'u|nõ, -dsõ, -st⁵ = .lakjunõ

lakk'us, -õ, -t⁹ = .lakjus

.lakma, lakkuq, laku⁶⁴ lakkuma; (viina) jooma

.laksama, laksadaq, .laksa⁷⁷ limpsama, korraks lakkuma; pini laksas' keelegaq üle näo koer limpsas keelega üle näo

laku|tama, -taq, -da⁸² (purju) jootma

lakõ, -, -t¹⁴ lage; lage maa; lagendik; kest mõtsa sai üte lakõ pääle keset metsa sattusin ühele lagendikule

lakõmaa, -, -d⁵⁰ stepp, rohtla, preeria; poolkõrb

lakõ|s', -s(s)õ, -st¹¹ = lakats' [1.]

lall'o, -, -t² lastek jalg, lallu

lamaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = lamuskõ(l)lõma = lamõskõ(l)lõma lamama, lamasklema

.lambahänilä|ne, -se, -st⁵ lambahänilane, kollane linavästrik

.lambatat|t', -i, -ti³⁷ lambatatt (seen)

.lamba|tsirk, -tsirgu, -.tsirku³⁷ linavästrik

lambikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ taskulamp; lambike

lammas, .lamba, lammast²³ lammas

.lammõma, lammõdaq, .lammõ⁷⁷ pikali heitma; lamama

lamp', lambi, .lampi³⁷ lamp

lampsahta|ma, -q, -⁸³ plartsatama

.lamps'ma, .lampsiq, lampsi⁶³ lonkima, lodevalt käima

lam|u, -u, -mu²⁶ = lämü 1. soga veepinnal; 2.* adru

lamuskõ|(l)lõma = lamõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = lamaskõ(l)lõma

land, lannu, .landu³⁷ = lannõq väike (tihti kinnikasvanud) järv

lang I, langa, .langa³⁰ 1. lõng; 2. krundist eraldi (kitsas) maatükk, põlluriba

lang II, langu, .langu³⁷ lang, (abielu kaudu) sugulane; söögeq languq, joogõq languq, ärq ti languq puuhu panguq! sööge langud, jooge langud, ärge te langud põue pange! (rahvalaulukatke)

langa|rist', -risti, -.risti³⁷ haspel, riist lõnga vihtikerimiseks

langlih|a, -a, -ha²⁸ kõõlus

.langma, .languq, langu⁶⁴ lükkima

lang(a)rat|as, -ta, -ast²² vokk

lannõq, .landõ, lannõt¹⁹ = land

.laokallaq = .laokillaq laokil

.laokillõ laokile

laopääli|ne, -dse, -st⁷ pööning, lakk, (heina)kihipealne

laos, -(s)õ, -t¹¹ = loomalaos taimelava; lää kõlgussõ taadõ laossõ manoq luumõ tsiukma lähen aganiku taha taimelava juurde taimi kastma (pritsima)

.laosklus*, -õ, -t⁹ seiklus

.laoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ rändlema; seiklema

.lao|tama, -taq, -da⁸¹ laotama; lammutama, lõhkuma

.laotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ 1. = korduv .laotama; 2. laiutama

lapahta|ma, -q, -⁸³ < lapahutma loksutama

lapah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ (üle ääre) loksuma v kukkuma

lapahu|tma, -taq, -da⁶² > lapahtama

lapard', -i, -it¹³ 1. endisagne äke (vedruäkke eelkäija); 2. labajalg

lapa|t', -di, -tit¹³ = lapats' lapats; kärbläselapats' kärbsepiits

lapa|tama, -taq, -da⁸² = lopatama lobisema

lapa|ts', -dsi, -tsit¹³ = lapat'

lapi|k, -gu, -kut¹³ lapik

lapildõ lapiti; tükati

la|pin, -bina, -binat⁴ lobin; ladin

lapi|ts, -dsa, -tsat¹³ puuliist

.lapjo, -, -t¹ labidas

.lapla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ 1. laplane, saam; 2. = lapulinõ

.lapliga|nõ, -dsõ, -st⁵ lapiline

lap|p', -i, -pi³⁷ lapp

lap|puma, -pudaq, -u⁷⁹ loksuma

laps, lapsu, .lapsu³⁷ laks, löök

lapsahta|ma, -q, -⁸³ laksatama

lapsah(t)us, -õ, -t⁹ laksatus, löök

.lapsama, lapsadaq, .lapsa⁷⁷ laksama, lööma

.lapsma, .lapsuq, lapsu⁶⁴ laksuma, loksuma

.laps'ma, .lapsiq, lapsi⁶³ patsutama

.lapsna, -, -t³ laksumine, loksumine

lapsu|tama, -taq, -da⁸² laksutama, patsutama

.lapsõlõma, lapsõldaq, .lapsõlõ⁸⁶ korduv sulpsuma

lapuli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .laplanõ [2.] lapuline, kontvõõras

lapu|tama, -taq, -da⁸² (üle ääre) loksutama, raputama; laputas piimä maaha loksutab piima maha; laputagu-iq loodsikut ära raputa paati

lapõ, -, -t¹⁴ ladus

lap|õh, -põ, -õht²⁰ = lap|õq, -põ, -õt¹⁸ lape, (hrl sea)külg

lapõrda|ma, -q, -⁸³ laperdama; laterdama

lapõrus, -õ, -t⁹ lohakas inimene; laterdis

larba|tama, -taq, -da⁸² = largatama latrama, lobisema

larba|ts', -dsi, -tsit¹³ = larga laterdis, lobiseja

lardsahta|ma, -q, -⁸³ lartsatama

lardsah(t)us, -õ, -t⁹ lartsatus

larga, -, -t² = larbats'

larga|tama, -taq, -da⁸² = larbatama

larista|ma, -q, -⁸³ laristama

larm, larmi, .larmi³⁷ lärm

.larmama, larmadaq, .larma⁷⁷ lärmama

larmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ lärmitsema

.larp'ma, .larpiq, larbi⁶³ larpima

larusk', -i, -it¹³ lobiseja

las(n)i|ts, -dsa, -tsat¹³ = lahits < nirk nirk

.laskma, .laskõq e .laskaq, lasõ⁶⁵ laskma

.lasku|ma, -daq, -⁸⁰ = lasõh(t)uma normaalsesse olekusse tõmbuma (külma saanud taimede kohta); niiskuma; hummogu kai, et maas'kaq ommaq ärq külmänüq, lätsi kõrra ao peräst kaema, olliq tagasi laskunuq hommikul vaatasin, et maasikad on ära külmunud, läksin natukese aja pärast vaatama, olid tagasi tõmbunud

last, lastu, .lastu³⁷ 1. laast; 2. luisk

lasõh(t)u|ma, -daq, -⁸³ = .laskuma: hain lasõhus tagasi, ku õigõl aol üles ei võtaq (maha niidetud) hein niiskub, kui õigel ajal üles ei võta

lasõng', -i, -it¹³ (välja)laskmine

lasõr', -i, -it⁴ laser

lasõr'(plaadi).mängjä, -, -t³ laserplaadimängija

lasõr'|plaat', -plaadi, -.plaati³⁷ laserplaat; laserketas

lasõr'.trükli*, -, -t¹ laserprinter

lata|k, -gu, -kut¹³ latakas

lati|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = lat'kas, .lat'ka, lat'kast¹⁵ latikas

.latrama, ladradaq, .latra⁷⁷ latrama

lats', latsõ, last³⁹ laps

latsah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kokku vajuma (nt taina v heinasao kohta)

.latsi|aid, -aia, -.aida³³ lasteaed

.latsiko|do, -do, -to²⁶ lastekodu

.lats'kõ|nõ, -sõ, -ist⁸ tüdruk

latsu|tama, -taq, -da⁸² latsutama

latsõ.hoitja, -, -t³ lapsehoidja

latsõhus, -õ, -t⁹ lapselikkus

latsõ|igä, -iä, -ikä²⁵ lapsepõlv

latsõ|koda, -kua, -kota²⁷ emakas

latsõ|lats', -latsõ, -last³⁹ lapselaps

latsõli|k, -gu, -kku³⁸ lapselik; lapsik

latsõli|nõ, -dsõ, -st⁷ last v lapsi omav, lastega, -lapseline; latsõlinõ pereq lastega pere

latsõ|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. lapseohtu; lapselik; muuhavva, ku nimäq viil olliq latsõdsõq palju aega tagasi, kui nad olid veel lapseohtu; 2. rase

lat|t', -i, -ti³⁷ 1. latt; ritv; yngõlatt' õngeritv; 2. lapatud kangas; kangas pandas latti kangas lapatakse; 3. lahas; lambal panti jalg latti lambal pandi jalg lahasesse

latti lapiti; lavvaq ommaq latti pantuq lauad on lapiti pandud

la|tus, -dusa, -dusat⁴ ladus

latu|tama, -taq, -da⁸² lapikuks tegema

latv, ladva, .latva⁴⁵ = ladõv = ladyv' latv

la|tõm', -dõmõ, -dõnd¹⁶ lade

latõrn|(as), -a, -at¹⁵ latern

laud, lavva, .lauda³⁰ laud (saematerjal; mööbliese)

.laudu, -, -t¹ (ühest lauast) seinariiul

.laugu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ ahtelaug (rehetoas)

.laugõ, -, -t³ lauge

.laugõhe = .laugõlõ laugelt; libamisi

.laugõlõma, lavvõldaq, .laugõlõ⁸⁶ lauglema, liuglema, heljuma; kodas laugõlõs korgõn taivan kotkas laugleb kõrgel taevas

.lauh(t)u|ma, -daq, -³⁵ selginema; taivas lauhu taevas selgines

.lauh(k)õ, -, -t³ lahe (hrl villa, lina v juuste kohta); pikk lauhõ vill v lina pikk lahe vill v lina

lauk', laugi, .lauki³⁷ lauk (looma otsaesisel)

laul, laulu, .laulu³⁷ laul; luuletus

laula|tama, -taq, -da⁸² laulatama

laulatus, -õ, -t⁹ laulatus

lauli|k, -gu, -kut¹³ 1. laulik, laulja; 2. < luulõtaja luuletaja; 2. laulik, lauluraamat

lauliskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv laulma

.laulja, -, -t³ laulja

.laulma, (.)lauldaq, laula⁶¹ laulma

lauluim|ä, -ä, -mä²⁴ lauluema, kuulus rahvalaulik

laululi|nõ, -dsõ, -st⁵ palju laulev, lauluhimuline; meil ommaq laululidseq latsõq meil on lauluhimulised lapsed

laulus, -(s)õ, -t¹¹ < luulõtus luuletus; laul

laulõq*, .laulõ, laulõt¹⁸ < luulõq luule

lausi|k, -gu, -kut¹³ lauge, lame

lausikuhe = lausikulõ laugjalt

.lausma, .lausuq, lausu⁶⁴ ütlema, lausuma

lausõq, .lausõ, lausõt¹⁸ lause

laut, lauda, .lauta³⁰ laut

.lautsi, -, -t¹ surnulava

lava|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. (magamis)lavats; 2. surnulava

lavvu|nõ, -dsõ, -st⁷ laudne, laudadest

ledevälläq lõdvalt, loiult

leebi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ (kaua, hoolikalt) pesema

leedeq, lii:te, leedet¹⁸ leede

leedula|nõ, -(d)sõ, -st⁵ leedulane

leehi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ leesikas

leelo, -, -t² (regi)laul, leelo

leelo|tama, -taq, -da⁸² (regilaulu) laulma, leelotama

leemehius|(s), -(s)õ, -t¹¹ (lapse) esimene juus

leeme|tämä, -täq, -dä⁸² leemendama, leemetama

leemetüs, -e, -t⁹ vesine koht; märg põletikuline haav

leemi|k, -gu, -kut¹³ tallevill

leemüsk', -i, -it¹³ lurr (supi kohta)

leenü|tämä, -täq, -dä⁸² rahustama (vt ka lii:ndümä)

lehekuu, -, -d⁵⁰ < mai mai

lehe|külg', -kü(l)le, -.külge³⁴ lehekülg

lehe|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ ajakirjanik, lehemees

lehepuu, -, -d⁵⁰ lehtpuu

leheq, m .lehti, .lehti³⁴ teatud ehted

lehes, -(s)e, -t¹¹ lehis (lehtedega murtud v raiutud oks v puu)

lehm, lehmä, .lehmä³⁵ lehm

lehmilde: Maas'o tull' lehmilde nüsmä Maas'o tuli lehmana lüpsma (mitte enam mullikana, st mitte enne kui kolmandal aastal)

lehmo, -, -t² halv laisk, lohakas, saamatu inimene, möku

.lehmämä, lehmädäq, .lehmä⁷⁷ = lehmä|tämä, -täq, -dä⁸² laisklema

leht', lehe, .lehte³⁴ 1. leht; 2. = liht' [1.] hobuselakk; leht' täl pilvile libisi lakk tal lehvis pilvedeni (rahvalaulurida)

leht'|adõr, -adra, -.atra⁴⁵ hõlmader

leht'|kuus', -kuusõ, -kuust³⁹ lehis (puu)

lehvü|tämä, -täq, -dä⁸² lehvitama

lehähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ uhkeldama

leib, leevä, .leibä³⁴ leib

leidüng', -i, -it¹³ piirdelaud (nt aknal)

leier', -i, -it⁴ loor

leigas, .leika, leigast²² = .leika lehter

leihv', leihvi, .leihvi³⁷ lehv

.leika, -, -t³ = leigas

.leiko, -, -t¹ väike lehter

.leilämä, leilädäq, .leilä⁷⁷ hõõguma; hüdseq leiläseq söed hõõguvad

lein, leinä, .leinä³⁵ lein

leinäli|ne, -dse, -st⁵ kurb

.leinämä, leinädäq, .leinä⁷⁷ leinama

leka, -, -t² kull (mäng)

leker', -i, -it⁴ vallatus, vigur; teatud rahvamäng; lekerit lüümä vigurdama, vallatust tegema

lell, lellä, .lellä³⁵ onu (isa vend)

lemmi|geq, m -kide, -kit¹³ takud

lenk', lengi, .lenki³⁷ leng, piit

leo|part', -pardi, -.parti³⁵ leopard

lep|eq, -pe, -et¹⁸ = leppene pehme (ilma kohta); leebe

lepisti|k, -gu, -kku³⁸ = lepistü, -, -t¹ lepik

.lepliga|nõ, -dsõ, -st⁵ leplik

.lepmä, leppüq, lepü⁷³ leppima

.lepmäldäq leppimatu; sääntse lepmäldäq inemisegaq um rassõ asjo aiaq sellise leppimatu inimesega on raske asju ajada

lep|p, -ä, -pä³⁵ lepp

leppe|ne, -dse, -st⁵ = lepeq

lepp|maim, -maimo, -.maimo³⁷ = lepämaim lepamaim (kala)

leppü|mä, -däq, -⁸⁰ pehmenema (ilma kohta); leebuma

lepä|maim, -maimo, -.maimo³⁷ = leppmaim

lepä|ne, -dse, -st⁷ lepapuine, lepane, lepapuust

lepä|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ lepariisikas

lepü|tämä, -täq, -dä⁸² lepitama

le|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ soemüüri pingi- v lavatsitaoline osa (istumiseks v lamamiseks, magamiseks)

le(e)sä|tämä, -täq, -dä⁸² lesima

leto, -, -t² = .liitva halljänes

.leüdmä, (.)leüdäq, levvä⁶⁶ > .löüdmä

.leüge, -, -t³ > .löüge

.leühelemä, leüheldäq, .leühele⁸⁵ lehvima

.leühkelemä, leüheldäq, .leühkele⁸⁶ helkima

.leüh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁰ riknema, halvaks (hapuks v imalaks) minema; supil om leühtünüq magu man supil on riknenud maitse

li|ba, -ba, -pa²⁶ lonkur, lombak

libahuisi = .liuhka libamisi, kaldu, viltu

libis|emä, -täq, -e⁸⁷ = hibisemä = vibisemä lehvima, heljuma, värisema; ohukõnõ valgõ kõotohk libises tuulõ käen õhuke valge kasetoht lehvib tuules

libli|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = lipkas liblikas

liblõq, .liplõ, liblõt¹⁸ = lipõn' = lipõr' lible

lidsah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ (kokku) vajuma; eeläne kohopiim om ärq lidsahunuq eilne kohupiim on kokku vajunud

ligembähe = ligembäle lähemale

ligembä(h)n lähemal

ligembä|ne, -dse, -st⁵ = ligimäne 1. lähem; ligembädsel aol lähemal ajal; 2. ligimene, kaasinimene

ligi ligi; lähedal

ligimä|ne, -dse, -st⁵ = ligembäne

ligitside = ligitsikku ligistikku, lähestikku

liglõ|tama, -taq, -da⁸² värisema, võbisema; nii hiitü ärq, et ihogiq nakas' sälän liglõtama ehmusin nii, et nahkki hakkas seljas värisema

li|go, -o, -ko²⁷ (lina)ligu, (lina)leotustiik

ligonõma < ligovama, .liodaq e ligo(nõ)daq, ligonõ⁸⁹ ligunema

lih|a, -a, -ha²⁸ liha; lihas

liha|hiideh, -.hiite, -hiideht²⁰ = liha|hiideq, -.hiite, -hiidet¹⁸ vastlapäev

liha|hinneq, -.hinde, -hinnet¹⁹ lihaskiud

lihahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv himustama

liha|lii:m', -leeme, -lii:mi³⁷ lihaleem; puljong

lihali|nõ, -dsõ, -st⁵ lihav, rammus, lihakas

liha|nõ, -dsõ, -st⁷ lihane; lihast

lihavõt|õq, -tõ, -õt¹⁸ < liha|võõdõh, -vyytõ, -võõdõht²⁰ lihavõtted, ülestõusmispühad

lih|hav, -ava, -avat⁴ lihav, lopsakas

lihka|tama, -taq, -da⁸² nihutama

lihoni|k, -gu, -kku³⁸ lihunik

liho|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ⁸⁹ juurde võtma, lihavamaks, paksuks minema, rasvuma

liht', lihi, .lihti³⁶ 1. = leht' [2.] hobuselakk; 2. liik, sort, mast; taa olõ-i miiq lihti miis' see pole meie masti mees

.liht'mä, .lihtiq, lihi⁶³ tasaseks, sirgeks ajama, rihtima; puuriit tulõ ilosahe ärq lihtiq puuriit tuleb ilusti sirgeks ajada

.lihtsä, -, -t³ lihtne

lihva|k, -gu, -kut¹³ kallak

lihvaldõ = lihvõldõ = .liuhka libamisi (kulgev), kaldu(ne), viltu(ne); regi püsü-i lihvaldõ tii pääl regi ei püsi libamisi kulgeval teel

liias|silm, -silmä, -.silmä³⁵ veskitammi ülevool (kust üleliigne vesi väljaspool vesiratast üle tammi voolab)

liibõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ lendlema

liibõrus, -õ, -t⁹ edvistaja

liieq, .liie, liiet, m osast .liijide¹⁸ < klii klii

liig, liia, .liiga³² liig; võlts, kunst; liiaq habõnaq võltshabe; liiaq hiu(s)sõq parukas

liigahta|ma, -q, -⁸³ < liigahutma liigatama, korraks liigutama

liigah(t)us, -õ, -t⁹ liigatus

liigahu|tma, -taq, -da⁶² > liigahtama

liiguskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv liikuma

liigu|tama, -taq, -da⁸² liigutama

liigutus, -õ, -t⁹ liigutus

liigutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv liigutama; liikumist harrastama, võimlema, (tervise)sporti tegema vms; piät iks liigutõlõma, ku terveq tahat püssüq peab ikka ennast liigutama, kui tahad tervena püsida

liigõq, .liikmõ, liigõnd¹⁶ liige

liik, liigu, .liiku³⁷ hrl m liik (liigu)

.liikma, .liikuq, liigu⁷³ liikuma

.liikmi|nõ, -sõ, -st⁵ liikumine; liiklus; liikmismärk' liiklusmärk; liikmissäädüs liikluseeskiri

.liikva, -, -t³ eetri ja piirituse (v puskari) segu, eeterpiiritus; ku hans'alõ valõtas eederit pääle, saa liikva kui puskarile valatakse eetrit peale, saab eeterpiirituse

.liikvallaq liikvel

liim', liimi, .liimi³⁷ > kliim'

lii:m', leeme, lii:mi³⁷ leem

lii.meistre, -, -t³ = klii.meistre liimeister (lõikeriist)

liimi|k, -gu, -kut¹³ = liivik

.liim'mä, .liimiq, liimi⁶³ = .liimämä > .kliim'mä

liimä, -, -t² vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd

.liimämä, liimädaq, .liimä⁷⁷ = .liim'mä

liin, liina, .liina³⁰ linn

liin', liini, .liini³⁷ liin; joon; rida; rinne; soldaniq saadõdiq liini pääle sõdurid saadeti rindele

liinali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ linnaskäija; liinalidsõq tulliq tagasi linnaskäijad tulid tagasi

liinapää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² linnapea

lii:ndü|mä, -däq, -⁸⁰ rahunema, vaibuma; jahtuma; leenüdäq tedä, et täl viha veidükese liindünüq rahusta teda, et tal viha natuke vaibuks

liini|jaan', -jaani, -.jaani³⁷ joonlaud

lii:r', leeri, .lii:ri³⁷ > pääkuu:l'

lii:r'mä, lii:riq, leeri⁶³ luusima, ringi käima

liisk, liisu, .liisku³⁶ liisk

liit, liido, .liito³⁷ liit, ühendus; liide; liit piä es vasta liide ei pidanud vastu

lii:te|ne, -dse, -st⁵ = lii:tine leetene

lii:ti|ne, -dse, -st⁵ = lii:tene

.liitri, -, -t¹ liiter

.liitva, -, -t³ = leto halljänes; liitva om krants'kaalagaq hahk jänes, hannaots kah valgõ halljänes on valge kaelusega hall jänes, sabaots ka valge

liiv, liiva, .liiva³⁰ 1. liiv; 2. ploom; meil om aian valgit ja mustõ liivõ meil on aias valgeid ja musti ploome (tumesinine ja helekollane on võru keeles tihti üldistatud mustaks ja valgeks)

liiv', liivi, .liivi³⁷ liiv (kalapüügiriist)

liiva|haud, -havva, -.hauda³³ liivaauk

liivahuska|ts', -dsi, -tsit¹³ kehv liivamaa; tan liivahuskadsi pääl kasu-i midägiq siin kehva liivamaa peal ei kasva midagi

liiva|k, -gu, -kut¹³ liivak, liivane koht

liivakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = liiva|mari, -mar'a, -.marja⁴³ ploom (vili)

liivapuu, -, -d⁵⁰ ploomipuu

liivi|k, -gu, -kut¹³ = liivikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = liimik vihmauss

.liivla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ liivlane

lika|tama, -taq, -da⁸² = likkama lonkama

lika|ts', -dsi, -tsit¹³ voki osa (tallalauda ja rattavänta ühendav varb); (kella)pendel

lik|kama, -adaq, -ka⁷⁷ = likatama

.liks'mä, .liksiq, liksi⁶³ logisema

likõ, -, -t¹⁴ märg

likõ|nõ, -dsõ, -st⁷ niiske, märjavõitu

likõrda|ma, -q, -⁸³ logisema

lill', lilli, .lilli, m omast ja osast .lille³⁷ = ninn' lill; tütrik korjas lille tüdruk korjab lilli

lilla, -, -t² lilla

lillili|ne, -dse, -st⁵ lilleline

lim|a, -a, -ma²⁸ > limo

limba|jalg, -jala, -.jalga³³ = limba|k, -gu, -kut = limbats' = lööbäk lonkur, lombakas

limbaku|nõ, -dsõ, -st⁵ lonkav; ebastabiilne

limbakus*, -õ, -t⁹ lonkavus; ebastabiilsus; riigivõimu limbakus riigivõimu ebastabiilsus

limba|ts', -dsi, -tsit¹³ = limbak

li(m)mi|t', -di, -tit¹³ limiit

lim|o, -o, -mo²⁶ < lima lima; kala limo vinüs kala lima venib

limolõ: kardohkaq ommaq limolõ keededüq kartulid on sodiks keedetud

li(m)mo|naat', -naadi, -.naati³⁷ limonaad

limp, limba, .limpa³¹ = klimp = klymp lonkav, vigane; lonkur; limp hopõn' lonkav hobune

.limpama, limbadaq, .limpa⁷⁷ = .klimpama = .klympama = .linkama = lüü:pämä = .lympama lonkama

.limpamiisi longates

.limpsämä, limpsädäq, .limpsä⁷⁷ limpsama

lin|a, -a, -na²⁸ lina

linahius, -(s)õ, -t¹¹ linalakk, blond

lina.hällä|ne = linahänilä|ne, -se, -st⁵ linavästrik

lina|nõ, -dsõ, -st⁷ linane

lind, linno, .lindo³⁶ lend

.lindaja, -, -t⁴ 1. lendur; 2. = .lindva

.lindama, linnadaq, .linda⁷⁷ lendama

lindsiq, m .lintse, .lintse³⁷ leid (hobuserakmete osa)

.lindva, -, -t³ = .lindaja [2.] lendva (rabandus; äkiline seljavalu)

.lindõlõma, linnõldaq, .lindõlõ⁸⁵ lendlema

ling, lingu, .lingu³⁷ ling

lingu|tama, -taq, -da⁸² (hobust) nööri otsas jooksutama

lini|k, -gu, -kut¹³ linik

link', lingi, .linki³⁷ link (uksel; arvuti alal)

.linkama, lingadaq, .linka⁷⁷ = .limpama

linnahta|ma, -q, -⁸³ korraks lendama

linnas, .linna, linnast²² linask

linnas|kii:l', -keele, -kii:lt⁴⁰ kalapüügiriist; linnaskeelegaq om hää lõmmulehti vaihõlt haugi püüdäq l-ga on hea vesikupulehtede vahelt hauge püüda

linnas|(s)õq, m -side, -sit¹¹ linnased

linno|k', -gi, -kit¹³ lennuk

linno|tama, -taq, -da⁸² lennutama

li(n)nohk, -a, -at¹³ = li(n)no|k, -ga, -kat¹³ = lint'kas lillakas (mari)

linoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ annetustekoguja

lino|tama, -taq, -da⁸² 1. annetusi koguma; 2. tanutama

lint', lindi, .linti³⁷ lint; lint'(traktor') linttraktor; lindimiis' linttraktorijuht

lint'kas, .lint'ka, lint'kast¹⁵ = li(n)nohk

.lio|tama, -taq, -da⁸¹ leotama

.liotus, -õ, -t⁹ leotus; (lina)leo tiik, (lina)ligu

lipa|ts', -dsi, -tsit¹³ liistuke, pilpake

lipeli|ne, -dse, -st⁵ = lipe|ne, -dse, -st⁷ lippidest

lipi|ts, -dsä, -tsät¹³ lipits, liistuke

lipkas, .lipka, lipkast²² = liblik liblikas

lip|p, -u, -pu³⁷ lipp (lipu)

lip|p', -i, -pi³⁷ lipp (lipi)

lips, lipsu, .lipsu³⁷ lips, kaelaside

lips', lipsi, .lipsi³⁷ lõik, liistak

lipõ, -, -t¹⁴ 1. leelis, tuhaleheline; 2. lipitsev; lipõ pini tiiras jalgo ümbre lipitsev koer keerleb ümber jalgade

li|põn', -bõna, -bõnat⁴ = li|põr', -bõri, -bõrit⁴ = liblõq lible

lipõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ lipendama; rõivaq lipõrdõlõsõq tuulõ käen riided lipendavad tuules

lirba|k, -gu, -kut¹³ edvistaja

lir|i, -i, -ri²⁶ lurr, lake

.lirtsma, .lirtsuq, lirdsu⁶⁴ lirtsuma

lirusk', -i, -it¹³ kerge õhuke riietusese

liruski|nõ, -dsõ, -st⁵ kerge, õhuke (riietuseseme kohta)

lirva, -, -t² lirva

lis|a, -a, -sa²⁸ lisa

.li(i)sna, -, -t³ liigne

list, listu, .listu³⁷ liist

lita, -, -t² emane koer

lita|nõ, -dsõ, -st⁷ emane (koera kohta)

lits', litsi, .litsi³⁷ lits, hoor

litsahta|ma, -q, -⁸³ < litsahu|tma, -taq, -da⁶² korraks litsuma

litsi|ne, -dse, -st⁷ himur, tiirane, lõtvade elukommetega, lits; litsine tütrik lits tüdruk

.litsma, .litsuq, litsu⁶⁴ litsuma

.litsu|ma, -daq, -⁸⁰ enesekoh litsuma, litsuda saama; buss' oll' nii täüs', et miiq olõ peris ärq litsunuq buss oli nii täis, et oleme päris ära litsutud

lit|t', -i, -ti³⁷ = lytt' hoop, löök

liud, livva, .liuda³³ < .vaagna liud, vaagen

.liugõlõma, livvõldaq, .liugõlõ⁸⁵ liuglema, liugu laskma

.liuhka = .liuhkahe = .liuhkalõ = .liuhkamiisi = libahuisi = lihvaldõ libamisi, kaldu, viltu

.liuhkus, -õ, -t⁹ kaldpind

livvakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ taldrik

lobahta|ma, -q, -⁸³ < lobahu|tma, -taq, -da⁶² plartsatama, lopsatusega kukkuma

lo|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ = lobista|ma, -q, -⁸³ solistama

lobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ solisema

l'o|bo, -bo, -po²⁶ tola, lontrus

lobotka, -, -t³ lobudik, loks (maja, regi, voodi vms); ree v vankri laiendusraam

lobõhõhe = lobõhõlõ = lobõvallaq lõdvalt; lahedasti; lopsakalt; taa mahus lobõvallaq ärq see mahub lahedasti ära; hain kasus lobõvallaq rohi kasvab lopsakalt

lod'akal|a, -a, -la²⁸ = lodi [2.] võldas (kala)

lod'apuu -, -d⁵⁰ = lodjapuu lodjapuu

lodi, lod'a e lodja, .lotja⁴³ 1. lodi, praam, pargas; 2. = lod'akala

lodjakal|a, -a, -la²⁸ = lod'akala

lodjapuu, -, -d⁵⁰ = lod'apuu

lods'ah(t)us, -õ, -t⁹ = lods'a|k, -gu, -kut¹³ lobjakas, lörts

lodõvallaq = logõvallaq lõdvalt, lodevil

lodõvallõ = logõvallõ lõdvaks, lodevile

loeng, -u, -ut¹³ loeng

.loe|tama, -taq, -da⁸² lugeda laskma, loetama; latsi loetõdas, et kaiaq, kas mõistvaq lastel lastakse lugeda, et vaadata, kas oskavad

logahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = logõlõma logelema

logis|õma, -taq, -õ⁸⁷ logisema

logõl|õma, -daq, -õ⁴³ = logahõ(l)lõma

logõvallaq = lodõvallaq

logõvallõ = lodõvallõ

loha lohistades

loha|k, -gu, -kut¹³ = lohvak lohakas

lohakallaq = lohvakallaq lohakil, lohakalt

lohastõ lopsakalt

lohe|tama, -taq, -da⁸² lokkama

lohk, loho, .lohko³⁶ lohk, nõgu

.lohkja|nõ, -dsõ, -st⁵ nõgus, lohkus

.lohkli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = loho|nõ, -dsõ, -st⁷ lohklik

lohv', lohvi, .lohvi³⁷ voolik

lohva|k, -gu, -kut¹³ = lohak = löhväk

lohvakallaq = lohakallaq

loid, loiu, .loidu³⁶ loid; lõtv; lang om loid lõng on lõtv

.loidu|ma, -daq, -⁸⁰ lõtvuma

loigõq, .loikõ, loigõt¹⁸ = .loikam', -i, -t⁴ loikam

.loissu longu

loisu(h)n longus

loiu|tama, -taq, -da⁸² loiuks tegema

lokah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ longu vajuma

lokakillaq longus, sorakil

lokakillõ longu, sorakile

loka|ts', -dsi, -tsit¹³ logu, loks

lokialo|nõ, -dsõ, -st⁷ = lokualonõ = lokus katusealune

lokikallaq = lokuskallaq ripakil, lohakil

lokikallõ = lokilõ = lokussillõ ripakile, lohakile

lo|kin, -gina, -ginat⁴ login

loki|tama, -taq, -da⁸² 1. väljapoole kaardu olema (nt seinalaud v katuseplekk); 2. losutama (hrl kana kohta)

lok|k', -i, -ki³⁷ 1. mütsilodu; 2. ahjukumm, ahjusuu ees olev võlv; 3. kohtlane, tasase ja nüri loomuga mees

l'oko|tama, -taq, -da⁸² = lökütämä = t'okotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima; hopõn' aigopiten l'okot' hobune sörkis aeglaselt

loks', loksi, .loksi³⁷ loks, logu

.loks'ma, .loksiq, loksi⁶³ loksuma (kana häälitsemise kohta)

.loks'na, -, -t³ (kana) loksumine

lokualo|nõ, -dsõ, -st⁷ = lokus, -(s)õ, -t¹¹ = lokialonõ katusealune

lokuskallaq = lokussillaq = lokikallaq

lokussillõ = lokikallõ

lokõnda|ma, -q, -⁸³ lokkama

lokõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv lokkama

lokõrda|ma, -q, -⁸³ lonkima, lohakalt käima

lokõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ logelema

lokõrus, -õ, -t⁹ logard

loll'o|tama, -taq, -da⁸² logelema

londs'a|k, -gu, -kut¹³ 1. = londsik; 2. lahmakas

londs'i|k, -gu, -kut¹³ (mudase põhjaga v kinnikasvanud) tiik

longõrda|ma, -q, -⁸³ vänderdama, logisema

longõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ vänderdama, logisema; sihitult lonkima, ringi kolama

lont', londi, .lonti³⁷ loik

loobõrda|ma, -q, -⁸³ lööberdama

loobõrus, -õ, -t⁹ lööberdis, logard

loodi|k, -gu, -kut¹³ = loodõq [2.] = luu:tus [2.] pesamuna

loodsi|k, -gu, -kut¹³ paat

loodus, -(s)õ, -t¹¹ = luu:tus 1. lootus; 2. = loodik

loodussõhe: kana lätt loodussõhe kana läheb munele

loodõq, luu:tõ, loodõt¹⁸ 1. loode; 2. = loodik

loodõr', -i, -it⁴ = loodõrus looder

loodõrda|ma, -q, -⁸³ looderdama

loodõrus, -õ, -t⁹ = loodõr'

looga.hiitjä, -, -t³ = loogalüü:jä = looga.viskaja sääsevastne

looga|küüds', -küüdse, -küüst³⁹ sisselõige looga otsal; käve nyna loogaküüdsen käis nina norgus

loogalüü:jä, -, -t³ = looga.hiitjä

looga(h)n lookas

loogand', -i, -it¹³ = loogõrd' = loogõrus logard

looga.viskaja, -, -t³ = looga.hiitjä

loogus, -(s)õ, -t¹¹ 1. viljavikati juurde kuuluv loogakujuline varb; 2. loikam

loogus|(s)õq, m -side, -sit¹¹ 1. kaelkoogud; 2. = loogutus

loogutus, -õ, -t⁹ põhu- v heinakandmise võrk

loogõrd', -i, -it¹³ = loogand'

loogõrda|ma, -q, -⁸³ logelema

loogõrus, -õ, -t⁹ = loogand'

looma|aid, -aia, -.aida³³ taime-, istikuaed; käve mõtsamajandi loomaaian sõrmõpikku kuusõluumõ kitskman käis metsamajandi istikuaias sõrmepikkuseid kuusetaimi rohimas

loomalaos, -(s)õ, -t¹¹ = laos taimelava

loomuligult loomulikult

loomuli|k, -gu, -kku³⁸ loomulik

loomus, -(s)õ, -t¹¹ 1. iseloom; 2. kalaloomus (kalasaak, kalapüüdmine); kalapüügikoht

loona|tark, -targa, -.tarka³⁰ loodus-, metsatark

loosah(t)us, -õ, -t⁹ laugas

loosi|k, -gu, -kut¹³ veeloik, madal vesine koht

lopahta|ma, -q, -⁸³ < lopahu|tma, -taq, -da⁶² korraks loputama, uhtma

l'opa|k, -gu, -kut¹³ = l'opp

lopakillaq lohakil

l'opa|nõ, -dsõ, -st⁷ lobjakane, lörtsine

lopa|tama, -taq, -da⁸² = lapatama lobisema

lopi(h)n mõlkis

lo|pin, -bina, -binat⁴ (vee) lobin

l'op|p, -a, -pa³¹ = l'opak lobjakas, lörts

lop|p', -i, -pi³⁷ = kopp' mõlk

lopsahta|ma, -q, -⁸³ < lopsahutma lopsatama

lopsah(t)us, -õ, -t⁹ lopsatus

lopsahu|tma, -taq, -da⁶² > lopsahtama

.lopsna, -, -t³ lopsumine

lopu|tama, -taq, -da⁸² loputama

lopõ, -, -t¹⁴ lobe, lai, lahe

lopõrda|ma, -q, -⁸³ loperdama, laperdama

lopõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ loperdama, laperdama; sihitult lonkima, ringi kolama

lorask', -i, -it¹³ lobiseja

lorbask', -i, -it¹³ loru

lor|i, -i, -ri²⁶ lori, lora

loro|p', -bi, -pit¹³ loru

lor'o|tama, -taq, -da⁸² lorutama

.lorrama, lorradaq, .lorra⁷⁷ lorama, lorijuttu ajama

l'orts', l'ordsi, .l'ortsi³⁷ = lörts' 1. lörts; 2. küljelt lahtine seelik

loss', lossi, .lossi³⁷ 1. lobudik; loks; vana majaloss' vana majalobudik; vana kapiloss' vana kapiloks; 2. loss, palee; suur uhke elumaja

lot'o, -, -t² kohtlane

lotsu|tama, -taq, -da⁸² solgutama, (pealiskaudselt) pesema, lobistama

.lotsõ|nõ, -dsõ, -st⁷ porine

lu|ba, -a, -pa²⁷ luba

lubahus, -õ, -t⁹ lubadus

lu|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ lubama

lubi, lubja e lub'a, .lupja⁴³ lubi

lubi|raig, -raia, -.raiga³² lubiraig (nahahaigus)

lu|ga, -a, -ka²⁷ luga (taim)

lugija, -, -t³ (usulahu) jutlustaja; lugija kuulut' häste jumalasynna, pand' naasõq ikma jutlustaja kuulutas hästi jumalasõna, pani naised nutma

lu|gu, -u, -ku²⁷ lugu; luku pidämä lugu pidama

luguhus, -õ, -t⁹ (pilli)lugu, muusikapala; lasõq kitragaq üts' illos luguhus! lase kitarriga üks ilus lugu!

lugõma, lukõq, loe⁵⁹ lugema; tähti pite(h)n lugõma veerima

lugõmi|k, -gu, -kku³⁸ = lugõmisõraama|t, -du, -tut¹³ lugemik

luhi|ts, -dsa, -tsat¹³ = luits

luht, luha, .luhta³² luht

luht', luhti, .luhti³⁷ õhk

luibõrda|ma, -q, -⁸³ hulkuma

luidsas, .luitsa, luidsast¹⁵ = luits

luigu|tama, -taq, -da⁸² lingutama

.luih(t)u|ma, -daq, -⁸⁰ kõhnuma

luik, luiga, .luika, m omast ja osast .luikõ³¹ luik

.luimõlõma, luimõldaq, .luimõlõ⁸⁶ = .luiskõlõma laisklema

.lui|nõ, -dsõ, -st⁷ luine, kondine

.luisku hooletusse

.luiskõlõma, luisõldaq, .luiskõlõ⁸⁶ = .luimõlõma

luisu(h)n hooletusse jäetud

lui|ts, -dsa, -tsat¹³ = luhits = luidsas lusikas; visas' luidsa lavva alaq suri ära

luk|k, -u, -ku³⁷ lukk

luku(h)n lukus

lukõq, .lukmõ, lukõnd¹⁶ sälk või põikpulk (hrl tööriista varre otsas); tiiq hanna otsa lukõq, sys püsüs lapjo parõmbahe käen tee varre otsa põikpulk (v sälk), siis püsib labidas paremini käes

lumbi|kunn, -kunna, -.kunna³⁷ roheline konn

lumbõ|nõ, -dsõ, -st⁷ lompe täis

lum|i, -õ, -mõ²⁴ lumi

lumi|nõ, -dsõ, -st⁷ lumine

lumi|tama, -taq, -da⁸² lumega katma

lumi|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ lumega kattuma

l'um|o, -o, -mo²⁶ = lümü sodi, löga

l'umolõ = lümüle sodiks, lödiks, pudruks; kardohkaq ommaq l'umolõ keededüq kartulid on pudruks keedetud

l'umo|nõ, -dsõ, -st⁷ = lümüne sodine, lödine, pudrune

lump', lumbi, .lumpi³⁷ < tiik' tiik; lomp

lumõ|härm, -härmä, -.härmä³⁵ härmatis

lumõ|kell, -kellä, -.kellä³⁵ = lumõlill' lumikelluke

lumõla|go, -o, -ko²⁷ lumelagunemine, lumesulamine; sulalumi, lopp

lumõ|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = lumõkell

lunasta|ma, -q, -⁸³ lunastama

lund'a, -, -t² = lund'o

lundi(h)n lontis

lundi|tama, -taq, -da⁸² norutama

lund'o, -, -t² = lund'a = lundõrus = lunts'mann' = lut'o lontrus, tolvan; lõtv, laisk inimene

lund'o|tama, -taq, -da⁸² logelema; lund'ot' uma ao maaha logeles oma aja maha

lundõrus, -õ, -t⁹ = lund'o

lunga, -, -t² lonkur

lunk', lungi, .lunki³⁷ ahjukumm, ahjusuu ees olev võlv; lunk' oll' ahosuul iin, et tuli lakkõ es lännüq kumm oli ahjusuul ees, et tuli lakke ei läheks

lungi(h)n lingus (kõrvade kohta)

lungi|tama, -taq, -da⁸² (kõrvu) lingutama

.lunk'ma, .lunkiq, lungi⁶³ lonkima

lunt', lundi, .lunti³⁷ 1. = lunt'küpär'; 2. lont; lott; 3. lontrus

.lunti lonti

lunt'kü|pär', -bärä, -bärät⁴ = lunt' [1.] läkiläki, kõrvadega karvamüts

lunts'|mann', -manni, -.manni³⁷ = lund'o

lupard', -i, -it¹³ = lupa|t', -di, -tit¹³ 1. kalts, narts; 2. lontrus, lupard

.lupjama, lubjadaq e lub'adaq, .lupja⁷⁷ lupjama

lust', lusti, .lusti³⁷ lõbu, lust

lustili|nõ, -dsõ, -st⁵ lustlik

.lust'us, -õ, -t⁹ (töö)lust, (töö)tahe, tahtmine, viitsimine

lutask', -, -it¹³ loks, logu; püssä-, väidselutask' püssi-, noaloks

luti|k, -ga, -kat¹³ = lut'kas lutikas

lutik|hain, -haina, -.haina³⁰ = kirphain värihein (rohttaim)

lut'kas, .lut'ka, lut'kast¹⁵ = lutik

lut'o, -, -t² = lund'o

luts, lutsu, .lutsu³⁷ luts

lut|t, -u, -tu³⁷ = nutt 1. lutt; 2. huulik keelpillil

lutu|sarv', -sarvõ, -.sarvõ³⁵ karjasarv

lutu|tama, -taq, -da⁸² 1. imema; 2. sarve puhuma

lut|õq, -tõ, -õt¹⁸ maksalutikas

luu, -, -d⁵⁰ luu

luud, luvva, .luuda³² luud

luudsah(t)us, -õ, -t⁹ = .luutsk'na laugas; lomp

luu:du(s(õ))|kaidsõq, -.kaitsõ, -kaidsõt¹⁸ looduskaitse

luu:du|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ = luu:nd loodus

luu:du(s(õ))tsäpändäjä*, -, -t³ < füüsik füüsik

luu:du(s(õ))tsäpändämi|ne*, -se, -st⁵ = luu:du(s(õ))tsäpändüs*, -e, -t⁹ < füüsiga füüsika

luu:ja, -, -t³ looja

luu:k, looga, luu:ka³¹ (hobuse) look

luu:k', loogi, luu:ki³⁷ munemisjärk; ku üts' luuk' luud kanal, sys pidä vahet, ni sys nakkas jälq luuma kui kanal üks munemisjärk loodud, siis peab vahet, ja siis hakkab jälle munema

luuk', luugi, .luuki³⁷ luuk

luulõq, .luulõ, luulõt¹⁸ > laulõq*

luulõtaja, -, -t³ > laulik [2.]

luulõtus, -õ, -t⁹ > laulus

luu:m I, looma, luu:ma³¹ (köögivilja, lille vms) istik, taim

luu:m II, loomu, luu:mu³¹ iseloom, loom, loomus

luu:ma, luvvaq, luu:, min 1. ja 3. p .lõi(õ)⁵⁴ 1. looma; alustama, rajama; 2. < munõma munema; kana lõi muna kana munes muna

luu:nd†, loona, luu:nda⁸⁶ = luu:dus

luu:ndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ hullama, vallatlema; amelema; nihelema; jändama; latsõq luundõlõsõq lapsed hullavad

.luu|nõ, -dsõ, -st⁷ luust

luu|pain, -painu, -.painu³⁷ = luu.pain(a)ja, -, -t³ luupainaja

.luupama, luubadaq, .luupa⁷⁷ lonkama

luur', luuri, .luuri³⁷: luuri vidämä kaela taga rihma vedama (rahvalik võistlus)

.luurama, luuradaq, .luura⁷⁷ luurama

luu:rbri, -, -t¹ loorber

.luur'ma, .luuriq, luuri⁶³ ringi luusima

luu:s, loosu, luu:su³⁷ madal vesine koht (põllul v karjamaal); luhakarjamaa

luu:s', loosi, luu:si³⁷ loos

luu:skõlõma, loosõldaq, luu:skõlõ⁸⁶ 1. vedelema, logelema; 2. visklema, väänlema; ku und olõ-i, sys luuskõlõt sängün kui und ei ole, siis viskled voodis

.luus'ma, .luusiq, luusi⁶³ luusima

luu:s'ma, luu:siq, loosi⁶³ loosima

luu:t', loodi, luu:ti³⁷ 1. (püssi)kuul; 2. (vertikaaltaseme) lood

luu:tma, luu:taq, looda⁶¹ lootma

luu:t'ma, luu:tiq, loodi⁶³ loodima

luu:t(õ)mun|a, -a, -na²⁶ = luu:tus pesamuna

.luutsk'na = .luuts'na, -, -t³ = luudsah(t)us laugas; lomp

.luutsõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ luutsinapäev, 13. detsember

luu:tus, -õ, -t⁹ = loodus 1. lootus; 2. = loodik = luu:t(õ)muna

lõbahta|ma, -q, -⁸³ = lymbahtama (korraga) ära õgima, neelama

lõbask', -i, -it¹³ lobiseja

lõ|bima, -piq, -bi⁵⁷ õgima

lõ|bu, -bu, -pu²⁶ lõbu

lõdis|õma, -taq, -õ⁸⁷ lõdisema

lõdva, -, -t² = lõdõv = lõdyv', lõdva, .lõtva⁴⁵ = lõtv lõtv; tä om lõdva ta on kergete elukommetega (naisterahva kohta)

lõgim|õq, m -idõ, -it⁴ lõuad; sai vasta lõgimit sai vastu lõugu

lõgista|ma, -q, -⁸³ lõgistama

lõgistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv lõgistama

lõgis|õma, -taq, -õ⁸⁷ lõgisema

.lõhkus, -õ, -t⁹ = .lahkus = lyyhkus lahkus

.lõhkõ, -, -t³ = .lahkõ = lyyhkõ lahke

.lõhkõhe = .lõhkõlõ = .lahkõhe = lyyhkõhe lahkelt

lõhmus, -(s)õ, -t¹¹ pärn

lõhmus|niids', -niidse, -niist³⁹ pärnaniin

lõhmussõ|nõ, -dsõ, -st⁵ pärnapuine, pärnast

lõhn, lõhna, .lõhna³⁰ 1. õhk; kerge tuul; kuumus; külm lõhn lei väläst vasta külm õhk lõi väljast vastu; tulõlõhn tulekuumus; 2. lõsn, rehetoa tala

.lõhnama, lõhnadaq, .lõhna⁷⁷ 1. = lõhnutama sõimama, siunama, põhjama; laimama; külh tä lõhnas' tuud inemist küll ta põhjas seda inimest; 2. lõõskama, leegitsema; ahon tuli väega lõhnas ahjus tuli väga lõõskab; 3. ruttama, kiirustama; miä sa tuu tüügaq nii väega lõhnat mis sa selle tööga nii väga kiirustad

lõhnu|tama, -taq, -da⁸² = .lõhnama [1.]

lõhva, -, -t² lobiseja; lobisemishimuline

lõhvõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ hatuseks kuluma

lõhvõl hatune

lõhvõlõ hatuseks; rõivas om lõhvõlõ kulunuq riie on hatuseks kulunud

lõhvõnda|ma, -q, -⁸³ = lõhvõ|tama, -taq, -da⁸² hatutama

lõhvõrd', -i, -it¹³ lõhvard, lobiseja

lõhvõrda|ma, -q, -⁸³ lõhverdama, lobisema

lõigahta|ma, -q, -⁸³ < lõigahutma korraks lõikama

lõigah(t)us, -õ, -t⁹ lõige, lõikamine

lõigahu|tma, -taq, -da⁶² > lõigahtama

lõigus, -(s)õ, -t¹¹ (setu) karjuselaul

lõigõq I, .lõikõ, lõigõt¹⁸ 1. lõige, lõikamine; 2. lõige, šabloon

lõigõq II, .lõikmõ, lõigõnd¹⁶ lõik, tükk; lõik (tekstiosa)

.lõikama, lõigadaq, .lõika⁷⁷ lõikama

lõik|hain, -haina, -.haina³⁰ lõikhein

.lõikma, .lõikuq, lõigu⁶⁴ lõikuma

.lõikus, -õ, -t⁹ lõikus

lõik|väits, -väidse, -väist³⁹ mättanuga

lõim', lõimõ, .lõimõ³⁵ lõim (kanga põhikude, lõimelõngad); haspel (riist lõnga vihtikerimiseks)

lõiv, lõõvo, .lõivo³⁷ = .lõokõnõ = lõõvokõnõ lõoke

lõka, -, -t² = lõkats' lobiseja, latraja

lõka|tama, -taq, -da⁸² lobisema, latrama

lõka|ts', -dsi, -tsit¹³ = lõka

lõ|kim, -gimõ, -gimõt⁴ lõge, pehme luustumata koht imiku koljul

lõ|kin, -gina, -ginat⁴ lõgin

lõks', lõksi, .lõksi³⁷ = klõks' 1. lõks (kinnitusvahend; püünis); 2. luksumine

.lõks'ma, .lõksiq, lõksi⁶³ = .hõks'ma = .jõks'ma luksuma

.lõks'na, -, -t³ 1. = .hõks'na luksumine; 2. lõgin, lärm

lõksualo|nõ, -dsõ, -st⁷ katusealune

lõkõrda|ma, -q, -⁸³ lõkerdama

lõkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv lõkõrdama

.lõokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = lõiv = lõõvokõnõ

.lõpma, lõppõq, lõpõ⁷⁴ lõppema; surema (looma kohta)

.lõpmaldaq väga, lõpmata

lõp|p, -u, -pu³⁷ lõpp

lõps', lõpsi, .lõpsi³⁷ lobiseja

lõpung', -i, -it¹³ = lõpõtus

lõpus I, -(s)õ, -t¹¹ lõpus; lokuti

lõ|pus II, -busa, -busat⁴ > ilolinõ

lõpõrda|ma, -q, -⁸³ lobisema

lõpõ|tama, -taq, -da⁸² lõpetama

lõpõtus, -õ, -t⁹ = lõpung' lõpetus

.lõrvama, lõrvadaq, .lõrva⁷⁷ röökides nutma

lõssa|tama = lõssõ|tama, -taq, -da⁸² närima, sööma; rotiq ommaq vilä ärq lõssatanuq rotid on vilja ära närinud

lõst, lõsta, .lõsta⁷⁷ 1. õngekork; 2. lest (kala)

lõsta|k, -gu, -kut¹³ võrgukäba

lõs|u, -u, -su²⁶ hiirte v rottide näritud vili, rämps; rotiq lõssadiq vilä ärq, ynnõ lõsu jäi perrä rotid sõid vilja ära, ainult rämps jäi järgi

lõtus, -(s)õ, -t¹¹ lott; lihakanol olõki eiq õigõt harja ei lõtussit lihakanadel ei olegi õiget harja ega lotti

lõtv, lõdva, .lõtva⁴⁵ = lõdva lõtv

lõug, lõvva, .lõuga³³ lõug

.lõugama, lõvvadaq, .lõuga⁷⁷ lõugama

lõuga|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja

lõugõq, .lõukõ, lõugõt¹⁸ kolle, lõugas

lõugtõ|bi, -võ, -põ²⁵ = lõvvatõbi nõlg

.lõugõlõma, lõugõldaq, .lõugõlõ⁸⁶ lobisema

lõuhka, -, -t² lobiseja

lõun, lõunu, .lõunu³⁷ = lõunaq [2.]

.lõuna|aig, -ao, -.aigu³⁶ lõunaaeg

.lõunahummo|k*, -gu, -kut¹³ kagu; Lõunahummogu-Eesti Kagu-Eesti

lõuna|k, -gu, -kut¹³ > lõunaq [1.]

lõunaq, .lõuna, lõunat¹⁸ = lõunõq = lõõnõq 1. < lõunak lõuna (ilmakaar; lõunaaeg); 2. = lõun leil

.lõuna|vaheq, -.vaih(t)õ, -vahet¹⁸ lõunaaeg, lõunavaheaeg; läts' lõuna(s)vaihtõs puhkõlõ läks lõunavaheajaks puhkama

.lõunaõda|k*, -gu, -kut¹³ edel; Valga om Võromaa lõunaõdagunulgan Valga on Võrumaa edelanurgas

lõunu|tama, -taq, -da⁸² leili viskama, leilitama

lõunõq, .lõunõ, lõunõt¹⁸ = lõunaq

lõust', lõusti, .lõusti³⁷ (vulgaarne) lobamokk, käratseja

lõusti|nõ, -dsõ, -st⁷ lobisemishimuline, vulgaarne, käratsev

.lõust'ma, .lõustiq, lõusti⁶³ lobisema, ebakohast nalja viskama, käratsema

lõv|i, -i, -vi²⁶ lõvi

lõvvand', -i, -it¹³ = lõvvõnd' lobiseja

lõvvatõ|bi, -võ, -põ²⁵ = lõugtõbi

lõvva|vili, -vi(l)lä e -vi(l)l'a, -.viljä e -.vilja⁴³ loba

lõvvõnd', -i, -it¹³ = lõvvand'

lõõbõrda|ma, -q, -⁸³ = lõõgõrdama kisendama, röökima; lehm lõõbõrdas, ku kodo taht lehm kisendab, kui koju tahab

lõõdsu|tama, -taq, -da⁸² lõõtsutama, hingeldama

lõõgõr', -i, -it⁴ = lõõgõrus kisakõri

lõõgõrda|ma, -q, -⁸³ = lõõbõrdama

lõõgõrus, -õ, -t⁹ = lõõgõr'

lõõnõq, .lõunõ, lõõnõt¹⁸ = lõunaq

lõõri|tama, -taq, -da⁸² = lyyr'ma lõõritama

lõõritõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv lõõritama

.lõõvokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = .lõiv = .lõokõnõ lõoke

lõõvõrda|ma, -q, -⁸³ kisendama, töinama

lä|be(he)mä, -peq e -bedäq, -pe e -behe⁸⁸ läbema, kärsima, maldama

läbemäldäq läbematu, kärsimatu

läbi läbi; läbi käümä suhtlema; läbikäümine suhtlemine, suhtlus; läbikäük' läbikäik; ühendus; läbikäügitii ühendustee; läbilikõ läbimärg; läbimyyt läbimõõt

läbi.paistva = läbi.näüvä, -, -t³ läbipaistev, läbinähtav

lä|dsä, -dsä, -tsä²⁴ = lödsä pehme, lödi; maa om lädsä, saa ei pääle maa on pehme, ei saa peale (põldu harima)

lädsäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = ladsah(t)uma kokku vajuma; nätskuma

lädsäle = lödsäle: üleküdsänüq tomat' lätt lädsäle üleküpsenud tomat läheb pehmeks, lödiks

lädsäli|k, -gu, -kku³⁸ = lödsälik pehme-, lödi-, mudase- v porisevõitu

lädsä|ne, -dse, -st⁷ = lödsäne lödine; mudane, porine

lä|gä, -gä, -kä²⁴ läga, löga; konnakudu

lägäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ 1. puruks, lödiks minema; 2. läppuma, lägaseks minema; lägähünüq lump' läppunud v lägaseks läinud tiik

lägü|nemä, -däq e -nedäq, -ne⁸⁹ = .läügümä (tasapisi) süttima, tuld võtma; naaq puuq lätväq palama külh, a nääq väega tassakõistõ lägüneseq need puud lähevad põlema küll, aga nad sütivad väga aeglaselt

läheli|k, -gu, -kku³⁸ lähedavõitu

läheli|ne, -dse, -st⁵ = .lähkene

lähk, lähä, .lähkä³⁴ õel, tige inimene

.lähkehe = .läh.keiste = .lähkele = .lähkühe = .lähküle = lähü.keiste < .lähkohe lähedale

.lähke(h)n = .lähkese(h)n = .lähkü(h)n < .lähko(h)n lähedal

.lähke|ne, -(d)se, -ist⁸ = läheline = .lähkü = lähükene lähedane

.lähkese(h)n = .lähke(h)n = lähükese(h)n

.lähkesest = .lähkest = .lähküst = lähükesest < .lähkost lähedalt

.lähko > .lähkü

.lähkohe = .lähko.kõistõ > .lähkehe

.lähkokõsõ(h)n = .lähko(h)n > .lähke(h)n

.lähkost > .lähkesest

.lähkri, -, -t¹ lähker

.lähkü, -, -t¹ = .lähkene < .lähko

.lähkühe = .lähküle = .lähkehe lähedale

.lähkü(h)n = .lähke(h)n

.lähküs, -e, -t⁹ 1. lähedus; 2. tigedus, õelus

lähküst = .lähkesest lähedalt

lähä|tämä, -täq, -dä⁸² 1. kupatama; 2. saatma, lähetama

lähä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ kuppama, keema

lähätüs, -e, -t⁹ 1. kupatamine; 2. saatmine; saadetis

lähü.keiste = .läh.keiste

lähüke|ne, -se, -ist⁸ = .lähkene

lähükese(h)n = .lähkese(h)n

lähükesest = .lähkesest

lähükõrral lähiajal, varsti; lähükõrral võtamiq taa as'a ette lähiajal võtame selle asja ette

lähü|nemä, -nedäq e -däq, -ne⁸⁹ lähenema

läkeq lähme, mingem, läki; läkeq ärq kodo! lähme ära koju!

läk|kelemä, -eldäq, -kele⁸⁵ = läkäske|(l)lemä = läkäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = lökkelemä öökima, oksele hakkama

lällä|tämä, -täq, -dä⁸² lällutama; lällama

lämberdä|mä, -q, -⁸³ komberdama

lämberüs, -e, -t⁹ komberdis

lämmi, .lämmä, lämmind¹⁶ 1. soe; 2. = .lämmüs soojus

lämmindä|mä, -q, -⁸³ soojustama

lämmindüs, -e, -t⁹ soojustus; lämmindüses pandas saina vaihõlõ linaluid, sinnäq lüüq ei hiireq sisse soojustuseks pannakse seina vahele linaluid, sinna ei lähe hiired sisse

lämmistäjä, -, -t³ küttekeha, kütteseade (radiaator, konvektor, puhur)

lämmistä|mä, -q, -⁸³ = lämmitämä soojendama

lämmistüs, -e, -t⁹ soojendus

lämmi|tämä, -täq, -dä⁸² = lämmistämä

.lämmähe = .lämmäle = .lämmält soojalt

.lämmäoppu|s*, -(sõ), -(s)t¹⁰ termodünaamika

.lämmüs, -e, -t⁹ = lämmi [2.]

.lämpü|mä, -däq, -⁸⁰ = .läühtümä liisuma

läm|ü, -ü, -mü²⁶ = lamu 1. soga veepinnal; linaliol om lämü pääl linaleol on soga peal; 2.* adru

lämü|ne, -dse, -st⁷ sogane

.länge, -, -t³ lääge, läila, imal

lä(n)ni|k, -gu, -kut¹³ länik, mannerg

läp|eq, -pe, -et¹⁸ = läp|p, -ü, -pü³⁷ (linaleotamise) lomp; jääauk

läpähtä|mä, -q, -⁸³ < läpähütmä (äkki v korraks) lämmatama

läpäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ lämbuma

läpäh(t)üs, -e, -t⁹ mülgas, mudaauk; raske lämmatav õhk; tarrõ tulõ tuulutaq, sääne läpähtüs om seen tuba tuleb tuulutada, selline lämmatav õhk on sees

läpähü|tmä, -täq, -dä⁶² > läpähtämä

läpäsni|k*, -gu, -kku³⁸ lämmastik

läpästi|k, -gu, -kku³⁸ mülkane v allikane maa

läpä|tämä, -täq, -dä⁸² lämmatama

lärbä, -, -t² lobiseja, latatara

läsk', läsä, .läskä³⁴ 1. lesk; isamesilane; 2. puupahk

lät|eq, -te, -et¹⁸ allikas; lättevesi allikavesi; (kirotusõ) lätteq artikli allikmaterjal, kasutatud kirjandus

läti|k, -gu, -kut¹³ lätlanna

.lätlä|ne, -(d)se, -st⁵ lätlane

lätte.näütämi|ne*, -se, -st⁵ viide; viitamine

lätti|ne, -dse, -st⁷ allikane

läv|i, -e, -ve²⁴ lävi

läädsäq, m .läätsi, .läätsi³⁹ leetrid

.lää|ne, -dse, -st⁷ lägane, lögane

lääts, läädse, lääst³⁹ lääts (kaunvili)

läüdüs, -(s)e, -t¹¹ tulehakatis, läide

läügeq, .läüke, läüget¹⁸ läige

läügähtä|mä, -q, -⁸³ < läügähütmä äkki, kiirelt lööma

läügäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁰ järsku süttima

läügäh(t)üs, -e, -t⁹ = läük

läügähü|tmä, -täq, -dä⁶² > läügähtämä

.läügü|mä, -däq, -³⁵ = lägünemä (tasapisi) süttima, tuld võtma

.läühtü|mä, -däq, -³⁵ = .lämpümä liisuma

läük, läügü, .läükü³⁷ = läügäh(t)üs (kiire) hoop, löök; mats; e(e)lektriläük elektrilöök; sai läügü, sys jäi vaiki sai matsu, siis jäi vait

.läük'mä, .läükiq, läügi⁶³ läikima

.läükvä, -, -t³ läikiv

.läükämä, läügädäq, .läükä⁷⁷ helkima, särama; päiv läükäs nii, et silmist võtt pümmes päike särab silmipimestavalt

läülä, -, -t² = läülä, .läülme, läülend¹⁶ tiine; rase

.läütämä, läüdädäq, .läütä⁷⁷ läitma

.läütüs, -e, -t⁹ läide, tulehakatis

lö|dsä, -dsä, -tsä²⁴ = lädsä pehme, lödi

lödsäle = lädsäle pehmeks, lödiks

lödsäli|k, -gu, -kku³⁸ = lädsälik pehme-, lödi-, mudase- v porisevõitu

lödsä|ne, -dse, -st⁷ = lädsäne lödine; mudane, porine

löhka, -, -t² 1. lurr; 2. laisk inimene

.löhtre, -, -t³ lehter

löhvä|k, -gu, -kut¹³ = lohvak lohakas

lökerdä|mä, -q, -⁸³ looderdama

lök|kelemä, -eldäq, -kele⁸⁵ = läkkelemä öökima, oksele hakkama; miä sa lökkelet, ossõndaq hinnäst tühäs! mis sa öögid, oksenda ennast tühjaks!

lökä|ts', -dsi, -tsit¹³ laisk loom v inimene

löküssilläq töllakil

lökü|tämä, -täq, -dä⁸² = l'okotama = lükütämä aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima

lörts', lördsi, .lörtsi³⁷ = l'orts' 1. lörts; 2. küljelt lahtine seelik

lövvüs, -e, -t⁹ leiutasu; löüdjä saa hüä lövvüse leidja saab korraliku leiutasu

lööbä|k, -gu, -kut¹³ > limbak

löövi|ts, -dsä, -tsät¹³ < telk' onn, hurtsik; telk

.löüdmä, (.)löüdäq, lövvä⁶⁶ < .leüdmä leidma

.löüdümä, .löüdüdäq, lövvü⁷⁹ leiduma

.löüdü|s, -(se), -(s)t¹⁰ = .vällä.löüdüs avastus; leiutis

.löüge, -, -t³ < .leüge leige

löügäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = .löügü|mä, -däq, -⁸⁰ leigenema

lüheli|k, -gu, -kku³⁸ lüheldane

lühendä|mä, -q, -⁸³ lühendama

.lüh(ü)ke|ne, -se, -ist⁸ = .lühkü = .lühkügene = lühüq = lühüt lühike

.lühkogõ|nõ, -sõ, -ist⁸ > .lühkükene

.lühkü, -, -t¹ = .lüh(ü)kene: lühkü leemegaq kapstaq vähese leemega keedetud kapsad

.lühkü.geiste = .lühkühe

.lühküge|ne, -se, -ist⁸ = .lüh(ü)kene < .lühkogõnõ

.lühkühe = .lühküle = .lühkü.geiste lühidalt

.lühküs, -e, -t⁹ lühidus

lüht', lühi, .lühti³⁷ küünlajalg

.lühtri, -, -t¹ lühter

lühüq, .lühkü, lühüt¹⁹ = lühüt, .lühtü, lühüt¹⁹ = .lüh(ü)kene

lükü|tämä, -täq, -dä⁸² = lökütämä = lütütämä aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima

lüll, lüllü, .lüllü³⁷ 1. lüdi, pähkli v tõru (kausjas) tupp; 2. võllas

.lülmä, .lüllüq, lüllü¹³ = lüllü|tämä, -täq, -dä⁸² (pähkleid) lüdima, tuppedest vabastama

lümbähtü|mä, -däq, -⁸⁴ maha kukkuma, prantsatama

lümmükilläq (pool)viltu; imäsaibas oll' kats'ki ja kuhi oll' lümmükilläq kuhjavarras oli katki ja kuhi oli (pool)viltu

lüm|ü, -ü, -mü²⁶ = l'umo sodi, löga

lümüle = l'umolõ sodiks, lödiks, pudruks

lümü|ne, -dse, -st⁷ = l'umonõ sodine, lödine, pudrune

.lüngelemä, lüngeldäq, .lüngele⁸⁵ = .lünkelemä kõikuma, vaaruma, komberdama; ärq iks kui niäle lüngeli üle läve kuidagi ikkagi komberdasin üle läve

lüngäkille = .lünkä längu; murõh oll' mehel olaq lüngäkille vidänüq mure oli mehel õlad längu vajutanud

lüngäkilläq = lüngä(h)n längus

.lünkelemä, lüngeldäq, .lünkele⁸⁵ = .lüngelemä

.lünkä = lüngäkille

lünnäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ vääratama; käsi lünnähtü käsi vääratas

lürbä(h)tüs, -e, -t⁹ lurr

lütse|üm', -ümi, -.ümmi³⁸ lütseum

lütsikä|ne, -dse, -st⁵ klimpis

lütsk', lüdse, .lütske³⁴ klimp (supis)

lütü|tämä, -täq, -dä⁸² = lükütämä aeglaselt sõitma; sörkima

lüü:bü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. ennast ära lööma; sattõ maalõ, lüübü ärq kukkusin maha, lõin enda ära; 2. tihedalt kokku minema, liibuma (nt lõngad kangas); 3. turgatama; lüübü miilde turgatas meelde

lüüderdä|mä, -q, -⁸³ vänderdama

.lüügelemä, lüügeldäq, .lüügele⁸⁶ rabelema, nihelema (hrl looma kohta)

lüü:k', löögi, lüü:ki³⁷ löök

lüü:mä, lüvväq, lüü:, min 1. ja 3. p .lei(e)⁵⁴ lööma

lüü:psä, -, -t³ tõhus, mõjus; hoogne; igati tubli; lüüpsä tüüriist tõhus tööriist; lätt lüüpsä sammugaq läheb hoogsal sammul; lüüpsä lats'kõnõ igati tubli tüdruk

lüü:pämä, lööbädäq, lüü:pä⁷⁷ = .limpama lonkama

lüür, lüürä, .lüürä³⁵ lüüra

lüüs', lüüsi, .lüüsi³⁷ tamm, pais

.lüütnä, -, -t³ lauto

lüü:v', löövi, lüü:vi³⁷ 1. lööv; koda, püstkoda; 2. vikati vars

lyig, lyia, .lyiga³² lõõg

lymba, -, -t² = klymba lonkur

lymbahta|ma, -q, -⁸³ = lõbahtama (korraga) ära õgima, neelama

lymbõq, .lympõ, lymbõt¹⁸ = lyndsõq = lynts' lurr, lake

lymm, lymmu, .lymmu³⁷ lõmm, puuhalg (hrl peergude kiskumiseks)

lymmuleht', -lehe, -.lehte³⁴ vesiroosi v vesikupu leht

.lympama, lymbadaq, .lympa⁷⁷ = .klimpama = .limpama lonkama

.lymp'ma, .lympiq, lymbi⁶³ = .klymp'ma = .lymps'ma lõmpima, lõmpsima, larpima

lympsahta|ma, -q, -⁸³ = klympsahtama neelatama

lympsah(t)us, -õ, -t⁹ neelatus

.lympsama, lympsadaq, .lympsa⁷⁷ = .klympsama neelama

.lymps'ma, .lympsiq, lympsi⁶³ = .hõps'ma = .hymps'ma = .lymp'ma

.lymps'na, -, -t³ = .klymps'na lõnksumine; ahne neelamine

.lympsõlõma, lympsõldaq, .lympsõlõ⁸⁶ = korduv .lymps'ma

lyndsõq, .lyntsõ, lyndsõt¹⁸ = lymbõq = lynts' lurr, lake

lyngah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ lõtvuma

lyngus, -(s)õ, -t¹¹ lõngus

lyngu|tama, -taq, -da⁸² loksutama; pois'kõnõ lyngut' aiatulba maa seest vällä poiss loksutas aiaposti maa seest välja

lyngutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv lyngutama

lyngõs, -(s)õ, -t¹¹ lõdva kehahoiuga inimene

lynk, lyngu, .lynku³⁷ ling

.lynk'ma, .lynkiq, lyngi⁶⁴ lonkima, lõnkuma

lynks', lynksi, .lynksi³⁷ = klynks' = lynksah(t)us

lynksahta|ma, -q, -⁸³ = klynksahtama < lynksahutma (korraks v äkki) lonksama, neelatama

lynksah(t)us, -õ, -t⁹ = klynksah(t)us = lynks' 1. lonks, neelatus; 2. lõksatus

lynksahu|tma, -taq, -da⁶² > lynksahtama

.lynksama, lynksadaq, .lynksa⁷⁷ = .klynksama lonksama

.lynkõlõma, lyngõldaq, .lynkõlõ⁸⁵ = korduv .lynk'ma = lyyndõlõma

lynts', lyndsi, .lyntsi³⁷ = lymbõq = lyndsõq lurr, lake

lytar', -i, -it⁴ laisklemine; lytarit lüümä laisklema

lyt|t', -i, -ti³⁷ = litt' hoop, löök; ku lyti kirjä saat, sys õkva hauda läät kui hoobi saad, siis kohe hauda lähed (nalj)

lytti lüü:mä = tirilitti lüü:mä lulli lööma, logelema

lyyhkus, -õ, -t⁹ = .lahkus = .lõhkus lahkus

lyyhkõ, -, -t³ = .lahkõ = .lõhkõ lahke

lyyhkõhe = lyyhkõlõ = .lahkõhe = .lahkõlõ = .lõhkõhe = .lõhkõlõ lahkelt

lyyksa, -, -t³ (parasjagu) avar

lyyndõlõma, lõõnõldaq, lyyndõlõ⁸⁵ = .lynkõlõma

lyyr', lõõri, lyyri³⁷ lõõr; kõri

lyyr'ma, lyyriq, lõõri⁶³ = lõõritama lõõritama

lyyts, lõõdsa, lyytsa³⁰ 1. lõõts; 2. = lyytsmoonik = lyytspill' lõõtspill

lyytsma, lyytsuq, lõõdsu⁶⁴ lõõtsuma

lyytsmooni|k, -gu, -kut¹³ = lyyts|pill', -pilli, -.pilli³⁷ = lyyts [2.]

ma(q), mu(q), minno mina, ma

maa, -, -d⁵⁰ maa; muld; hää kohhil maa hea kobe muld

maa-alo|nõ, -dsõ, -st⁷ maa-alune

.maadam', -i, -it⁹ madam, proua

.maadja|nõ = .maadja|s, -dsõ, -st⁵ madal, maadligi

.maadlus, -õ, -t⁹ maadlus

.maadlõma, maadõldaq, .maadlõ⁷⁸ maadlema; maas püherdama

maagõ|lang, -langa, -.langa³⁰ (punane) tikkimislõng

maagõlda|ma, -q, -⁸³ tikkima

.maaha = mahaq < maalõ maha; maaha arvama lahutama; maaha pandma lamandama; hain, vili pandas maaha hein, vili lamandub (personaalne passiiv)

maaha.arvami|nõ, -sõ, -st⁵ lahutamine

.maahapant = mahaqpant lamandunud

maaho|põn', -bõsõ, -bõst¹² Eesti maatõugu hobune

maahä|dä, -dä, -tä²⁴ (naha)haigus; maast tulnud haigus; ku külmä maa pääl istut, lätt maahädä sisse kui külma maa peal istud, läheb maahäda sisse

maa|ilm, -ilma, -.ilma⁸² = ilmamaa maailm; ma(a)ilm! piisab!, küllalt! (nt leili viskamisel)

maaim|ä, -ä, -mä²⁴ maaema

maak', maagõ, .maakõ³⁵ = makun' moon (mooni)

maa|kari, -kar'a, -.karja⁴³ Eesti maatõugu kari

maaker|ä, -ä, -rä²⁴ maakera

maa|kii:l', -keele, -kii:lt⁴⁰ maakeel

maakiv|i, -i, -vi²⁶ raudkivi, maakivi

maa|kund, -kunna, -.kunda³² maakond

maal 1. maal, maakohas; 2. > maa(h)n

maal', maali, .maali³⁷ maal (maali)

.maala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ eestlane

.maali|nõ, -dsõ, -st⁵ maadligi (hoiduv); vesihain om maalinõ hain vesihein on maadligi (hoiduv) hein; om maalinõ ja pistüline herneh on olemas maadligi ja püstine hernes

.maal'ma, .maaliq, maali⁶³ maalima; värvima

.maalri, -, -t¹ maaler

maalt 1. maalt; 2. > maast

maalõ 1. maale; 2. > maaha

maa(h)n < maal [2.] maas

maanasyn|aq, m -no, -no²⁸ nõidumissõnad

maana|tark, -targa, -.tarka³⁰ manatark, nõid

maapõrmand, -o, -ot¹³ muldpõrand

.maarja|hain, -haina, -.haina³⁰ nõmm-liivatee (rohttaim)

.maarja|i(j)ä, -i(j)ä, -iiä²⁵ maarjajää

.maarja|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo³⁶ maarjakask

.maarja|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ maarjapäev

.maarjasyna|jalg, -jala, -.jalga³³ maarjasõnajalg

maasi|k, -ga, -kat¹³ = maas'k(as), .maas'ka, maas'kast¹⁵ maasikas

maast < maalt [2.] maast

maat', maadi, .maati³⁷ lõige, šabloon

.maa|tama, -taq, -da⁸¹ magatama

maa|tiieq*, -.tiide, -tiiet⁹ geograafia

maatüü:, -, -d⁵² maatöö; põllumajandus

maau|pin, -bina, -binat⁴ < upin [2.] kartul

maa|usk, -uso, -.usko³⁶ maausk

maa|vagõl, -vagla, -.vakla⁴⁵ vihmauss

maavih|a, -a, -ha²⁸ maa külmus; maaviha tege maahätä maa külmus tekitab haigust (vt maahädä)

maa|väits', -väidse, -väist³⁹ (eesti) talupojanuga

madalahe = madalalõ = madalast = madaluisi madalalt

madali|k, -gu, -kku³⁸ madalavõitu; lüheldane; madalik hürske naistõrahvas lüheldane tüse naisterahvas

madi(s)sõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ madisepäev, 21. september

ma|do, -o, -to²⁷ > huss'

madra|ts', -dsi, -tsit¹³ madrats

ma|ds'a, -ds'a, -ts'a²⁴ = meds'e paks naine

madsahta|ma, -q, -⁸³ matsatama; sattõ maaha niguq madsahti kukkus matsatusega maha

madsahus, -õ, -t⁹ matsatus

madsis|õma, -taq, -õ⁸⁷ müdisema

mag'ah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = magjah(t)uma maiaks muutuma, maiustuste v hea toiduga harjuma; latsõq ommaq ärq mag'ahunuq lapsed on väga maiaks läinud (v hea toiduga harjunud)

magah(t)us, -õ, -t⁹ lühike magamine, uinak; magamiskoht; puhma all olliq mõtstsia magahusõq põõsa all olid metssea magamiskohad

mag'ahus, -õ, -t⁹ = magjahus = .makjus maius, maiustus; himostas mag'ahuisi himustab maiustusi; mag'ahust ajama maiustama

magahustar|õ, -õ, -rõ²⁴ = magamistarõ magamistuba

mag'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = magjahõ(l)lõma = majaskõllõma korduv maiustama

magalõ minemä magama minema

maga(ha)ma, .maadaq, maka⁸⁸ magama

magamistar|õ, -õ, -rõ²⁴ = magahustarõ magamistuba

magjahu|ma, -daq, -⁸⁴ = mag'ahuma

magjahus, -õ, -t⁹ = mag'ahus

magjahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mag'ahõ(l)lõma

ma|go, -o, -ko²⁷ magu

mago|nahk, -naha, -.nahka³³ Pedäspää inimeste pilkenimetus (vrd pegonahk)

ma|gu, -o, -ku²⁷ maik, maitse

magusahe = magusalõ magusasti

magõhus, -õ, -t⁹ magusus; magedus

magõhõhe = magõhõlõ magusasti; magedalt

mahaq = maaha maha

mahaqpant = .maahapant lamandunud

maheli|k, -gu, -kku³⁸ magedavõitu; supp' om veidükese mahelik, toogõq suula! supp on veidi magedavõitu, tooge soola!

mahhe, -, -t¹⁴ mahe; vanaltsõdsõl om kygõ mahhe nägo vanatädil on kogu aeg mahe nägu; pehmegene mahhe tuul' õrn mahe tuul

mahl, mahla, .mahla³⁰ mahl

mahlakuu, -, -d⁵⁰ < .april' aprill

mahla|nõ, -dsõ, -st⁷ mahlane

.mahtuma, .mahtudaq, mahu⁷⁹ mahtuma

mahu|tama, -taq, -da⁸² mahutama

mahva|k, -gu, -kut¹³ (suitsu)mahv

mai, -, -d⁵³ > lehekuu

ma|iai, -jaja, -jajat⁴ = majajas = majjai kobras

maidsahta|ma, -q, -⁸³ korraks maitsma

maidsu|päts', -pätsi, -.pätsi³⁷ katsekakk

maidsõq, .maitsõ, maidsõt¹⁸ maitse

maik, maigu, .maiku³⁷ maitse, maik

mai|kell, -kellä, -.kellä³⁵ maikelluke

.maildõ maitsi, maad mööda

mai|lill', -lilli, -.lilli³⁷ sinilill

maim, maimo, .maimo³⁷ (kala)maim

maimi|k, -gu, -kut¹³ peenesilmaline võrk

maini|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = manitsõma nimetama, mainima

.mai|nõ, -dsõ, -st⁷: mainõ maa mineraalmaa; viljakas maa

maior', -i, -it⁴ = majjor' major

mais', maisi, .maisi³⁷ mais

.maisõmaa, -, -d⁵⁰ kuiv maa (mitte soo); mineraalmaa; olõ ei meil suud, meil om kyik' maisõmaa meil ei ole sood, meil on kõik kuiv maa; liivamaa, savimaa, ruusamaa, mullamaa - kyik' om maisõmaa liivamaa, savimaa, kruusamaa, mullamaa - kõik on mineraalmaa

mait, maida, .maita³⁰ sõim mait, raisk, sunnik

.maitsma, .maitsaq, maidsa⁶¹ maitsma

ma|ja, -ja, -ia²⁸ maja

majaja|s, -, (s)t¹⁵ = maiai = majas [II] = majjai kobras

majali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ majaelanik; ku latsõq kodo tulõvaq, sys om majaliidsi hulga kui lapsed koju tulevad, siis on majaelanikke palju

majandus, -õ, -t⁹ majandus

majapidämi|ne, -se, -st⁵ majapidamine

majas I, makk'a e .makja, majast²³ = mak'as

majas II, -(s)õ, -t¹¹ = majas, .majja, majast²² = majajas

majaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mag'ahõllõma korduv maiustama; jäi ütsindä lavva manoq majaskõllõma jäi üksinda laua juurde maiustama

maj|jai, -aja, -ajat⁴ = maiai = majajas kobras

majjor', -i, -it⁴ = maior' major

ma'jo|nii:s', -neesi, -nii:si³⁷ majonees

maka|ron', -roni, -.ronni³⁸ = maka|ruu:n', -rooni, -ruu:ni³⁷ makaron

ma|k'as, -kk'a, -k'ast²² = makjas, .makja, makjast ²² = majas [I] maias

.makjus, -õ, -t⁹ = mag'ahus = makk'us maius, maiustus

mak|k', -i, -ki³⁷ magnetofon

makk'us, -õ, -t⁹ = .makjus

.ma'k|rõl', -rõli, -.rõlli³⁸ makrell

ma|kun', -guna, -gunat⁴ = maak' moon

ma|kus, -gusa, -gusat⁴ = makõ [1.]

makõ, -, -t¹⁴ 1. magus; magusus; ullimakõ liiga magus; 2. mage; magedus

ma'kõduu:n'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ makedoonlane

makõ|kahi, -kah'a, -.kahja⁴³ = makõkop|p, -a, -pa³¹ = kahi [1.] piimast (v sõiraraasukestest) ja õllest valmistatud magus pulmajook; joogiohver

makõkürvi|ts, -dsä, -tsät¹³ < arbuus' arbuus

makõli|k, -gu, -kku³⁸ 1. magusavõitu; 2. magedavõitu

makõ.meitra, -, -t³ maiasmokk; meelitaja

makõ|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ pilvik

makõ|tama, -taq, -da⁸² meelitama; külh tä makõt', a minno tä ärq es kynõlõq küll ta meelitas, aga mind ta nõusse ei saanud

maldsa|k, -gu, -kut¹³ nuustik, matsalka

malgu|tama, -taq, -da⁸² malgaga peksma; (katuse)malku panema

malk, malga, .malka³⁰ malk, malakas

mallõ|du, -du, -tut¹ jõuetu; tä om sündümisest saaniq sääne mallõdugõnõ ta on sünnist saati selline jõuetu

malm', malmi, .malmi³⁷ > tsikun'

malts, maldsa, .maltsa³⁰ 1. malts (umbrohi); 2. maltspuit (tüve puidu heledam väline osa)

malv'†, malvi, .malvi³⁷ malev

malõ, -, -t² male

mamm, mamma, .mamma³⁰ lastek jook; lats' taht mamma laps tahab juua

mamma, -, -t² 1. mamma, (vana)ema; 2. = mamm

.mammama, mammadaq, .mamma⁷⁷ lastek jooma

man juures

man'ahta|ma, -q, -⁸³ < man'ahu|tma, -taq, -da⁶² korraks mainima

manda|riin', -riini, -.riini³⁷ = manda|rin', -rini, -.rinni³⁸ mandariin

.mandli, -, -t¹ mandel

mani|kör', -köri, -.körri³⁸ = mani|küü:r', -kööri, -küü:ri³⁸ maniküür

man|ima, -niq, -i⁵⁷ > manitsõma

mani|ts, -dsa, -tsat¹³ narmas; taal rätil ommaq ilosaq pikäq manidsaq veeren sellel rätil on ilusad pikad narmad ääres

mani|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = mainitsõma < manima nimetama, mainima

mannõrg, -u e -a, -ut e -at¹³ mannerg

mano(q) juurde; manoq arvama liitma; manoq tegemä juurde tegema, paljundama

mano(q).arvami|nõ, -sõ, -st⁵ liitmine

mano(q)|kiri*, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja⁴³ kaaskiri

mano(q).kiskmi|nõ*, -sõ, -st⁵ külgetõmme; gravitatsioon

mano(q).kiskmisvä|gi*, -e, -ke²⁵ külgetõmbejõud; gravitatsioonijõud

mano(q)massin*, -a, -at⁴ = manotusmassin* paljundusmasin

mano|tama*, -taq, -da⁸² paljundama, kopeerima

manotus*, -õ, -t⁹ paljundis, koopia; paljundus

manotusmassin*, -a, -at⁴ = mano(q)massin*

mano(q).võtmi|nõ, -sõ, -st⁵ 1. (kaalus) juurdevõtmine; 2. leivakõrvane; sakusment

mano(q).ütlejä*, -, -t³ > päälekäänüs*

mant juurest

mants', mandsi, .mantsi³⁷ lastek mari, mamm

mant.ütlejä*, -, -t³ > päältkäänüs*

man.ütlejä*, -, -t³ > päälkäänüs*

mao|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat⁴ teismeline poiss

.mao|du, -du, -tut¹ maitsetu

.maoka|nõ = .maoka|s, -dsõ, -st⁵ kõhukas

-.maoli|nõ, -dsõ, -st⁵ = -.mao|nõ, -dsõ, -st⁷ -maitseline; makõmaolinõ magusamaitseline

mar'ali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ marjuline

mar'a(h)n marjul

mar'ast marjult

mar'asti|k, -gu, -kku³⁸ = maristik = maristo marjamaa, marjakoht

mar'a|ts'auk, -ts'auga, -.ts'auka³⁰ marjakobar

mardi|k, -ga, -kat¹³ = mard'kas, .mard'ka, mard'kast²² tõuk, vagel, ussike; mardikas; mardigaq ommaq kapstaleheq kyik' vällä söönüq, roodsuq ommaq perrä jäänüq ynnõ tõugud on kõik kapsalehed ära söönud, ainult rootsud on alles jäänüd

.mardla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sõnakuulmatu, ulakas (lapse kohta); sõnakuulmatu, ulakas laps, marakratt; mardladsõq latsõq sõnakuulmatud lapsed

ma'rga|riin', -riini, -.riini³⁷ margariin

margun', -i, -it¹³ väga mõru v kibe asi; taa viin om jo igävene margun', a iks juvvas ynnõ see viin on ju väga kibe asi, aga ikka muudkui juuakse

mari, mar'a, .marja⁴³ mari

mari|hapu, -.hapnõ, -hapund¹⁷ magushapu

marila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ mari (rahvus); mäe- ja niidümarilasõq mäe- ja niidumarid

mari|naat', -naadi, -.naati³⁷ marinaad

ma'ri|nii:r'mä, -nii:riq, -neeri⁶³ marineerima

maristi|k, -gu, -kku³⁸ = maristo, -, -t¹ = mar'astik

.marja marjule; läkeq marja! lähme marjule!

mark, marga, .marka³⁰ mark (rahaühik)

mark', margi, .marki³⁷ 1. postmark; 2. (kauba) sort, liik

marmõ|laat', -laadi, -.laati³⁷ marmelaad

mar|ran', -ana, -anat⁴ 1. maran (taim); 2. väike punane sipelgas, raudsipelgas; ku marran' purõ, om väega hallus kui väike punane sipelgas hammustab, on väga valus

.marru marru; marutaudi; pini läts' marru koer jäi marutaudi

mars'ma, .marssiq, marsi⁶³ marssima

marss', marsi, .marssi³⁷ marss

mar|u, -u, -ru²⁶ 1. maru; 2. väga, tohutu(lt); maru hulga väga palju

maru|du, -du, -tut¹ tohutu

maru|hain, -haina, -.haina³⁰ koerapöörirohi; ku piniq maruhaina sööväq, sys lääväq marru kui koerad koerapöörirohtu söövad, siis lähevad pööraseks

maru.kärblä|ne, -(d)se, -st⁵ porikärbes

maru(h)n marus; marutõbine

marund', -i, -it¹³ sõim kuramus, kurivaim

maru|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. marune, tormine; 2. maruline; 3. marutõbine

maru|tama, -taq, -da⁸² märatsema, marutsema

marutuhe = marutulõ tohutult

marutõ|bi, -võ, -põ²⁵ marutaud

mask', maski, .maski³⁷ mask

.masla|nõ, -dsõ, -st⁷ väike sääsk, kihulane

.masma, .massaq, massa⁹ maksma

mass I, massa, .massa³⁰ maks (maksa)

mass II, massu, .massu³⁷ maks (maksu)

massa|hain, -haina, -.haina³⁰ = massa|lill', -lilli, -.lilli³⁷ sinilill; keväjä om mõtsaalonõ massahainahäitsmist sinevälläq kevadel metsaalune sinetab sinililleõitest

massang', -i, -it¹³ = massung' makse, maksmine

massin, -a, -at⁴ 1. masin; 2. auto; väikenemassin sõiduauto; viomassin veoauto

massinakirotaja, -, -t³ masinakirjutaja

massinda|ma, -q, -⁸³ masindama

massuldaq tasuta; massuldaq leht', süük', koolitus tasuta (aja)leht, söök, haridus

massuli|nõ, -dsõ, -st⁵ tasuline; massulinõ korgõkoolitus tasuline kõrgharidus

massung', -i, -it¹³ = massang'

mast', masti, .masti³⁷ 1. kaardimast; 2. laevamast; 3. õlgmatt; 4. metsatükk; ajujahil sissepiiratav ala; mõts oll' kyik' masti kaupa vällä mõõdõt ja tsihiq olliq sisse raoduq kogu mets oli tüki kaupa välja mõõdetud ja sihid olid sisse raiutud

masuuri|k, -gu e -ga, -kut e -kat¹³ masuurikas, suli

ma|tal', -dala, -dalat⁴ madal

mati|dsõq, -tsidõ, -tsit¹³ = .matja|dsiq e -dsõq, m -tsidõ, -tsiid¹³ matused

.matja|rahvas, -.rahva, -rahvast²² matuselised; matjarahvalõ pakutas matusaian viina matuselistele pakutakse surnuaial viina

.matma, mattaq, mata⁶¹ matma

mats, matsu, .matsu³⁷ 1. mats (matsu); 2. kull (mäng); latsõq mängväq matsu lapsed mängivad kulli; 3. tükk, käntsakas; mats leibä, lihha, savvi käntsakas leiba, liha, savi

ma|tsin, -dsina, -dsinat⁴ madin, müdin

mats'ka, -, -t² = muts'ka vanaeit, -mutt

.matskma, .matskuq, madsu⁶⁴ matsuma

.matskna, -, -t³ matsumine

matsu|tama, -taq, -da⁸² matsutama

mat|t', -i, -ti³⁷ matt (mahumõõt; mativili; jalamatt; tuhm)

mattu|ma, -daq, -⁸⁰ mattuma; sumbuma

matus, -(s)õ, -t¹¹ haud; matus; matusõ pääl kasusõq lilliq haual kasvavad lilled

matus|aid, -aia, -.aida³³ surnuaed

matutaja*, -, -t³ summuti (autol, püstolil jm)

matu|tama, -taq, -da⁸² summutama

ma'tõmaatiga, -, -t³ matemaatika

ma'tõmaati|k, -gu, -kut¹³ matemaatik

ma'tõmaatili|nõ, -dsõ, -st⁵ matemaatiline

matõr|jaal', -jaali, -.jaali³⁷ = matõr|jal', -jali, -.jalli³⁸ materjal

.m'augri, -, -t¹ sõim viriseja, vinguja

mauk, mauga, .mauka³⁰ vaal (vaalu); hainaq ja olõq riibutasõq mauka heinad ja õled riisutakse vaalu

medi|k, -gu, -kut¹³ meedik

me'di|tsiin', -tsiini, -.tsiini³⁷ = me'di|tsin', -tsini, -.tsinni³⁸ meditsiin

me|ds'e, -ds'e, -ts'e²⁴ = mads'a paks naine

meele|dü, -dü, -tüt¹ meeletu, tohutu

meelekotus, -(s)õ, -t¹¹ meelekoht, oim

meeleldäq meelemärkuseta, teadvusetu

meeleli|ne, -dse, -st⁵ = meeleperäline meelepärane; kygõ meelelidsemb süük', värv', tegemine, aoviidüs lemmiksöök, -värv, -tegevus, -ajaviide

meeleperi = meeleperrä meeltmööda

meeleperäli|ne, -dse, -st⁵ = meeleline

meelevalla|du, -du, -tut¹ = meeleval|lus, -usa, -usat⁴ vallatu; üleannetu

meeli(s).kaudu mälu järgi; meeltmööda

meelikä|s, -dse, -st⁵ meeldiv

meeliske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv meelitsemä < meelis|.kits'mä, -.kitsiq, -kitsi⁶³

meeli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ meenutama; järele mõtlema

meelüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv meelitsemä

meelü|tämä, -täq, -dä⁸² 1. meelitama; veetlema; 2. lohutama

meelütäv, -ä, -ät⁴ meelitav; veetlev

meelütüs, -e, -t⁹ 1. meelitus; 2. lohutus

meeniq kuni, selle aja sees; milleni; meeniq ma sinnäq lätsi, seeniq oll' tä jo ärkiq lännüq kuni ma sinna läksin, oli ta juba läinud; näütäq mullõ tuu kotus, meeniq ma minemä piät näita mulle see koht, milleni ma minema pean

meeraka|nõ = meerakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ Meerapalu elanik

meerikla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = ameeriklanõ ameeriklane

meeste|rahvas, -.rahva, -rahvast²² mees, meesterahvas

mehehüs, -e, -t⁹ mehisus

meheke|ne, -se, -ist⁸ meheke; mehike

meheli|k, -gu, -kku³⁸ mehelik

meheli|ne, -dse, -st⁵ abielus, mehel; meheline naanõ abielunaine

mehena|anõ, -asõ, -ist⁸ abielunaine

mehe|ne, -dse, -st⁷ mehine

meheste tublisti, palju

mehidse|aid, -aia, -.aida³³ mesila

mehikua|nõ, -dsõ, -st⁷ kärjekirja muster (kudumitel)

mehilä|ne, -(d)se, -st⁵ = mehi|ne, -dse, -st⁷ mesilane

mehka, -, -t² Mõniste valla meeste hüüdnimi

mehkeldä|mä, -q, -⁸³ mehkeldama

meier', -i, -it⁴ meier

.meisli, -, -t¹ meisel

meisterdä|mä, -q, -⁸³ meisterdama

meistre, -, -t³ meister

mekel|müts, -mütsü, -.mütsü³⁷ lastehirmutis

mek|k', -i, -ki³⁷ maitse

.mek'mä, mekkiq, meki⁶³ maitsema

.meksä, -, -t³ maitsev

.meksämä, meksädäq, .meksä³⁰ korraks maitsema

meldsas, .meltsa, meldsast²² rohe- ja hallrähn

melon', -i, -it⁴ > mesikürvits*

memm', memme, .memme³⁵ memm, (vana)ema

menüü, -, -d⁵⁰ menüü

merehü|dsi, -dse, -st⁴¹ kivisüsi

mere|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ meremees

mere|ruu:ds, -roodsu, -ruu:dsu³⁷ pilliroog

meres, -(s)e, -t¹¹ tihedasilmaline noodakujuline tõmbevõrk (nt viidikate püüdmiseks)

meri, mere, merd⁴¹ meri

merilde meritsi, merd mööda; Suumõ saa merilde rutõmb ku maildõ Soome saab meritsi rutem kui maitsi

merni|k, -gu, -kut¹³ mõõdunõu

mesi, mii:, mett⁴² mesi

mesikäp|p, -ä, -pä³⁵ mesikäpp, karu

mesikürvi|ts*, -dsä, -tsät¹³ < melon' melon

mesi|leib, -leevä, -.leibä³⁴ õietolm

mesi|ne, -dse, -st⁷ mesine, mesimagus

mesini|k, -gu, -kku³⁸ mesinik

mesipak|k, -o, -ko³⁷ = mesi|puu, -, -d⁵⁰ taru

mess', messi, .messi³⁷ = mõss' meski (leotis õlle v viina tegemiseks)

me|tall', -talli, -.talli³⁷ metall

metod', -i, -it¹³ meetod

.metri, -, -t³ = mii:tre = mii:tri meeter

me|täl', -däli, -dälit⁴ medal

mi, mi, meid = mii:q me

midä vt miä

midäs mida (siis); midäs ma tii? mida ma (siis) teen?

migula|päiv, -päävä, .päivä³⁵ = mikul' > nigulapäiv

.mihkli|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ mihklipäev, 29. september

mii:|kärg', -käre, -.kärge³⁴ meekärg

mii:l', meele, mii:lt⁴⁰ meel; teadvus; mõistus; miilde tulõma meenuma, meelde tulema; miilde tulõtama meenutama, meelde tuletama; tä om ilma meeleldäq e täl om miil' mant ärq ta on teadvuseta; täl om niguq miil' pääst ärq ta on nagu meeletu

.miildü|mä, -däq, -⁸⁰ vaibuma, rahunema

mii:ldü|mä, -däq, -⁸⁰ = mii:ldümä, mii:ldüdäq, meelü⁷⁹ meeldima; mullõ taa miildüs e meelüs mulle see meeldib

mii:ltpite(h)n meeltmööda

miin', miini, .miini³⁷ miin

miini.hiitjä, -, -t³ miinipilduja

mii:q, mii:q, meid = mi meie

mii:s', mehe, mii:st, m omast mii:hi, m alaleü mehile³⁹ mees

mii:tre, -, -t³ = mii:tri, -, -t¹ =.metri meeter

.mikri, -, -t¹ mikrofon

mi|kul', -gula, -gulat⁴ = migulapäiv > nikul'

mill'ard', -i, -it¹³ miljard

mille miks; a mille? aga miks?

milles miks (siis); milles sa nii tiit? miks sa (siis) nii teed?

milli.liitri, -, -t¹ milliliiter

milli.metri, -, -t¹ = millimii:tre, -, -t³ = millimii:tri, -, -t¹ millimeeter

.mill'on, -a, -at⁴ miljon

min|a, -o, -no mina; kas ti minno kynõlõt? kas te räägite minust?

minehtä|mä, -q, -⁸³ = mineh(t)ümä [1.] = minestämä minestama

minehtüs, -e, -t⁹ = minestüs minestus

mineh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ 1. = minehtämä = minestümä; 2. korda minema, edenema; täl tüü minehüs tal töö edeneb

mine|k', -gi, -kit¹³ = mineng minek; pääväminek' päikeseloojang

minemä, minnäq, lää, kesks lännüq, kesks mint, 3. p lätt, min 1. p lätsi, min 3. p läts'⁵⁵ minema; tä lätt mu mant minemä ta läheb mu juurest minema

mineng, -u, -ut¹³ = minek'

minestä|mä, -q, -⁸³ = minestü|mä, -däq, -⁸⁴ = minehtämä = mineh(t)ümä [1.]

minestüs, -e, -t⁹ = minehtüs

minev(ä).aasta(ga) < mullu möödunud aasta(l), mullu

minev(ä).aastaga|nõ, -dsõ, -st⁵ = minev(ä).aasta|nõ, -dsõ, -st⁷ < mullunõ möödunudaastane, mullune

minevi|k, -gu, -kku³⁸ = minnevaig* minevik

minevä|ne, -dse, -st⁵ möödunud, eelmine; minevädsel kõrral möödunud e eelmisel korral

mi'nistri, -, -t¹ minister

mink vt miä

.minkaq millega

.minkas millega (siis)

.mink'mä, .minkiq, mingi⁶³ minkima

minkperäst mispärast, millepärast, miks

mink.tarbis milleks, mistarvis, mille jaoks

min|nev, -evä, -evät⁴ 1. möödunud, eelmine; minevä kõrd e mineväl kõrral möödunud e eelmisel korral; 2. minev, menukas

minnevaig*, minev(ä)ao e minnevao, minevät.aigo e minnev.aigo³⁶ = minevik minevik; liht-, täüs'-, inneminnevaig liht-, täis-, enneminevik

min|nij, -ijä, -ijät⁴ minia

minnä|k, -gu, -kut¹³ kadunuke; ma ikõ umma minnäkut ma nutan oma kadunukest taga

min|o, -o, -no²⁶ minek, menu; kulu, väljaminek; kaubal oll' laadun hää mino kaubal oli laadal hea minek; Mannil om minno Mannil on menu; täl om raha mino suur', pereht om pall'o tal on suured väljaminekud, pere on suur

mino|t', -di, -tit¹³ minut

mir|rul', -uli, -ulit⁴ = mir|run', -uni, -unit⁴ mürgel; rotiq tegeväq tarõ pääl mirulit rotid mürgeldavad pööningul

mirulda|ma, -q, -⁸³ mürgeldama

mis missugune, mis (ainult umbmäärases siduvas tähenduses); kaemiq, mis näo tä tege vaatame, mis näo ta teeb; ei tulõq miilde, mis päiv oll' ei tule meelde, mis päev oli

.mitmus, -õ, -t⁹ mitmus

.mitmõgese = .mitmõ.keske((h)n) = .mitmõ.kõisi = .mitmõ.kõistõ mitmekesi

.mitmõ|s, -nda, -ndat⁴ mitmes

.mitmõviisili|ne, -dse, -st⁵ mitmesugune

.mit'mä, .mittiq, miti⁶³ mettima, lõnga metiga immutama, vanutama

mit|t', -i, -ti³⁷ mett, linaseemnetest keedetud kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks, ka loomade ravimiseks

mitte > joht

mitu, .mitmõ, mitund¹⁶ mitu

miä, mink, midä e mitä mis; miä seo om? mis see on?; tuu, miä ma ütli see, mis ma ütlesin

.miäkiq, .minkagiq, midägiq miski

moki|tama, -taq, -da⁸² muigutama

mokitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv mokitama

mok|k, -a, -ka³¹ mokk; asi moka(h)n asi mokas

moko, -, -t² suur, rumal, uhke, võimukas inimene v valitsus; no tuu maavanõmb oll' üts' moko külh no too maavanem oli küll üks täispuhutud lollpea

moks', moksi, .moksi³⁷ = mukk noor, väike loom; nolk; härä-, ahunamoks' väike härg, ahvenanolk

moksala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ mokša

mold', moldi, .moldi³⁷ > ruih

moldovla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ moldovlane

molista|ma, -q, -⁸³ = mulistama mulistama

molis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = mulisõma mulisema

mo|l'o, -l'o, -ll'o²⁶ rumal, loll, tobu

molohk, -a, -at¹³ = murahk = murak murakas

mol'o|nõ, -dsõ, -st⁷ rumal, loll; tuu oll' sääne mol'onõ pois'kõnõ see oli selline rumal poiss

mol'o|tama, -taq, -da⁸² rumalusi tegema; mõttetult, tegevusetult vahtima

moodor', -i, -it⁴ = mo(o)tor'

moods'a, -, -t² vanaeit, vanamoor

mooduli|nõ, -dsõ, -st⁵ -moeline; moodne; vanamoodulinõ vanamoeline; moodulidsõq rõivaq moodsad riided

mooduoppu|s*, -(sõ), -(s)t¹⁰ vormiõpetus, morfoloogia

moodu|tama, -taq, -da⁸² moodustama; kujundama; vormistama; vormima

moodutus, -õ, -t⁹ moodustus; kujundus; vormistus; vormimine

mooga|tama, -taq, -da⁸² vigurdama, teesklema

moonakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = moona|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ moonakas

.moos'ka, -, -t³ sõbralik, mõnus, lahe; tä om väega moos'ka miis' ta on väga lahe mees

mo|raal', -raali, -.raali³⁷ = moral', -i, -it⁴ moraal

.mordvala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ mordvalane

mor|o, -o, -ro²⁶ = muro [1.] muru; õu; ajaq auto moro pääle! aja auto õuele!; moro om muanõ ja aidaedüne asonõ õu on porine ja aidaesine prahine

morsi(h)n mossis

morss', morsi, .morssi³⁷ mossis inimene

mo(o)tor', -i, -it⁴ = moodor' mootor

mo|tsil, -dsila, -dsilat⁴ linaligu; auk, lomp

.mua|nõ, -dsõ, -st⁷ porine; mudane

.mua|tama, -taq, -da⁸¹ poriseks v mudaseks tegema

.muatus, -õ, -t⁹ porine v mudane koht; mülgas

mu|da, -a, -ta²⁷ pori; muda

mudakurvi|ts, -dsa, -tsat¹³ koovitaja

mudala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ väike sääsk, kihulane

muda|parts', -pardsi, -.partsi³⁷ = laanõparts' = mõtsparts' piilpart

mudas|kund, -kunna, -.kunda³² lodu, lodumets, soine võserik

mu|di, -di, -ti²⁶ eit, (vana)mutt

mudila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ mudilane

mudsahta|ma, -q, -⁸³ musi andma, korra musutama

mudsah(t)us, -õ, -t⁹ musu

mu|dsu, -dsu, -tsu²⁶ mõistus, aru

mudsu|kas, -ga, -kat¹⁵ arukas

muguq = muudku(q) muudkui

mugõl = mugyl', mugla, .mukla⁴⁷ = mukl seebipära, seebikeetmise sete

muhahõ|(l)lõma = muhaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = muhel|õma, -daq, -õ⁸⁵ muhelema

muhe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ kohedaks, tahedaks, muhedaks muutuma; ku maa nakkas muhenõma, sys või jo viljä naadaq tegemä kui muld hakkab kohedaks muutuma, siis võib juba hakata vilja külvama

muhe|tama, -taq, -da³⁷ 1. haljendama, rohetama; muro ja mõts muhetas õu ja mets haljendab; 2. õhetama, punetama; punastama; tä om nii häüläs, muguq muhetas ynnõ ta on nii häbelik, muudkui aina punastab

muhk, muhu, .muhku³⁶ muhk

.muhkliga|nõ, -dsõ, -st⁵ muhklik

muial = mujjal mujal

muialt = mujjalt mujalt

muialõ = mujjalõ mujale

muido muidu

muidokiq = muidokinaq muidugi

mujjal = muial

mujjalt = muialt

mujjalõ = muialõ

mu|kav, -gava, -gavat⁴ mugav

muki|tama, -taq, -da⁸² 1. mukkima; mukitas ja säädeles var'okaehtusõ iih mukib ja seab end peegli ees; 2. pudistama, pudikeelt rääkima

mukitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ suurustama

muk|k, -u, -ku³⁷ = moks' noor, väike loom; nolk; tan järven muud olõ-iq ku ahunamukuq siin järves muud ei ole kui ahvenanolgid

mukl, mugla, .mukla⁴⁷ = mugõl

mukõlda|ma, -q, -⁸³ sagima; sekeldama

mukõlus, -õ, -t⁹ sagin; sekeldus

mukõrda|ma, -q, -⁸³ > ukõrdama [1.]

mukõrus, -õ, -t⁹ ukerdaja; kai, et üts' väikene mukõrus paistus, tull' lähkembähe: uma lats' oll' vaatasin, et üks väikene ukerdaja paistab, tuli lähemale: oma laps oli

mul'ahta|ma, -q, -⁸³ mulksatama

mul'ah(t)us, -õ, -t⁹ mulksatus

mu|l'a(ha)ma, -ll'aq e -l'adaq, -ll'a e -l'aha⁸⁸ mulisema

muld, mulla, .mulda³² 1. muld; 2. rauk, muldvana inimene

.muldama, mulladaq, .mulda³⁰ muldama

muld|hirs', -hirre, -hirt⁴⁹ hoone alumine palk (nurgast tapitud palkide all)

.muldre, -, -t³ = .muldri|k, -gu, -kku³⁸ mulder, vundamendi väljaulatuv muldäär

mulga|tama, -taq, -da⁸² mulksuma, mulisema; lobisema

mulga|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja

mulgu|tama, -taq, -da⁸² augustama; pilutama (pilutikandiga kaunistama)

mulgõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .mulkliganõ

mulista|ma, -q, -⁸³ = molistama mulistama

mulis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = molisõma mulisema

mulk, mulgu, .mulku³⁷ auk; mulk, avaus; hamba seen om mulk hambas on auk; aknõmulk aknaava

mulk', mulgi, .mulki³⁷ mulk, Mulgimaa elanik

.mulkliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = mulgõlinõ auklik, mulguline; mulkliganõ tii, rõivas auklik tee, riie

mulksahta|ma, -q, -⁸³ mulksatama

mulksah(t)us, -õ, -t⁹ mulksatus

.mulksma, .mulksuq, mulksu⁶⁴ mulksuma

.mulksna, -, -t³ mulksumine

.mul'kus, -õ, -t⁹ molkus

mull', mulli, .mulli³⁷ mull

mullakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ vanake, rauk

mulla|nõ, -dsõ, -st⁷ mullane

mul|lin, -ina, -inat⁴ mulin

mullitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = munitõ(l)lõma toitu sorima, valima, isutult, närvalt sööma; miä sa tan mullitõlõt, süüq nobõhõlõ! mis sa siin sorid, söö ruttu!

mullu > minev(ä).aasta(ga)

mullu|nõ, -dsõ, -st⁷ > minev(ä).aastaganõ

multi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ lastek multikas, multifilm

mun|a, -a, -na²⁶ muna

muna|k, -gu, -kut¹³ šarniir, liigend

munakot|t', -i, -ti³⁷ munandikott

muna|kuu:k', -koogi, -kuu:ki³⁷ tort

munakõlla|nõ, -dsõ, -st⁷ = munasor|a, -a, -ra²⁶ munakollane, (muna)rebu

muna|tama, -taq, -da⁸² hellitama; taa lats' om pall'o ärq munatõt see laps on liialt hellitatud

muna.valgõ, -, -t³ munavalge

munaveerütüs, -e, -t⁹ munaveeretamismäng

.mundri, -, -t¹ munder

munitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mullitõ(l)lõma

munk, munga, .munka³¹ munk

munn', munni, .munni³⁷ vulg munn, peenis

munn'mägär', -i, -it⁴ kohitseja

munnõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi²⁴ ülestõusmispüha, lihavõttepüha

mun|õma, -nõq, -õ, min 1. ja 3. p .munni⁶⁹ > luu:ma [2.]

murahk, -a, -at¹³ = mura|k, -ga, -kat¹³ = molohk murakas

.murdama, murradaq, .murda³⁰ = .murdsama korra murdma

.murdja, -, -t³ murdja, kiskja; susi ja kahr ommaq murdjaq hunt ja karu on kiskjad

.murdma, (.)murdaq, murra⁶⁶ murdma

.murdsama, murrastaq, .murdsa⁷⁶ = .murdama korra murdma; taa piinü pulga võit niisama poolõs murrastaq selle peene pulga võid niisama pooleks murda

.murdu = murru(h)n murdu

.murduma, .murdudaq, murru⁷⁹ murduma

.murdõlõma, murrõldaq, .murdõlõ⁸⁵ maadlema, taplema, kaklema; pingutades midagi tegema; purssima; ku häbendeles võro kiilt kynõldaq, sys murdõlõs kiräkiilt kui häbeneb võru keelt rääkida, siis pursib kirjakeelt

muris|õma, -taq, -õ⁴⁸ torisema; surisema

mur|o, -o, -ro²⁶ 1. = moro muru; õu; 2. (leiva)viil

muro.kaap|õq, m -idõ, -it¹⁸ kevadised villad

muromun|a, -a, -na²⁶ murumuna (seen)

muro(s)pes|ä, -ä, -sä²⁴ sipelgapesa

murrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ äkki murduma

murrahu|tma, -taq, -da⁶² korra murdma

murra|k, -gu, -kut¹³ (keele)murrak

mur|rin, -ina, -inat⁴ torin; surin

murru(h)n = .murdu murdu; rahvast oll' murru(h)n rahvast oli murdu

.murrõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = murõhinõ

murrõq, .murdõ, murrõt¹⁹ (keele)murre, dialekt

murs'a, -, -t² räpane inimene v loom

murs'a|tama, -taq, -da⁸² = mursõnda|ma, -q, -⁸³ ennast ära määrima

.murtu|süä, -.süäme, -süänd¹⁶ murtudsüda (lill)

murõh, .murrõ, murõht²⁰ = murõq

murõhi|nõ, -dsõ, -st⁵ = .murrõlinõ = murõlinõ murelik

murõhta|ma, -q, -⁸³ = murõtama muretsema

murõl', -i, -it⁴ murel

murõli|k, -gu, -kku³⁸ murelikuvõitu; nukker

murõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = murõhinõ

murõq, .murrõ, murõt¹⁸ = murõh mure; hool

murõ|tama, -taq, -da⁸² = murõhtama

muska|t', -di, -tit¹³ muskaat; muskat'pähkmäs, -vein muskaatpähkel, -vein

.muskli, -, -t¹ muskel

.mu's|lim', -limi, -.limmi³⁸ moslem, islamiusuline, muhamedlane

mu|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ musi

mus'o|tama, -taq, -da⁸² musitama

must, musta, .musta³¹ must (värv); must, määrdunud

.mustama, mustadaq, .musta⁷⁷ mustama (mustendama; laimama); mustaks värvima; mineq kaeq, miä tuu mustas sääl tii pääl, kas myni maka vai om ärq koolnuq? mine vaata, mis see mustab seal tee peal, kas mõni magab või on surnud?; saq mustaku-i tõist, mõtlõq perrä, egaq sa esikiq targõmb olõ-iq! sa ära musta teist, mõtle järgi, ega sa isegi targem ei ole!; ma nakka rõivast mustama hakkan riiet mustaks värvima

mustaq.hambaq, m .mustõ.hambidõ, .mustõ.hambit²³ tungalterad

musta|tama, -taq, -da⁸² mustaks tegema, ära määrima; mustigaq mustatasõq suu ärq mustikad teevad suu mustaks

mustavereli|ne, -dse, -st⁵ mustaverd, mustavereline

mustavere|suu:n'*, -soonõ, -suu:nt⁴⁰ veen

musti|k, -ga, -kat¹³ = must'k(as) mustikas

mu(i)sti|nõ, -dsõ, -st⁷ = .mu(i)stõhavvanõ 1. muistne; 2. < põlinõ põline, väga ammune; miiq olõ siin mustidsõq eläjäq v olõjaq me oleme siin põlised elanikud

.mustja|nõ = .mustja|s, -dsõ, -st⁵ mustjas

must'k(as), .must'ka, must'kast¹⁵ = mustik

.mustla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ mustlane

.mustnõma, mustõdaq, .mustnõ⁷⁵ määrduma; mustõnuq rõivaq määrdunud riided

must'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ väike must sipelgas

.mustri, -, -t¹ muster

.mustrili|nõ, -dsõ, -st⁵ mustriline

musträ(ä)stäs, musta.rä(ä)stä, .mustarä(ä)stäst²² musträstas

musttuhat, mustatuhandõ, .mustatuhandõt¹³ musttuhat

.mustu|ma, -daq, -⁸⁰ mustaks minema, mustuma

.mustus, -õ, -t⁹ mustus

.mu(i)stõ = .mu(i)stõhavva = .mu(i)stõl.aiga = muuhavva (enne)muiste, väga ammu, palju aega tagasi; tuu oll' mustõlaiga, kiä tuud inämb mälehtäs see oli väga ammu, kes seda enam mäletab

.mu(i)stõhavva|nõ, -dsõ, -st⁷ = mu(i)stinõ = muuhavvanõ 1. muistnõ; 2. põline, väga ammune

.mu(i)stõl.aiga = .mu(i)stõ

mustõlda|ma = mustõrda|ma, -q, -³⁸ manguma, lunima, nuruma; pealetükkivalt pakkuma, reklaamima; mustõldas man seeniq, ku piät tälle andma mangub su juures seni, kui pead talle andma; telekan mustõrdõdas nii kavva, ku ostatkiq ärq televiisoris reklaamitakse nii kaua, kui ostadki ära

mustõ|tama, -taq, -da⁸² mustendama; mustikit om nii et maa mustõtas mustikaid on nii et maa mustendab; lumi om ärq sulanuq, maa jo mustõtas lumi on sulanud, maa juba mustendab

muti|k, -ga, -kat¹³ putukas; suvõl om kyik' maa ja ilm kygõsugumaidsi mutikit täüs' suvel on kõik maa ja ilm kõiksuguseid putukaid täis

muti(h)n rikkis; auto om mutin auto on rikkis

muting, -u, -t¹³ viga; rike

muti|tama, -taq, -da⁸² 1. korrastama, korda seadma; kiä taad morro mutitas ja purru kokko pühksäs kes seda õue korda seab ja puru kokku pühib; 2. = mut'utama

.mutri, -, -t¹ mutter

muts, mutsu, .mutsu³⁷ = .muts'ka vanaeit, -mutt

mutsa|k, -gu, -kut¹³ = mütsäk komps; nutsakas; hunnik

muts'ka, -, -t² = mats'ka = muts

mutt'ama, mut'adaq, mutt'a⁷⁷ jäljendama, matkima

mutti rikki; saq olõt mu raadio mutti käändnüq sa oled mu raadio rikki ajanud

mutt'u|ma, -daq, -⁸⁰ ebaõnnestuma; taa tüü mul mutt'u see töö mul ebaõnnestus

mu|tur', -dura, -durat⁴ rattarumm

mut'u|tama, -taq, -da⁸² = mutitama [2.] segama, häirima; rikkuma; mut'utagu-i minno! ära mind sega!; minno tuu ei mut'udaq mind see ei häiri; sa olõt mu tüü ärq mut'utanuq sa oled mu töö ära rikkunud

muu, -, -d⁵⁰ muu

muu:, -, -d⁵² (koristatud) põld; kanaq kääväq olismuu pääl terri ots'man kanad käivad koristatud kõrrepõllult teri otsimas; kardohkamuu pääle om sitt ärq veet koristatud kartulimaale on sõnnik veetud

muu:d, moodu, muu:du³⁷ mood; vorm; laad; moodu perrä rõivin moodsalt riides; synamuud* keel sõnavorm

muudatus, -õ, -t⁹ muudatus

muudku(q) = mugu(q) muudkui

muu:du moodi; tä om väega muq muudu ta on väga minu moodi

muudus, -(s)õ, -t¹¹ = .muutus muutus

muuhavva = .mu(i)stõhavva: muuhavva, ku nimäq viil olliq latsõdsõq palju aega tagasi, kui nad olid veel lapseohtu

muuhavva|nõ, -dsõ, -st⁷ = .mu(i)stõhavva|nõ

muuk|raud, -ravva, -.rauda³³ muukraud

muu:n, moona, muu:na³¹ moon (moona)

muu:n', mooni, muu:ni³⁷ moon (mooni)

muu:r', moori, muu:ri³⁷ moor, eit

muusiga, -, -t³ = .muus'ka, -, -t³ muusika

muusõ|um', -umi, -.ummi³⁸ muuseum

.muu|tama, -taq, -da⁸¹ moondama; nõid muutas mehe kunnas nõid moondab mehe konnaks

.muutma, .muutaq, muuda⁶¹ muutma

muu:ts', moodsi, muu:tsi³⁷ ämmaemand

muu:tsa, -, -t³ kena; nägus; mul vanamiis' presse iks püksele pruhviq ka sisse, sis oll' nigu muutsamb vällä minnäq mul vanamees pressis ikka pükstele viigid ka sisse, siis oli nagu kenam välja minna; Juula om õigõq muutsa näogaq tütrigugõnõ, õkva muutsa pääle kaiaq Juula on õige kena näoga tüdruk, kohe kena otsa vaadata

.muutu|ma, -daq, -⁸⁰ muutuma

.muutus, -õ, -t⁹ = muudus

mõ|du, -du, -tu²⁶ mõdu

mõgli|ma, -daq, -⁸⁸ = mõiõldama peksma, nüpeldama

mõheriibatus, -õ, -t⁹ kaapekakk

mõhis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = mymisõma mõmisema

mõhk, mõhe, .mõhkõ⁷⁹ leivaküna

mõhn, mõhna, .mõhna³¹ kühm; pässä-, jalamõhn pöidla-, jalapäkk

.mõikama, mõigadaq, .mõika⁷⁷ = .mõrkama [2.] mõikama, mõjuma

.mõisa, -, -t³ mõis

.mõisa|herr, -herrä, -.herrä³⁵ mõisnik, mõisahärra

.mõisaprovva, -, -t² mõisaproua

.mõisavalitsõja, -, -t³ mõisavalitseja

.mõisni|k, -gu, -kut¹³ mõisnik

mõista, -, -t² = mõistali|nõ, -dsõ, -st⁵ arukas, mõistlik; tiä um mõista inemine, tuugaq ajat hüä meelegaq juttu, kiä mõista um ta on mõistlik inimene, sellega ajad hea meelega juttu, kes mõistlik on

mõista|tama, -taq, -da⁸² = mõistutama mõistatama

mõistatus, -õ, -t⁹ mõistatus

mõistatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mõistutõ(l)lõma = korduv mõistatama

.mõistli|k, -gu, -kku³⁸ mõistlik

.mõistma, .mõistaq, mõista⁶¹ 1. oskama; 2. mõistatama

.mõistmaldaq mõistmatu

.mõistus, -õ, -t⁹ mõistus

mõistu|tama, -taq, -da⁸² = mõistatama mõistatama

mõistutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mõistatõ(l)lõma korduv = mõistatama

mõ|ius, -jusa, -jusat⁴ = mõjjus

mõiõlda|ma, -q, -⁸³ = mõglima peksma, nüpeldama

mõj|jus, -usa, -usat⁴ = mõ|ius mõjus, mõjuv

mõjo, mõo, mõjjo e mõio²⁷ mõju

mõl|a, -a, -la²⁸ aer; mõla

mõlk'ma, .mõlkiq, mõlgi⁶³ mõlkima; peksma

mõlõmb|aq, m -idõ, -it¹³ mõlemad

.mõoka|s, -, -t¹⁵ mõjukas

.mõo|ma, -daq, -⁶⁸ mõjuma

.mõo|tama, -taq, -da⁸¹ mõjutama

.mõotus, -õ, -t⁹ mõjutus, mõju

mõrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ 1. = mõrih(t)uma; 2. mõruks muutuma

mõraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mõroskõ(l)lõma

mõrd, mõrra, .mõrda³³ mõrd

mõrdsu|k, -ga, -kat¹³ mõrtsukas

mõr|i, -i, -ri²⁶ = mõrrõq

mõrih(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = mõrah(t)uma [1.] = mõristuma = mõrõnõma = mõrõstuma mõranema

mõrimõr|rõv, -õva, -õvat⁴ väga mõru

mõristu|ma, -daq, -⁸⁴ = mõrih(t)uma

mõris|õma, -taq, -õ⁸⁷ möirgama, mörisema

.mõrkama, mõrgadaq, .mõrka⁷⁷ 1. mõru v kibe olema, mõrult v kibedalt maitsema; kiisla mõrkas, selle et jahuq ommaq vanaq kaerakilel on mõru maitse, sest jahu on vana; süük' oll' nii soolanõ, et parlaq viil mõrkas suuhn vasta söök oli nii soolane, et praegu veel on kibe maitse suus; 2. = .mõikama mõikama, mõjuma; mõrka-iq toolõ poisilõ üts'kiq ütlemine ei mõju sellele poisile ükski ütlemine

.mõrkja|nõ = .mõrkja|s, -dsõ, -st⁵ = .mõrksa, -, -t³ = mõrolik mõrkjas

mõr|o, -o, -ro²⁶ 1. mõru; 2. = mõrohus mõrudus

mõro|hain, -haina, -.haina³⁰ kirburohi (rohttaim)

mõrohus, -õ, -t⁹ = mõro [2.] mõrudus

mõroli|k, -gu, -kku³⁸ = .mõrkjanõ

mõro|ritk, -rida, -.ritka³² mädarõigas

mõroskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mõraskõ(l)õma pahutsema, vihane olema

mõrosta|ma, -q, -⁸³ kurjustama

mõrrõq, .mõrdõ, mõrrõt¹⁹ = mõri mõra

mõr|rõv, -õva, -õvat⁴ mõru

.mõrsja, -, -t³ < pruut' pruut; kallim

.mõrsja.and|õq, m -idõ, -it¹⁹ veimed, veimevakk, mõrsja kingid pulmalistele; kaasavara

mõrõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = mõrõstu|ma, -daq, -⁸⁴ = mõrih(t)uma mõranema

mõsiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .mõskma

mõsk, mõsu, .mõsku³⁶ = mõsu: kas mõsk om ärq mõst? kas pesu on pestud?

.mõskma, .mõskõq, mõsõ⁶⁵ pesema

.mõskm|õq, m -idõ, -it¹⁶ pesuvesi; sulp

.mõsku|ma, -daq, -³⁵ enesekoh pesema, pestud saama, puhtaks minema; auto mõskus vihmagaq puhtas auto läheb vihmaga puhtaks; ma käü poodin niikavva ku mõsu massinan mõskus ma käin poes niikaua kui masin pesu peseb

mõss', mõssi, .mõssi³⁷ = mess' meski (leotis õlle v viina tegemiseks)

mõs|u, -u, -su²⁶ = mõsk pesu; mõsunäpp' pesupulk

mõtiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ mõtisklema

.mõtli|k, -gu, -kku³⁸ mõtlik

.mõtlõma, mõtõldaq, .mõtlõ⁷⁸ mõtlema

mõts, mõtsa, .mõtsa³⁰ mets

mõtsali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ metsaline, koletis

mõtsa|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ metsamees, metsas töötaja; metsavend

mõtsa|nõ, -dsõ, -st⁷ metsane

mõtsapüv|i, -e, -ve²⁴ laanepüü (lind)

mõtsa|vaht', -vahi, -.vahti³⁶ metsavaht

mõtsa|veli, -ve(l)le, -.veljä e -.velle⁴³ metsavend

mõts(a)el|läi, -äjä, -äjät⁴ metsloom

mõts|härg, -härä, -.härgä³⁴ ürgveis, tarvas

mõtsi|k, -gu, -kut¹³ metsik

mõts|kits', -kitsõ, -.kitsõ³⁵ metskits

mõts|kund, -kunna, -.kunda³² metskond

.mõtsli|k, -gu, -kku³⁸ metsikuvõitu; taa om maahajätet ja mõtslik kotus see on mahajäetud ja metsikuvõitu koht

mõts(a)maasi|k, -ga, -kat¹³ metsmaasikas

mõts(a)mehi|ne, -dse, -st⁷ metsmesilane

.mõtsni|k, -gu, -kku³⁸ metsnik

mõts|pahr, -pahru, -.pahru³⁷ metskult

mõts|parts', -pardsi, -.partsi³⁷ = laanõparts' = mudaparts' piilpart

mõts(a)tsi|ga, -a, -ka²⁹ metssiga

mõtus, -(s)õ, -t¹¹ metsis

mõtõlus, -õ, -t⁹ mõtlus, mõtisklus, meditatsioon, kontemplatsioon

mõtõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ mõtisklema, mediteerima

mõt|õq, -tõ, -õt¹⁸ mõte

mõtõssi(h)n mõtetes, mõttes; tä om nii mõtõssin, et ei kuulõq ei näeq ta on nii mõtetes, et ei kuule ega näe

mõurahta|ma, -q, -⁸³ möiratama

.mõurama, mõuradaq, .mõura⁷⁷ = .mäürämä = .möürämä lõugama; möirgama

mädsäri|k, -gu, -kku³⁸ lühike tüse olevus, paksuke

mä|dä, -ä, -tä²⁵ mäda

mädähüs, -e, -t⁹ mädanemine, mädanik

mädäli|k, -gu, -kku³⁸ mädavõitu

mädänemä, .määdäq, mädäne, kesks .määnüq⁸⁹ mädanema

mädäni|k, -gu, -kku³⁸ mädanik

.mäe(l)mä|ne, -dse, -st⁵ ülemine, mäel asetsev

.mäe|ne, -dse, -st⁷ = mägine mägine; mäedse maa pääl om rassõ põldo arriq mägisel maal on raske põldu harida

mägesti|k, -gu, -kku³⁸ = mägistik

mä|gi, -e, -ke²⁵ mägi

mägi|ne, -dse, -st⁷ = .mäene

mägisti|k, -gu, -kku³⁸ = mägistü, -, -t¹ = mägestik mäestik

mäheq, .mähk'me, mähend¹⁶ mähe, side

.mähkelemä, mäheldäq, .mähkele⁸⁵ = mähähe(l)lemä = mähälemä = .mühkelemä hullama; tõuklema, rabelema

.mähk'mä, .mähkiq, mähi¹³ mähkima

.mähksämä, mähästäq, .mähksä⁷⁶ ruttu kergelt mähkima; mähksäq mul sõrm' kinniq! mähi mul ruttu sõrm kinni!

mähkä, -, -t² nätske; mähkä leib nätske leib

.mähkü|mä, -däq, -⁸⁰ mähkuma

mähähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = mähäl|emä, -däq, -e⁸⁵ = .mähkelemä

mähüs, -(s)e, -t¹¹ side, mähis

mäih, mäihä, .mäihä³⁵ mähk

mäkerdä|mä, -q, -⁸³ määrima, mäkerdama

mäkä|tämä, -täq, -dä⁸² = mökätäma mökitama

mälehtä|mä, -q, -⁸³ 1. mäletama; 2. mälestama; 3. mäletsema

mälehtäväst = mälehtümäst mäletamisest saati; mäletamist mööda; muq mälehtäväst niipalju e niikaua kui mina mäletan

mäleh(t)üs, -e, -t⁹ 1. mälestus; 2. mäletamine, mälu; 3. mäletsetav toit

mäl|o, -o, -lo²⁶ mälu

.mäl(d)sä, -, -t³ lääge, läila, imal; taa kissel' sai väega mälsä see kissell sai väga lääge

mälv', mälvi, .mälvi³⁷ linnu rind, mälv

mämm', mämmi, .mämmi³⁷ nätske leib

mämmä|tämä, -täq, -dä⁸² = mäm|ä(hä)mä, -mäq e -ädäq, -mä e -ähä⁸⁸ ebaselgelt rääkima, mõmisema; midäs sa mämähät, kynõlõq selgehe! mis sa mõmised, räägi selgesti!

mäng, mängo, .mängo³⁷ mäng

.mäng'mä, .mängiq, mängi⁶³ mängima

mängä|tämä, -täq, -dä⁸² mängitama

.mäntli, -, -t¹ mantel

märdikuu, -, -d⁵⁰ = .märtekuu < no'(v)vembri november

märdi|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .märtepäiv = .märtnäpäiv mardipäev, 10. november

märdi|ruu:s', -roosi, -ruu:si³⁷ < krü'säntem' krüsanteem

märdi|sant', -sandi, -.santi³⁷ = .märtnäsant' mardisant

märgüs, -(s)e, -t¹¹ märguanne, vihje; märkus

märgü|tämä, -täq, -dä⁸² mõtlema, aru pidama

.märhämä, märhädäq, .märhä⁷⁷ mürama

märi|kahr, -kahru, -.kahru³⁷ toriseja; rämeda häälega inimene; miä sa tah märiset nigu vana märikahr, olõt ärq pahanuq vai? mis sa siin torised nagu vana toriseja, oled pahane või?

märis|emä, -täq, -e⁴⁸ mõmisema

märk, märgo, .märko³⁷ mõistus; märko andma märku andma

märk', märgi, .märki³⁷ märk, tähis

.märk'mä, .märkiq, märgi⁶³ 1. mõtlema; kavatsema; mi märge sanna küttäq mõtlesime sauna kütta; taad asja piät märk'mä selle asja üle tuleb mõelda; 2. märkima

.märksä, -, -t³ arukas, nutikas, tark

.märrämä, märrädäq, .märrä³⁰ = märähämä

märss', märsi, .märssi³⁷ märss

.märte|kuu, -, -d⁵⁰ = märdikuu november

.märte|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .märtnä|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = märdipäiv mardipäev, 10. november

.märtnä|sant', -sandi, -.santi³⁷ = märdisant' mardisant

märts', märdsi, .märtsi³⁷ > paastukuu

mär|ä, -ä, -rä²⁴ mära

mär|ähämä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ = .märrämä hullama, mürama; latsõq märähäseq kyik aig, püsü-i paigan sukugiq lapsed hullavad kogu aeg, ei püsi üldse paigal

mäss, mässo, .mässo³⁷ mäss, ülestõus

.mässelemä, mässeldäq, .mässele⁸⁵ hullama; mäslema

.mässämä, mässädäq, .mässä⁷⁷ mässama

mässätüs, -e, -t⁹ riistapuu, vidin, vigur; mänguasi

mätisti|k, -gu, -kku³⁸ = mätistü, -, -t¹ = mätästik = mätästü mätastik

.mätliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = mättine = mättäne mätlik, mättaline

mätsä|k, -gu, -kut¹³ nätske, paks

mätti|ne = mättä|ne, -dse, -st⁷ = .mätliganõ

mättä.räpsäjä, -, -t³ tühikargaja; taa olõ-i õigõ miis', taa om rohkõmb sääne mättäräpsäjä see pole õige mees, see on rohkem selline tühikargaja

mät|äs, -tä, -äst²² mätas

mätästi|k, -gu, -kku³⁸ = mätästü, -, -t¹ = mätistik = mätistü

määds, määdsä, .määdsä³⁵ (lume)pall; käkk; pois'kõsõq pilvaq lumõmäädsi poisid loobivad lumepalle

.määg'mä, .määgiq, määgi⁶³ määgima

määgähtä|mä, -q, -⁸³ määgatama

määgäh(t)üs, -e, -t⁹ määgatus

.mäände|ne, -dse, -st⁷ = määne [1.]

.mää|ne, -dse, -st⁷ mädane

määne, .määntse e .mändse, määnest²³ 1. = .määndene < määre(s), < määräne milline, missugune; määne(s) tuu om? milline see (siis) on?; 2. mingi(sugune); taa no määne mehe jutt kas see nüüd mingi mehe jutt on

määnegiq mingi(sugune)

.määnü|q, -q, -t¹: sõim pääst määnüq loll, totakas; kohes sa vana määnüq tüküt! kuhu sa vana loll kipud!

määr', määri, .määri³⁷ määre; saapa-, vankrimäär' saapa-, vankrimääre

määre(s), .määrtse e .märdse, määrest²³ > määne [1.]

määr|kass', -kassi, -.kassi³⁷ ahv; määrkass' ollõv inemise muudu ahv olevat inimese moodi; määrkass' tege kyik' viguriq takan, miä inemine iin tege ahv teeb kõik vigurid järgi, mis inimene ees teeb; mäüräs ku vana määrkass' lõugab nagu vana ahv

.määr'mä, .määriq, määri⁶³ määrima

.määrämä, määrädäq, .määrä³⁰ määrama; koolõ-i kiäkiq inne aigo, egäl ütel om aig määrät ei sure keegi enneaegselt, igal ühel on aeg määratud

määrä|ne, -dse, -st⁷ > määne [1.]

.mää|tämä, -täq, -dä⁸¹ mädandama

.määtüs, -e, -t⁹ mädanema pandud v mäda asi; siumäätüs piirituses rästik (ravimiks)

.mäürämä, mäürädäq, .mäürä⁷⁷ = .mõurama = .möürämä lõugama; möirgama

mögis|emä, -täq, -e⁸⁷ mögisema

mökä|tämä, -täq, -dä⁸² = mäkätämä mökitama

.möldre, -, -t³ mölder

.möl'mä, .mölliq, mölli⁶³ kõvasti segama, kloppima; seo tahas taha ei möl'mist, seod piät tassa segähämä see tainas ei taha kloppimist, seda peab tasa segama

möögähtä|mä, -q, -⁸³ = müvvähtämä < möögähütmä möögatama

möögäh(t)üs, -e, -t⁹ = müvväh(t)üs möögatus

möögähü|tmä, -täq, -dä⁶² > möögähtämä

.möürämä, möürädäq, .möürä⁷⁷ = .mõurama = .mäürämä

müdis|emä, -täq, -e⁸⁷ = mügisemä müdisema

müdistä|mä, -q, -⁸³ = mügistämä müdistama

müdsel|emä, -däq, -e⁸⁵ = .mütskelemä hullama, tõuklema, rüselema; pois'kõsõq tüküseq vahetunni aigo müdselemä poisid kipuvad vahetunnil rüselema

müdsäri|k, -gu, -kku³⁸ kobar; mütsak

mügis|emä, -täq, -e⁸⁷ = müdisemä

mügistä|mä, -q, -⁸³ = müdistämä

mügrämüt|eq, -te, -et¹⁸ = mügrämüterüs, -e, -t⁹ = mügrämüt|t, -ä, -tä³⁵ e -ü, -tü³⁷ = mütüs mutimullahunnik

mügyr', mügrä, .mükrä⁴⁶ = mükr = mütt [2.] = n'ugyr' = nügyr' mutt (loom)

müh|hin, -inä, -inät⁴ mühin

mühis|emä, -täq, -e⁸⁷ mühisema

mühk, mühü, .mühkü³⁷ (pirru)kubu

.mühkelemä, müheldäq, .mühkele⁸⁵ = .mähkelemä hullama; tõuklema, rabelema

.mühksämä, mühästäq, .mühksä⁷⁶ ühmama, kohmama; mühäs' midägiq üle ola ühmas midagi üle õla

mühkä|ts', -dsi, -tsit¹³ = mühüs mühakas, mühkam

mühä|k, -gu, -kut¹³ 1. mütsak; 2. = mühkäts'

mühüs, -(s)e, -t¹¹ = mühkäts'

mü|kin, -ginä, -ginät⁴ = mütin müdin

mükr, mügrä, .mükrä⁴⁶ = mügyr' mutt (loom)

mükähü|tmä, -täq, -dä⁶² mühatama

müküke|ne, -se, -ist⁸ kokutaja

mükü|tämä, -täq, -dä⁸² kokutama

mülgeq, .mülke, mülget¹⁸ = mülgätüs, -e, -t⁹ mülgas; porine v mudane koht

mülgüssi(h)n ummuksis, umbselt

mülgü|tämä, -täq, -dä⁸² kustutama; ku ärq läät, mülgüdäq tuli kah ärq! kui ära lähed, kustuta tuli ka ära!

.mülkü|mä, -däq, -⁸⁰ ummistuma

müll, müllü, .müllü³⁷ möll

müll', mülli, .mülli³⁷ poolvedel toit

.müllämä, müllädäq, .müllä⁷⁷ möllama, hullama

.mülmä, .mülläq, müllä⁶¹ segama (toitu)

.mültü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. ummuksis kustuma; tuli mültüs ärq, ku õhku saa-iq tuli kustub, kui ei saa õhku; 2. riknema

münt', mündi, .münti³⁷ = münt, mündä, .müntä³⁵ = münt, mündü, .müntü³⁷ laad, kuju; ilosat müntü hopõn' ilusa kujuga hobune; ütte müntä rõivaq ühte laadi rõivad

mürdsähtä|mä, -q, -⁸³ mürtsatama

.mürgli, -, -t¹ = .smürgli smirgel; vikahti teritäq om kygõ parõmb mürglilast vikati teritamiseks on parim smirgliluisk

mürgü|ne, -dse, -st⁷ terasene, terasest

müris|emä, -täq, -e⁸⁷ mürisema

müristä|mä, -q, -⁸³ müristama

mürk, mürgü, .mürkü³⁷ 1. teras; 2. = .mürkläne

mürk|hain, -haina, -.haina³⁰ mürkputk (rohttaim)

.mürklä|ne, -se, -st⁵ = mürk [2.] sõnakehv inimene

.mürmelemä, mürmeldäq, .mürmele⁸⁵ = mürmüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ kuri olema; kurjustama; su hopõn' vyyralõ mürmüskelles su hobune on võõrale kuri

mürre, -, -t¹⁴ tilgastanud; taa piim joht juvvaq sünnü-i, taa om mürre see piim küll juua ei kõlba, see on tilgastanud

mür|rin, -inä, -inät⁴ mürin

.mürrämä, mürrädäq, .mürrä⁷⁷ mürama; ts'uraq mürräseq takantarõn poisikesed müravad tagatoas

.mürtsknä, -, -t³ mürtsumine

mür|ä, -ä, -rä²⁴ müra

mürähtä|mä, -q, -⁸³ kärgatama, mürtsatama

mür|ähämä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ mürisema; möirgama

müräh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ tilgastama

müräh(t)üs, -e, -t⁹ kärgatus, mürtsatus

mürä|k, -gu, -kut¹³ 1. suur, mürakas; sääntse mürägu mehegaq ma taplõma ei lääq sellise müraka mehega ma taplema ei lähe; 2. mürts; kõva müräk käve käis kõva mürts

müs|imä, -siq, -i⁵⁷ pusima; külh sul tahtos tan man müssiq on sul aga tahtmist selle kallal pusida

.müssü kobarasse, punti

müssü(h)n kobaras, pundis

mü|tin, -dinä, -dinät⁴ = mükin müdin

.mütliga|nõ, -dsõ, -st⁵ tombuline

.mütmä, müttäq, mütä⁶¹ 1. peksma, kloppima; kalu toikaga võrku hirmutama; 2. mulda üles ajama (mutt)

müts, mütsü, .mütsü³⁷ müts

.mütskelemä, müdseldäq, .mütskele⁸⁵ = müdselemä hullama, tõuklema, rüselema

.mütskmä, .mütsküq, mütsü⁶⁴ mütsuma

.mütsknä, -, -t³ mütsumine

mütsähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks kägardama, nutsakusse keerama

mütsä|k, -gu, -kut¹³ = mutsak komps; nutsakas; hunnik

mütsü|tämä, -täq, -dä⁸² 1. = nutsutama [2.] = nütsütämä [2.] kägardama, nutsakusse keerama; 2. (isuga) sööma, mugima; lehm mütsütäs hainu lehm mugib heinu

müt|t, -ä, -tä³⁵ 1. mütt (nui v toigas kalade võrku hirmutamiseks); 2. = mügyr' mutt (loom)

mütüs, -(s)e, -t¹¹ = mügrämüteq mutimullahunnik

müvvähtä|mä, -q, -⁸³ = möögähtämä möögatama

müvväh(t)üs, -e, -t⁹ = möögäh(t)üs möögatus

müü:dä mööda

müü:g'mä, müü:giq, möögi⁶³ ammuma, möögima

.müüjä, -, -t³ müüja

müük', müügi, .müüki³⁷ müük, müümine;

müü:mä, müvväq, müü:, min 1. ja 3. p .möi(e), kesks möönüq⁵⁴ müüma; turustama

müür, müürü, .müürü³⁷ 1. müür; 2. = müürmägi

.müür'mä, .müüriq, müüri⁶³ = .müürämä müürima

müürmä|gi, -e, -ke²⁵ = müür [2.] järsk kõrge paljanduv (liiva)kivikallas

müürsep|p, -ä, -pä³⁵ müürsepp

.müürämä, müürädäq, .müürä⁷⁷ = .müür'mä

müü:ske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv kauplema, kaubitsema, äritsema; lehest loi, et ts'uraq müüskeleseq koolin hoimastiid lehest lugesin, et poisikesed kaubitsevad koolis uimastitega

.müüsri, -, -t¹ mortiir

müüsterdä|mä, -q, -⁸³ askeldama

müüt', müüdi, müüti³⁷ müüt

.müütlä|ne, -(d)se, -st⁵ = .müütni|k, -gu, -kku³⁸ mühkam, jõhkard, sõnakehv, vihane, tuim inimene; taa vana müütläne, tiit tälle tüü ärq, a tä tennägi eiq sinno see vana mühkam, teed talle töö ära, aga ta isegi ei täna sind

mym|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha⁸⁸ = mymis|õma, -taq, -sõ⁸⁷ = mõhisõma mõmisema

mym|min, -ina, -inat⁴ mõmin

myndvuu:ri = mynikõrd

myni, mynõ, .mynda e mynt⁴¹ mõni

mynikõrd = myndvuu:ri mõnikord

myni|tama, -taq, -da⁸² mõnitama

mynitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv mynitama

myn|o, -o, -no²⁶ mõnu

myydu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. edenema; tüü nakkas jo myyduma töö hakkab juba edenema; 2. sobima; taa asi myydus tälle see asi sobib talle

myyk, mõõga, myyka³⁰ mõõk

myyt, mõõdu, myytu³⁷ = myyt', mõõdi, myyti³⁷ mõõt; mõõtühik, ühik; miitre om pikkus-, gramm' rasõhus- ja kruun' rahamyyt meeter on pikkus-, gramm massi- ja kroon rahaühik; ümbremyyt ümbermõõt

myytma, myytaq, mõõda⁶¹ mõõtma

.naabri, -, -t¹ naaber

n'aaga, -, -t² näägutaja

n'aagu|tama, -taq, -da⁸² näägutama

n'aagutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv näägutama

na|anõ, -asõ, -ist⁸ naine

naaq, naidõ, naid need (hrl lähiümbruses asuva kohta); neoq as'aq ommaq muq käen, naaq suq ja nuuq timä käen need asjad siin on minu käes, need sinu ja nood tema käes

naar, naaru, .naaru³⁷ naer

naarahta|ma, -q, -⁸³ naeratama

naarah(t)us, -õ, -t⁹ naeratus

naaraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = naariskõ(l)lõma korduv naerma; tütriguq naaraskõllõsõq tüdrukud naeravad kogu aeg

naaratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv naeratama, naeratlema; ullikõnõ naaratõllõs lollike naeratab kogu aeg

naaris, .naari, naarist²² > .nakri

naaris|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo³⁶ vaevakask; naariskõiv kasus põlvõkorgus vaevakask kasvab põlvekõrguseks

naariskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = naaraskõ(l)lõma

naari|ts, -dsa, -tsat¹³ naarits

.naar(d)ma, naardaq, naara⁶⁶ naerma

naarukillaq naerukil

naarukillõ naerukile; suu vidähü naarukillõ suu tõmbus naerukile

naaruli|nõ, -dsõ, -st⁵ = naaru|nõ, -dsõ, -st⁷ naerune

naarus, -(s)õ, -t¹¹ naerualune; tä om rahva naarus ta on rahva naerualune

naaru|tama, -taq, -da⁸² naerutama

naarutus, -õ, -st⁹ naerutamine; naasõq tahtvaq naarutust naised tahavad naerutamist

naarutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv naarutama

.naaskli, -, -t¹ naaskel

naasõli|k, -gu, -kku³⁸ naiselik; tuu miis' om väega naasõlik too mees on väga naiselik

naasõli|nõ, -dsõ, -st⁵ abielus; naasõlinõ miis' e naasõmiis' naisemees, abielumees

na|ba, -ba, -pa²⁸ naba; seo ilma aigo tütriguq riputasõq nappa ryngit nüüdsel ajal tüdrukud riputavad nabasse rõngaid

naba|hain, -haina, .haina³⁰ tedremaran (taim)

naba|pulk, -pulga, -.pulka³¹ adra, voki osa

naba|vars', -varrõ, -vart⁴⁹ nabaväät

na|do, -o, -to²⁷ meheõde

nagahama, .naadaq, naka e nagaha⁸⁸ = nakkama hakkama; naasõq nakasõq e nagahasõq tüüle naised hakkavad tööle

nagis|õma, -taq, -õ⁸⁷ nagisema

naglali|nõ, -dsõ, -st⁵ = nagla|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. naelane; 2. naelu täis; kõva (nt herne kohta); naglalidsõq lavvaq naelu täis lauad

naglo|tama, -taq, -da⁸² naelutama

n'a|go, -o, -ko²⁷ = nägo nägu; väljanägemine, välimus

nagõl = nagyl', nagla, .nakla⁴⁵ = nakl nael (kinnitusvahend; massi- ja rahaühik)

naha|nõ, -dsõ, -st⁷ nahkne

naha|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ nahatäis; sai nahatävve pessä sain nahatäie peksa

nah|hin, -ina, -inat⁴ nahin

nahis|õma, -taq, -õ⁸⁷ nahisema

nahk, naha, .nahka³³ nahk

nahk|hiir', -hiire, -hiirt⁴⁰ nahkhiir

.nahkri, -, -t¹ nöörija, nülgija

.nahku|ma, -q, -⁸³: süük' (supp', pudõr, kiisla) om ärq nahkunuq söögile (supile, pudrule, kaerakilele) on nahk peale tekkinud

.nahkõlõma, naheldaq, .nahkõlõ⁸⁵ taplema, kaklõma

nahu|tama, -taq, -da⁸² nahutama

nahvt, nahvta, .nahvta³¹ nafta

naistõpuna|hain, -haina, -.haina³⁰ naistepuna (rohttaim)

naistõ|rahvas, -.rahva, -rahvast²² naisterahvas

nakah(t)aja, -, -t³ = nakkaja 1. nakkus, nakataja, nakkav; nakahtaja tõbi nakkushaigus; 2. ettevõtlik, hakkaja, algatusvõimeline; tä om väega (pääle)nakkaja inemine ta on väga hakkaja inimene

nakahta|ma, -q, -⁸² nakkama; külge hakkama

nakah(t)us, -õ, -t⁹ = nakkus 1. hakatus; alustus; 2. ettevõtlikkus, algatusvõime; 3. nakkus

nakah(t)usluu, -, -d⁵⁰ linaluu

nak'as, nakk'a, nak'ast²² = nakjas, .nakja, nakjast²² = takjas takjas; nakjaq nagahasõq rõividõ külge takjad hakkavad riiete külge

nakaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kokutama, kogelema

nakatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv nakahtama

na|kin, -gina, -ginat⁴ nagin

nakkaja, -, -t¹ = nakah(t)aja

nakkama, nakadaq e .naadaq, nakka⁷⁷ = nagahama hakkama; pühiq nakkasõq pääle hummõn' pühad algavad homme

nakkus, -õ, -t⁹ = nakah(t)us

nakl, nagla, .nakla⁴⁵ = nagõl

.naklama, nagladaq, .nakla⁷⁷ naelama (rautamisel naela liha sisse lööma)

.nakri, -, -t¹ = nakõr' < naaris naeris

naksah(t)us, -õ, -t⁹ naksatus

nakõr', .nakrõ, nakõrd²² = .nakri

na(l)l'a|kas, -ga, -kat¹⁵ = na(l)l'anõ imelik; naljakas; no taa asi nakkas tan külh jo väega nal'akas kiskma no see asi hakkab siin küll juba väga imelikuks muutuma; sa olõt nii nal'akas, sinno õkva naarat sa oled nii naljakas (v ka imelik), et ajad päris naerma

na(l)l'ali|nõ, -dsõ, -st⁵ lõbus; tä om üts' nal'alinõ ja naarulinõ näiokõnõ ta on üks lõbus ja naerune neiuke

na(l)l'alt naljalt, lihtsalt

na(l)l'a|nõ, -dsõ, -st⁷ = na(l)l'akas: oll' sääne nal'anõ jutt oli selline imelik jutt

na(l)l'a|tama, -taq, -da⁸² naljatama

na(l)l'atõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ naljatlema

nali, na(l)l'a, .nalja e .nall'a⁴³ nali; naljajutt; anekdoot; imelik juhus; kynõlõq tuud nalja! räägi seda nalja v anekdooti!; säänest nall'a olõ-i joht inne olnuq sellist imelikku asja pole küll enne juhtunud

nall', nalli, .nalli³⁷ < .klambri [2.] klamber; nalliq hoitvaq paprit kuun (kirja)klambrid hoiavad pabereid koos; (hiussõ)nall' juukseklamber

napistõ = n'apostõ = näpostõ napilt, kasinasti; rõivast om n'apostõ, ei tiiäq, kas saa püksele riiet on napilt, ei tea, kas püksteks jätkub

nap|p', -i, -pi³⁷ (toidu)karp

n'ap|p, -o, -po³⁷ = näpp näpp, sõrm

naps', napsi, .napsi³⁷ naps, pits viina

.napsama, napsadaq, .napsa⁷⁷ = .näpsämä napsama, näpsama

napuq, m nappõ, nappõ³⁷ pikad rukkiõled; timahavva om kehv rügä, taast nappõ ei saaq tänavu on kehv rukis, sellest pikki õlgi ei saa

n'ara|k, -gu, -kut¹³ närakas

n'araku|nõ, -dsõ, -st⁵ närune, vilets, hukas

n'ardsa|k, -gu, -kut¹³ narts; närakas; närune; tä om n'ardsagu loomugaq ta on näruse iseloomuga

n'ardsa|nõ = n'ardso|nõ, -dsõ, -st⁷ närune

n'ardso|tama, -taq, -da⁸² = nördsütämä = nürdsütämä kortsutama

n'ardsõnda|ma, -q, -⁸³ = n'ardsõ|tama, -taq, -da⁸² = narmõndama = narmõtama narmendama, hilbendama, lipendama; hammõl käüseotsaq n'ardsõtasõq särgil varrukaotsad narmendavad

n'ardsõtuhe = n'ardsõtulõ näruselt; pidi hinnäst n'ardsõtuhe üllen käitus näruselt

nari|ts, -dsa, -tsat¹³ udarahaigus

.nar'ma, .narriq, narri⁶³ narrima

narmas, .narma, narmast²² narmas

narmi|nõ, -dsõ, -st⁷ narmane

.narmliga|nõ, -dsõ, -st⁵ narmaline

narmõnda|ma, -q, -⁸³ = narmõ|tama, -taq, -da⁸² = n'ardsõtama

n'ar|o, -o, -ro²⁶ näru

n'aro|nõ, -dsõ, -st⁷ närune

n'aro|tama, -taq, -da⁸² aega viitma, lorutama; meheq n'arotasõq poodi man mehed lorutavad kaupluse juures

n'arotsõhe = n'arotsõlõ näruselt

n'aro|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ narmendama

narr', narri, .narri³⁷ narr, rumal

narri|tama, -taq, -da⁸² narritama; narritagu-i pinni! ära narrita koera!

n'arts, n'ardso, .n'artso³⁷ = närts narts; lapp

na'r|tsiss', -tsissi, -.tsissi³⁷ nartsiss

.n'artsu|ma, -daq, -⁸⁰ = .nörtsümä = .nürtsümä kortsuma; n'artsunuq ündrik kortsunud seelik

n'as|a, -a, -sa²⁶ näsa

nassõlda|ma, -q, -⁸³ nuuskima

nasti|k, -gu, -kut¹³ = nasting, -u, -ut¹³ nastik

naud', naudi, .naudi³⁷ raha, vara(ndus), nodi; timä massassiq külh, a täl olõ-i nii pall'ond naudi ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju raha

n'augahta|ma, -q, -⁸³ näugatama

n'augah(t)us, -õ, -t⁹ näugatus

n'auga|ts', -dsi, -tsit¹³ viriseja; naanõ om täl egävene n'augats' naine on tal igavene viriseja

.n'augma, .n'auguq, n'avvu⁶⁴ näuguma

n'augu|tama, -taq, -da⁸³ näugutama; miä sa last n'augutat, anna tälle asi kätte! mis sa last näugutad, anna talle asi kätte!

.n'augõlõma, n'avvõldaq, .n'augõlõ⁸⁵ korduv näuguma; virisema

.n'auhti näuhti

needilde niimoodi; needilde passis parõmbahe niimoodi sobib paremini

neelähtä|mä, -q, -⁸³ < neelähütmä neelatama

neeläh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ jahtuma; jahenema; pankõq noq taa ruga ka viil, nika ruug ka neelähüs! pange pealegi ka see saad veel kokku, seni supp ka jahtub!

neeläh(t)üs, -e, -t⁹ neelatus

neelähü|tmä, -täq, -dä⁶² > neelähtämä

neeländ' = neeläsk'= neelünd' = neelüng' = neelüsk', -i, -it¹³ õgard; ahnepäits

neelüske|(l)lema, -lläq, -(l)le⁸⁶ kugistama; ahnitsema

neelü|täma, -täq, -dä³⁷ jahutama; neelüdäq no vähä ahjo, inne ku koogi sisse panõt! jahuta natuke ahju ka, enne kui koogi sisse paned!

neevel', -i, -it⁴ sõim kurivaim, pagan; ah sa neevel'! ah sa kurivaim!

neh jah

neio, -, -t² = näio neiu

.neitsü, -, -t¹ = .näütsi neitsi

.nek'mä, .nekkiq, neki⁶³ nöökama, narrima

.nekru|t', -di, -tit¹³ nekrut

nektär', -i, -it⁴ nektar

nektä|riin', -riini, -.riini³⁷ = nektä|rin', -rini, -.rinni³⁸ nektariin

ne(l)li, ne(l)lä, .neljä e .nellä⁴³ neli

ne(l)likümmend, ne(l)lä.kümne, .neljäkümmend e .nelläkümmend¹⁷ nelikümmend

ne(l)lisada, ne(l)läsaa, .neljäsata²⁹ nelisada

ne(l)litõist(kümme(nd)), ne(l)lätõist(kümne), .neljätõist(kümmend) e .nellätõist(kümmend)¹⁷ neliteist

.neljä = .neljüisi = .nell'ä nelja, galoppi; hopõn' aja neljä hobune jookseb nelja

nelk', nelgi, .nelki³⁷ 1. nelk (lill); 2. > rist'naglakõsõq

.nell'ä = .neljä

ne(l)lägese = ne(l)lä.keisi = ne(l)lä.keske neljakesi

ne(l)läkäpäkille neljakäpukile

ne(l)läkäpäkilläq neljakäpukil

ne(l)läli|ne, -dse, -st⁵ neljane

ne(l)ländi|k, -gu, -kku³⁸ = ne(l)läsjago neljandik

ne(l)läpäiv, -päävä, -.päivä³⁵ neljapäev

ne(l)lä|s, -ndä, -ndät⁴ neljas

ne(l)lä|sjago, -ndäjao, -ndätjako²⁷ = ne(l)ländik

neoq, neide, neid < njooq need (hrl otse enda juures asuva kohta, vrd naaq)

nep|p', -i, -pi³⁷ metskurvits (lind); vanast s'aksaq käveq nepijahin vanasti saksad käisid metskurvitsajahil

.nes'mä, .nessiq, nessi⁶³ = nessitämä tassima

nesse, -, -t⁶⁴ niiske, märjavõitu; hain om nesse rohi on märjavõitu

nesseq, .nesse, nesset¹⁸ niiskus; vedelik; vesi olõ-i tahhe, tä om nesseq vesi ei ole tahke, ta on vedelik; papõr' tymbas nesset sisse paber imab niiskust v vedelikku

nessi|tämä, -täq, -dä⁸² = .nes'mä

.nessümä, .nessüdäq, nessü⁷⁹ = .nestümä niiskuma

nessü|tämä, -täq, -dä⁸² = nestütämä niisutama; nestütäs huuli niisutab huuli

.nestü|mä, -däq, -⁸⁰ = .nessümä

nestü|tämä, -täq, -dä⁸² = nessütämä

ni ja, ning

ni|bimä, -piq, -bi⁵⁷ imema; näksima

nibri|ts, -dsä, -tsät¹³ nähvits; tütrigunibrits tüdrukunähvits

ni|bu, -bu, -pu²⁶ = nipp nibu

ni(i)ganiq > niikavvaniq

nigis|emä, -täq, -e⁸⁷ nagisema, ägisema

ni|go, -o, -ko²⁷ luksumine

nigoh(t)us, -õ, -t⁹ luksatus

nigo(ha)ma, nikoq e .niodaq, niko e nigoha⁵⁹ luksuma

nigri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ nokitsema

nigula|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = nikul' < migulapäiv nigulapäev, 9. mai, 6. detsember

ni(i)gunii niikuinii, nagunii

ni(i)guq nagu, niikui

nihka|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. ihnuskoi; 2. nihkkaliiber, nihik (mõõteriist)

.nihku|ma, -daq, -⁸⁰ nihkuma

nih|uq, m -hõ, -hõ²⁶ niuded

nihu|tama, -taq, -da⁸² nihutama

.nihvama, nihvadaq, .nihva⁷⁷ = .nähvämä [2.] näppama

nihva|ts', -dsi, -tsit¹³ näppaja

nihvõl|dama, -daq, -da⁸³ nüpeldama, peksma

nii < .niida nii, nõnda

niids', niidse, niist³⁹ niin; pähnäniidsest koeti päternit pärnaniinest punuti viiske

niidsahta|ma, -q, -⁸³ niutsatama; pini niidsaht' koer niuksatas

.niids'mä, .niidsiq, niidsi⁶³ kalu nöörile ajama

.niigiq niigi

nii:gri, -, -t¹ neeger

niikavva = niikavvaniq < ni(i)ganiq, < nika, < nikaniq niikaua; las lats' ollaq mu man, niikavvaniq ku saq tüü man olõt las laps olla minu juures, niikaua kui sina tööl oled

nii:ldmä, neeldäq e nii:ldäq, neelä⁶⁶ neelama; õgima, kugistama; külh niild, niguq kolm päivä söömäldäq olnuq küll kugistab, nagu oleks kolm päeva söömata olnud

nii:ldü|mä, -däq, -⁸⁰ jahtuma; sepp pand ravva niildümä sepp paneb raua jahtuma

niimuu:du niimoodi

niipall'o niipalju

niipia niipea

nii:r, neero, nii:ro³⁷ > rahu [I 2.], > rauh

nii.saandõ = nii.saatõ = niisamatõ

niisama niisama

niisamatõ = nii.saandõ niisamuti; niisama

niisk, niisa, .niiska³¹ 1. niisk; 2. kõhetu inimene

.niisku|ma, -daq, -⁸⁰ niiskuma

.niiskus, -õ, -t⁹ niiskus

.niiskõ, -, -t³ niiske

niisu|tama, -taq, -da⁸² niisutama

nii|sääne, -.sääntse e -.säändse e -.sändse, -säänest⁷ niisugune, seesugune; niisääne ull' lugu juhtu, et... seesugune rumal lugu juhtus, et...

niit, niidü, .niitü³⁷ niit (niidu)

niit', niidi, .niiti³⁷ niit (niidi)

nii:t', needi, nii:ti³⁷ neet

.niitmä, .niitäq, niidä⁶¹ niitma

nii:t'mä, nii:tiq, needi⁶³ neetima

nii.viisi niiviisi

niivõrd = niivõrra niivõrd, sedavõrd

niivõrrakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ hrl osast nii vähe; niivõrrakõsõ taad sys oll'giq nii vähe seda siis oligi

nika = nikaniq > niikavva

nikagu(q) niikaua kui

nikahta|ma, -q, -⁸³ = niksahtama nikastama; ärq nikahti jala nikastasin jala

nikah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = niksah(t)uma nikastuma

nikah(t)us, -õ, -t⁹ = niksah(t)us nikastus

nikaniq = nika > niikavva

nika|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. halvasti tehtud asi, logu; oll' üts' nikats' valmis tett oli üks logu valmis tehtud; 2. kerimisniks

niki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ näkitsema

nik|k, -u, -ku³⁷ vulg nikk, suguühe

.nikma, .nikkuq, niku⁶⁴ 1. vulg nikkuma, suguühtes olema; 2. nõtkuma

niks', niksi, .niksi³⁷ kerimisniks

niksahta|ma, -q, -⁸³ = nikahtama nikastama

niksah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = nikah(t)uma nikastuma

niksah(t)us, -õ, -t⁹ = nikah(t)us nikastus

.niks'ma, .niksiq, niksi⁶³ = .hõks'ma luksuma

ni|kul', -gula, -gulat⁴ = nigulapäiv < mikul', < migulapäiv nigulapäev, 9. mai, 6. detsember

niku|tama, -taq, -da⁸² 1. noogutama; 2. vulg seemendama, paaritama

nikõrda|ma, -q, -⁸³ nikerdama, nokitsema

.nilbu|ma, -daq, -⁸⁰ libisema

.nilbus, -õ, -t⁹ libedus

.nilbõ, -, -t³ libe

.nilbõ|nõ, -dsõ, -st⁷ libe, libedavõitu

nilbõstu|ma, -daq, -⁸⁴ = nilvõstuma libastuma

.nilgma, .nilguq, nilu⁶⁴ nülgima

.nilgnõma, nilõdaq, .nilgnõ⁷⁵ = .nilgõma marraskile minema, marrastuma; künnär'pää päält oll' nahk ärq nilõnuq küünarnukil oli nahk marraskil

.nilgu|ma, -daq, -⁸⁰ kooruma (naha kohta); ku hää nilgja om, külh sys nahk ka häste nilgus kui on hea nülgija, küll siis nahk ka hästi koorub

.nilgõ marraskile; põlvõ päält om nahk nilgõ lännüq põlve peal on nahk marraskile läinud

.nilgõma, nilõdaq, .nilgõ⁷⁵ = .nilgnõma

.nilksama, nilksadaq, .nilksa⁷⁶ ruttu ära nülgima; nilksaq sa taa jänes ärq! nüli sa ruttu see jänes ära!

.nilplõma, nilbõldaq, .nilplõ⁷⁸ ripnema

.nilp'ma, .nilpiq, nilbi⁶³ = nilpsa|hama, -daq, - e -ha⁸⁸ = .nilps'ma limpsima

nilpsahta|ma, -q, -⁸³ korraks limpsama

nilpsah(t)us, -õ, -t⁹ limpsatus

.nilpsama, nilpsadaq, .nilpsa⁷⁷ limpsama

.nilps'ma, .nilpsiq, nilpsi⁶³ = .nilp'ma

nilvõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ libisema; auto tüküs ijädse tii pääl nilvõskõlõma auto kipub jäisel teel libisema

nilvõstu|ma, -daq, -⁸⁴ = nilbõstuma libastuma

nilä|ne, -dse, -st⁷ abitu, väeti; saamatu; niläne niguq sündünüq vas'k abitu (v saamatu) nagu vastsündinud vasikas

nimekäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < nimes.ütlejä* nimetav (kääne), nominatiiv

nimelt = .nimme nimelt, meelega

nimes, -(s)e, -t¹¹ = nimmeq hrl m nimme (ristluu ja rindkere vaheline osa seljast)

nimesti|k, -gu, -kku³⁸ = nimistü nimestik, nimekiri

nimes.ütlejä*, -, -t³ > nimekäänüs*

nime|tämä, -täq, -dä⁸² 1. mainima; ma olõ tälle tuud nimetänüq olen talle seda maininud; 2. nimetama

nim|i, -e, -me²⁴ nimi

nimi|leht'*, -lehe, -.lehte³⁴ tiitelleht; nimilehe pääl om kirotaja nimi ja kirätüü päälkiri tiitellehel on autori nimi ja kirjatöö pealkiri

nimistü, -, -t¹ = nimestik nimestik, nimekiri

nimisyn|a, -a, -na²⁸ noomen; nimisõna; perisnimisyna nimisõna, substantiiv

nimi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = nimi|tämä, -täq, -dä⁸² nimetama; tuud, ku tüüd viisi ei tetäq, nimitsedäs laiskusõs seda, kui tööd ei viitsi teha, nimetatakse laiskuseks

nimitüs, -e, -t⁹ nimetus

.nimmama, nimmadaq, .nimma⁷⁷ korra mainima, vihjama; ma tälle tuud nimssi, a tä om tuu ärq unõhtanuq ma korra mainisin seda talle, aga ta on selle unustanud

.nimme = nimelt nimelt, meelega

nimmeq, .nimme, nimmet¹⁸ = nimes

nimmi|k, -gu, -kut¹³ nimekaim

nimmite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv sõimama, sajatama

nimäq, näide, näid = niäq = nä(äq) nemad

ninn', ninni, .ninni³⁷ = lill' lill

ninne|tämä, -täq, -dä⁸² õilmitsema, õitsema

ninni, -, -t² lastek nina

ni|pin, -binä, -binät⁴ väike ese, vidin

nipi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = nipõrdama näperdama

.nip'ma, nippiq, nipi⁶³ näppima

nip|p, -u, -pu³⁷ = nibu nibu; nipp oll' kärnän, lats' saa es nissa nibu oli kärnas, laps ei saanud rinda

nip|p', -i, -pi³⁷ 1. nips (nipsu); trääs (pöidla ots läbi sõrmede); Eedu kuts' minno appi hindäle, a maq lei nippi ja ütli, et süüdä-i muq käeq kah suq tüü peräst, innembä maka Eedu kutsus mind endale appi, aga mina näitasin trääsa ja ütlesin, et ei sügele minu käed ka sinu töö pärast, parem juba magan; 2. teatud õmblus varrukaotste ilustamiseks ja tugevdamiseks

nip|pama, -adaq, -pa⁷⁷ veidi näppama, napsama, haarama

.nipri, -, -t¹ näppaja

.nipsama, nipsadaq, .nipsa⁷⁷ = .tipsämä napsama

.nips'ma, .nipsiq, nipsi⁶³ näppama, napsama, haarama; latsõq nips'vaq lavva päält präänikit lapsed näppavad laualt küpsiseid

nipõrda|ma, -q, -⁸³ = nipitsõma

nir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ nurisema

nirbi|k, -gu, -kut¹³ närb

nirdsõnda|ma, -q, -⁸³ narmendama; lipendama

nirga|ts', -dsi, -tsit¹³ närb

nirgiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = .nirkelemä närvalt sööma

nirgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ nihelema

nir|i, -i, -ri²⁶ viriseja

niris|emä, -täq, -e⁸⁷ nirisema

nirk, nirga, nirka³⁰ = nirp närb, isutu

nirk', nirgi, .nirki³⁷ > las(n)its

.nirkelemä, nirgeldäq, .nirkele⁸⁵ = nirgiske(l)lemä

.nirkus, -õ, -t⁹ ristluu

nirmas, .nirma, nirmast²² narmas

nirmõnda|ma, -q, -⁸³ = nirmõtama narmendama

nirmõndus, -õ, -t⁹ kaltsakas

nirmõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv nirmõndama

nirmõ|tama, -taq, -da⁸² = nirmõndama narmendama

nirp, nirba, .nirpa³⁷ = nirk

nir|rin, -inä, -inät⁴ nirin

nirs, nirsa, nirsa³¹: halg tymbas nirsa sisse; halg läheb vales suunas lõhki (kirvega puid lõhkudes)

nirss', nirsi, .nirssi³⁷ narr, tola, veiderdaja, lollike; vana nirss', olõ-i õigõt toll'o pään, tege ynnõ ulli nalja vana tola, pole õiget aru peas, teeb muudkui lolli nalja

nirvõndus, -õ, -t⁹ hrl m (hrl liha lõikamisel v raiumisel tekkivad) narmad, ribad; kakuq ärq lihal külest naaq rasvanirvõndusõq! tõmba liha küljest need ripnevad rasvaribad ära!

nirõl', -i, -it⁴ räbal

nis|a, -a, -sa²⁸ rind; nisa; pallidõ nissogaq naanõ paljaste rindadega naine; imä and latsõlõ nissa ema annab lapsele rinda

nisali|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. nisalinõ (lats') rinnalaps, imik, tita; nisalinõ (elläi) imeja noorloom; 2. rinnakas, suurte rindadega

nisapi|täi*, -däjä, -däjät⁴ = nisavest'

nisa|tama, -taq, -da⁸² imetama, rinda andma

nisa|vest', -vesti, -.vesti³⁷ = nisapitäi* rinnahoidja

nis|u, -u, -su²⁶ nisu

nisõlda|ma, -q, -⁸³ = nisõrdama nikastama

nisõldu|ma, -daq, -⁸⁴ = nisõrduma nikastuma; sadamisegaq nisõldu mul jalg ärq kukkumisega nikastus mul jalg ära

nisõldus, -õ, -t⁹ = nisõrdus nikastus

nisõrda|ma, -q, -⁸³ = nisõldama

nisõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ = nisõlduma

nisõrdus, -õ, -t⁹ = nisõldus

nisõldus|hain, -haina, -.haina³⁰ linnurohi (rohttaim)

nitseq, .nitse, nitset¹⁸ hrl m niis (kangaspuudel)

.nitse|varb, -varba, -.varba³⁰ niievarb

.nits'mä, .nitsiq, nitsi⁶³ niietama, niide panema

nit|t', -i, -ti³⁷ lõige, šabloon

.niuksma, .niuksuq, niuksu⁶⁴ niuksuma

nivvildõ = noidildõ = .noildõ niiviisi, niimoodi; niipidi; kuvvildõ mõisti, noidildõ ütli; nagu oskasin, nii ütlesin

.niäle ikka(gi), ometi(gi); lüngeli, lüngeli ni ärq iks kui niäle lüngeli üle läve komberdasin ja vaarusin ning kuidagi ikkagi üle läve ära komberdasin; avidaq no minno kui niäle! no aita mind ometi kuidagi!; saadaq no kiä niäle liina! no saada ometi keegi linna!

niäq, näide, näid = nimäq nemad

njooq, neide, neid > neoq

no(q) 1. < nüüd nüüd; noq om jo pall'o ilda nüüd on juba liiga hilja; kas noq vai ei kunagiq kas nüüd või mitte kunagi; mineq noq! mine nüüd!; oodaq noq! oota nüüd!; 2. no; no midäs sa viil oodat no mis sa veel ootad

no|bima, -piq, -bi⁵⁷ korjama

noblu, -, -t² küüslauk

nobri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = nokitsõma nokitsema

nobõhus, -õ, -t⁹ nobedus

nobõhõhe = nobõhõlõ nobedasti

no|ds'o, -ds'o, -ts'o² = nosi = nos'o (1.( piibunosu

n'o|gima, -kiq, -gi⁵⁷ = nögimä 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema

no|go, -go, -ko²⁶ = n'oko

noh noh

noh|hin, -ina, -inat⁴ nohin

nohi|k, -gu, -kut¹³ = nohka = nohkats' = nohko nohik

nohista|ma, -q, -⁸³ = nohkatama nohistama

nohis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = nuhisõma nohisema

nohka, -, -t² = nohik

nohka|tama, -taq, -da⁸² = nohistama

nohka|ts', -dsi, -tsit¹³ = nohik

nohki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = nokitsõma

nohko, -, -t² = nohik

noh|o, -o, -ho²⁶ = nuho nohu

noho|nõ, -dsõ, -st⁷ = nuhonõ nohune

.nohvama, nohvadaq, .nohva⁷⁷ napsama, näppama; nohvas' mul ubina nyna alt ärq napsas mul õuna nina alt ära

nohvõlda|ma, -q, -⁸³ näppama

noidildõ = nivvildõ

noijah = nojjah nojah

.noildõ = nivvildõ

nojjah = noijah

noka|ts', -dsi, -tsit¹³ nokats, nokkmüts

nokista|ma, -q, -⁸³ (ära) näpistama

noki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = nobritsõma = nohkitsõma nokitsema

nok|k, -a, -ka³¹ nokk

n'oko, -, -t² = nogo 1. notsu; 2. möku

n'oko|tama, -taq, -da⁸² 1. siga kutsuma, notsutama; 2. mökutama

n'oks', n'oksi, .n'oksi³⁷ väike heinasaad; vistrik

.n'oksama, n'oksadaq, .n'oksa⁷⁷ = .nöksämä nöökama

noku|tama = n'oku|tama, -taq, -da⁸² kergelt noogutama

noogu(h)n: pää noogun pea norgus

n'oogus, -(s)õ, -t¹¹ liiges; ku iks kyik' päiv ärq kungutat, sys võtt noogusõq haigõs külq kui ikka kogu päeva küürutad, siis võtab liigesed haigeks küll

noogu|tama, -taq, -da⁸² noogutama

noomitus, -õ, -t⁹ noomimine, noomitus

noori|k, -gu, -kut¹³ noorik; pruut; noorepoolne naisterahvas

nooru|tama, -taq, -da⁸² 1. uuendama, noorendama, värskendama; noorema vastu välja vahetama; Manni oll' hindä ärq noorutanuq, tunnõ es inämb ärkiq Manni oli ennast noorendanud, ei tundnud enam äragi; ma noorudi hobõsõ ümbre vahetasin hobuse noorema vastu välja; 2. kuuma ja niiskuse abil pehmendama; anomavitso ja hobõsõ luuka, saagi ja kirvit noorutõdas pehmendatakse anumavitsu ja hobuse looka, saage ja kirveid

noorõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ noorenema

noorõkõ|nõ, -sõ, -ist⁸ nooruke

noorõli|k, -gu, -kku³⁸ = nuu:rjanõ = nuu:rjas noorevõitu

noorõnda|ma, -q, -⁸³ = noorõstama noorendama

noorõpooli|nõ, -dsõ, -st⁷ = noorõpuu:l|nõ, -sõ, -sõt⁶ noorepoolne

noorõsta|ma, -q, -⁸³ = noorõndama

noosõlda|ma, -q, -⁸³ nuhkima

nop|pama, -adaq, -pa⁷⁷ (läbi) sorteerima; ma noppa neoq kardohkaq läbi ma sorteerin need kartulid läbi

.nopri, -, -t¹ = nopõ, -, -t¹⁴ nobe, kärme, väle

norahta|ma, -q, -⁸³ norsatama

norah(t)us, -õ, -t⁹ norsatus

nordsu|tama, -taq, -da⁸² = nurdsutama = nördsütämä kortsutama

.norgo = .norro = .nurgu norgu

nor|ima, -riq, -i⁵⁷ norima

norista|ma, -q, -⁸³ noristama

noris|õma, -taq, -õ⁸⁷ norisema

norm', normi, .normi³⁷ norm

noroli|nõ, -dsõ, -st⁵ = noro(h)n = nos'o(h)n = nuro(h)n norgus, tusane; miä sa käüt nyna nos'on, esiq tahat viil naist võttaq! mis sa käid nina norus, ise tahad veel naist võtta!

noro|tama, -taq, -da⁸² norutama, tusatsema

norrala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ norralane

nor|rin, -ina, -inat⁴ norin

.norro = .norgo = .nurra norgu

.norskama, norsadaq, .norska⁷⁷ norskama

.nortsu|ma, -daq, -⁸⁰ = .nurtsuma kortsuma

no(q)sama < nüüdsama nüüdsama

nos|i, -i, -si²⁶1. = nods'o = nos'o (1.( (piibu)nosu; 2. nohik

nos|ima, -siq, -i⁵⁷ = nos'ka|tama, -taq, -da⁸² nosima; nokitsema

no|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ = noss' 1. = nods'o = nosi piibunosu; 2. nohik

nos'o(h)n = noro(h)n = nuro(h)n norus

nos'o|tama, -taq, -da⁸² norutama; omaette nohisema

noss', nossi, .nossi³⁷ = nos'o

nossõlga|s, -, -t¹⁵ kanderaam

notsi = nots'o, -, -t² = nugr'o = nuts'a = nuts'o notsu (sea v põrsa meelitusnimetus ja kutsumishüüd)

no'(v)vembri, -, -t¹ > märdikuu

nua|laiv, -laiva, -.laiva³⁰ eriline piklik üle taeva ulatuv pilvekogum

nubla|k, -gu, -kut¹³ nupp; kubel; nibu (vt nudsahtama)

nu|di, -di, -ti²⁶ nudi

nu|dima, -tiq, -di⁵⁷ = nudi|tama, -taq, -da⁸² nudistama, nudiks tegema; pois'kõsõl om pää ärq nudit poisil on pea nudiks tehtud

nudrõ|ts', -dsi, -tsit¹³ peitmunandiga täkk

nudsahta|ma, -q, -⁸³ < nudsahu|tma, -taq, -da⁶² korraks imema; rüüpama; lats' võtt' nisanublagu suuhtõ, nudsaht' ja lask' vallalõ laps võttis rinnanibu suhu, imes korraks ja lasi lahti

nu|dsima, -tsiq, -dsi⁵⁷ = nüdsimä < rudsima imema; lutsima; latsilõ miildüs mahla läbi kõrrõ nutsiq lastele meeldib mahla läbi kõrre imeda

nuds'o, -, -t² = nuts lutt; lapsele imeda antud (nartsu sisse mähitud) leivatükk; lats' nudsi nuts'o laps imeb lutti

nugr'o, -, -t² = nots'o notsu (sea v põrsa meelitusnimetus ja kutsumishüüd)

n'ugõr = n'ugyr', n'ugra, .n'ukra³⁵ = n'ukr = nügyr' = mügyr' mutt (loom)

nuhahta|ma, -q, -⁸³ < nuhahutma korraks nuusutama

nuhah(t)us, -õ, -t⁹ nuusutus; nuuskamine

nuhahu|tma, -taq, -da⁶² > nuhahtama

nuha|tama, -taq, -da⁸² = nuhutama

nuhel.päähä minemä ülekäte minema

nuheq, .nuhkõ, nuhet¹⁹ lõhn; ma nuhuda, mis nuheq taal lillil om ma nuusutan, mis lõhn sellel lillel on

nuhe|tama, -taq, -da⁸² lõhnastama; mynõq tüküseq hindä ülearvo ärq nuhetama mõned kipuvad ennast üleliia lõhnastama

nuh|hin, -ina, -inat⁴ nohin; kohin

nuhi|k, -gu, -kut¹³ = .nuhjus = nuhkats' nuuskur, nuhk

nuhis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = nohisõma nohisema

.nuhjus, -õ, -t⁹ = nuhik: käü ja kullõs kykkõ niguq vana nuhjus käib ja kuulab kõike nagu vana nuuskur

nuhk, nuhu, .nuhku³⁶ lõhn; tuulepuhang; tiiä-i kost sai jo inne tõisi nuhu nynna ei tea kust sai juba enne teisi haisu ninna (sai teada)

n'uhka|tama, -taq, -da⁸² = nühkätämä nühkima

nuhka|ts', -dsi, -tsit¹³ = nuhik

.nuhklus, -õ, -t⁹ nuhtlus

.nuhklõma, nuheldaq, .nuhklõ⁷⁸ < .nuhtlõma nuhtlema

.nuhk'ma, .nuhkiq, nuhi⁶³ nuhkima; nuuskima

.n'uhku = .nühkü libisedes; nühakil

.n'uhku|ma, -daq, -⁸⁰ = .nühkümä kuluma

nuh|o, -o, -ho²⁶ = noho nohu

nuho|nõ, -dsõ, -st⁷ = nohonõ nohune

.nuhtlõma, nuheldaq, .nuhtlõ⁷⁸ > .nuhklõma

nuhu|tama, -taq, -da⁸² = nuhatama nuusutama

nuhutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv nuhutama: ma kygõ nuhutõlõ siin naid häitsit ma nuusutan siin pidevalt neid õisi

n'uhva, -, -t² Newfoundlandi koer

nui, nuia, .nuia³¹ nui

nuiaka|nõ = nuiaka|s, -dsõ, -st⁵ = nuia|nõ, -dsõ, -st⁷ tuim

.nuiama, nuiadaq, .nuia⁷⁷ = nuiotama

nuio, -, -t² nuruja, manguja, nuiaja

nuio|tama, -taq, -da⁸² = .nuiama = nutitama nuruma, manguma, nuiama

nukahta|ma, -q, -⁸³ tukkuma jääma, suigatama; ku ma kerikun nukahta, sys tüünäq minno! kui ma kirikus suigatan, siis müksa mind!

nukana|anõ, -asõ, -ist⁸ > nulganaanõ

nu|kis', -gis(s)õ, -gist¹² = nukus' nugis

.nukliga|nõ, -dsõ, -st⁵ > .nulkliganõ

nukõli|nõ, -dsõ, -st⁵ > nulgõlinõ

nuk|k I, -a, -ka³¹ > nulk

nuk|k II, -u, -ku³⁷ uig (rätik pruudi näo katmiseks pulmasõidul)

.nukma|nõ, -dsõ, -st⁵ > .nulkmanõ

n'ukr, n'ugra, .n'ukra³⁵ = n'ugõr

nu|kus', -gus(s)õ, -gust¹² = nukis'

nukõldõ > nulgõldõ

nulgana|anõ, -asõ, -ist⁸ < nukanaanõ, < ohonaanõ lapsevoodis olev naine, nurganaine

nulgatamiisi = nulgõldõ

nulga|voodõh†, -vuu:tõ, -voodõht²⁰ lapsevoodi, nurgavoodi

nulgõldõ = nulgatamiisi = nulgõldõmistõ < nukõldõ nurgeti

nulgõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .nulkliganõ < nukõlinõ

nulk, nulga, .nulka³¹ < nukk [I] nurk

.nulkliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = nulgõlinõ < .nukliganõ nurgeline

.nulkma|nõ, -dsõ, -st⁵ < .nukmanõ nurkmine

null', nulli, .nulli³⁷ null

nummõr', .numbri, nummõrd²³ number

nummõrda|ma, -q, -⁸³ nummerdama

nunn, nunna, .nunna³¹ nunn

nunn'o, -, -t² hellitl väike armas olend v asi, nunnu

nunn'o|tama, -taq, -da⁸² hellitama

nupili|nõ, -dsõ, -st⁵ tombuline, krobeline, nupuline

nup|p, -u, -pu³⁷ > nup|p', -i, -pi³⁷ nupp

nur|a, -a, -ra²⁶ vana, kulunud, nüri ese v olend; väidsenura vana kulunud nuga; vanamehenura vanamehenäss

nur'a|du, -du, -tut¹ närune, inetu; norus; nur'adu olõkigaq norus olekuga; hõhv oll' nur'adu vällänägemisegaq mullikas oli näruse välimusega

nurah(t)us, -õ, -t⁹ kassi häälitsus, korraks nurrumine

nur|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = nuratama = .nurrama 1. nurisema; virisema; 2. nurruma; 3. nuruma

nura(h)n norgus

nurask', -i, -it¹³ nüri tööriist; taa nuraskigaq joht rakoq saa eiq selle nüri riistaga küll raiuda ei saa

nura|tama, -taq, -da⁸² = nura(ha)ma

nur'atuhe = nur'atulõ inetult, näruselt

nur'atus, -õ, -t⁹ nurja läinud asi

nuratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv nuratama

nurdso(h)n pahane, solvunud; kortsunud

nurdso|tama, -taq, -da⁸² = nordsutama kortsutama

.nurgama, nurgadaq, .nurga⁷⁷ = nurisõma

nurgi|ts, -dsa, -tsat¹³ = nurgus

nurgi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = .nurk'ma nuhkima

.nurgu = .norgo norgu

nurgus, -(s)õ, -t¹¹ = nurgits = nurgõs nuhkija

.nurgõlõma, nurõldaq, .nurgõlõ⁸⁵ korduv 1. nurisema; virisema; nuruma; 2. nurruma; 3. eesmärgitult olelema, lorutama; joodiguq nurgõlõsõq ümbre poodi joodikud lorutavad ümber kaupluse

nurgõs, -(s)õ, -t¹¹ = nurgus

nuri, nur'a, .nurja⁴³ äpardus

nuris|õma, -taq, -õ⁸⁷ = .nurgama 1. = nürisemä nurisema; 2. nurruma

.nurja minemä nurja minema, ebaõnnestuma

.nurk'ma, .nurkiq, nurgi⁶³ = nurgitsõma nuhkima; kyik' kotusõq ommaq latsil läbi nurgiduq kõik kohad on lastel läbi nuhitud

.nurkõlõma, nurgõldaq, .nurkõlõ⁴³ = korduv .nurk'ma

nurm', nurmõ, .nurmõ³⁵ põld, nurm, väli

nurmi|k, -gu, -kut¹³ (puust) kaanega toidunõu

nurm'kan|a, -a, -na²⁸ = nurm'püv|i, -e, -ve²⁴ põldpüü

.nurra = .norro norgu

.nurra|ma, nurradaq, .nurra⁷⁷ = nura(ha)ma

nur|rin, -ina, -inat⁴ nurin, nurisemine

nuro(h)n = noro(h)n = nos'o(h)n norgus

.nurro lüü:mä, .laskma nurru lööma

nursta|k, -gu, -kut¹³ näru, räbal

.nurtso .jäämä pahanema, solvuma; kortsu jääma

.nurtsu|ma, -daq, -⁸⁰ = .nortsuma kortsuma

nuru|tama, -taq, -da⁸² nuruma, manguma, kerjama; lats' nurutas nikagu tälle koorigugõnõ saa laps nurub niikaua kui saab koorukese; saq nurutat siin santõ puul, mineq nurudaq saq ka sääl, kost midägiq saiaq om! sa kerjad siin kerjuste pool, mine kerja sina ka seal, kust midagi saada on!

.nus'ma, .nussiq, nussi⁶³ vulg nussima, suguühtes olema

nusmi|k, -gu, -kut¹³ = nuusnik käimla

nuss', nussi, .nussi³⁷ vulg nuss, suguühe

nussõldõ halvasti, kehvasti; taa asi om külh nussõldõ tett see asi on küll kehvasti tehtud; mul elo lätt nussõldõ mul läheb elu kehvasti

.nussõlõma, nussõldaq, .nussõlõ⁸⁵ = korduv .nus'ma

nuti|k, -ga, -kat¹³ nutikas, teravmeelne

nutili|nõ, -dsõ, -st⁵ = .nut'liganõ nupuline, konarlik

nuti|tama, -taq, -da⁸² = nuiotama nuruma, manguma, nuiama

.nut'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = nutilinõ

.nut'ma, nuttiq, nuti⁶³ 1. nuruma; 2. peksma

nuts, nutso, .nutso³⁷ = nuds'o lutt; lapsele imeda antud (nartsu sisse mähitud) leivatükk

nuts'a, -, -t² = nots'o notsu

nutsa|k, -gu, -kut¹³ komps; nutsakas

nu|tsin, -dsina, -dsinat⁴ ludin

nuts'o, -, -t² = nots'o

nutsu|tama, -taq, -da⁸² = nütsütämä 1. imema, lutsutama; 2. = mütsütämä [1.] kägardama, nutsakusse keerama

nut|t, -u, -tu³⁷ = lutt 1. lutt; 2. huulik keelpillil

nut|t', -i, -ti³⁷ 1. nutt (nuti), nupp; 2. = nuut' nuut

nuudi|k, -gu, -kut¹³ = nuut' nuut

nuudi|tama, -taq, -da⁸² nuudiga peksma, nuutima

nuudsahta|ma, -q, -⁸³ nuuksatama; iitsatama

nuu:k: miis' oll' nuuk nynagaq mees oli kongus ninaga

nuu:ksama, nooksadaq, nuu:ksa⁷⁷ nokutama

nuu:ku norgu; pää om nuuku vaonuq pea on norgu vajunud

nuu:l', noolõ, nuu:lt⁴⁰ nool

nuum, nuuma, .nuuma³¹ nuum

.nuumama, nuumadaq, .nuuma⁷⁷ nuumama

nuu:m'ma, nuu:miq, noomi⁶³ noomima

nuu:q, noidõ, noid nood, need (hrl endast kaugemal asuva kohta, vrd naaq)

nuu:r', noorõ, nuu:rt⁴⁰ noor

nuu:rdu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. uuenema, noorenema, värskenema; 2. pehmenema (nt puidu või terariista kohta)

nuu:r'herr, noorõherrä, nuu:rt.herrä³⁵ noorhärra

nuu:rja|nõ = nuu:rja|s, -dsõ, -st⁵ = noorõlik noorevõitu

nuu:r'mii:s', noorõmehe, nuu:rtmii:st³⁹ noormees

nuu:r'paar', noorõpaari, nuu:rt.paari³⁷ noorpaar

nuu:rskama, noorsadaq, nuu:rska⁷⁷ korskama, norskama (hobuse kohta)

nuu:ru, -, -t¹ = nuu:ru|nõ, -dsõ, -st⁵ sama noor, ühevanune; nääq ommaq ütenuuruq nad on sama noored, ühevanused; tä om mu vele nuuru ta on sama noor kui mu vend

nuu:rus, -õ, -t⁹ noorus

nuus, nuusu, .nuusu³⁷ lõhn; hais

nuu:s', noosi, nuu:si³⁷ saak, noos

nuusahta|ma, -q, -⁸³ korraks nuuskama

.nuuskama, nuusadaq, .nuuska⁷⁷ nuuskama

.nuuskõlõma, nuusõldaq, .nuuskõlõ⁸⁶ = korduv nuuskama

.nuusli, -, -t¹ = .nuustri nuhkija, nuuskija

.nuusna, -, -t³ = nuusni|k, -gu, -kut¹³ = nusmik käimla

nuust', nuusti, .nuusti³⁷ (kokkukeeratud) kimbuke, nuust, tuust; hainanuust' heinatuust

nuusta|k, -gu, -kut¹³ tuust, nutsak

.nuustri, -, -t¹ = .nuusli nuhkija, nuuskija

nuusõlda|ma, -q, -⁸³ askeldama

nuut', nuudi, nuuti³⁷ = nutt' [2.] = nuudik nuut

nuu:t, nooda, nuu:ta³¹ noot (nooda)

nuu:t', noodi, nuu:ti³⁷ noot (noodi)

.nuutri, -, -t¹ < .paatri nuuter (taime, hrl kapsa juurehaigus)

.nuutsk'ma, .nuutskiq, nuudsi⁶³ nuuksuma

.nuutsk'na, -, -t³ nuuksumine

.nuutskõlõma, nuudsõldaq, .nuutskõlõ⁸⁵ = korduv .nuutsk'ma: ikk oll' jo üle lännüq, a jutu seen tükke iks nuutskõlõma nutt oli juba üle läinud, kuid jutu sees kippus ikka nuuksuma

nõ|ds'o, -ds'o, -ts'o²⁶ = nõtsk nõgu; nõgus; nõds'o kotus nõgus koht

nõds'o|nõ, -dsõ, -st⁷ nõgusid täis; nõgus

nõdsõrmus, -õ, -t⁹ vajuv, vetruv pinnas, mudane koht

nõdõr, nõdra, .nõtra⁴⁵ = nõdyr' = nõtr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu

nõdõrm, -u, -t⁴ = nõdõrmu, -, -t¹ = nõdõrmus, -õ, -t⁹ kätkivibu

nõdyr', nõdra, .nõtra⁴⁵ = nõdõr

nõgi, nyy, nõkõ²⁵ nõgi

nõgih(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = nyytuma nõetuma

nõgikik|as, -ka, -ast²² musträhn; määrdunud inimene

nõgi|nõ, -dsõ, -st⁷ = nyynõ nõgine

nõgi|tama, -taq, -da⁸² = nyytama [1.] nõetama

nõglandus, -õ, -t⁹ = nõglats'

nõglapuu, -, -d⁵⁰ okaspuu; nõgla(puu)mõts okas(puu)mets

nõgla|ts', -dsi, -tsit¹³ = nõglandus nõelatäis; nõglats' niiti nõelatäis niiti

nõgli|k, -gu, -kut¹³ nõelik (käsitöövahend)

nõgluma, .nõkluq, nõglu, min 1. ja 3. p nõgli⁷¹ nõeluma; nõgli sukkõ nõelusin sokke; latsõq nõglusõq tarrõ piten lapsed nõeluvad tuba mööda (käivad edasi-tagasi)

nõglu|nõ, -dsõ, -st⁷ okkaline

nõglu|tama, -taq, -da⁸² pistma (valutama); kipitama; joosi läbi nõgõssidõ, jalaq nõglutasõq jooksin läbi nõgeste, jalad kipitavad

nõgõl, nõgla, .nõkla⁴⁵ = nõgyl' = nõkl nõel; okas; heegeldüs-, koti-, nöps'-, plett'-, pritsi-, suka-, ummõlus-, ummõlusmassinanõgõl heegeldus-, koti-, nööp-, haak-, süstla-, suka-, õmblus-, õmblusmasinanõel;

nõgõl|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast²² karuohakas

nõgõl.trükli*, -, -t¹ maatriksprinter

nõgõsti|k, -gu, -kku³⁸ = nõgõsto, -, -t¹ nõgestik

nõgyl', nõgla, .nõkla⁴⁵ = nõgõl

nõia|kõld, -kõlla, -.kõlda³² ungrukold (taim); nõiakõllaq ommaq reboraikõ muudu ungrukollad on karukoldade moodi

nõid, nõia, .nõida³³ nõid; ravitseja; šamaan; võlur, maag

.nõidla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ halb inimene

.nõidli|k, -gu, -kku³⁸ nõialik, nõiataoline

.nõidma, .nõiduq, nõiu⁶⁴ nõiduma

.nõidus, -õ, -t⁹ nõidus

nõkl, nõgla, .nõkla⁴⁵ = nõgõl

.nõklama, nõgladaq, .nõkla⁷⁷ nõelama

nõks, nõksu, .nõksu³⁷ nõks

nõksahta|ma, -q, -⁸³ nõksatama

nõksah(t)us, -õ, -t⁹ nõksatus

nõ|kõn', -gõna, -gõnat⁴ = nõ|kõn' = nõ|kõs', -gõs(s)õ, -gõst¹² nõges

nõlg', nõlõ, .nõlgõ³⁴ tatt

.nõlgama, nõladaq, .nõlga⁷⁷ = nõlõtama tatistama; oll' uma rynnaedidse ärq nõlanuq oli oma rinnaesise ära tatistanud

nõlgutõ|bi, -võ, -põ²⁵ > nõlõtõbi

nõli|nõ, -dsõ, -st⁷ = nõlõnõ tatine; latsõq ommaq täl nõlidsõq, a muido hürskeq lapsed on tal tatised, kuid muidu prisked

nõlv, nõlva, .nõlva³⁰ nõlv

nõlva|k, -gu, -kut¹³ nõlvak, kallak

.nõlvi kaldu; pangu-i pudõlit nõlvi saisma, lätt ümbre! ära pane pudelit kaldu seisma, läheb ümber!

nõlvikallaq = nõlvikullaq kallakil

nõlvil(d)õ kallakile

nõlõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = nõline tatine

nõlõ|tama, -taq, -da⁸² = .nõlgama tatistama

nõlõtõ|bi, -võ, -põ²⁵ < nõlgutõbi nõletõbi (hobuste nakkushaigus)

nõrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ nõrguma; lähädi seeneq ärq ni panni nõrahuma kupatasin seened ära ja panin nõrguma

nõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ nõrisema

nõrg, nõrõ, .nõrgõ³⁴ renn

nõrgah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ minestama; nõrkema

nõrgah(t)us, -õ, -t⁹ 1. minestus; 2. = .nõrkus [1.] nõrkus

nõrgameeleli|ne, -dse, -st⁵ nõdrameelne

nõrgastõ = .nõrka

.nõrgu|ma, -daq, -⁸⁰ nõrguma

nõrgu|tama, -taq, -da⁸² 1. noogutama; painutama; sirutama; lausu-s synnagiq, nõrgut' ynnõ nynna ei lausunud sõnagi, noogutas ainult; jalg om nii haigõ, et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq jalg on nii haige, et põlvest ei või üldse painutada; külänt istut, lää jalgo nõrgutama küllalt istutud, lähen jalgu sirutama; 2. kohupiimale koort hulka segama; pandas vaarat kaussi ja valõtas hapundkuurt pääle pannakse kaussi kohupiima ja valatakse hapukoort peale

nõrgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ noogutama, kõlgutama; käü tan alasi umma nynna nõrgutõllõn käib siin alati oma pead kõlgutades

nõrgõmbahe = nõrgõmbalõ nõrgemalt; lahjemalt

nõrgõq, .nõrkmõ, nõrgõnd¹⁶ sag m vedru; sängünõrkmõq voodivedrud

nõrista|ma, -q, -⁸³ nõristama

nõris|õma, -taq, -õ⁸⁷ nõrisema

nõrk, nõrga, .nõrka³¹ nõrk

.nõrka = nõrgastõ lõdvalt, nõrgalt; kotiq ommaq nõrka köüdedüq kotid on nõrgalt (kinni) seotud

.nõrkja|nõ = .nõrkja|s, -dsõ, -st⁵ nõrgavõitu

.nõrkmõq vt nõrgõq

.nõrku|ma, -daq, -⁸⁰ nõtkuma, vetruma

.nõrkus, -õ, -t⁹ 1. = nõrgah(t)us [2.] nõrkus; 2. nõtkus, vetruvus

nõrõq, .nõrrõ, nõrõt¹⁸ nire, nõre

nõrõ|tama, -taq, -da⁸² nõretama

nõsar|aq, m -idõ, -it¹² kraam, träni, vt nõu [2.]

nõsta|k', -gi, -kit¹³ = nõstang, -u, -ut¹³ kandam; panõq uma puunõstak' aho ette! pane oma puukandam ahju ette!

nõstatus, -õ, -t⁹ juuretis; (ree)jalase kumerus

nõstiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁵ = .nõstõlõma korduv tõstma; pidevalt sülle võtma; nii külm om, et hopõn' nakkas jalgo nõstiskõlõma nii külm on, et hobune hakkab jalgu tõstma; tä om latsõ väega ärq tillitänüq, nõstiskõlõs pääle ta on lapse väga ära hellitanud, kogu aeg võtab aga sülle

.nõstma, .nõstaq, nõsta⁶¹ tõstma

nõstu|k', -gi, -kit¹³ tõstuk

.nõstv|aq, m -idõ, -it³ rõuged

.nõstõlõma, nõstõldaq, .nõstõlõ⁸⁵ = nõstiskõ(l)lõma: ku pall'o om naid kivve nõstõld, a tervüs om iks viil alalõ kui palju on neid kive tõstetud, aga tervis on ikka veel alles

nõsõ|k', -gi, -kit¹³ = nõsõng

nõs|õma, -taq, -õ⁷² tõusma

nõsõng, -u, -ut¹³ = nõsõk' tõus, tõusmine; päävänõsõng päikesetõus; ida

nõsõ|tama, -taq, -da⁸² kergitama; sepp nõsõtas tahast pärm kergitab tainast

nõtr, nõdra, .nõtra⁴⁵ = nõdõr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu

nõtsk, nõdso, .nõtsko³⁶ = nõds'o nõgu; nõgus; seol hobõsõl om sälg pall'o nõtsk sellel hobusel on selg liiga nõgus

.nõtsko nõtku; vaos nõtsko vajub nõtku

.nõts(k)liga|nõ, -dsõ, -st⁵ lohklik, nõgusid täis; asõq om nõtsliganõ (magamis)ase on lohklik

nõu, nõvvo, (.)nõvvo³⁷ = nõvv 1. nõu, nõuanne; nõuhtõ jäämä nõustuma; nõu(h)n olõma nõus olema; 2. m riist, vahend, abinõu; ese, asi, osa; hobõsõnõvvoq hobuseriistad; seo ilma aigo om egäsugumaidsi tegüsit nõvvõ olõman tänapäeval on olemas igasuguseid efektiivseid vahendeid; võtaq umaq nõ(vv)oq ja nõsaraq ja käüq kodo! korja oma asjad kokku ja käi koju!

.nõudli|k, -gu, -kku³⁸ nõudlik

.nõudma, .nõudaq e nõudaq, nõvva⁶⁶ nõudma

.nõudmi|nõ, -sõ, -st⁵ nõudmine, tingimus; tä jäi nõudmiisigaq nõuhtõ ta nõustus tingimustega

nõ'uroloogia, -, -t³ neuroloogia

nõ'uro|luu:g', -loogi, -luu:gi³⁷ neuroloog

nõut.raal|nõ, -sõ, -sõt⁶ neutraalne

nõ'utrali|sii:r'mä, -sii:riq, -seeri⁶³ neutraliseerima

nõvv, nõvvo, (.)nõvvo³⁷ = nõu

nõvvatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ küsitlema; sääl minno nõvvatõldi seal mind küsitleti

nõvvo|tama, -taq, -da⁸² nõustama, nõu andma

nõvvotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ nõutama, hankima, muretsema; nõvvotõlli külä päält sada kruuni hankis küla pealt sada krooni

nä(äq), näide, näid = nimäq nemad

nädsel|emä, -däq, -e⁸⁵ = näselemä = jäselemä hullama; purelema, kisklema

nädselm, -ä, -ät⁴ = nädselmä|hain, -haina, -.haina³⁰ = nädserm, -ä, -ät⁴ = nädsermä|hain, -haina, -.haina³⁰ vesihein (umbrohi)

nädsäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ nätskeks muutuma; ku sai ärq jahtu, sys nädsähü ärq kui sai ära jahtus, siis läks nätskeks

nädäli(l)de nädaliti, iga nädal; käü nädälide koton käib iga nädal kodus

nädälihüisi nädalate kaupa; istus nädälihüisi koton istub nädalate kaupa kodus

nädäli|ne, -dse, -st⁵ nädalane; mitmõnädäline mitmenädalane

nägel|emä, -däq, -e⁸⁵ nägelema

nägelüs, -e, -t⁹ nägelus

nägemi|ne, -se, -st⁵ 1. nägemine; hüvvä e hääd nägemist! nägemist!, nägemiseni!; 2. nägemus, hallutsinatsioon, kummitus, viirastus; näge nägemiisi näeb nägemusi

nä|gemä, -täq, -e⁶⁰ nägema; taa tüü tulõ nätäq mul esiq ärq tetäq see töö tuleb nähtavasti mul endal ära teha

nägemä|dü, -dü, -tüt¹ nähtamatu; tä muutus nägemätüs ta muutub nähtamatuks

nägemäldäq nähtamatu; õhk om nägemäldäq õhk on nähtamatu

nä|go, -o, -ko²⁷ = n'ago nägu; väljanägemine, välimus; ei teko ei näko ei tegu ega nägu

nägünemä, .näüdäq e nägünedäq, nägüne⁸⁹ paistma; kodo jo kavvõst nägünes kodu paistab juba kaugelt

.nähkri, -, -t¹ = nähkä, -, -t² = nähkär', -i, -it⁴ = nähkäts' = nähro ihnuskoi, kitsipung

nähkäri|ne, -dse, -st⁵ ihne, kitsi; tä om sääne nähkärine ja kygõ hindäkasu pääl välän ta on selline ihne ja alati omakasu peal väljas

nähkä|ts', -dsi, -tsit¹³ = .nähkri

nähr, nährä, .nährä³⁵ ihne

nährikä|ne, -dse, -st⁵ vintske

nähro, -, -t² = .nähkri

nähv', nähvi, .nähvi³⁷ nähv

nähvi|ts, -dsä, -tsät¹³ nähvits

nähvähtä|mä, -q, -⁸³ korraks nähvama

nähvä|k, -gu, -kut¹³ nähvakas

.nähvämä, nähvädäq, .nähvä⁷⁷ 1. nähvama; 2. = .nihvama näppama

.näibelemä, näibeldäq, .näibele⁸⁵ = .nälbelemä

näio, -, -t² = neio neiu

näkinäio, -, -t² = näkk'

näki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ näkitsema

näk|k', -i, -ki³⁷ = näkinäio = näks' näkk, näkineiu

näkkümä, .näüdäq, näü⁷⁹ paistma, näima, tunduma; asi näkküs tõisildõ ollõv asi näib teisiti olevat

näks', näksi, .näksi³⁷ = näkk'

.näkselemä, näkseldäq, .näksele⁸⁵ = korduv .näks'mä

.näks'mä, .näksiq, näksi⁶³ näksima

.näksämä, näksädäq, .näksä⁷⁷ näksama

nä|küs, -güsä, -güsät⁴ < .näokas nägus

.nälbelemiisi närvalt, isutult

.nälbelemä, nälbeldäq, .nälbele⁸⁵ = .näibelemä = .närbelemä kiduma, närvalt, isutult sööma

nälg, nä(l)lä, .nälgä³⁴ nälg

.nälgelemä, nä(l)leldäq, .nälgele⁸⁵ = korduv .nälgümä

nälg|hain, -haina, -.haina³⁰ nälghein (umbrohi)

nälgsü|tämä, -täq, -dä⁸² = nä(l)lütämä näljutama

.nälgü|mä, -däq, -⁸⁰ nälgima

nä(l)lä|k, -gu, -kut¹³ näljane; vilets, vaene

nä(l)läkoi, -, -d⁵³ ihnuskoi

nä(l)lä|ne, -dse, -st⁷ näljane

nä(l)lätsehe = nä(l)lätsele näljaselt

nä(l)lü|tämä, -täq, -dä⁸² = nälgsütämä

nänn, nännä, .nännä³⁵ lastek tiss (rind; nisa)

nännä, -, -t² lastek ema, emme; tätä ja nännä ommaq takantarõn ja es lupaq sekäq issi ja emme on tagatoas ja ei lubanud (ennast) segada

nännäli|ne, -dse, -st⁵ imev (laps), imik; sul om lats' viil nännäline sul on laps alles imik; suurõnännäline suuretissiline

nännä|tämä, -täq, -dä⁸² imetama

nännüsk', -i, -it¹³ riidehilp; ku saq üts'kõrd ärq koolõt, sys annaq naaq nännüskiq mullõ kui sa ükskord sured, siis anna need riidehilbud mulle

.näo|du, -du, -tut¹ näotu, inetu

.näoka|s, -dsõ, -st⁵ > näküs

näo|pilt', -pildi, -.pilti³⁷ portree

.näotuhe = .näotulõ näotult, inetult

näpeldä|mä, -q, -⁸³ = näperdä|mä, -q, -⁸³ = näpitsemä = näpotama näperdama, näppima, sõrmitsema

näpiq, m .näppe, .näppe³⁷ näpitstangid

näpistä|mä, -q, -⁸³ näpistama

näpistüs, -e, -t⁹ näpistus

näpi|ts, -dsä, -tsät¹³ näpits; pesupulk

näpi|tsemä, -tsäq e däq, -dse⁹⁰ = näpi|tämä, -täq, -dä⁸² = .näp'|mä, -piq, -i⁶³ = näpeldämä

näposni|k, -gu, -kku³⁸ varas

näpostõ = n'apostõ napilt, kasinasti; mul om aigo väega näpostõ mul on aega väga napilt

näpo|tama, -taq, -da⁸² = näpeldämä

näpotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv näpotama

näpo|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ näputäis

näp|p, -o, -po³⁷ = n'app näpp, sõrm

näp|pämä, -ädäq, -pä⁷⁷ näppama

.näps'mä, .näpsiq, näpsi⁶³ näpsima, näksima

.näpsämä, näpsädäq, .näpsä⁷⁷ = .napsama näpsama, napsama

närb, närvä, .närbä³⁴ = .närbe, -, -t³ = närvädü = närväs närb (isutu; jõuetu)

.närbelemä, närveldäq, .närbele⁸⁵ = .nälbelemä = närbüske(l)lemä kiduma, närvalt, isutult sööma

närbäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = närväh(t)ümä närtsima

.närbüs, -e, -t⁹ isutus; jõuetus

närbüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = .närbelemä

närel|emä, -däq, -e⁸⁵ riidlema

näre|tämä†, -täq, -dä⁸² mäletsema

när|i, -i, -ri²⁶ nuriseja

när|imä, -riq, -i⁵⁷ = näris|emä, -täq, -e⁸⁷ irisema, nurisema

när|rin', -inä, -inät⁴ nurin; riid; urin

.närrämä, närrädäq, .närrä⁷⁷ = närä(hä)mä

närss', närsi, .närssi³⁷ = näss' 1. näss; 2. kitsipung

närts, närdso, .närtso³⁷ = n'arts narts; lapp

närv', närvi, .närvi³⁷ närv; närvi(h)n olõma närvis olema

närvili|ne, -dse, -st⁵ närviline

närvi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ närvitsema

närvä|dü, -dü, -tüt¹ = närb

närvähtä|mä, -q, -⁸³ närtsitama

närväh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = närbäh(t)ümä 1. närbuma; tohletama; 2. minestama

närväh(t)üs, -e, -t⁹ 1. isutus; jõuetus; 2. minestus

närväs, .närbä, närväst²² = närb

närähtä|mä, -däq, -⁸³ < närähütmä uratama

näräh(t)üs, -e, -t⁹ urin; nurin

närähü|tmä, -täq, -dä⁶² > närähtämä

näräl', -i, -it⁴ kalts, räbal

när|ä(hä)mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ = .närrämä urisema; nurisema; närähäs niguq pini uriseb nagu koer; närrä ja närrä, jovva-i kullõldaq tuud närinät nuriseb ja nuriseb, ei jaksa kuulata seda nurinat

närä|p', -bi, -pit¹³ vintske, okslik puu(pakk); naaq näräbiq lää eiq sukugiq lahki need vintsked puud ei lähe üldse lõhki

näräsk', -i, -it¹³ nuriseja

näsel|emä, -däq, -e⁸⁵ = jäselemä = nädselemä hullama; purelema, kisklema

näsimä, nässiq, näsi⁵⁷ näsima

näss', nässi, .nässi³⁷ = närss' 1. näss; 2. kitsipung

nässi|ne, -dse, -st⁷ kitsi

näts, nätsü, .nätsü³⁷ närimiskumm

nätsk, nädsä, .nätskä³⁴ nätske

nätsü|tämä, -täq, -dä⁸² nätsutama

nättäv, -ä, -ät⁴ nähtav

nättävähe = nättäväle nähtavale

nättäväl(e) nähtaval(e)

nä|täl', -däli, -dälit⁴ nädal

nätäq vt nägemä

nätüs, -se, -t⁹ nähtus

nääreq, .näärme, nääret¹⁸ nääre

näüdeq, .näüte, näüdet¹⁸ näide

näüdsi|k, -gu, -kut¹³ näitsik, teenijatüdruk

näüdüs, -(s)e, -t¹¹ eeskuju; näidis, mudel; näüdüst võtma eeskuju võtma

näüs(s) eks näeb, eks paistab, eks me näe; näüs noh, miä taast as'ast saa eks näeb, mis sellest asjast saab

.näütelemä, näüdeldäq, .näütele⁸⁵ näitlema

.näüte|mäng, -mängo, -.mängo³⁷ näitemäng

.näüt(e)lejä, -, -t³ näitleja

.näütsi, -, -t¹ = .neitsü neitsi

.näütämä, näüdädäq, .näütä e .näüdä⁷⁷ 1. näitama; 2. paistma, tunduma; asi näütäs halv ollõv asi paistab halv olevat

.näütüs, -e, -t⁹ 1. näitus; näitamine; 2. näide; näütüses või tuvvaq... näiteks võib tuua...

nö|gimä, -kiq, -gi⁵⁷ = n'ogima 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema

.nöksämä, nöksädäq, .nöksä⁷⁷ = .n'oksama nöökama

nöps', nöpsi, .nöpsi³⁷ = nüps' nööp

nöps'|nõgõl, -nõgla, -.nõkla⁴⁵ nööpnõel

nördsü|tämä, -täq, -dä⁸² = n'ardsotama = nordsutama = nürdsütämä kortsutama

nörts, nördsü, .nörtsü³⁷ korts

.nörtsü|mä, -däq, -⁸⁰ = .n'artsuma = .nürtsümä kortsuma

nööbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ nüpeldama, peksma

nööri|tämä, -täq, -dä⁸² = nüü:r'mä (2.( nööriga märkima

nööserdä|mä, -q, -⁸³ endale ahnitsema; nööserdäs kyik' hindäle, jätä-i tõisilõ midägiq ahnitseb kõik endale, ei jäta teistele midagi

nööverdä|mä, -q, -⁸³ manööverdama

nübli|k, -gu, -kut¹³ malk

nü|dsimä, -tsiq, -dsi⁵⁷ = nudsima imema; lutsima

nü|gä, -ä, -kä²⁵ vetikad seisval veekogul, roheline kiht veel

nügä|ne, -dse, -st⁷ nüüdne, nüüdisaegne; nügätsel aol nüüdisajal, nüüdsel ajal; nügädse ao massinaq nüüdisaegsed masinad

nügyr', nügrä, .nükrä³⁵ = mügyr' = n'ugyr' = nükr mutt (loom)

nühikallaq = nühikilläq = nühäkilläq

.nühk'mä, .nühkiq, nühi⁶³ nühkima

.nühksähtä|mä, -q, -⁸³ müksama

nühksäh(t)üs, -e, -t⁹ müks

.nühksämä, nühästäq, .nühksä⁷⁶ pisut (kergelt) nühkima; autoklaasi päält tulõ mustus ärq nühästäq autoklaasilt tuleb mustus ära nühkida

nühkä, -, -t² nohik; ihnur

.nühkä vidämä lohistama; hainaq veeti nühkä kodo manoq heinad veeti koju lohistades

nühkäkilläq = nühäkilläq

nühkä|tämä, -täq, -dä⁸² = n'uhkatama nühkima

.nühkü = .n'uhku libisedes; nühakil

.nühkü|mä, -däq, -⁸⁰ = .n'uhkuma kuluma

nühr, nührü, .nührü³⁷ = nührä, -, -t² = nührü nüri; nühr väits' tulõ vaibas hikoq nüri nuga tuleb teravaks ihuda; nühr vikaht' tsaetas teräväs nüri vikat pinnitakse teravaks

nühräsk', -i, -it¹³ nüri terariist

nühräski|ne, -dse, -st⁵ nüri

nührü, -, -t² = nührä

.nührümä, .nührüdäq, nührü⁷⁹ nürinema

.nührüs, -e, -t⁹ nüridus

nührü|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ > nührü|tämä, -täq, -dä⁸² nüriks tegema (teravat asja)

nühähtä|mä, -q, -⁸³ < nühähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks kergelt nühkima

nühäkilläq = nühikallaq = nühikilläq = nühkäkilläq = nühäkullaq = nühäl = nühä(h)n = nühüssilläq nühakil, lohistades; tsika oll' hää tükk maad veet maad piten nühän siga oli hea tükk maad veetud maad pidi lohistades

nükr, nügrä, .nükrä³⁵ = nügyr'

.nüks'mä, .nüksiq, nüksi⁶³ nöökama

nüle|p', -bi, -pit¹³ väga üleannetu inimene v loom, käitumishälvik; erikoolin opis hirmsit nülepiid erikoolis õpib hirmsaid käitumishälvikuid

nülü|nemä = nülü|vämä†, -däq e -nedäq, -ne⁸⁹ kuluma

nüpeldä|ma, -q, -⁸³ nüpeldama

.nüpli, -, -t¹ piits

nüps', nüpsi, .nüpsi³⁷ = nöps' nööp

nürdsä|k, -gu, -kut¹³ kortsunud ese

nürdsü|tämä, -täq, -dä⁸² = n'ardsotama = nordsutama = nördsütämä kortsutama

nüris|emä, -täq, -e⁸⁷ = nurisõma [1.] nurisema

nürss', nürsi, .nürssi³⁷: habõnanürss' lühike habe

.nürtsü|mä, -däq, -⁸⁰ = .n'artsuma = .nörtsümä kortsuma

nür|ä(hä)mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ 1. nurruma; 2. nurisema

nüräsk', -i, -it¹³ nuriseja

.nüsmä, .nüssäq, nüssä⁶¹ lüpsma

nüss, nüssü, .nüssü³⁷ lüps

nüssi|k, -gu, -kut¹³ lüpsik

nüssä|k, -gu, -kut¹³ = nüssäng, -u, -ut¹³ lüps, lüpsiaeg

nütsü|tämä, -täq, -dä⁸² = nutsutama 1. imema, lutsutama; 2. = mütsütämä [1.] kägardama, nutsakusse keerama

.nüä|ne, -dse, -st⁷ vetikaid täis kasvanud (seisva veekogu kohta)

.nüü:bli, -, -t³ kimbatus; ma sattõ nüüblihe sattusin kimbatusse

nüüd > noq (1.(

nüüdsama > no(q)sama

nüü:r', nööri, nüü:ri³⁷ nöör

nüü:r'mä, nüü:riq, nööri⁶³ 1. nöörima, tüssama; 2. = nööritämä nööriga märkima

nüü:rämä, nöörädäq, nüü:rä⁷⁷ kandma, tassima

nüüsterdä|mä, -q, -⁸³ = tüüsterdämä määrima, mustaks tegema; kon sa umaq rõivaq nii ärq nüüsterdänüq olõt? kus sa oma riided nii ära oled määrinud?

.nüüstmä, .nüüstäq, nüüstä⁶¹ hõõruma

.nyakallaq = .nyakillõ najakil, nõjakil

.nyakallõ najakile, nõjakile

.nyakillaq = .nyakallaq

.nyakillõ = .nyakallõ

nyal najal

nyalt najalt

.nyalõ najale

.nya|tama, -taq, -da⁸¹ najatama, nõjatama

.nya|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ najatuma, nõjatuma, toetuma

.nyatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .nyatama

nyn|a, -a, -na²⁸ nina; neem; vaist; mul nyna ütles vaist ütleb mulle; nyna perrä vaistlikult; nynna nõrgutama v nõrgutõ(l)lõma pead noogutama, kõlgutama (vt ka nõrgutama ja nõrgutõ(l)lõma)

nynaka|nõ = nynaka|s, -dsõ, -st⁵ nupukas, arukas; hea vaistuga; mulgiq olliq väega nynakadsõq meheq, ostiq meil kygõ parõmbaq kotusõq hinele mulgid olid väga nupukad mehed, ostsid meil kõige paremad (talu)kohad endale; väega nynakanõ miis', õkva tund, ku kost midä saa väga hea vaistuga mees, kohe tunneb, kui kuskilt midagi saab

nynakillõ = nynol(d)õ ninuli, ninali

nyna|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = nynask'

nyna|pääli|ne, -dse, -st⁷ neemepealne

nynarät|t', -i, -ti³⁷ taskurätt

nynask', -i, -it⁴ = nynamii:s' ninamees, eestvedaja

nyna|tark, -targa, -.tarka³⁰ ninatark

nynatsikku ninapidi (koos)

nynnapite(h)n vidämä ninapidi vedama

nynol(d)õ = nynakillõ

nyy! nõõ! (hüüd hobusele)

nyyku kummargile; lasõq hinnäst nyyku lase ennast kummargile

nyyl, nõõlu, nyylu³⁷ vokinöör

nyy|nõ, -dsõ, -st⁷ = nõginõ nõgine

nyytama, nyytaq, nõõda⁸¹ 1. = nõgitama nõetama; 2. nõõtama (hobust)

nyy|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ = nõgih(t)uma nõetuma; pada om ärq nyytunuq pada on nõetunud

oda, oda, ota²⁶ oda

odavahe = odavalõ odavalt

odavambast = odav.ampa odavamalt; rongigaq sai liina odavampa ku bussigaq rongiga sai linna odavamalt kui bussiga

odu|rits, -ritsa, -.ritsa³¹ jääl käimise kepp

.oekallaq lohakil, laokil

ogima, okiq, ogi⁵⁷ oigama

ohahta|ma, -q, -⁸³ korra ohkama

ohah(t)us, -õ, -t⁹ lühike ohe

ohahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .ohk'ma

oheli|k, -gu, -kku³⁸ õhukesevõitu, õheldane

oherd', -i, -it¹³ oherdi (puurimisriist)

ohi|hirs', -hirre, -hirt⁴⁹ = orihirs' kiigevõll

ohi|k, -gu, -kut¹³ = ohkats' paistekakk; õhuke küpsetis

ohk, oho, .ohko³⁶ häda; ohkamine

.ohkama, ohadaq, .ohka⁷⁷ ohkama

ohka|ts', -dsi, -tsit¹³ = ohik

.ohk'ma, .ohkiq, ohi⁶³ ohkima

ohk'mas, .ohk'ma, ohk'mast²² = ohtjas

.ohku, -, -t³ = .ohkugõnõ = .oh(ku)kõnõ = ohukõnõ = ohuq õhuke

.ohku.gõistõ = .oh(ku).kõistõ = ohu.kõistõ õhukeselt

.ohkugõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = .ohku

.ohkus, -õ, -t⁹ 1. ohe; 2. (vähene) paksus; edimädse ijä ohkus esimese jää (vähene) paksus; paprõ ohkus oll' 0,1 mm paberi paksus oli 0,1 mm

.oh(ku).kõistõ = .ohku.gõistõ

.ohkõlõma, oheldaq, .ohkõlõ⁸⁵ = korduv .ohk'ma

.oh(ku)kõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = .ohku

oholi|nõ, -dsõ, -st⁵ vilets, kehv; minevaasta oll' oholinõ aastaig mullu oli kehv aasta; ma olõ väega oholist ello nännüq ma olen väga viletsat elu näinud

ohona|anõ†, -asõ, -ist⁸ > nulganaanõ

oho|paads', -paadsi, -.paadsi³⁰ = vohopaads' paakspuu

oht, oho, .ohto³⁷ häda, viletsus; oht; mul om elon pall'o ohto olnuq mul on elus palju viletsust olnud; täl om oht oho pääle tal on üks häda teise otsa

ohtjas, .ohtja, ohtjast²² = ohk'mas = oht'kas = oht'mas = uhtjas ohakas; pernaanõ kakk nurmõn vilä seest ohtjit perenaine kitkub põllul vilja seest ohakaid

.ohtja|tsirk, -tsirgu, -.tsirku³⁷ ohakalind

oht'kas, .oht'ka, oht'kast²² = ohtjas

.ohtli|k, -gu, -kku³⁸ 1. kehva-, viletsavõitu; 2. ohtlik

oht'mas, .oht'ma, oht'mast²² = ohtjas

ohu.kõistõ = .ohku.gõistõ

ohukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = ohuq, .ohku, ohut¹⁹ = .ohku = ohut õhuke; tä lõikas ohut lauda ta lõikab õhukest lauda

ohut, .ohku, .ohut¹⁹ = ohuq: mul taa hüä ohut tekikene see (on) mul hea õhuke tekike

.ohvri, -, -t¹ > annõq

.ohvrikotus, -(s)õ, -t¹¹ ohverdamiskoht

ohvri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = ohvõrda|ma, -q, -⁸³ > andit andma v tuuma (vt annõq)

oid, oiu, .oidu³⁶ ujumis- v ujutamiskoht; oiun mi oidu ja ujodi lambit uju(ta)miskohas me ujusime ja ujutasime lambaid

.oidma, .oiduq, oiu⁶⁴ = .oiduma, .oidudaq, oiu⁷⁹ = ojoma = ujoma ujuma; triivima; ts'uraq oiusõq üle jyy poisid ujuvad üle jõe; palgiq oidvaq jõkõ piten palgid triivivad jõge mööda

oigah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = .oiguma = oigõnõma leigenema, jahtuma; lämmi vesi om ärq oigahunuq soe vesi on leigenenud

.oigama, ojadaq, .oiga⁷⁷ oigama; latsõq kasusõq ikkõn, vanaq eläseq ojatõn lapsed kasvavad nuttes, vanad elavad oiates

.oigla|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. leigevõitu; 2. pikaldane, aeglasevõitu

.oigu, -, -t¹ = .oigõ

.oigu|ma, -daq, -⁸⁰ = oigah(t)uma

oigu|tama, -taq, -da⁸² leigendama

.oigõ, -, -t³ = .oigu 1. leige, jahedavõitu; ahi om oigõ, leeväq küdsä-i häste ärq ahi on leige, leivad ei küpse hästi ära; olõ-i külm, sääne oigõ ilm om ei ole külm, selline jahedavõitu ilm on; 2. aeglane, pikaldane; Jaan om iks üttemuudu oigõ, palaguq vai maja Jaan on ikka ühtmoodi aeglane, põlegu või maja; 3. taltsas, tasane; seo om oigõ põrss, lask hindä üskä võttaq see on taltsas põrsas, laseb enda sülle võtta

oigõnõma, ojõdaq e oigõ(nõ)daq, oigõnõ⁸⁹ = oigah(t)uma

.oihk'ma, .oihkiq, oihi⁶³ ohkima, oigama

.oihkõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv ohkima, oigama

oinas, .oina, oinast²² oinas

ois'o, -, -t² = oss'o = uis'o = uss'o oinastall

oja, oja, ojja e oia²⁶ = uja oja

ojahta|ma, -q, -⁸³ = ujahtama oiatama

ojah(t)us, -õ, -t⁹ = ujah(t)us oie

ojoma, ojjoq e oioq, ojo⁷⁰ = .oidma = .oiduma = ujoma

ojo|tama, -taq, -da⁸² = ujotama ujutama; parvetama; palkõ ojotõdi palke parvetati

o'kto(o)bri, -, -t¹ > rehekuu

olalat|t', -i, -ti³⁷ < olgrihm õlalapp

olg, ola, .olga³² õlg (õla)

olg', olõ, .olgõ³⁴ õlg (õle)

olg|rihm, -rihma, -.rihma³⁰ > olalatt'

oli|nõ, -dsõ, -st⁷ õlgedest

olismuu:, -, -d⁵² kõrrepõld

ollus, -(s)õ, -t¹¹ ollus, aine; veevel' om vahanõ ollus väävel on kollane aine; vinnüv vetel' ollus veniv vedel ollus

ollõv|aig*, olõv(a)ao e ollõvao, olõvat.aigo e ollõv.aigo³⁶ = olõvik olevik

olnus.ütlejä*, -, -t³ > olõjakäänüs*

oluq, ollõ, olt⁴⁹ õlu

olõjakäänüs*, -(s)e, olõjatkäänüst¹¹ < olnus.ütlejä* olev (kääne), essiiv

olõ|k', -gi, -kit¹³ olek; olemus

olõma, ollaq, olõ, 3. p om e um, m 3. p ommaq e ummaq⁵⁸ olema; eksisteerima; (kunagiq) olõma toimuma; kuna tuu pido om? millal see pidu toimub?

olõmi|nõ, -sõ, -st⁵ olek, iseloom; oleng

olõ|tama, -taq, -da⁸² saatma; ma olõda pujalõ paki ma saadan pojale paki; tä tulõ sinno olõtama ta tuleb sind saatma

olõtuspüh|ä, -ä, -hä²⁴ pühapäev pärast lihavõtteid

olõvi|k, -gu, -kku³⁸ = ollõvaig*

om = um vt olõma

ooda|tama, -taq, -da⁸² ähvardama

oodus, -(s)õ, -t¹¹ ootus; oode, kerge eine

oodussillaq = oodussi(h)n = oodussõ(h)n ootel

oodõq, .uu:tõ, oodõt¹⁸ oode, kerge eine

ooni|nõ, -dsõ, -st⁷ = oosinõ = uu:n'liganõ

oon'o, -, -t² oinastall

oormas, uu:rma, oormast²² = uarm lumehang

oosika|nõ = oosika|s, -dsõ, -st⁵ õõnes; mahukas; oosikanõ puutüvi õõnes puutüvi; oosikanõ annom mahukas nõu

oosi|nõ, -dsõ, -st⁷ = ooninõ = uu:s'liganõ urge täis, õõneline

oosi|tama, -taq, -da⁸² õõnestama

opila|nõ = opili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .op'lanõ õpilane

opiraama|t, -du, -tut¹³ õpik

opi|tsõma†, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ õppima, studeerima

opi|tuu:l', -tooli, -.tuu:li³⁷ õppetool

.op'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = opilanõ

.op'ma, oppiq, opi⁶³ õppima; olõ ma tuud kiilt külh op'nuq, a iks olõ-iq ärq op'nuq olen ma küll seda keelt õppinud, aga ikka pole ära õppinud

.op|mann', -manni, -.manni³⁷ opman, mõisa ülemkubjas

oppaja, -, -t³ õpetaja

op|pama, -adaq, -pa⁷⁷ õpetama

oppu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ õppus, koolitus; leer

op|põlõma, -õldaq, -põlõ⁸⁵ osatama, matkima, ahvima

o(o)põr', -i, -it⁴ ooper

o'(o)põre|t', -di, -tti³⁸ = o'(o)põret|t', -i, -ti³⁷ operett

opõtaja, -, -t³ = keriguopõtaja kirikuõpetaja

or|a, -a, -ra²⁶ 1. ora; 2.† = ura oja; kotussõnimi Veriora tähendäs periselt veriujja kohanimi Veriora tähendab tegelikult verioja

or'ali|k, -gu, -kku³⁸ = or'ali|nõ, -dsõ, -st⁵ orjalik

ora'nts', ora'ndsi, o.ra'ntsi³⁷ > pihlõnõ [1.]

or'apuu, -, -d⁵⁰ = or'avits

oras, -(s)õ, -t¹¹ oras

oras|hain, -haina, -.haina³⁰ orashein

orasta|ma, -q, -⁸³: nurm' nakkas orastama põllul hakkab oras tärkama

or'a|vits, -vitsa, -.vitsa³⁰ = or'apuu kibuvits; or'avitsamari kibuvitsamari

org, oro, .orgo³⁶ org

or|ga'sm', -ga'smi, -.ga'smi³⁷ orgasm

.orgliga|nõ = .orgli|nõ, -dsõ, -st⁵ = oronõ = orõnõ orglik

ori, or'a, .orja⁴³ ori; teenija; palgaline; ma pei orjo, tei orjogaq tüü ma pidasin palgalisi, tegin töö palgalistega

ori|hirs', -hirre, -hirt⁴⁹ = ohihirs' kiigevõll

ori|k, -gu, -kut¹³ orikas

oripuu, -, -d⁵⁰ tala, murispuu

.orjama, or'adaq, .orja⁷⁷ orjama

.orjus, -õ, -t⁹ orjus

o'rkidii:, -, -d⁵⁰ orhidee

o'rkõstri, -, -t¹ orkester

o'rnokki lüü:mä üles lööma, mukkima; kaeq kost sa olõdõq ka hindä ornokki löönüq vaat kus sa oled ka enda üles löönud

or'o, -, -t² lastek orika meelitusnimetus ja kutsumishüüd

oro|nõ, -dsõ, -st⁷ = .orgliganõ

orosti|k, -gu, -kku³⁸ orustik

or|rav, -ava, -avat⁴ orav

ors', orrõ, ort⁴⁹ õrs; kuhjavarras, koormapuu

orsika|s = orsika|nõ, -dsõ, -st⁵ sihvakas

or'õhtõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv oigama

orõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = .orgliganõ

os|a, -a, -sa²⁶ osa, jagu

osahta|ma, -q, -⁸³ < osahutma 1. nikastama; osahti käe ärq nikastasin käe ära; 2. haiget kohta uuesti vigastama; sa võit taad haigõt kotust kergehe ärq osahtaq sa võid seda haiget kohta kergesti vigastada

osah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ 1. nikastuma; 2. haigele kohale viga saama; ku haigõ jalg ärq osahus, sys saa maru hallus kui haige jalg viga saab, siis on väga valus

osah(t)us, -õ, -t⁹ nikastus

osahu|tma, -taq, -da⁶² > osahtama

osaja|go, -o, -ko²⁷ pärandusosa

osa|kund, -kunna, -.kunda³² osakond

osakäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < osas.ütlejä* osastav (kääne), partitiiv

osali|k, -gu, -kku³⁸ = osali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ osavõtja, osasaaja, osaline

osani|k, -gu, -kku³⁸ osanik

osas.ütlejä*, -, -t³ > osakäänüs*

osa.täütjä, -, -t³ tegelane, osatäitja

osi, os'a, .osja⁴³ osi

.osli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = ossõnõ okslik

oss, ossa, .ossa³¹ oks

os|sav, -ava, -avat⁴ osav

oss'o, -, -t² = ois'o = uis'o = uss'o oinastall

ossõnda|ma, -q, -⁸³ oksendama

ossõndus, -õ, -t⁹ oksendus; lohakas töö, soperdus; teiq valmis üte ossõndusõ tegid valmis ühe soperduse

ossõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = .osli(ga)nõ

.ossõ|nõ, -dsõ, -st⁷ oksene

ossõq, .ossõ, ossõt¹⁸ okse

.ostma, .ostaq, osta⁶¹ ostma

ostus, -(s)õ, -t¹¹ ost; ostmine

ostussihe = ostussilõ: lätt ostussihe läheb ostma, sisseoste tegema

ostussi(h)n ostmas, sisseoste tegemas

ostussist ostmast, sisseoste tegemast

otav, odava, odavat⁴ odav

otavli|k, -gu, -kku³⁸ odvavõitu

ots, otsa, .otsa³¹ 1. ots; lõpp; 2. = otsaedine laup, otsaesine

ots'†, otõ, ottõ, m omast ja osast .otsi, m alaleü otsilõ³⁵ karu

.otsa .jäämä, .lõpma, .saama otsa jääma, lõppema, saama

otsaedi|ne, -dse, -st⁷ = ots [2.] laup, otsaesine

otsakõrral otsakorral

otsaldaq otsatu(lt), tohutu(lt), väga; otsaldaq rikas tohutult rikas

.otsama, otsadaq, .otsa⁷⁷ = otsatama

otsa(h)n otsas

otsani(st) väga, päris; täiesti; otsani vanast päris vanasti

.otsapite(h(n)) otsapidi

otsa|tama, -taq, -da⁸² = .otsama (looma) tapma; pühis otsatõdas tsiko pühadeks tapetakse sigu

otsatamiisi otsakuti

otsika|nõ, -dsõ, -st⁵: kindit tetäs labatsit ja otsikaidsi kindaid tehakse labase koega ja sisse kootud silmustega

otsik|pakal', -.pakla, -pakald²² hrl m jäme takk

.ots'ma, .otsiq, otsi⁶³ 1. otsima; 2. tooma v viima, järele tulema; otsiq uma auto ärq! tule (v mine) oma autole järele!; 3. indlema; lehm ots' lehm indleb

.otsma|nõ, -dsõ, -st⁵ otsmine

otspa|ja, -ja, -ia²⁸ leitseauk (rehetarest suitsu väljajuhtimiseks)

otsus, -(s)õ, -t, m osast -ssit¹¹ = .otsus, -õ, -t, m osast .otsuisi⁹ otsus

otsusta|ma, -q, -⁸³ otsustama

otsõldõ = otsõldõmistõ otseti

paaba, -, -t² eit; ämmaemand

paabapraasni|k, -gu, -kut¹³ = paabapäiv setu naiste tähtpäev (neljas kolmapäev pärast maasenitsa)

paaba|puss, -pussu, -.pussu³⁷ ämmatoss (seen)

paaba|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = paabapraasnik

paadikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kahvatukollane v luitunud-pruun pullike

paadsapuu, -, -d⁵⁰ = huu:paads' = uhupaads' = vohopaads' paakspuu

paads'o, -, -t² ülipaks inimene v loom; ma tiiäki ei tan külän tõisi sääntsit paads'osit ku taa Eevi oll' ma ei teagi siin külas teisi selliseid ülipakse nagu see Eevi oli

paadõrda|ma, -q, -⁸³ patrama

.paagar', -i, -it⁴ kuhjamalk

paagas, .paaka, paagast²³ = paak

paaga|tama, -taq, -da⁸² 1. paakuma; 2. määrduma, karbaga kattuma, praagatama

paak, paaga, .paaka³⁰ = paagas = plaak' paak, (mulla)kamakas

paak', paagi, .paaki³⁷ paak (paagi)

.paakja|nõ, -dsõ, -st⁵ paakunud

paar', paari, .paari³⁷ paar; pruutpaar; abielupaar

.paari minemä, .pandma paari minema, panema

paari|du, -du, -tut¹ = paarildaq paaritu

paariel|o, -o, -lo²⁶ abielu

paarihna = paari(h)n paaris, paariti, paarikaupa; latsõq, armastajaq ja politseiq kynd'vaq paarihna lapsed, armastajad ja politseinikud kõnnivad paaris

paarildaq = paaridu

paarili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ paariline

paari|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ paarimees

paari(h)n = paarihna

paariq, m .paarõ, .paarõ³⁷ 1. sarikas; 2. kaelkoogud; võtt' vii paarõgaq sälgä võttis vee kaelkookudega selga

paari|rahvas, -.rahva, -rahvast²² abielupaar

paaritsidõ = paaritsikku paaristikku

paari|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kurameerima

paar'kümmend, paari.kümne, .paarikümmend¹⁷ paarkümmend

paar'sada, paarisaa, .paarisata²⁹ paarsada

.paaru|ma, -daq, -⁸⁰ paarituma

.paarõ = paarõhuisi paariti

paas', paasõ, paast³⁹ ahju põrand

paas, paasa, .paasa³¹ palgi vara

.paasama, paasadaq, .paasa⁷⁷ (palki) varama

paast, paastu, .paastu³⁷ paast

.paastma, .paastuq, paastu⁶¹ paastuma

paastukuu, -, -d⁵⁰ < märts' märts

.paastus, -õ, -t⁹ veetõus (tuule tagajärjel)

paasõq, .paasmõ, paasõnd¹⁶ pasmas, paralleelsete lõngade arv kangakudumisel

paat', paadi, .paati³⁷ 1. = .paatja|nõ = .paatja|s, -dsõ, -st⁵ kahvatukollane, luitunud-pruunikas, paatjas; 2. sõim lohakas ja ropp naisterahvas

.paatri, -, -t¹ > .nuutri

pa|da, -a, -ta²⁹ pada

pada|jass', -jassi, -.jassi³⁷ põngerjas

pada|kunn, -kunna, -.kunna³¹ kärnkonn, padakonn

pad'astõ tihedasti

padi I, pad'a e padja, patt'a e .patja⁴³ padi

pa|di II, -d'a, -(t)t'a⁴³ tihe; paks; padi vili, rõivas, mõts tihe vili, riie, mets; pad'aq hiusõq tihedad juuksed; pähkmäl om padi kuur' pähklil on paks koor; üts' pad'õmb, tõõnõ harvõmb üks tihedam, teine hõredam

padoni|k, -gu, -kku³⁸ potikaupmees

padra|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja, patraja

padsahta|ma, -q, -⁸³ patsatama

pad'u = pad'u|nõ, -dsõ, -st⁷ paksune; lumi om miitrepad'u lumi on meetripaksune; poolõ miitre pad'u ijä poole meetri paksune jää; põrmandos tulõ üts'pad'udsõq lavvaq pandaq põrandaks tuleb panna ühepaksused lauad

pad'utus, -õ, -t⁹ paksus

paganali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sõim pagan, kurivaim

paganatul|i, -õ, -d⁴¹ sootuluke, virvatuli

pagand', -i, -it¹³ = pakan' pagan

pa|go, -o, -ko²⁷ 1. pagu, põgenemine; pelgupaik; pand' pakko põgenes, pani plehku; 2. = palgipago pakk palgiveoreel, mis takistab ree purunemist; 3. paadi tüüripuu

pagola|nõ, -(d)sõ, -st⁵ pagulane

pagõ(hõ)ja, -, -t³ põgenik, põgeneja; syapagõhõjaq pagõhõsõq sõta sõjapõgenikud põgenevad sõja eest

pagõ(hõ)ma, pakõq e .paedaq, pakõ e pagõhõ⁸⁸ põgenema; kedä sa pakõt? kelle eest sa põgened?; lambaq pagõhõsõq pinni lambad põgenevad koera eest

pah|a, -a, -ha²⁸ väga; paha pall'o tüüd om tetäq väga palju tööd on teha

pahali|k, -gu, -kku³⁸ pahasevõitu

pahali|nõ, -dsõ, -st⁵ > pahanõ

pahanda|ma, -q, -⁸³ pahandama

pahandus, -õ, -t⁹ pahandus

paha|nõ, -dsõ, -st⁷ < pahalinõ pahane; solvunud

paha|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ pahaseks saama; solvuma; ärq pahasi sai pahaseks; solvus; tä oll' mu pääle (ärq) pahanuq ta oli minu peale pahane v solvunud

paheldõ = pahelidõ = pahepoodi = pahepooli = pahepuu:ldõ = pahepäidi pahupidi

pahe|puu:l', -poolõ, -puu:lt⁴⁰ pahem pool, pahupool

paherda|ma, -q, -⁸³ püherdama

paherdus, -õ, -t⁹ püherdus; lamandunud vili

pahka|ts', -dsi, -tsit¹³ pahane inimene, pahutseja

pahr, pahru, .pahru³⁷ < pardo < paro kult

pahrahus, -õ, -t⁹ pulstunud olend, rääbakas

pahr|aid, -aia, -.aida³³ seasulg

pahri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ indlema (sigade kohta)

paht, paha, .pahta³³ sealaut; täämbä mina maka tsiapaha pääl täna mina magan sealauda lakas

pahus, -(s)õ, -t¹¹ 1. tüli; naabrigaq tull' pahus naabriga tuli tüli; 2. roos (haigus), paise

pahuskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ pahutsema

pahussihe pahuksisse

pahussillaq pahuksis

pahussillõ = pahussihe

pahussõllaq = pahussillaq

pai I, -, -d⁵³ pai

pai II, paiu, .paiu³⁷ paju; painiids' pajuniin

paiguldõ = .paikuisi paiguti, kohati; ilmatiidüs ütel', et täämbä satas paiguldõ vihma ilmateade ütles, et täna sajab paiguti vihma

paik, paiga, .paika³⁰ 1. paik, koht; 2. paik, lapp

.paikama, paigadaq, .paika⁷⁷ paikama, lappima

.paikliga|nõ, -dsõ, -st⁵ lapiline

.paiku paiku; kellä ütsä paiku kella üheksa paiku

.paikuisi = paiguldõ

.paikus, -õ, -t⁹ paikamine

pail, paila, .paila³⁰ pael

paimõnda|ma, -q, -⁸³ karjatama, õiendama, talitama

pain, paino, .paino³⁷ = painõq 1. paine; 2. = .painaja = .painja (luu)painaja; 3. = painopakk; 4. riide- v lõngavärv; osti musta paino laado päält ostsin laadalt musta riidevärvi

painahta|ma, -q, -⁸³ < painahu|tma, -taq, -da⁶² korraks painduma v painutama

.painaja, -, -t³ = pain [2.] = .painja (luu)painaja

.painama, painadaq, .paina⁷⁷ painama

painask', -i, -it¹³ = paina|ts', -dsi -tsit¹³ nuruja

painatus, -õ, -t⁹ ree kodaraid ühendav ristpuu, painard

.painja, -, -t³ = .painaja < pain|jaan'†, -jaani, -.jaani³⁷ painaja

.painma, .painaq, paina⁶¹ värvima (lõnga, riiet); olõ-s siipi ni hädägaq painiq valgõq rõivaq mustas ei olnud seepi, siis hädaga värvisid valged rõivad mustaks; paini langa vereväs värvisin lõnga punaseks

.painoma, .painodaq, paino⁷⁹ painduma

painopak|k, -o, -ko³⁷ = painos, -(s)õ, -t¹¹ = pain [3.] = painõq [3.] paindepakk, painik

painossihe = painossilõ paindesse

painossi(h)n paindes

paino|tama, -taq, -da⁸² painutama

painotus, -õ, -t⁹ painutus

painotõ|(l)lõma, -laq, -(l)lõ⁴⁵ korduv painutama; end painutades võimlema (joogaharjutused vms); ku India joogiq painotõlõsõq, sys saisvaq pää pääl ja käändväq hindäl käeq ja jalaq sõlmõ kui India joogid võimlevad, siis nad seisavad pea peal ja keeravad endal käed ja jalad sõlme

.painsa, -, -t³ painduv

.painõlõma, painõldaq, .painõlõ⁸⁵ = korduv painõndama

painõnda|ma, -q, -⁸³ nuruma

painõq, .painõ, painõt¹⁸ = pain

pairas, -(s)sõ, -t¹¹ pudeliõlu

.paistma, .paistuq, paistu⁷³ = .paistuma I, .paistudaq, paistu⁷⁹ 1. paistma; päiv paistus päike paistab; 2. paistma, näima, tunduma

.paistuma II, .paistudaq, .paistu⁸⁰ = .paistõma paistetama; noq om tervüs õigõq kinä, ynnõ kõtt om niguq paistut nüüd on tervis õige hea, ainult kõht on nagu paistes

.paistus, -õ, -t⁹ = paistõq 1. paistetus; 2. paiste; päävä-, ahopaistus päikese-, ahjupaiste

.paistõlõma, paistõldaq, .paistõlõ⁸⁵ tule v päikese paistel ennast soojendama

.paistõma, paistõdaq, .paistõ⁷⁷ = .paistuma [II]: üles paistõnuq paistetanud, paistes

paistõq, .paistõ, paistõt¹⁸ = .paistus: paistõ(h)n olõma paistes olema; paistõhe minemä paistesse minema

.paisu|ma, -q, -⁸³ paisuma

paisõq, .paisõ, paisõt¹⁸ paise

.pai|tama, -taq, -da⁸¹ > ilestämä

.paitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .paitama

paiuhara|k, -ga, -kat¹³ siniraag (lind)

paiu|nõ, -dsõ, -st⁷ pajupuust

paiu|pill', -pilli, -.pilli³⁷ pajupill

paiusti|k, -gu, -kku³⁸ = paiusto, -, -t¹ pajustik

pa|ja, -ja, -jja e -ia²⁸ suitsuauk, pajaaken

paja|tama, -taq, -da⁸² pajatama

pajatus, -õ, -t⁹ pajatus

pakal', .pakla, pakald²² hrl m takk

pa|kan', -gana, -ganat⁴ = pagand' pagan

pakituisil = pakkuisi = pakussillaq = .pakvallaq pakil, tulvil

pak|k, -o, -ko³⁷ pakk (paku)

pak|k', -i, -ki³⁷ pakk (paki)

pakko pakku, peitu; pakko minemä põgenema, pakku minema

pakkratt|aq, m -idõ, -it¹⁵ = pakk.vankri kiviveovanker; pakkrattidõgaq veeti müürükivve kiviveovankriga veeti müürikive

pakk|regi, -rii:, -reke²⁵ kiviveoregi

pakkuisi = pakituisil

pakk.vankri, -, -t¹ = pakkrattaq

.pakla|nõ, -dsõ, -st⁵ takune; paklanõ hamõh takune särk

.pakli|nõ, -dsõ, -st⁵ takku täis, halvasti soetud (lina kohta)

.pakma, pakkuq, paku⁶⁴ pakkuma

pak'ma, pakkiq, paki⁶³ pakkima, kokku panema

paks, paksu, .paksu³⁷ paks; tihe

.paksu = paksult = paksust(õ) paksult; tihedalt; vili om paksu külbet vili on tihedalt külvatud

.paksu|nõ, -dsõ, -st⁵ paksune

.paksus, -õ, -t⁹ paksus

paksust(õ) = .paksu = paksult paksult; tihedalt

paksõmbahe = paksõmbalõ paksemalt

pakussillaq = pakituisil = .pakvallaq

pakõldu|ma, -daq, -⁸⁴ = takõlduma pulstuma; pää oll' ärq pakõldunuq juuksed olid pulstunud

pal|a, -a, -la²⁸ tükk, pala; miihil om kuuri all egäsugutsit ravvapallo meestel on kuuri all igasuguseid rauatükke

palahu|ma, -daq, -⁸⁴ pleekima

pal|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha⁸⁸ 1. kaarutama, heinu laiali lööma; 2. pleegitama

pal|ama, -laq, -a⁶⁹ 1. põlema; panõq tuli palama! pane tuli põlema!; süüta valgus!; 2. päevituma; tä om suvõgaq pruunis palanuq ta on suvega pruuniks päevitunud

palandi|k, -gu, -kku³⁸ = palando, -, -t¹ põlendik

palang, -u, -ut¹³ 1. põleng; 2. rutt; 3. heinalade

palani|k, -gu, -kku³⁸ põletik; palavik

pa(l)l'as, .pa(l)l'a, pa(l)l'ast¹⁵ paljas

palask', -i, -it¹³ vana kulunud terariist, nt kirvõ-, väidsepalask'

pala|t', -di, -tit¹³ 1. magamisase; loomasõim; 2. palat

palavahe = palavalõ palavalt

palavi|k, -gu, -kku³⁸ palavik

palavli|k, -gu, -kku³⁸ palavavõitu

paldõr|jaan', -jaani, -.jaani³⁷ = paldõr|jan', -jani, -.janni³⁸ palderjan

palgali|nõ, -dsõ, -st⁵ palgaline

palgipa|go, -o, -ko²⁷ = pago [2.] pakk palgiveoreel, mis takistab ree purunemist

palg'nas, .palk'na, palg'nast²² = .palk'na

.palgus, -õ, -t⁹ = palistus palistus, õmblus

.palg|õq, m -idõ, -it¹⁹ rangide polsterdus

palista|ma, -q, -⁸³ palistama

palistus, -õ, -t⁹ = .palgus palistus

pali|t, -du, -tut¹³ = .pal'to mantel, palitu

.paljalt = .pall'alt

palk, palga, .palka³⁰ palk (palga)

palk', palgi, .palki³⁷ palk (palgi)

.palkama, palgadaq, .palka⁷⁷ palkama

.palk'na, -, -t³ = palk'nas, .palk'na, palk'nast²² = palg'nas kangarull; müüjä lõigas' palk'nast miitre rõivast müüja lõikas rullist meetri kangast

pall', palli, .palli³⁷ pall

pal|lai, -aja, -ajat⁴ (voodi)lina

.pall'alt = .paljalt 1. paljalt; 2. ainult

palla|puu:l', -poolõ, -puu:lt⁴⁰ pallapool, piklik (linane) riidetükk suurrätikuna v seelikuna kandmiseks

pal|lav, -ava, -avat⁴ palav

pallavtõ|bi, -võ, -põ²⁵ soetõbi, tüüfus

pall'o liiga; palju; pall'o hüä olõ-i ka hüä liiga hea ei ole ka hea

pall'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ paljuke(ne)

pall'ond palju: mul olõ-i inämb pall'ond aigo mul pole enam palju aega

pall'os kui palju (siis)

pall'os .pandma liialduseks pidama; pihlõtsit rõivit panti vanast pall'os oranže riideid peeti vanasti liialduseks

.pallus, -õ, -t⁹ = .palvus palvetalitus, palvus

.pallõma, pallõldaq, .pallõ⁷⁸ 1. paluma; 2. palvetama

pallõmi|nõ, -sõ, -st⁵ palumine; palve; mul om sullõ sääne pallõmine mul on sulle selline palve

palm', palmi, .palmi³⁷ palm

palmi|k, -gu, -kut¹³ palmik

palmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = .palm'ma, .palmiq, palmi⁶³ palmitsema

palmõh, .palmõ, palmõht²⁰ = palmõq, .palmõ, palmõt¹⁸ vorp; lei piidsagaq, nii et iho pääle tull' palmõq üles lõi piitsaga, nii et nahale tekkis vorp

.palmõ|nõ, -dsõ, -st⁵ vorbiline

pal|o, -o, -lo²⁶ kuiv, liivane okasmets, palu; nõmm

palohk, -a, -at¹³ = palo|k, -ga, -kat¹³ pohl

palokobri|k, -gu, -kut¹³ põdrasammal

palo|mõts, -mõtsa, -.mõtsa³⁰ kuiv, liivane okasmets, palumets

palo|nõ, -dsõ, -st⁷ palumetsane; nõmmene

palo|nõid, -nõia, -.nõida³² kivisisalik

palo|sammõl', -.samblõ, -sammõld²³ palusammal

palo|sii:n, -seene, -sii:nt⁴⁰ männiriisikas

palota|g'a, -ja, -k'a²⁸ islandi samblik

palotaja, -, -t³ põletaja; kõrvetis

palo|tama, -taq, -da⁸² põletama; põleda laskma; palotagu-iq päävä aigo tulli, eelektri om kallis! ära lase tuledel päeval põleda, elekter on kallis!

palotat|t', -i, -ti³⁷ liivtatik (seen)

palotus, -õ, -t⁹ põletus; kõrvetis

.pal'to, -, -t¹ = palit mantel, palitu

.palvus, -õ, -t⁹ = .pallus palvetalitus, palvus

palvõq, .palvõ, palvõt¹⁸ palve

palõh, .palgõ, palõht²¹ = palõq pale, nägu; tedretähidse palgõgaq tütrik tedretähnilise palgega tüdruk; paksu palgõgaq inemine paksu näoga inimene; vanaaodsõ ruubli pääl oll' keisri palõh vanaaegse rubla peal oli keisri nägu

palõligult palgest palgesse

palõq, .palgõ, palõt¹⁹ = palõh

.pandma, .pandaq e pandaq, panõ⁶⁶ 1. panema; 2. salvama, nõelama; siug pand' hobõst jalga madu salvas hobust jalast

.pandu|ma, -daq, -⁸⁰ asetuma, sobituma, sattuma; ütte panduma seostuma

pang', pangi, .pangi³⁷ pang, ämber

pangili|nõ, -dsõ, -st⁵ pangene; kas taa pada om pangilinõ vai katõ(pangi)linõ? kas see pada on pangene või kahe(pange)ne?

pa(n)ni|paik, -paiga, -.paika³⁰ = pannus panipaik

pank, panga, .panka³⁰ pank (rahaasutus)

pankrot|t', -i, -ti³⁷ pankrot

pann', panni, .panni³⁷ pann

pann'|haak', -haagi, -.haaki³⁷ = pann'|hark', -hargi, -.harki³⁷ kangatempel

pannus, -(s)õ, -t¹¹ = pa(n)nipaik

pannõl', .pandlõ, pannõld²³ pannal

pant', pandi, .panti³⁷ pant

pant'|vorm', -vormi, -.vormi³⁷ paeluss

panõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ 1. (püsima) jääma, stabiliseeruma; (välja) kujunema; kaemiq, kuis ilm panõhtus, kas jääs kuivas vai nakkas jälq sadama vaatame, milliseks ilm kujuneb, kas jääb kuivaks või hakkab jälle sadama; ku as'aq ommaq jo niimuudu panõhtunuq, las sys jäiäkiq nii kui asjad on juba niimoodi välja kujunenud, las siis jäädagi nii; 2. paranema; haigõ nakkas jo panõhuma haige hakkab juba paranema; 3. lamanduma; panõhunuq hain lamandunud hein

panõh(t)us, -õ, -t⁹ samm; jalatäis maad; künniriba

panõ|k', -gi, -kit¹³ panemine, panek

pao(h)n = .paossil = .paossi(h)n paos; peidus; paguluses

paos|(s), -(s)õ, -t¹¹ pagu, pelgupaik

.paoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ paos olema; end peitma; paguluses olema; Eesti pagolasõq paoskõlliq verevide võimu Eesti pagulased olid paguluses punaste võimu eest

.paossihe = .paossilõ pakku; peitu

.paossil = pao(h)n

.paossilt = .paossist paost; peidust

.paossilõ = .paossihe

.paossi(h)n = pao(h)n

.paossist = .paossilt

.pao|tama, -taq, -da⁸¹ 1. peitma; paotas as'aq ärq peidab asjad ära; 2. paotama, lahti tegema

papa, -, -t² papa

papagoi, -, -d,⁵³ papagoi; kiä pidä papagoiõ, tuul tulõ ka papagoiõ tsätserdämist kannahtaq kes peab papagoisid, sel tuleb ka papagoide kädistamist taluda

papi|nõ, -dsõ, -st⁷ papist; papidsõq kastiq pappkastid

.papli, -, -t¹ pappel

pap|p', -i, -pi³⁷ 1. papp, õigeusu vaimulik; 2. papp (paks paber)

papri|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ paprika

.paprõgõ|nõ, -sõ, -ist⁸ sedel, väike paberileht

papõr', .paprõ, papõrd²² paber; dokument

para.aigo = parahallaq = paraq = parhillaq = parõhõllaq = põra.aigo praegu

parahuisi = .parruisi parajasti

parahu|ma, -daq, -⁸⁴ = paranõma paranema; haigõ parahus joq haige paraneb juba

parahus, -õ, -t⁹ = .parrus parajus; mõõdukus

pa'ralleeli|ne, -dse, -st⁷ paralleelne

pa'ral|lii:l', -leeli, -lii:li³⁷ paralleel

paranda|ma, -q, -⁸³ parandama

parandus, -õ, -t⁹ parandus

para|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = parahuma

paraq = para.aigo praegu; mul olõ-i paraq aigo mul pole praegu aega

paras, .parra, parast²² paras; mõõdukas

pa'ra|siit', -siidi, -.siiti³⁷ parasiit

parask', -i, -it¹³ baranka, rõngel

parask'ni|k, -gu, -kku³⁸ baranka-, rõngliküpsetaja

parasta|ma, -q, -⁸³ parastama

para|voss', -vossi, -.vossi³⁷ vedur

parba, -, -t² latatara

parba|tama, -taq, -da⁸² laterdama

pardo, -, -t² > pahr

pardsahta|ma, -q, -⁸³ partsatama

pardsah(t)us, -õ, -t⁹ partsatus

pardsa|k, -gu, -kut¹³ parts(atus)

pardsi|jalg, -jala, -.jalga³³ äke

pardsutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ paugutama

pargihna = pargi(h)n salgana, salgaga, salgakesi; ts'uraq kääväq pargihna küllä piten poisikesed käivad salgakesi mööda küla

par(a)halt = parhillaq

parhh', parhi, .parhhi³⁷ flanell

parhilla|nõ, -dsõ, -st⁵ praegune

parhillaq = para.aigo = parahallaq = paraq = par(a)halt = parlaq = parõhõllaq = prõllaq = põra.aigo = põraq = põrlaq = põrõhõllaq = põrõhõlt = põrõla praegu

parisni|k, -gu, -kku³⁸ (hobustega) sahkerdaja, hangeldaja, parisnik

park', pargi, .parki³⁷ 1. = part' rühm, hulk, salk, trobikond; 2. park, puiestik

.park'ma, .parkiq, pargi⁶³ 1. (nahka) parkima; 2. sööma, (kõhtu täis) parkima; 3. > saisotama [2.]

park'sep|p, -ä, -pä³⁵ parkal

.parku|ma, -daq, -⁸⁰ parkuma

parlaq = parhillaq = põrlaq

parm, parmu, .parmu³⁷ parm

par|o, -o, -ro²⁶ > pahr

.parrahe = .parralõ parajalt; parajasti

parras, .parda, parrast²³ = parrõq parras, äär, serv

par|ron', -oni, -onit⁴ parun, mõisnik

.parruisi = parahuisi parajasti

.parrus, -õ, -t⁹ = parahus

parrõq, .pardõ, parrõt¹⁹ = parras

pars', parrõ, part⁴⁹ pars (rehetoa taladel asetsev peenpalk); Petra parsilt padsahti, nii et maa all madsahti Petra partelt patsatas, nii et maa all matsatas (rahvalaulukatke)

.pars'ma, .parsiq, parsi⁶³ = parsõlda|ma = parsõnda|ma, -q, -⁸³ parseldama

part', pardi, .parti³⁷ = park' (1.( rühm, hulk, salk, trobikond

parts, pardsu, .partsu³⁷ 1. puunui, tümikas; pardsugaq pessetäs tulpõ maa sisse tümikaga taotakse poste maasse; 2. hoop

parts', pardsi, .partsi³⁷ part

parts'|hain, -haina, -.haina³⁰ parthein (rohttaim)

parv', parvõ, .parvõ³⁵ 1. parv; kari, salk; 2. parv (veesõiduk)

.parvama, parvadaq, .parva⁷⁷ = parvõ|tama, -taq, -da⁸² parvetama (vt ka ojotama)

parõhõllaq = para.aigo = parahallaq = põrõhõllaq

parõmb, -a, -at¹³ parem; pigem

parõmbahe = parõmbalõ = parõmbast = parõmbidõ = parõmbihe = parõmbilõ = parõmbuisi paremini

pasalda|ma, -q, -⁸³ sekeldama, õiendama

pasanda|ma, -q, -⁸³ 1. pasandama; 2. = pasaldama

pasandus, -õ, -t⁹ 1. pasandamine; 2. soperdis

pasa|nõ, -dsõ, -st⁷ pasane; porine, ligane; keväjä ommaq tiiq pasadsõq kevadel on teed ligased

pa'satsk', -i, -it¹³ pasatski

pask, pasa, .paska³³ pask; pori, liga

pask|rä(ä)stäs, -.rä(ä)stä, -rä(ä)stäst²² pasknäär (lind)

pasla|k, -gu, -kut¹³ kapuuts, peakott; paslakugaq kuht' kapuutsiga jopp

.pas'ma, .passiq, passi⁶³ 1. sobima, passima; proovima, sobitama; taa ei passiq see ei sobi; pass' rõivit sälgä proovib riideid selga; 2. vahtima; varitsema; jahimiis' pass' kitsi jahimees varitseb kitsi; 3. teenindama; sääl restoraanih väegaq kõrdapiteh passitas seal restoranis teenindatakse väga hästi

.pas'mi|nõ, -sõ, -st⁵ 1. sobivus; nail olõ-i kimmäst pas'mist neil pole kindlat sobivust; 2. varitsus; pas'minõ oll' üles säet oli üles seatud varitsus; 3. teenindus; hüä pas'misõ iist või häste massaq kah hea teeninduse eest võib ka hästi maksta

pass', passi, .passi³⁷ pass, isikutunnistus

passi|tama, -taq, -da⁸² sobitama, passitama

pa|ss'om, -s'oma, -s'omat⁴ puuder; daamõl om nägo pas'omagaq kokko tett daamil on nägu puuderdatud

pas|sun, -una, -unat⁴ pasun

pasta, -, -t² > tahas [2.]

patal(õ) lauakirikus(se) pihil(e)

patal|jon', -joni, -.jonni³⁸ = patal|juu:n', -jooni, -juu:ni³⁷ pataljon

pata|nõ, -dsõ, -st⁷ patune

patarei, -, -d² patarei

patol(õ) kukil(e); tätä, võtaq patolõ! issi, võta kukile!

.patron', -i, -it⁴ padrun

patsa|k, -gu e -ga, -kut e -kat¹³ patsakas

patsõrda|ma, -q, -⁸³ plätserdama, solistama, patserdama

pat|t, -a, -ta³⁰ suss, tuhvel; panõq pataq jalga! pane sussid jalga!

pat|t, -o, -to³⁷ patt

paugahta|ma, -q, -⁸³ < paugahutma paugatama

paugah(t)us, -õ, -t⁹ paugatus

paugahu|tma, -taq, -da⁶² > paugahtama

paugu|tama, -taq, -da⁸² paugutama

paugutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv paugutama

pauk, paugu, .pauku³⁷ pauk

.paukma, .paukuq, paugu⁶⁴ paukuma

.paukna, -, -t² paukumine

.paukõlõma, paugõldaq, .paukõlõ⁸⁵ = korduv paukuma

paun, pauna, .pauna³⁰ 1. paun; (selja)kott; 2. = paut' [1.] vahend ujuma õppimiseks; last opati ujoma luapaunaq kangli all last õpetati ujuma lugadest kimbud kaenla all

.pausla|k', -gi, -kki³⁸ = .puuslak' puuslak, hingeldustõbi, kopsutursega köha

paut', paudi, .pauti³⁷ 1. = paun [2.]; 2. hrl m mehe, ka looma munand

pe|daal', -daali, -.daali³⁷ > petäl'

pedi|kör', -köri, -.körri³⁸ = pedi|küü:r', -kööri, -küü:ri³⁸ pediküür

pedäjä|ne, -dse, -st⁵ männipuine, männipuust

pedäjä|sii:n, -seene, -sii:nt⁴⁰ männiriisikas

pedäjüs, -e, -t⁹ > pedästi|k, -gu, -kku³⁸ = pedästü, -, -t¹ männik

peegeldä|mä, -q, -⁸³ peegeldama; peeglisse vahtima; peegeldäs hinnäst piigli man vahib ennast peeglist

peeleq, m .pii:li, .pii:li³⁵ kangasteljed

peeneli|k, -gu, -kku³⁸ = peenülik 1. peenevõitu; saledapoolne; pikk peenelik miis' pikk saledapoolne mees; 2. väikesevõitu (marjade jms väikeste asjade kohta); peeneliguq mar'aq väikesevõitu marjad

peenembähe = peenembäle = pii:nümbähe peenemalt

peeni|ts, -dsä, -tsät¹³ = peenüs kangatempel

peen'okõ|nõ, -sõ, -ist⁵ > peenükene

peenü.keiste peenelt

peenüke|ne, -se, -ist⁵ = peenüq < peen'okõnõ 1. peenike; 2. väike (marjade jms väikeste asjade kohta)

peenüli|k, -gu, -kku³⁸ = peenelik

peenüq, pii:nü, peenüt¹⁸ = peenükene = pii:nü

peenüs, -e, -t⁹ = peenits

peeriske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = peerüske(l)lemä korduv peeretama

peerähtä|mä, -q, -⁸³ < peerähü|tmä, -täq, -dä⁶² korra peeretama

peeräh(t)üs, -e, -t⁹ peer, peeretus

peerüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = peeriske(l)lemä

peesähtä|mä, -q, -⁸³ < peesähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks soojendama; ma müüdä minnen peesähtä kässi pliidi iin ma soojendan mööda minnes korraks pliidi ees käsi

peesü|tämä, -täq, -dä⁸² = pii:stämä soojendama; peesütet supp' soojendatud supp

peesütüs, -e, -t⁹ 1. soojendamine; 2. soojendatud söök; jahukört

peethel|ü*, -ü, -lü²⁶ keel kaashäälik, konsonant; vaba- ja peethelüq täis- ja kaashäälikud; puul'peet- ja täüs'peethelü heliline kaashäälik ja sulghäälik

.peetüs, -e, -t⁹ takistus

pe|go, -o, -ko²⁷ = peo = pigo = pio pihk, peo; linapeo

pego|nahk, -naha, -.nahka³³ Meerapalo inimeste pilkenimetus (vrd magonahk)

peheli|k, -gu, -kku³⁸ = pehelüs, -e, -t⁹ sidumata viljavihk

pehesti|k, -gu, -kku³⁸ = pihestik padrik, tihnik

.pehmegeiste = .pehmehe = pehme.keiste pehmelt; õrnalt

.pehmege|ne, -se, -ist⁸ = pehmekene pehme; õrn; järeleandlik; tahtejõuetu

pehmehtä|mä, -q, -⁸³ pehmendama; keel *peenendama, palataliseerima

pehmehü|mä, -däq, -⁸⁴ = .pehmümä pehmenema; keel *peenenema, palataliseeruma

pehmehüs, -e, -t⁹ = .pehmüs pehmus; keel *peenendus, palatalisatsioon

pehmehüs|märk'*, -märgi, -.märki³⁷ peenendusmärk

.pehme.keiste = .pehme.geiste

pehmeke|ne, -se, -ist⁸ = .pehmegene

(.)pehmeli|k, -gu, -kku³⁸ pehmevõitu

pehmeq, .pehme, pehmend¹⁶ pehme; keel *peenendunud, palataliseeritud

pehmähü|mä, -däq, -⁸⁴ tohletama

.pehmü|ma, -daq, -⁸⁰ = pehmehümä

.pehmüs, -e, -t⁹ = pehmehüs

pehmü|tämä, -täq, -dä⁸² pehmendama; pehmitama

pehmütüs, -e, -t⁹ pehmitus

peht, pehe, .pehte³⁴ suur vana männimets

.peht|eq, m -ide, -it²⁰ tangid, näpits-, tuletangid

peig|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ peigmees, peiu

.peikli, -, -t¹ peitel

peil', peili, .peili³⁷ saapatikk

.peil'mä, .peiliq, peili⁶³ taldu tikutama

peio|poiss', -poisi, -.poissi³⁷ peiupoiss

pek|k', -i, -ki³⁷ 1. korjanduskarp kirikus; 2. > väkev [2.]

.pekli, -, -t¹ uhmrinui, petkel

peko, -, -t² 1. lastek pepu; 2. = pekojummal'

pekojum|mal', -ala, -alat⁴ jumalakuju setudel

.pekri, -, -t¹ pagar

peks, pekso, .pekso³⁷ väike koorem

pelg, pelü e pelo, .pelgü e .pelgo³⁶ hirm, kartus; täl olõ-i pelgü ei häpü tal pole hirmu ega häbi; vihmapelü peräst minti haina manoq rohkõmba rahvagaq vihma kartuses mindi heinale rohkema rahvaga

pelgli|k, -gu, -kku³⁸ kartlik

.pelgämiisi kartlikult

.pelgämä, pelädäq, .pelgä⁷⁷ kartma

.pelgüs, -e, -t⁹ kartus, hirm

pelt', peldi, .pelti³⁷ ahjukapp; ettetõstetav ahjuuks

pe(l)lätüs, -e, -t⁹ (herne)hirmutis; ma olõ naidõ rõividõgaq jälle niguq pellätüs ma olen nende riietega kole nagu hernehimutis

penk', pengi, .penki³⁷ > pink'

penn', penni, .penni³⁷ penn (raha)

pensi|on', -oni, -.onni³⁸ pension

pensio|när', -näri, -.närri³⁸ = pensio|näär', -nääri, -.nääri³⁷ pensionär

pents, pendso, .pentso³⁷ kõnek bensiin

peo, peo, pejjo e peio, sisseü .pejjo e .peio, m omast ja osast pejje e peie²⁶ = pego = pigo = pio pihk, peo; linapeo

perdun', -i, -it⁴ jõmpsikas

pereh, .perre e .perhe, pereht²⁰ = pereq pere; perekond

pe(r)re|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ peremees

pereq, .perre, peret¹⁸ = pereh

pereski|q, m -dõ, -id¹³ Vene saapad

pergeq, .perke, perget¹⁸ mülgas; õõtsuv soopind; pergeq hõl'os, ku pääle läät, põhja ei olõkiq all soopind õõtsub, kui peale lähed, põhja ei olegi all

peri(t) pärit; kost sa peri olõt? kust sa pärit oled?

peri olõma päri, nõus olema

perijä, -, -t³ = peritsejä = perrij

perilde püsti, õiget pidi; kruus' oll' lavva pääl perilde, olõ es kummalõ kruus oli laual püsti, polnud kummuli

per|imä, -riq, -i⁵⁷ = peritsemä

peri.päivä päripäeva

peris = perüs [II] päris (tõeline, tegelik; küllaltki)

periselt päriselt, tegelikult

peri|t, -dü, -tüt¹³ pärilik

peritsejä, -, -t³ = perijä = perrij pärija; varaperitsejä varapärija

peri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = perimä pärima, pärandust saama

.perklä|ne, -dse, -st⁵ kurat

perna|anõ, -asõ, -ist⁸ perenaine

per|o, -o, -ro²⁶ peru, äge

peroskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv perotama

pero|tama, -taq, -da⁸² perutama

.perreli|ne, -dse, -st⁵ perekonna-, perekonda omav; perreline inemine perekonnainimene

per|rij, -ijä, -ijät⁴ = perijä = peritsejä

per|ril, -ilä, -ilät⁴ ree seljatugi

.perrä 1. järele; perrä joudma järele jõudma; perrätett võlts, järeletehtud; 2. järgi; tüüd tulõ ilma perrä säädäq tööd tuleb ilma järgi seada

.perrä.andli|k, -gu, -kku³⁸ järeleandlik

.perrätulija, -, -t³ järeltulija

.perrä|tuul', -tuulõ, -tuult³⁵ pärituul

.perräütelüs*, -e, -t⁹ tsitaat

.perrä .ütlemä kordama, järele ütlema v laulma; *tsiteerima; ütle v kiroda kirotaja perrä tsiteerin autorit

.persekrae, -, -d² nalj miniseelik

perseq, .perse, pers(e)t¹⁸ istmik, tagumik, taguots; perse; and' laksu pers(e)t piten andis laksu tagumiku pihta; nilbõ persegaq kott' libeda põhjaga kott

perseqnühüssilläq nühakil, tagumiku peal lohistades; lask perseqnühüssilläq mäest alla laseb tagumiku peal nühakil mäest alla

.perserih|a, -a, -ha²⁸ = .perse.rihkli, -, -t¹ = .perse|rust', -rusti, -.rusti³⁷ sõim sitapea, pasaperse

.persevas|sil, -ila, -ilat⁴ sõim sitapea, pasaperse (meesterahva kohta); ommaq külh persevasilaq, jätiq as'a ajamaldaq küll on sitapead, jätsid asja ajamata

persi|k, -gu, -kut¹³ virsik

persikallaq = persükallaq

persilde = persülde

persipäidi tagurpidi

persükallaq = persikallaq = perüskallaq istukil; tagurpidi; tagumikul, perseli, persekil

persülde = persilde istuli; tagurpidi; tagumikule; sattõ persülde maaha kukkus tagumikule maha; läts' persülde ussõ läks tagurpidi välja

persü|tämä, -täq, -dä⁸² (laisalt) istuma

perv', perve, .perve³⁵ kallas, perv

pervi|ne, -dse, -st⁷ äkiline, äkilis(t)e perve(de)ga

per|ä, -ä, -rä²⁴ pära; tagumine ots; tagumik; lõpuosa; ülejääk, m riismed, jäänused; põhi; kargaq riiperä pääle! hüppa reeotsale!; suurõ perägaq tütrik suure tagumikuga tüdruk; sa võit perä süüki ärq süvväq sa võid ülejäänud söögi ära süüa; kanni perä pääl om viil veidükese tsäid kannu põhjas on veel natuke teed; koobidsi peräq kokko kraapisin riismed kokku

perä|dü, -dü, -tüt¹ 1. tohutu, päratu; 2. armetu, kõle; mahajäetud, kõrvaline; perädü om sääntsen suurõn majan ütsindä elläq kõle on sellises suures majas üksinda elada; perädü paik mahajäetud, kõrvaline koht

perähnä = perä(h)n 1. järel, kannul; nä püsüseq meil perähnä nad püsivad meil järel; 2. pärast

peräh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ 1. rämedaks muutuma (hääle kohta); perähünüq helü räme hääl; 2. kängu jääma

perä|joogiq, m -juu:kõ, -juu:kõ³⁷ = peräpütt: lätväq peräjoogõlõ lähevad viimasel päeval pulma vm peole

peräkõrd = perä.kõrda = peräkõrra viimaks, viimati, äkki; aiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq aitäh kutsumast, vaat kui viimaks tulengi

peräl(e) päral(e)

perält päralt

perämä|ne, -dse, -st⁵ viim(a)ne

perä(h)n = perähnä 1. järel, kannul; miä sa käüt mul perän? mis sa käid mul järel?; 2. pärast; perän kaemiq, miä saa pärast vaatame, mis saab

perändä|mä, -q, -⁸³ pärandama

perändüs, -e, -t⁹ pärandus; pärimus

peräniq pärani

perä(s)ni|k, -gu, -kku³⁸ tüürimees; hirsnik

perä(h)npoolõ pärastpoole

perä|ots, -otsa, -.otsa³¹ lõpp; tagumine v viimane ots; perä(n)otsan läts' tüü kipõmbahe lõpus läks töö kiiremini

perä.põrgu, -, -t³ pärapõrgu

peräpüt|t, -ü, -tü³⁷ sag m = peräjoogiq järelpulm; järelpidu, peo viimane päev

peräpütüli|ne, -(d)se, -st⁵ järelpulmaline; peo viimaseid külalisi; jäi pulma kolmandas pääväs peräpütülidses jäi pulma kolmandaks päevaks viimaste külaliste hulka

peräsooli|k, -gu e -ga, -kut e -kat¹³ pärasool

peräst: minkagiq peräst millegi pärast

peräsyn|a*, -a, -na²⁸ keel järelsõna

perätside = perätsikku üksteise taga, pärastikku

perätühe = perätüle 1. tohutult, väga; 2. kehvasti, laokil(e); tan om kyik' nii perätühe, et halv pääle kaiaq siin on kõik nii laokil, et halb peale vaadata

perüs I, -(s)e, -t¹¹ 1. nöörist aisapära; 2. noot (nooda)

perüs II = peris päris (tõeline, tegelik; küllaltki)

perüskallaq = persükallaq

pesite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = pesätämä pesitsema

.pesmä, .pessäq, pessä⁶¹ peksma; ära lööma; pess' jala perrä lõi jala katki, vigaseks

pess, pessü, .pessü³⁷ 1. peks, peksmine; 2. puukäsn, tael

.pesselemä, pesseldäq, .pessele⁸⁵ pekslema

.pessü|mä, -däq, -⁸⁰ end (millegi vastu) ära peksma, peksuma

pes|ä, -ä, -sä²⁴ pesa

pesähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = pesände(l)lemä kohmitsema

pesämun|a, -a, -na²⁶ pesamuna

pesände|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = pesähe(l)lemä

pesä|tämä, -täq, -dä⁸² = pesite(l)lemä pesitsema; taan puun pesätäseq siskaq sellel puul pesitsevad ööbikud

pet|eq, -te, -et¹⁸ = petüs [2.] pete

peter|sell', -selli, -.selli³⁷ petersell

.petmä, pettäq, petä⁶¹ petma

.petrol', -i, -it⁴ petrooleum

pets', pets'o, .pets'o³⁷ = .pe(e)ts'ka, -, -t³ = pets'o|k, -ga, -kat¹³ = pets'orka, -, -t³ ahjukapp; lats' läts' pets'kahe piislemä laps läks ahjukappi ennast soojendama; pand sukaq pets'okahe kuioma paneb sokid ahjukappi kuivama

petsä|t', -di, -tit¹³ pitser; pitsat; lüü petsädi pääle lööb pitseri peale

pettüs, -e, -t⁹ pettus

.petvä, -, -t³ petlik

pe|täi, -däjä, -däjät⁴ mänd

pe|täl', -däli, -dälit⁴ < pedaal' pedaal

petüs, -(s)e, -t¹¹ 1. petis; 2. = peteq pete

pia varsti, pea(gi)

pia.aigo peaaegu

piakõsõ pea; piakõsõ tuu talv'giq ei tulõq pea see talvgi ei tule

pidehihe = pidejihe = pidessihe hõivatuks, seotuks; taa tüügaq jäät nii pidehihe, jää ei inämb sukugiq aigo selle tööga jääd nii hõivatuks, ei jää enam sugugi aega

pidehi(h)n = pideji(h)n = pidessi(h)n kinni, hõivatud; tarvitusel; ma olõ taa tüügaq väega pidehin ma olen selle tööga väga hõivatud

pidejihe = pidehihe = pidessihe

pideji(h)n = pidehi(h)n

pidermä|s, -, -(s)t¹⁵ > pitim

pidessihe = pidessile = pidehihe = pidejihe

pidessi(h)n = pidehi(h)n kinni, hõivatud; tarvitusel; piät jo iks vapa aigo kah olõma, saa-i nii, et olõt kyik' aig pidessin peab ju ikka vaba aega ka olema, ei saa nii, et oled kogu aeg hõivatud; meil om auto kyik' aig pidessin, poig sõit egä päiv liina vaiht meil on auto kogu aeg tarvitusel, poeg sõidab iga päev linna vahet

pi|do, -do, -to²⁶ < praasnik pidu

pidoli|k, -gu, -kku³⁸ pidulik

pidoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ peoline, piduline

pidos|(s)õq, -(s)idõ, -(s)it¹¹ (söögilauaga) pidu; ku pidossilõ minti, sys küdseti suurõq tsõõriguq saiaq, võeti üten kui (söögilauaga) peole mindi, siis küpsetati suured ümarad saiad, võeti kaasa

pidähü|mä, -däq, -⁸⁴ vastu pidama; peetud saama; tiiä-iq, kas auto pidähüs kodo sõitaq ei tea, kas auto kojusõitu vastu peab; vanakraamipoodin müvväs pidähünüid asjo komisjonikaupluses müüakse peetud asju

pidähüs*, -e, -t⁹ takistus, tõke; tõrge; ummik, ummistus

pi|dämä, -täq, -ä⁵⁹ 1. pidama (kohustatud olema); ma piät minemä ma pean minema; 2. (kinni v lahti) hoidma, pidama; pidurdama, takistama; peatuma; piäq suu! pea suu!, vaiki!; nalj hoia kotisuud!; nilbõgaq tohe-i äkki pitäq libedaga ei tohi äkki pidurdada; piäq kinniq! pea kinni!, peatu!; piäq kinniq, miä sul om! hoia seda, mis sul olemas on!

pi|gi, -gi, -ki²⁶ pigi

pigihü|mä, -däq, -⁸⁴ pigituma

pigi|ne, -dse, -st⁷ pigine

pigi|tämä, -täq, -dä⁸² pigitama

pi|go, -o, -ko²⁷ = pego = peo = pio pihk, peo; linapeo

piha|aid, -aia, -.aida³³ varbaed

pihaluu, -, -d⁵⁰ abaluu

pihesti|k, -gu, -kku³⁸ = pehestik = pihistik = pihistü < tihnik [2.] padrik, tihnik

pihi|dsäq, m -tside, -tsit¹³ pihid, (sepa)tangid

pihisti|k, -gu, -kku³⁸ = pihistü, -, -t¹ = pihestik

pihk, piha, .pihka³² kivi v raua higi (tarvitatud ravimina); kivi tulõ pihka palotaq kivi tuleb higiseks põletada

pihkar', -i, -it⁴ hapu; mõru

pihka|ts', -dsi, -tsit¹³ pihtkasukas

pihl, pihlõ e pihla, .pihlõ e .pihla³¹ pihlakas; pihlõmari, -puu pihlamari, -puu

pihlõ|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. < orants' oranž, kollakaspunane, punakaskollane; tuud panti vanast pall'os, ku pihlõnõ rõivas oll' sälän seda peeti vanasti liialduseks, kui oranž rõivas oli seljas; 2. pihlakane, pihlapuine

pih|o, -o, -ho²⁶ < piholih|o†, -o, -ho²⁶ peoleo

piht, piha, .pihta³² piht (piha); pihast piinü pihast peenike

piht.kask|(as), -a, -a(s)t¹⁵ pihtkasukas

pihtpümme, -, -t¹⁴ kottpime

piht|särk', -särgi, -.särki³⁷ lühike kuub

.piht|õq, m -idõ, -it¹⁹ pihid

piibar', -i, -it⁴ karjapasun

piibe|leht', -lehe, -.lehte³⁴ = piipleht' piibeleht, maikelluke

.piibli, -, -t¹ piibel

piibusk', -i, -it¹³ piibunosu, -tobi

piibu|tama, -taq, -da⁸² = .piipama piipu suitsetama; piibutas niguq vana korsna suitsetab piipu nagu vana korsten

piidsahta|ma, -q, -⁸³ piiksatama

piidsah(t)us, -õ, -t⁹ piiksatus

piidsa|k, -gu, -kut¹³ peru

piigar', -i, -it⁴ viripill

pii:gli, -, -t¹ < pii:l' [II] peegel

piik', piigi, .piiki³⁷ piik

pii:l' I, peele, pii:lt⁴⁰ külgpuu, äärepuu (nt redelil, vankril, väraval)

pii:l' II, peeli, pii:li³⁷ > pii:gli

piil'o, -, -t² piilu, part, pardipoeg (meelitusnimena ja kutsumiseks)

piim, piimä, .piimä³⁵ piim

piim|hain, -haina, -.haina³⁰ = piim(ä)|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast²² piimohakas

piimä|hammas, -.hamba, -hammast²³ piimahammas

piimä|kuu, -, -d⁵⁰ < juuni juuni

piimä|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ riisikas (seen)

piin, piina, .piina³¹ piin

.piinama, piinadaq, .piina⁷⁷ piinama

pii:nü, -, -t¹ = peenüq 1. peen; peenike; 2. väike (marjade jms väikeste asjade kohta); must'kaq ommaq timahavva väega piinüq mustikad on tänavu väga väikesed

pii:nühe = pii:nüle peenelt

pii:nümbähe = pii:nümbäle = peenembähe peenemalt

piion', -i, -it⁴ spioon

piip, piibu, .piipu³⁷ piip

.piipama, piibadaq, .piipa⁷⁷ = piibutama

piip|leht', -lehe, -.lehte³⁴ = piibeleht' piibeleht, maikelluke

piir', piiri, .piiri³⁷ piir

pii:r', peeru, pii:ru³⁷ peer (peeru)

piira|k, -gu, -kut¹³ pirukas

piiratus, -õ, -t⁹ > piiretüs

piird, piiru, .piirdu³⁶ piire; piird pandas ümbre, eläjäq lastasõq sisse piire pannakse ümber, loomad lastakse sisse; piirdu pandma ümber e sisse piirama; (ümber millegi) tiiru tegema; meheq olliq soe piirdu pandnuq mehed olid hundi ümber piiranud; maja panti piirdu maja piirati ümber; tä oll' kygõ mõtsa piirdu pandnuq ta oli teinud tiiru ümber terve metsa

.piirdmä, (.)piirdäq, piirä⁶⁶ = .piir'mä piirama; kuuljaluud piät piirdmä vastapäivä tuu seebigaq, minka koolnut om mõst kooljaluud peab piirama vastupäeva selle seebiga, millega surnut on pestud

.piirdü|mä, -däq, -⁸⁰ lõhenema, mõranema

piireq, .piirde, piiret¹⁹ (hrl vedeliku varasemat taset näitav) piirjoon, rant; tä käve salahuisi piimä jooman, kygõ oll' anoman piireq nätäq ta käis salaja piima joomas, alati oli nõus (koore)rant näha

piiretüs, -e, -t⁹ < piiratus piiritus

piirikäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < piiri.ütlejä* rajav (kääne), terminatiiv

piiri|ts, -dsä, -tsät¹³ piirits, (h)ui

piiri.ütlejä*, -, -t³ > piirikäänüs*

.piir'mä, .piiriq, piiri⁶³ = .piirdmä

piir'.pääs(t)lä|ne, -(d)se, -st⁵ piirpääsuke

pii:rämä, peerädäq, pii:rä⁷⁷ peeretama

.piisko|p', -bi, -ppi³⁸ = piis|kopp', -kopi, -.koppi³⁷ piiskop

pii:slemä, peeseldäq, pii:sle⁷⁸ ennast soojendama; peesitama

pii:stä|mä, -q, -⁸¹ = peesütämä soojendama; panni pääl piistedüq kardohkaq pannil soojendatud kartulid

pii:sü|ma, -däq, -⁸⁰ soojenema

piit, piida, .piita³⁰ piit

pii:t', peedi, pii:ti³⁷ peet; peedikas (vein)

pii:tre|hain, -haina, -.haina³⁰ = pii:tre|lill', -lilli, -.lilli³⁷ äiatar (rohttaim)

pii:tre|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ peetripäev, 29. juuni

piitsk, piidsa, .piitska³³ piits

.piitsma, .piitsuq, piidsu⁶⁴ piiksuma

.piitsna, -, -t³ piiksumine

pii:täjä, -, -t³ väänkael (lind)

pii:|tämä, -täq, -dä⁸¹ väänkaela häälitsuse kohta; pi·i·täjä pi·i·täs väänkael hääliseb

.piiu, -, -t¹ = .piiunõ = pikku = pittu pikkune; muq piiu miis' minu pikkune mees

piiuldõ = piiuta = pikuldõ pikuti

.piiult = pikkult = pittult pikkuselt

.piiu|nõ, -dsõ, -st⁵ = .piiu = pikkunõ = pittunõ

piiuta = piiutamiisi = piiuldõ

piiutus, -õ, -t⁹ = pikkus = pittus pikkus

pika|ts', -dsi, -tsit¹³ kudumisviga

pikembähe = pikembäle = pikembält pikemalt

pikendä|mä, -q, -⁸³ pikendama

pikendüs, -e, -t⁹ pikendus

pikilpäivil päevad läbi, terved päevad; sügüse, ku veidüq kärbläisi, kääväq lehmäq pikilpäivil välän sügisel, kui kärbseid vähe, on lehmad päevad läbi väljas; tä tege pikilpäivil tüüd ta teeb v tal on pikad tööpäevad

.pikjä|ne, -dse, -st⁵ = pikne

pik|k, -ä, -kä³⁵ pikk; pikä meelegaq kannatlik

pikkpii:tre, -, -t³ keskmine sõrm

pikk|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ aeglane inimene, venivillem; no olõt sa külh üts' pikkpäiv! no oled sa alles venivillem!

pikk|rüüs, -rüüsä, -.rüüssä³⁵ läkaköha

pikksärk', pikäsärgi, pikkä.särki³⁷ = suur'särk' pikk-kuub

pikktroska, -, -t² pikkvanker

pikku, -, -t¹ = .piiu = pikkunõ = pittu pikkune; sa olõt mu pikku sa oled minu pikkune

pikkult = .piiult = pittult pikkuselt

pikku|nõ, -dsõ, -st⁵ = .piiunõ = pikku = pittunõ pikkune

pikkupite(h)n pikkupidi, pikisuunas

pikkus, -õ, -t⁹ = piiutus = pittus pikkus; keel pikkus, *välde; edimädsen, tõõsõn ja kolmandan pikkusõn synaq esma-, teise-, ja kolmandavältelised sõnad

pikkä pikali, siruli; sirgu, õieli; lask' hindä pikkä maaha heitis pikali; ai käe pikkä sirutas käe (välja)

pikkämiisi pikkamisi

.pikliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = .pikli|k, -gu, -kku³⁸ piklik

.pik|ne, -se, -set⁶ = .pikjäne äike, pikne

.pikri, -, -t¹ peeker, viinaklaas

.piksepin|i, -i, -ni²⁶ päevakoer (liblikas)

pikuldõ = piiuldõ < piudaldõ pikuti

piku|tama, -taq, -da⁸² pikutama

pikutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv pikutama, lamasklema; pikutõlõs sängü pääl, viisi ei tüüd tetäq lamaskleb voodis, ei viitsi tööd teha

pikälde pikali; pikalt

pikäle pikali; pikale

pikäli|ne, -dse, -st⁵ aeglane, pikaldane (inimese kohta)

pikält pikalt

pikämeeleli|ne, -dse, -st⁵ kannatlik, pikameelne

pikä(h)n 1. pikali, siruli; om sängü pääl pikän on voodis pikali; 2. väljasirutatud, õieli; käsi pikän käsi välja sirutatud

pikäpääle pikapeale

pilahk, -u, -t¹³ = pila|k, -gu, -kut¹³ 1. pilak, peerupiht; 2. üleannetu

pilbas, .pilpa, pilbast²² pilbas

pilbõnda|ma, -q, -⁸³ pilbastama

pildimak|k'*, -i, -ki³⁷ videomagnetofon

pildimassin, -a, -at⁴ fotoaparaat

pildistä|mä, -q, -⁸³ pildistama; nalj palja tagumikuga olema; kiä sääl puhma all pildistäs? kes seal põõsa all palja tagumikuga on?

pile|t', -di, -tit¹³ pääse, pilet

pilgahta|ma, -q, -⁸³ välgatama, vilksatama

pilgahus, -õ, -t⁹ välgatus, vilksatus

pilgu|tama, -taq, -da⁸² pilgutama

pilgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv pilgutama

pilis|emä, -täq, -e⁸⁷ helkima; pilkuma

pilk I, pilga, .pilka³¹ veekühvel (paadist vee välja viskamiseks)

pilk II, pilgu, .pilku³⁷ pilk

.pilkama, pilgadaq, .pilka⁷⁷ 1. alavääristama; pilkama, narrima; 2. paadist vett välja kühveldama

.pilksja*, -, -t³ kursor

.pilks'kõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv vilkuma, virvendama; silmi iin pilkskõlõs silme ees virvendab

.pilks'ma, .pilksiq, pilksi¹³ vilkuma, virvendama

.pilku (täüs') pilgeni (täis)

.pilkus, -õ, -t⁹ pilkamine

pill', pilli, .pilli³⁷ pill (muusikariist; nutt)

pilla|kaar', -kaari, -.kaari³⁷ pillerkaar

pilli|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ pillimees

pilliruu:|g, -, -u³⁶ pilliroog

.pillu|ma, -daq, -⁸⁰ paiskuma, viskuma; kukkuma; auto tsyyrõ alt pillus ruusa üles auto rataste alt paiskub kruusa üles; auto pillu tii päält vällä auto paiskus teelt välja; inemiseq ommaq päält sõta lakja pillunuq inimesed on pärast sõda laiali paisatud; lats' pillu maaha laps kukkus maha

.pillõlõma, pillõldaq, .pillõlõ⁸⁵ visklema, hüplema; pini pillõlõs keti otsan koer viskleb keti otsas

.pilma, .pilluq, pillu⁶⁴ loopima, pilduma

pilosk', -i, -it¹³ = pirosk' plotski

.pilpi|nõ, -dsõ, -st⁵ pilbastest

pilt', pildi, .pilti³⁷ 1. pilt; 2. < foto foto; pilti tegemä pildistama, fotografeerima; pildimakk'*, -kassett'*, -kaamõra* videomagnetofon, -kassett, -kaamera

.pilt'ni|k, -gu, -kku³⁸ = pääväpilt'nik fotograaf

.pilt'ri*, -, -t¹ kuvar; monitor

pil|u, -u, -lu²⁶ pilu, pragu

piluhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv vilkuma

pilukallaq pilukil

pilu|koda, -kua, -kota²⁷ = pinokoda püstkoda, (püstroigastest) suveköök

pilu|paun, -pauna, -.pauna³⁰ padi

pilu|tama, -taq, -da⁸² pilutama (paotama; pilutikandiga kaunistama)

pilv', pilve, .pilve³⁵ pilv

pilvealo|nõ, -dsõ, -st⁷ pilves; pilvealonõ ilm om pilves ilm on

pilve(h)n pilves

pilvepal|a, -a, -la²⁸ pilvetük|k, -ü, -kü³⁷ vahune limatükk rohul

pilvi|ne, -dse, -st⁷ pilvine

pilviske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ < pilvis|.kits'mä, -.kitsiq, -kitsi⁶³ pilvitama

pind, pinno, .pindo³⁶ pind (pinnu)

.pindliga|nõ, -dsõ, -st⁵ pinnuline

pindsa|k, -gu, -kut¹³ 1. > särk'; 2. lõmmu südamik

pindseldä|mä, -q, -⁸³ pintseldama, värvima

pindsun', -i, -it⁴ pinsol, jalatsi vahetald

pinga|nõ, -dsõ, -st⁷ = .pinkliganõ ebaühtlane (lõnga kohta)

pin|i, -i, -ni²⁶ koer

pinihä|dä, -dä, -tä²⁴ = pinitõbi ehmatusest saadud haigus

pini|kii:l', -keele, -kii:lt⁴⁰ penikeel (rohttaim)

pinikuu:rma, -, -t³ penikoorem

pini|köömeq, -küü:mne, -köömend¹⁷ näär (rohttaim)

pinilih|a, -a, -ha²⁸ 1. liigliha hobuse kabja all; 2. seene eostorukesed (peam puravikel); tatil tulõ piniliha ärq võttaq, tuu om vaklo täüs' puravikul tuleb eostorukesed ära võtta, need on usse täis

pini|nagõl, -nagla, -.nakla⁴⁵ koeranael

pini|ne, -dse, -st⁷ häbematu

pininuk|k', -i, -ki³⁷ = pininut|t', -i, -ti³⁷ = pininyn|a, -a, -na²⁸ koerakoonlane, peninukk

pini|puss, -pussu, -.pussu³⁷ = pinipussu|hain, -haina, -.haina³⁰ = tsiapussuhain põldmünt (rohttaim)

pini|pütsk', -püdse, -.pütske³⁵ koerputk

pinitõ|bi, -võ, -põ²⁵ = pinihädä

pini|tämä, -täq, -dä⁸² (koeraks) sõimama

pini|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ häbematuks muutuma; pinitünüq pois'kõnõ häbematuks muutunud poiss

pini.vardõ kängu

pinivarrõ(h)n kängus, kidura kasvuga; taa lats' om pinivarrõn, ei lääq kasvo poolõst sukuginaq edesi see laps on kängus, ei lähe kasvu poolest sugugi edasi

pink, pinga, .pinka³¹ peenike koht lõngas

pink', pingi, .pinki³⁷ < penk' pink

.pinkliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = pinganõ ebaühtlane (lõnga kohta)

pink'ratt|aq, m -idõ, -it²² pikkvanker

.pinkõlõma, pingõldaq, .pinkõlõ⁸⁵ tõrkuma

.pin'mä, .pinniq, pinni⁶³ pinnima, tungivalt küsitlema

pinnalõ minemä (pindudeks) lõhenema

pinnu(h)n purjus

pinnu|tama, -taq, -da⁸² purjutama

pinnär', .pindre, pinnärd²³ peenar

pin|o, -o, -no²⁶ = pino|koda, -kua, -kota²⁷ = pilukoda püstkoda, (püstroigastest) suveköök

pinss', pinsi, .pinssi³⁷ = pints', pindsi, .pintsi³⁷ kõnek pension

.pintska, -, -t³ kanepitemp

.pintsla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sipelgas

.pintsli, -, -t¹ pintsel

pio, pio, pijjo e piio, sisseü .pijjo e .piio, m omast ja osast pijjõ e piiõ²⁶ = pego = peo = pigo pihk, peo; linapeo

pio|kinnas', -.kinda, -kinnast²³ labakinnas

piopes|ä, -ä, -sä²⁴ peopesa

pio|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ peotäis

pip|p', -i, -pi³⁷ lastek piim; imä, annaq pippi ja päppä! ema, anna piima ja leiba!

pipõr', .piprõ, pipõrd²² pipar

pipõr'|kuu:k', -koogi, -kuu:ki³⁷ = vehver'kuu:k' piparkook

pir|a, -a, -ra²⁶ pragu

pirand, -u, -ut¹³ = pirand', -i, -it¹³ 1. heledasti põlev peerg v peergude kimp; üte käegaq püüd' vähki ja pand' kotti, tõõsõgaq hoit' pirandit ühe käega püüdis vähke ja pani kotti, teisega hoidis põlevat peergu; 2. kärsitu, rahutu, olevus; meil oll' hopõn' niguq pirand', and' kinniq pitäq meil oli hobune nagu tulesäde, andis kinni pidada

pira-pinna e pira ja pinna = pisa-pinna puruks, peenikesteks kildudeks, pihuks ja põrmuks; klaas' sattõ kivi pääle pira-pinna klaas kukkus kivi peale puruks

pirask', -i, -it¹³ = purask' [2.] sõim kurask, tont, koll

pird, pirru, .pirdu³⁶ peerg, pird

pirdsa|k, -gu, -kut¹³ = pirts pirtsakas, turtsakas

pirdsosk', -i, -it¹³ pirtsutaja; edvistaja

pirdsoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = pirdsotõ(l)lõma = .pirtskõlõma korduv pirtsutama

pirdso|tama, -taq, -da⁸² pirtsutama

pirdsotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = pirdsoskõ(l)lõma

pirga, -, -t² = pirgo = pirgõ = tirga kerglane, edev; pirtsakas; kärsitu; peru inimene v loom

pirga|ts', -dsi, -tsit¹³ edvistaja; pirtsutaja; perutaja

pirgo, -, -t² = pirga

pirgo|tama, -taq, -da⁸² = pirgõldama edvistama; pirtsutama; perutama

pirgotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv pirgotama

pirgõ, -, -t² = pirga = pirgõnõ kerglane, edev; pirtsakas; kärsitu; peru inimene v loom

pirgõlda|ma, -q, -⁸³ = pirgotama edvistama; pirtsutama; perutama

pirgõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = pirgõ

piripa|da, -a, -ta²⁹ = piri|parts', -pardsi, -.partsi³⁷ = piri|pill', -pilli, -.pilli³⁷ = iripill' = viripill' piripill, viriseja, iriseja

piris|ema, -täq, -e⁸⁷ pirisema; virisema

piristä|mä, -q, -⁸³ piristama

.pirkõlõma, pirgõldaq, .pirkõlõ⁸⁵ pirtsutama

pirla|k, -gu, -kut¹³ haug

pirn', pirni, .pirni³⁷ pirn (puuvili; elektripirn); pirnipuu pirnipuu

pirosk', -i, -it¹³ = pilosk' plotski

pirra|nõ, -dsõ, -st⁷ peergudest; lats' tekk' pirradsõ majakõsõ laps tegi peergudest majakese

pir|rin, -inä -inät⁴ pirin; virin

pirru.pehteq, m -.pehtide, -.pehtit²⁰ peerupiht, pilak

pirrutuk|as, -ka, -ast²² peeru põlemata ots

pirts, pirdsu, .pirtsu³⁷ = pirdsak pirtsakas

.pirtskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = pirdsoskõ(l)lõma korduv pirtsutama

pisa-pinna e pisa ja pinna = pira-pinna puruks, peenikesteks kildudeks, pihuks ja põrmuks

pisa|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi¹³ kangekaelselt vaikima, mitte vastama

pisla, -, -t² = pisla|k', -gi, -kit¹³ püsimatu, rahutu, närviline, rahulolematu; taa om üts' pislak' lammas, lasõ-i pükäq see on üks rahutu lammas, ei lase pügada

pis|o, -o, -so²⁶ 1. = pisõq piisk, pisar; tulesäde; üts' (vihma)piso sattõ üks (vihma)piisk kukkus; 2. = pisokõnõ pisut, natuke; piso rohkõmb pisut rohkem; 3. (väga) soolane; võiq, taa om üts' piso supp' oi, küll see on soolane supp

pisokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = piso [2.]

pis|sar', -ara, -arat⁴ pisar

pistembähe = pistembäle püstisemalt

.pistsä = .pistvä, -, -t³ = pistüline püstine; järsk; karas' pistvä perve päält alla hüppas järsult kaldalt alla

.pistü püsti; turris

pistüli|ne, -dse, -st⁵ = .pistsä

pisõnda|ma, -q, -⁸³ = pisõrdama tibutama, (vihma) piserdama

pisõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv pisõndama = pisõrdõ(l)lõma

pisõq, .piskmõ, pisõnd¹⁶ = piso [1.] = pisõrm piisk, pisar; tulesäde; vihma-, higipisõq vihma-, higipisar

pisõrda|ma, -q, -⁸³ = pisõndama

pisõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = pisõndõ(l)lõma

pisõrm, -a, -at⁴ = pisõq

pi|tal', -dali, -dalit⁴ pidalitõbi

pite = pite(h)n mööda, pidi; tiid piten teed mööda

pi|tim, -dimä, -dimät³ < pidermäs 1. rehapulk; 2. pide; käepide

pits', pitsi, .pitsi³⁷ pits (kudum)

pitsa|tama, -taq, -da⁸² pitseerima

pits'|ball', -balli, -.balli³⁷ küla tantsupidu; peen, saksik pidu

pits'ho|põn', -bõsõ, -bõst¹² eesrakendi hobune

pitsi(h)n eesrakendis

pitsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv pigistama, pitsitama

pitsitäjä, -, -t³ luupainaja

pitsi|tämä, -täq, -dä⁸² pigistama, pitsitama

pitsitüs, -e, -t⁹ pigistus, pitsitus

pits'kas, .pits'ka, pits'kast¹⁵ tuletikk

.pits'ka|tuu:s', -toosi, -tuu:si³⁷ tikutoos

pitsähtä|mä, -q, -⁸³ < pitsähü|tmä, -täq, -dä¹¹ korraks pigistama, pitsitama

.pitsü|mä, -däq, -⁸⁰ pigistada saama; varbaq ommaq kängi sisen ärq pitsünüq varbad on kingade sees pigistada saanud

pitsüs, -(s)e, -t¹¹ 1. surve; 2.* depressioon

pitsüssihe = pitsüssil(l)e surve alla

pitsüssilläq = pitsüssi(h)n surve all

pittu, -, -t¹ = .piiu = pikku = .pittunõ pikkune

pittult = .piiult = pikkult pikkuselt

pittu|nõ, -dsõ, -st⁵ = .piiunõ= pikkunõ = pittu

pittus, -õ, -t⁹ = piiutus = pikkus pikkus

pi|tur', -duri, -durit⁴ = pitäi [2.]

pi|täi, -däjä, -däjät⁴ 1. hoidja; pidaja; kotipitäi e suupitäi koti(suu)hoidja (nt kartulivõtmisel); suka-, nisapitäi suka-, rinnahoidja; talopitäi talupidaja; 2.* pidur; ku pitäq tahat, tulõ pidäjä pääle vaotaq kui pidurdada tahad, tuleb pidurile vajutada

piudaldõ > pikuldõ

piuh(k)|pümme, -, -t¹⁴ kottpime

piuss, piusa, .piussa³¹ hrl m murulauk; piusaq ommaq jo hüäq pikäq, naid saa jo söögi sisse tsipsadaq murulauk on juba üsna pikk, seda saab juba toidu sisse näpistada

.piuta(miisi) = .piutapite(h)n pikuti, pikkupidi

piva|tama, -taq, -da⁸² püüdma, pingutama; egäüts' pivatas ärq tetäq uma tüü igaüks püüab oma töö ära teha

piät peab; nii piät tegemä nii peab tegema; ma piä(t) ma pean; sa piät sa pead; tä piät ta peab; mi piät me peame; ti piät te peate; nä piät nad peavad

.piä|tämä, -täq, -dä⁸² peatama; pidurdama; piädi külh, a es saaq pidämä pidurdasin küll, kuid ei saanud pidama

.piätüs, -e, -t⁹ peatus; tekeq noq väikene piätüs tehkem nüüd väike peatus; bussi-, taksopiätüs bussi-, taksopeatus

plaadi.mängjä, -, -t³ plaadimängija, grammofon

plaadsa|tama, -taq, -da⁸² plaksatama; plartsatama

.plaads'ma, .plaadsiq, plaadsi⁶³ = .plaan'ma

.plaads'na, -, -t³ plaksumine, paukumine; pladin, plartsumine; mõsu mõskmisõ man üts' plaads'na käve ynnõ pesu pesemise ajal üks pladin ainult käis

plaadsu|tama, -taq, -da⁸² plaksutama; plartsutama

plaaga|tuma, -taq, -da⁸² 1. määrduma, karbaga kattuma, praagatama; 2. kõvaks kuivama, paakuma

plaak', plaagi, .plaaki³⁷ = paak paak, (mulla)kamakas; savimaa oll' plaaki kuionuq savimaa oli paaka kuivanud

.plaaku|ma, -daq, -⁸⁰ paakuma, kõvaks kuivama

plaan', plaani, .plaani³⁷ 1. välimus, kehakuju; ilosa plaanigaq ilusa kehakujuga; 2. plaan

.plaan'ma, .plaaniq, plaani⁶³ = .plaads'ma (ust) kõvasti kinni lööma, paugutama, prõmmima; segi lööma, peksma, laamendama; plaan'ku-i ust! ära prõmmi uksega!; plaanõ tarõ segi lõi toa segi

.plaastri, -, -t¹ plaaster

plaat', plaadi, .plaati³⁷ plaat

pla|ga(ha)ma, -kaq e -gadaq, -ka e -gaha⁸⁸ plagama, jooksma

plagista|ma, -q, -⁸³ plagistama

plagis|õma, -taq, -õ⁸⁷ plagisema

pl'ahka, -, -t² lahmija

.plahkam', -i, -it⁴ = plahma|k, -gu, -kut¹³ lahmakas, lahkam

plahv', plahvi, .plahvi³⁷ = plõhv' hoop, mats, löök

plahva, -, -t² hakkaja

plahvahta|ma, -q, -⁸³ plahvatama, lahvatama

plahvah(t)us, -õ, -t⁹ plahvatus

.plahvama, plahvadaq, .plahva⁷⁷ lahmama; tuli plahvas palama tuli lahvab põlema

.plahv'ma, .plahviq, plahvi⁶³ ahmima; lahmama; välja laduma, rääkima; plahvõ kyik' süäme päält vällä ladusin kõik südame pealt välja

plaka|t', -di, -tit¹³ plakat

plakats'|pass', -passi, -.passi³⁷ paber kompressiks (rahvameditsiinis)

pla|kin, -gina, -ginat⁴ plagin

plak|k', -i, -ki³⁷ laik

.plak'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = plakõnõ laiguline; plekiline

plaks', plaksi, .plaksi³⁷ plaks

plaksahta|ma, -q, -⁸³ plaksatama

plaksah(t)us, -õ, -t⁹ plaksatus

plaksi|nõ, -dsõ, -st⁷ nätske; leib om plaksinõ ku savi leib on nätske nagu savi

.plakskõlõma, plaksõldaq, .plaksõlõ⁸⁶ korduv plaksuma, plagisema

.plaks'ma, .plaks'iq, plaksi⁶⁴ plaksuma

.plaks'na, -, -t³ plaksumine, plagin

plaksu|tama, -taq, -da⁸² plaksutama

plakõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = .plak'liganõ

plan'a|k, -gu, -kut¹³ (maa)lahmakas

planask', -i, -it¹³ lohmakas ese, olend; kirvõplanask' raske nüri kirves; naasõplanask' inetu vormitu naine

plangi|nõ, -dsõ, -st⁷ plankudest

plank', plangi, .planki³⁷ 1. plank, paks laud; laudtara; 2. = plants' plink, savine (maa kohta); 3. paljas, sile; tühi; vaene; plank' papõr' tühi paber; ma olõ parhillaq nii plank', et midägiq saa ei ostaq ma olen praegu nii vaene, et midagi ei saa osta

plannõ|t', -di, -tit¹³ planeet

plan|ts', -dsi, -tsi³⁷ = plank' [2.]

plats', platsi, .platsi³⁷ plats; koht

.platsi kohale; võtaq platsi! asu kohale!

platsi(h)n kohal

platsi|tama, -taq, -da⁸² hooplema

.platsliga|nõ, -dsõ, -st⁵ lapiline

pleegi|aid, -aia, -.aida³³ = plii:k'aid pleekaed, aed, kus kangaid pleegitati

pleeni|ts', -dsä, -tsät¹³ palgiparve osa

pleiä|ts', -dsi, -tsit¹³ = plövväts' pliiats

pleki|ne, -dse, -st⁷ plekist; plekine; plekine annom plekknõu

pleki|tämä, -täq, -dä⁸² plekiga katma

plek|k', -i, -ki³⁷ plekk (laik; materjal)

plekk'sep|p, -ä, -pä³⁵ plekksepp

.plek'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ plekiline

plents', plendsi, .plentsi³⁷ nätske

.ples'mä, .plessiq, plessi⁶³ ennast üles lööma; midäs sa vanapoisikrõbu hindäst iks inämb plessit, egaq tütriguq sinno nigunii ei tahaq mis sa vanapoisikrõbi endast ikka enam üles lööd, ega tüdrukud sind nagunii ei taha

pless', plessi, .plessi³⁷ kiilas; kiilas pealagi; vanamiis' sai nuiagaq plessi piten vanamees sai nuiaga vastu kiilast pealage

pless'pää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² kiilaspea

.plet'mä, plettiq, pleti⁶³ punuma

plet|t', -i, -ti³⁷ pats, palmik; pikki plettegaq tütrik pikkade patsidega tüdruk

plett'|nõgõl, -nõgla, -.nõkla⁴⁵ haaknõel

pletä|nits, -nitsä, -.nitsä³⁵ nööri keere

pliida|nõ, -dsõ, -st⁷ paekivine

plii:k', pleegi, plii:ki³⁷ pleegitusaine; pleegitus

plii:k'|aid, -aia, -.aida³³ = pleegiaid

plii:k'mä, plii:kiq, pleegi⁶³ pleekima; päevitama

plii:küma, plii:küdäq, pleegü⁷⁹ pleekima; päevituma

pliin', pliini, .pliini³⁷ pannkook

plii:n', pleeni, plii:ni³⁷ värava ristpuu

pliini|raud, -ravva, -.rauda³³ (pannkoogi)pann

pliit, pliida, .pliita³¹ paas

pliit', pliidi, .pliiti³⁷ pliit

.pliitü|mä, -däq, -⁸⁰ kokku vajuma (nt leiva kohta)

pliks', pliksi, .pliksi³⁷ löök, (hele) plaks; eelektrijuht'mist sai pliksi ärq sain elektrijuhtmetest löögi

pliksahta|ma, -q, -³⁸ (heledalt) plaksatama

pliksah(t)us, -õ, -t⁹ (hele) plaksatus

.pliks'ma, .pliksiq, pliksi⁶³ (heledalt) plaksuma

.pliks'na, -, -t³ (hele) plaksumine

pliksutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv plõksutama

.plindri, -, -t¹ häda, plinder, kimbatus; om plindri(h)n on hädas, plindris

plink', plingi, .plinki³⁷ plink, tihe, sile, sitke

.plitska, -, -t³ nätske, halvasti kerkinud (nt leiva kohta)

plohka|tama = plohku|tama, -taq, -da⁸² köhima

.plohv'ma, .plohviq, plohvi⁶³ klohmima, peksma

ploksahta|ma, -q, -⁸³ plaksatama

ploksahus, -õ, -t⁹ plaksatus

.ploks'ma, .ploksiq, ploksi⁶³ plaksuma; ku kurõmarjo keedät, sys nakkasõq pia paan ploks'ma kui jõhvikaid keedad, siis hakkavad varsti pajas plaksuma

.ploks'na, -, -t³ plaksumine

plokõrus, -õ, -t⁹ halvasti tehtud töö, käkerdis

.plorks'na, -, -t³ podin; pudõr kiis ku plorks'na puder keeb nii et podiseb

pluhka|tama, -taq, -da⁸² (haiglaselt) lõõtsutama

plukikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ jõmpsikas

pluki|tama, -taq, -da⁸² 1. puitu lühikeseks järkama; 2. köietama, ketitama; looma köie v ketiga teise kohta panema; lehmäq tahtvaq ärq plukitaq lehmad on vaja teise kohta panna

pluk|k', -i, -ki³⁷ 1. kindla mõõduga (puu)pakk; 2. tokk, vai (lehmade köietamiseks v ketitamiseks); lehmäq ommaq plukin lehmad on köies v ketis

pluks', pluksi, .pluksi³⁷ vikati käepide, löe kark

plunksahta|ma, -q, -⁸³ sulpsatama, mulksatama

plunksah(t)us, -õ, -t⁹ sulpsatus, mulksatus

.plunksma, .plunksuq, plunksu⁶⁴ sulpsuma, mulksuma

.plunksna, -, -t³ sulpsumine

plunkst sulpsti

plunn', plunni, .plunni³⁷ 1. = plönn põletamata tellis, plonn; savine maa; tomp, (savi)kamakas; 2. = plynn' põnn, põngerjas

pluta(h)n kimpus

.plutsn|õq, -idõ, -it¹⁷ näpped, (villastest) kaltsudest harutatud kiudaine

plutsõnda|ma, -q, -⁸³ sakutama

plutsõndu|ma, -daq, -⁸⁴ pulstuma

.pluuds'ma, .pluudsiq, pluudsi⁶³ hulkuma; koh sa pluudsõq üü läbi? kus sa hulkusid öö läbi

pluu:m', ploomi, pluu:mi³⁷ ploom; ploomipuu

pluusõ, -, -t² pluus

plõgis|õma, -taq, -õ⁸⁷ plõgisema

plõhv', plõhvi, .plõhvi³⁷ = plahv' hoop, mats, löök; sai plõhvi vasta pääd sai matsu vastu pead

plõkask', -i, -it¹³ = plõkats' krapp, (puust) karjakell

plõka|tama, -taq, -da⁸² plõgisema; ringi hulkuma, logelema

plõka|ts', -dsi, -tsit¹³ = plõkask'

plõkkõlõma, plõkõldaq, plõkkõlõ⁸⁶ = korduv plõkatama

plõks', plõksi, .plõksi³⁷ 1. väike olend, nolk; havvõplõks' väike haug, hauenolk; pois'kõsõplõks' väike poiss, poisinolk; 2. plõks

plõksahta|ma, -q, -⁸³ plõksatama

plõksahus, -õ, -t⁹ plõksatus

.plõks'ma, .plõksiq, plõksi⁶³ plõksuma

.plõks'na, -, -t³ plõksumine

plõksu|tama, -taq, -da⁸² plõksutama

plähkä, -, -t² lohakas inimene

pläkerdä|mä, -q, -⁸³ määrima; rõivaq olliq ärq pläkerdedüq riided olid ära määritud

pländsä|k, -gu, -kut¹³ nätske (nt leiva kohta)

plärdsähtä|mä, -q, -⁸³ plärtsatama

pläris|emä, -täq, -e⁸⁷ plärisema

pläristä|mä, -q, -⁸³ pläristama

plär|o, -o, -ro²⁶ plotski, pläru

plär|rin, -inä, -inät⁴ plärin; plära; jovva-i maq ämp su plärinät kullõldaq ei jõua mina enam sinu plära kuulata

.plärrämä, plärrädäq, .plärrä⁷⁷ plärama

plärtse|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ plärtsuma

plär|ä, -ä, -rä²⁴ plära

plätserdä|mä, -q, -⁸³ plätserdama

plö|di, -di, -ti²⁶ lödi

plöhkä, -, -t² halb söök, lurr

plönn', plönni, .plönni³⁷ = plunn' [1.] põletamata tellis, plonn; savine maa; tomp, (savi)kamakas

plönts', plöndsi, .plöntsi³⁷ löga

plötserdä|mä, -q, -⁸³ plätserdama

plövvä|ts', -dsi, -tsit¹³ = pleiäts' = plüvväts' pliiats

plüss', plüssi, .plüssi³⁷ pluss

plüvvä|ts', -dsi, -tsit¹³ = plövväts'

plynn', plynni, .plynni³⁷ = plunn' [2.] põnn, põngerjas

plyyska, -, -t³ puujupp, oksaraag, hagu; vanamudikõnõ korjas mõtsa alt plyyskit pliidi alaq vanamutike korjab metsa alt puujuppe pliidi alla

po|bi, -bi, -pi²⁶ hambutu inimene

po|bima, -piq, -bi⁵⁷ mugima

pobimok|k, -a, -ka³¹ pobiseja; lobiseja

pobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ pobisema

pobul', -i, -it⁴ = pobuts'ni|k, -gu, -kku³⁸ = pombõrnik pops

podrõ|ts', -dsi, -tsit¹³ töödejuhataja

.poelda|ma, -q, -⁸¹ 1. kiratsema; 2. paotama

.poeli|nõ, -dsõ, -st⁵ = pujõlinõ poegadega, poegi omav

poganahe = poganalõ ropult; nii poganahe kah iks tohe-i kynõldaq nii ropult ka ikka ei tohi rääkida

po|gima, -kiq, -gi⁵⁷ pugima, mugima

poginallaq = pogi.nitsu kubinal; laut oll' poginitsu kärbläisi täüs' laut oli kubinal kärbseid täis

pogis|õma, -taq, -õ⁸⁷ pugisema

pogri|ts, -dsa, -tsat¹³ pugerik; arestikamber, pogri, karts

pohkõrda|ma, -q, -⁸³ = tohkõrdama askeldama, tasapisi toimetama, nokitsema

pohma|k, -gu, -kut¹³ pundar

pohmista|ma = pohmõrda|ma = pohmusta|ma, -q, -⁸³ vohmima, mugima; pohmist' hindäl kõtu täüs' vohmis endal kõhu täis

poig, puja e poja, .poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ³² 1. poeg; 2. pujus, neel (mõrras kalade väljapääsu takistav sissepoole ahenev lehter)

.poignõ|ma, .poignõdaq e pujõdaq e .poedaq, -⁸⁹ poegima

poigu|tama, -taq, -da⁸² paotama

po|ii:m', -eemi, -ii:mi³⁷ poeem

poi(u)kallaq = poi(u)kullaq

.poiku = .poikuisi = poiulõ paokile, poikvele

poi(u)kul(l)aq = .poik(u)vallaq = poi(u)kallaq paokil, poikvel

.pois'kõ|nõ, -sõ, -ist⁸ poiss, poisike

poiss', poisi, .poissi³⁷ 1. poiss; 2. sulane

poiulõ = .poiku

po|kan', -gani, -ganit⁴ = poogand' ropp, räpane inimene

pokanda|ma, -q, -⁸³ = poogatama reostama; rüvetama; ära määrima, täis tegema

pokatäheli|ne, -dse, -st⁵ = pokatähi|ne, -dse, -st⁷ rõugearmiline

poki(h)n kipras

po|kin, -gina, -ginat⁴ pugin

poki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ soperdama

pok|k, -a, -ka³¹ hrl m (kaitsepookimisel pandud) rõuged

pok|k, -u, -ku³⁷ oinas, sokk

pokki kipra

.pok'ma, pokkiq, poki⁶³ põtkima, tampima; vana lammas pokk' jalagaq vasta maad, taht hirmutaq vana lammas põtkib jalaga vastu maad, tahab hirmutada

poko, -, -t² = põko lastek oinas

poks, poksu, .poksu³⁷ 1. müks; 2. kribul

poksahta|ma, -q, -⁸³ põksatama

poksah(t)us, -õ, -t⁹ põksatus

.poksama, poksadaq, .poksa⁷⁷ poksama

.poks'ma, .poksiq, poksi⁶³ puksima; poksima

.poksõlõma, poksõldaq, .poksõlõ⁸⁶ pukslema; pokuq tüküseq poksõlõma oinad kipuvad pukslema

pokõrda|ma, -q, -⁸³ pusima, pukerdama

pold'a, -, -t² pudikeelne inimene

pold'astõ = poldatsõhe pudistades (rääkimise kohta)

pold'a|tama, -taq, -da⁸² = puld'atama lobisema; putrama, pudinal rääkima

pold'atsõhe = poldastõ

pold'atus, -õ, -t⁹ loba; ma taha-iq säänest pold'atust kullõldagiq ma ei taha sellist loba kuulatagi

polgu|tama, -taq, -da⁸² pilgutama

poliiti|ga, -ga, -kat³ poliitika

poliiti|k, -gu, -kut¹³ poliitik

poliitili|nõ, -dsõ, -st⁵ poliitiline

po'litsei, -, -d² politsei; politseinik; politseiq tüütäseq politsein politseinikud töötavad politseis

polk, polgu, .polku³⁷ polk

.polka, -, -t³ polka (tants)

po(o)lka, -, -t³ riiul; nari

.polkama, polgadaq, .polka⁷⁷ juukseid lühikeseks lõikama; naisil ommaq pikäq hiusõq, miihil ja latsil polgaduq naistel on pikad juuksed, meestel ja lastel lühikeseks lõigatud

.polks'na, -, -t³ solksumine

poll'a, -, -t² tobu

.polm'ma, .polmiq, polmi⁶³ põimima; mässima; polmõ kinniq külh, a kõrdapiten saa es köüdetüs mässisin kinni küll, kuid korralikult ei saanud seotud

polo|nits, -nitsa, -.nitsa³¹ mõrd

polt', poldi, .polti³⁷ polt

polvand', -i, -it¹³ tolvan

polvõ|rits, -ritsa, -.ritsa³⁰ poluvernik; setu

pombol', -i, -it⁴ ripats

.pombri, -, -t³ uhmrinui

pombõrni|k, -gu, -kku³⁸ = pobuts'nik pops

pom|ima, -miq, -i⁵⁷ = pomista|ma, -q, -⁸³ mugima

pomis|õma, -taq, -õ⁸⁷ pomisema

pomm', pommi, .pommi³⁷ pomm (lõhkekeha; kaalu-, kellapomm)

.pommama, pommadaq, .pomma⁷⁷ ühmama, pomisema; pommas' midägiq üle ola ühmas midagi üle õla

pom|min, -ina, -inat⁴ pomin

pommista|ma, -q, -⁸³ õgima

pommi|tama, -taq, -da⁸² pommitama

pondsahta|ma, -q, -⁸³ mütsatama

ponds'o, -, -t² pontsakas inimene v loom

pon|i, -i, -ni²⁶ poni

pon|ima, -niq, -i⁵⁷ 1. nõeluma, parandama, kohendama; miä sa inämb ponit vanna räbälätükkü mis sa enam nõelud vana räbalatükki; 2. segaselt rääkima, pobisema; ei saaq arvo, midä tä sääl poni ei saa aru, mis ta seal pobiseb

ponk|laud, -lavva, -.lauda³⁰ ropsilaud

poodi pidi (vt nt kyigipoodi, pahepoodi)

poodsa|k, -gu, -kut¹³ losu (miski losutav, vedelev, lagunenu)

poodõlda|ma, -q, -⁸³ kiusujuttu ajama

poogand', -i, -it¹³ = pokan' ropp, räpane inimene

pooga|tama, -taq, -da⁸² = pokandama reostama; rüvetama; ära määrima, täis tegema

poolakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ poolakas

poolamusti|k, -ga, -kat¹³ toompihlakas, toompihlakamari

poolarit|t', -i, -ti³⁷ vurrkann

pooli|k, -gu, -kut¹³ poolik

poolikallaq = poolikullaq = poolõlõ pooleli

-pooli|nõ, -dsõ, -st⁷ -poolne

poolit.aigasula|nõ, -(d)sõ, -st⁷ pooleaja sulane

poolõ poole; nääq tulõvaq miiq poolõ nad tulevad meie poole

poolõhuisi = poolõldõ = poolõlistõ pooleldi

poolõlõ = poolikallaq pooleli

poolõnda|ma, -q, -⁸³ poolitama

poolõteräke|ne, -se, -ist⁸ = poolõterä|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ pooleteramees

poon'a, -, -t² tõrges

poon'a|tama = pooni|tama, -taq, -da⁸² vaidlema

poordi(h)n volangis; krussis

popa|tama, -taq, -da⁸² pobisema; lobisema

po|pin, -bina, -binat⁴ pobin; lobin

pops', popsi, .popsi³⁷ = .pops'nik pops, vabadik

.pops'ma, .popsiq, popsi⁶³ popsima

.pops'ni|k, -gu, -kku³⁸ = pops'

popsu|tama, -taq, -da⁸² popsutama

po'pu.laar|nõ, -sõ, -sõt⁶ populaarne

por|a, -a, -ra²⁶ = pori

por|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = .porrama lobisema, patrama; luiskama; pois'kõnõ, mis porrat! poiss, mis sa luiskad!

porb'o|tama, -taq, -da⁸² = porgatama

pords'o|pill', -pilli, -.pilli³⁷ vilepill

porga, -, -t² = porgats' lobiseja, loraja

porga|tama, -taq, -da⁸² = porb'otama = .porkama lobisema, lorama; luiskama

porga|ts', -dsi, -tsit¹³ = porga

porgatus, -õ, -t⁹ porilomp

por|i, -i, -ri²⁶ = pora loba, lora; ajagu-i porri! ära aja lora!

poris|õma, -taq, -õ⁸⁷ torisema, porisema; lorama

.porkam', -i, -it¹³ lobasuu

.porkama, porgadaq, .porka⁷⁷ = porgatama

poro|jonn', -jonni, -.jonni³⁷ porujomm (naps; purjus-olek)

porovi|k, -gu, -kku³⁸ = puravik puravik

.porrama, porradaq, .porra⁷⁷ = pora(ha)ma

por|rin, -ina, -inat⁴ porin

porsaq, m .porssõ, .porssõ³¹ vuntsid

porsi(h)n sassis

.pors'ma, .porssiq, porsi⁶³ purssima

port, pordo, .porto³⁷ liiderlik, raisus tüdruk v naine; eläs pordoello elab liiderlikku elu

.port'ma, .portiq, pordi⁶³ liiderdama

ports, pordso, .portso³⁷ ports

po'rtu.galla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ portugallane

.portus, -õ, -t⁹ porduelu, liiderlik elu

porusk', -i, -it¹³ jäme riie

posija, -, -t³ posija

pos|ima, -siq, -i⁵⁷ = pos'ka|tama, -taq, -da⁸² 1. posima; 2. pusima, kohmitsema

poslamasla, -, -t² > päävälilliõli

posma|k, -gu, -kut¹³ segadus

possõrda|ma, -q, -⁸³ vusserdama

post', posti, .posti³⁷ post (tulp; postiasutus)

poti.lakja, -, -t³ nimetissõrm, osutissõrm

potiseto, -, -t² kaltsukaupmees, potisetu

potisini|ne, -dse, -st⁷ potisinine

poti|tama, -taq, -da⁸² potitama

potkitnoi, -, -d⁵³ turakas (kaardimäng)

.potlõma, potõldaq, .potlõ⁷⁸ pottidega kauplema

.potrama, podradaq, .potra⁷⁷ patrama

potsõrda|ma, -q, -⁸³ mäkerdama

pot|t', -i, -ti³⁷ 1. pott; 2. poti (kaardimast); pott' om trump' poti on trump

pott'sep|p, -ä, -pä³⁵ pottsepp

praadi|ahi, -aho, -.ahjo⁴⁴ praeahi

praadsu|tama, -taq, -da⁸² priiskama, raiskama

praagama|go, -o, -ko²⁷ paks inimene, praagamagu

praak, praaga, .praaka³⁰ viinapõletamise jäätmed, praak (praaga)

.praak'li, -, -t³ praakija, praaker

.praal'ma, .praaliq, praali⁶³ praalima

praasni|k, -gu, -kut¹³ > pido

praat', praadi, .praati³⁷ praad

.praat'ma, .praatiq, praadi⁶³ praadima, küpsetama

.praat'u|ma, -daq, -⁸⁰ enesekoh praadima, küpsema; kardohkaq praat'usõq pruunis kartulid praevad pruuniks

praavi|tama, -taq, -da⁸² = praavitsõ|ma, -q, -⁸³ = parandama; söötma

.praavu|ma, -daq, -⁸⁰ paranema; tüsenema

praavõlda|ma, -q, -⁸³ praalima

pra|da, -da, -ta²⁸ tüli; taad prata oll' viil vaia! oli seda tüli veel vaja!

prada|nõ, -dsõ, -st⁷ tülikas

pragista|ma, -q, -⁸³ pragistama

pragistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv pragistama

pragis|õma, -taq, -õ⁸⁷ pragisema

pr'a|go, -o, -ko²⁷ = prägo risu, rämps, praak

pragonõma, .praodaq e pragonõdaq, pragonõ⁸⁹ pragunema

prahi|nõ, -dsõ, -st⁷ > asonõ

praht', prahi, .prahti³⁷ > ask

prahva|k, -gu, -kut¹³ prahvakas

pra|kin, -gina, -ginat⁴ pragin

prak|k', -i, -ki³⁷ praak; tä tüü tunnistõdi prakis tema töö tunnistati praagiks

.prak'ma, prakkiq, praki⁶³ praakima

praks, praksu, .praksu³⁷ 1. praks, prõks; 2. rägastik

praksahta|ma, -q, -⁸³ = praksahtu|ma, -daq, -⁸⁴ praksatama; edimiä praksahtu miski praksatas

praksah(t)us, -õ, -t⁹ praksatus

.praksma, .praksuq, praksu⁶⁴ praksuma

.praksna, -, -t³ praksumine

.praksõlõma, praksõldaq, .praksõlõ⁸⁶ = korduv .praksma: puuq praksõlõsõq ahon puud praksuvad ahjus

prakti|ga, -ga, -kat³ praktika

prakti|gant', -gandi, -.ganti³⁷ praktikant

prakti|k, -gu, -kut¹³ praktik

praktili|nõ, -dsõ, -st⁵ praktiline

pran'a|tsõma, -daq e -tsaq, -dsõ⁹⁰ tõrelema

prandsahta|ma, -q, -⁸³ = prandsahtu|ma, -daq, -⁸⁴ prantsatama

prandsõrda|ma, -q, -⁸³ lartsudes käima, lartsima

.prann'ama, prann'adaq, .prann'a⁷⁷ = .prants'ma priiskama, prassima

.prantsla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ prantslane

.prants'ma, .prantsiq, prandsi⁶³ = .prann'ama

.prantsus, -õ, -t⁹ süüfilis; kel om nyna sisse sadanuq, tuul om prantsus olnuq kellel on nina sisse vajunud, sellel on süüfilis olnud

praosk', .praoski, .praoskit³⁷ praost

.pras'ma, .prassiq, prassi⁶³ prassima

prav|vil, -ila, -ilat⁴ vankrijuhe

prei, -, -d² hobuse kabjahaigus

.preili, -, -t¹ preili

.preilna, -, -t³ preilna

presi|dent', -dendi, -.denti³⁷ president

.pres'mä, .pressiq, pressi⁶³ 1. pressima; 2. < .triik'ma triikima

press', pressi, .pressi³⁷ press

press'|raud, -ravva, -.rauda³³ < triik'massin triikraud

pridana, -, -t³ = pritan kaasavara

pri|gi, -gi, -ki²⁶ piibupigi

prii, -, -d⁵⁰ prii, vaba

priinim|i, -e, -me²⁴ = väärnimi perekonnanimi

prii:s', preesi, .prii:si³⁷ prees

.priiskama, priisadaq, .priiska⁷⁷ priiskama

.priiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv priiskama

prii:stri, -, -t¹ (katoliku v vene õigeusu) preester

.priius, -õ, -t⁹ priius

.priksna, -, -t³ prõksumine

.prikstu, -, -t¹ tragi; väega prikstu ts'urakõnõ väga tragi poisike

prillesni|k, -gu, -kku³⁸ prillikandja

prilliq, m .prille, .prille³⁷ prillid

prinks, prinksu, .prinksu³⁷ = prunks (lühike) peeretus

prinni|tämä, -täq, -dä⁸² jooma, trimpama; mul ka vanamiis' vaarit' ollõlaari, sys noq muguq prinnitäs tõist egä päiv mul ka vanamees vaaritas õllelaari, siis nüüd muudkui trimpab teist iga päev

prints', prindsi, .printsi³⁷ prints

pri'n|tsess', -tsessi, -.tsessi³⁷ printsess

.priskõ, -, -t³ priske

pri|tan, -dana, -danat⁴ = pridana kaasavara

prits', pritsi, .pritsi³⁷ prits; süstal; pritsinõgõl süstlanõel

pri'tsen|t', -di, -tit¹³ present

pritsima|ja, -ja, -ia²⁸ tuletõrje(maja)

pritsi|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ tuletõrjuja

pritsitallitus, -õ, -t⁹ tuletõrje

.prits'mä, .pritsiq, pritsi⁶³ 1. > .tsiukma; 2. süstima; käevardõ prits'mine olõ-i nii hallus ku persehe prits'mine käevarde süstimine pole nii valus kui istmikku süstimine

.pritsü|mä, -däq, -⁸⁰ > .tsiukuma

pro|gramm', -grammi, -.grammi³⁷ programm

.prohvus, -õ, -t⁹ prohvus (kirumissõna)

pro'hvõsri, -, -t¹ professor

prohvõ|t', -di, -tit¹³ prohvet

proim', proimõ, .proimõ³⁴ käiseauk

pro|je'kt', -je'kti, -.je'kti³⁷ projekt

pro'jek|tii:r'mä, -tii:riq, -teeri⁶³ projekteerima

prok|k', -i, -ki³⁷ rebasemürk

proks', proksi, .proksi³⁷ härjavärss

pro'ku|rör', -röri, -.rörri³⁸ = pro'ku|rüü:r', -rööri, -rüü:ri³⁸ prokurör

proku|tama, -taq, -da⁸² indlema

proosa, -, -t² proosa

proosahta|ma, -q, -⁸³ korra aevastama

proosah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ purskuma; naksi naardma nii et süük' proosahtu suust vällä hakkasin naerma nii et söök purskus suust välja

proosah(t)us, -õ, -t⁹ = pruu:sk aevastus

proosiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = pruu:skõlõma korduv aevastama

proovoda, -, -t³ matusejutlus (setudel)

proovo|tama, -taq, -da⁸² matusejutlust pidama (setudel)

pross', prossi, .prossi³⁷ pross

pro(o)sta, -, -t² lihtne, labane; taktitu

pro'|tsent', -tsendi, -.tsenti³⁷ = pro'tsõn|t', -di, -tit¹³ protsent

provva, -, -t² = provvi proua

provva|nõ, -dsõ, -st⁷ proualik

provvi, -, -t² = provva

pruhv', pruhvi, .pruhvi³⁷ < viik' [1.] (püksi)viik; pruhvõgaq püksiq viigipüksid

pruks', pruksi, .pruksi³⁷ räsa, ristpulk varre otsas (hangul, labidal)

prunds'o(h)n pruntis

prunks, prunksu, .prunksu³⁷ = prinks (lühike) peeretus

prunks', prunksi, .prunksi³⁷ pronks

prunt', prundi, .prunti³⁷ krooge

.prunt'ma, .pruntiq, prundi⁶³ krookima

prunts', prundsi, .pruntsi³⁷ seelik

.pruntsli, -, -t¹ äärispael

pruss', prussi, .prussi³⁷ pruss (ehitusmaterjal)

prussa|k, -gu, -kut¹³ prussakas

pruudi|.mõisa, -, -t³ nalj pruudikodu, pruudimõis

pruuk', pruugi, .pruuki³⁷ pruuk, komme, tava, traditsioon

.pruuk'ma, .pruukiq, pruugi⁶³ pruukima, tarvitama

pruu|kost', -kosti, -.kosti³⁷ pruukost, hommikueine

pruul', pruuli, .pruuli³⁷ (õlle)pruul, pruulija

.pruul'ma, .pruuliq, pruuli⁶³ pruulima

pruum', pruumi, .pruumi³⁷ = pruun'

pruumika|nõ = pruumika|s = .pruumja|nõ = .pruumja|s, -dsõ, -st⁵ = pruunikanõ = pruunikas = .pruunjanõ pruunikas, pruunjas

pruu:m'ma, pruu:miq, proomi⁶³ = pruu:v'ma proovima, üritama; pruumiq iks või proovida võib ikka

pruun', pruuni, .pruuni³⁷ = pruum' pruun

pruunika|nõ = pruunika|s, -dsõ, -st⁵ = pruumikanõ = .pruunjanõ

pruunista|ma, -q, -⁸³ pruunistama

.pruunja|nõ = .pruunja|s, -dsõ, -st⁵ = .pruumjanõ = pruunikanõ

pruus(s), pruusa, .pruu(s)sa³¹ = kruus(s) (poolmetsik) pirn, pirnipuu; makõ vii seen keededüq pruusaq ommaq väega hääq poolmetsikutest pirnidest keedetud kompott on väga hea

pruusa|k, -gu, -kut¹³ preislane; (Preisimaa) sakslane

pruu:s|hank, -hangu, -.hanku³⁷ pootshaak

pruu:sk, proosu, pruu:sku³⁶ = proosah(t)us aevastus

pruu:skama, proosadaq, pruu:ska⁷⁷ korskama

pruu:sk'ma, pruu:skiq, proosi⁶³ aevastama

pruu:skõlõma, proosõldaq, pruu:skõlõ⁸⁵ = proosiskõllõma korduv aevastama

pruut', pruudi, .pruuti³⁷ > .mõrsja

pruu:v'ma, pruu:viq, proovi⁶³ = pruu:m'ma proovima

prõgista|ma, -q, -⁸³ prõgistama

prõgis|õma, -taq, -õ⁸⁷ prõgisema

prõ|kin, -gina, -ginat⁴ prõgin

prõksahta|ma, -q, -⁸³ prõksatama; edimiä prõksaht' miski prõksatas

prõksah(t)us, -õ, -t⁹ prõksatus

.prõksma, .prõksuq, prõksu⁶⁴ prõksuma

.prõksna, -, -t³ prõksumine

.prõksõlõma, prõksõldaq, .prõksõlõ⁸⁵ = korduv .prõksma

prõllaq = põrõhõllaq praegu

prõssal', -i, -it⁴ kepslemine

.prõssama, prõssadaq, .prõssa⁷⁷ = prõssa|tama, -taq, -da⁸² kepslema; latsõq prõssatasõq moro pääl lapsed kepslevad õuel

prä|go, -o, -ko²⁷ = pr'ago risu, rämps, praak

.prähklemä, präheldäq, .prähkle⁷⁸ pragama

prähkä, -, -t² rögiseja

prähkä|tämä, -täq, -dä⁸² köhima

prähvähtä|mä, -q, -⁸³ prahvatama

prähvähtü|mä, -däq, -⁸⁴ enesekoh prahvatama, lahti paiskuma; uss' prähvähtü vallalõ uks prahvatas lahti

prähväh(t)üs, -e, -t⁹ prahvatus

.prähvämä, prähvädäq, .prähvä⁷⁷ prahvama

präkä|tämä, -täq, -dä⁸² = präägätämä

präll', prälli, .prälli³⁷ 1. kõhn, kidur olevus, äbarik; om üts' põrsapräll', taast saa no määne tsiga on üks põrsaäbarik, sellest nüüd mõni siga saab

prälli|ne, -dse, -st⁷ kängus

.prällü|mä, -däq, -⁸⁰ känguma

prändsähtä|mä, -q, -⁸³ = prändsähtü|mä, -däq, -⁸⁴ prantsatama

prändsäh(t)üs, -e, -t⁹ = pränts, prändsü, .präntsü³⁷ prantsatus

prässä|k, -gu, -kut¹³ nässakas

prätä|k, -gu, -kut¹³ pahandus; oll' meil no taad prätäkut vaia oli meil nüüd seda pahandust vaja

präädi|tämä, -täq, -dä⁸² = .präätämä ketrama

präägu|tama, -taq, -da⁸² = präägätämä

präägutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv präägutama

präägähtä|mä, -q, -⁸³ prääksatama

präägäh(t)üs, -e -t⁹ prääksatus

präägä|tämä, -täq, -dä⁸² = präkätämä = präägutama 1. prääksuma; 2. (rõivaid) määrima; pois'kõnõ om vahtsõ hammõ ärq präägätänüq poiss on uue särgi ära määrinud

.prääkmä, .prääkuq, präägu⁶³ = .prääk'mä, .prääkiq, präägi⁶³ prääksuma

prääli|ts, -dsä, -tsät¹³ ropsilaud; koonlalaud

prääni|k, -gu, -kut¹³ = prään'k(as), .präänka, prään'kast¹⁵ präänik

.prää|tämä, -täq, -dä⁸¹ = prääditämä

.präätüs, -e, -t⁹ ketrus

.präühkelemä, präüheldäq, .präühkele⁸⁵ räuskama, (räusates) hooplema; meheq präühkeliq kõrdsin mehed räuskasid kõrtsis

pröhkä|tämä, -täq, -dä⁸² = röhkätämä [2.] rögisevalt köhima

prü|gü, -gü, -kü²⁶ > ask

prügü|kast', -kasti, -.kasti³⁷ prügikast

prügü|ne, -dse, -st⁷ prügine

.prüüskämä, prüüsädäq, .prüüskä⁷⁷ määrima, rikkuma; laimama, põhjama

pryngul', -i, -it⁴ = ryngul' pillerkaar, pidu, lust; viisi ei tüüd tetäq, lööväq ynnõ pryngulit ei viitsi tööd teha, peavad aga pillerkaari

.prynkõlõma, pryngõldaq, .prynkõlõ⁸⁵ logelema

psü'koloogia, -, -t³ psühholoogia

psü'ko|luu:g', -loogi, -luu:gi³⁷ psühholoog

.ptruu|tama, -taq, -da⁸¹ ptruutama, ptruu-hüüdega hobust peatama

pu|di, -di, -ti²⁶ pudi

pudinahe = pudinallaq = pudinalõ pudinal; tä väega pudinahe kynõlõs ta räägib väga pudinal

pudi|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = pudõnõma pudenema

pudisk', -i, -it¹³ = pudl'a pudikeelne inimene

pudis|õma, -taq, -õ⁸⁷ pudisema

pudl'a, -, -t² = pudisk

pudl'a|tama, -taq, -da⁸² pudinal rääkima; putrama

pudro|kii:l', -keele, -kii:lt⁴⁰ pudikeel

pudrokii:tjä, -, -t³ pöial

pudroli|nõ, -dsõ, -st⁵ segane; pudrolist juttu aja ajab segast juttu

pudro|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ vastlapäev

pudropöörüs, -(s)e, -t¹¹ pudrumänd (-männa)

pudro|tama, -taq, -da⁸² pudrutama

pudsajalõ vähehaaval; taa om suur' tüü, pudsajalõ tiit kah, sys saa ei viil niipia valmis see on suur töö, vähehaaval teed ka, siis ei saa veel niipea valmis

pu|dsu, -dsu, -tsu²⁶ ebe, ude; udusulg; puruke, tolmurullike

pudsunudsija, -, -t³ = pudsunu|tsij, -dsija, -dsijat⁴ tolmuimeja

pudsu|nõ, -dsõ, -st⁷ ebemeid täis; purune

pudõ|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ⁸⁹ = pudinõma pudenema

pudõr = pudyr', pudro, .putro⁴⁷ = putr puder

pu|go, -go, -ko²⁶ pugu; kõht

pugõri|k, -gu, -kku³⁸ pugerik

puha puha; taa niidü päält olõ-iq midägiq saiaq, kyik' puha angõrhain sellelt niidult pole midagi saada, kõik puha angervaks

puhahus, -õ, -t⁹ puhang; tuulõpuhahus tuulepuhang

puhas, .puhta, puhast²³ puhas

puhasta|ma, -q, -⁸³ puhastama

puhasti|k, -gu, -kku³⁸ raiesmik

puhastu|ma, -daq, -⁸⁴ puhastuma

puhastus, -õ, -t⁹ puhastus; päramised

puhelda|ma, -q, -⁸³ hingeldama

puheldu|ma = puhendu|ma, -daq, -⁸⁴ väsima, hingetuks jääma

puhe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ tursuma

puhe|tama, -taq, -da⁸² koitma; päiv jo puhetas päev juba koidab

puhka, -, -t² 1. = puhkats' morn inimene; 2. karusnahast ääris; kodojänessest saa kübäräle hää puhka küülikust saab kübarale hea äärise

.puhkama, puhadaq, .puhka⁷⁷ 1. puhkama; 2. ohkama

puhka|tama, -taq, -da⁸² = puhkutama hingeldama

puhka|ts', -dsi, -tsit¹³ = puhka [1.]

.puhkma, .puhkuq, puhu⁶⁴ puhuma

.puhk'ma, .puhkiq, puhi⁶³ puhkima

.puhksama, puhastaq, .puhksa⁷⁶ = .puhksõma, puhastaq, .puhksõ⁷⁶ korraks puhuma; taa toro om umbõn, taa tulõ läbi puhastaq see toru on umbes, see tuleb läbi puhuda

.puhkus, -õ, -t⁹ 1. puhkus; 2. ohe

puhku|tama, -taq, -da⁸² = puhkatama

.puhkõlõ minemä puhkama minema; läts' lõunasvaihtõs puhkõlõ läks lõunavaheajaks puhkama

.puhkõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ puhkepäev

puhm, puhma, .puhma³¹ = puhm, puhmo, .puhmo³⁷ põõsas

puhmasti|k = puhmisti|k, -gu, -kku³⁸ = puhmisto, -, -t¹ põõsastik

puhmisto|nõ = .puhmliga|nõ = puhmõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = puhmõ|nõ, -dsõ, -st⁷ põõsaid täis, võsastunud

.puhtahe = .puhtalõ puhtalt

.puhtamas täiesti; tä oll' mu jaki puhtamas ärq krunds'utanuq ta oli mu jaki täiesti ära kortsutanud

.puhtavere|suu:n'*, -soonõ, -suu:nt⁴⁰ arter

puhti|dsõq, m -tsidõ, -tsit⁷ = .puhtõq

.puhtus, -õ, -t⁹ puhtus

.puhtõli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ peieline, matuseline

.puhtõq, m .puhtidõ, .puhtit¹⁹ = puhtidsõq peied, matused

puhus, -(s)õ, -t¹¹ nõiutud asi; vaimlasõlõ viidi vanast puhussit moro pääle vaenlasele viidi vanasti nõiutud asju õuele

puhussillaq = puhussi(h)n

puhussillõ = tühüssille puhitusse

puhussi(h)n = puhuvallaq = puhussillaq = tühüssilläq = tühüssi(h)n puhituses, gaasi täis

puhva'ika, -, -t² vattkuub

puiam, -o, -ot⁴ ankrumärk

puian', -i, -it⁴ pujään

puibus, -(s)õ, -t¹¹ pujus, neel mõrras v rüsas

.puika, -, -t³ poiss

.puikõlõma, puigõldaq, .puikõlõ⁸⁵ puiklema

.pui|nõ, -dsõ, -st⁷ puine

.puistama, puistadaq, .puista⁷⁷ puistama

.puistu|ma, -daq, -⁸⁰ pudenema

.puistõlõma, puistõldaq, .puistõlõ⁸⁶ = korduv .puistama

puiõng', -i, -it¹³ = pu|jeng' = pujjõng' pojeng (lill)

puja|koda, -kua, -kota²⁷ emakas

pujali|nõ, -dsõ, -st⁵ = pujõlinõ poegadega, poegi omav; viiepujalinõ lehm viis korda poeginud lehm

pujand', -i, -it¹³ kasupoeg

pu|jeng', -jengi, -.jengi³⁷ = pujjõng', -i, -it¹³ = puiõng'

pu|jo, -jo, -jo e -io²⁶ = pujokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ puju (rohttaim)

pujõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .poelinõ = pujalinõ poegadega, poegi omav; meil om pujõlinõ ja pujõldaq lammas meil on poegadega ja poegadeta lammas

puk|k', -i, -ki³⁷ pukk, alus

puk|kama, -adaq, -ka⁷⁷ putkama

pukõrda|ma, -q, -⁸³ ukerdama; pusima

pukõ|t', -di, -tit¹³ bukett

pulan', -i, -it⁴ kollane hobune

.pulbri, -, -t¹ pulber

puld'a|tama, -taq, -da⁸² = pold'atama lobisema; putrama, pudinal rääkima

pulga(h)n = pulgõ(h)n 1. sassis, pulstunud; hiussõq ommaq pulgan juuksed on pulstunud; 2. hädas, jännis, kimpus

pulgar', -i, -it⁴ liipripakk

pulga|tama, -taq, -da⁸² pulstuma; pulgatunuq karvagaq pini pulstunud karvaga koer

Pulga|täheq, m -.tähti, -.tähti³⁴ Reha (tähtkuju)

pulgu|tama, -taq, -da⁸² sasima

pulgõ(h)n = pulga(h)n

pulgõnda|ma, -q, -⁸³ kulutama, raiskama; oll' mul pall'o palk'nit kirstuh, naksi pulgõndama - oll'egiq läbi oli mul palju kangarulle kirstus, hakkasin kulutama - olidki läbi

pulk, pulga, .pulka³¹ pulk

.pulka = .pulkõ 1. sassi, pulsti; 2. hätta, jänni, kimpu; seo as'agaq ma jää pulka selle asjaga ma jään kimpu

.pulkama, pulgadaq, .pulka⁷⁷ pulkadega kinnitama; lõikuma

.pulku|ma, -daq, -⁸⁰ sassi minema, pulstuma

.pulkõ = .pulka

pull', pulli, .pulli³⁷ pull, sõnn

pulli|lill', -lilli, -.lilli³⁷ kullerkupp

pulli|tama, -taq, -da⁸² (lehma) paaritama

pulm, pulma, .pulma³¹ 1. > sa(a)jaq; 2. = .pulmus

.pulmama, pulmadaq, .pulma⁷⁷ oskama; aru saama, taipama, mõistma; ma pulma-i määnestkiq tõist kiilt ma ei oska mitte mingit teist keelt; taa lats' pulma-i viil midägiq see laps ei taipa veel midagi

.pulmu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ = pulm [2.] taip; mõistus; täl olõ-i pulmu(s)t, tä pulma-i sukugiq tal pole taipu, ta ei taipa üldse

pu|l'o, -l'o, -ll'o²⁶ = pus'o [1.] härjavärss, pullike

pulst', pulsti, .pulsti³⁷ = pulsta|k, -gu, -kut¹³ pulst; kalts; (kasutatud) rõivas

pulsti|nõ, -dsõ, -st⁷ pulstunud

pulsti|puu:t', -poodi, -puu:ti³⁷ kõnek kasutatud (odavate) riiete kauplus, kaltsukas

pulsti|tama, -taq, -da⁸² sasima

.pulstja|nõ, -dsõ, -st⁷ vanunud

.pulst'ma, .pulstiq, pulsti⁶³ = .pulst'u|ma, -daq, -⁸⁰ pulstuma

pumba, -, -t² = pumba|nõ, -dsõ, -st⁷ tuim, rumal (inimese kohta); tuu om sääne pumba miis' see on selline tuim mees

pumbu|ts', -dsi, -tsit¹³ jomp, tombuke lõnga sees

pump, pumba, .pumpa³¹ pump

.pumpama, pumbadaq, .pumpa⁷⁷ pumpama

pund, punna, .punda³² pund

.punda .jäämä kängu jääma

pundar, .puntra, pundard²² = .pundrik

.pundri, -, -t¹ kellapomm

.pundri|k, -gu, -kku³⁸ = punds, pundsu, .pundsu³⁷ = pundsa|k, -gu, -kut¹³ = pundar pundar; tomp

pundsulõ pungil(e); puntras(se)

.pundsu|ma, -daq, -⁸⁰ punduma

pundsu|tama, -taq, -da⁸² = pundsõrda|ma, -q, -⁸³ = .pungama = pungitsõma = pungõrdama vusserdama; kortsima, hooletult kokku õmblema

pundsõrus, -õ, -t⁹ vusserdis

pung, punga, .punga³¹ 1. rahakott; 2. = pungats'; 3. pundar; langaq ommaq punga kistuq, naid mõista-i inämb ärq arotaq lõngad on puntrasse kisutud, neid ei oska enam lahti harutada

.pungama, pungadaq, .punga⁷⁷ = pundsutama

punga|ts', -dsi, -tsit¹³ = pung [2.] = pungõs kasvult kängu jäänud olevus

pungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = pungõrda|ma, -q, -⁸³ = pundsutama

pungõs, -(s)õ, -t¹¹ = pungats'

punk', pungi, .punki³⁷ 1. tomp; 2. punk; pungimiis', -naanõ punkar

.punk'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = .punt'liganõ tombuline

.punk'ma, .punkiq, pungi⁶³ 1. kohmitsema; 2. vastu punnima

.punkri, -, -t¹ punker

punkt', punkti, .punkti³⁷ punkt

.punkõlõma, pungõldaq, .punkõlõ⁸⁵ puiklema; külh tä pungõl', a iks pidi minemä küll ta puikles, aga ikka pidi minema

.pun'ma, .punniq, punni⁶³ 1. (vastu) punnima; pingutama; 2. laudu punnima, sulundama

punn', punni, .punni³⁷ punn, prunt; vistrik

.punni = punnilõ pungil(e), punni(s); põsõq lätväq punni v punnilõ põsed lähevad punni; põsõq ommaq punni v punnilõ põsed on punnis

punni(h)n punnis, pungil

punnivallaq pungis, punnis

punn'|paap, -paabu, -.paapu³⁷ leevike

.punn'u|ma, -daq, -⁸⁰ tursuma

pu|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ lastek punnu, kõht

punt', pundi, .punti³⁷ punt, kimp; salk; tomp

.punt'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = .punk'liganõ

pupi, -, -t² = pupp'

pupi|tama, -taq, -da⁸² hellitama

pup|p, -u, -pu³⁷ lastek puder

pup|p', -i, -pi³⁷ = pupi nukk; n'ardsopupp' kaltsunukk; pupitiatri nukuteater

pupõr'|lill', -lilli, -.lilli³⁷ kullerkupp

pur|a, -a, -ra²⁶ booraks, booraks-glütseriin

puras, .purga, purast²³ = purask', -i, -it¹³ 1. peitel; 2. = pirask' sõim kurask, tont, koll

puravi|k, -gu, -kku³⁸ = porovik puravik

purdsahta|ma, -q, -⁸³ purtsatama

purdsah(t)us, -õ, -t⁹ purtsatus

purima|nõ, -dsõ, -st⁵: purimanõ hammas purihammas

.purjo = pur'okillõ purju

.purjo|ma, -q, -⁸⁰ purju jääma

purk', purgi, .purki³⁷ purk

.purkama, purgadaq, .purka⁷⁷ purskama

.purkli, -, -t¹ närudes inimene

purla|k, -gu, -kut¹³ üleannetu poiss; liiderdaja (mees)

pu|r'o, -r'o, -rr'o²⁶ 1. puri; 2. alkoholiuim; pur'o om vaia vällä maadaq alkoholiuim on vaja välja magada

pur'okillaq = pur'o(h)n

pur'okillõ = .purjo

pur'olt purjuspäi

pur'o(h)n = pur'okillaq purjus

pur'o|tama, -taq, -da⁸² 1. purjutama; 2. purjetama

pur'otus, -õ, -t⁹ purjutamine

purr|näär', -nääri, -.nääri⁴ vurrkann

purrõq, .purdõ, purrõt¹⁹ purre

.purskama, pursadaq, .purska⁷⁷ = .purtskama purskama

.purs'ma, .purssiq, pursi⁶³ purssima, vusserdama

purss', pursi, .purssi³⁷ õpipoiss

purt'ni|k, -gu, -kku³⁸ (väiksem) sõudepaat

.purtskama, purdsadaq, .purtska⁷⁷ = .purskama

pur|u, -u, -ru²⁶ puru, prügi

puru|lauk, -laugu, -.lauku³⁷ porrulauk

purulõ = purus puruks; auto om purulõ sõidõt auto on puruks sõidetud

puru|nõ, -dsõ, -st⁷ purune, prügine

purus = purulõ

puru|tama, -taq, -da⁸² purustama, pudendama

purutumas täiesti puruks

puruvanakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ puruvana (putukas)

purõl', -i, -it¹³ räbal

purõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ purelema

pur|õma, -raq, -õ, min 1. ja 3. p puri⁵⁸ purema, hammustama; sinno om pini purnuq sind on koer hammustanud

purõ|tama, -taq, -da⁸² pureda laskma; kallale ässitama

purõtus, -õ, -t⁹ peeneks näritud toit

pu|s'a, -s'a, -ss'a²⁶ 1. pusa; 2. lastehirmutis, koll; pus'a tulõ, ku ti vaiki ei jääq! koll tuleb, kui te vait ei jää; 3. lastek täi; pää süüdäs, vaest om myni pus'a pään pea sügeleb, vist on mõni täi peas; 4. madu; näi puss'a puhmo sisse minnev nägin madu põõsasse minevat

pusan, -a, -at⁴ väike paks härg (ka laps)

pus|i, -i, -si²⁶ (ratta)puks

pus|ima, -siq, -i⁵⁷ = puskõrdama pusima, kohmerdama

pusipuu, -, -d⁵⁰ tööriist ahte (parsile kuivama pandud vilja) kohendamiseks

pusk, pusu, .pusku³⁶ valupiste; kõtust käve pusk läbi kõhust käis läbi valupiste

.puskama, pusadaq, .puska⁷⁷ puskama

puskar', -i, -it⁴ puskar

puski|härg, -härä, -.härgä³⁴ = tõrmihärg sõim vihane inimene

.pusklõma, pusõldaq, .pusklõ⁷⁸ pusklema

.pusk'ma, .puskiq, pusi⁶³ puskima

puskõrda|ma, -q, -⁸³ = pusima

puslõ, -, -t² > kildamäng*

.pusl|õq, m -idõ, -it²² kõlud

.pusma, .pussuq, pussu¹⁴ = .pussama

pusma|k, -gu, -kut¹³ hoop

pu|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ 1. = pul'o härjavärss, pullike; 2. lastek kõht; kas pus'o jo täüs'? kas kõht juba täis?

puss, pussu, .pussu³⁷ 1. peer; toss; 2. saamatu; tossike; taa miis' om nii puss, nii puss, midägi ei saaq tettüs see mees on nii saamatu, nii saamatu, midagi ei saa tehtud; 3. ämmatoss (seen)

pussahta|ma, -q, -⁸³ korra peeretama

pussah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ pehkima; pussahtunuq puu pehkinud puu

pussa|k, -gu, -kut¹³ 1. tossike, kohmard; 2. vilets, nüri nuga

pussaku|nõ, -dsõ, -st⁵ = pussunõ saamatu

.pussama, pussadaq, .pussa⁷⁷ = .pusma = pussutama pussu laskma, pussutama

pussilõ mossis

puss.nuhkri = puss.näägri, -, -t¹ käpard

pussu|nõ, -dsõ, -st⁷ = pussakunõ saamatu; oll' üts' pussunõ mehekene oli üks saamatu mehike

pussuod'e, -, -t² aeglane, saamatu naisterahvas

pussur', -i, -it⁴ peeretaja

pussu|sõgõl, -sõgla, -.sõkla⁴⁵ ehterätt tagumikul

pussu|tama, -taq, -da⁸² = .pussama

pussõni|k, -gu, -kku³⁸ lapuline, kontvõõras

pussõrda|ma, -q, -⁸³ pusserdama, pusima

pussõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ sassi minema

pussõrus, -õ, -t⁹ sassiläinud lõng

pusõrda|ma, -q, -⁸³ 1. puserdama, märga pesu välja väänama; 2. krookima; häste pusõrdõt kleit hästi kroogitud kleit

pusõrihe = pusõrilõ puseriti; hambaq olliq pusõrihe suun hambad olid suus puseriti

pusõri|k, -gu, -kku³⁸ puserik

pusõrilõ = pusõrihe

putahta|ma, -q, -⁸³ < putahutma korraks puudutama

putah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ pihta minema, külge puutuma, tabama; tahtsõ kirvõgaq tsialõ lüvväq, a sullõ putahtu tahtsin kirvega seale lüüa, aga tabasin sind

putah(t)us, -õ, -t⁹ = putas viga, takistus

putahu|tma, -taq, -da⁶² > putahtama

pu|tar', -dara, -darat⁴ lodi

put|as, -ta, -ast²² = putah(t)us

pu|tin, -dina, -dinat⁴ puru; osake

.putka, -, -t³ = .puutka putka; kiosk

.putka|vaht', -vahi, -.vahti³⁶ = koobavaht' sõim tölplane, lollike, tobuke

.putli, -, -t¹ = putõl' pudel

.putma, puttuq, putu⁷³ puutuma

.putmaldaq puutumata; puutumatu; süütu, neitsilik

putr, pudro, .putro⁴⁷ = pudõr puder

.putrama, pudradaq, .putra⁷⁷ putrama, puterdama

puts', putsi, .putsi³⁷ vulg puts

pu|tsai, -dsaja, -dsajat⁴ (udu)sulg, ebe, kübe, helves; edev naine; lumõpudsajit satas lumehelbeid sajab

putsa|k, -gu, -kut¹³ nutsak, tomp

.putsama, putsadaq, .putsa⁷⁷ = putsõldama 1. ehtima; kaeq noq, kuis om hinnäst ärq putsanuq! vaata nüüd, kuidas on ennast ära ehtinud!; 2. polsterdama

putsu|tama, -taq, -da⁸² koera ässitama

putsõlda|ma = putsõnda|ma = putsõrda|ma, -q, -⁸³ = .putsama

putu|tama, -taq, -da⁸² puudutama

putõ, -, -t¹⁴ pude; putõq kardohkaq pudedad kartulid

pu|tõl', -dõli, -dõlit⁴ = .putli pudel

puu, -, -d⁵⁰ puu

puu:, -, -d⁵² põu; panõq putõl' puuhu! pane pudel põue!

puubõn, -a, -at⁴ trumm

puudali|nõ, -dsõ, -st⁵ puudane

.puudri, -, -t¹ puuder

puuduli|k, -gu, -kku³⁸ napakas

puuduli|nõ, -dsõ, -st⁵ puudulik

.puudu|ma, -daq, -⁸⁰ puuduma

.puudus, -õ, -t⁹ puudus; puudus olõma puudu olema, puuduma

puudu|tama, -taq, -da⁸² = .puutama kaalumisel petma; turu pääl myni omgiq puudutamisõ pääl välän turul mõni ongi kaalupettuse peal väljas

puudõq, .puutõ, puudõt¹⁸ vöö

puu:gna, -, -t³ poogen (paberileht; viiulipoogen)

puu:g|nits, -nitsa, -.nitsa³¹ nahast (kasuka)nööp

puuk', puugi, .puuki³⁷ kratt, pisuhänd

puu:.karman', -i, -it⁴ põuetasku

puuk|jalg, -jala, -.jalga³³ kõmp, laste mängukark

puu:l (kellegi) pool; ma olõ tiiq pu·u·l käünüq ma olen teie pool käinud

puu:l' I, pooli, puu:li³⁷ pool (pooli); värten

puu:l' II, poolõ, puu:lt⁴⁰ pool (poole)

puu:l'|kask, -.kaska, -.kaskat⁴⁸ poolkasukas

puu:l'kuulussillaq poolärkvel

puu:l'küllü|ne, -dse, -st⁷ poolviltune

puu:l'lihvõldõ libamisi

puu:l'min|nij, -ijä, -ijät⁴ sag osast vabaabieluminia, poja vabaabielunaine v armuke; mul puul'minijät om väega virk, tege ja toimõndas kyik' miä vaia mu poja vabaabielunaine on väga virk, teeb ja toimetab kõik mis vaja

puu:l'na|anõ, -asõ, -ist⁸ sag osast vabaabielunaine; vallasema; armuke; tä om täl puul'naist ta on tal vabaabielunaine (v armuke)

puu:l'ni|k, -gu, -kku³⁸ osanik

puu:l'.peo|nõ = puu:l'pido|nõ, -dsõ, -st⁷ poolpidune, kantud, poolkulunud

puu:l'.pistü poolpüsti

puu:l'pistüli|ne, -dse, -st⁵ poolpüstine

puu:l'|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = puu:l'pühä laupäev

puu:l'päävä|ne, -dse, -st⁷ = puu:l'pühäne laupäevane

puu:l'püh|ä, -ä, -hä²⁴ = puu:l'päiv

puu:l'pühä|ne, -dse, -st⁷ = puu:l'pääväne

puu:l'sysa|r', -ra e -rõ, -rd¹² sag osast poolõde

puu:lt poolt; tulli liina puult tulin linna poolt; ma olõ su puult ma olen sinu poolt

puu:l'tald, poolõtalla, puu:lt.talda³³ pooltald

puu:l'tõist, poolõtõõsõ, puu:lttõist⁸ poolteist

puu:l'|tütär', -.tütre, -tütärd²² sag osast võõrastütar

puu:l'|veli, -ve(l)le, -.veljä e -.velle⁴³ sag osast poolvend; tä om mu puul'veljä ta on mu poolvend

puu:lveli|dseq, m -tside, -tsit⁷ poolvennad

puu:m', poomi, puu:mi³⁷ poom

puu:ma, puvvaq, puu:, min 1. ja 3. p .poi(õ)⁵⁴ pooma

puu:m|vill, -villa, -.villa³⁰ puuvill

puu:mvilla|nõ, -dsõ, -st⁷ puuvillane

.puu|nõ, -dsõ, -st⁷ puust, puidust

puur', puuri, .puuri³⁷ 1. puur (kinnipidamiseks); 2. puur (tööriist)

puu|rada, -raa, -rata²⁹ raiesmik

.puur'ma, .puuriq, puuri⁶³ puurima

puu:rna|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ setu rahvakalendri tähtpäev, lihavõtte paastu esimene pühapäev

puu:rt', poordi, puu:rti³⁷ volang; kruss

puu:rti volangi; krussi

puu(s)sep|p, -ä, -pä³⁵ puusepp

puusk, puusa, .puuska³¹ puus

.puusla|k', -gi, -kki³⁸ = .pauslak' puuslak, hingeldustõbi, kopsutursega köha

.puus(t)li = .puus(t)ri, -, -t¹ 1. pühapilt v -kuju; puuslik; 2. kaitsevaim

puu:ssihe = puu:ssilõ pooksisse, poomisseisundisse

puu:ssi(h)n pooksis, poomisseisundis, hing kinni jäämas

puust', puusti, .puusti³⁷ hoop, kõrvakiil

puusta, -, -t² vaene, tühi, paljas; sääl om nii puusta maa, lambalgiq olõ-i midä võttaq seal on nii paljas maa, lambalgi ei ole midagi võtta

puusta|tama, -taq, -da⁸² = puu:st'ma [1.]

puu:stli, -, -t¹ sõim loru, tühja jutu ajaja

puu:stlipää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² vurrkann

.puust'ma, .puustiq, puusti⁶³ lööma

puu:st'ma, puu:stiq, poosti⁶³ 1. = puustatama röövima, riisuma, rüüstama; tä om puhtas v pall'as poostit ta on paljaks riisutud; 2. nõiduma

.puustu|ma, -daq, -⁸⁰ manduma

.puustus, -õ, -t⁹ kõnnumaa, tühi, söötis v laastatud maa; maa jäi puustusõs, kiäkiq es tarvidaq, mõts kasvi pääle maa jäi sööti, keegi ei kasutanud, mets kasvas peale

puut, puuda, .puuta³¹ puud

puu:t', poodi, puu:ti³⁷ kauplus, pood; poodi mant tulõ leibä tuvvaq kauplusest tuleb leiba tuua

.puu|tama, -taq, -da³⁶ = puudutama kaalumisel petma

.puutka, -, -t³ = .putka putka; kiosk

puu:tma, puu:taq, pooda⁶¹ pudendama, peenendama; poodaq leib piinüs! pudenda leib peeneks!

puu:t'ni|k, -gu, -kku³⁸ poepidaja

.puutri, -, -t¹ < arvot' arvuti, kompuuter

puutõr|i, -i, -ri²⁶ = puutõristaja, -, -t³ rähn

puutäi, -, -d⁵³ puuk (putukas)

põdramok|k, -a, -ka³¹ põdramokk (seen)

põdra|sammõl', -.samblõ, -sammõld²³ põdrasammal

põdratat|t', -i, -ti³⁷ seen

põdri|k, -gu, -kut¹³ 1. noor põder; 2. põdrakarva lehm; 3. = põdrus kuhjavarda tugi

põdristi|k, -gu, -kku³⁸ padrik

põdrus, -(s)õ, -t¹¹ = põdrik [3.] kuhjavarda tugi

põdõla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ põdur inimene

põdõli|k, -gu, -kku³⁸ põduravõitu

põdõli|nõ, -dsõ, -st⁵ põdur

põ|dõma, -tõq, -e, m 1. ja 3. p .põssi, kesks põnnuq e põdõnuq⁵⁹ põdema

põdõr = põdyr', põdra, .põtra⁴⁵ = põtr põder

põgis|õma, -taq, -õ⁸⁷ ülbitsema, vastu rääkima; miä sa pois'kõnõ põgisõt, olõq vaiki! mis sa poiss ülbitsed, ole vakka!

põh'a, -, .põhja⁴³ = põhi [1.] põhi (alus); (veekogu) põhi; järvepõh'a järvepõhi

põh'a|du, -du, -tut¹ väga, põhjatu(lt); põh'adu rikas põhjatu(lt) rikas

Põh'a|nagõl, -nagla, -.nakla⁴⁵ põhjanael

põh'anda|ma, -q, -⁸³ rajama; alust tegema; maja piät kimmä põh'a pääle põh'andama maja peab rajama kindlale pinnale; läbi suu om põh'andõt tii läbi soo on rajatud tee

põh'andu|ma*, -daq, -⁸⁴ rajanema, põhinema

põh'andus, -õ, -t⁹ vundamendi maa-alune osa

põh'a.valgu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ = põh'aval|o, -o, -lo²⁶ põhjavalgus, virmalised

põhi, põh'a, .põhja⁴³ 1. = põh'a; 2. põhi (ilmakaar)

.põhjus, -õ, -t⁹ 1. > süü [2.]; 2. > põhi [1.]

põhk, põho, .põhko³⁶ põhk

põhn, põhna, .põhna³¹ kõrgem koht madalal heinamaal

.põhtja, -, -t³ = .põhtjaalo|nõ, -dsõ, -st⁷ rehealune, põhu panipaik

põigus, -(s)õ, -t¹¹ põikpuu; küün aeti põigussiniq haino täüs' küün aeti põikpuudeni heinu täis

põim, põimu, .põimu³⁷ viljalõikus

põimma, .põimaq, põima⁶³ vilja lõikama

põimukuu, -, -d⁵⁰ < august' august

põimupüh|ä, -ä, -hä²⁴ lõikuspüha, 4. oktoober

põka, -, -t² = põka|ts', -dsi, -tsit¹³ (väike) traktor, põkats

põko, -, -t² = poko lastek oinas

põld, põllo, .põldo³⁶ (külvatud vilja)põld; põld om maaha tett vili on külvatud

.põlgma, .põlgõq, põlõ⁶¹ põlgama; ma põlõ-i tuud joht ärq ma ei põlga seda küll ära

põli|nõ, -dsõ, -st⁷ > mu(i)stinõ [2.]

põll', põllõ, .põllõ³⁵ põll

põlla(ldõ) põlluviisi

põllusihe = põllussilõ kammitsasse

põllussi(h)n kammitsas

põllõq, .põldõ, põllõt¹⁸ kõrgem koht (keset madalat, hrl soist maad); platvorm

põlv', põlvõ, .põlvõ³⁵ 1. põlv; 2. põlvkond

põlvikallaq = põlvikullaq = põlvil(d)õ põlvili

põlvi|tama, -taq, -da⁸² põlvitama

põpa|tama, -taq, -da⁸² lobisema; popsutama, põrisema; põka tulõ põpatõn põkats tuleb põrisedes

põra.aigo = para.aigo = põrõhõllaq praegu

põrahta|ma, -q, -⁸³ < põrah(t)uma korraks põrutama; põratama

põrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ põruma

põrah(t)us, -õ, -t⁹ mürtsatus

põrahu|tma, -taq, -da⁶² > põrahtama

põr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = .põrrama põruma; vankriperä põrra, saa eiq sääl häste istuq vankripära põrub, seal ei saa hästi istuda

põraq = põrõhõllaq praegu

põrba|tama, -taq, -da⁸² müristama

.põrgla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .põrgulinõ põrguline, kurat, saatan

põrg'nas, .põrk'na, põrg'nast²² = põrk'nas porgand

.põrgu, -, -t¹ põrgu

.põrguli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .põrglanõ

põristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ põristama

.põrkama, põrgadaq, .põrka⁷⁷ põrkama

põrk'nas, .põrk'na, põrk'nast²² = põrg'nas porgand

põrlaq = parlaq = põrõhõllaq

põrm, põrmu, .põrmu³⁷ 1. raas, kübe, puru, põrm; 2. tüll, loor

.põrmama, põrmadaq, .põrma⁷⁷ torisema

põrmand, -o, -ot¹³ põrand

põrmando|rõivas, -.rõiva, -rõivast²² vaip, põrandariie; vanaq n'ardsoq koetasõq põrmandorõivas vanad kaltsud kootakse vaibaks

põrmu|nõ, -dsõ, -st⁷ õhuke, hõre (riide kohta)

põrn, põrna, .põrna³⁰ 1. põrn; 2. kolmnurkne riidetükk pükstel

põro|tama, -taq, -da⁸² põrutama

põrotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv põrotama

.põrrama, põrradaq, .põrra³⁰ = põra(ha)ma

põrs(a)s, .põrsa, põrs(as)t²² põrsas

põrõhõllaq = põrõhõlt = põrõla = parahallaq = parhillaq = parõhõllaq = prõllaq = põra.aigo = põraq = põrlaq praegu

põsk', põsõ, .põskõ³⁴ põsk

põtalihe = põtalilõ kimpu, kimbatusse, hätta; kaeq ette, vaest köüdät hindä määntsehe põtalihe! vaata ette, võib-olla jääd kimpu!

põtali(h)n kimpus, kimbatuses, hädas; hüä oll' võttaq külh lainu, a noq olõt põtalin, jovva-i ärq massaq hea oli küll laenu võtta, aga nüüd oled kimpus, ei jõua ära maksta

põtr, põdra, .põtra⁴⁵ = põdõr põder

põud, põvva, .põuda³² 1. põud; 2. > pöüd

.põudliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = põvva|nõ, -dsõ, -st⁷ põuane

pägü|mits, -mitsä, -.mitsä³⁷ = pägü|nits, -nitsä, -.nitsä³⁵ = päküm sõrg

päheq, .pähk'me, pähend¹⁶ > pähk'mäs, .pähk'mä, pähk'mäst²² = pähk'näs, .pähk'nä, pähk'näst²² pähkel

pähn, pähnä, .pähnä³⁵ pärn; pähnähäierm, -hä(i)elm, -häidseq pärnaõis; pähnähäiermätii e -tsäi pärnaõietee

pähnä|ne, -dse, -st⁷ pärnapuine

pähü|ts', -dsi e -dse, -tsit e -st¹³ peats, päits

.päi|dseq, m -tside, -tsit¹⁸ päitsed

päidsi|k, -gu, -kut¹³ valgepäine veis, päitsik

päie|ors', -orrõ, -ort⁴⁹ koormapuu

.päindü|mä, -däq, -⁸⁰ = .päi|nemä, -däq e -nedäq, -ne⁸⁹ pead looma (vilja kohta)

päipäidi ülepeakaela; kaeq no jala ette, mingu-i päipäidi, nii satat maaha! vaata jala ette, ära mine ülepeakaela, nii kukud maha!

päiv, päävä, .päivä³⁵ päike; päev; pääväjutt' päikesekiir

päivilde = .päivüisi päeviti; päivilde käü tüühü, öilde maka päeviti käin tööl, öösiti magan

päivili|ne, -dse, -st⁵ päeviline

.päivli|k, -gu, -kku³⁸ päike; päikesepaiste(line)

.päivä päeval

.päivüisi = päivilde päeviti

päkeldä|mä, -q, -⁸³ näperdama

päkite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv päkeldämä

päk|k, -ä, -kä³⁵ = päss pöial

päk|kämä, -ädäq, -kä⁷⁷ näppama

päkä|ts', -dsi, -tsit¹³ = pässäts' päkapikk; lühike olend

pä|küm, -gümä, -gümät⁴ = pägümits sõrg

pälgähtä|mä, -q, -⁸³ korraks välku lööma, sähvatama

pälgäh(t)üs, -e, -t⁹ välgusähvatus

pälk, pälgü, .pälkü³⁷ põuavälk

.pälkelemä, pälgeldäq, .pälkele⁸⁵ läiklema

.pälk'mä, .pälkiq, pälgi⁶³ 1. välku lööma; 2. valendama

.pälkämä, pälgädäq, .pälkä⁷⁷ 1. välku lööma; 2. (enneaegu) vilja küpsetama; pälk pälkäs viljo valmis põuavälk küpsetab vilju valmis

päl|lün, -ünä, -ünät⁴ koirohi

.päl'mä, .pälliq, pälli⁶³ teenima; käve mõtsan päl'män, puid lõikaman käis metsas teenimas, puid lõikamas; piät päl'mä, kel taa kerge om peab teenima, kellel see kerge on; tä om tuu ärq päl'nüq ta on selle ära teeninud

pälv', pälvi, .pälvi³⁷ = pälveq, .pälve, pälvet¹⁸ lumevaba koht kevadel; õsumata koht viljas

pälving, -u, -ut¹³ teenistus

.pälv'mä, .pälviq, pälvi⁶³ luurama, varitsema, (peale) passima; mustlasõq tuud pälv'vägiq, koh myni lammas hoolõtuhe vai uss' vallalõ mustlased seda varitsevadki, kui mõni lammas hooletusse on jäetud või uks lahti; ma pälvi perrä, kohes ti läät ma passin peale, kuhu te lähete

pändä(h)n kimpus, kimbatuses

.päntä kimpu, kimbatusse

päp|p, -ä, -pä³⁵ lastek leib; nännä, annaq pippi ja päppä! emme, anna piima ja leiba!

pärdi|k, -gu, -kut¹³ pärdik; äbarik, kõhn, vilets olevus; taa üts' pärdik om meil, ei tä süüq ei juuq õigõhe see meil üks äbarik on, ei ta söö ega joo õieti

pärgäs, .pärgä, pärgäst²² erk; kartlik

pär|i, -i, -ri²⁶ 1. jäär; 2. = pärre räme (hääle kohta)

pärimun|a, -a, -na²⁶ sõõrik, pontšik

päri|oinas, -.oina, -oinast²² rämeda häälega oinas

päris|emä, -täq, -e⁸⁷ = .pärrämä plärisema

päristä|mä, -q, -⁸³ pläristama

.pärli, -, -t¹ pärl

pärm', pärmi, .pärmi³⁷ pärm

pärre, -, -t¹⁴ = päri [2.] räme (hääle kohta)

pär|rin, -inä, -inät⁴ plärin

.pärrämä, pärrädäq, .pärrä⁷⁷ = pärisemä plärisema

pär|rül', -ülä, -ülät⁴ väike latikas, nuru ja latika hübriid

.pärt(l)üs|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ pärtlipäev, 24. august

päräh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ kängu jäma; seo elläi om ärq pärähtünüq see loom on kängu jäänud

päs|emä, -täq, -e⁷² pääsema

päss, pässä, .pässä³⁵ = päkk pöial

pässä|ts', -dsi, -tsit¹³ = päkäts' päkapikk; lühike olend

päs|sül', -ülä, -ülät⁴ margapuu, päsmer, käsikaal

.pästmä, .pästäq, pästä⁶¹ 1. päästma; laskma; pästkeq minno ärq! päästke mind!; pästi pini vallalõ lasin koera lahti; 2.* < .tsävvämä* (andmeid) salvestama, seivima; pästäq (e võtaq) teedüstü kõvatsõõri pääle! salvesta (e võta) fail kõvakettale!; puutrigaq tüüten tulõ tüüd vaihtõpääl pästäq kah, muido või tuu kaoma minnäq arvutiga töötades tuleb tööd vahel ka salvestada, muidu võib see kaduma minna (vt ka .võtma)

pätern, -ä, -ät⁴ viisk; toasuss, tuhvel

päts', pätsi .pätsi³⁷ päts

pätserdä|mä, -q, -⁸³ paterdama

pätsi|k, -gu, -kut¹³ kakuke; saviplonn

pät|t', -i, -ti³⁷ pätt, hulgus

pää, -, -d, sisseü .päähä e pähäq⁵² 1. pea; päähä op'ma pähe õppima; 2. ots, tipp

pääas'aligult peaasjalikult, peamiselt

pää|asi, -as'a, -.asja⁴³ peaasi

päädeh, .pääte, päädet²⁰ = päädik vöötutt

pääderuu:|g, -, -gu³⁶ päideroog (rohttaim)

päädi|geq, m -kide, -kit¹³ rupskid jm jäägid loomatapmise juures

päädi|k, -gu, -kut¹³ = päädeh vöötutt

.päädü|mä, -däq, -⁸⁰ juhtuma, sattuma; ilmuma; päädü juuma arq, ni tulõki-s kodo paar' päivä sattus jooma ja ei tulnudki paar päeva koju; saq olõt ka vällä päädünüq sa oled ka välja ilmunud

.päähä.käändävä|ne, -dse, -st⁵ = .päähäkäänetäv = .päähä.kääntäv, -ä, -ät⁴ 1. üleannetu, ohjeldamatu; 2. päähäkään(e)täv väits' kokkupandav nuga, taskunuga

.päähä.määr'mi|ne, -se, -st⁵ pealesurumine; nalj reklaam

.päähä .määr'mä peale suruma; nalj reklaamima

pää|.juhtja*, -, -t³ peadirektor

pääkot|t', -i, -ti³⁷ (hobuse) peakott; kapuuts

pää|kuu:l', -kooli, -kuu:li³⁷ < lii:r' leer, kiriklik leeriõpetus

pääl peal, otsas

pääla|gi, -e, -kõ²⁵ pealagi

pääle 1. peale; pääle minemä ründama, peale tungima; pääle ajama sisendama; peale käima; 2. muudkui, ainult; mõista-i taa miis' midägiq tetäq, mäng' pääle ulli ei oska see mees midagi teha, muudkui mängib ainult lolli; kynõlasõq pääle tuud Õuruupahe minekit muudkui räägivad sellest Euroopasse minekust; tohhoq, naaq ähvärdäseq pääle, tii ei nä midägiq oh, nad ainult ähvardavad, ei tee nad midagi

päälegiq = päälekiq pealegi

päälekauba pealekauba

päälekiq = päälegiq

päälekäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < mano(q).ütlejä* alaleütlev (kääne), allatiiv

päälemine|k', -gi, -kit¹³ 1. pealeminek, (sõidukisse) sisenemine; pääleminegi aigo om kõva tsurm'minõ sisenemisel on kõva tõuklemine; 2. rünnak, pealetung; alustus

päälepannus, -(s)õ, -t¹¹ kate; koorõvatt lätt munakoogilõ päälepannussõs vahukoor läheb tordikatteks; võtaq võidu leeväle päälepannussõs! võta võid leivakatteks!; eterniit' om katussõ päälepannus eterniit on katusekate

päälepoolõ pealepoole

pää|liin, -liina, -.liina³⁰ pealinn

pääli|k, -gu, -kut¹³ 1. pealik, juht; 2. lakk, pööning; keldripealne

päälitsikku pealistikku

pääl|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja⁴³ pealkiri

päälkäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < man.ütlejä* alalütlev (kääne), adessiiv

.päälmä|ne, -dse, -st⁵ pealmine

päälpuu:l pealpool

päält 1. pealt; 2. peale; päält muq peale minu; 3. pärast; päält kellä nellä pärast kella nelja; 4. üle; päält kümne mehe oll' kokko tulnuq üle kümne mehe oli kokku tulnud

päältkäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < mant.ütlejä* alaltütlev (kääne), ablatiiv

päältpuu:lt pealtpoolt

pääluu, -, -d⁵⁰ pealuu

päälü|ne, -dse, -st⁷ = päälüs 1. pealne, pealis; 2. = päälüpiim koor; riibi piimäl päälüse ärq riisusin piimalt koore

päälü|piim, -piimä, -.piimä³⁵ = päälüne [2.]

päälüs, -(s)e, -t¹¹ = päälüne

päälüs|rõivas, -.rõiva, -rõivast²² ülerõivas

pää|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ peamees, esimees, juht

pää|ors', -orrõ, -ort⁴⁹ koormapuu

pää|ots, -otsa, -.otsa³¹ peats, päits

pääpap|p'*, -i, -pi³⁷ paavst

pääpolmus, -(s)õ, -t¹¹ = pääpõllus peakammits; hopõn' om pääpolmussõn, ei saaq tuu kohegiq juuskõq hobune on peakammitsas, ei saa ta kuhugi joosta

pääpuu, -, -d⁵⁰ ree, adra osa

pääpõllus, -(s)õ, -t¹¹ = pääpolmus

päärät|t', -i, -ti³⁷ rätik, pearätt

.pääs(t)lä|ne, -(d)se, -st⁵ = pääsokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = pääsüke|ne, -se, -ist⁸ pääsuke

pääter|ä, -ä, -rä²⁴ hrl m raske tera (tuulamisel)

pää|tigo, -tio, -tiko²⁷ kurat, saatan

.päät'mä, .päätiq, päädi⁶³ vöötama

päätoidus, -(s)õ, -t¹¹ peatoidus, ülalpidamine

.pää|tämä, -täq, -dä⁸¹ volitama

pää|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ peatäis; makas päätäüt vällä magab peatäit välja

pää|vari, -var'o, -.varjo⁴⁴ peavari, ulualune

pää|vihk, -viho, -.vihko³⁶ peavihk (hakil, viljakuhjal)

päävä|lill, -lilli, -.lilli³⁷ päevalill

päävälilliõl|i, -i, -li²⁶ < poslamasla päevalilleõli

päävämineng', -i, -it¹³ = päävämine|k', -gi, -kit¹³ päikeseloojang

päävä|ne, -dse, -st⁷ päevane

päävänõsõng, -u, -ut¹³ päikesetõus; ida; käänd tuulõ päävänõsõnguhe tuul pöördub itta; päävänõsõngutuul' idatuul

päävä.paistus, -õ, -t⁹ päikesepaiste; imä arm om niguq lämmi pääväpaistus ema arm on nagu soe päikesepaiste

päävä|pilt', -pildi, -.pilti³⁷ < foto foto

päävä.pilt'ni|k, -gu, -kku³⁸ = .pilt'nik fotograaf

pääväpõrõhõ(he) päikesepaistel(e)

pääväs, -(s)e, -t¹¹ valgepäine lehm

päävä|särk', -särgi, -.särki³⁷ pluus, triiksärk

päävä.valgu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ = päävä.valgõ, -, -t³ päikesevalgus, päevavalgus; ku no päävävalgõgaq kodo joudnuq kui nüüd päevavalges koju jõuaks

päävüü:, -, -d⁵¹ peapael

pökerdä|mä, -q, -⁸³ mäkerdama; koperdama

pöksiq, m .pökse, .pökse³⁷ > püksiq

pöörelde|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv pööreldämä

pööreldä|mä, -q, -⁸³ pööritama

pööreq, püü:rde, pööret¹⁹ pööre

pöörähtä|mä, -q, -⁸³ < pöörähütmä korraks pöörama

pööräh(t)üs, -e, -t⁹ keeris

pöörähü|tmä, -täq, -dä⁶² > pöörähtämä: pöörähüdäq, ma kae, määne sa sälä takast olõdõq pööra korraks, ma vaatan, missugune sa selja tagant oled

pööräli|ne, -dse, -st⁵ pöörane

pöörändüs, -e, -t⁹ (üle leiva lõigatud) leivaviilukas

pöörüs, -e, -t⁹ 1. pööris, keeris; tuulispask, tromb; pöörüstorm' < hurrikaan' keeristorm, orkaan; 2. (kaera)pööris

pöörüske|(l)lemä = pöörüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv pööritama; keerutama

pöörü|tämä, -täq, -dä⁸² pööritama; keerutama

pöüd, pövvä, .pöüdä³⁴ < põud [2.] (ratta)rehv; kumm' om tühi, pövvä pääl sõidat kumm on tühi, rehvi peal sõidad

püdse|hain, -haina, -.haina³⁰ = püdse|leht', -lehe, -.lehte³⁴ = pütskhain naat

pü|gämä, -käq, -ä⁵⁹ pügama

pü|gü, -ü, -kü²⁷ pügamine; pöetud villakogus; neoq ommaq ilosaq pehmeq villaq, niguq hoonakõsõl edimäne pügü iks see on ilus pehme vill, nagu ikka talle esimesel pügamisel; siin om üts' pügü villo siin on ühe pügamise jagu villa

pühendä|mä, -q, -⁸³ kiruma, vanduma, needma

pühendüs, -e, -t⁹ kirumine, vanne, needus

pühi|k, -gu, -kut¹³ pühapäeval sündinud lehm

pühi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = pühändämä pühitsema; pühendama

.pühk'm|eq, m -ide, -it¹⁶ pühkmed

.pühk'mä, .pühkiq, pühi⁶³ pühkima

.pühksämä, pühästäq, .pühksä⁷⁶ kergelt pühkima; taa om jala pühästäq põrmandorõivas, pühäskeq taaha jalaq ärq! see on jalgade pühkimise vaip, pühkige siia jalad ära!

.pühkämä†, pühädäq, .pühkä⁷⁷ õnnistama

.pühkü|mä, -däq, -⁸⁰ enesekoh pühkima, pühitud saama; moro pühkü tuulõgaq puhtas tuul pühkis õue puhtaks

püh|ä, -ä, -hä²⁴ püha

pühä|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ (mees)pühak

pühäna|anõ, -asõ, -ist⁸ (nais)pühak

pühändä|mä, -q, -⁸³ = pühitsemä pühitsema; pühendama

pühändüs, -e, -t⁹ pühitsus; pühendus

pühä|ne, -dse, -st⁷ = pühäs

pühä|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ pühapäev

pühäs, -(s)e, -t¹¹ = pühäne pühapilt, ikoon

pühüs, -(s)e, -t¹¹ pühkimis- v kuivatusvahend, pühis (vt jala-, käe-, suupühüs)

pükerdä|mä, -q, -⁸³ < kombõrdama vaevaliselt liikuma, koperdama

püksiq, m .pükse, .pükse³⁷ < pöksiq püksid

pümeheli|k, -gu, -kku³⁸ = pümmelik pimedavõitu, tumedavõitu

pümehüisi pimesi; taad tiid ma mõista pümehüisigiq sõitaq seda teed ma oskan pimesigi sõita

pümehüs, -e, -t⁹ pimedus

pümendüs, -e, -t⁹ päikesevarjutus; pimendus

püme|tämä, -täq, -dä⁸² mustendama

pümme, -, -t¹⁴ pime; pümme viha raev

pümmeli|k, -gu, -kku³⁸ = pümehelik

pümmelilla, -, -t² tumelilla; *ultraviolett

pümme|parm, -parmu, -.parmu³⁷ sõgelane (putukas)

pümmesik|k, -u, -ku³⁷ = sõkõsikk pimesikk

pümmever|rev, -evä, -evät⁴ tumepunane; *infrapunane

.pündre, -, -t³ püdel, poolvedel

püperdä|mä, -q, -⁸³ (jahu sees) veeretama; leevätahtast jäteti üts' kukligõnõ alalõ, tuu püperdedi jahu sisehn ärq ja panti mõhe nukka tõõsõlõ leeväle juurõtusõs leivatainast jäeti üks kuklike alles, seda veeretati jahu sees ja pandi leivaküna nurka teisele leivale juuretiseks

püre, -, -t² püree

püre|tämä, -täq, -dä⁸² sogaseks ajama; reostama, saastama; rüvetama

püre|tümä, -tüdaq, -dü⁸⁴ sogaseks minema; reostuma, saastuma

pürg'†, püre, .pürge³⁴ piison

.pürgli, -, -t¹ = pürgätüs, -e, -t⁹ (paks) pori

pürst', pürsti, .pürsti³⁷ hari

pürst'|pail, -paila, -.paila³⁰ pael seeliku alaääre tugevdamiseks

.püsni|k, -gu, -kku³⁸ püssimees

püss, püssä, .püssä³⁵ püss

.püssämä, püssädäq, .püssä⁷⁷ hiilima, luurama, varitsema; kass' püssäs köögin hiirt kass varitseb köögis hiirt

püssä|ruu:h, -roho, -ruu:ht³⁹ püssirohi

püstol', -i, -it⁴ püstol

püs|ümä, -süq, -ü⁷⁰ püsima

püsümä|dü, -dü, -tüt¹ = püsümäldäq püsimatu; ebastabiilne

pü|tel, -delä, -delät⁴ püdel

pütsk', püdse, .pütske³⁴ putk; toru

pütsk'|hain, -haina, -.haina³⁰ = püdsehain naat

püt|t, -ü, -tü³⁷ pütt

pü|täl', -dälä, -dälät⁴ kaan (kaani)

püv|i, -e, -ve²⁴ püü (lind)

püvvüs, -(s)e, -t¹¹ püünis, saak

püüdeldä|mä, -q, -⁸³ < püük'mä püülima

.püüdli, -, -t¹ < püük' [3.] püül

.püüdmä, (.)püüdäq, püvvä⁶⁶ = .püündmä püüdma

püügi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ pesu pesema

püük', püügi, .püüki³⁷ 1. püük, püüdmine; 2. pesu; 3. > püüdli

.püük'mä, .püükiq, püügi⁶³ > püüdeldämä

.püündmä, (.)püündäq, püünä⁶⁶ püüdma

püüne, -, -t² näitelava

püü:r, pöörä, püü:rä³⁵ 1. pöör; 2. vänt; pöörägaq kaiv vändaga kaev; 3. käi; tä higo pöörä pääl väist ta teritab käia peal nuga

püü:r', pööri, püü:ri³⁷ (padja)püür

püü:rdlemä, pööreldäq, püü:rdle⁷⁸ pöörlema

püü:rdmä, pöördäq e püü:rdäq, pöörä⁶⁶ pöörama; käiama; pööräq väits' vaibas! käia nuga teravaks!

püü:rdümä, püü:rdüdäq, pöörü⁷⁹ 1. pöörduma; 2. sogaseks minema; kaon om matal' vesi, ku liigutat, pöörüs ärq kaevus on madal vesi, kui liigutad, läheb sogaseks

püü:r(d)|häll, -hällü, -.hällü³⁷ karussell

püü:rliga|nõ, -dsõ, -st⁵ rõngaline (mustri kohta)

püü:rtü|q, m -ide, -id¹ kaelakee

püü:rä ringi(ratast)

pymba, -, -t² tuim inimene

pynda|k, -gu, -kut¹³ = pyndsas, .pyntsa, pyndsast²² = pynts väike küngas, põndak

pyngahama, pyngadaq, pynga(ha)⁸⁸ müristama

pyngahus, -õ, -t⁹ mürin

pyngahu|tma, -taq, -da¹¹ kärgatama

.pynksma, .pynksuq, põynksu⁶⁴ põksuma, tuksuma

.pynksõlõma, pynksõldaq, .pynksõlõ⁸⁶ tukslema

pynn', pynni, .pynni³⁷ põnn, väike olend; poisi-, vas'ka-, pinipõnn' poisipõnn, väike vasikas, väike koer

.pynni .jäämä kängu jääma, känguma

pynts, pyndso, .pyntso³⁷ = pyndsas väike küngas, põndak

pyyn, põõna, pyyna³⁷ põõn

pyynama, põõnadaq, pyyna⁷⁷ põõnama, magama

pyy|tama, -taq, -da⁸¹ põetama

raadio, -, -t¹ raadio

raag, raa, .raago³⁶ remmelgas; kakk ikk raan kakk nutab remmelgas

.raagsi(h)n raagus

.raagsi|nõ, -dsõ, -st⁵ raagudest

raagõs, -(s)õ, -t¹¹ oksa- v vitsaraag

raam', raami, .raami³⁷ raam; kanderaam

raamadugõ|nõ, -sõ, -ist⁸ brošüür, väike raamat

raamaduko|go, -go, -ko²⁶ raamatukogu

raama|t, -du, -tut¹³ raamat

raa(h)n raagus

.raandi|k, -gu, -kku³⁸ = raavisto raiesmik

raa|pai, -paiu, -.paiu³⁷ raagremmelgas

raas, raasa, .raasa³¹ raas, kübe

raasakõ|nõ, -sõ, -st⁸ raasuke

raavin, -a, -at⁴ paadi purje põikpuu

raavisto, -, -t¹ = .raandik

ra|ba, -ba, -pa²⁶ rabe; väega raba vana rõivatükk oll' väga rabe vana rõivatükk oli

rabahus, -õ, -t⁹ rabandus

rabakalo|dsõq, m -tsidõ, -tsit⁷ = rabak.paklaq ropsitakud

rabakarask', -i, -it¹³ = rabask'

rabak.pakl|aq, m -idõ, -it²² = rabakalodsõq

ra|ba(ha)ma, -badaq e -paq, -ba(ha) e -pa⁸⁸ rabama; lina ropsima

rabandi|k, -gu, -kku³⁸ kudumisviga

rabandus, -õ, -t⁹ tuulamata vili

raba|nõ, -dsõ, -st⁷ sodine; rabe, pude

ra.ba'rbri, -, -t³⁷ rabarber

rabask', i, -it¹³ = rabakarask' kärsitu inimene, rabeleja

rabastu|ma, -daq, -⁸⁴ habrastuma

rabi|guq, m -kidõ, -kit¹³ takud

rabõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = rabõlõma < rõbõhõ(l)lõma rabelema

rabõlus, -õ, -t⁹ rabelus

rabõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ = rabõhõ(l)lõma = räbelemä

ra|da, -a, -ta²⁹ rada

rado|aig, -ao, -.aigo³⁶ huntide jooksuaeg veebruaris

radokuu, -, -d⁵⁰ < veebruaar' veebruar

rae, -, -d² = .raendi|k, -gu, -kku³⁸ = .raendo, -, -t¹ = .raesti|k, -gu, -kku³⁸ = .raestu, -, -t¹ = .raodu raiesmik

ra|g'a, -ja, -k'a²⁹ = ra|gja, -ja, -kja²⁹ reis (reie)

ra|goma, -koq, -o⁵⁹ raiuma

ragomi|nõ, -sõ, -st⁵ raie; raiumine; lakõs-, harvõmbasragominõ lage-, harvendusraie

rah|a, -a, -ha²⁸ raha

raha|dsõq, m -tsidõ, -tsit⁷ ehted, kaelaraha

rahakot|t', -i, -ti³⁷ rahakott

rahali|nõ, -dsõ, -st⁵ rahakas

raha|nõ, -dsõ, -st⁷ rähmane; silmäq ommaq rahadsõq silmad on rähmased

raha|tama, -taq, -da⁸² = rahmatama rähmama

raha|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ = rahmatuma rähmuma

rahatus, -õ, -t⁹ = rahk rähm

raheq, .rahkõ, rahet¹⁹ room, rangirihm

rahk, raha, .rahka³³ = rahm, rahma, .rahma³¹ = rahatus

rahma|tama, -taq, -da⁸² = rahatama

rahma|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ = rahatuma

rahmõ|du, -du, -tut¹ = ra(m)mõdu rammetu

rahmõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = ra(m)mõh(t)uma rammestuma, väsima

rahmõh(t)us, -õ, -t⁹ = ra(m)mõh(t)us rammestus, väsimus

rah|u I, -u, -hu²⁶ 1. rahu, vaikus; 2. = rauh < ni·i·r neer; inemiisil ja eläjil, kyigil om kats' rahhu inimestel ja loomadel, kõigil on kaks neeru

rahu II rahule; kas jäiq no rahu? kas jäid nüüd rahule?

rahu|du, -du, -tut¹ rahutu

rahuhna = rahu(h)n rahus; ma taha veidüq aigo rahuhna ollaq ma tahan veidi aega rahus olla

rahuligult (üsna) rahulikult

rahuli|k, -gu, -kku³⁸ rahulikuvõitu; (üsna) rahulik

rahuli|nõ, -dsõ, -st⁵ = rahunõ rahulik

rahu.listõ = rahutsõhe = rahutsõlõ rahulikult

rahul.oltav, -a, -at⁴ rahuldav

rahulõ rahul(e); kas olõt rahulõ? kas oled rahul?

rahu(h)n = rahuhna

rahu|nõ, -dsõ, -st⁷ = rahulinõ

rahusta|ma, -q, -⁸³ = rahutama, -taq, -da⁸² rahustama

rahutsõhe = rahutsõlõ = rahulistõ

.rahva|laul, -laulu, -.laulu³⁷ rahvalaul

.rahvali|k, -gu, -kku³⁸ rahvalik

.rahvaperäli|ne, -dse, -st⁷ rahvapärane

.rahva|rõivas, -.rõiva, -rõivast¹⁵ rahvariie, rahvarõivas

rahvas, .rahva, rahvast¹⁵ rahvas

.rahvus, -õ, -t⁹ rahvus

.rahvusli|nõ, -dsõ, -st⁷ rahvuslik

raia|tama, -taq, -da⁸² kärna minema; nyna om suurõ nohogaq seest ärq raiatõt nina on suure nohuga seest kärna läinud

raida|tama = raidu|tama, -taq, -da⁸² laulma, raidutama

raig, raia, .raiga³² kärn, nahahaigus; pää oll' täen ja raian pea oli täitanud ja kärnas

raik, raiga, .raika³⁰ vöö; sukapael

raisk I, raisa, .raiska³² raisk, raibe

raisk II, raisu, .raisku³⁶ raisk, raiskamine; taa tüü oll' ynnõ aoraisk see töö oli ainult ajaraiskamine

.raiskama, raisadaq, .raiska⁷⁷ raiskama

.raisku minemä = .raiskuma

.raisku|ma, -daq, -⁸⁰ raiskuma; raisku minema

raisu(h)n raisus

raius, -(s)õ, -t¹¹ särgi lõhik

raiõq, .raiõ, raiõt¹⁸ hrl m harkadra ais; ajaq hopõn' raijidõ vaihõlõ! aja hobune adra aiste vahele!

rakasta|ma, -q, -⁸³ villi v paiset avama, katki tegema; villi rakastõdas, ku esiq ei rakkõq vill tehakse katki, kui see ise katki ei lähe

raket|t', -i, -ti³⁷ rakett

rak|k', -õ, -kõ³⁵ (väike) koer, rakats; kutsikas; rakõkõnõ juusk' mehele perrä koerake jooksis mehele järele

rakkõ|ma, -daq, -⁸⁰ lõhkema, katki minema (villi v paise kohta)

raksahta|ma, -q, -⁸² = räksähtämä raksatama

raksah(t)us, -õ, -t⁹ = räksäh(t)üs raksatus

rama|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ tõrelema, pahandama; tä naas' ramatsõma, et vihma satas ja rattit olõ-i kohegiq pandaq ta hakkas tõrelema, et vihma sajab ja vankrit ei ole kuhugi panna

rambi|ts, -dsa, -tsat¹³ = rambõq, .rampõ, rambõt¹⁸ vettinud puunott, känd; kinnine inimene

ramm I, ramma, .ramma³⁵ 1. tiine; 2. ramb, jõuetu, loid

ramm II, rammu, .rammu³⁷ ramm; lihavus; rammu minemä rammu minema; rammu(h)n olõma rammus olema

.ram'ma, .rammiq, rammi⁶³ rühmama, rügama

rammu|nõ, -dsõ, -st⁷ = .ramsa rammus

.rammu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ tiinus; lehmäl paistus jo rammus vällä lehmal paistab juba tiinus välja

.ramsa, -, -t³ = rammunõ

.ramsu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ rammusus

ra(m)mõ|du, -du, -tut¹ = rahmõdu rammetu

ra(m)mõhta|ma, -q, -⁸³ rammestama

ra(m)mõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = rahmõh(t)uma rammestuma, väsima

ra(m)mõh(t)us, -õ, -t⁹ = rahmõh(t)us rammestus, väsimus

rand, ranna, .randa³² 1. = rannõq küüneäärne nahk; küüdserannaq ommaq lahki ja halusaq küüneääred on lõhki ja valusad; 2. > vii:vii:r'

ran|daal', -daali, -.daali³⁷ randaal

ran|.daal'ma, -.daaliq, -daali⁶³ randaalima

randmõs, .randmõ, randmõst²² ranne

rangi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ (kalu v sibulaid) nöörile lükkima

ranni|ts, -dsa, -tsat¹³ ranits

rannõq, .randmõ, rannõnd¹⁶ = rand [1.]

rant', randi, .ranti³⁷ rant, serv, äär

rants'|hirs', -hirre, -hirt⁴⁹ müürlatt

.rants'u|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ hoone ülemine palgikord, millele toetuvad sarikad

.rao|du, -du, -tut¹ = .raondi|k, -gu, -kku³⁸ = raos, -(s)õ, -t¹¹ = rae raiesmik

rapahta|ma, -q, -⁸³ < rapahutma korra raputama

rapah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = rappuma rappuma

rapahu|tma, -taq, -da⁶² > rapahtama

ra|pai, -baja, -bajat⁴ ropsilabidas; rabaja

ra|pin, -bina, -binat⁴ rabin

.rapm|õq, -idõ, -it¹⁶ rapped

rap|puma, -pudaq, -u⁷⁹ = rapahuma

rap|põlõma, -õldaq, -põlõ⁸⁶ = korduv rappuma

rapsahta|ma, -q, -⁸³ < rapsahutma korra rapsama

rapsah(t)us, -õ, -t⁹ rapsatus, raps(ak)

rapsahu|tma, -taq, -da⁶² > rapsahtama

rapu|tama, -taq, -da⁸² raputama

raputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv raputama

rapõ, -, -t¹⁴ rabe, pude

rask, rasu, .rasku³⁶ riidest sääremähised; latsõq kanniq raskõ külmä vasta lapsed kandsid sääremähiseid külma kaitseks

.raspli, -, -t¹ raspel

.rassu, -, -t² = .rassu|nõ, -dsõ, -st⁷ = rasõhunõ raskune; muqrassu miis' minuraskune mees

rassõ, -, -t¹⁴ 1. raske; 2. = rasõhõnõ rase; tütrik jäi rasõhõs tüdruk jäi rasedaks; naanõ om kolmandat kuud rasõhõt e rassõ jalagaq naine on kolmandat kuud rase

.rassõhe = .rassõlõ = rasõhõhe

rassõjalali|nõ, -dsõ, -st⁵ = rassõjala|nõ, -dsõ, -st⁷ = rassõ.jalg|nõ, -sõ, -sõt⁶ = rassõjaloli|nõ, -dsõ, -st⁵ raskejalgne, rase

rassõst(õ) > rasõhõhe

rasv, rasva, .rasva⁴⁵ = rasõv

rasva|nõ, -dsõ, -st⁷ rasvane

rasva.tiala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ rasvatihane

rasõhu|nõ, -dsõ, -st⁵ = .rassunõ

rasõhus, -õ, -t⁹ = rasõndus raskus; rasedus

rasõhusvä|gi*, -e, -ke²⁵ gravitatsioonijõud

rasõhõhe = rasõhõlõ = .rassõhe < rassõst(õ) raskelt

rasõhõ|nõ, -dsõ, -st⁵ = rassõ [2.]

rasõndus, -õ, -t⁹ = rasõhus

rasõv = rasyv', rasva, .rasva⁴⁵ = rasv rasv

ratas, ratta, ratast²² 1. jalgratas; 2. > tsyyr'

ratas(t).kaari ringiratast

.ratsa = ratsakullaq = .ratsallaq ratsa; ratsallaq sõitma < ratsutama ratsutama, ratsa sõitma

.ratsani|k, -gu, -kku³⁸ ratsanik

ratsu|tama, -taq, -da⁸² > ratsallaq sõitma

ratt|aq, m -idõ, -it²² vanker; auto; hopõn' jovva-s rasõhit rattit mua seest vällä vitäq hobune ei jaksanud rasket vankrit porist välja tirida; kargaq rattilõ! hüppa vankrisse (v autosse)!; kas sul ommaq rattaq all? kas oled autoga?

ratta|tsyyr', -tsõõri, -tsyyri³⁷ vankriratas

ratus, -(s)õ, -t¹¹ rihm hobuse päitsete küljes; ohelik; ratsuti

raud, ravva, .rauda³³ raud

.raudja|nõ = .raudja|s, -dsõ, -st⁵ raudjas, punakaspruun (hrl hobuse kohta)

raud|kastõq, -.kastõ, -kastõt¹⁸ külm kaste; raudkastõq külmetäs jalgo, ku läbi läät külm kaste külmetab jalgu, kui läbi lähed

raudkä|si, -e, -tt⁴² isamees

raudnõ|kõn', -gõna, -gõnat⁴ = raudnõ|kõs', -gõs(s)õ, -gõst¹² raudnõges

raudpuu, -, -d⁵⁰ raudpuu (kõva väärispuit)

raudsep|p, -ä, -pä³⁵ sepp

raudsi|k, -gu, -kut¹³ > kusi.kuklanõ

raudtii:, -, -d⁵¹ raudtee

r'augahta|ma, -q, -⁸³ kräunatama

r'augah(t)us, -õ, -t⁹ kräunatus

r'auga|ts', -dsi, -tsit¹³ kräunuja, vinguja

.r'augma, .r'auguq, raugu⁶⁴ = r'avvõldama kräunuma

.r'augna, -, -t³ kräunumine

r'augu|tama, -taq, -da⁸² kräunutama

.r'augõlõma, r'augõldaq, .r'augõlõ⁸⁵ = korduv .r'augma

rauh, rauha, .rauha³¹ = rahu [I. 2.] < nii:r neer; tsia täüq ja rauhaq ommaq ärq lähätedüq sea kopsud ja neerud on ära kupatatud; mul rauhaq halutasõq mul neerud valutavad

.r'auna minemä indlema hakkama (kasside kohta)

.r'auna .sõitma = .r'auna .sõitõlõma indlema, pulmlema (kasside kohta); kassiq sõitõlõsõq r'auna tarõ pääl kassid peavad pööningul pulmi

.r'aunama, r'aunadaq, .r'auna⁷⁷ = .r'auna .sõitma

rautpuu, -, -d⁵⁰ harkadra vannas

rav|i, -i, -vi²⁶ 1. toit, söök; joulus tetäs hüvvä ravvi jõuluks tehakse head sööki; 2. ravi

ravihu|ma, -daq, -⁸⁴ kosuma, paranema

ravin, -a, -at⁴ purjepuu, mis hoiab purje sirgelt, laiali

ravi|tama, -taq, -da⁸² = ravitsõma

ravitsus, -õ, -t⁹ 1. toitmine, söötmine; küläliisi ravitsus tull' pall'o masma külaliste toitmine läks palju maksma; 2. ravimine

ravi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = ravitama 1. toitma, söötma; rüäleib ravitsõs ni rahvast ni tõbrast rukkileib toidab nii inimest kui looma; eläjäq ommaq jo raviduq, sul olõ-i vaia inämb täämbä minnäq ravitsõma loomad on juba söödetud, sul pole täna enam vaja söötma minna; 2. ravitsema, ravima

r'avvahu|tma, -taq, -da⁶² kräunatama

ravva(h)n = ravvo(h)n raudus

ravva|nõ, -dsõ, -st⁷ rauast, raudne

ravvasit|t, -a, -ta³¹ tagi (raudoksiidi kiht raua v terase pinnal), räbu

r'avvol indlemas (kasside kohta)

ravvo(h)n = ravva(h)n

ravvu|tama, -taq, -da⁸² rautama

ravvutus, -õ, -t⁹ rautamine

r'avvõlda|ma = r'avvõnda|ma, -q, -⁸³ = .r'augma kräunuma

re|bo, -bo, -po²⁶ lastek rebane

rebo|raik, -raiga, -.raika³¹ < rebäs(e)hain, < rebäs(e)raik karukold

rebähü|mä, -däq, -⁸⁴ rebenema; räbalduma

rebäs(e)|hain, -haina, -.haina³⁰ = rebäs(e)|raik, -raiga, -.raika³¹ > reboraik

redis, -(s)e, -t¹¹ redis

reds'e = reds'o, -, -t² vagu; tsial oll' reds'e kesk sälgä seal oli vagu keset selga; kündmise jutt' om reds'o kündmise joon on vagu

reebala soiku, hooletusse

reebi|tsemä, -tsäq e -däq, -dsä⁹⁰ saalima

reedsi|k, -gu, -kut¹³ lohakas inimene

reevähtä|mä, -q, -⁸³ = rehvähtämä

reeväh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = rehvähümä

reeväh(t)üs, -e, -t⁹ = rehväh(t)üs

regi, rii:, reke²⁵ regi

rehealo|nõ, -dsõ, -st⁷ rehealune

rehekap|p', -i, -pi³⁷ rehetare külge ehitatud varjualune

rehekuu, -, -d⁵⁰ < o'kto(o)bri oktoober

rehepap|p', -i, -pi³⁷ rehepapp

rehe.pesmi|ne, -se, -st⁵ = rehe|pess, -pessü, -.pessü³⁷ rehepeks

reherih|a, -a, -ha²⁸ rehereha

rehetar|õ, -õ, -rõ²⁴ rehetare

rehite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv vehkima, vehklema; kärbläisi oll' nii pall'o, et õkva võtt' rehitellemä kärbseid oli nii palju, et võttis kohe vehkima

rehk', rehi, .rehki³⁷ kord; hetk, moment; olõ üte rehi sääl käünüq olen ühe korra seal käinud; tuusama rehk' ku maaha kai, sattõ kaartõst ijätilk päähä selsamal hetkel, kui maha vaatasin, kukkus räästast jääpurikas pähe

.rehkelemä, reheldäq, .rehkele⁸⁵ vehklema, rähklema

rehkend'*, -i, -it¹³ kalkulaator, tasku-, lauaarvuti

rehkendä|mä, -q, -⁸³ arvutama; arvestama; tõisigaq tulõ ka rehkendäq teistega tuleb ka arvestada

rehkendüs, -e, -t⁹ arvutus, arvestus

.rehk|eq, m -ide, -it¹⁸ takud

.rehk'mä, .rehkiq, rehi⁶³ vehkima; materdama, surnuks lööma; rehk' kässigaq vehib kätega; rehke sivvu ärq materdas mao surnuks

.rehksämä, rehästäq, .rehksä⁷⁶ = .rehmämä, rehmädäq, .rehmä⁷⁷ (käega) lööma, rehmama

re'hnut|t', -i, -ti³⁷ rehnung (aru- v arvepidamine)

rehvähtä|mä, -q, -⁸³ = reevähtämä suigatama, tukkuma

rehväh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = reeväh(t)ümä vaibuma, vaiksemaks jääma; lakkama; suikuma; tä oll' väega maruh, a sis viha rehvähtü nigu veidükese ta oli väga marus, aga siis viha vaibus nagu natuke; vihm rehvähtü vihm lakkas, jäi vaiksemaks; halu rehvähtü valu lakkas, jäi väiksemaks

rehväh(t)üs, -e, -t⁹ = reeväh(t)üs uinak; unerammestus

reinova|tõr', -dõri, -dõrit⁴ reinuvader, rebane

.reinämä, reinädäq, .reinä⁷⁷ roomama; liivikõsõq maa sisen reinäseq vihmaussid roomavad maa sees

reis', reisi, .reisi³⁷ reis, teekond

.reis'mä, .reisiq, reisi⁶³ reisima

.reiämä, reiädäq, .reiä⁷⁷ purje pöörama; vastutuult purjetama

reko, -, -t² kelk

remmeldä|mä, -q, -⁸³ rahmeldama

re|pän', -bäse, -bäst¹² rebane

rest', resti, .resti³⁷ rest

resto|raan', -raani, -.raani³⁷ = resto|ran', -rani, -.ranni³⁸ restoran

re|tel', -deli, -delit⁴ redel

retel'|hain, -haina, -.haina³⁷ hanijalg (rohttaim)

re'toro|maan', -maani, -.maani⁵ retoromaan

re'(v)volvri, -, -t¹ revolver

ri|ba, -ba, -pa²⁶ riba

ribahallaq = ribahun

ribahuisi ripakil(e)

ribahullõ = ribakullõ

ribahu|ma, -daq, -⁸⁴ alla vajuma, ripakile venima, jääma; Allal oll' täämbä jälkiq huul' arq ribahunuq, tiiä eiq, määne pahandus täl oll' Allal oli täna jälle huul ripakile veninud, ei tea, mis pahandus tal oli

ribahun = ribakallaq = ribakullaq = ribahallaq = riba(h)n = ribatõ = ribavallaq ripakil, rippus; pinil oll' kiil' ribakullaq suust välän koeral oli keel ripakil suust väljas; taal pernaasõl ommaq elon kyik' as'aq ribavallaq sel perenaisel on kodus kõik asjad ripakil

ribakullõ = ribahullõ = ribavallõ ripakile

riba(h)n = ribatõ = ribavallaq = ribahun

ribavallõ = ribakullõ

ribis|emä, -täq, -e⁸⁷ rabisema

ribusk', -i, -it¹³ = ripal' räbal

ribõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = ribõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ vedelema, sihitult tolgendama

ri|da, -a, -ta²⁹ rida

ridasti|k, -gu, -kku³⁸ reastik

ridastikku reastikku, ridamisi

ridsahu|ma, -daq, -⁸⁴ lamanduma

ri|dsimä, -tsiq, -dsi⁵⁷ läbi hammaste imema; taa tsiga ei süükiq õigõhe, ridsi pääle läbi hambidõ liimi see siga ei söögi õieti, imeb ainult läbi hammaste leent

rih|a, -a, -ha²⁸ = rihä 1. reha; 2. kangareha

rihapi|tim, -dimä, -tind¹⁶ rehapulk

rihi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ rehitsema

rihm, rihma, .rihma³⁰ rihm

.riht'mä, .rihtiq, rihi⁶³ rihtima

rih|ä, -ä, -hä²⁸ = riha

riiba|k, -gu, -kut¹³ = riibatus, -õ, -t⁹ kaabe, riisumisjääk

.riibma, .riibuq, riibu⁶⁴ 1. riisuma; 2. (kutsuvalt) viipama; ma riibõ tedä hindä manoq viipasin talle, et ta minu juurde tuleks

.riibm|õq, m -idõ, -it¹⁶ riismed

.riibsa, -, -t³ hõlpsasti riisutav

riibsahta|ma, -q, -⁸³ korraks kergelt (üle) riisuma

.riibsama, riibsadaq, .riibsa⁷⁷ kergelt (üle) riisuma

.riibu täüs' triiki täis

.riibõlõma, riibõldaq, .riibõlõ⁸⁵ = korduv .riibma

rii:de, -, -t³ = rii:di

rii:de|ne, -dse, -st⁵ = rii:dine

rii:di, -, -t¹ = rii:de reede

rii:di|ne, -dse, -st⁵ = rii:dene reedene

riigiko|go, -go, -ko²⁶ riigikogu

riigi|park'*, -pargi, -.parki³⁷ rahvuspark

riigi.püü:rdmi|ne, -se, -st⁵ riigipööre, revulotsioon

rii:h, rehe, riiht³⁹ rehi

.rii:hni|k, -gu, -kku³⁸ rehepapp

riik', riigi, .riiki³⁷ riik

rii:k', reegi, rii:ki³⁷ = krii:k' kreek, kreegipuu

.riike.vaihõli|nõ*, -dsõ, -st⁵ rahvusvaheline, riikidevaheline; riikevaihõlinõ kokkosaaminõ, seminäär', kaubatii; rahvusvaheline kohtumine, seminar, kaubatee

riim, riima, .riima³¹ = riimus katusekelp

riim', riimi, .riimi³⁷ 1. riim; 2. käsi- v veskikivi osa

rii:mbäle .jäämä vaiksemaks, vähemaks jääma (nt vihma v valu kohta)

rii:mpsä, -, -t³ vaikne, vähene; vihmasado nakkas jo riimpsämbäs jäämä vihmasadu hakkab juba vaiksemaks jääma

riimus, -(s)õ, -t¹¹ = riim

riiol', -i, -it⁴ riiul

rii:p'mä, rii:piq, reebi⁶³ ahnitsema

.riipnä, -, -t³ mage; kapstaq ommaq riipnäq, olõ-i suula pant kapsad on magedad, ei ole soola pandud

riis', riisi, .riisi³⁷ 1. riis; 2. kolmnurkne võrgust kalapüügiriist

.riisma, .riisuq, riisu⁶⁴ röövima, riisuma

riist, riista, .riista³⁰ riist

riistapuu, -, -d⁵⁰ riistapuu

riit, riida, .riita³⁰ riit

riiv, riivi, .riivi³⁷ riiv (riivimisvahend; sulgemisvahend)

.riiv'mä, .riiviq, riivi⁶³ riivima

rik|as, -ka, -ast²² rikas

rikkahe = rikkalõ rikkalt

rikku|ma, -daq, -⁸⁰ rikutud saama; riknema

rikkus, -õ, -t⁹ rikkus

rikkõhe = rikkõlõ rikki, katki; auto läts' rikkõhe auto läks rikki

rikkõ(h)n rikkis, katki

.rikma, rikkuq, riku⁶⁴ rikkuma

rik|õq, -kõ, -õt¹⁸ rike

rimahtu|ma, -daq, -⁸⁴ kukkuma, libisema

rimahuisi laokil(e)

rimask', -i, -it¹³ vedeleja, laisk

rind, rinna, .rinda³² = rynd 1. rind; lats' süü rinda laps imeb rinda; 2. rinne; rida; esi; üten rinnan ühes reas

.rindapite(h)n = rinna(h)n reas; soldaniq lääväq rindapiten liina poolõ sõdurid lähevad rivis linna poole

rindpa|go, -o, -ko²⁷ harkadra osa

.rindupite(h)n rindupidi

rind|vits, -vitsa, -.vitsa³⁰ rinnak, rinnakuluu

rind|võllas, -.võlla, -võllast²² kangastelgede osa

ringu|tama, -taq, -da⁸² ringutama

ringutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv ringutama

rinn', rinni, .rinni³⁷ renn

rinnaka|nõ, -dsõ, -st⁵ = rinnakas

rinnakap|p', -i, -pi³⁷ rinnakorv

rinnaka|s, -dsõ, -st⁵ = rinnakanõ rinnakas

rinnali|nõ, -dsõ, -st⁵: rinnalinõ lats' rinnalaps, imik

rinna(h)n = .rindapite(h)n

rinnast järjest; seo lank' lõigatas kyik' siihn rinnast maaha see lank siin lõigatakse kõik järjest maha

rinno|du, -du, -tut¹ = rinnoldaq rinnutu

rinnol(d)õ rinnuli; rinnutsi

rinno|tama, -taq, -da⁸² rinnuli olema, rinnutama

rinnotsidõ = rinnotsikku rinnutsi

rinnotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv rinnuli olema, rinnutama

rinnus, -(s)õ, -t¹¹ rinnus (rakmete osa)

rint', rindi, .rinti³⁷ 1. rent; 2. kartetš, jäme haavel

.rint'mä, .rintiq, rindi⁶³ 1. rentima; 2. hulkuma

.rint'ni|k, -gu, -kku³⁸ rentnik

ri|pal', -bali, -balit⁴ = ribusk' = ripul' = ripõl' räbal

ri|pin, -binä, -binät⁴ rabin; nõrk vihmahoog

.ripma, rippuq, ripu⁶⁴ rippuma

.ripnõma, ripõdaq, .ripnõ⁷⁵ = rippõlõma

rippu = rippuisi rippu(s)

rip|põlõma, -õldaq, -põlõ⁸⁵ = .ripnõma ripnema, ripendama

.rips'mä, .ripsiq, ripsi⁶³ tuikuma, tuigerdama; miä sa ripsit jalgo pääl, kas olõt joonuq vai haigõ? mis sa tuigud jalgadel, kas oled joonud või haige?

ri|pul', -buli, -bulit⁴ = ripal'

ripu|tama, -taq, -da⁸² riputama

ri|põl', -bõli, -bõlit⁴ = ripal'

ripõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ ripendama, tolgendama

risk', riski, .riski³⁷ risk

ris|o, -o, -so²⁶ risu

risokallaq segamini

riso|nõ, -dsõ, -st⁷ risune

riso|tama, -taq, -da⁸² risustama

risotsõhe = risotsõlõ prahiselt, risuselt

rist', risti, .risti³⁷ rist

.ristemiisi = ristikullaq = ristetämiisi = ristitämiisi ristamisi, ristati

rist'es|ä, -ä, -sä²⁴ = ristiesä

ristetämiisi = .ristemiisi

.risti risti

ristidseli|ne, -(d)se, -st⁵ = .ristjädsiline

risti|dseq, m -tside, -tsit⁷ = .ristjädsiq

risties|ä, -ä, -sä²⁴ = rist'esä ristiisa

ristiim|ä, -ä, -mä²⁴ = rist'imä = rist'ämm ristiema

ristiinemi|ne, -se, -st⁵ kristlane, ristiinimene

ristik|hain, -haina, -.haina³⁰ ristik(hein)

ristikullaq = ristilde = ristildämiisi = .ristemiisi ristamisi, ristati

rist'im|ä, -ä, -mä²⁴ = ristiimä

ristinim|i, -e, -me²⁴ eesnimi

risti|poig, -puja e -poja, -.poiga³² ristipoeg

ristipuu, -, -d⁵⁰ ristipuu (teeäärne vana puu, kuhu matuselised lõikavad risti)

risti|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ ristipäev

ristitämiisi = .ristemiisi

risti|tämä, -täq, -dä⁸² haake tegema, risti-rästi hüplema; ku jänes pinni pakõs, sys nakkas ristitämä kui jänes koera eest põgeneb, siis hakkab haake tegema

risti|tütär', -.tütre, -tütärd²² ristitütar

risti|usk, -uso, -.usko³⁶ ristiusk, kristlus; ristiusolinõ kristlane, ristiusuline

.ristjä|dseq, m -tside, -tsiid⁷ = .ristjädsiq

.ristjädsili|ne, -(d)se, -st⁵ = ristidsiline = .rist'kädsiline varruline

.ristjä|dsiq, m -tside, -tsiid⁷ = ristidseq = .ristjädseq = .rist'kädsiq ristsed, varrud; läkeq tõistõ tallo ristjätsile lähme naabertallu varrudele

rist'|kablaq, m -.kaplo, -.kaplo⁴⁵ pastla ristpaelad

.rist'kädsili|ne, -(d)se, -st⁵ = .ristjädsiline

.rist'kä|dsiq, m -tside, -tsiid⁷ = .ristjädsiq

rist'luu, -, -d⁵⁰ ristluu

.rist'mä, .ristiq, risti⁶³ ristima

.rist'mä|ne, -dse, -st⁵ risti olev, risti-; rist'mädseq puuq ristipuud (seadeldistel v ehitistel)

rist'naglakõ|sõq, m -isi, -isi⁸ < nelk' [2.] nelk (maitseaine); rist'naglakõisi pandas kürvidsäleemele nelki pannakse kõrvitsamarinaadile

rist'tii:, -, -d⁵¹ risttee

rist'|ämm, -ämmä, -.ämmä³⁵ = ristiimä

ritk, rida, .ritka³² rõigas

ritk|hain, -haina, -.haina³⁰ põldsinep

ritsa(killaq)-rätsakillaq lohakil

ritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät¹³ = rits'k(as), .rits'ka, rits'kast¹⁵ rohutirts; kilk; tarõritsik om hahk, hainaritsik rohilinõ kilk on hall, rohutirts roheline

.riugõ, -, -t³: süä om riugõ süda on paha

.riugõlõma, riugõldaq, .riugõlõ⁸⁵ = .riuhkõlõma, riuhõldaq, .riuhkõlõ⁸⁵ tööst kõrvale hoidma, viilima, laisklema

.riukallaq ripakil

riuk|hand, -hanna, -.handa³³ = riukper|ä, -ä, -rä²⁴ mõrrataoline kalapüügiriist

riusa|k, -gu, -kut¹³ lohakas

.riussama, riusadaq, .riussa⁷⁷ sasima

robah(t)us, -õ, -t⁹ rops(akas), ropsatus

robahu|tma, -taq, -da⁶² ropsatama

ro|bi, -bi, -pi²⁶ 1. = robihain; 2. lohakas, räpakas inimene

robi|hain, -haina, -.haina³⁰ robirohi

robinallaq robinal

robista|ma, -q, -⁸³ robistama, rabistama, kiirustama; massa ei robistaq, jää ei mi ildas ei maksa rabistada, hiljaks me ei jää

robistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv robistama,

robis|õma, -taq, -õ⁸⁷ robisema; vihma satas niguq robisõs vihma sajab nii et robiseb

robo|t', -di, -tit¹³ robot

ro|do, -do, -to²⁶ rodu, rida

.roelmu, -, -t¹ = .roestik

.roelmu|aid, -aia, -.aida³³ lattaed

.roelmu|nõ, -dsõ, -st⁵ rägune, rämpsune (metsa kohta)

.roesti|k, -gu, -kku³⁸ = .roelmu rägastik, rämpsune mets

rogis|õma, -taq, -õ⁸⁷ rogisema

rogista|ma, -q, -⁸³ rogistama

rogusk', -i, -it¹³ 1. rogusk (niinest riie; niinetuust); 2. vits, vitsaraag

rohe, -, -t² > ruih

rohi, roho, .rohto⁴⁴ > ruu:h

rohika|nõ = rohika|s, -dsõ, -st⁵ rohekas

rohikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ murulauk

rohila|nõ, -dsõ, -st⁵ > rohili|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. roheline; 2. rõht-; rohilinõ aid, latt' rõhtaed, -latt

rohi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ rohitsema

.rohkõ, -, -t³ 1. rohke; külluslik; 2. julge, häbenematu, häbematu, jultunud, nahaalne; tä om rohkõ miis', häbendä-i midägiq, kui arvas, nii ütles ta on häbematu mees, ei häbene midagi, kuidas arvab, nii ütleb

.rohkõhe = .rohkõlõ 1. rohkesti, palju; külluslikult; harinuq rohkõhe elämä harjunud külluslikult elama; 2. julgesti, häbenematult, häbematult, jultunult, nahaalselt

.rohkõmb, -a, -at¹³ rohkem

.rohmama, rohmadaq, .rohma⁷⁷ lahmama, rohmama

rohmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ ahnitsema

.rohm'ma, .rohmiq, rohmi⁶³ rahmima, peksma

rohokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ tablett; (arsti)rohuke

roho|puu:t', -poodi, -puu:ti³⁷ apteek

roid, roio, .roido³⁶ loid; roidunud

roidus, -(s)õ, -t¹¹ rändur; hulkur; seikleja; ilmaroidus maailmarändur; taa om üts' roidus kass', olõ-i nädälipääväq koton olnuq see on üks hulkuja kass, ei ole nädalapäevad kodus olnud

roidõlus, -õ, -t⁹ rändlemine; seiklus; *turism

roisa|k, -gu, -kut¹³ lohakas, ropp inimene

roisakuhe = roisatõ(h)n ropult

roisk, roiso, .roisko³⁷ roisk; raisk

.roiskama, roisadaq, .roiska⁷⁷ lörtsima, rikkuma

roit, roido, .roito³⁷ rännak; hulkumine, kolamine

.roitma, .roitaq, roida⁶¹ rändama; hulkuma, kolama

.roitõlõja, -, -t³ rändleja; seikleja; *turist

.roitõlõma, roidõldaq, .roitõlõ⁸⁵ rändlema; seiklema

ro|jo, -jo, -jjo e -io²⁶ roju, niru, vilets olend

rojo|nõ, -dsõ, -st⁷ niru, vilets

roka|tama, -taq, -da⁸² rokaga jootma; määrima; vahtsõnõ kleit jo ärq rokatõt uus kleit juba ära määritud

ro|kin, -gina, -ginat⁴ rogin

rok|k, -a, -ka³¹ rokk, jahujook v -kört

rok|k', -i, -ki³⁷ rokk (muusikastiil)

r'oko|tama, -taq, -da⁸² röhkima

ro|maan', -maani, -.maani³⁷ romaan

romaan'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ rumeenlane

rong', rongi, .rongi³⁷ rong

ron|ima, -niq, -i⁵⁷ ronima

.ronk'ma, .ronkiq, rongi⁶³ hulkuma, kolama

roobahta|ma, -q, -⁸³ < roobahu|tma, -taq, -da⁶² korraks roobitsema; kõoossa külest roobahudi leheq ärq roobitsesin kaseoksalt lehed

roobi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ roobitsema

roobõlda|ma = roobõnda|ma, -q, -⁸³ = ruu:bõlõma ringi aelema; rähklema; rahmeldama, rabelema; roomama

roodjas, ruu:dja, roodjast²² = rood'mas, ruu:d'ma, rood'mast²² = ruu:djas = ruu:dli = ruu:d'mas latt; roov; haari aidveerest ruudja ni anni tälle perst piten haarasin aia äärest lati ja andsin talle tagumiku pihta

roodsakallaq = roodsaku(h)n röötsakil, kössis

roodsakuhe = roodsakullõ röötsakile, kössi

roodsaku(h)n = roodsakallaq

roodsi|k, -gu, -kut¹³ 1. (oksa- v vitsa)raag; raagus; roodsik puhm raagus põõsas; 2. rootslanna

roogand', -i, -it¹³ räpane inimene

rooga|tama, -taq, -da⁸² määrima

roogi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ rookima

roomakallaq = roomakullaq roomakil

roomakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = ruu:maja metsatööline, puulõikaja, puuraidur; roomakõsõq olliq ilda sügüse mõtsan rahha päl'män metsatöölised olid hilja sügisel metsas raha teenimas

roomalõ roomakil(e)

roosa, -, -t² roosa

roosaka|nõ = roosaka|s, -dsõ, -st⁵ = roosa|nõ, -dsõ, -st⁷ roosakas

roovi|k, -gu, -kut¹³ katuselatt

roovik|aid, -aia, -.aida³³ lattaed

roovisto, -, -t¹ noor mets, latimets

roovi|tama, -taq, -da⁸² katuselatte lööma

ropa|k, -gu, -kut¹³ räpakas, hooletu inimene; tä om muido kinä inemine, a väega ropak ta on muidu kena inimene, aga väga räpakas

ropakuhe = ropakulõ räpakalt, hooletult

ropaku|nõ, -dsõ, -st⁵ räpakas, hooletu

ro|pin, -bina, -binat⁴ robin

rop|p, -u, -pu³⁷ ropp, rõve

roppu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ roppus, rõvedus

ropsah(t)us, -õ, -t⁹ = ropsa|k, -gu, -kut¹³ ropsatus, rops(akas); vihmasagar

.ropsama, ropsadaq, .ropsa⁷⁷ ropsama, rapsama

ropsi|k, -gu, -kut¹³ ropp inimene

.rops'ma, .ropsiq, ropsi⁶³ rapsima, raputama, kloppima; ropsiq mäntli lumõst puhtas! rapsi mantel lumest puhtaks!; ropsõ põrmandorõivaq ärq kloppisin vaibad ära

.rops'na, -, -t³ rapsimine (heli)

ropu|nõ, -dsõ, -st⁷ ropuvõitu

ropustõ ropusti, ropult

roputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ vehkima, vehklema

rosma|k, -gu, -kut¹³ = rosponi|k, -gu, -kku³⁸ ropp, korratu inimene; joodik

ros|sin, -ina, -inat⁴ rosin

rossi|tama, -taq, -da⁸² roostetama

ross'|vann', -vanni, -.vanni³⁷ ree- v saanikorv

.rossõ|nõ, -dsõ, -st⁷ roostene

rossõq, .rossõ, rossõt¹⁸ rooste

rot|t', -i, -ti³⁷ rott

ruba|kunn = rubi|kunn, -kunna, -.kunna³¹ kärnkonn

ru|bima, -piq, -bi⁵⁷ ronima; pois'kõnõ rubõ puuhtõ poiss ronis puu otsa

rudihu|ma, -daq, -⁸⁴ = .rutjuma pehkima

ru|dima, -tiq, -di⁵⁷ ronima; vaevaliselt liikuma, komberdama; pois'kõnõ rudõ puu otsa poisike ronis puu otsa; pinil om jalg haigõ, a iks rudi edesi koeral on jalg haige, aga ikka komberdab edasi

ru|dsima, -tsiq, -dsi⁵⁷ > nudsima

ru|ga, -a, -ka²⁷ saad; hain pandas rukka hein pannakse saadu

rugahallaq = rugavallaq saokaupa

ruh(m)i|k, -gu, -kut¹³ = ruhing, -u, -ut¹³ kamal

.ruigama, ruiadaq, .ruiga⁷⁷ ruigama

ruih, ruhe e rohe, ruiht³⁹ < mold' < rohe küna, mold

rujah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ prantsatama; raksatama

rujah(t)us, -õ, -t⁹ prantsatus; raksatus

rukussihe = rukussilõ kortsu, kägarasse

rukussi(h)n kortsus, kägaras

ruku|tama, -taq, -da⁸² kortsutama, kägardama; rukudi hindä rõugu alaq kägardasin enda rõugu alla

rumalahe = rumalalõ = rumaluisi rumalasti

rumalus, -õ, -t⁹ rumalus

rumm', rummi, .rummi³⁷ 1. (ratta)rumm; 2. rumm (jook)

rum|mal', -ala, -alat⁴ rumal

runds'u|tama, -taq, -da⁸² = krunds'utama = .krunts'ma = .runts'ma = ründsütämä [1.] kortsutama

rundul', -i, -it⁴ = rutas

.rungama, rungadaq, .runga⁷⁷ rühkima

.rung'ma, .rungiq, rungi⁶³ ronima

rungul', -i, -it⁴ = .runkul' söödapeet, loomapeet

runk, runga, .runka³¹ vankri rõuk (vankrikorvi püstine külgtugi)

.runkul', -i, -it⁴ = rungul'

.runts'ma, .runtsiq, rundsi⁶³ = .krunts'ma = runds'utama

.runts'u|ma, -daq, -⁸⁰ = .krunts'uma = .rüntsümä kortsuma

rupa|tama, -taq, -da⁸² rabistama

rupi|k, -gu, -kut¹³ (puukoorest) torbik; mõlgiline või kortsuline ese

rupikuhe = rupikulõ lohku, kaardu; ohkõsõq lavvaq kiskvaq rupikuhe, ku näid ärq taabõlda-iq õhukesed lauad kisuvad kaardu, kui neid virna ei lao

rupikullaq lohkus, kaardus; hoiaq piopesä rupikullaq, ma panõ midägiq sisse hoia peopesa lohkus, ma panen midagi sisse

rupiku|nõ, -dsõ, -st⁵ lohkus, kaardus

ru|pin, -bina, -binat⁴ rutt

rupi|tama, -taq, -da⁸² ruttama, rühkima

rup|p', -i, -pi³⁷ mõlk; korts; lohk, kaard

ruppi mõlki; kortsu; lohku, kaardu

ruppu|ma, -daq, -⁸⁰ mõlki v kortsu minema; lohku v kaardu minema

.rupskallaq = rutsakallaq

rusi|k, -gu, -kut¹³ = rus'k rusikas

rusik|kinnas, -.kinda, -kinnast²³ = rus'kkinnas labakinnas

rus'k, .rus'ku, .rus'kut¹⁵ = rusik

rus'k|kinnas, -.kinda, -kinnast²³ = rusikkinnas

rut|as, -ta, -ast²² = rundul' = rutõq roosärg

.rutju|ma, -daq, -⁸⁰ = rudihuma pehkima

rutsakallaq = .rupskallaq kükakil, kägaras, keras

rutsakuhe = rutsaku(l)lõ kükakile, kägarasse, kerra; tymbas hindä haina pääle rutsakulõ tõmbab enda heina peale kerra

rut|t, -u, -tu³⁷ rutt

rut|tama, -adaq, -ta⁷⁷ ruttama

ruttu ruttu

rutuli|nõ, -dsõ, -st⁵ kiire, rutakas; kiireloomuline; tull' rutulinõ tiidüs saabus kiireloomuline informatsioon

rutu|tama, -taq, -da⁸² tagant kiirustama; rututagu-i minno, ma jovva-i rutõmbahe ära kiirusta mind tagant, ma ei jaksa kiiremini

rutõmbahe = rutõmbalõ = rutõmbihe = rutõmbuisi rutem, kiiremini; sõidaq rutõmbahe! sõida kiiremini!

rut|õq, -tõ, -õt¹⁸ = rutas

.ruubli, -, -t¹ rubla

.ruublili|nõ, -dsõ, -st⁵ rublane

.ruublitük|k, -ü, -kü³⁷ tähn, laik (hrl hobusel); hõberaha

.ruublitükä|ne, -dse, -st⁷ tähniline, laiguline (hrl hobuse kohta)

ruu:bõlõma, roobõldaq, ruu:bõlõ⁸⁵ = roobõldama ringi aelema; rähklema; rahmeldama, rabelema; roomama; miä sa ruubõlõt, püsüq paigan! mis sa rabeled, püsi paigal!

ruu:dja|s, -, -st²² = ruu:dli, -, -t¹ = ruu:d'ma|s, -, -st²² = roodjas latt; roov

ruu:|g I, -, -gu³⁶ (pilli)roog

ruu:g II, ruvva, ruu:ga³² paks supp; roog, toit; ruuga võtma sööma, einestama

ruu:h, roho, ruu:ht³⁹ < rohi rohi, ravim

ruu:k'ma, ruu:kiq, roogi⁶³ rookima

ruum', ruumi, .ruumi³⁷ ruum

ruu:maja, -, -t³ = roomakõnõ metsatööline, puulõikaja, puuraidur; vaesõq mõtsaruumajaq piät egäpäivi mõtsan puid ragoma vaesed puuraidurid peavad iga päev metsas puid raiuma

ruu:mama, roomadaq, ruu:ma⁷⁷ roomama; väikoq latsõq ruumssiq tarrõ piten väikesed lapsed roomasid tuba mööda

ruu:mla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ roomlane

.ruum'liga|nõ*, -dsõ, -st⁵ ruumikas, mahukas

.ruum'li|nõ, -dsõ, -st⁵ ruumiline

ruun, ruuna, .ruuna³⁰ ruun

.ruunama, ruunadaq, .ruuna³⁰ ruunama

ruu:|nõ, -dsõ, -st⁷ roogne, roost

ruu:p', roobi, ruu:pi³⁷ roop

ruu:pama, roobadaq, ruu:pa⁷⁷ = ruu:psama jalgu järel lohistama; pois'kõnõ ruupas kooli poolõ poiss läheb jalgu järel lohistades kooli poole

ruu:pliga|nõ, -dsõ, -st⁵ roopaline; ruupliganõ tii rööpaline tee

ruu:p'ma, ruu:piq, roobi⁶³ kokku kraapima

ruu:psama, roopsadaq, ruu:psa⁷⁷ = ruu:pama

ruu:põlõma, roobõldaq, ruu:põlõ⁸⁵ ringi aelema

ruus, ruusa, .ruusa³¹ kruus; ruusahaud kruusaauk v -karjäär; ruusatii kruusatee

ruu:s', roosi, ruu:si³⁷ roos (lill; nahahaigus); roosihäidseq, -puhm roosiõis, -põõsas

ruusa|nõ, -dsõ, -st⁷ kruusane

ruusa|tama, -taq, -da³⁷ kruusatama

ruu:sk, roosa, ruu:ska³² roosk, piits, vits

.ruus(t)li, -, -t¹ = .kruus(t)li kanepitamp

ruu:t, roodu, ruu:tu³⁷ rood

ruu:ts', roodsi, ruu:tsi³⁷ = ruu:tsla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ rootslane

ruu:v', roovi, ruu:vi³⁷ roov; roovik

ruu:v'ma, ruu:viq, roovi⁶³ roovima, roovlatte sarikate külge kinnitama

rõ|ba, -ba, -pa²⁸ edev; kärsitu

rõbahta|ma, -q, -⁸³ = rõppama (äkki) märkama, silmama; tsirk rõbaht' inemist ni läts' lindu lind märkas inimest ja läks lendu

rõbahus, -õ, -t⁹ edevus, edvistamine

rõbahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ edvistama

rõbask', -i, -it¹³ kergats, edvistaja; kärsitu inimene

rõbõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ > rabõhõ(l)lõma

rõ(õ)halt 1. pooltoorelt; 2. hapendamata, hapnemata; nisu- ja kesvävatska küdsetäs rõhalt sepikut ja karaskit küpsetatakse hapendamata

rõhk, rõha, .rõhka³² = ryyn 1. pooltoores; küpsemata; uaq, herneq, kapstaq, kardohkaq ommaq keededüq, a rõhas jäänüq oad, herned, kapsad, kartulid on keedetud, kuid pooltooreks jäänud; vili om rõhk, kõrs' om tooras, saa ei viil põimiq vili on küpsemata, kõrs on toores, ei saa veel lõigata; 2. hapendamata, hapnemata (hrl taina kohta)

.rõhkama, rõhadaq, rõhka⁷⁷ = ryyhkama 1. rögisema, röhitsema; korisema; 2. himustama

.rõhku|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ ramm, jõud, tugevus; tervis; elujõud, elurõõm, energia; kässi seen olõ-i rõhkut kätes pole rammu; niguq haigõ olõt, olõ-i rõhkut, taha-i süvväq ei midägiq nagu haige oled, ei ole tervist, ei taha süüa ega midagi; täl olõ-i kunagiq rõhkut, norotas kyik' aig tal pole kunagi energiat, norutab kogu aeg

rõhõq, .rõhkõ, rõhõt¹⁹ = rõõgõq = röüheq röhitis

rõibõh, .rõipõ, rõibõht²⁰ = rõibõq, .rõipõ, rõibõt¹⁸ raibe

rõika, -, -t² servatud plank(laud), peen pruss

rõimõkõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kübeke, raasuke; rõimõkõnõ süüki oll' viil kausipõh'an kübeke toitu oli veel kausipõhjas

.rõipus, -õ, -t⁹ laiskus

.rõipõli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sõim raibe, raisk

.rõipõlõma, rõibõldaq, .rõipõlõ⁸⁶ laisklema

.rõiva|ait, -aida, -.aita³⁰ riideait, ait riiete hoidmiseks

.rõiva|hoit, -hoio, -.hoito³² riidehoid

.rõiva|lidsõq†, m -.liidsi, -.liidsi⁵ menstruatsioon

.rõiva|nõ, -dsõ, -st⁷ riidest; rõivanõ kott' riidest kott

.rõiva|ors', -orrõ, -ort⁴⁹ 1. õrs riiete riputamiseks (hrl saunas); 2. elujoon (üks käejoontest)

rõivas, .rõiva, rõivast²² riie, rõivas; kangas

.rõiva|võllas, -.võlla, -võllast²² kangapoom

rõp|pama, -adaq, -pa³⁰ = rõbahtama (äkki) märkama, silmama

rõssõ, -, -t¹⁴ rõske

rõssõ|nõ, -dsõ, -st⁷ rõskevõitu

rõssõ|tama, -taq, -da⁸² rõskeks muutma, niisutama

rõssõ|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ rõskuma, niiskuma

.rõuhkma, .rõuhkuq, rõuhu⁶⁴ rõhuma; vaivaja rõuhk magajat luupainaja rõhub magajat

.rõuhku|s*, -(sõ), -(s)t¹⁰ rõhk; õhurõuhkus* õhurõhk

rõuk, rõugu, .rõuku³⁷ rõuk

rõõgahus, -õ, -t⁹ = rõõgõq

rõõgi|ruu:g, -ruvva, -ruu:ga³² maiusroog, meelepärane toit

rõõgi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = ryyhkama [2.] himustama

rõõgõq, ryyhkõ, rõõgõt¹⁸ = rõhõq = rõõgahus röhitis

rõõmusta|ma, -q, -⁸³ rõõmustama; lohutama; julgustama

rõõnah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = ryyhuma tilgastama

rõõnõq, ryynõ, rõõnõt¹⁸ madal vagu, triip, viir, laine (materjalis); hõredam riba kangas v viljas

rõõsali|k, -gu, -kku³⁸ rõõsakas, rõõsavõitu

räbel|emä, -däq, -e⁸⁵ = rabõlõma rabelema

räbeli|k, -gu, -kku³⁸ kärsitu(võitu)

rä|bimä, -piq, -bi⁵⁷ käristama, rebima

räbis|emä, -täq, -e⁸⁷ kärisema, rebenema

rä|bo, -bo, -po²⁶ 1. kärsitu; hoolimatu; 2. räbu, puru, rägu

räbo|nõ, -dsõ, -st⁷ räbune

räbo|tama, -taq, -da⁸² lohakalt töötama

räbo.võitra, -, -t³ karukold

rä|bä, -bä, -pä²⁴ räpakas

räbähtä|mä, -q, -⁸³ (kinni) krabama

räbäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ (juhuslikult) kätte sattuma; susi räbähtü jahimiihi kätte hunt sattus jahimeeste kätte; mustlanõ om virk sisse vehk'mä üts'kyik' midä kätte räbähtüs mustlane on virk sisse vehkima ükskõik mida, mis kätte juhtub

räbä|k, -gu, -kut¹³ 1. sõim reo, mait; ah sa pois'kõsõräbäk! ah sa poisimait!; 2. räbal, narts; vana rõivaräbäk vana riidenarts

räbäkuli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = räbäk [1.]

räbäli|ne, -dse, -st⁵ räbaldunud

räbändi|k = räbästi|k, -gu, -kku³⁸ = räbästü, -, -t¹ rägastik, padrik

rä|dsimä, -tsiq, -dsi⁵⁷ räsima, sasima

rä|ds'o, -ds'o, -ts'o²⁶ risu, rägu

räds'o|nõ, -dsõ, -st⁷ risune, rägune

rädsäh(t)ü|ma, -däq, -⁸⁴ räsitud saama, pulstuma (nt vilja, sulgede, karvade kohta); suurõ tuulõ ja räüsägaq om vili ärq rädsähünüq suure tuule ja rahega on vili räsitud

rädsäkilläq = röndsäkilläq röötsakil, pikali

rädsä|ne, -dse, -st⁷ lörtsine

rä|dsü, -dsü, -tsü²⁶ tihnik, rägastik

rägel|emä, -däq, -e⁸⁵ nägelema

rägis|emä, -täq, -e⁸⁷ rägisema, ragisema

rägistä|mä, -q, -⁸³ rägistama, ragistama

rä|gä, -ä, -kä²⁵ röga

rägähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = rägäske(l)lemä = .räägelemä korduv rögastama

rägä(hä)mä, räkäq e .räädäq, räkä e rägähä⁸⁸ ragisema; miis' kisk rõivit iho pääle niguq räkä ynnõ mees sikutab riideid selga nii et ragiseb

rägäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = rägähe(l)lemä

rähmi|k, -gu, -kut¹³ tüse, tugev inimene

rähmikä|ne, -dse, -st⁵ tüse, tugev; suur' rähmikäne miis' suur, tüse, tugev mees

.rähmämä, rähmädäq, .rähmä⁷⁷ = .rämpsämä krahmama, haarama

räim', räime, .räime³⁵ räim, silk

rä|kin, -ginä, -ginät⁴ rägin, ragin

räks', räksi, .räksi³⁷ tuleraud

.räks'mä, .räksiq, räksi⁶³ raksuma; tulerauaga tuld lööma

.räks'nä, -, -t³ raksumine

räksähtä|mä, -q, -⁸³ = raksahtama raksatama

räksäh(t)üs, -e, -t⁹ = raksah(t)us raksatus

.rämm, rämmä, .rämmä³⁵ = rämmälg muulukas; rämmi kasus kuivi kuntõ ja pervi pääl, rämmäq ommaq maasiga muudu muulukaid kasvab kuivadel küngastel ja kallastel, muulukad on maasika moodi

.räm'mä, .rämmiq, rämmi⁶³ rühmama; rebima

rämmälg, -ä, -ät¹³ = rämm

.rämpelemä, rämbeldäq, .rämpele⁸⁵ rüselema

.rämpsämä, rämpsädäq, .rämpsä⁷⁷ = .rähmämä krahmama, haarama

.rändämä, rännädäq, .rändä⁷⁷ 1. rändama; 2. edasi-tagasi käima, askeldama

räng, rängä, .rängä³⁵ kidur, jõuetu

rängä|ne, -dse, -st⁷ kidura-, jõuetuvõitu

.rängüs, -e, -t⁹ kidurus, jõuetus

rän|i, -i, -ni²⁶ räni(puu)

ränijä|ne, -dse, -st⁵ ränijas

ränikiv|i, -i, -vi²⁶ räni(kivi)

ränk, rängä, .ränkä³⁵ ränk, raske; suur' ränk miis' suur raske mees

.räntsü|mä, -däq, -⁸⁰ = .rüntsümä kortsuma; väsima, kurnatud, räsitud saama; tä om nätäl' aigo joonuq, väega ärq om räntsünüq ta on nädal aega joonud, on väga kurnatud

rä|pin, -binä, -binät⁴ kärin, ragin

.räp'mä, räppiq, räpi⁶³ rahmima

räpo|nõ, -dsõ, -st⁷ lörtsine

räpo|tama, -taq, -da⁸² lörtsi sadama

räp|p, -o, -po³⁷ = räts lumelörts

räppämiisi räpakalt, lohakalt; tormates

räp|pämä, -ädäq, -pä⁷⁷ = räpätämä tormakalt, räpakalt tegema; tormama

.räps'mä, .räpsiq, räpsi⁶³ rapsima

.räps'nä, -, -t³ kärin, ragin

räpsäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ praksatama; oss räpsähtü poolõs oks praksatas pooleks

räpsäh(t)üs, -e, -t⁹ praksatus

.räpsämä, räpsädäq, .räpsä³⁰ rapsama

räpähtä|mä, -q, -⁸³ pehastama

räpäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ pehkima, pehastuma

räpä|k, -gu, -kut¹³ räpakas, lohakas; tormakas

räpäkallaq = räpäkullaq lohakil; räpakalt

räpäkus, -õ, -t⁹ räpakus, lohakus; tormakus

rä|päl', -i, -it⁴ räbal

räpäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv räpätämä

räpä|tämä, -täq, -dä⁸² = räppämä

räsning, -u, -ut¹³ = rästik rästik

räss, rässä, .rässä³⁵ = räüss

rästi|k, -gu, -kut¹³ = räsning

rä(ä)stäs, .rästä, rästäst²² rästas

räsü|tämä, -täq, -dä⁸² räsima

räti|tämä, -täq, -dä⁸² organiseerima, korraldama

räts, rätsä, .rätsä³⁵ = räpp lumelörts

rätsä|k, -gu, -kut¹³ räitsakas (lumehelves; lörts)

rätsäku|nõ, -dsõ, -st⁵ räitsakane

rät|t', -i, -ti³⁷ rätt

rättsep|p, -ä, -pä³⁵ rätsep

rävvü|ne, -dse, -st⁷ nutune; märg (ilma kohta)

rääbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = .rääp'mä kraapima, kratsima

rääbüs, -(s)e, -t¹¹ = rääbüsk', -i, -it¹³ 1. rääbis; 2. rääbakas; pini oll' päält pulmõ nigu vana rääbüs: likõ, sant' ja muanõ koer oli pärast pulmi nagu vana rääbakas: märg, sant ja porine

rääbüsni|k, -gu, -kku³⁸ rääbisepüüdja

.räägelemä, räägeldäq, .räägele⁸⁵ = rägähe|(l)lemä = rägäske|(l)lemä korduv rögastama

räägis|kii:l', -keele, -kii:lt⁴⁰ sag halv v nalj eesti (kirja- v ühis)keel; häbendelles võro kiilt kynõldaq, sys murdõlõs räägiskiilt häbeneb võru keelt rääkida, seepärast pursib eesti (ühis)keelt

.räägämä, räägädäq, .räägä⁷⁷ rögastama

räägü|tämä, -täq, -dä⁸² rääksuma; karjuda laskma

rääk, räägo, .rääko³⁷ rukkirääk (lind)

.rääk'mä, .rääkiq, räägi⁶³ 1. rääksuma; rääk rääk' rüän rukkirääk rääksub rukkis; 2. sag halv v nalj eesti (kirja- v ühis)keelt rääkima; tütrigutükk käve talvõ koolin, noq tüküs jo rääk'mä tüdrukutükk käis talve koolis, nüüd kipub juba (eesti kirjakeeles) rääkima; rääku-i muqkaq, kynõlõq iks võro keelen! ära minuga (eesti keelt) räägi, kõnele ikka võru keeles!

.rääme|jauh, -jauhõ, -.jauhõ³⁵ veskiprahine jahu; räämejauh pühitäs kivi põrmando päält kokko veskiprahine jahu pühitakse veski põrandalt kokku

.rääm|eq, m -ide, -it¹⁸ kliid, praht

.räämämä, räämädäq, .räämä³⁰ = .räästämä risustama

.rää|ne, -dse, -st⁷ rögane; rägane, risune

.rääpelemä, rääbeldäq, .rääpele⁸⁵ kraaklema

.rääp'mä, .rääpiq, rääbi⁶³ = rääbitsemä kraapima, kratsima

rää|räüss, -räüsä, -.räüssä³⁵ 1. eriti jõhker sõim, tüli; metsik tormamine v rünnak; piniq tulliq rääräüsägaq ussaiast vällä koerad tulid taraga piiratud õuest metsikult tormates välja; 2. väga tugev rahe, rahetorm

rääskop|p', -i, -pi³⁷ tüli, vaidlus; meheq teiq v peiq rääskoppi mehed tülitsesid

.räästi|k, -gu, -kku³⁸ = .räästü rägastik

.räästä|mä, -q, -⁸¹ = .räämämä risustama

.räästü, -, -t¹ = .räästik

räü, -, -d⁵³ metsaheinamaa

.räüge, -, -t³ paha (süda); iiveldamaajav; sääntse hapanuq jutu pääle lätt süägiq räüges sellise rumala jutu peale läheb südagi pahaks

räüseq, .räüsse, räüset¹⁸ = räüss, räüsä, .räüssä³⁵ = räss 1. rahe; teralumi; 2. tüli, pahandus, sõim

.räüssämä, räüsädäq, .räüssä⁷⁷ (rahe poolt) maha tallama, purustama

räüsä|ne, -dse, -st⁷ 1. rahene; 2. jõhker, tormakas; taa om väega räüsäne miis' see on väga jõhker mees

.räütmä, .räütäq, räüdä⁶¹ raiskama; räsima

.röhk'mä, .röhkiq, röhi⁶³ röhkima

röhkä|tämä = röhkü|tämä, -täq, -dä⁸² 1. = .röhk'mä; 2. = pröhkätämä rögisevalt köhima

röhüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv röhütämä

röhü|tämä, -täq, -dä⁸² röhitsema; röhkima

röndsäkille = rööbäkille röötsakile, pikali; vaio sängü pääle röndsäkille vajus voodisse röötsakile

röndsäkilläq = rädsäkilläq = rööbäkilläq röötsakil, pikali

rötsü|tämä, -täq, -dä⁸² lortsutama, lobistama

rööbeq, rüü:pme, rööbend¹⁶ = rööbäs < rü·ü·p rööbas

rööbäkille = röndsakille

rööbäkilläq = röndsäkilläq

rööbäs, rüü:pä, rööbäst²² = rööbeq

röögähtä|mä, -q, -⁸³ < röögähütmä röögatama, karjatama

röögäh(t)üs, -e, -t⁹ röögatus, karjatus

röögähü|tmä, -täq, -dä⁶² > röögähtämä

röögänd', -i, -it¹³ = röögä|ts', -dsi, -tsit¹³ = röögüs, -(s)e, -t¹¹ röökija, kisakõri

röömendä|mä, -q, -⁸³ rühmama

röüheq, .röühke, röühet¹⁹ = rõhõq röhitis

.röühkelemä, röüheldäq, .röühkele⁸⁵ röhitsema

rübe, -, -t² töörõivas, ürp; kombinesoon

rü|bimä, -piq, -bi⁵⁷ rügama

rü|gä, -ä, -kä²⁵ rukis; tekk' rüki maaha külvas rukist

rühembüisi kiiremini, rutem(ini); tulõq rühembüisi! tule kiiremini!

.rühk'mä, .rühkiq, rühi⁶³ rühkima, kiirustama; mul olõ-i aigo, ma rühi bussi pääle mul pole aega, ma kiirustan bussile

rühm, rühmä, .rühmä³⁵ rühm

.rüm'mä, .rümmiq, rümmi⁶³ = .rümmämä, rümmädäq, .rümmä⁷⁷ kiskuma, sikutama, lahti rabelema; rümme aiasaiba vallalõ sikutasin aiateiba lahti; rümme hindä timä käest vallalõ rabelesin enda tema käest lahti

.ründ|eq, m -ide, -it¹⁹ = rünnüq (loomatoidu) jäänused, riismed; viskaq eläjil ründeq iist ja panõq vahtsõnõ süük'! viska loomadel riismed eest ja pane uus toit!

ründsähü|mä, -däq, -⁸⁴ = .rüntsümä

ründsü|tämä, -täq, -dä⁸² 1. = .krunts'ma = runds'utama kortsutama; 2. = .rüngämä: pernaanõ ründsüt' terve eloao perenaine rühmas terve eluaja

.ründämä, rünnädäq, .ründä⁷⁷ ründama

.rüngämä, rüngädäq, .rüngä⁷⁷ = ründsütämä [2.] = .rüntsämä rügama, rühmama, rabama; rüngsi hummogust õdaguniq rügasin hommikust õhtuni

rünnüq, m .ründe, .ründe³⁶ = .ründeq

rünts, ründsü, .rüntsü³⁷ korts

.rüntsämä, ründsädäq, .rüntsä⁷⁷ = .rüngämä

.rüntsü|mä, -däq, -⁸⁰ = .krunts'uma = .räntsümä = ründsähümä kortsuma; väsima, kurnatud, räsitud saama

rüp|p, -ü, -pü³⁷ rüpp

rüsel|emä, -däq, -le⁸⁵ rüselema

rüälill', -lilli, -.lilli³⁷ = rüäninn' < har'okõnõ < har'olill' rukkilill

rüä.maarja|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ rukkimaarjapäev, 15. august

rüä|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = rüälill'

rüä|rääk, -räägü e -räägo, -.rääkü e -.rääko³⁷ rukkirääk

rüüd, rüvvü, .rüüdü³⁶ pikk üleriie; rüü

rüüdeldä|mä, -q, -⁸³ mürama, pahandust tegema; jälq rüüdeldäs, inneskine sorop' nätäq unõhtõt jälle teeb pahandust, nähtavasti on äsjane keretäis unustatud

.rüügämä, rüvvädäq, .rüügä³⁰ 1. köhima, rögisema; vanal Villemil ommaq täüq läbi, muguq rüügäs ja rüügäs, peris jälle kaiaq vanal Villemil on kopsud läbi, muudkui köhib ja rögiseb, päris kole vaadata; 2. kisendama, röökima

rüü:k', röögi, rüü:ki³⁷ röökimine; nalj rokk(muusika)

rüü:k'mä, rüü:kiq, röögi¹³ röökima

rüü:p, rööbä, rüü:pä³⁵ > rööbeq

rüü:pliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = rüü:pli|ne, -dse, -st⁵ rööplik, rööpaline

rüü:pämä, rööbädäq, rüü:pä⁷⁷ roomama

rüüss, rüüsä, .rüüssä³⁵ köha

.rüüstämä, rüüstädäq, .rüüstä⁷⁷ = rüüsütämä köhima

rüüsähtä|mä, -q, -⁸³ < rüüsähütmä köhatama

rüüsäh(t)üs, -e, -t⁹ köhatus

rüüsähü|tmä, -täq, -dä⁶² > rüüsähtämä

rüüsü|tämä, -täq, -dä⁸² = .rüüstämä

.rüütli, -, -t¹ rüütel

.rüütlä|ne, -(d)se, -st⁵ rüblik; pois'kõsõrüütläne poisirüblik

rüü:vli, -, -t¹ röövel

rüü:v'mi|ne, -se, -st⁵ rööv, röövimine

rüü:v'mä, rüü:viq, röövi¹³ röövima, riisuma

rynd, rynna, .rynda³² = rind 1. rind; 2. rinne; rida; esi

ryngas, .rynga, ryngast²² rõngas

ryngul', -i, -it⁴ = pryngul' pillerkaar, pidu, lust

.rynkõlõma, ryngõldaq, .rynkõlõ⁸⁵ vingerdama, siplema

ryyhkama, rõõhadaq, ryyhka⁷⁷ = .rõhkama 1. rögisema, röhitsema; korisema; 2. = rõõgitsõma himustama; tää ryyhkas kallit rõivit ta himustab kalleid riideid

ryyhu|ma, -daq, -⁸⁰ = rõõnah(t)uma tilgastama

ryym, rõõmu, ryymu³⁷ 1. rõõm; 2. (lapse) hääl; lats' tege ryymu laps häälitseb

ryymsa, -, -t³ rõõmus

ryymsahe = ryymsalõ rõõmsasti, rõõmsalt

ryyn, rõõna, ryyna³¹ = rõhk 1. pooltoores, küpsemata; süük' olõ-i ärq keenüq, om ryyn viil toit pole valmis keenud, on veel pooltoores; 2. hapendamata, hapnemata (hrl taina kohta)

ryyndliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = ryynõli|nõ, -dsõ, -st⁵ triibuline, viiruline, laineline (hrl materjali kohta); ryynõlinõ plekk laineline plekk

ryysk, rõõsa, ryyska³² rõõsk, värske

sa(q), su(q), sinno sina, sa

saa-.aasta|k, -ga, -kka³⁸ e -gat¹³ = .aasta(ga)sada = sada-.aastak sajand, aastasada

saabas, .saapa, saabast²² saabas

.saabri, -, -t¹ 1. laaberdaja; 2. paralleeljoone tõmbamise vahend

saabõrda|ma, -q, -⁸³ laaberdama

saadan', -a e -i, -at e -it⁴ = .saadlanõ saatan, paharet

saadanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ saatan, paharet; *satanist

saadi|k, -gu, -kut¹³ saadik

.saadla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = saadan'

saadus, -(s)õ, -t¹¹ saatus; ettemääratus

saadõq, .saatõ, saadõt¹⁸ saade

saag', sae, .saagõ³⁴ saag

saagõlda|ma, -q, -⁸³ sagima

.saahuisi sajakaupa

.saajakäänüs*, -(s)e, saajatkäänüst¹¹ < saanus.ütlejä* saav (kääne), translatiiv

saak', saagi, .saaki³⁷ saak

.saak'sa, -, -t³ saagirohke

saal', saali, .saali³⁷ saal

.saali|nõ, -dsõ, -st⁵ sajaline

.saama, saiaq, saa⁵⁵ saama

.saamla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ saam, laplane

saamõ|tama†, -taq, -da⁸² (pulmas) ande koguma

saan', saani, .saani³⁷ saan

.saandõ = saaniq

.saandõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv hankima, (vaevaga) muretsema; püüdlema; midägiq olõ es saiaq, kykkõ pidi saandõlõma midagi ei olnud saada, kõike pidi vaevaga muretsema

saaniq = .saandõ saadik; hummogust saaniq hommikust saadik; tuustsaaniq sestsaadik, sestpeale

saanus.ütlejä*, -, -t³ > .saajakäänüs*

.saapa|poiss', -poisi, -.poissi³⁷ = .saapasula(ha)|nõ, -(d)sõ, -st⁵ saabaste jalast tõmbamise pingike

saar', saarõ, saart⁴⁰ 1. saar; metsatukk, salu; vihmasagar; 2. > saarnõq

saari|k, -gu, -kut¹³ laiguline lehm

saarildõ laiguti

saari|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. saarerikas; 2. > .saarnõ(i)nõ

saaris.päilde: saarispäilde tull' vihma hookaupa sadas vihma

saarispää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² vihmahoog

saaristo, -, -t¹ saarestik

.saarla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = saarõkõnõ [2.] saarlane

saarnõh, .saarnõ, saarnõht²⁰ = saarnõq

.saarnõ(i)|nõ, -dsõ, -st⁵ < saarinõ [2.] saarepuust

saarnõq, .saarnõ, saarnõt¹⁸ = saarnõs, .saarnõ, saarnõst²² = saarnõh < saar' [2.] saar, saarepuu

.saarva, -, -t³ = saarvas, .saarva, saarvast²² = savvõrn saarmas

saarõkõ|nõ, -sõ, -ist⁸ 1. saareke, laid; 2. = .saarlanõ saarlane

saarõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = saharipäiv 17. september

saas, saaso, .saaso³⁷ (looma)kints, käntsakas kintsuliha; küläliseq tõiq saaso lihha külalised tõid käntsaka kintsuliha

.saatma, .saataq, saada⁶¹ saatma

saavõli|nahk, -naha, -.nahka³³ saatananahk

sabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = sapatama [2.] = savitsõma siblima

sabra|k, -gu, -kut¹³ = sabrusk', i, -it¹³ tagumik; sai vitsagaq sabrakut piten sai vitsaga vastu tagumikku

sa|da, -a, -ta²⁹ sada

sada-.aasta|k, -ga, -kka³⁸ e -gat¹³ = saa-.aastak sajand, aastasada

sadahuisi = sadakillaq kukkumas, varisemas; ripakil

sadakillõ ripakile

sa|dama, -taq, -ta, min 1. ja 3. p .sattõ⁶⁹ kukkuma; sadama; varisema; maja satas kokko maja variseb kokku

sadami|k, -gu, -kku³⁸ kosk, juga

sadang, -u, -ut¹³ 1. varing; 2. = sadamik

sa|do, -o, -to²⁷ 1. sadu; sademed; 2. mädanenud puu; laisk inimene

sadoja|nõ, -dsõ, -st⁵ = sadoliganõ = sadonõ = .saonõ [2.] sajune

sadolda|ma, -q, -⁸³ saduldama

sadoliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = sadojanõ

sado(va)ma†, satoq e .saodaq, sato e sadova⁸⁸ pehkima

sado|nõ, -dsõ, -st⁷ = sadojanõ

sadõm|õq, m -idõ, -it¹⁶ kuu- v päikesesapp (halonähtusena Kuu v Päikese kõrval paistev hele laik); kuusadõmõq tähendäseq külmä, pääväsadõmõq tuisku kuusapp tähendab külma, päikesesapp tuisku

sae.kaatri, -, -t³ saekaater

-sagama|nõ, -dsõ, -st⁵ = -saga|nõ, -dsõ, -st⁷ > -sugunõ, > -sugumanõ

sa|go, -o, -ko²⁷ sete, (kohvi- vms) paks, sagu

sagonahe = sagonallaq rohkesti; kubinal; paksult, tihedalt; vesi oll' sagonallaq kalamaimõ täüs' vesi oli kubinal kalamaime täis; supp' om sagonallaq hernit täüs' supp on paksult herneid täis

sagõhe = sagõhõhe

sagõhus, -õ, -t⁹ tihedus; sagedus

sagõhõhe = sagõhõlõ = sagõhe sageli, tihti, sagedasti

sagõhõmpa sagedamini

sahari|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = saarõpäiv 17. september

.sahkri, -, -t¹ kaubitseja, sahkerdaja; osti sahkrieide käest olt ostsin kaubitsejaeide käest õlut

sahkõrda|ma, -q, -⁸³ sahkerdama

sahvran', -, -it⁴ safran

.sahvri, -, -t¹ sahver

sahvt', sahvti, .sahvti³⁷ moos

sahvti|nõ, -dsõ, -st⁷ moosine

sai, saia, .saia³⁰ sai

saibas, .saiba, saibast²² = saivas teivas

sain, saina, .saina³⁰ sein

sainahyyrja, -, -t³ kontvõõras; poiss, kes peol ei tantsi

saina|papõr', -.paprõ, -papõrd²² 1. tapeet; 2. plakat

sain|vii:r', -veere, -vii:rt⁴⁰ seinaäär; istus vaiki niguq vag'a sainveeren istub vait nagu puupulk seinaääres

sais, saiso, .saiso³⁷ seis; olukord

saisahta|ma, -q, -⁸³ = saisahu|tma, -taq, -da⁶² seisatama

saisa|k', -gi, -kit¹³ = saisang, -u, -ut¹³ seisak; rüht

saisatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = .saistõlõma korduv püsti tõusma; korduv seisatama; laisk hopõn' tüküs saisatõllõma laisk hobune kipub kogu aeg seisatama

.saisma, (.)saistaq, saisa⁶⁶ seisma

.saiso .jätmä: ma jäti taa saiso jätsin selle tagavaraks seisma

saisoli|nõ, -dsõ, -st⁵ püstine

saisoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv seisatama; hopõn' viisi ei vitäq, tüküs saisoskõllõma hobune ei viitsi vedada, kipub seisatama

saiso|tama, -taq, -da⁸² 1. seisutama, seista laskma; 2.* < .park'ma [3.] parkima; auto sais sääl, kohe tä om saisotõt auto seisab seal, kuhu ta on pargitud

saisotus*, -õ, -t⁹ parkimine; saisotus(kotus, -plats', -paik) parkla, parkimisplats, -koht; välänpuul saisotus(kotus)t om saisotus keelet väljaspool parklat on parkimine keelatud

saistahu|tma, -taq, -da⁶² (äkki) püsti tõusma

.saista|ma, -q, -⁸¹ püsti tõusma; seisatama

.saistu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. settima, selgima; 2. lahtuma; 3. säilima; lilliq saistusõq külmän parõmbahe lilled säilivad külmas paremini; 4. seiskuma; tarduma; motor' saistu mootor seiskus; 5. hanguma, kallerduma, tarretuma; süldiliim' saistus külmä käen kalõhõs süldileem hangub külma käes kõvaks

.saistus, -õ, -t⁹ peatus, seisatus

.saistõlõma, saistõldaq, .saistõlõ⁸⁶ = saisatõ(l)lõma

.saisu|ma, -daq, -⁸⁰ seisma, säilima; myni upin saisus suvõniq mõni õun säilib suveni

.saisus, -õ, -t⁹ seisus

saivas, .saiba, saivast²³ = saibas teivas

sa(a)jali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ pulmaline

sa(a)jaq, m .saajo, .saajo³⁰ < pulm [1.] pulmad, saajad

sa(a)ja|rahvas, -.rahva, -rahvast²² pulmalised, pulmarahvas

sa|kar', -gara, -garat⁴ (puust) uksehing

sakista|ma, -q, -⁸³ kabistama; kikas sakistas kanna kukk kabistab kana

s'aks, s'aksa, .s'aksa³⁰ saks

s'aksa|nõ, -dsõ, -st⁷ saksik; oll' sääne s'aksanõ, käve vestigaq oli selline saksik, käis vestiga

s'aksa|tama, -taq, -da⁸² saksa mängima

s'aksa|tuu:m', -toomõ, -tuu:mõ³⁴ toompihlakas

.s'aksla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sakslane

sa|kul', -guli, -gulit⁴ mõrdadest ja neid ühendavast võrgulinast kalapüünis

sakusk', -i, -it¹³ suupiste (hrl alkoholi kõrvale)

sakõ, -, -t¹⁴ tihe, paks; sagu; kas tahat sakõt vai vedelät (suppi)? kas tahad paksu või vedelat (suppi)?; sakõq kardohkaq kartuli-kruubi puder; sakõ vaos põh'a pääle sagu vajub põhja

sakõr|mann', -manni, -.manni³⁷ kurivaim, mait; ah sa pois'kõsõsakõrmann'! ah sa poisimait!

sakõrus, -õ, -t⁹ sasipea

sal|a, -a, -la²⁸ = sallai 1. salalik, salakaval; sala pini purõ sälä takast salalik koer hammustab selja tagant; 2. nuhk, salakuulaja, spioon; varas; tuu mäntligaq miis' om sala see mantliga mees on nuhk

salaha|nõ, -dsõ, -st⁵ salajane; salalik

salahuisi salaja

salahus, -õ, -t⁹ = salandus saladus

salal|õma, -daq, -õ⁸⁵ salgama

sala.mahtu salamahti

salandus, -õ, -t⁹ = salahus

sala|nõ, -dsõ, -st⁷ salalik

salasit|t, -a, -ta³⁰ = salatsoss' kõnek puss, vaikne peer

salastõlõ salakavalalt, valelikult

sala|t', -di, -tit¹³ salat

sala|ts', -dsi, -tsit¹³ salakaval inimene

sala|tsoss', -tsossi, -.tsossi³⁷ = salasitt

.sald'ma, .salliq, salli⁷³ = .sal'ma sallima; armastama, meeldima; nääq sallisõq üts'tõist väega nad armastavad üksteist väga; ma väega sallõ taad papi lugõmist mulle meeldis väga see preestri jutlus

.sal'dus, -õ, -t⁹ sallivus; armastus; näil om vasta üts'tõist sal'dus ja tahtminõ neil on üksteise vastu armastus ja tahtmine

.salgama, saladaq, .salga⁷⁷ salgama; lahti ütlema

.salguisi salaja; saladusse; asi jäi salguisi asi jäi saladusse

.salgus, -õ, -t⁹ salgamine; saladus; asi piät salgustõ jäämä asi peab saladuseks jääma

sali|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ 1. lükkima; 2. = savitsõma siblima

sall', salli, .salli³⁷ sall

sal|lai, -aja, -ajat⁴ = sala

salm', salmi, .salmi³⁷ salm

.sal'ma, .salliq, salli⁷³ = .sald'ma

salpii:tre, -, -t³ salpeeter

salussihe = salussilõ saladusse, saladuseks; las taa jääs salussihe las see jääb saladusse

salussi(h)n saladuses

salv' I, salvi, .salvi³⁷ salv (salvi)

salv' II, salvõ, .salvõ³⁵ salv (salve); sag m kaevurake

.salvama, salvadaq, .salva⁷⁷ 1. salvama, hammustama; 2. solvama; 3. palkseina ehitama

.salvami|nõ, -sõ, -st⁵ 1. hammustus; 2. solvang

sam|a, -a, -ma²⁸ sama; sama hää võrdne; nääq ommaq sama hääq nad on võrdsed; sama olõma võrduma

.samblõ|nõ, -dsõ, -st⁵ samblane; samblast

.samblõsuu:, -, -d⁵² raba

sambra|k, -gu, -kut¹³ = sapak pehkinud puu(halg)

sambõrda|ma, -q, -⁸³ paterdama; sumama

samm, sammu, .sammu³⁷ samm

sammas, .samba, sammast²³ sammas; ausammas

sammas|puu:l', -poolõ, -puu:lt⁴⁰ sammaspool

sammõl', .samblõ, sammõld²³ sammal; samblik

sammõl'du|ma, -daq, -⁸⁴ sammalduma

sammõ|t', -di, -tit¹³ samet

sammõti|nõ, -dsõ, -st⁵ sametine

.samps'ma, .sampsiq, sampsi⁶³ sumama, sumpama; jahmerdama

.sampus, -õ, -t⁹ šampanja

sam|puu:n', -pooni, -puu:ni³⁷ šampoon

sandi|nõ, -dsõ, -st⁷ sant, vigane (omadussõna), vilets; sandinõ lugu sant lugu; sandidsõq rõivaq viletsad riided

sandividoni|k, -gu, -kku³⁸ sanditalutaja

sandsav|i, -i, -vi²⁶ mullasegune savi; sandsavist saa ei ahjo tetäq mullasegusest savist ei saa ahju teha

sann, sanna, .sanna³⁰ saun

sannali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ saunaline

sanna|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ saunik, pops, saunamees

sannu|tama, -taq, -da⁸² saunatama

sant', sandi, .santi³⁷ 1. sant, vigane; 2. kerjus

.sant'ma, .santiq, sandi⁶³ kerjama

.sao|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. settene, (kohvi- vms)paksune, saone; 2. = sadojanõ sajune

sapa|k, -gu, -kut¹³ = sambrak = sapask' pehkinud puu(halg); naidõ sapakidõgaq saa-i joht sanna küttäq nende pehkinud puudega ei saa küll sauna kütta

sapaku|nõ, -dsõ, -st⁵ pehkinud

sapask', -i, -it¹³ = sapak

sapa|tama, -taq, -da⁸² 1. pehastama; 2. = sabitsõma siblima

sapa|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ pehkima

sapatus, -õ, -t⁹ pehkinud v poolvedel mass

sap|p', -i, -pi³⁷ sapp

saps, sapsu, .sapsu³⁷ saps, looma eesjala ülaosa v kaenlaalune

.sapsõlõma, sapsõldaq, .sapsõlõ⁸⁵ sumama

sapõrka, -, -t³ klatšija

sarapisto, -, -t¹ sarapik

sarapuu, -, -d⁵⁰ sarapuu

saras, .sarda, sarast²³ = sarrai sara, kerge varikatus heina hoidmiseks

sarbo, -, -t² lobiseja

sarbo|tama, -taq, -da⁸² lobisema

sard, sarra, .sarda³³ sard

sari, sar'a, .sarja⁴³ sari, tuulamissõel

sari|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = .sarjama, sar'adaq, .sarja⁷⁷ sarjama

sarlaq, m .sarlu, .sarlu³⁰ sarlakid; ütel imäl kuuli sarlu neli last ühel emal suri sarlakitesse neli last

sarn, sarna, .sarna³⁰ sarn, põsenukk

sarna|nõ, -dsõ, -st⁷ sarnane

sar|rai, -aja, -ajat⁴ = saras sara, kerge varikatus heina hoidmiseks

sarru|tama, -taq, -da⁸² sarda panema

sarv', sarvõ, .sarvõ³⁵ sarv

sarvi|k, -gu, -kut¹³ (sarviline) veis

sarvili|nõ, -dsõ, -st⁵ sarviline

sarvõ|nõ, -dsõ, -st⁷ sarvest; sarvõnõ väidsepää sarvest noapea

sataitõ|bi, -võ, -põ²⁵ = satavhädä langetõbi

sa|tam, -dama, -damat⁴ 1. sadam; 2. kosk

sataskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = satatõ(l)lõma taaruma; korduvalt maha kukkuma; joodik satatõllõs kodotii pääl joodik taarub koduteel

sata|tama, -taq, -da⁸² kõikuma; ahtagõsõ perägaq loodsik väega satatas kitsa ahtriga paat kõigub väga

satatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = sataskõ(l)lõma

satavhä|dä, -dä, -tä²⁴ = sataitõbi

sa|tol', -dola, -dolat⁴ sadul

satol'sep|p, -ä, -pä³⁵ sadulsepp

sau, savvu, .savvu³⁷ < suits [2.] suits

sauda|k, -gu, -kut¹³ vettinud ront

.sau|nõ, -dsõ, -st⁷ = savvunõ suitsune

sau|sann, -sanna, -.sanna³⁰ = savvusann

sautar|õ, -õ, -rõ²⁴ suitsutare

sav|i, -i, -vi²⁶ savi

savi|k, -gu, -kut¹³ vaskuss

savika|nõ, -dsõ, -st⁵ savikas

savi.karva savikarva

savikiv|i, -i, -vi²⁶ (savist) telliskivi, punane tellis

savi|nõ, -dsõ, -st⁷ savine

saviritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät¹³ kilk

savi|tama, -taq, -da⁸² savitama; saina savitõdi, ku vaenõ ollit ja krohvi jovva es tetäq seina savitati, kui vaene olid ja krohvi ei jaksanud teha

savitska, -, -t³ telliskivide valmistaja

savi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = sabitsõma = salitsõma [2.] siblima

.savvama, savvadaq, .savva⁷⁷ < .suitsama suitsema; korsnaq savvasõq korstnad suitsevad

.savvu|ma, -daq, -⁸⁰ suitsuma; liha om pant sanna savvuma liha on pandud sauna suitsuma

savvu|nõ, -dsõ, -st⁷ = .saunõ suitsune

savvu|sann, -sanna, -.sanna³⁰ = sausann suitsusaun

savvu|tama, -taq, -da⁸² suitsutama

sav|võrn, -õrna, -õrnat⁴ = .saarva saarmas

sebi|vits, -vitsa, -.vitsa³⁰ sebavits (reeparda osa)

sedelg = sederg, -ä, -ät¹³ sedelgas

sedämaid sedamaid

seebikiv|i, -i, -vi²⁶ seebikivi, naatriumhüdroksiid

seebi|ne, -dse, -st⁷ seebine

seebiper|ä, -ä, -rä²⁴ soop, seebi(keedu)pära

seebi|tämä, -täq, -dä⁸² = seebi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ seebitama

seemen, sii:mne, seemend¹⁷ = seemeq seeme

seemendä|mä, -q, -⁸³ seemendama

seemeq, sii:mne, seemend¹⁷ = seemen

seemüski|ne, -dse, -st⁵ seemisnahkne

seemüs|nahk, -naha, -.nahka³³ seemisnahk

see(h)n = sise(h)n < sehen sees

seeneli|ne, -(d)se, -st⁵ seeneline

seeni|ne I, -dse, -st⁵ = seenits = sendseq rehealuse eeskoda

seeni|ne II, -dse, -st⁵ senine

seeni(ni)q seni(ni)

seeniq.aoniq seniajani, senini

seeniqkavva(niq) senikaua(ks), niikaua(ks)

seeniqmaaniq = seoniqmaaniq senimaani, senini, siiani

seeni|ts, -dsä, -tsät¹³ = seenine [I]

see(h)nkäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < see(h)n.ütlejä*, -, -t³ seesütlev (kääne), inessiiv

seeri|k, -gu, -kut¹³ = seerik|saabas, -.saapa, -saabast²² säärik, säärsaabas

seest = sisest seest

seestkäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < seest.ütlejä*, -, -t³ seestütlev (kääne), elatiiv

segende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ 1. sebima, askeldama; timä segendelles ümbre tüü, ütte võtt, tõist pand, tüü vidähü eiq ta sebib ümber töö, üht võtab, teist paneb, töö ei lähe edasi; 2. = segähe(l)lemä vahelduma; ilm olõ-iq selge, segendelles, kuis sa tiit sääntsegaq haina ilm ei ole selge, vaheldub, kuidas sa teed sellisega heina

segi segi, segamini

se|go, -go, -ko²⁶ segu

segähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = segende(l)lemä [2.] vahelduma; ilm täämbä väega segähelles ilm väga vaheldub täna

segähtä|mä, -q, -⁸³ < segähütmä korraks segama; mul om supp' tulõ pääl, lää segähtä ka tuud vahepääl mul on supp tulel, lähen segan seda ka vahepeal

segähü|mä, -däq, -⁸⁴ segunema

segähüs, -e, -t⁹ segadus

segähü|tmä, -täq, -dä⁶² > segähtämä

segä(hä)mä, sekäq e .siädäq, sekä e segähä⁸⁸ segama

segämä|ne, -dse, -st⁵ segane, sega-; segämäne vili segavili; tää om puul'tartlanõ, kynõlõs segämäst kiilt ta on pooltartlane, räägib segakeelt; taa asi om kyik' segämäne, olõ-i ärq seletet see asi on kõik segane, ei ole ära seletatud

segände|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ segast juttu ajama; vassima, moonutama; miä sa segändelet uma jutugaq mis sa vassid oma jutuga

segä|ne, -dse, -st⁷ segane

seh säh

sehen > see(h)n

sehveldä|mä = sehverdä|mä, -q, -⁸³ sekeldama, sehkendama, õiendama; sääl tä sehveld' ammõdimiihigaq, tiiä eiq, midä asja tä ai seal ta õiendas ametimeestega, ei tea, mis asja ta ajas; vana meherõibõq, kyiki naisigaq tä sehverdäs vana meheraisk, kõigi naistega ta sehkendab

sehvt', sehvti, .sehvti³⁷ sehvt (äri; kurameerimine)

seib', seibi, .seibi³⁷ seib

seim', seime, .seime³⁵ (looma)sõim

sekkä sekka

se'kre|tär', -täri, -.tärri³⁸ = se'kre|täär', -tääri, -.tääri³⁷ sekretär

sekund', -i, -it¹³ sekund

se|käi, -gäjä, -gäjät⁴ segisti, mikser; segaja

seldsi|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ seltsimees

seldsi(h)n seltsis (üheskoos; hulgas, seas)

seleh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = seletümä

sele|tämä, -täq, -dä⁸² = se(l)lätämä seletama

sele|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ = seleh(t)ümä = se(l)lätümä selgi(ne)ma; las vesi selehtüs las vesi selgineb

seletüs, -e, -t⁹ = se(l)lätüs seletus

.selge, -, -t³ selge

.selgehe = .selgele selgesti, selgelt

.selgü|mä, -däq, -⁸⁰ selguma

.selgüs, -e, -t⁹ 1. selgus; 2. = .sälgüs sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn; perremiis' poi hindä küünü selgüse külge ärq peremees poos enda küüni penni külge

sell', selli, .selli³⁷ sell

selle sest; sellepärast; ma lää, selle et ma taha minnäq ma lähen, sest ma tahan minna; selle ma tulligiq sellepärast ma tulingi

selts', seldsi, .seltsi³⁷ selts; seltskond

.seltsi seltsi, hulka, sekka

selts'|kund, -kunna, -.kunda³² seltskond

.selts'mä, .seltsiq, seldsi⁶³ seltsima, läbi käima

se(l)lä|tämä, -täq, -dä⁸² = seletämä

se(l)lä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ = seletümä

se(l)lätüs, -e, -t⁹ = seletüs

se'(m)mestri, -, -t¹ semester

se(m)mi|när', -näri, -.närri³⁸ = se(m)mi|näär', -nääri, -.nääri³⁷ seminar

semmeldä|mä, -q, -⁸³ (villa) vatkuma

semmipuu, -, -d⁵⁰ riist villade vatkumiseks

.semmä küüru, kõverasse

semmä(h)n küürus, kõveras

send'o, -, -t² kronu

sendseq, .sendse, sendset¹⁸ = seenine [I] rehealuse eeskoda

seo, -, -d, sisseü .seoho e .seohu e .seohtõ < sjoo, < s'oo see (hrl otse enda juures asuva kohta, vrd taa)

seoilma.aoli|nõ, -dsõ, -st⁵ tänapäevane; nüüdisaegne

seokõrd seekord

seoniqmaaniq = seeniqmaaniq senimaani, senini, siiani

seosuguma|nõ, -dsõ, -st⁵ seesugune

sepi|koda, -kua, -kota²⁷ sepapaja, sepikoda

sep|p, -ä, -pä³⁵ 1. sepp; 2. pärm; sai küdsetäs sepägaq, muido tä ei nõsõq sai küpsetatakse pärmiga, muidu ta ei kerki

se'ptembri, -, -t¹ > süküskuu

sepäli|ne, -dse, -st⁵ 1. sepiline; 2. pärmiga küpsetatu; ma ei võiq midägiq sepälist süvväq ma ei või midagi süüa, mis pärmiga on küpsetatud

sepä|ne, -dse, -st⁷ pärmine; oluq sai sepäne, seod ei võiq juvvakiq õlu sai pärmine, seda ei või juuagi

serb, serbä, .serbä³⁵ = serv serv, äär; lavvaserb lauaserv

.serblä|ne, -(d)se, -st⁵ serblane

serbähtä|mä, -q, -⁸³ = servähtämä < serbähütmä korra rüüpama, lonksama

serbäh(t)üs, -e, -t⁹ = serväh(t)üs jook, rüübe; sõõm, lonks

serbähü|tmä, -täq, -dä⁶² > serbähtämä

.serbämä, servädäq e serbädäq, .serbä⁷⁷ rüüpama

serbä|ts', -dsi, -tsit¹³ joodik; kiä serbäseq pall'o, ommaq serbädsiq kes rüüpavad palju, on joodikud

.serkämä, sergädäq, .serkä⁷⁷ sagima; segi ajama

.serp'mä, .serpiq, serbi¹³ rüüpima

serv, servä, .servä³⁵ = serb

servikallaq = servilde serviti

servähtä|mä, -q, -⁸³ = serbähtämä

serväh(t)üs, -e, -t⁹ = serbäh(t)üs

.servämä, servädäq, .servä⁷⁷ servama, kantima

sessende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv sessendämä

sessendä|mä, -q, -⁸³ sagima, sebima, askeldama, sehkendama; miä sa tan nii kavva sessendät, ku magama saa eiq! mis sa seal nii kaua askeldad, et magama ei saa!

se|tel', -deli, -delit⁴ sedel

seto, -, -t² = setokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ setu

seto|nõ, -dsõ, -st⁷ setulik

setokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = seto

si|ba, -ba, -pa²⁶ (põllu, riide) riba, äär; taa nurmõsiba om külh halv kündäq see põlluriba on küll halb künda; lõikaq taa siba ärq, sis saa rõivas tasanõ! lõika see äär ära, siis saab riie tasane!

si|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ = sippama sibama

si|bi, -bi, -pi²⁶ sibi

sibivi|täi, -däjä, -däjät⁴ sibivedaja

sibustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ siputama

sidim|eq, m -ide, -it⁴ hobuseriistade (vask)kaunistused

si|dõ, -dõ, -tõ²⁴ side (postiasutus, ühendus); ma lää sittõ ma lähen sidesse (postkontorisse)

siginemä, sikiq e .siidäq, sigine⁸⁹ sigima, siginema

.sihkri, -, -t¹ kooner

siib, siiva, .siiba³³ tiib

.siibri, -, -t¹ siiber

sii:bü|mä, -däq, -⁸⁰ hõõguma; pangu-i sannaahjo viil kinniq, lasõq hüdseq viil siibüseq ära pane saunaahju veel kinni, las söed veel hõõguvad

siid', siidi, .siidi³⁷ siid

.siide puruks, ribadeks (tõmmatud); jupka oll' siide seelik oli ribadeks

siidi|ne, -dse, -st⁷ siidist; siidine

sii:dü|mä, -däq, -⁸⁰ vettima; miä ti naist puist vette olõt pandnuq, naaq ommaq noq ärq siidünüq mis te nendest puudest vette olete pannud, need on nüüd läbi vettinud

siig, siia, .siiga³² > ehes, > ihes

sii:k, seegä, sii:kä³⁵ viljamõõt

siil, siilo, .siilo³⁷ siil (siilu)

siil', siili, .siili³⁷ siil (siili)

sii:m|nits, -nitsä, -.nitsä³⁵ seemnetaim; kolm põrk'nast tsusati pindreotsa tõõsõs aastagas siimnitsäs kolm porgandit pisteti peenraotsa teiseks aastaks seemnetaimeks

sii(h)n siin

sii:n', seene, sii:nt⁴⁰ seen

sii(h)nsama(h)n siinsamas

sii:p', seebi, sii:pi³⁷ seep

sii:r', seere, sii:rt⁴⁰ säär; ajaq püksiq siirde! aja püksid jalga!

siiro|p', -bi, -pit¹³ = tsiirop' siirup

siisen', -i, -it⁴ viiner

siist siit

siistsamast siitsamast

sii:t'mä, sii:tiq, seedi⁶³ seedima

siivoli|nõ, -dsõ, -st⁵ tiivuline

siivo|tama, -taq, -da⁸² kurameerima, tiiba ripsutama; jalus tolknema

siivotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv siivotama

siiäq siia

siiäqmaaniq siiamaani, siiani

sikistä|mä, -q, -⁸³ vastu panema, punnima, vastupanu osutama; miä sa sikistät ilma as'andaq, egaq sa kohegiq päse eiq mis sa ilma asjata vastu punnid, ega sa kuhugi ei pääse

sik|k, -a, -ka³¹ sikk, sokk

sik|kama, -adaq, -ka⁷⁷ (hobusega) savi sõtkuma, reht peksma

sikkuisi kitsilt; kehvasti

sikkus, -õ, -t⁹ sitkus; ihnsus, kitsidus

sikkõ, -, -t³ sitke; ihne, kitsi

sikusk, -a, -at¹³ sikuti, tirk

siku|tama, -taq, -da⁸² sikutama, tõmbama

sild, silla, .silda³³ sild

silestä|mä, -q, -⁸³ = sili|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = .sillämä > ilestämä

silk', silgi, .silki³⁷ silk, (soola)räim

sille, -, -t¹⁴ < sil|lev, -evä, -evät⁴ sile; sirge ja sillev, illos puu sirge ja sile, ilus puu

.sillämä, sillädäq, .sillä⁷⁷ = silestämä > ilestämä

silm, silmä, .silmä³⁵ silm (silma); silminiq täüs' pilgeni täis; purupurjus; kruus' om silminiq täüs' kruus on pilgeni täis

silmikä|ne = silmikä|s, -dse, -st⁵ 1. silmiline; tahtsõ kartolt väega ohkõsõlt kuuriq, et sis saavaq hääq murrõq, a saiq silmikädseq, nii et es tihkaq lavva pääle pandagiq tahtsin kartuleid väga õhukeselt koorida, et siis saavad head muredad, aga said silmilised, nii et ei tihanud laua peale pannagi; 2. terava silmaga, tähelepanelik; tä om silmikäs vanamiis', külh timä silmäq ärq nägeväq, miä om timä meele perrä ta on tähelepanelik vanamees, küll tema silmad näevad, mis on tema meele järgi

silmite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv silmitsema, uurima

silmi|tämä, -täq, -dä⁸² silmitsema

silmnäolt = silm.tsihti = silmält joonelt, otse(joones)

silmus, -(s)õ, -t¹¹ silmus

.silmäjä*, -, -t³ skanner, optiline sisendseade

silmä|karv, -karva, -.karva³⁰ ripse

silmäkiv|i, -i, -vi²⁶ = sinikivi vaskvitriol

silmälak|k, -a, -ka³¹ silmalaug

silmält = silmnäolt

silmä.lumja, -, -t³ silmamoondaja

silmämun|a, -a, -na²⁶ silmamuna

.silmämä, silmädäq, .silmä⁷⁷ 1. silmitsema, uurima; ma piät naid paprit veidükese silmämä ma pean neid pabereid veidi uurima; 2.* skannima, skanneri abil sisestama

silmä|piir', -piiri, -.piiri³⁷ silmapiir

silmä|pilk, -pilgu, -.pilku³⁷ silmapilk

silmäter|ä, -ä, -rä²⁴ silmatera

silmätühe = silmätüle järelevalveta; naid latsi saa ei sukugiq jättäq silmätühe neid lapsi ei saa sugugi jätta järelevalveta

silmä.valgu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ silmanägemine

.silmüisi selgesti, ilmselgelt; tuu miis' oll' silmüisi nätäq varas see mees oli ilmselgelt varas

.silmü|mä, -däq, -⁸⁰ kohanema, harjuma; edimält om pümme, a ku ärq silmüt, sys nakkat nägemä esmalt on pime, aga kui ära harjud, siis hakkad nägema; las tä no kipõn' silmüs vahtsõ kotusõgaq, sys kaet, miä saa las ta nüüd kübeke harjub uue kohaga, siis vaatad, mis saab

silt', sildi, .silti³⁷ silt; (tee)viit

simman', -i, -it⁴ simman

sim|mun, -una, -unat⁴ = simunapäiv simunapäev, 28. oktoober

simss', simsi, .simssi³⁷ simss

simuna|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = simmun

sina sina

.sindli, -, -t¹ sindel

.sindri, -, -t¹ sinder

sine, -, -t² = sinistüs pesusine

sine|p', -bi, -pit¹³ = tsinep' sinep

sinestü|mä, -däq, -⁸⁴ = sinistümä siniseks muutuma; puu sinestüs ja habrastus koorõ all ärq puu pehkib koore all ja muutub siniseks

sine|tämä, -täq, -dä⁸² sinetama

sinevällä|ne, -dse, -st⁷ = sinivälläne sinine, sinetav

sinevälläq = sinivälläq sini-ne, sinetamas; taivas om sinivälläq taevas sinetab

singah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ pingule tõmbuma; kärvama

.singu = singulõ pingul(e)

.singus*, -õ, -t⁹ pinge; pinevus

singu|tama, -taq, -da⁸² = tsingutama sikutama, tõmbama, pingutama, venitama

.singõ*, -, -t³ pingeline; pinev

sinika|nõ = sinika|s, -dsõ, -st⁵ sinakas

sinikiv|i, -i, -vi²⁶ = silmäkivi vaskvitriol

sini|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = sinininn' rukkilill

sini|ne, -dse, -st⁷ sinine

sini|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = sinilill'

sinistä|mä, -q, -⁸³ siniseks muutma

sinistü|mä, -däq, -⁸⁴ = sinestümä siniseks muutuma; ma tulli ussõst, külmänüq ja äräq sinistünüq niguq vana n'arts ma tulin väljast, külmunud ja siniseks muu-tunud nagu vana kalts

sinistüs, -e, -t⁹ = sine pesusine

sini.tiala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sinitihane

sinivällä|ne, -dse, -st⁷ = sinevälläne

sinivälläq = sinevälläq

.sinkama, singadaq, .sinka³⁰ lööma, virutama; lehm singas' mullõ jalagaq, tahtsõ elo mant lüvväq lehm virutas mulle jalaga, tahtis surnuks lüüa

.sinkli, -, -t¹ obadus, metallist aas; ussõpiida külen om haagi sinkli uksepiida küljes on haagi aas

.sink'mä, .sinkiq, singi⁶³ kannatama ilma söömata v joomata; ku lats' lavva man süü eiq ja jonni aja, sys las sinkiq, ku taht kui laps laua ääres ei söö ja jonnib, siis las olla söömata, kui tahab

sin|nel', -eli, -elit⁴ sinel

sinnäq sinna

sip|pama, -adaq, -pa⁷⁷ = siba(ha)ma sibama

si|pul', -bula, -bulat⁴ sibul

sipul'|upin, -ubina, -ubinat⁴ sibulõun

sipu|tama, -taq, -da⁸² siputama; raputama, puistama; sipudaq söögile suula pääle! raputa söögile soola peale!

siputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv siputama

sipõrla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sipelgas

sirah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = .sirguma sirgeks minema; ma lää ussõ, vaest sys sirahusõq jalaq ma lähen välja, vast lähevad siis jalad sirgeks

sirah(t)us, -õ, -t⁹ sirutus

sirakillaq = siraku(h)n sirakil

sirakillõ sirakile

siraku(h)n = sirakillaq

.sirdus, -õ, -t⁹ lina- v kanepikimp nööri tegemiseks, nöörikeerd; kapla tetäs katõ sirdusõgaq, köüst kolmõgaq, näpo vaihõl keerotõdasõq nuuq sirdusõq kablas nööri tehakse kahe kimbuga, köit kolmega, näpu vahel keerutatakse need kimbud nööriks

.sirgu sirgu

.sirgu|ma, -daq, -⁸⁰ = sirah(t)uma

.sirgõ, -, -t³ > õgõv

.sirgõhe = .sirgõlõ > .õkva [2.]

sirm', sirmi, .sirmi³⁷ sirm, vihmavari

siro|tama, -taq, -da⁸² sirutama

sirotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv sirotama

sirovallaq sirgu

sis = sys siis

sisali|k, -gu, -kku³⁸ = sysalik sisalik

sisas', .siska, sisast²² = sisask', -i, -it¹³ ööbik; sisask' ja piho tulõvaq sys, ku urb nakkas lahki minemä ja leht' puuhtõ tulõma ööbik ja peoleo tulevad siis, kui pungad hakkavad puhkema ja puud lehte minema

sise|kund, -kunna, -.kunda³⁷ = sisemä|dseq, m -idsi, -idsi⁵ sisikond

sisemä|ne, -dse, -st⁵ sisemine

sise(h)n = see(h)n sees

sisest = seest seest

.siskiq = .syskiq siiski

.sis'mä, .sissiq, sissi¹³ röövima, riisuma; pääle sya käveq sissiq rahvast sis'män pärast sõda käisid röövlid rahvast riisumas

siss', sissi, .sissi³⁷ siss, röövel; õel inimene

.sisse sisse; sisse pandma sisse panema; sisestama; sisse säädmä sisse seadma; sisustama; sisse minemä v tulõma sisenema

.sissekäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < .sisse.ütlejä*, -, -t³ sisseütlev (kääne), illatiiv

sissi|ne, -dse, -st⁷ salalik, salakaval

siss'o, -, -t² lühinägelik; Miinal jo peris siss'oq silmäq, kuis tä viil kangast saa kutaq Miinal ju päris lühinägelikud silmad, kuidas ta veel kangast saab kududa

sis|u, -u, -su²⁶ sisu

sisus, -(s)õ, -t¹¹ sisemus; sisukord

sita.kärblä|ne, -(d)se, -st⁵ väike kollane kärbes, elab loomade väljaheidetel

sitali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sõnnikuveotalguline

sitama|ja, -ja, -ia²⁸ väljakäik, kemmerg, käimla

sita|nõ, -dsõ, -st⁷ sitane; sõnnikune; määrdunud

sita|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ mittesöödav seen

sitasiti|k, -ga, -kat¹³ sitasitikas

sitastõ halvasti, sitasti

sita|tama, -taq, -da⁸² määrima

sitavidoni|k, -gu, -kku³⁸ = sitavi|täi, -däjä, -däjät⁴ = sita.vuusni|k, -gu, -kku³⁸ sõnnikuvedaja

siti|k, -ga e -gä e -ge, -kat e -kät e -ket¹³ = sit'kas, .sit'ka, sit'kast²² 1. must sõstar; 2. sitikas

sitik|pihl*, -pihlõ e -pihla, -.pihlõ e -.pihla³¹ < aroonia aroonia

.sitma, sittuq, situ⁷³ roojama; sittuma; seto sittõ silla pääle, ts'uhkna pühke panni pääle setu sittus sillale, eestlane pühkis pannile (pilkesalm)

sit|t, -a, -ta³⁰ 1. sõnnik; väljaheide; sitt; hobõsõ-, lehmä- tsia-, tsirgusitt hobuse-, veise-, sea-, linnusõnnik v -väljaheide; 2. vilets, kehv, sitt

sitträbä|k, -gu, -kut¹³ viimane põllult kojutulija sõnnikuveotalgul

si|tur', -duri, -durit⁴ > haarus

situ|tama, -taq, -da⁸² roojama panema, roojata laskma, potitama; mul lats' taht situtaq mul on vaja laps ära potitada

sitõmbahe = sitõmbalõ halvemini, sitemini

siug, sivvu, .siugu³⁶ madu; rästik

.siuhkõ, -, -t³ sihvakas, sirge

.siuhkõhe = .siuhkõlõ sirgelt

si(vv)utõ|bi, -võ, -põ²⁵ rasedast peast mao ehmumisest saadud imikuhaigus; om latsõl siutõbi, sis värises täl pää ja piliseseq silmäq ku sivvul on lapsel siutõbi, siis väriseb tal pea ja pilguvad silmad kui maol

siä(h)n seas

.siä|ne, -dse, -st⁷ sega-; siäne vili segavili

siäst seast

sjoo, -, -d > seo

skaal, skaala, .skaala³¹ skaala

slovak|k', -i, -ki³⁷ slovakk

slo|vii:n', -veeni, -vii:ni³⁷ sloveen

.smürgli, -, -t¹ = .mürgli smirgel

.snepri, -, -t¹ snepper

sobija, -, -t³ = sopij nõid, posija

so|bima, -piq, -bi⁵⁷ nõiduma, posima

sobinallaq 1. sosinal, posinal; 2. lumesodi täis; sulagaq ommaq tiiq kyik' sobinallaq sulaga on kõik teed lumesodi täis

sobista|ma, -q, -⁸³ sulistama, lobistama

sobistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv sobistama

sobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ posisema; posima

soe|hammas, -.hamba, -hammast²³ tungaltera; kangaviga

soe|haud, -havva, -.hauda³³ hundiauk (püünis)

soe.julguisi = soejuluhna areldi, kartlikult

soend', -i, -it¹³ libahunt

soeng, -u, -ut¹³ soeng

soe|pütsk', -püdse, -.pütske³⁴ koerputk

.soe|tama, -taq, -da⁸¹ soetama; soet' hindäle kraami soetas endale kraami; tuld soetama tuld alustama

.soetus, -õ, -t⁹ tulehakatus

soe|tõlv, -tõlva, -.tõlva³⁰ hundinui

soe|täht', -tähe, -.tähte³⁴ sünnimärk

sogõ, -, -t² soni

sohk', sohi, .sohki³⁷ sohk

sohva, -, -t² < diivan' diivan, sohva

.sohvri, -, -t¹ autojuht

soima, -, -t² suur paat

.soi|nõ, -dsõ, -st⁷ = suu:nõ soine

sok|k, -a, -ka³¹ kuivanud soo- v rannahein, kulu, sammal; kalameheq pandvaq tubinitsõ sisse sokaq, nuuq andvaq lämmind kalamehed panevad kinnastesse kuivanud rannaheina, see annab sooja

sokka minemä raisku minema

soko|laat', -laadi, -.laati³⁷ šokolaad

soku|tama, -taq, -da⁸² sokutama

.soldan', -i, -it⁴ sõdur

.solk'na|hain, -haina, -.haina³⁰ = .solk'navarrõq soolikarohi (rohttaim)

solk'nas, .solk'na, solk'nast²² solge

.solk'na|varrõq, m -.varsi, -.varsi⁴⁹ = .solk'nahain

s'oo, -, -d > seo

sooda, -, -t² sooda

soodsi|k, -gu, -kut¹³ vabe, võrgu kuivatamise puu

soola|kints, -kindsu, -.kintsu³⁷ = soolalap|õq, -põ, -õt¹⁸ (soola)sink

soola|.maitsja, -, -t³ nimetissõrm, osutissõrm

soola|nõ, -dsõ, -st⁷ soolane

sooli|k, -gu, -kut¹³ sool, soolikas

soomi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ soomuseid kraapima, rappima, rookima; peksma, nuhtlema; tõrelema; ma hio väist kala soomidaq ma ihun nuga kala rookimiseks; taa iist tahi ma sinno soomitsaq selle eest tahtsin ma sind tõrelda (v nuhelda)

soomus, -(s)õ, -t¹¹ = soomõq soomus

soomõkõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = suu:mlanõ soomlane

soomõ|nõ, -dsõ, -st⁷ soomuseline; kestendav, ketendav

soomõq, suu:mõ, soomõt¹⁸ = soomus soomus

soomõ|tama, -taq, -da⁸² kestendama, ketendama

soonatus, -õ, -t⁹ soonetis, allikane, raskesti ligipääsetav koht

sooru|tama, -taq, -da⁸² 1. raiskama, hävitama, rikkuma; sai külh suurõ varandusõ, a ärq soorut' kyik' sai küll suure varanduse, aga raiskas kõik ära; soorut' ärq naasõ peräst uma elo rikkus naise pärast oma elu ära; 2. kaotama; ärq tä soorut' mu vahtsõ räti ära ta kaotas mu uue räti; 3. peitma; tiiä eiq, kohe ti ärq olõt väidse soorutanuq, lövvä-i kostkiq ei tea, kuhu te olete noa peitnud, ei leia kuskilt

.soots'ka, -, -t³ Seto Kuningriigi juht (Peko asemik maa peal); külavanem

so|pij, -bija, -bijat⁴ = sobija nõid, posija

sopsahta|ma, -q, -⁸³ sopsatama

sopsah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ 1. sopsatama; 2. tusanema; purju jääma

sopsah(t)us, -õ, -t⁹ sops; vihmahoog

.sops'ma, .sopsiq, sopsi⁶³ sopsima; võltsima, kinni mätsima

.sops'na, -, -t³ sopsumine

sopu|tama, -taq, -da⁸² soputama, vihtlema; kanaq sopudiq hinnäst tuha seen kanad vihtlesid tuhas

sopõrda|ma, -q, -⁸³ soperdama

sopõrus, -õ, -t⁹ soperdus; soperdis

sor|a I, -a, -ra²⁶ 1. = tsora munakollane, munarebu; 2. sorapärl (väga väike pärl)

sora II sorinal, libedalt

sorga, -, -t² = sork

sorgu|tama, -taq, -da⁸² > horgutama

sor|i, -i, -ri²⁶ laim; loba

sori|k, -gu, -kut¹³ laimaja, klatšija

sor|ima, -riq, -i⁵⁷ = sori|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ laimama, klatšima; norima

sork, sorga, .sorka³¹ = sorga rott

sor|o, -o, -ro²⁶ soru, veerandtoobine pudel viina

sorokas|veet, -veedi, -.veeti³⁷ setu rahvakalendri tähtpäev, 22. märts

soro|p', -bi, -pit¹³ keretäis; vihmasagar, vihmahoog; hää sorop' vihma tull' hea sagar vihma tuli

sorp', sorbi, .sorpi³⁷ nõid

.sorp'ma, .sorpiq, sorbi⁶³ nõiduma

.sorpu|ma, -daq, -⁸⁰ sassi minema

sorrõ, -, -t¹⁴ sõre; sorav; sorrõ jutt sorav jutt

sorrõ|hand, -hanna, -.handa³³ rebane

sorrõjut|t, -u, -tu³⁷ lobajutt

sors'o, -, -t² korratu inimene

sort', sordi, .sorti³⁷ sort

.sort'ma, .sortiq, sordi⁶³ sortima, sorteerima

.sot'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ šotlane

so'tsiaal|nõ, -sõ, -sõt⁶ > ütis.kundlinõ

so'tsia|lism', -lismi, -.lismi³⁷ sotsialism

so'tsia|list', -listi, -.listi³⁷ sotsialist

so'tsioloogia, -, -t³ > ütiskunnatiieq*

soum', soumi, .soumi³⁷ vaht, vahukoor, mannavaht

sport', spordi, .sporti³⁷ sport; spordimiis', -naanõ, -ts'ura jne sportlane

.sport'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sportlane

sua|laat', -laadi, -.laati³⁷ soalaad

suda|k, -gu, -kut¹³ koha (kala)

su|ga, -a, -ka²⁷ suga (vahend kanga koelõngade kinnilöömiseks; jäme hari v kamm)

sugarda|ma, -q, -⁸³ < suga|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi⁶³ lõmmupakke lõhkuma (peergude tõmbamiseks)

su|gima, -kiq, -i, min 1. p soi, min 3. p -gi, kesks -it⁵⁹ < .kam'ma kammima, sugema

su|gu, -u, -ku²⁶ sugu

sugula|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sugulane

suguli|nõ, -dsõ, -st⁵ sigiv; sugulinõ elläi om, kiä pall'o poigõ tuu, inemise kottalõ või kah tuud üteldäq sigiv loom on, kes palju poegi toob, inimese kohta võib ka seda öelda

-suguma|nõ, -dsõ, -st⁵ = -sugu|nõ, -dsõ, -st⁷ < -sagamanõ, < -saganõ -sugune; mu(q)-, su(q)-, timäsugu(ma)nõ minu-, sinu-, temasugune

sugu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ sigima

suguperäst natuke

sugõnõma, .soedaq e sugõnõdaq, sugõnõ⁸⁹ sugenema, tekkima

suhkar', -i, -it⁴ kuivik

su'hvlaadi|k, -gu, -kut¹³ = su'hv|laat', -laadi, -.laati³⁷ = su'hv|latt', -lati, -latti³⁷ > .suhvli, -, -t¹ sahtel

suidsu|tama, -taq, -da⁸² suitsutama; suitsetama

.sui|dsõq, m -tsidõ, -tsit⁷ suitsed

suigahta|ma, -q, -⁸³ < suigahutma suigatama, tukastama

suigah(t)us, -õ, -t⁹ suigatus, tukastus

suigahu|tma, -taq, -da⁶² > suigahtama

suigu|nui, -nuia, -.nuia³¹ unimüts

suigu|nõ, -dsõ, -st⁷ sombune; unesegane, uimane; tull' vasta, suigunõ nägo pään tuli vastu uimane nägu peas

suik, suigu, .suiku³⁷ suigatus

.suika|nõ, -dsõ, -st⁵: suikadsõq paklaq peenemad takud

.suikma, .suikuq, suigu⁶⁴ suikuma

.suiku soiku

suits, suidsu, .suitsu³⁷ 1. sigarett; 2. > sau

.suitsama, suidsadaq, .suitsa⁷⁷ > .savvama

suka|püksiq, m -.pükse, -.pükse³⁷ sukkpüksid

su|kar', -gara, -garat⁴ peerupakust lõhutud särme, lõmmupuu (peergude tõmbamiseks)

suka|tama, -taq, -da⁸² = sukkama 1. ära ajama, taga ajama, otsima; pini sukatas kirpõ koer otsib (kraabib) kirpe; 2. sokutama, kaela määrima; ma sukada taa tüü sullõ ma sokutan selle töö sulle

suk|k, -a, -ka³¹ sukk; sokk; villadsõq sukaq villased sokid; miihi sukaq meestesokid

suk|kama, -adaq, -ka⁷⁷ = sukatama

.sukman', -i, -it⁴ setu seelik

s'uko, -, -t² = ts'uko 1. lastek suu; musi; 2. suksu

s'uko|tama, -taq, -da⁸² = ts'ukotama 1. lastek musitama; 2. suksutama

sukugiq = sukuginaq sugugi

sul|a, -a, -la²⁶ sula

sulaha|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = sulanõ sulane

sul|ama, -laq, -a¹⁹ sulama

sula|nõ, -dsõ, -st⁷ = sulahanõ

sula|tama, -taq, -da⁸² sulatama

sulbatus, -õ, -t⁹ lumelörts

sulg, sul(l)u, .sulgu³⁶ 1. sulg (aedik; tõke, takistus; pais, tamm); tsiasulg seasulg; jyyl om sulq iin jõel on pais ees; tii pääl om sulg iin teel on tõke v takistus; 2. > .klambri [1.]

sulg', sulõ, .sulgõ³⁴ sulg (sule)

.sulgma, .sulguq, sulu⁶⁴ tõkestama, üles paisutama; sulgema; kopraq ommaq uja kinniq sulgnuq koprad on oja üles paisutanud

suli|k, -gu, -kut¹³ suli

suli|nõ, -dsõ, -st⁷ sulgedest, sulgne; suline

sulõndo, -, -t¹ = sulõng, -u, -ut¹³ pais, tamm, tõke

sulõpää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² sulepea; pastapliiats, pastakas

sumbõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = .sundõnõ sombune; udune; ilm om sumbõnõ, pilven ja niguq undsõnõ ja päiv ka ei paistuq ilm on sombune, pilves ja nagu udune ja päike ka ei paista

sumbõq, .sumpõ, sumbõt¹⁸ = sump linaligu

sumbõrda|ma, -q, -⁸³ sumama

summ, summa, .summa³¹ summ, hulk

.summa 1. nurja, hukka; seo asi lätt summa see asi läheb nurja; 2. sekka, hulka

summa(h)n 1. nurjas, hukas; elo om summan elu on hukas; 2. seas, hulgas

sump, sumba, .sumpa³¹ = sumbõq

.sump'ma, .sumpiq, sumbi⁶³ segama; vassima; nõiduma

sund', sunni, .sundi³⁶ sund, sundimine

.sund'ma, .sundiq, sunni⁶³ sundima

.sund'us, -õ, -t⁹ sundus

.sundõ(h)n = sunnu(h)n sompus; udune

.sundõ|nõ, -dsõ, -st⁵ = .sumbõnõ = sunnunõ sombune; udune

sung, sunga, .sunga³¹ kaheharuline kotinurk, õmmeldakse kotile selleks, et see paremini püsti püsiks

sun|ima, -niq, -i⁵⁷ sonima

sunni|k, -gu, -kut¹³ = sunning, -u, -ut¹³ sunnik

sunnu(h)n = .sundõ(h)n sompus; udune; taivas om sunnun, ei olõq selget kotust, kyik' om viikarva hahk taevas on sombune, ei ole selget kohta, kõik on veekarva hall

sunnu|nõ, -dsõ, -st⁷ = .sundõnõ

su|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ rumal inimene

supatus, -õ, -t⁹ pori

.sup'ma, suppiq, supi⁶³ puruks tampima

sup|p', -i, -pi³⁷ supp

surbi|nui, -nuia, -.nuia³¹ = surbipuu, -, -d⁵⁰ uhmrinui

.surbma, .surbuq, surbu⁶⁴ suruma

surbter|äq, m -ri, -ri²⁴ uhmris tehtud kruubid

surm, surma, .surma³¹ surm

.surmama, surmadaq, .surma⁷⁷ surmama

.surmli|k, -gu, -kku³⁸ surelik

susi, soe, sutt⁴² hunt

susi|hand, -hanna, -.handa³³ vankri esimest ja tagumist telge ühendav vehepuu

su|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ lastek hunt; täi

sussõrda|ma, -q, -⁸³ vusserdama

.sutma, suttaq, suta⁶¹ 1. viitsima; suta-i ma täämbä kohegiq minnäq ma ei viitsi täna kuhugi minna; 2. jaksama, suutma; kyik' tüü om muq tetäq, ma olõ vana, ma ei sutaq inämb kõik töö on minu teha, ma olen vana, ma ei jaksa enam

suu, -, -d⁵⁰ suu; suue; suud andma suudlema; suud mõskma hrl: nägu (suud ja silmi) pesema; jyysuu jõesuu, jõesuue

suu:, -, -d⁵² soo; raba; suus minemä soostuma

suu.andmi|nõ, -sõ, -st⁵ suudlus; suudlemine

suuha|go, -o, -ko²⁷ lobamokk

suu:kanari|k, -gu, -kku³⁸ = suu:kik|as, -ka, -ast²² sookail (puhmastaim)

suu:|kurg', -kurõ, -.kurgõ³⁴ sookurg

suu:|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo³⁷ sookask

suu:l, soola, suu:la³¹ sool

suu:lama, sooladaq, suu:la⁷⁷ soolama

suu:ldu|ma, -daq, -⁸⁰ soolduma

suu:l|lii:m', -leeme, -lii:mi³⁷ = suu:l|vesi, -vii:, -vett⁴² soolvesi

suu:mla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = soomõkõnõ soomlane

suumõsu|kauss', -kausi, -.kaussi³⁷ näopesu-, silmapesukauss

suu:n', soonõ, suu:nt⁴⁰ soon

suu:|nõ, -dsõ, -st⁷ = .soinõ soine

suupühüs, -(s)e, -t¹¹ salvätt

suur', suurõ, suurt⁴⁰ suur; suur' inemine täiskasvanu

suu:rduma, suu:rdudaq, sooru⁷⁹ raisku v kaduma minema; tsia jago seemend om ärq suurdunuq niipalju seemet on raisku läinud, kui oleks kulunud sea söötmiseks

suur'koolili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = üliopilanõ üliõpilane

suur'kuu:l', suurõkooli, suurtkuu:li³⁷ = ülikuu:l' ülikool

.suurma|lii:m', -leeme, -lii:mi³⁷ tangusupp

.suurma|nõ, -dsõ, -st⁵ tangune, tangudest; suurmanõ pudõr tangupuder

.suurma|pudõr, -pudro, -.putro⁴⁷ tangupuder

suurmas, .suurma, suurmast²² hrl m tang (tangu)

.suurma|vorst', -vorsti, -.vorsti³⁷ tanguvorst

suur'mer|i, -e, -d, m omast ja osast -ri⁴¹ = ilmameri ookean, maailmameri

suur'rätt', suurõräti, suurträtti³⁷ suurrätik

suur'särk', suurõsärgi, suurt.särki³⁷ = pikksärk' pikk-kuub

suur'tii:, - e suurõtii:, -d e suurttii:d⁵¹ maantee

suur'tükk, suurõtükü, suurttükkü³⁷ suurtükk, kahur

.suuru, -, -t¹ = .suuru|nõ, -dsõ, -st⁵ suurune

.suurus, -õ, -t⁹ suurus

suurusta|ma, -q, -⁸³ suurustama

suurustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv suurustama

suurõli|nõ, -dsõ, -st⁵ suureline, ennast täis

suurõnda|ma, -q, -⁸³ suurendama

suus(s), suusa, .suu(s)sa³¹ suusk

suusa|tama, -taq, -da⁸² suusatama

suu:st', soosti, suu:sti³⁷ soust, kaste

suu:t', soodi, suu:ti³⁷ < tiik' tiik; sookael, vesine koht teel

suu:.tiala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sootihane

.suutumas sootumaks

suu|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ suutäis

suu:v', soovi, suu:vi³⁷ soov (kellelegi teisele)

suu:vitsi|k, -gu, -kut¹³ sookail (puhmastaim)

suu:v'ma, suu:viq, soovi⁶³ (kellelegi teisele midagi) soovima; ma soovi sullõ hüvvä tervü(s)t ma soovin sulle head tervist

suv|i, -õ, -võ²⁴ suvi

suvildõ suviti

suvili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ suviline

suvi|nõ, -dsõ, -st⁷ suvine

suvistõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi²⁴ nelipühad, suvisted

suvi|tama, -taq, -da⁸² suvitama

suvõma|ja, -ja, -jja e -ia²⁸ suvila

sõ|ba, -ba, -pa²⁶ sõba, suurrätt

sõbrali|k, -gu, -kku³⁸ üsna sõbralik

sõbra|nõ, -dsõ, -st⁷ sõbralik

sõbroldõ sõpruse poolest; tekk' mullõ sõbroldõ taa tüü ärq tegi mulle selle töö sõpruse poolest ära

sõbruska, -, -t³ halv kavaler

sõbrustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ sõbrustama

sõbõr = sõbyr', sõbra, .sõpra⁴⁵ = sõpr sõber

sõda, sya, sõta²⁹ sõda

sõ|dima, -tiq, -di⁵⁷ sõdima; tülitsema; hullama

sõgluma, .sõkluq, sõglu, min 1. ja 3. p sõgli⁷¹ = sõgõlma sõeluma; sõgli sõglagaq liiva sõelusin sõelaga liiva

sõgõhuisi pimesi; ma tiiä taa tii sõgõhuisi ka ärq ma tean seda teed ka pimesi

sõgõhus, -õ, -t⁹ pimedus; sõgedus

sõgõl, sõgla, .sõkla⁴⁵ = sõgyl' = sõkl sõel

sõgõlma, .sõkluq, sõglu, min 1. ja 3. p sõgli⁷¹ = sõgluma

sõgyl', sõgla, .sõkla⁴⁵ = sõgõl

sõidu|tama, -taq, -da⁸² sõidutama; pragama, sõimama; pernaanõ egäpäivi sõidutas minno perenaine sõimab mind iga päev

.sõimama, sõimadaq, .sõima⁷⁷ sõimama

.sõimamiisi sõimates

.sõimõlõma, sõimõldaq, .sõimõlõ⁸⁶ sõimlema

sõir, sõira, .sõira³⁰ sõir

sõirapeesütüs, -e, -t⁹ praetud sõir; sõiramuroq lõigadiq ja küdsediq panni pääl, sys vinnüq niguq kabyl' lõigati sõiratükid ja praeti pannil, siis venisid nagu nöör

sõit, sõidu, .sõitu³⁷ sõit; sõiduriist liiklusvahend, sõi-duriist

.sõitma, .sõitaq, sõida⁶¹ sõitma

.sõitõlõma, sõidõldaq, .sõitõlõ⁸⁵ korduv sõitma; mitte paigal püsima

sõkiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv sõtkuma, tallama

sõk|kama, -adaq, -ka⁷⁷ 1. tallama; lehmile om haina pall'o pant, sõkkasõq kyik' ärq lehmadele on heina liiga palju pandud, tallavad kõik ära; vokki sõkkama vokki tallama; 2. sugutama, tallama (hrl kuke kohta); kikas sõkkas kanna kukk tallab kana

sõkl, sõgla, .sõkla⁴⁵ = sõgõl

.sõkli|nõ, -dsõ, -st⁵ sõklane

.sõkma, sõkkuq, sõku⁶⁴ sõtkuma, tallama; pini sõkk lille, ajaq ärq! koer tallab lilli, aja ära!

.sõksama, sõksadaq, .sõksa⁷⁷ korraks sõtkuma, jalaga vajutama

sõkõ, -, -t¹⁴ pime; sõge; mul ommaq sõkõq silmäq, näe ei niiti nõgla perrä aiaq mul on pimedad silmad, ei näe niiti nõela järele ajada; tohoh sõkõ seh, kohes sa tulõt! tohoh pime, kuhu sa tuled!; kiä sinno sõkõt tan tiid kes sind sõgedat teab

sõkõl', .sõklõ, sõkõld²² hrl m sõkal, viljatera kest

sõkõla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ 1. pime v sõge inimene v loom; tohoh sõkõlanõ, kaeq, kohe astut! tohoh pime, vaata, kuhu astud!; 2. vaskuss

sõkõsik|k, -a, -ka³¹ = pümmesikk pimesikk; sõkõsikku aeti nii, et latsõq aiq üts'tõist sõgõhuisi takan, silmäq rätigaq kinniq köüdedüq pimesikku mängiti nii, et lapsed ajasid üksteist pimesi taga, silmad rätiga kinni seotud

sõlg', sõlõ, .sõlgõ³⁴ sõlg

.sõlgama, sõladaq, .sõlga⁷⁷ sõlega kinnitama

sõlg'puu, -, -d⁵⁰ = .sälgüspuu sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn

sõlm', sõlmõ, .sõlmõ³⁵ sõlm

.sõlmama, sõlmadaq, .sõlma⁷⁷ sõlmama, korraks sõlmima

.sõlm'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ sõlmiline

.sõlm'ma, .sõlmiq, sõlmi⁶³ sõlmima

sõlm'syn|a*, -a, -na²⁸ = köüdüssyna* keel sidesõna

sõm|mõr', -õra, -õrat⁴ sõmer

sõmmõr'|hain, -haina, -.haina³⁰ kaderohi (rohttaim)

sõmõri|nõ, -dsõ, -st⁵ sõmeraline

sõpr, sõbra, .sõpra⁴⁵ = sõbõr sõber

.sõprus, -õ, -t⁹ sõprus

sõratõ|bi, -võ, -põ²⁵ (suu- ja) sõrataud

sõrg, sõra, .sõrga³³ sõrg

sõrm', sõrmõ, .sõrmõ³⁵ sõrm; vt päss e pudrokii:tjä, soola.maitsja e võiu.võtja e poti.lahkja, pikkpii:tre, kulla.kandja, tikandiirikene e tikatiirits e tsill'o.nakritsiirokõnõ

sõrmi|tama, -taq, -da⁸² = sõrmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = .sõrmõlõma sõrmitsema

sõrmit(s)õ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv sõrmitsõma

sõrm'|kinnas, -.kinda, -kinnast²³ sõrmik, sõrmkinnas

sõrm'|laud, -lavva, -.lauda³³ klaviatuur, klahvistik (arvutil, klahvpillil); sõrmlaud (keelpillil)

sõrmuli|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. sõrm-, sõrmedega; sõrmulinõ kinnas sõrmik, sõrmkinnas; 2. pilli klahvid, nupud v sõrmeavad; vanast oll' kats' ripa sõrmuliidsi härmoonikul, noq om jo kolm vanasti oli lõõtspillil kaks riba nuppe, nüüd on juba kolm

sõrmus, -(s)õ, -t¹¹ = sõrm'|vits, -vitsa, -.vitsa³⁰ sõrmus

.sõrmõlõma, sõrmõldaq, .sõrmõlõ⁸⁵ = sõrmitama

.sõudma, (.)sõudaq, sõvva⁶⁶ sõudma

sõõmu|tama, -taq, -da⁸² jooma, rüüpama

sõõrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ sõõrduma

sõõra|tama, -taq, -da⁸² = syyrdma 1. sõõrutama; 2. (jalus) sõeluma, keerlema; latsõq sõõratasõq jalon lapsed sõeluvad jalus

sõõrmas, syyrma, sõõrmast²³ = sõõrmõs, syyrmõ, sõõrmõst²³ = sõõrõq, syyrmõ, sõõrõnd¹⁶ sõõre; soon; tärge; nynasõõrõq ninasõõre

säedüs*, -(s)e, -t¹¹ 1. seade (seade); lilli-, muusigasäedüs lille-, muusikaseade; 2. seade (seadme); eelektri-, külmetüssäedüs elektri-, külmutusseade

sä|gä, -gä, -kä²⁴ säga

säidse, .säitsme, säidsend¹⁶ seitse

säidsekümmend, .säitsme.kümne, säidsendkümmend¹⁷ seitsekümmend

säidsesada, .säitsmesaa, säidsendsata²⁹ seitsesada

säidsetõist(kümme(nd)), .säitsmetõist(.kümne), säidsendtõist(kümmend)¹⁷ seitseteist

.säitsmegese = .säitsme.geisi = .säitsme.geiste = .säitsme.geske seitsmekesi

.säitsmemagajidõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ seitsmemagajapäev, 27. juuni

.säitsmendi|k, -gu, -kku³⁸ = .säitsmesjago seitsmendik

.säitsme|s, -ndä, -ndät⁴ seitsmes

.säitsme|sjago, -ndäjao, -ndätjako²⁷ = .säitsmendik

.säitsmeveliste|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ seitmevennapäev, 10. juuli

sälg, sä(l)lä, .sälgä³⁴ selg; hamõq om sälän särk on seljas; sälä pääl(e) selili; pand' tõõsõ sälä pääle pani teise selili; makas sälä pääl magab selili

sälg|ruu:ds, -roodsu, -ruu:dsu³⁷ = sä(l)läruu:ds selgroog

.sälgüs, -e, -t⁹ = .sälgüspuu, -, -d⁵⁰ = .selgüs [2.] = sõlg'puu sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn

sä(l)lä|ruu:ds, -roodsu, -ruu:dsu³⁷ = sälgruu:ds

sä(l)lül(d)e selili

sä(l)lüs, -(s)e, -t¹¹ seljarihm leidel (hobuserakmete osa)

sä(l)lüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ selili lamasklema

sä(l)lü|tämä, -täq, -dä⁸² selili lamama

.sämblä|ne, -(d)se, -st⁵ = .tsämbläne kihulane

säng, sängü, .sängü³⁷ voodi

sän|i, -i, -ni²⁶ = tsäni [2.] (teatud liiki) tont

särg', säre, .särge³⁴ särg

särk', särgi, .särki³⁷ < pindsak [2.] kuub, pintsak; ku liinamehel särk (eesti keelen hamõh) säläst võttaq, jääs alastõ, a ku võrokõsõl särk' säläst võtta, jääs hamõh sälgä kui linnamehel särk seljast võtta, jääb alasti, aga kui võrokesel särk' (võru keeles pintsak) seljast võtta, jääb särk selga

säs|ü, -ü, -sü²⁶ = tsädsü säsi; üdi; tuum; säsüfüüsiga* tuumafüüsika; säsüpomm'* tuumapomm; säsüvägi* tuumaenergia

.säädelemä, säädeldäq, .säädele⁸⁵ 1. teesklema; ärq säädelguq! ära teeskle!; 2. korduv seadma; mukkima; säädeles piigli iin seab (mukib) ennast peegli ees

.säädelüs, -e, -t⁹ teesklus; seadmine; mukkimine

.säädmä, säädäq, sää e säe, kesks säet, min 1. p säi⁶⁶ seadma

.säädü|mä, -däq, -⁸⁰ korda saama, lahenema, laabuma

.säädü|s, -(se), -(s)t¹⁰ seadus; reegel

.säädüsli|k, -gu, -kku³⁸ seaduslik

.säädüsli|ne, -dse, -st⁵ seaduslik; reeglipärane; seaduspärane

sääl seal

säälsama(h)n sealsamas

säält sealt

.säände|ne, -dse, -st⁵ = sääne, .sääntse e .säändse e .sändse, säänest⁷ = säänedä|ne, -dse, -st⁵ < .säärdene, < sääre selline, niisugune, säärane

säänesama, .sääntsesama, säänestsamma²⁸ samasugune

.säärde|ne, -dse, -st⁵ = sääre, .säärtse, säärest⁷ > sääne

sääs(s), sääsä, .sääs(s)ä³⁵ sääs (seadeldis kalapüügiks)

sääsi|guq, m -kide, -kit¹³ metskõrkjas (rohttaim)

sääsi|k, -gu, -kut¹³ > kiholanõ

säü, -, -d⁵³ natuuratasu (sepale); sepäq tegeväq tüüd säü pääle sepad teevad tööd natuuratasu eest

säünäs, .säünä, säünäst²² säinas

.söeldä|mä, -q, -⁸³ > .söendämä

.söende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = süvende(l)lemä = korduv .söendämä [1.]

.söendä|mä, -q, -⁸³ < .söeldämä 1. = süvendämä (külmast) kirvendama, kipitama; 2. julgema, söandama; pümmegaq söendä es inämb vällä minnäq pimedaga ei julgenud enam välja minna

söödi|k, -gu, -kut¹³ söödik

söödü(h)n söötis

söögikotus, -(s)õ, -t¹¹ söögikoht, toitlustusasutus

söögi|kraam', -kraami, -.kraami³⁷ toiduaine(d)

söögi|maja, -maja, -maia²⁸ söökla

söögipooli|nõ, -dsõ, -st⁷ toidupoolis

söögi|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht¹⁹ söögivaheaeg, -vahetund

sü|di, -di, -ti²⁶ südi, virk; tä om egä tüü man südi, täl tüü muguq lindas käen ta on iga töö juures südi, tal töö muudkui lendab käes

sügävähe = sügäväle = .süvvä sügavalt; sügavale

sügüse sügisel

sügüselt = sügüside

sügüse|ne, -dse, -st⁵ sügisene

sügüside = sügüselt sügiseti; sügüside lätväq latsõq kuuli, leheq kiriväs ja tsirguq lõunõmaalõ sügiseti lähevad lapsed kooli, lehed kirjuks ja linnud lõunamaale

sü|käv, -gävä, -gävät⁴ = süvä sügav; sügavik

sü|küs, -güse, -küst¹² sügis

süküskuu, -, -d⁵⁰ < se'ptembri september

sülg', sü(l)le, .sülge³⁴ sülg

.sülge|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv .sülgämä

.sülgämä, sü(l)lädäq, .sülgä⁷⁷ sülgama, sülitama

sül|i, -e, -d⁴¹ süld (pikkusmõõt)

sül|lem, -emä e -eme, -emät e -emet⁴ (mesilas)sülem

sült', süldi, .sülti³⁷ sült; peenükene sült' hakksült

.sümmä küüru, kõverasse

sümmä(h)n küürus, kõveras; taa vanaimäkene om nii sümmän, et nyna vasta maad see vanaemakene on nii küürus, et nina vastu maad

.sündjä|dseq = .sündjä|dsiq, m -tside, -tsiid⁷ sünnitus, lapse sündimine; sääl perren olliq sündjädsiq, tiiä eiq, kas oll' poig vai tütär' seal peres sündis laps, ei tea, kas oli poeg või tütar

.sündli|k, -gu, -kku³⁸ sünnis; leplik

.sündsä, -, -t³ < viisakas kena, meeldiv, tore, mõnus, viisakas; sünnis

.sündsähe = .sündsäle < viisakahe kenasti, meeldivalt, toredalt, mõnusalt, viisakalt; sündsalt

.sündsüs, -e, -t⁹ < viisakus meeldivus, mõnusus, viisakus; sündsus

.sündümis(e)|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .sündüspäiv = sünnüpäiv sünnipäev

.sündümä, .sündüdäq, sünnü⁷⁹ 1. sündima; 2. sobima; sünnis olema; kuis neoq kängäq mullõ sünnüseq? kuidas need kingad mulle sobivad?; sääne asi sünnü ei joht selline asi ei sobi mitte; 3. toimuma; miä sääl sünnüs? mis seal toimub?

.sündümä|dü, -dü, -tüt¹ = .sündümäldäq 1. rahulolematu; vastutulematu; 2. sobimatu; sündsusetu

.sündüs|päiv = sünnü|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .sündümis(e)päiv

sünnü|tämä, -täq, -dä⁸² 1. sünnitama; 2. sobitama; ku sünnü-iq, sys tulõ sünnütäq kui ei sobi, siis tuleb sobitada

sünnütüs, -e, -t⁹ sünnitus

.sü's|tem', -temi, -.temmi³⁸ süsteem

süt|tümä, -tüdäq, -ü⁷⁹ 1. paranema; käsi oll' kats'ki, a noq om ärq süttünüq käsi oli katki, aga nüüd on ära paranenud; 2. süttima

sütüs, -(s)e, -t¹¹ tulehakatis, süütis

sütü|tämä, -täq, -dä⁸² arstima, parandama

süvende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = .söende(l)lemä = korduv süvendämä

süvendä|mä, -q, -⁸³ = .söendämä [1.] (külmast) kirvendama, kipitama

.süvvä = sügävähe sügavalt; sügavale; kündku-iq nii süvvä! ära künna nii sügavalt!

.süvvü sügavune; miitri süvvü vesi meetrisügavune vesi

.süvvü|mä, -däq, -⁸⁰ = süvähümä süvenema, süüvima; tä om tüühü süvvünüq ta on töösse süvenenud

.süvvü|s, -(se), -(s)t¹⁰ = süvähüs

süv|ä, -ä, -vä²⁴ = sükäv sügav; sügavik

süvähü|mä, -däq, -⁸⁴ = .süvvümä

süvähüs, -e, -t⁹ = .süvvüs = süvütüs sügavus

süvändä|mä, -q, -⁸³ süvendama

süväste sügavalt

süvütüs, -e, -t⁹ = süvähüs

süä, .süäme, süänd¹⁶ süda; süänd võtma söandama; süä om ts'alga(h)n süda on rahul; süä jääs ts'alka süda jääb rahule

.süäkä|ne = .süäkä|s, -dse, -st⁵ südi, söakas

.süämni|k, -gu, -kku³⁸ kuri, vihane inimene

.süändü|mä, -däq, -⁸⁴ pahanema, vihastama

süäüü:, -, -d⁵¹ südaöö

süäüü:el|läi, -äjä, -äjät⁴ (süda)öise eluviisiga inimene, loom v tont, vaim

süü, -, -⁵⁰ 1. süü, süüdiolek; süüdü pandma süüdistama; 2. < .põhjus [1.] põhjus

süüdi|k, -gu e -ge, -kut e -ket¹³ hrl m = süüt sügelised

süüdiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv sügama

.süüdlä|ne, -(d)se, -st⁵ süüdlane

süü:däv, -ä, -ät⁴ = süü:psä

.süüdü süüdi

süü:dü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. söömisega kuluma (hammaste kohta); hobõsõl olliq süüdünüq hambaq hobusel olid kulunud hambad; 2. sööbima

süü:jä, -, -t³ hea, suure isuga; tä om süüjä väega, tä peris õkva suurõ suugaq süü ta on väga hea isuga, ta sööb kohe päris suure suuga; taa om süüjät jako inemine, selle tä om nii rammun see on suure isuga inimene, seepärast ta on nii rammus

süü:k', söögi, süü:ki³⁷ söök, toit

(.)süüldäq süütu

süü:m(ä)|aig, -ao, -.aigo³⁶ ennelõunane tugev söömaaeg

süü:mä, süvväq, süü:, min 1. ja 3. p .sei(e)⁵⁴ sööma

süü:psä, -, -t³ = süü:däv söödav

süüt, süüdü, .süütü³⁷ hrl m = süüdik sügelised; latsõl ommaq süüdüq sälän lapsel on sügelised kallal

süü:t, söödü, süü:tü³⁷ sööt, söötis põld

.süütmä I, .süütäq, süüdä⁷³ sügelema; kel sälg süüdäs, tuu sanna kütt kel selg sügeleb, see kütab sauna

.süütmä II, .süütäq, süüdä⁶¹ sügama; tä süüt sälgä ta sügab selga

süü:tmä, süü:täq, söödä⁶¹ söötma; tä süüt tsiko ta söödab sigu

.süü|tämä, -täq, -dä⁸¹ süüdistama; ti süütägu-i minno! ärge mind süüdistage!

sya|herr, -herrä, -.herrä³⁵ sõjapealik; komandant, garnisoniülem

sya|liin', -liini, -.liini³⁷ (võitlus)rinne

.syali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sõdalane, sõjamees

sya|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ sõjamees, sõdur, sõjaväelane

sya|riist, -riista, -.riista³⁰ relv, sõjariist

syasula|nõ, -(d)sõ, -st⁷ sõdur

syatar|õ, -õ, -rõ²⁴ varjend

syavä|gi, -e, -ke²⁵ sõjavägi, armee

syaülemb, -ä, -ät¹³ väepealik

syn|a, -a, -na²⁸ sõna; timä synno perrä oll' asi nii tema sõnul oli asi nii; synna andma teatama, teada andma; annaq mullõ synna, ku midägiq sünnüs teata mulle, kui midagi toimub; synna viimä, tuuma sõna viima, tooma; nimisyna nimisõna; noomen; tegosyna tegusõna; tähüssyna märksõna

syna.andja, -, -t³ = synatuu:ja teataja, sõnumitooja; käskjalg, kuller

synahuisi sõnahaaval

syna|jalg, -jala, -.jalga³³ sõnajalg

synaka|nõ = synaka|s, -dsõ, -st⁵ sõnakas

syna.kullõmaldaq sõnakuulmatu

synali|nõ, -dsõ, -st⁵ sõnakuulelik; hää synalinõ lats', niguq nimmat, nii õkva lätt ku välk hea sõnakuulelik laps, nagu mainid, nii kohe läheb nagu välk; taa om synalinõ hopõn', taad käänäq kohe taht see on sõnakuulelik hobune, seda pööra kuhu tahad

syna.mõistuisi mõistu

synaraama|t, -du, -tut¹³ sõnaraamat

synatuu:ja, -, -t³ = syna.andja

syna|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht¹⁹ sõnavahetus, tüli; synavahet ka oll', a lasi halva syna läbi kõrvu sõnavahetust ka oli, aga lasin halva sõna kõrvust mööda

syna.võtja, -, -t³ = syna.võtli|k, -gu, -kku³⁸ kuulekas, sõnakuulelik; taa lats' om väega synavõtlik see laps on väga sõnakuulelik

synn', synni, .synni³⁷ oinas, jäär

syn|nom', -oma, -omat⁴ sõnum, teade

syno .ikma itkema, itku laulma

synoja, -, -t³ sõnuja, lausuja, posija

synoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ 1. rahvalaulik, rahvalaulu eeslaulja; 2. sõnakas

syn|oma, -noq, -o⁵⁷ = syno|tama, -taq, -da⁸² sõnuma, lausuma, sajatama, needma; posima

synotus, -õ, -t⁹ sõnumine, sajatus, needus

synotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ sõnelema; pahandama, tõrelema

sys = sis siis

sysali|k, -gu, -kku³⁸ = sisalik sisalik

sysa|r', -ra e -rõ, -rd¹² õde

sysa|ridsõq, m -.riidsi, -.riidsi⁵ õeksed

sysari|k, -gu, -kku³⁸ kangakudumisviga; ku kats' langa saa ütte nitsehe, sys tuu om sysarik kui kaks lõnga satub ühte niide, siis see on kudumisviga

.syskiq = .siskiq siiski

syym, sõõmu, syymu³⁷ sõõm, lonks, suutäis

syyrd, sõõru, syyrdu³⁶ ale; syyrdu palotama alet põletama

syyrdma, syyrduq, sõõru⁶⁴ = sõõratama 1. sõõrutama; 2. (jalus) sõeluma, keerlema; kass' syyrd jalon kass keerleb jalus

syyrdu|ma, -daq, -⁸⁰ sõõrduma

taa, -, -d see (hrl lähiümbruses asuva kohta); seo, koh maq istu, om muq säng, taa muq mant järgmäne om suq säng ja tuu om timä säng see, kus mina istun, on minu voodi, see minu juurest järgmine on sinu voodi ja too on tema voodi

taabõlda|ma, -q, -⁸³ laudu virna panema

taadsu|tama, -taq, -da⁸² tammuma; patsutama

.taadõ = takka taha

taadõlda|ma, -q, -⁸³ tammuma; poodi iin üts' mehekene taadõld' kaupluse ees tammus üks mehike

.taadõpoolõ = takkapoolõ tahapoole

.taaha = tahaq siia (hrl lähiümbrusesse); taaha tallo om vaia vahtsit massinit siia tallu on vaja uusi masinaid

.taaldri, -, -t¹ taaler

.taanda|ma, -q, -⁸³ = .taastama = .taatama tagurdama; taganema

taaniqmaaniq siiani; taaniqmaaniq olõmiq söögigaq vällä tulnuq siiani oleme söögiga välja tulnud

.taanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ taanlane

taar', taari, .taari³⁷ hapu kali, taar

taara|tama, -taq, -da⁸² = taarotama tammuma, (sihitult) edasi-tagasi käima; (jalus) keerlema, tiirlema; lendlema

taaratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv taaratama = taarotõ(l)lõma: miä sa ütteluku taaratõllõt tan jalgo iin mis sa ühtelugu tiirled siin jalus; üts' tsirk taaratõlli ümbre aknõ üks lind tiirles akna ümber

taaro|tama, -taq, -da⁸² = taaratama

taarotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = taaratõ(l)lõma

taasama, taasama, taadsamma²⁸ seesama (hrl lähiümbruses asuva kohta)

taasperi(lde) = taaspersilde = tagasiperi = tagosiperi = taossperilde tagurpidi

.taasta|ma, -q, -⁸¹ = .taa|tama, -taq, -da⁸¹ = .taandama tagurdama; taganema

taatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv tagurdama

taavi|ts, -dsa, -tsat¹³ = tõhvits puukauss

ta|ba, -ba, -pa²⁸ taba, ripplukk

ta|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ tabama

taba|tama, -taq, -da⁸² lukustama

ta|dima, -tiq, -di⁵⁷ = tradima tammuma; ringi jooksma

ta|ga, -ga, -ka²⁸ tagumine osa (sõiduriistal)

ta|g'a, -ja, -k'a²⁹ = tagja paakunud kiht; tagi (raual)

tagahus, -õ, -t⁹ = tagonavara < tagavara tagavara

tag'ahu|ma, -daq, -⁸⁴ = tagjahuma paakuma; tagikihti moodustama (raual)

taganus, -õ, -t⁹ = taganusvar|a, -a, -ra²⁸ < ga'rantii tagatis, garantii; pangaq tahtvaq väega kalliid taganuisi pangad tahavad väga kalleid tagatisi

taganõma, taganõdaq e .taadaq, taganõ⁸⁹ taganema

taga|ots, -otsa, -.otsa³¹ taguots

tagaper|ä*, -ä, -rä²⁴ taust, tagapõhi

tagasi tagasi; üts' lehekülg tagasi eelmine lehekülg, eelmisel(e) leheküljel(e); aastak tagasi aasta tagasi, eelmisel aastal; päiv tagasi eelmisel päeval

tagasiperi = taasperi(lde) = tagosiperi tagurpidi

tagatar|õ, -õ, -rõ²⁴ tagatuba, tagumine tuba

taga|tsyyr', -tsõõri, -tsyyri³⁷ tagaratas

tagavar|a, -a, -ra²⁸ ???????????????????????? tagahus

ta|gja, -ja, -kja²⁹ = tag'a

tagjahu|ma, -daq, -⁸⁴ = tag'ahuma

tagoma|nõ, -dsõ, -st⁵ tagumine

tagonavar|a, -a, -ra²⁸ = tagahus tagavara

tago|nõ, -dsõ, -st⁷ tagune

tagosiperi = taasperi(lde) = tagasiperi tagurpidi

tagõl = tagyl', tagla, .takla⁴⁵ = takl tael

tahan > ta(h)n

tahaq = taaha siia (hrl lähiümbrusesse)

tahas, .tahta, tahast²³ 1. tainas; leevätahtagaq paigati pangi kah leivataignaga paigati pange ka; 2.* < pasta pasta; hambatahas* hambapasta; tahaspleiäts'* pastapliiats

tahehu|ma, -daq, -⁸⁴ = tahenõma tahenema, kuivama; tahkuma

tahehõhe tahedalt

tahelus*, -õ, -t⁹ taotlus

tahenda|ma, -q, -⁸³ tahendama, kuivatama

tahe|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ⁸⁹ = tahehuma

tahhe, -, -t¹⁴ tahe; tahke

tahi|laud, -lavva, -.lauda³³ (kirjutus)tahvel

tahk, taho, .tahko³⁶ luisk

tahm, tahma, .tahma³⁰ tahm

tahma|nõ, -dsõ, -st⁷ tahmane; tusane

tahma|tama, -taq, -da⁸² tahmama

ta(h)n < tahan, < tanh siin (hrl lähiümbruses); tan liinan olõ-i mul midägiq tetäq siin linnas ei ole mul midagi teha

tah|o(ha)ma, -hoq e -odaq, -o e -oha⁸⁸ = tahvitsõma < tah|o(va)ma, -hoq e, -odaq, -o e -ova⁸⁸

tahr, tahra, .tahra³⁰ < tarh varbaed, tara

tahr|aid, -aia, -.aida³³ < tarhaid karjaaed

tahramaa, -, -d⁵⁰ < aiamaa aiamaa

taht tahes; tulkuq kiä taht tulgu kes tahes

taht', tahi, .tahti³⁶ (lambi)taht

.tahta|kõrs', -kõrrõ, -kõrt⁴⁹ makaron

.tahta|mari, -mar'a, -.marja⁴³ kibuvitsamari

.tahta|nõ, -dsõ, -st⁷ tainane, nätske; pastane

.tahtapuu, -, -d⁵⁰ kibuvits

.tahtma, .tahtaq, taha⁶¹ 1. tahtma, soovima; 2. < armastama (lihalikult) armastama, himustama

.tahtmi|nõ, -sõ, -st⁵ 1. tahtmine, soov; 2. < armastus (lihalik) armastus, himu

.tahto|ma, -daq, -⁸⁰ tahtma; raatsima; mul tahto es tuud minemä visadaq ma ei raatsinud seda minema visata

.tahtõlõma*, taheldaq, .tahtõlõ⁸⁵ taotlema

.tahva|ma, tahvadaq, .tahva⁷⁷ = tahva|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = tahvitsõma

tahvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = taho(ha)ma = .tahvama = tahvatsõma = .tahv'ma tahuma

.tahvli, -, -t¹ tahvel

.tahv'ma, .tahviq, tahvi⁶³ = tahvitsõma

tahvõ|t', -di, -tit¹³ käskjalg, virgats; tahvõt' tõi vallamajja rutulist tiidmist käskjalg tõi vallamajja kiireloomulist informatsiooni

taid, taio, .taido³⁷ aru, taip, mõistus; tä om poolõ taiogaq ta on poole aruga

.taidma, (.)taidaq, taia⁶⁶ = .taltma oskama, mõistma; ma taia ei üttegiq synna läti kiilt ma ei oska ühtegi sõna läti keelt; poig taid aidnigutüüd poeg oskab aednikutööd

.taidru*, -, -t¹ kunstnik

.taidsa, -, -t³ < .taigsa arukas, taibukas; mõistlik, viisakas

.taidsahe = .taidsalõ arukalt, mõistlikult, viisakalt

.taigsa, -, -t³ > .taidsa

tainas, .taina, tainast²² > tahas

taip, taibu, .taipu³⁷ taip

.taipama, taibadaq, .taipa⁷⁷ taipama

.taipamaldaq taipamatu

.taipsa, -, -t³ taibukas, arukas

taiu|tama, -taq, -da⁸² tammuma; taaruma

.taivaes|ä, -ä, -sä²⁴ taevaisa, ilmataat, jumal

.taivali|nõ, -dsõ, -st⁵ taevalik

.taiva|nõ, -dsõ, -st⁷ taevane

.taivaoppu|s*, -(sõ), -(s)t¹⁰ < a'stronoomia astronoomia

taivas, .taiva, taivast²² taevas

.taiva|sikk, -siku e -sika, -sikku e -sikka³¹ tikutaja

.Taivatii:, -, -d⁵¹ = Tsirgurada Linnutee, Galaktika

.taiva|vii:r', -veere, -vii:rt⁴⁰ silmapiir

.taiva.võt'm|õq, m -idõ, -it¹⁶ nurmenukk

taiõq*, .taidõ, taiõt⁹ kunst

taka(h)n < takanh taga

taka(h)npuu:l tagapool

tak'as, takk'a, tak'ast²² = takjas

takaspäidi tagurpidi

takast tagant

takastpuu:lt tagantpoolt

takjas, .takja, takjast²² = nakjas = tak'as takjas

takka = .taadõ taha

takl, tagla, .takla⁴⁵ = tagõl tael

t'ak|k, -o, -ko³⁷ = täkk täkk

t'ako|tama, -taq, -da⁸² = täkotama vallatlema, suguütes olema (mehe v isaslooma kohta)

taks', taksi, .taksi³⁷ taksikoer

takt', takti, .takti³⁷ takt

takõldu|ma, -daq, -⁸⁴ = pakõlduma pulstuma

tal|a, -a, -la²⁸ tala

talas|(s)õq, m -sidõ, -sit⁷ tellingud

.tald|ma, .taldaq, talda⁶¹ maldama, läbema, kärsima; maq es taldaq inämb uutaq ma ei mallanud enam oodata

.taldri|k, -gu, -kku³⁸ taldrik

taldu|tama, -taq, -da⁸² rahustama; taad piät iks taldutama, muido pahanõs ärq teda peab ikka rahustama, muidu saab pahaseks

.talgoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ talguline

.talg|oq, m -idõ, -it²³ = talos(s)õq talgud

talgu|tama, -taq, -da⁸² seletama

.talja, -, -t³ talje, piht; taljakotus vöökoht

tall, talla, .talla³⁰ tald

tall', talli, .talli³⁷ tall (talli)

tallakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = tallukõnõ õhuke niidisokk

talli|tama, -taq, -da⁸² 1. talitama, toimetama; tallidi eläjäq ja latsõq ärq talitasin loomad ja lapsed; 2.* haldama

tallitus, -õ, -t⁹ 1. talitus, toimetus; 2.* haldus

tallukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = tallakõnõ

tallu|tama, -taq, -da⁸² tallutama, taldu panema

tallõkõ|nõ, -sõ, -ist⁸ (lamba)tall(eke); taa ei olõq inämb tallõkõnõ, taa om jo voonakõnõ see ei ole enam väike talleke, see on juba suur tall

tal|o, -o, -lo²⁶ talu

talo|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ talumees

talo|poig, -puja e -poja, -.poiga³² talupoeg

talos|(s)õq, m -sidõ, -sit¹¹ = .talgoq

talsi|pühiq, m -pühhi, -pühhi²⁴ = talvistõpühiq jõulupühad

.taltma, .taltaq, talda⁶¹ = .taidma oskama, mõistma

.talto|ma, -daq, -⁸⁰ taltuma, rahunema

.taltsa, -, -t³ taltsas

talv', talvõ, .talvõ³⁵ talv

talvi|k, -gu, -kut¹³ talvine vill

talvikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ talvike (lind)

talvildõ talviti

talvi|nõ, -dsõ, -st⁷ talvine

talvistõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi²⁴ = talsipühiq jõulupühad

tambi|nui, -nuia, -.nuia³¹ pudrunui, uhmrinui

tambi|nõ, -dsõ, -st⁷ tuim, tundetu; laisk

tambi|ts, -dsa, -tsat¹³ tambits (hrl kapsaste tampimiseks); tuim olend

.tam(p)ka, -, -t³ kabe

tamm' I, tammi, .tammi³⁷ tamm, pais

tamm' II, tammõ, .tammõ³⁵ tamm (puu)

tammi|nõ, -dsõ, -st⁷ tammine, tamme(puu)st

tammisti|k, -gu, -kku³⁸ = tammisto, -, -t¹ tammik

.tamm|õq, m -idõ, -it¹⁸ > tannom'

tamp', tambi, .tampi³⁷ 1. puder; 2. kiirus; sund; täl om kygõ tamp' takan tal on alati kiire

.tamp'ma, .tampiq, tambi⁶³ < .tomp'ma tampima

ta(h)n < tahan, < tanh siin (hrl lähiümbruses)

tand'a = tand'o, -, -t² tuim inimene

.tandra|nui, -nuia, -.nuia³¹ teole ajamise teatepuu; anti tandranui läbi aknõ sisse, sys pidit teolõ minemä, tandranuial oll' tõsõn otsan mõisa petsät' anti teatepuu läbi akna sisse, siis pidid teole minema, teatepuul oli teises otsas mõisa pitsat

tands, tandsu, .tandsu³⁷ tants

.tandsja, -, -t³ tantsija

.tands'ma, .tandsiq, tandsi⁶³ tantsima

tandso|tama, -taq, -da⁸² tantsitama

tangiq, m .tangõ, .tangõ³⁷ tangid

tanh > ta(h)n

tank', tangi, .tanki³⁷ tank

.tankõlõma, tangõldaq, .tankõlõ⁸⁵ nägelema, vaidlema; askeldama

tan|nom', -oma, -omat⁴ < .tammõq tanum, (aiaga piiratud) külavahetee, karjatee

tan|o, -o, -no²⁶ tanu

tano|tama, -taq, -da⁸² tanutama

tansama(h)n siinsamas (hrl lähiümbruses)

.tantõ, -, -t³ tante; kohvitantõ kohvitante

taosperilde = taasperilde tagurpidi

.taos|(s)õq, m -sidõ, -sit¹¹ rangid

tapa, .tapnõ, tapand¹⁷ pahmas (peksmiseks mahalaotatud suvivilja lade)

tapama|ja, -ja, -jja e -ia²⁸ tapamaja

tapi|tama, -taq, -da⁸² tapiga ühendama

tapi|ts, -dsa, -tsat¹³ puust ahjuroop; sul ommaq käeq mustaq niguq tapidsaq su käed on mustad nagu ahjuroobid

.tap|lõma, tapõldaq, .taplõ⁷⁸ = tappõlõma

.tapma, tappaq, tapa⁶¹ tapma

tap|p, -u, -pu³⁷ humal

tap|p', -i, -pi³⁷ tapp (tapi)

tappu|ma, -daq, -⁸⁰ surma saama; sattõ maalõ ni tappu ärki kukkus maha ja saigi surma

tap|põlõma, -õldaq, -põlõ⁸⁵ = .taplõma taplema

tapukik|as, -ka, -ast²² riiukukk

tapõlus, -õ, -t⁹ taplus

tapõ|t', -di, -tit¹³ tapeet

tarahu|ma, -daq, -⁸⁴ tursuma, paisuma (hrl puunõude v puidust tööriistade kohta); tõrdolõ tulõ vett sisse pandaq, sys tarahus ärq, nakka-iq läbi juuskma tõrrele tuleb vett sisse panna, siis ta paisub ega hakka läbi jooksma

tarahu|tma, -taq, -daq⁶² = korraks tarrutama

tara|kan', -kani, -.kanni³⁸ = tara|kann', -kanni, -.kanni³⁷ prussakas, tarakan

tarbili|nõ, -dsõ, -st⁵ = tarvilinõ tarvilik, vajalik

.tarbis tarvis, vaja; taa(d) või mullõ tarbis tullaq seda võib mul tarvis minna

tarbõnda|ma, -q, -⁸³ > tarvitama: ärq tarbõndi kyik' naglaq tarvitasin kõik naelad ära

targalt = .tarkuisi targalt; kainelt

targastu|ma, -daq, -⁸⁴ = .tarkuma kainenema

targastõ targasti

targuta|ma, -q, -⁸² targutama; mõtlema, arutama; miiq targuda siin hummõnist sitavito me arutame siin homset sõnnikuvedu

targutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv targutama

tarh, tahra, .tahra³¹ > tahr

tarh|aid, -aia, -.aida³³ > tahraid

tari|k, -gu e -ga, -kut e -kat¹³ vanamees

tark, targa, .tarka³⁰ 1. kaine; targa päägaq kainelt; 2. tark, arukas; 3. tark; nõid, posija

.tarkuisi = targalt targalt; kainelt

.tarku|ma, -daq, -⁸⁰ = targastuma kainenema

.tarku|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ tarkus, arukus; kainus

tarn, tarna, .tarna³⁰ tarn

tar|o, -o, -ro²⁶ taru

tarru|tama, -taq, -da⁸² paisutama, tursuma ajama (hrl puunõude v puidust tööriistade kohta); vikahti jalus tulõ inne niitmist viigaq ärq tarrutaq vikati käepidet tuleb enne niitmist veega paisutada

.tartla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ tartlane

tarvas, .tarva, tarvast²² ürgveis, tarvas

tarvili|nõ, -dsõ, -st⁵ = tarbilinõ tarvilik, vajalik

tarvi|tama, -taq, -da⁸² < tarbõndama tarvitama, kasutama; tarbima

tar|õ, -õ, -rõ²⁴ tuba; (talu)maja

tarõlus = tarõndus, -õ, -t⁹ silla alus, sõrestik

tarõ|nõ, -dsõ, -st⁷ tubane; välätüüq ommaq tettüq, noq või ärq tarõtsõs jäiäq välitööd on tehtud, nüüd võin tubaseks jääda

tarõpääli|ne, -dse, -st⁷ pööning

tasa < viik' [2.] ühetasa; viiki, viik; mäng jäi tasa mäng jäi viiki (vrd .tassa)

tasa tegemä tasuma; kätte maksma; külh ma sullõ tasa tii küll ma sulle ära tasun; küll ma sulle kätte maksan

tasah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ vaikse(ma)ks jääma, vaibuma; rahunema; tasaseks muutuma, tasanduma; oodamiq noq, ku tuul' vähä tasahus ootame nüüd, kuni tuul veidi vaibub; tasahtuq no veidükese! rahune nüüd pisut!

tasa|kaal, -kaalu, -.kaalu³⁷ tasakaal

tasaligult = tasalikku tasakesi, vaikselt; õrnalt; rahulikult, aeglaselt; ettevaatlikult; võtaq taa kott' tasaligult, tan ommaq munaq seen võta see kott ettevaatlikult, siin on munad sees

tasali|k, -gu, -kku³⁸ tasase-, vaiksevõitu; õrn; rahulik, aeglasevõitu; ettevaatlik; tä on tasaligu helügaq ta on vaiksevõitu v õrna häälega; hopõn' tege tasalikku sõitu hobune teeb rahulikku sõitu

tasalikku = tasaligult: lasõq tan tasalikku, tii om halv sõida siin aeglaselt, ettevaatlikult, tee on halb

tasandu|ma, -daq, -⁸⁴ tasanduma

tasa|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. tasane, vaikne, tagasihoidlik; oll' sääne tasanõ tütrik oli selline vaikne tüdruk; 2. sile, tasane; tasanõ tii sile tee

tasasti|k, -gu, -kku³⁸ tasandik

tasatsõhe = tasatsõlõ tasaselt

tasatsõmpa tasemini

tas'ka, -, -t² lobamokk; miä sa vana tas'ka tas'katat! mis sa vana lobamokk lobised!

tas'ka|tama, -taq, -da⁸² lobisema

.tas'ki = .tas'ku, -, -t¹ vöökotike, tasku

tas|o, -o, -so²⁶ tasu

tas|oma, -soq, -o⁵⁷ 1. masseerima; tasoq mu sälgä! masseeri mu selga!; 2. = tasotsõma: lapjo ja rihagaq tasõ pindre ärq tasandasin labida ja rehaga peenra ära; 3. tasuma, maksma; kätte maksma; vana võlg vaia ärq tassoq vana võlg vaja ära tasuda

taso|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = tasoma [2.] tasandama; kirvõgaq tasotsõt lavva silles kirvega tasandad laua siledaks

.tassa tasa, vaikselt; aeglaselt; olõq tassa! ole tasa! lasõq siin tassa, tii om halv sõida siin aeglaselt, tee on halb (vrd tasa)

tassa.kõistõ tasakesi

.tassampa = tasõmbahe tasemini; aeglasemalt

tast siit (hrl lähiümbrusest); tast küläst om hulga kuulsit miihi peri siit külast on pärit palju kuulsaid mehi

tasõmbahe = .tassampa = tasõmbalõ tasemini; aeglasemalt

tasõ|q, -mõ, -nd¹⁶ tase

tatar', -i, -it⁴ = tatarla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ tatarlane

tati|nõ, -dsõ, -st⁷ tatine; ligane; tii om tatinõ tee on ligane

tati|sii:n', -seene, -sii:nt⁴⁰ = tatt' [2.] tatik (seen); puravik

tati|tama, -taq, -da⁸² tatistama; seenetama

.tatrigu.ves'ki, -, -t¹ tatraveski

.tatri|k, -gu, -kku³⁸ tatar

tat|t', -i, -ti³⁷ 1. tatt; liga; 2. = tatisii:n'

tatt'nyn|a, -a, -na²⁸ tattnina (nolk; väike vilets valgusti)

tatõrda|ma, -q, -⁸³ tatsama

tatõr|sälg', -sä(l)lä, -.sälgä³⁴ võhumõõk, iiris (taim); tatõrsäläq ommaq katõjaolidsõq, sinitside ja kõllatsidõ häelmidegaq, kasusõq aian ja jyy veeren võhumõõgad on kahesugused, siniste ja kollaste õitega, kasvavad aias ja jõe ääres

taur|mann', -manni, -.manni³⁷ sõim kurivaim; ah sa vana taurmann'! ah sa vana kurivaim!

tedremar|ran', -ana, -anat¹⁸ tedremaran (taim)

tedretähe|ne = tedretähi|ne, -dse, -st⁷ tedretäheline, -tähniline

tedre|täht', -tähe, -.tähte³⁴ tedretäht, -tähn

tedyr', tedre, .tetre⁴⁶ = tetr teder

teeda, -, -t² taat

teeda|hain, -haina, -.haina³⁰ karuohakas

teed'o|tama, -taq, -da⁸³ > teegatama

teedäq < tiidäq teada; teedäq andma teada andma, teadustama, informeerima; teedäq inemine tuntud inimene

teedü(s)ko|go*, -go, -ko²⁶ andmebaas

teedüs, -(s)e, -t¹¹ = tii:düs [1.] teade, sõnum, teadaanne; *teave, info(rmatsioon), andmed; midä teedüst sa tuut? mis teateid sa tood?; jätäq taa asi hindä teedüssihe jäta see asi enda teada; mul om salahast teedüst mul on salajast informatsiooni v salajasi andmeid

teedüstä|mä, -q, -⁸³ teatama, teavitama, teadustama

teedüstü*, -, -t¹ < fail' fail; andmekogum; teksti-, käsüteedüstü teksti-, käsufail; pästäq teedüstü tsõõri pääle! salvesta fail kettale!

teega|tama, -taq, -da⁸² < teed'otama last kiigutama

teenistüs, -e, -t⁹ teenistus

teenü|k', -gi, -kit¹³ teenistus, palk

teenüs, -(s)e, -t¹¹ 1. = teenük'; 2. teenus

teenüsk', -i, -it¹³ 1. = teenük'; 2. teenija

tegemi|ne, -se, -st⁵ tegemine, tegu; tegevus; kül mul oll' tegemine, et tulõma saiaq küll mul oli tegu, et tulema saada; tegemise(h)n teoksil, tegemisel

tegemä, tetäq, tii:⁶⁰ 1. tegema; tegelema; ärq tegemä teostama, ära tegema; tekev ja tettäv tegomuud* keel aktiiv ja passiiv; 2. tootma; autovabrikun tetäs autit autotehases toodetakse autosid

tegijä, -, -t³ = tekij tegija

te|go, -o, -ko²⁷ tegu (tegemine, tehtu; mõisaorjus)

tegoja|s, -dsõ, -st⁵ teokohuslane

tego|muu:d, -moodu, -muu:du³⁷ keel tegumood (vt ka tegemä)

tegonim|i*, -e, -me²⁴ keel tegevusnimi, infinitiiv

tegosyn|a, -a, -na²⁸ keel tegusõna, pöördsõna, verb

tegü|nemä, -däq e -nedäq, -ne⁸⁹ = tekkümä tekkima

tegüsähe = tegüsäle mõjusalt; toimekalt, aktiivselt

tehi|terveh, -.terve, -terveht²⁰ = tehi|terveq, -.terve, -tervet¹⁸ täiesti terve

.tehk'mä, .tehkiq, tehi⁶³ = tehätämä [1.] lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima

.tehksämä, tehästäq, .tehksä⁷⁶ korraks ähkima; ühmama

.tehkämä, tehädäq, .tehkä⁷⁷ = tehätämä [2.] hoolima, välja tegema; kõssama; ma tuud tehkägi-s ma ei teinud sellest väljagi

tehn, tehno, .tehno³⁷ = .tehnüs = teno < tenh tänu

tehniga, -, -t³ > tekniga

tehnähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks (moka otsast) tänama

.tehnämä, tehnädäq, .tehnä⁷⁷ = .tennämä tänama

.tehnämäldäq = .tennämäldäq tänamatu

.tehnü|s, -(se), -(s)t¹⁰ = tehn tänu

tehrüli|ne, -dse, -st⁵ terve, hea tervisega

.tehrü|s, -(se), -(s)t¹⁰ = .tervüs tervis; tehrü pääle! terviseks!

tehrü|tämä, -täq, -dä⁸² = teretämä = tervütämä = terütämä teretama, tervitama

tehrütüs, -e, -t⁹ tervitus

tehähtä|mä -q, -⁸³ < tehähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks ähkima; ühmama

tehä|tämä, -täq, -dä⁸² = tõhatama 1. = .tehk'mä lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima; 2. = .tehkämä hoolima, välja tegemä; kõssama

teiras, .teira, teirast²² virk, kärmas, erk; võiq ku teiraq latsõkõsõq! oi kui virgad lapsed!

te|kij, -gijä, -gijät⁴ = tegijä tegija

tek|k', -i, -ki³⁷ tekk

tekkü|mä, -däq, -⁷⁹ = tegünemä tekkima

tekniga, -, -t³ < tehniga tehnika

tekst', teksti, .teksti³⁷ tekst

te|küs, -güsä, -güsät⁴ 1. tugev(atoimeline), kange, mõjus, efektiivne; teküs oluq kange õlu; 2. tegus, toimekas, aktiivne; sa olõt teküs inemine sa oled aktiivne inimene

telbä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ paatuma

tele|fon', -foni, -.fonni³⁸ = tele|fuu:n', -fooni, -fuu:ni³⁷ = teleh|von', -voni, -.vonni³⁸ = telehvuu:n' telefon; lavva-, saina-, käsitelehvon' laua-, seina-, mobiiltelefon

telehvonildõ telefonitsi; ai as'a telehvonildõ ärq ajasin asja telefonitsi ära

teleh|vuu:n', -vooni, -vuu:ni³⁷ = telehvon'

te(l)leq, m .telgi, .telgi³⁴ kangasteljed

te'leviisor', -i, -it⁴ = viisor' televiisor

te'levi|s'uu:n', -s'ooni, -s'uu:ni³⁷ televisioon

televälläq hõivatud, tegevuses

telg', te(l)l'e, .telge³⁴ telg

telk', telgi, telki³⁷ > löövits

telling, -u, -ut¹³ = te(l)lüs

.tel'mä, .telliq, telli⁶³ tellima

.tels'mä, .telssiq, telsi⁶³ minema; minekut tegema, minema panema; telsse minemä ku savvas' pani minema, nii et suits taga; kohes saq telsit? kuhu sa lähed?

te(l)lüs, -(s)e, -t⁹ = telling telling

te(l)lüskiv|i, -i, -vi²⁶ tellis(kivi)

tembali|nõ, -dsõ, -st⁵ tempe täis, tembukas

tembeldä|mä, -q, -⁸³ tembeldama

tembota|ma, -q, -⁸³ tembutama

tembotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tembotama

temp, tembo, .tempo³⁷ temp, vemp

.templi, -, -t¹ 1. tempel, pitsat; pitser; 2. kangasõlg, kangatempel

tenh, tehno, .tehno³⁶ > tehn

tennähtä|mä, -q, -⁸³ korraks (moka otsast) tänama

.tennämä, tennädäq, .tennä⁷⁷ = .tehnämä tänama

.tennämäldäq = .tehnämäldäq tänamatu

tennüs, -(s)e, -t¹¹ tennis (mäng; jalanõu)

tennüs|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ tõnisepäev, 17. jaanuar

ten|o, -o, -no²⁶ = tehn tänu

tenoli|nõ, -dsõ, -st⁵ = tenomeeleli|ne, -dse, -st⁵ = tenomeeli|ne, -dse, -st⁷ tänulik

teno|mii:l', -meele, -mii:lt⁴⁰ tänulikkus, tänutunne; tenomeele(h)n tänulikult

.teoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ teoline

teos, -(s)õ, -t¹¹ teos

.teo|tama, -taq, -da⁸¹ teotama

.teotus, -õ, -t⁹ teotus

teping, -u, -ut¹³ väljaõmmeldud vaip; teping; teping om põrmando pääl vaip on põrandal

tereh = tereq

terehtä|mä, -q, -⁸³ = teretämä

tereq = tereh tere; tereq hummogust! tere hommikust!; tereq õdagust tere õhtust

tere|tämä, -täq, -dä⁸² = tehrütämä = terehtämä teretama, tervitama

ter|imä, -riq, -i⁵⁷ kaunu avama ja ube v herneid välja võtma

teri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = teri|tämä, -täq, -dä⁸² = terä(hä)mä = terändämä 1. teritama, ihuma; 2. = terimä

terror', -i, -it⁴ terror

te'rro|rism', -rismi, -.rismi³⁷ terrorism

te'rro|rist', -risti, -.risti³⁷ terrorist

ter|räv, -ävä, -ävät⁴ 1. terav; 2. terane; 3. terarikas; teräväq rüäq ommaq timahavva, pall'o terri sisen terarohke rukis on tänavu, palju teri on sees (viljapeas); 4.* keel eespoolne, ees-; eesvokaalne; terräv vabahelü eesvokaal (vt ka kummõ [2.])

terveh, .terve, terveht²⁰ = terveq terve

.tervehe = .tervele = .tervelt tervelt

terveq, .terve, tervet¹⁸ = terveh

.tervihnä terve(lt); hää supp', tervihna muna panni klimbele hea supp, terve muna panin klimpidele

tervühtä|mä, -q, -⁸³ korra teretama, tervitama

.tervü|s, -(se), -(s)t¹⁰ = .tehrüs tervis; olõ-i mul hüvvä tervüt ei ole mul head tervist; hüvvi e häid tervit! häid tervisi!; tervü pääle! e tervüses! terviseks!

.tervüseli|ne, -dse, -st⁵ terve, hea tervisega

.tervüsli|k, -gu, -kku³⁸ tervislik

tervü|tämä, -täq, -dä⁸² = tehrütämä = terütämä teretama, tervitama

ter|ä, -ä, -rä²⁴ 1. (vilja)tera, iva; raas; 2. (lõike)tera

teräke|ne, -se, -st⁵ 1. natuke, terake; 2. pooleteramees

teräli|ne, -dse, -st⁵ teraline

ter|ä(hä)mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ = terändä|mä, -q, -⁸³ = teritämä

terä|ne, -dse, -st⁷ 1. terane, taibukas; tähelepanelik; 2. teraline; terakas

teräs, -(s)e, -t¹¹ teras

terässi|ne, -dse, -st⁵ terasene, terasest

terä|vili, -vi(l)lä e -vi(l)l'a, -.viljä e -.vilja⁴³ teravili

terävähe = teräväle teravalt; teraselt; selgesti; ilosa ilmaga om torn' terävähe nätäq ilusa ilmaga on torn selgesti näha

terävüs, -e, -t⁹ teravus; terasus

terütä|mä, -q, -⁸³ = tehrütämä teretama, tervitama

te'ssän|tiin', -tiini, -.tiini³⁷ = tiin tiin, tessatin (endisaegne pinnamõõt)

tetr, tedre, .tetre⁴⁶ = tedyr' teder

tetäng'*, -i, -it¹³ toodang

tetüs*, -(s)e, -t¹¹ toode

.tiala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .tia|nõ I, -dsõ, -st⁷ = tigalanõ = tiganõ = tihalanõ tihane

.tia|nõ II = tia|s, -dsõ, -st⁷ = tias|hain, -haina, -.haina³⁰ = tigashain = tõianõ = tõias = tõiashain kõrvik (rohttaim)

.tiatri, -, -t¹ teater

ti|ba, -ba, -pa²⁶ > tila

ti|bi, -bi, -pi²⁶ = tibo tibu; tibikeseq, läkeq lauta, õdak om jo käen! tibukesed, lähme lauta, õhtu on juba käes!

tibi|tolk, -tolga, -.tolka³¹ tugipuu (vankri osa)

tibla, -, -t² halv venelane, tibla

ti|bo, -bo, -po²⁶ = tibi

tigala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = tiga|nõ, -dsõ, -st⁷ = .tialanõ

tigas|hain, -haina, -.haina³⁰ = tiashain

ti|go, -o, -ko²⁷ 1. tigu; 2. häbi, häbistus; teotus, laim; häbitu inimene; koir miis', tälle piäsiq külh kyik külä tiko andma üleannetu mees, teda peaks küll kogu küla häbistama; taa om tigo mi talolõ see on häbi meie talule; vanatigo kurat

tigola|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = tikõlanõ sunnik; paharet, kuradike

tigonõma, .tiodaq e tigonõdaq, tigonõ⁸⁹ määrduma

tigõhus, -õ, -t⁹ = .tihkus tigedus

tiha|du, -du, -tut¹ häbematu

tihala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .tialanõ

tihehüs, -e, -t⁹ tihedus

tihhe, -, -t¹⁴ tihe

.tihkama, tihadaq, .tihka⁷⁷ tihkama; söandama

.tihkus, -õ, -t⁹ = tigõhus

.tihkõ, -, -t¹⁴ tige; kitsi

.tihkõhe = .tihkõlõ tigedalt; kitsilt

tihkõnda|ma, -q, -⁸³ häbenema

tihkõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tihkõndama

tihna|nõ, -dsõ, -st⁷ kehv, kidur, ebaõnnestunud; kapstaloomaq ommaq timahavva tihnadsõq kapsataimed on tänavu kidurad

tihnas, -(s)õ, -t¹¹ sõim ihnuskoi; kurivaim

tihni|k, -gu, -kut¹³ 1. kitsi; saamatu; 2. > pihestik

tihni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = tihveldämä kohmitsema, nokitsema; terahaaval korjama; tihnidsi marjo puhma man nokitsesin põõsast marju

.tihnõlõma, tihnõldaq, .tihnõlõ⁸⁶ häbenema, mitte tihkama, kõhklema; miä sa tan tihnõlõt, tulõq süümä! mis sa häbened, tule sööma!

tiht', tihi, .tihti³⁷ tihi (kaardimängus)

.tiht'mä, .tihtiq, tihi³ toppima, tihendama (nt aknavahesid)

.tihtsä, -, -t³ tihe, tihke

.tihtsähe = .tihtsäle tihedalt

tih|u, -u, -hu²⁶ 1. kidur (vilja kohta); vili om tihu päägaq, kats'-kolm terrä pään vili on kidura peaga, kaks-kolm tera peas; 2. tihu(meeter) (mõõtühik)

tihu|nõ, -dsõ, -st⁷ kidur (vili)

tihveldä|mä, -q, -⁸³ = tihnitsõma

ti, ti, teid = tii:q teie, te

tii:, -, -d⁵¹ 1. tee; teekond, reis; 2. tee (jook)

tiibret|t', -i, -ti³⁷ kandik

tiide, -, -t¹⁴ lastek kass, kiisu

tii:deli|ne*, -dse, -st⁵ teaduslik (vrd tii:düsline*)

tii:djä, -, -t³ tark

tii:dlä|ne, -(d)se, -st⁵ = tii:d(e).meistre*, -, -t³ = tii:drü* teadlane, teadur

tii:dmi|ne, -se, -st⁵ teadmine; tarkus

tii:dmä, teedäq, tiiä⁶⁶ teadma; tundma; tiit miis' teatud, tuntud mees

tii:drü*, -, -t¹ = tii:dläne

tiids'u, -, -t¹⁴ = tsiids'o kiisu

tii:dsä, -, -t³ teadlik

tiidäq > teedäq

tii:dü|s, -(se), -(s)t¹⁰ 1. = teedüs teade, sõnum, teadaanne; *teave, info, andmed; kost sa säänest tiidüst saiq? kust sa sellist infot said?; 2. > tiieq

tii:düsli|ne*, -dse, -st⁵ informatiivne, sisutihe (vrd tii:deline*)

tiieq*, .tiide, tiiet¹⁹ < tiidüs [2.] teadus

tii:|hain, -haina, -.haina³⁰ = tii:leht'

tii:|juht', -juhi, -.juhti³⁶ = tii:.näütäjä

tiik', tiigi, .tiiki³⁷ > lump', > suu:t'

tii:.käüjä, -, -t³ teekäija

tii:|leht', -lehe, -.lehte³⁴ = tii:hain teeleht

tii:m, teemä, tii:mä³⁵ teema

tiin, tiinu, .tiinu³⁷ = te'ssäntiin' tiin, tessatin (endisaegne pinnamõõt)

tii:ndelemä, teeneldäq, tii:ndele⁸⁵ jonnima, tõrkuma; endale karistust välja teenima; taa tiindeles hindäle täämbä külh nahatävve see teenib endale täna küll nahatäie

tii:ndre, -, -t³ teener

tii:ndüs, -e, -t⁹ = tii:ndüseli|ne, -dse, -st⁵ sõim raibe, kurivaim; kassitiindüs kussi tarrõ kassiraibe kusi tuppa

tii:njä, -, -t³ teenija

tii:n'mä, tii:niq, teeni⁶³ teenima

tiinõq, .tiinõ, tiinõt¹⁸ tiine

tii:.näütäjä, -, -t³ = tiijuht' = tii:vidonik teejuht

tiio(h)n: taad tulõ hindä tiion hoita seda tuleb enda teada hoida

.tiipu|ma, -daq, -⁸⁰ kõhnuma

tii:q, tii:q, teid = ti teie

tiir I, tiira, .tiira³⁰ vars (marjal, õunal); pikk peajuur (nt naeril v kaalikal); ubinatiir õunavars; mar'atiir marjavars

tiir II, tiiro, .tiiro³⁷ 1. sügelev vill peopesas v talla all; 2. tiir, ring, kord

tiira, -, -t² vurrkann

tii:ra|da, -a, -ta²⁹ teerada

tiirahta|ma, -q, -³⁸ = tiirahu|tma, -taq, -da⁶² korraks tiirutama

tiirak, -gu, -kut¹³ kidur juurvili

.tiirama, tiiradaq, .tiira⁷⁷ = tiira|tama, -taq, -da⁸² = tiirõndama tiirlema, keerlema, lipitsema; om lipõ pini, muguq tiiras ynnõ ümbre jalgo on alles lipitsev koer, muudkui tiirleb ümber jalgade

tiiratõll|õma, -aq, -õ⁸⁶ = korduv tiiratama

tiiro|tama, -taq, -da⁸² = tsiirotama tiirutama; pöörlema; vingerdama

tiirõnda|ma, -q, -⁸³ = tiiratama

tiis(s) hüüe kassi kutsumiseks; tiis-tiis kiisu-kiisu, kiiss-kiiss

tiisikus, -õ, -t⁹ tiisikus

tii:|silt', -sildi, -.silti³⁷ = tii:tulp

tiis|kant', -kandi, -.kanti³⁷ sopran, tiiskant

.tiisli, -, -t¹ tiisel, veopuu kahe hobuse kõrvuti rakendamiseks

.tiis|lär', -läri, -.lärri³⁸ tisler

tii:tulp, tulba, .tulpa³¹ = tii:silt' teeviit

.tii|tämä, -täq, -dä⁸¹ laulma (tihase kohta)

tii:|tämä, -täq, -dä⁸¹ teietama; miä sa tutvit inemiisi tiität mis sa tuttavaid inimesi teietad

tii:|vesi, -vii:, -vett⁴² tee (jook), teevesi

tii:vidoni|k, -gu, -kku³⁸ = tii:.näütäjä teejuht

tii|vii:r', -veere, -vii:rt⁴⁰ teeäär

tikahta|ma, -q, -⁸³ tiksatama

tikandiirike|ne, -se, -ist⁸ = tikatiirits väikesõrm

tika|t', -di, -tit¹³ = tikats' = .tiksli (kella)pendel

tika|tama, -taq, -da⁸³ tiksuma; toksima; hähn tikatas pedäjän rähn toksib männi otsas

tikatiiri|ts, -dsä, -tsät¹³ = tikandiirikene

tika|ts', -dsi, -tsit¹³ = tikat'

tik|k, -u, -ku³⁷ tikk

tik|kama, -adaq, -ka⁷⁷ 1. tikkama, puule mahla saamiseks auku sisse tegema, mahla laskma; keväjä tulõ kõiv tikadaq kevadel tuleb kasel mahl jooksma lasta; 2. = tikkõlõma

tikk|saag', -sae, -.saagõ³⁴ tikksaag

tikkõlõma, tikõldaq, tikkõlõ⁸⁵ = tikkama [2.] = .tiksõlõma (mune) koksima

.tik'mä, .tikkiq, tiki⁶³ tikkima

.tikri, -, -t¹ = tikõr'perä

tiks', tiksi, .tiksi³⁷ tiks; täks; tiksi lüümä paukuma, raksuma; aiasaibaq lööväq külmäst tiksi aiateibad pauguvad külmast

tiksahta|ma, -q, -⁸³ 1. tiksatama; 2. = tiksah(t)uma; ma ei toheq ärq tiksahtaq mul ei tohi jõud üles öelda

tiksah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ üles ütlema (jõud), nõrkema; tää tiksahtu ärq tal ütles jõud üles

tiksah(t)us, -õ, -t⁹ tiksatus

.tiksama, tiksadaq, .tiksa⁷⁷ koksama; täksama

.tiksli, -, -t¹ = tikat'

.tiks'ma, .tiksiq, tiksi⁶³ tiksuma; koksima

.tiks'na, -, -t¹⁴ tiksumine

.tiksõlõma, tiksõldaq, .tiksõlõ⁸⁵ = tikkõlõma

tikutaja, -, -t³ tikutaja (lind)

tikõ, -, -t¹⁴ tige

tikõla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = tigolanõ sunnik; paharet, kuradike

tikõr'per|ä, -ä, -rä²⁴ = tikõr'puu, -, -d⁵⁰ = .tikri tikker, karusmari

tikõvele|ts', -dsi, -tsit¹³ = tikõveli|ne, -dse, -st⁷ tigeda, võõra meelega inimene

til|a, -a, -la²⁸ < tiba 1. tila (renn, toru); võti kõol tila ärq, mahl om jo kinniq võtsin kasel renni ära, mahl on juba kinni; 2. lastek peenis, noku

tilahta|ma, -q, -⁸³ korra tilisema, kilksatama

tilah(t)us, -õ, -t⁹ (ühekordne) tilin, kilksatus

til|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha⁸⁸ = .tillama tilisema

tila(h)n 1. kambas, koos; 2. hädas, kimpus; võiq mi olli timägaq tilan! küll me olime temaga hädas!

tilbas, .tilpa, tilbast²² = tipal' kalkuni lott; midagi tilpnevat

tilba|tama, -taq, -da⁸² = tilbõndama tilbendama, tilpnema

.tilbõlõma, tilbõldaq, .tilbõlõ⁸⁶ = tilbõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ tilbendama, tilpnema

tilbõnda|ma, -q, -⁸³ = tilbatama

tile|tämä, -täq, -dä⁸² = tillerdämä = tillitämä [2.] hellitama

tilga|nõ, -dsõ, -st⁷ urbadega

tilgõ|tama, -taq, -da⁸² tolgendama, ripnema

tilis|emä, -täq, -ä⁸⁷ tilisema

tilistä|mä, -q, -⁸³ tilistama

tilk, tilga, .tilka³¹ 1. peenis; 2. osi (taim); 3. jääpurikas; 4. (lepa v sarapuu) urb

.tilkama, tilgadaq, .tilka⁷⁷ sugutama (mehe v isaslooma kohta)

.tilks'ma, .tilksiq, tilksi⁶³ kilksuma, kõlksuma

.tilks'na, -, -t³ kilksumine, kõlksumine

till', tilli, .tilli³⁷ 1. till (taim); 2. = trill' kala ujupõis

.tilla kokku, kampa; lei timägaq tilla lõin temaga kampa

tillai: tohho(q) tillai! tohoh tonti!

tillakullaq ripakil

tillakulõ ripakile

.tillama, tilladaq, .tilla⁷⁷ = tila(ha)ma

tillerdä|mä, -q, -⁸³ = tiletämä = tillitämä [2.]

tillikallaq rippus, õieli

tillile rippu(s); õieli esiq päädpiten lumõn, jalaq tillile taiva poolõ ise peadpidi lumes, jalad taeva poole õieli

til|lin, -inä, -inät⁴ tilin

tillite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv tillitämä

tilli|tämä, -täq, -dä⁸² 1. kõlgutama, tilbutama; 2. = tiletämä = tillerdämä hellitama; imä om latsõq väega ärq tillitänüq ema on lapsed väga ära hellitanud

till'o, -, -t² = till'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = tsill'o tilluke, väike

till'u|tama, -taq, -da⁸² hüpitama; kõlgutama; miä sa tan jalgo till'utat mis sa seal jalgu kõlgutad

.tillõlõma, tillõldaq, .tillõlõ⁸⁵ ripnema

ti|l'o, -l'o, -ll'o²⁶ lastek peenis, noku; miä sul taa til'o välän om, varõs vii til'u ärq mis sul see noku väljas on, vares viib noku ära

tilp, tilba, .tilpa³¹ vanunud juuksesalk; latsil ommaq hiusõq kavva sugimaldaq, puha tilbaq pään lastel on pead kaua kammimata, puha salgud peas

timahalt = timaha(a)va = timahavva

timaha(a)va = timahalt = timahavva = timava = timav.aastaga = timavu = tinaha(a)va = tinahavva = tinava = tinavu tänavu

timaha(a)va|nõ, -dsõ, -st⁷ = timav.aastaganõ

timahavva|nõ, -dsõ, -st⁷ = timatsi|nõ, -dsõ, -st⁵ = timav.aastaganõ

timava = timaha(a)va = timav.aasta(ga)

timav.aastaga|nõ, -dsõ, -st⁵ = timav.aasta|nõ, -dsõ, -st⁷ = timava|nõ, -dsõ, -st⁵ = timaha(a)vanõ = timahavvanõ = timatsinõ = timavunõ = tinaha(a)vanõ = tinahavvanõ tänavune

timavu = timahava

timavu|nõ, -dsõ, -st⁵ = timavanõ

timbõrda|ma, -q, -⁸³ tembutama

timm', timmi, .timmi³⁷ häälestus (pillil), (töö)kord

timma|t', -di, -tit¹³ = timmot' timut (rohttaim)

timmerdä|mä, -q, -⁸³ meisterdama

timmi(h)n hääles, timmis (pilli kohta); (töö)korras; pill' om timmin pill on hääles; massin om timmin masin on (töö)korras

timmo|t', -di, -tit¹³ = timmat'

.tim'mä, .timmiq, timmi⁶³ häälestama, timmima; reguleerima

timohk, -a, -at¹³ = timo|k, -ga, -kat¹³ timukas

timp', timbi, .timpi³⁷ (kanepi)temp, kanepiseemne tambe (toit)

.timp'mä, .timpiq, timbi⁶³ tempima

.timps'mä, .timpsiq, timpsi⁶³ tippima; üts' oll' väikeisi sammukõisigaq läbi lumõ timps'nüq keegi oli väikeste sammudega läbi lume tippinud

timä, -, tedä e timmä = tiä = tä(ä) tema

tin|a, -a, -na²⁸ tina

tinaha(a)va = timaha(a)va tänavu

tinaha(a)va|nõ, -dsõ, -st⁷ = timav.aastaganõ

tinahavva = timaha(a)va

tinahavva|nõ, -dsõ, -st⁷ = timav.aastaganõ

tin|a(ha)ma, -naq e -adaq, -na e -aha⁸⁸ tinisema

tina|nõ, -dsõ, -st⁷ tinane, tinast

tinava = timaha(a)va = tinavu

tinds'akõ|nõ, -sõ, -ist⁸ tilluke

ting I, tingu, .tingu³⁷ ting, täimuna

ting II, tingä, .tingä³¹ teng (endisaegne rahaühik)

tingahu|ma, -daq, -⁸³ = .tinguma kängu jääma

tingakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = tingukõnõ = tingats' = tingõs kängujäänu, kidur olend

tinga|tama, -taq, -da⁸² tingu minema

tinga|ts', -dsi, -tsit¹³ = tingakõnõ

tingel'|pung, -punga, -.punga³¹ rahakott, tengelpung

tingukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = tingakõnõ

.tingu|ma, -daq, -⁸⁰ = tingahuma

tingu|nõ, -dsõ, -st⁷ kängu jäänud, vilets; tingune

tingõl', -i, -it⁴ kabjapõletik

.tingõlõma, tingõldaq, .tingõlõ⁸⁵ = .tinkõlõma

tingõs, -(s)õ, -t¹¹ = tingakõnõ

tingäli|ne, -dse, -st⁵ kopikaline

tinis|emä, -täq, -e⁸⁷ tinisema

tinistä|mä, -q, -⁸³ tinistama

.tinkõlõma, tingõldaq, .tinkõlõ⁸⁵ = .tingõlõma tingima; tinkõlõja kynnõviis'* keel tingiv kõneviis

tin|nin, -inä, -inät⁴ tinin

tinnõ, -, -t¹⁴ tume, tõmmu; pime, hämar; tinnõ veregaq tumedavereline; tinnõ näogaq tõmmu näoga; sügüse om pall'o tinõhit ilmo, ku päivä paistu-i sukugiq sügisel on palju hämaraid ilmu, mil päike üldse ei paista

tinota|ma, -q, -⁸³ tinutama

tinotus, -õ, -t⁹ tinutus

tint', tindi, .tinti³⁷ tint (kirjutustint; kala)

tinõhõhe = tinõhõlõ tumedalt, tuhmilt; tuli väega tinõhõlõ palas, kuis ti no näet ka oppiq tuli põleb väga tuhmilt, kuidas te küll õppida näete

tinõ|tama, -taq, -da⁸² tumendama (tumedana paistma)

tio|karp', -karbi, -.karpi³⁷ teokarp

ti|pal', -bala, -balat⁴ = ti|par', -bara, -barat⁴ = tilbas kalkuni lott; midagi tilpnevat

tiperdä|mä, -q, -⁸³ käima, tipsima; tiperdägu-i siin mustõ jalgogaq, ajat põrmando mustas ära tipsi siin mustade jalgadega, ajad põranda mustaks

.tip'mä, tippiq, tipi⁶³ tippima; (küljest ära) noppima; kardohkil tulõvaq iärmeq ärq tippiq kartulitel tuleb idud ära noppida

tip|p, -u, -pu³⁷ tipp; sakk

tippu|ma, -daq, -⁸⁰ kehvaks jääma, ikalduma; vili tippus ärq vili jääb kehvaks v ikaldub

.tips'mä, .tipsiq, tipsi⁶³ (lammast) pügama

tipsu|tama, -taq, -da⁸² napsitama

.tipsämä, tipsädäq, .tipsä⁷⁷ = .nipsama napsama

ti|põn', -bõna, -bõnat⁴ = kipõn' = tsipõn' säde; kübe; täpike

tirahta|ma, -q, -⁸³ < tirahutma korraks klirisema, kõrisema

tirah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = tirgah(t)uma känguma, rippu vajuma

tirah(t)us, -õ, -t⁹ = tirak 1. klirin, kõrin; 2. äpardus; kagoh tirahus! vaat kus äpardus!

tirahu|tma, -taq, -da⁶² > tirahtama

tira|k, -gu, -kut¹³ = tirah(t)us

tir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = .tirrama klirisema, kõrisema; virisema, nurisema

tirand', -i, -it¹³ = tirask'

tirani|k, -gu, -kku³⁸ käterätt

tira|nõ, -dsõ, -st⁷ viril

tirask', -i, -it¹³ = tirand' viriseja, iriseja

tira|tama, -taq, -da⁸² klirisema, kõrisema

tirba|k, -gu, -kut¹³ = tirbi|k, -gu, -kut¹³ = tirba närb, vähese isuga; saq olõt nii tirbak uma süümisegaq sa oled nii närb sööma

tirga, -, -t² = pirga kerglane, edev; pirtsakas; kärsitu; peru inimene v loom

tirgah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = tirah(t)uma = .tirkuma känguma, rippu vajuma

tirga|tama, -taq, -da⁸² hüplema; kükitama

tirga|ts', -dsi, -tsit¹³ hüpleja

tirgatus, -õ, -t⁹ hüplemine

tirgu, -, -t² kärme tütarlaps

tirgu|tama, -taq, -da⁸² 1. edasi-tagasi liigutama; suguühtes olema; 2. hüplema; sörkima

tir|i, -i, -ri²⁶ 1. iriseja, viriseja; irin, virin; tirri ajama virisema; 2. vurrkann

tirikaadsa(h)n ripakil

tirilitti lüü:mä = lytti lüü:mä lulli lööma, logelema

tiris|emä, -täq, -e⁸⁷ tirisema; klirisema

tiriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv tiristämä

tiristä|mä, -q, -⁸³ 1. tiristama; kliristama; 2. helistama; 3. vikatit pinnima

tiri.tinska, -, -t³ vallatu tüdrukutirts

tirk, tirgu, .tirku³⁷ tirk, sikuti (kalapüügivahend)

.tirkama, tirgadaq, .tirka³⁰ jooksma, silkama

.tirksnä, -, -t³ klirin, kõrin

.tirku .laskma sörki jooksma

.tirku|ma, -daq, -⁸⁰ känguma, rippu vajuma

.tirkõlõma, tirgõldaq, .tirkõlõ⁸⁵ hüplema

tirp', tirba, .tirpa³¹ närb

.tirrama, tirradaq, .tirra⁷⁷ = tira(ha)ma klirisema, kõrisema; virisema, nurisema

tir|rin, -inä, -inät⁴ 1. tirin; klirin; 2. (supi)tirin

tirrõ, -, -t¹⁴ virk, kärmas, elujõuline, erk; tirrõ tütrik kärmas tüdruk; tä om viil küländ tirrõ vanainemine ta on veel küllalt erk vanainimene

tirsi|ne, -dse, -st⁷ = tirsunõ vingune; mossis

.tirs'mä, .tirssiq, tirsi⁷⁷ jonnima, tihkuma

tirss, tirsu, .tirssu³⁷ = tirss', tirsi, .tirssi³⁷ ving

tirsu(h)n mossis

tirsu|nõ, -dsõ, -st⁷ = tirsine

.tirts'mä, .tirtsiq, tirdsi⁶³ pritsima, tirtsutama

tiru|nõ, -dsõ, -st⁷ haiglane

.tis'mä, .tissiq, tissi⁶³ nokitsema

.tisselemä, tisseldäq, .tissele⁸⁵ = korduv .tis'mä

tisurna, -, -t³ valvur

tita, -, -t² tita

titata|ma, -q, -⁸³ hellitama; Miili titat' umma tütärd, a noq om tuu sääne, et tuu ei imäle tsilka vett kah Miili hellitas oma tütart, aga nüüd on too selline, et ei too emale tilka vettki

tits', titsi, .titsi³⁷ tugipuu, tits

titt', titi, titti³⁷ peenis, till

tiuk, tiugu, .tiuku³⁷ vilets olend

.tiukama, tiugadaq, .tiuka⁷⁷ narrima

.tiu(h)kri, -, -t¹ väikesekasvuline kanatõug

.tiukrõ|nõ, -dsõ, -st⁷ väike, vilets, kehv

tiä, timä, tedä e timmä = timä = tä(ä) tema

tjulk, tjulgu, .tjulku³⁷ koot; tjulguliha pandas süldi sisse koodiliha pannakse süldi sisse

tobakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ rumal

to|bi, -bi, -pi²⁶ 1. tömp; 2. (piibu)tobi

to|dima, -tiq, -di⁵⁶ kiiresti rahmeldama, askeldama

.toe|tama, -taq, -da⁸¹ > tugõ(hõ)ma

.toe|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kavatsema; toedsi tälle viil midägi üteldäq, a ärq oll' jo lännüq tahtsin talle veel midagi öelda, aga ta oli juba ära läinud

.toetu|ma, -daq, -⁸⁴ > tugõ(hõ)ma [1.]

.toetus, -õ, -t⁹ > tugi

to|ga, -ga, -ka²⁶ togu, tobu

to|gima, -kiq, -gi⁵⁷ togima

.tohho(q) = tohoh = tohoq 1. oh; tohhoq, olõ-i hätä oh, pole viga; tohoq, tuust olõ-i midägiq oh, sellest pole midagi; 2. tohoh, tohoo; tohho hullu! tohoh hullu!

tohi|nõ, -dsõ, -st⁷ = tohonõ tohune, tohust tehtud

tohk, toho, .tohko³⁶ 1. < tuhk' (kase)toht; 2. paadipära; vinnel om kats' otsa, nyna ja tohk venel on kaks otsa, nina ja pära

.tohk|mann', -manni, -.manni³⁷ = .tohmann' tohman

.tohkni|k, -gu, -kku³⁸ paadi tüürimees

tohku|tama, -taq, -da⁸² suikuma

tohkõnda|ma = tohkõrda|ma, -q, -⁸³ = pohkõrdama = ts'ohkõndama askeldama, tasapisi toimetama, nokitsema; midägiq jovva-i tetäq, tohkõnda niisama midagi ei jõua teha, niisama tasapisi toimetan

tohl'o, -, -t² = tohn'a

.toh|mann', -manni, -.manni³⁷ = tohma|ts', -dsi, -tsit¹³ = .tohkmann' = .tuhmann' tohman, ohmu

tohn'a, -, -t² = tohna|ts', -dsi, -tsit¹³ = tohl'o = tuhn'a ohmu, tohman; tossike

tohoh = .tohho(q)

toho|nõ, -dsõ, -st⁷ = tohinõ tohune, tohust tehtud

toho|pakk, -pako, -.pakko³⁷ paadi pärapakk

tohoq = .tohho(q)

.tohrama, tohradaq, .tohra⁷⁷ = .tuhrama tuhlama, tuhnima

tohru(h)n turris, sassis

.tohru|ma, -daq, -⁸⁰ turri, sassi minema, tokerduma; tohrunuq karvagaq pini tokerdunud karvaga koer

tohru|tama, -taq, -da⁸² turri, sassi ajama

.toht'ma, .tohtiq, tohi⁶³ tohtima

.tohtri, -, -t¹ = .tohtrõ, -, -t³ < arst' arst, tohter

tohtõrda|ma, -q, -⁸³ ravima, tohterdama

t'ohva, -, -t² saamatu, jobu

tohvõlda|ma, -q, -⁸³ lohinal käima; tuhlama

.toibu|ma = .toidu|ma, -daq, -⁸⁰ toibuma

toidus, -(s)õ, -t¹¹ toit, toidus; kyik korjasõq hinele talvõtoidust kõik korjavad endale talvetoidust

toiga|ts', -dsi, -tsit¹³ = .toikam', -i, -it⁴ rumal inimene, tohman

toima|nõ = toimi|nõ, -dsõ, -st⁷ = .toimõlinõ toimne (kanga kohta)

toim.lahkmõ|nõ, -dsõ, -st⁵ murdtoimne

.toimõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = toimanõ

toimõnda|ma, -q, -⁸³ toimetama; talitama; tegutsema

toimõndus, -õ, -t⁹ toimetus, töö; (ajalehe)toimetus; toimetis; Võro Instituudi Toimõndusõq Võru Instituudi Toimetised

toimõq, .toimõ, toimõt¹⁸ toime (olek; koekiri, puidu kiri); tää om sääne pikä toimõgaq miis' ta on niisugune pika toimega mees

toivõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ toibuma

to|jo, -jo, -jjo e -io²⁶ = tujo tuju, meeleolu

tok|k', -i, -ki³⁷ tokk, kepp; tokk'ruus' tokkroos (lill)

t'oko|tama, -taq, -da⁸² = l'okotama = t'ongotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima

toku|tama, -taq, -da⁸² 1. takku ketrama; 2. mõtlema, arutlema

tokõrda|ma, -q, -⁸³ < kombõrdama koperdama; komberdama

tol'|a, -a, -la²⁶ = tol'o [1.] tola

tol'adsõgõ|nõ, -sõ, -ist⁸ rumalavõitu inimene, tola, lollike

tol'a|nõ, -dsõ, -st⁷ rumalavõitu

.tolbõlõma, tolbõldaq, .tolbõlõ⁸⁵ = tolgõndõ(l)lõma

tolga|ts', -dsi, -tsit¹³ krapp, karjakell

tolgulõ ripakil

tolgõnda|ma, -q, -⁸³ tolgendama, tolknema, kõlkuma

tolgõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = .tolbõlõma = korduv tolgõndama

tolgõrus, -õ, -t⁹ tolge(nd), miski tolknev

tolk, tolgo, .tolko³⁷ taip; kasu

t'olk, t'olgo, .t'olko³⁷ jupp, lühike asi; tuust, salk; piniq kisiq rebäse hannat'olko piten oosõst vällä koerad tirisid rebase sabatuusti pidi urust välja

t'olk|hand, -hanna, -.handa³³ lühikese sabajupiga v sabata loom

toll', tolli, .tolli³⁷ 1. toll (mõõtühik); 2. toll (asutus); tollimaks

tollikullaq töllakil

tollikullõ töllakile

tollili|nõ, -dsõ, -st⁵ tolline

tollilõ töllakil(e)

tolli|tama, -taq, -da⁸² 1. kummardama; 2. jalgu vibutama

tollitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tollitama

tollõma|nõ, -dsõ, -st⁵ hrl omast too, seal asuv; sinnäq oll' nii pall'o maad niguq tollõmadsõ majaniq sinna oli nii palju maad nagu tolle majani

tolm, tolmu, .tolmu³⁷ tolm

.tol'ma, .tolliq, tolli⁶³ (tollipuuga) mõõtma

tolmahta|ma, -q, -⁸³ korraks tolmama

tolmah(t)us, -õ, -t⁹ tolmupahvak; hoop; hetk, silmapilk; üte tolmahusõgaq oll' täl kyik' tett ühe hetkega oli tal kõik tehtud

.tolmama, tolmadaq, .tolma⁷⁷ tolmama

tolma|ts', -dsi, -tsit¹³ tolmutaja

.tolmu|ma, -daq, -⁸⁰ tolmuma

tolmu|nõ, -dsõ, -st⁷ tolmune

tolmu|tama, -taq, -da⁸² 1. tolmutama; 2. tuuseldama

.tolmõlõma, tolmõldaq, .tolmõlõ⁸⁵ tolmlema

to|l'o, -l'o, -ll'o²⁶ 1. = tol'a tola; 2. aru, mõistus; sul olõ-i ka taad toll'o sukugiq pään sul pole ka raasugi mõistust peas

tolohkna, -, -t³ kama; tolohkna om vetel' süük', tetäs hapnõ vai rõõsa piimä sisse kama on vedel söök, seda tehakse hapu või rõõsa piimaga

tol'osk', -i, -it¹³ sõim tola

.tols'li|k, -gu, -kku³⁸ = .töls'lik laisavõitu

.tol|vann', -vanni, -.vanni³⁷ tolvan

toma|t', -di, -tit¹³ = tumat' tomat

tomp, tombo, .tompo³⁷ tomp

.tompliga|nõ, -dsõ, -st⁵ tombuline

.tomp'ma, .tompiq, tombi⁶³ > .tamp'ma

t'ongo|tama, -taq, -da⁸² = t'okotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima

tonis|õma, -taq, -õ⁴⁸ pomisema

tonn', tonni, .tonni³⁷ tonn

ton|nin, -ina, -inat⁴ pomin

tont', tondi, .tonti³⁷ = tunt' tont

toomi|nõ, -dsõ, -st⁷ toomingane, toomingapuust

toomõ|mari, -mar'a, -.marja⁴³ toomingamari

toona|nõ, -dsõ, -st⁷ = toonaskinõ toonane, tookordne

toonaq toona, tookord

toonaqhavva = toonaq.mustõ = toonaqvarrõq ammu, tükk aega tagasi; täl sündü jo toonavarrõq poig tal sündis juba tükk aega tagasi poeg

toonaqhavva|nõ, -dsõ, -st⁷ ammune

toonaq.mustõ = toonaqhavva = toonaqvarrõq

toonaski|nõ, -dsõ, -st⁵ = toonanõ

tooni, -, -t² = toonimaa toonela, hauatagune maailm, surnuteriik

tooni|kurg', -kurõ, -.kurgõ³⁴ = toonõkurg' toonekurg

toonikä|go, -o, -ko²⁷ vaenukägu (lind)

toonimaa, -, -d⁵⁰ = tooni

tooniq seni; tooniq ku ilmalõpuni kuni maailmalõpuni

tooniq.aoniq tolle ajani, niikaua

tooniqmaaniq sinnani; tolle ajani, niikaua; tooniqmaaniq läts' mul häste ku sõtta pidi minemä niikaua läks mul hästi kui sõtta pidi minema

toonõ|kurg', -kurõ, -.kurgõ³⁴ = toonikurg'

tooras, tuu:ra, toorast²² = toorõs toores

toor'a|tama, -taq, -da⁸² tujutsema, jonnima, kiusama; võih oll' halv lats', kygõ toorat' küll oli halb laps, kogu aeg jonnis

toori|k, -gu, -kut¹³ 1. toorik; 2. torbik; kar'ats'ura tõi mõtsast toorigutävve marjo karjapoiss tõi metsast torbikutäie marju

toorõs, tuu:rõ, toorõst²² = tooras

.too|tama, -taq, -da⁸¹ = toovotama < .tõotama tõotama, lubama; ähvardama; kavatsema; täämbä tootas sadama naadaq täna tõotab sadama hakata; tä toot' minno lüvväq ta ähvardas mind lüüa; ma toodi laadust vahtsõ kirve tuvvaq, a olõ-s meelen ma kavatsesin laadalt uue kirve tuua, aga ei olnud meeles; kas sa tootat haigõs jäiäq? kas sa kavatsed haigeks jääda?

.tootus, -õ, -t⁹ = toovotus < .tõotus tõotus

toovo|tama, -taq, -da⁸² = .tootama

toovotus, -õ, -t⁹ = .tootus

topa|k, -gu, -kut¹³ = topa|ts', -dsi, -tsit¹³ suss, tuhvel

topit|nahk*, -naha, -.nahka³³ topis; rebäse topitnahk e topit repän' rebase topis

.topka, -, -t³ (viina)pits; üts' topka viina üks pits viina

.top'ma, toppiq, topi⁶³ toppima; tihendama

tops', topsi, .topsi³⁷ tops (topsi)

.topsama, topsadaq, .topsa⁷⁷ korraks toppima, torkama, pistma; topsaq käsi kindahe! torka käsi kindasse!

topõld' topelt

torask', -i, -it¹³ vaht, valvur

torba, -, -t² = torbats' hobuse peakott, torp

torbahu|ma, -daq, -⁸⁴ = torbõhuma = tormahuma pahanema

torba|k, -gu, -kut¹³ = torbik [2.] pahane inimene

torba(hu)lõ = torbilõ = tormilõ mossi(s); mille sa nii torbilõ olõdõq? miks sa nii mossis oled?

torba|ts', -dsi, -tsit¹³ = torba

torbi|k, -gu, -kut¹³ = torp' 1. torbik; 2. = torbak

torbilõ = torba(hu)lõ

torbi(h)n = torbo(h)n = tordo(h)n = tormi(h)n mossis

torbitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ mossitama

torbo(h)n = torbi(h)n = torbussi(h)n

torbõhu|ma, -daq, -⁸⁴ = torbahuma

.torbõ|nõ, -dsõ, -st⁷ pahane, mossis

tord'o, -, -t² pahane, mossis inimene (hrl laps)

tordo(h)n = torbi(h)n

tor|ima, -riq, -i⁵⁷ paranema, paremaks muutuma; haigõ nakkas jo torima haige hakkab juba paranema

toris|õma, -taq, -õ⁸⁷ torisema

torm', tormi, .tormi³⁷ torm; äge, äkiline; olku-i nii torm' ära ole nii äge; tä om väega torm' miis' ta on väga äge mees

tormahu|ma, -daq, -⁸⁴ = torbahuma

.tormama, tormadaq, .torma⁷⁷ tormama; sööstma

.tormi mossi; ägedaks

tormili|nõ, -dsõ, -st⁵ = torminõ tormine

tormilõ = torba(hu)lõ

tormi(h)n = torbi(h)n

tormi|nõ, -dsõ, -st⁷ = tormilinõ

torm'mok|k, -a, -ka³¹ pahane, vihane, mossis inimene

torn, tornu, .tornu³⁷ turi

torn', torni, .torni³⁷ torn (ehitis; tööriist)

tor|o, -o, -ro²⁶ 1. toru; 2. aru, mõistus; poolõ torogaq poolearuline, timä tege iks umma torro piten tema teeb ikka omamoodi, nii nagu ise arvab; 3. = torokõnõ

torokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = torosk' tobu, poolearuline

torokü|pär', -bärä, -bärät⁴ torukübar

toroli|nõ, -dsõ, -st⁵ täie aruga, normaalne, tark

torolot|t', -i, -ti³⁷ kapuuts

toro(h)n torus; mossis

toro|pill', -pilli, -.pilli³⁷ torupill

toros, -(s)õ, -t¹¹ paadilaudade tihend

torosk', -i, -it¹³ = torokõnõ

torosta|ma, -q, -⁸³ paati tihtima

toro|tama, -taq, -da⁸² torutama (huuli); nutma

torp', torbi, .torpi³⁷ = torbik 1. torbik; 2. = torss'

torp'|huul', -huulõ, -huult⁴⁰ hrl m: niigriq ommaq mustaq, tsäropää ja torp'huuligaq neegrid on mustad, kräsupea ja paksude huultega

.torpi mossi

.torrama, torradaq, .torra⁷⁷ torisema

tor|rin, -ina, -inat⁴ torin

torrõ, -, -t¹⁴ 1. tore, uhke, ilus; tõllan istus torrõ miis', kuldküpär' pään tõllas istub uhke mees, kuldkübar peas; 2. uhke, kõrk; Ruudi om torrõ, ei tulõq minno kaema Ruudi on uhke, ei tule mind vaatama; 3. madal (hääle kohta); kynõlõs torrõ helügaq, niguq pütüpõh'ast räägib madala häälega, nagu tõrrepõhjast

tors'ahu|ma, -daq, -⁸⁴ = .torss'uma 1. pahanema; 2. sassi minema

torsi(h)n = tors'o(h)n mossis, sünge, pahane

tors'o|nõ, -dsõ, -st⁷ = tors'o(h)n

tors'o|tama, -taq, -da⁸² mossitama

torss', torsi, .torssi³⁷ = torp' [2.] pahane inimene

.torss'u|ma, -daq, -⁸⁴ = tors'ahuma

torõhõhe = torõhõlõ 1. toredasti; uhkelt, kõrgilt; Elmar pand hindä yks torõhõhe rõivilõ, ku Liidi manoq lätt Elmar paneb end ikka uhkelt riidesse, kui Liidi poole läheb; 2. madala(häälse)lt

tos|i, -i, -si²⁶ = tos'o

tos|ima, -siq, -i⁵⁷ nokitsema, aeglaselt midagi tegema; sa tah tassakõistõ tosit, sa joht väsünüq vaest olõ-iq? sa siin tasakesi nokitsed, sa ei ole vist küll väsinud?

tosi|nits, -nitsa, -.nitsa³¹ = tossin tosin

toskõrda|ma, -daq, -⁸³ = tossõrdama kohmerdama

to|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ = tosi = toss [2.] = toss'okõnõ = tossõrus tossike; saamatu; mannetu

tos'o|nõ, -dsõ, -st⁷ mannetu, vilets, armetu; saamatu; tusane; tos'onõ mehekene mannetu mehike

toss, tossu, .tossu³⁷ 1. aur; hingeõhk; hing; paast tulõ tossu pajast tuleb auru; mul om toss vällän olen hingetu; 2. = tos'o tossike; saamatu; mannetu; massa-i nii toss ollaq, tulõ iks hindä iist saistaq kah ei maksa nii saamatu olla, tuleb ikka enda eest seista ka

.tossama, tossadaq, .tossa⁷⁷ aurama; suitsema; tsäi tossas tee aurab; korsna tossas korsten suitseb

tos|sin, -ina, -inat⁴ = tosinits tosin

toss'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = tos'o

tossuli|nõ, -dsõ, -st⁵ elav (loom), hingeline

.tossu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. auruma; aurustuma; vesi om paast ärq tossunuq vesi on pajast aurunud; 2. tohletuma

tossu|mulk, -mulgu, -.mulku³⁷ leitseauk

tossu|nõ, -dsõ, -st⁷ aurune, suitsune

tossu|tama, -taq, -da⁸² tossutama

tossõrda|ma, -q, -⁸³ = toskõrdama kohmerdama

tossõrus, -õ, -t⁹ = tos'o

tot'a, -, -t² = tot'o totakas

.totliga|nõ, -dsõ, -st⁵ tutiline; õisi täis totliganõ lillipuhm õisi täis lillepõõsas

tot'o, -, -t² = tot'a totakas; vahis tot'o näogaq vahib totaka näoga; om üts' vana tot'o on üks vana totakas

tot|t, -u, -tu³⁷ = tot|t', -i, -ti³⁷ tutt; õis; totigaq kana tutiga kana; suuri tottõgaq puiõngiq suureõielised pujengid

.toukama, tougadaq, .touka⁷⁷ = .tuukama tõukama, lükkama

.toukami|nõ, -sõ, -st⁵ tõuge; tõukamine; kuulitoukaminõ kuulitõuge

.toukõlõma, tougõldaq, .toukõlõ⁸⁵ tõuklema

tpruu = tpruus tpruu (hüüd hobuse peatamiseks)

traadi|lang, -langa, -.langa³⁰ pigitraat

traadi|nõ, -dsõ, -st⁷ traadist; traatjas; tuul mehel ommaq traadidsõq hiusõq sel mehel on traatjad juuksed

traagõlda|ma, -q, -⁸³ traageldama

traagõlus, -õ, -t⁹ traageldus

traasi|tama, -taq, -da⁸² tõrelema; ägedaks ajama

traat', traadi, .traati³⁷ traat

traav', traavi, .traavi³⁷ traav

.traavli, -, -t¹ traavel

traavõlda|ma, -q, -⁸³ traaveldama, ringi jooksma

trada|tama, -taq, -da⁸² ringi aelema

tra|dima, -tiq, -di⁵⁷ = tadima tammuma; ringi jooksma; ku nuur' hopõn' pelgäs, sys nakkas tradima kui noor hobune kardab, siis hakkab tammuma

tra|gi, -gi, -ki²⁶ tragi, agar

trahkõlda|ma, -q, -⁸³ rahmeldama

.trahtri, -, -t¹ trahter

trahv', trahvi, .trahvi³⁷ trahv, karistus; perremiis' oll' trahvis kolm aastaigo Riia liinan vangin peremees oli karistuseks kolm aastat Riia linnas vangis; miä sullõ trahvis panti? mis sulle karistuseks määrati?

.trahv'ma, .trahviq, trahvi⁶³ trahvima, karistama

traks', traksi, .traksi³⁷ tragi, kraps

traktor', -i, -it⁴ traktor

traktori|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = trakto|rist', -risti, -.risti³⁷ traktorist

tral|ima, -liq, -i⁵⁷ saalima

trall', tralli, .tralli³⁷ kuljus

.trallama, tralladaq, .tralla⁷⁷ trallitama, trallama

trallõrda|ma, -q, -⁸³ trallitama; hüplema

tram|a, -a, -ma²⁶ = trambat' mürgel; pois'kõsõq teiq tramma poisikesed tegid mürglit

trambahta|ma, -q, -⁸³ korraks v äkki trampima

tramba|t', -di, -tit¹³ = trama

tramba|tama, -taq, -da⁸² = trambõlda|ma, -q, -⁸³ trampima

.trammi trammi, pingule

trammi(h)n trammis, pingul

.trampama, trambadaq, .trampa⁷⁷ = trampsama korraks trampima; tä trambas' ussõ iin saapidõ päält lumõ maaha ta trampis ukse ees saabastelt lume maha

.tramp'ma, .trampiq, trambi⁶³ trampima

.trampsama, trampsadaq, .trampsa⁷⁷ = .trampama

traudsi(h)n salgana, üheskoos; mi lää üten traudsin läheme üheskoos

treener', -i, -it⁴ treener

trehv', trehvi, .trehvi³⁷ (ratta)rehv

.trehvämä, trehvädäq, .trehvä⁷⁷ kohtama

.trehvü|mä, -däq, -⁸⁰ sattuma, juhtuma; vaest saq ka iks mynikõrd miiq poolõ trehvüt ehk juhtud ikka mõnikord meie poole ka

treiakõ|nõ, -sõ, -st⁸ kaseriisikas

trei|pink', -pingi, -.pinki³⁷ treipink

treiäl', -i, -it⁴ treial

.treiämä, treiädäq, .treiä⁷⁷ treima

trell', trelli, .trelli³⁷ trell ((raud)varb; trellpuur)

trenk', trengi, .trenki³⁷ treng, veorihm, -kett (rakmetel)

trepi|koda, -kua, -kota²⁷ trepikoda

.trep'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ trepiline

trep|p', -i, -pi³⁷ trepp

tret|t', -i, -ti³⁷ käik, ots, kord, trett

tri|dsu, -dsu, -tsu²⁶ naise suguelund

trihka, -, -t² (tüdruku)tirts, plika

triht', trihi, .trihti³⁶ (seeliku, kardina) volang

.triiki triiki, ääretasa, pilgeni

.triik'ma, .triikiq, triigi⁶³ > .pres'mä [2.]

triik'massin, -a, -at⁴ > press'raud

trii:n'mä, trii:niq, treeni⁶³ > har'otama

.trikli, -, -t¹ päästik (püssil, fotoaparaadil); kella pendel

triks', triksi, .triksi³⁷ = tryks' praks, naks

triksahta|ma, -q, -⁸³ prõksatama, praksatama, naksatama

.triks'ma, .triksiq, triksi⁶³ prõksuma, praksuma, naksuma; kuusõhaloq väega triks'vaq ahon kuusehalud praksuvad väga ahjus

.triks'na, -, -t¹ = .tryks'na prõksumine, prõgin, nagin

trikst' prõksti, praksti, naksti

triksu|tama, -taq, -da⁸² prõksutama, naksutama

trill', trilli, .trilli³⁷ = till' [2.] kala ujupõis

trimmeldä|mä, -q, -⁸³ klimberdama

.trimmi pingule, trammi

trimmi(h)n pingul, trammis

tripa|ts', -dsi, -tsit¹³ kõrvalrakendi hobune

trip|p', -i, -pi³⁷ tripp (mantlil, sukal)

trobi|kund, -kunna, -.kunda³² trobikond

trombi(h)n = trommi(h)n = trompsi(h)n pruntis, mossis

trommilõ = trompi prunti, mossi; aja kygõ huuli trompi, niguq ei tiiäq miä hädä olõssiq ajab kogu aeg suu mossi, nagu oleks midagi häda

tromps', trompsi, .trompsi³⁷ = tromps'o mossitaja

trompsi(h)n = trombi(h)n

trompsi|nõ, -dsõ, -st⁷ pruntis, mossis

tromps'o, -, -t³ = tromps' mossitaja

tropi(h)n troppis

tropi|ts, -dsa, -tsat¹³ = trüpüs tropp; tihend

trop|p', -i, -pi³⁷ = tropus, -(s)õ, -t¹¹ = tropusk', -i, -it¹³ tropp (salk, hulk; naps)

tros'ka, -, -t² sõiduvanker

tross', trossi, .trossi³⁷ 1. tross; 2. kraam, kola; korjaq uma tross' kokko! korja oma kola kokku!

.trots'ma, .trotsiq, trotsi⁶³ = .tröts'mä 1. laimama, kiusama; naaku-i tütär'last trots'ma ära hakka tütarlast laimama; trots'ku-iq jumala nimme! ära laima jumala nime!; 2. (ära) rikkuma; vahtsõq rõivaq trotsõq ärq rikkusid uued riided ära

tru|ba, -ba, -pa²⁶ 1. trompet; 2. toru, korsten

trui, -, -d⁵³ virk, tragi, usin, püüdlik; väega trui poiss', kykkõ tege häste ja ruttu väga virk ja püüdlik poiss, kõike teeb hästi ja ruttu; noq olõ jo paranuq ja trui tüüd tegemä nüüd olen juba paranenud ja virk tööd tegema

truk|k', -i, -ki³⁷ = trukk'|nöps', -nöpsi, -.nöpsi³⁷ trukk(nööp)

.truksa, -, -t³ tragi, energiline, elujõuline; sirge

.truksahe = .truksalõ tragilt, energiliselt, elujõuliselt; sirgelt

trull', trulli, .trulli³⁷ rull

.trul'ma, .trulliq, trulli⁶³ rullima (põldu)

.trumli, -, -t¹ trummel

trumm', trummi, .trummi³⁷ trumm (löökpill)

trummul', -i, -it⁴ trummel; kooniline keedunõu

trummõlda|ma, -q, -⁸³ trummeldama

trummõldõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv trummõldama

trump', trumbi, .trumpi³⁷ trump (kaardimängus)

trutsa|k, -gu, -kut¹³ pundar

.truts'u|ma, -daq, -⁸⁰ kortsuma

truu, -, -d⁵⁰ = truvv' truu, ustav, kindel; truu hopõn' jätä ei kuurmat mäe alaq truu hobune ei jäta koormat mäe alla

.truudu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ truudus, ustavus

truu:n', trooni, truu:ni³⁷ troon

truup, truuba, .truupa³¹ truup (toru; lõõr; soemüür)

.truuska, -, -t³ pulmavanem (setudel)

truu:skama, troosadaq, truu:ska⁷⁷ puristama

truvv', truvvi, .truvvi³⁷ = truu

.truvvi truult, ustavalt; tä om minno truvvi tiin'nüq ta on mind truult teeninud

träksiq, m .träkse, .träkse³⁷ traksid

trään', trääni, .trääni³⁷ trään, kraam, kolu

trääs, trääsä, .trääsä³⁵ trääs (pöial kahe sõrme vahel)

trääseldä|mä, -q, -⁸³ = .trääs'mä, .trääsiq, trääsi⁶³ tõrelema

.tröts'mä, .trötsiq, trötsi⁶³ = .trots'ma 1. laimama, kiusama; 2. (ära) rikkuma

trük|k, -ü, -kü³⁷ trükk

.trükli*, -, -t¹ printer; lasõr'-, tindi-, nõgõl'trükli laser-, juga-, maatriksprinter

.trükmä, trükküq, trükü⁶⁴ trükkima; vällä trükmä printima

.trün'mä, .trünniq, trünni⁶³ tuuseldama; tõrelema

trüpüs, -(s)e, -t¹¹ = tropits tropp; tihend

trüü:st'mä, .trüü:stiq, tröösti⁶³ trööstima, lohutama

tryks', tryksi, .tryksi³⁷ = triks' praks, naks

.tryks'na, -, -t³ = .triks'na prõksumine, prõgin, nagin

ts'aaga, -, -t² = tsääga vadistaja, kädistaja

ts'aaga|tama, -taq, -da⁸² = tsäägatama kädistama, taga rääkima; nägelema; naasõq lõhvõrdiq ja ts'aagadiq hummogu kao man, tiiä-i kiä näil hambin oll' naised lõhverdasid ja klatšisid hommikul kaevu juures, ei tea, kes neil hambus oli

ts'aagatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv ts'aagatama = tsäägatõ(l)lõma

ts'aagu|tama, -taq, -da⁸² = tsäägutama näägutama

ts'aala, -, -t² kirju hobune

tsaar', tsaari, .tsaari³⁷ tsaar

tsa|bi, -bi, -pi²⁶ peenestatud (loomatoit)

tsabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = tsapitsõma siblima

tsae|raud, -ravva, -.rauda³³ = tsagaraud = tsagiraud raieraud

tsa|gama, -kaq, -a⁵⁹ < tsahatama (hrl söödajuurvilja) peeneks raiuma; vikatit pinnima; rauda taguma; sepp tsaga rauda sepp taob rauda

tsaga|raud, -ravva, -.rauda³³ = tsaeraud

tsagimi|k, -gu, -kku³⁸ = tsakim

tsagi|raud, -ravva, -.rauda³³ = tsaeraud

ts'agõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ sõnelema, nägelema

tsagõh|õq, m -idõ, -it¹⁴ = tsagõm|õq, m -idõ, -it¹⁶ = tsakõq peeneks raiutud sööt

tsaha|tama, -taq, -da⁸² > tsagama

.ts'ahkna, -, -t³ = .tsähknä sookail (puhmastaim)

ts'ak(s)ahu|tma, -taq, -da⁶² > ts'aksahtama

ts'a(h)ka|tama, -taq, -da⁸² lobisema; sädistama; taga rääkima; külä ts'ahkatas küla räägib taga

ts'akili|nõ, -dsõ, -st⁵ = ts'akõli|nõ sakiline

tsa|kim, -gima, -gimat⁴ = tsagimik raieküna; lehti rakoq tsakim raieküna lehtede (v rohu) peenestamiseks

tsa|kin, -gina, -ginat⁴ kädin, sädin

tsak|k', -i, -ki³⁷ sakk

ts'aksahta|ma, -q, -⁸³ = tsäksähtämä < ts'ak(s)ahutma korraks täksama

.ts'aksama, ts'aksadaq, .ts'aksa⁷⁷ = .tsäksämä täksama

ts'aku|tama, -taq, -da⁸² = tsäkütämä täksima, raiuma

ts'akõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = ts'akilinõ

tsa|kõq, m -kkidõ e -gõhidõ, -kkit e -gõhit¹⁴ = tsagõhõq

ts'algo|tama, -taq, -da⁸² = tsälgotama närima; hakkima; sälkima

ts'alk, ts'algo, .ts'alko³⁷ = tsälk sälk; süä sai ts'alka süda jäi rahule

.ts'alk'ma, .ts'alkiq, ts'algi⁶³ = .tsälk'mä närima, mäluma

ts'amp, ts'ambo, .tsampo³⁷ sämp, sälk

ts'angahta|ma, -q, -⁸³ = ts'aunahtama noksama, korra nokkima

ts'angah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = .ts'ankuma konksu tõmbuma; longu vajuma; känguma

.ts'angu konksu; longu; kängu

ts'angu(h)n 1. < konksi(h)n konksus; 2. longus; kängus

ts'angu|tama, -taq, -da⁸² noogutama

ts'ank, ts'angu, .ts'anku³⁷ 1. < konks' konks; lell lei ts'ankõgaq köüst kokko onu punus konksudega köit; ts'anku viskama sõrmkooku vedama; 2. nokk; 3. sõnnikuhark

.ts'ankama, ts'angadaq, .ts'anka⁷⁷ = .ts'aunama korra nokkima, nokaga lööma; napsama; halvasti ütlema, solvama

.ts'ank'ma, .ts'ankiq, ts'angi⁶³ = .ts'aun'ma

.ts'anku|ma, -daq, -⁸⁴ = ts'angah(t)uma

.ts'ankõlõma, ts'angõldaq, .ts'ankõlõ⁸⁵ korduv nokkima; sõnelema

tsapi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = tsabitsõma siblima

ts'aposka, -, -t² = tsäposka (setude) kaelaehe

.ts'aps'ma, .ts'apsiq, ts'apsi⁶³ lõikuma

ts'arka|tama, -taq, -da⁸² säutsuma

ts'ar|o, -o, -ro²⁶ = tsäro lokk, kihar

ts'aro(h)n = tsäro(h)n lokkis, krussis

ts'aro|tama, -taq, -da⁸² lokkima

ts'asson, -a, -at⁴ = tsässon (setu) palvemaja, kabel

ts'augõ ebaühtlaselt; hainamaa oll' ts'augõ niidet heinamaa oli ebaühtlaselt niidetud

ts'auk, ts'auga, .ts'auka³¹ kobar; mar'ats'auk marjakobar

.ts'aukliga|nõ, -dsõ, -st⁵ ebaühtlane, sälguline; kobaraline

ts'aun', ts'auni, .ts'auni³⁷ nokk

ts'aunahu|tma, -taq, -da⁶² > ts'aunahta|ma, -q, -⁸² = ts'angahtama noksama, korra nokkima

.ts'auna|ma, ts'aunadaq, .ts'auna⁷⁷ = .ts'ankama korra nokkima, nokaga lööma; napsama; halvasti ütlema, solvama; maq ka ts'auna siist su söögi mant veit'kene ma napsan ka siit su söögist pisut

.ts'aun'ma, .ts'auniq, ts'auni⁶³ = .ts'ank'ma nokkima; kanaq ts'aun'vaq terri kanad nokivad teri

ts'aust', ts'austi, .ts'austi³⁷ = ts'austi|k, -gu, -kut¹³ pehme kapsapea

.ts'aust'ma, .ts'austiq, ts'austi⁶³ hakkima, sodiks tampima

tse|bimä, -piq, -bi⁵⁷ sebima

tseego, -, -t² lihtne kokkupandav magamisraam, välivoodi

.tseelka, -, -t³ süütu tüdruk; süütu (tüdruku kohta)

tsehh', tsehhi, .tsehhi³⁷ tšehh

tsehkendä|mä, -q, -⁸³ joonistama, sehkendama

tsehv', tsehvi, .tsehvi³⁷ 1. pael; tsehvegaq põll' paeltega põll; 2. šeff, linnast saadetud abitööline

tseier', -i, -it⁴ seier

tseks', tseksi, .tseksi³⁷ pootshaak, konks

tsello, -, -t² tšello

tsemm', tsemmi, .tsemmi³⁷ kinnituskonks

tsendi.metri, -, -t¹ = tsendimii:tre, -, -t³ = tsendimii:tri, -, -t¹ 1. sentimeeter; 2. mõõdulint

tsenk, tsengo, .tsenko³⁷ tapiauk

.tsenk'mä, .tsenkiq, tsengi⁶³ puhasnurka tegema

tsenk|nulk, -nulga, -.nulka³¹ puhasnurk

tsent', tsendi, .tsenti³⁷ sent; olõ-i tsentigiq rahha pole sentigi raha

.tsent|ner', -neri, -.nerri³⁸ tsentner

tserbä|k, -gu, -kut¹³ kopsik, leilikibu

tserk, tsergü, .tserkü³⁷ = .tserküs

.tserkämä, tsergädäq, .tserkä⁷⁷ varama (ehitusel)

.tserküs, -e, -t⁹ = tserk varamisraud; palgivara

.tserpämä, tserbädäq, .tserpä⁷⁷ vett viskama, läigatama, sortsama

tse|tsen', -dsenä, -dsenät⁴ tšetšeen

tsetveri|k, -gu, -kku³⁸ setverik (endisaegne kuivainemõõt)

tse't|vert', -verdi, -.verti³⁷ setvert (endisaegne mõõt: 8 setverikku)

tsia|hain, -haina, -.haina³⁰ linnurohi (rohttaim)

tsiahar'as, -(s)õ, -t¹¹ 1. seaharjas; 2. kõva lühikesekõrreline hein; tsiahar'ast jovva-i muido niitäq ku kastõgaq kõva lühikesekõrrelist heina ei jõua muidu niita kui ainult kastega

tsia.jungri, -, -t¹ seakarjus

tsia|kapstas, -.kapsta, -kapstast²² seakapsas (taim)

tsia|mari, -mar'a, -.marja⁴³ = tsiapalohk leesikas

tsia|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast²² seaohakas

tsia|paht, -paha, -.pahta³³ sealaut

tsiapalohk, -a, -at¹³ = tsiamari leesikas

tsiapussu|hain, -haina, -.haina³⁰ = pinipussuhain põldmünt (rohttaim)

tsia|sõrg, -sõra, -.sõrga³³ seasõrg (silmus)

.tsia|tama, -taq, -da⁸¹ sõimama, laimama, halvustama; naaku-i tõist ka õkva niimuudu tsiatama, egaq tä nimme es tiiq ära hakka teist ka kohe niimoodi halvustama, ega ta meelega teinud

tsiati|go, -o, -ko²⁷ nälkjas

tsia|tilk, -tilga, -.tilka³¹ põldosi (taim)

tsia|türk, -türgü, -.türkü³⁷ sörk; Jaan' läts' pikki sammõgaq, ma lasi täl takan tsiatürkü Jaan läks pikkade sammudega, mina lasin tema taga sörki

tsiavabarn, -a, -at⁴ = kahruvabarn kitsemurakas

tsibahta|ma, -q, -⁸³ pritsima, piserdama

tsibi|hand, -hanna, -.handa³³ konnakulles

tsibi.hällä|ne = tsibihämälä|ne = tsibihänilä|ne = tsibi.härblä|ne, -(d)se, -st⁵ linavästrik

tsibi|kõrd†, -kõrra, -.kõrda³³ ehted

tsibilä|ne, -(d)se, -st⁵ 1. liblikas; tsibiläisi om siin egasugumaidsi: valgit, vahatsit ja kirivit liblikaid on siin igasuguseid: valgeid, halle ja kirjusid; 2. mudilane

tsibimak|k'*, -i, -ki³⁷ pleier

tsibipu|tin*, -dina, -dinat⁴ elementaarosake

tsibi.puutri*, -, -t¹ kalkulaator, tasku-, lauaarvuti

tsibis|emä, -täq, -e⁸⁷ sahisema; sidisema

tsibiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv sahistama; (vihma) tibama; siputama

tsibistä|mä, -q, -⁸³ sahistama; (vihma) tibama; siputama

tsibi|tsyyr'*, -tsõõri, -tsyyri³⁷ = tsõõrikõnõ [2.*] diskett, flopi(ketas)

tsibra(h)n = tsibro(h)n lokkis, krussis

tsibra|tama, -taq, -da⁸² (juukseid) lokkima

tsibri|k, -gu, -kut¹³ sakiline pael, sakkpael

tsibro(h)n = tsibra(h)n lokkis, krussis

tsibroli|nõ, -dsõ, -st⁵ lokiline; sakiline

tsi|bu, -bu, -pu²⁶ kribu; kirbukiri; kirotas nigu tsipu kirjutab nagu kirbukirja

tsibõr, tsibra, .tsipra⁴⁷ = tsibyr' = tsipr lokk, kähar, kruss

tsibõrda|ma, -q, -⁸³ siplema

tsibõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tsibõrdama

tsibõri|k, -gu, -kku³⁸ säbruline; sakiline

tsibyr', tsibra, .tsipra⁴⁷ = tsibõr

tsi|ds'a, -ds'a, -ts'a²⁶ = tsidsi õeke

tsidse|tämä, -täq, -dä⁸² siutsuma

tsi|dsi, -dsi, -tsi²⁶ = tsids'a

tsidsis|emä, -täq, -e⁸⁷ sidistama

tsidsistä|mä, -q, -⁸³ sidisema, sidistama; pääsläseq tsidsistiq pääsukesed sidistasid; laudapääline tsidsisi pääsläisist laudapealne oli pääsukeste sidinat täis

tsi|ga, -a, -ka²⁹ siga

tsigand', -i, -it¹³ = tsikan' mustlane

tsiga|parts', -pardsi, -.partsi³⁷ sinikael-part; tsigapardsiq ommaq suurõmbaq ja tublitsõmbaq, aq mudapardsiq, nuuq ommaq vähämbäq sinikael-pardid on suuremad ja jõulisemad, aga piilpardid, need on väiksemad

tsigare|t', -di, -tti³⁸ = tsiga|rett', -reti, -.retti³⁷ sigaret

tsignas, -(s)õ, -t¹¹ küüslauk

tsiguni|nõ, -dsõ, -st⁵ malmist

tsiha|tama, -taq, -da⁸² aevastama

tsihatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tsihatama

tsihi|tämä, -täq, -dä⁸² parastama

tsihk', tsihi, .tsihki³⁶ = tsiht'

.tsihk'mä, .tsihkiq, tsihi⁶³ = .tsihk'mä

tsiht', tsihi, .tsihti³⁶ = tsihk' siht; suund

.tsiht'mä, .tsihti, tsihi⁶³ = .tsihk'mä sihtima

tsih-tsih = tsäh-tsäh paras (parastamissõna)

.tsihvama, tsihvadaq, .tsihva⁷⁷ 1. nähvama, sähvama; 2. spikerdama; koolin tsihvsi pinginaabri päält maaha koolis spikerdasin pinginaabri pealt maha

.tsihv'ma, .tsihviq, tsihvi⁶³ sähvima

tsihvõr|plaat', -plaadi, -.plaati³⁷ sihverplaat

tsiibõrda|ma, -q, -⁸³ vingerdama; siiberdama, edasi-tagasi käima, sõeluma

tsiibõrus, -õ, -t⁹ vingerdaja; siiberdaja; vingerdamine; siiberdamine

tsiidsi = tsiids'o, -, -t² = tiids'u kiisu

tsiigu|poig, -puja e -poja, -.poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ³² = tsiik, tsiigu, .tsiiku³⁷ linnupoeg; kanapoeg, tibu

.tsiiksma, .tsiiksuq, tsiiksu⁶⁴ siutsuma, piiksuma; tsiiguq tsiiksvaq tibud siutsuvad

.tsiiksna, -, -t³ siutsumine, piiksumine; tsirgupesäst kuuldu tsiiksna linnupesast kostus piiksumine

tsiip', tsiibi, .tsiipi³⁷ džiip

tsiirahta|ma, -q, -⁸³ < tsiirahu|tma, -taq, -da⁶² korra sirgeldama

tsiirakullaq ringis; ümberringi; rahvas sais tsiirakullaq ümbre lavva rahvas seisab ringis ümber laua

tsiira|tama, -taq, -da⁸² = tsiirotama

tsiiri-tsääri = tsiiro-tsääro siira-viira

.tsiiro ringi; lätt tsiiro ümbre mõtsa läheb ringi ümber metsa

tsiiroli|nõ, -dsõ, -st⁵ viiruline

tsiiro|p', -bi, -pit¹³ = siirop' siirup

tsiiro|tama, -taq, -da⁸² = tiirotama = tsiiratama tiirutama; pöörlema; vingerdama

tsiiro-tsääro = tsiiri-tsääri

tsiirotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tsiirotama

tsiiroviiroli|nõ, -dsõ, -st⁵ siiruviiruline

.tsiirõlõma, tsiirõldaq, .tsiirõlõ⁸⁵ tiirlema; Maa tsiirõlõs ümbre Päävä Maa tiirleb ümber Päikese

tsii:|tämä, -täq, -dä⁸¹ siutsuma; varblasõq tsiitäseq varblased siutsuvad

tsi|kan', -gani, -ganit⁴ = tsigand' mustlane

tsi|kar', -gari, -garit⁴ sigar

.tsikli, -, -t¹ mootorratas

tsiks', tsiksi, .tsiksi³⁷ tulemasin

tsiksahta|ma, -q, -⁸³ korraks täksama

.tsiksama, tsiksadaq, .tsiksa⁷⁷ toksama, täksama, tuld lööma

.tsiks'ma, .tsiksiq, tsiksi⁶³ toksima, tuld lööma

.tsiks'na, -, -t³ toksimine; hähnä tsiks'nat om kuuldaq rähni toksimist on kuulda

tsi|kun', -guni, -gunit⁴ < malm' malm

tsi|kur', -guri, -gurit⁴ sigur

tsikõrda|ma, -q, -⁸³ sirgeldama

tsikõr(d)us, -õ, -t⁹ sirgeldus

tsil|e, -, le² lambatall; lambal om kolm tsille lambal on kolm talle

tsi(l)lendri, -, -t¹ = tsü(l)lendri silinder

tsile|tämä, -täq, -dä⁸² lambatalle kutsuma

tsilgahta|ma, -q, -⁸³ korra tilgutama

tsilgahtu|ma, -daq, -⁸⁴ (maha) tilkuma, pudenema, kukkuma

tsilgahu|tma, -taq, -da⁶² > tsilgahtama

tsilgu|tama, -taq, -da⁸² tilgutama

tsilgõq, .tsilkmõ, tsilgõnd¹⁶ pritse, piisk, tilk

tsilgõ(q)-ts'algõ(q) vähehaaval

tsilk, tsilga, .tsilka³¹ tilk

.tsilkma, .tsilkuq, tsilgu⁷³ tilkuma

.tsilkmi(l)dõ tilgakaupa; mehiläseq korjasõq mii tsilkmildõ kokko mesilased korjavad mee tilgakaupa kokku

.tsilkõ-.ts'alkõ ebaühtlaselt

tsill'a, -, -t¹⁴ = tsill'o

tsilli, -, -t¹⁴ 1. = tsill'o; 2. tšilli(pipar)

tsill'o, -, -t¹⁴ = till'o = tsill'a = tsill'okõnõ tilluke, väike

tsill'okõ|nõ, -sõ, -st⁵ = till'okõnõ = tsill'o

tsill'o.nakritsiirokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ väikesõrm

tsil|o, -o, -lo²⁶ silo

tsim|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha⁸⁸ immitsema, nõrguma; kõoossast tsimma mahla kaseoksast immitseb mahla

tsimis|emä, -täq, -e⁸⁷ nirisema

tsimm', tsimmi, .tsimmi³⁷ simman; tsimmikängäq peokingad

tsimmend', -i, -it¹³ tsement

tsimmä, -, -t² lastek silm

tsine|p', -bi, -pit¹³ = sinep' sinep

tsingu|tama, -taq, -da⁸² = singutama sikutama, tõmbama, pingutama, venitama; tsingudaq kotisuu kõvastõ kinniq! tõmba kotisuu kõvasti kinni!

.tsingõlõma, tsingõldaq, .tsingõlõ⁷⁸ kisklema

tsink', tsingi, .tsinki³⁷ tsink

tsipa, -, -t² = tsipakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ 1. natuke, pisut; väike, tilluke; tsäi seen om tsipa(kõsõ) pall'o tsukrut tee sees on pisut palju suhkrut; 2. = tsipi

tsipi, -, -t² = tsipike|ne, -se, -ist⁸ 1. väike, tilluke; 2. = tsipp' kanapoeg, tibu

tsi|pin, -binä, -binät⁴ sahin; (vihma) tibamine

.tsiplõma, tsipõldaq, .tsiplõ⁷⁸ siplema

tsip|p', -i, -pi³⁷ = tsipi [2.] kanapoeg, tibu

tsipr, tsibra, .tsipra⁴⁷ = tsibõr lokk, kähar, kruss

.tsipra = .tsipro lokki, krussi

tsips', tsipsi, .tsipsi³⁷ = tsipsah(t)us = tsipsak laks, nähvak, sips(ak)

tsipsahta|ma, -q, -⁸³ korra nähvama, sipsama

tsipsah(t)us, -õ, -t⁹ = tsips'

tsipsahu|tma, -taq, -da⁶² > tsipsahtama

tsipsa|k, -gu, -kut¹³ = tsips' laks, nähvak, sips(ak)

.tsipsama, tsipsadaq, .tsipsa⁷⁷ 1. nähvama, sipsama; 2. lõikama, näpsama (nt lihatükki); 3. ruttu ära käima v viima; tsipsaq minno autogaq kodo ärq! vii mind autoga koju!, kõnek viska mind koju ära!

.tsips'ma, .tsipsiq, tsipsi⁶³ 1. nähvima, sipsima; 2. lõikuma; pügama; tsipsõ tsirelihekki pügasin sirelihekki; 3. mukkima, üles lööma; tsips' hinnäst piigli iin mukib ennast peegli ees

.tsips'na, -, -t¹ laksumine, lõksumine

tsipst' sipsti, niuhti

tsipu|tama, -taq, -da⁸² raputama, puistama; tsipudaq söögile suula ka pääle raputa söögile soola ka peale

tsiputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tsiputama

tsipõ, -, -t¹⁴ kübe, pritse

tsi|põn', -bõna, -bõnat⁴ = kipõn' = tipõn' säde; kübe; täpike

tsir(ds)ahta|ma, -q, -⁸³ = tsirgahtama

tsir(ds)ah(t)us, -õ, -t⁹ sirts, sorts

tsir(ds)ahu|tma, -taq, -da⁶² > tsir(ds)ahtama

tsir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = .tsirrama nirisema, sirisema; virisema, nutma

tsiraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ soristama

tsirdsu|tama, -taq, -da⁸² sirtsutama

tsirel', -i, -it⁵⁷ sirel

tsireli.karva lilla, sirelikarva

tsireli|ne, -dse, -st⁵ lilla, sirelikarva; sirelipuine

tsirgahta|ma, -q, -⁸³ = tsir(ds)ahtama = tsirksahtama korraks v äkki sirtsama, sortsama, läigatama; sirtsatama

tsirgu|haugas, -.hauka, -haugast²² = tsirkhaugas tuuletallaja (lind)

tsirgujüv|ä, -ä, -vä²⁴ = tsirgupet|eq, -te, -et¹⁸ = käopeteq kerge varahommikune eine, linnupete; hummogu tohe-i kotost vällä minnäq, ku olõ-i tsirgupetet võtnuq, muido tsirk pett ärq hommikul ei tohi kodunt välja minna, kui pole linnupetet võtnud, muidu lind petab ära

Tsirgura|da, -a, -ta²⁹ = Taivatii: = Tsirgutii: Linnutee

tsirgura|da*, -a, -ta²⁹ = tsirgutii: galaktika (muu kui meie oma)

tsirgu|silm, -silmä, -.silmä³⁵ pääsusilm

tsirgutii:*, -, -d⁵¹ = tsirgurada

Tsirgutii:, -, -d⁵¹ = Tsirgurada

tsirgõlda|ma, -q, -⁸³ 1. sirkliga mõõtma; 2. sirgeldama

tsirinälläq sirinal

tsiri|pill', -pilli, -.pilli³⁷ nutt; piripill

tsiris|emä, -täq, -e⁸⁷ sirisema; tsiko, lambit tapõti, veri juusk' ku tsirisi sigu, lambaid tapeti, veri jooksis sirinal

tsiriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv tsiristämä

tsiristä|mä, -q, -⁸³ siristama; soristama

tsirk, tsirgu, .tsirku³⁷ lind

.tsirkama, tsirgadaq, .tsirka⁷⁷ = .tsirksama = .tsirtsama sirtsama, sortsama, läigatama; tsirkaq marinaadilõ ätikät manoq sirtsa marinaadile äädikat juurde

tsirka|tama, -taq, -da⁸² sirtsuma

tsirk|haugas, -.hauka, -haugast²² = tsirguhaugas

.tsirkli, -, -t¹ sirkel

tsirksahta|ma, -q, -⁸³ = tsirgahtama

.tsirksama, tsirksadaq, .tsirksa⁷⁷ = .tsirkama

tsirkst' sirtsti, sortsti

.tsirkus, -õ, -t⁹ tsirkus; palagan

.tsirkõlõma, tsirgõldaq, .tsirkõlõ⁸⁵ korduv sirtsutama, sortsutama, pritsima; sülitama; piniq tsirkõliq kyik kotusõq täüs' koerad sirtsutasid kõik kohad täis

tsirp', tsirbi, .tsirpi³⁷ sirp

tsir|rin, -inä, -inät⁴ sirin

tsirr', tsirri, .tsirri³⁷ = tsiur vurrkann

.tsirrama, tsirradaq, .tsirra⁷⁷ = tsira(ha)ma nirisema, sirisema; virisema, nutma

tsirra(q)-tsorrakullaq lohakil

tsirra(q)-tsorrakullõ lohakile; jäteti kyik' siiäq tsirra-tsorrakullõ jäeti kõik siia lohakile

tsir|rin, -inä, -inät⁴ sirin

tsir|rul', -uli, -ulit⁴ 1. pidu, trall; 2. latikas

tsirts, tsirdsu, .tsirtsu³⁷ tirts; tütrigutsirts tüdruku- e plikatirts

tsirts', tsirdsi, .tsirtsi³⁷ 1. piibupigi; 2. putkeprits

.tsirtsama, tsirdsadaq, .tsirtsa⁷⁷ = .tsirkama

tsirulni|k = tsirusni|k, -gu, -kku³⁸ juuksur

tsis|a(ha)ma, -saq e -ada, -sa e -aha⁸⁸ sisisema

tsisah(t)us, -õ, -t⁹ äkiline sisin

tsisask', -i, -it¹³ sisalik

tsisis|emä, -täq, -e⁸⁷ sisisema

tsisistä|mä, -q, -⁸³ sisistama

tsis|sin, -inä, -inät⁴ sisin

.tsitron', -i, -it⁴ sidrun; tsitronitsäi sidrunitee

.tsitron'hap|as*, -pa, -ast²² sidrunhape

tsits', tsitsi, .tsitsi³⁷ sits

tsitserdä|mä, -q, -⁸³ siutsuma; sidistama

tsitserg, -u, -ut¹³ sitsikleit

tsits'ha|põn', -bõna, -bõnat⁴ kikkhabe

tsitsi|ne, -dse, -st⁷ sitsi-; kand tsitsitsit kleite kannab sitskleite

tsitsi|tämä, -täq, -dä⁸² 1. sidistama; 2. sitsima panema

.tsits'mä, .tsitsiq, tsitsi⁶³ sitsima

tsiugahta|ma, -q, -⁸³ < tsiugahutma 1. korraks pritsima; 2. piuksatama

tsiugah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ enesekoh korraks pritsima; vesi tsiugahu vasta näko vesi pritsis korraks vastu nägu

tsiugah(t)us, -õ, -t⁹ 1. piuksatus; 2. (hetkeline) pritsimine; pritse

tsiugahu|tma, -taq, -da⁶² > tsiugahtama

tsiugu|tama, -taq, -da⁸² = .tsiukma

.tsiugõlõma, tsiugõldaq, .tsiugõlõ⁸⁵ liuglema

tsiugõq, .tsiukmõ, tsiugõnd¹⁶ pritse; lumbist pillu tsiukmit lakja lombist paiskus pritsmeid laiali

tsiuh siuh

.tsiuhti siuhti

.tsiukama, tsiugadaq, .tsiuka⁷⁷ = .tsiuksama korraks pritsima

.tsiukma, .tsiukuq, tsiugu⁶⁴ = tsiugutama 1. < .prits'mä [1.] pritsima; 2. siutsuma

.tsiuksama, tsiuksadaq, .tsiuksa⁷⁷ = .tsiukama

.tsiuku|ma, -daq, -⁸⁰ < .pritsümä enesekoh pritsima; püksiq tsiukuq muatsõs püksid said (pritsiti) poriseks; rasõv tsiuku pliidi pääle rasv pritsis pliidile

.tsiukõlõma, tsiugõldaq, .tsiukõlõ⁸⁵ = korduv .tsiukma

.tsiunama, tsiunadaq, .tsiuna⁷⁷ äigama, lööma; taa lehm tsiunas sullõ jalagaq see lehm äigab sulle jalaga

tsiur, tsiuru, .tsiuru³⁷ = tsirr' vurrkann

tsiuru(q)-ts'auru(q) siira-viira

tsiu-ts'au pilla-palla

ts'obah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ 1. näost otsa lõppema, kõhnuma; 2. jommi, purju jääma

ts'oba|k, -gu, -kut¹³ mudane v porine koht

ts'obari|k, -gu, -kku³⁸ kobar, salk, punt; kar'amaaq ommaq üten ts'obarigun kyik' järve veeren karjamaad on kõik järve ääres ühes kobaras; meheq ommaq ts'obarikku kogonuq mehed on salka kogunenud

ts'o|bima, -piq, -bi⁵⁷ mehkeldama

ts'obista|ma, -q, -⁸³ sosistama; lobistama

ts'obis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = tsöbisemä pobisema, pomisema; posima

ts'obo, -, -t² jobu; seniilne

ts'oboh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ jobuks, seniilseks muutuma; vanamiis' om peris ärq ts'obohunuq vanamees on päris seniilseks muutunud

ts'obo|tama, -taq, -da⁸² 1. jobutama; 2. hellitama

ts'oha|tama, -taq, -da⁸² sosistama

ts'oh(h)e, -, -t¹⁴ muhe

ts'ohehõhe = ts'ohehõlõ muhedasti

ts'ohk', ts'ohi, .ts'ohki³⁶ sohk

ts'ohka, -, -t¹⁴ puskar

ts'ohka(q)-ts'ohka(q): mehekene astus ts'ohkaq-ts'ohkaq tiid piteh meheke astub lohinal mööda teed

ts'ohkõnda|ma, -q, -⁸³ = tohkõndama askeldama, tasapisi toimetama, nokitsema

ts'oks', ts'oksi, .ts'oksi³⁷ 1. toks, täks; 2. < köks' (koorma-, kuhja- vms)köks; niidü päält üts' ts'oksikõnõ saa viil haino niidult ühe köksikese saab veel heinu

.ts'oksama, ts'oksadaq, .ts'oksa⁷⁷ toksama; täksama

.ts'oksi jommi, purju

ts'oksi(h)n jommis, purjus

.ts'oks'ma, .ts'oksiq, ts'oksi⁶³ toksima; täksima; kõmpima, aeglaselt käima; ts'oks' juttu puutrihe toksib juttu arvutisse; ts'urakõnõ ts'oks' kooli poolõ poisike kõmbib kooli poole

.ts'oks'na, -, -t³ toksimine; täksimine; kirotusmassina ts'oks'nat om kuuldaq kirjutusmasina toksimist on kuulda

ts'okõr', -i, -it⁴ lühike konksuga tross (nt metsaveol)

ts'okõrda|ma, -q, -⁸³ metsaveotraktori taha palke haakima

tsolahta|ma, -q, -⁸³ = tsolksahtama

tsolah(t)us, -õ, -t⁹ = tsola|k, -gu, -kut¹³ = tsolksah(t)us

tsolask', -i, -it¹³ solistaja

tsoldsu|tama, -taq, -da⁸² laksutama (hrl ööbiku kohta)

tsolgah(t)us, -õ, -t⁹ solksatus; porine koht

tsolgand', -i, -it¹³ solgerdaja

tsolgi|nõ, -dsõ, -st⁷ solgine

tsolgu|tama, -taq, -da⁸² solgutama

tsolgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tsolgutama

tsolgõnda|ma, -q, -⁸³ solkima; solgerdama

tsolinallaq solinal

tsolista|ma, -q, -⁸³ = .tsollama solistama

tsolistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tsolistama

tsolis|õma, -taq, -õ⁸⁷ solisema

tsolk', tsolgi, .tsolki³⁷ = tsolts' solk

.tsolkama, tsolgadaq, .tsolka⁷⁷ pilkama; solvama; iistläseq tüküseq setokõisi tsolkama eestlased kipuvad setusid pilkama

.tsolk'ma, .tsolkiq, tsolgi⁶³ solkima

tsolksahta|ma, -q, -⁸³ = tsolahtama solksatama

tsolksah(t)us, -õ, -t⁹ = tsolah(t)us = tsolak sulpsatus

tsolksahu|tma, -taq, -da⁶² > tsolksahtama

.tsolksma, .tsolksuq, tsolksu⁶⁴ solksuma

.tsolksna, -, -t³ solksumine

tsoll', tsolli, .tsolli³⁷ 1. kraav; lomp; 2. kört, lurr; 3. väike paat; tsoll' om kygõ vähämb vinneliik', tuu om üte lavvagaq ja matal', loodsik om jo vähäkese suurõmb kõige väiksem paadiliik on tsoll', see on ühe lauaga ja madal, lootsik on juba natuke suurem

.tsollama, tsolladaq, .tsolla⁷⁷ = tsolistama

tsol|lin, -ina, -inat⁴ solin

.tsollu|ma, -daq, -⁸⁴ (segi) loksuma, sogaseks minema; sago oll' põh'ast üles tsollunuq sete oli põhjast üles loksunud

.tsollõlõma, tsollõldaq, .tsollõlõ⁸⁵ = korduv .tsollama

.tsol'ma, .tsolliq, tsolli⁶³ (segi) loksutama, sogaseks ajama

tsol|o, -o, -lo²⁶ = tsolohk, -a, -at¹³ = tsolo(h)kna|s, -, -t¹⁵ = tsolo|p', -bi, -pit¹³ süstik

tsolts', tsoldsi, .tsoltsi³⁷ = tsolk'

.ts'ommi jommi, purju

ts'ommi(h)n jommis, purjus

tsom|p, tsombo, .tsompo³⁷ (väike) lohk, õnarus; kanglialodsõq tsombokõsõq kaenlaalused (lohukesed); põlvõtsomp põlveõnarus

.tsompliga|nõ, -dsõ, -st⁵ lohklik, lohke v õnarusi täis

ts'ooma, -, -t² tobu

tsooru|tama, -taq, -da⁸² kaotama, raiskama

tsop|p, -a, -pa³¹ lohk, auk; süvend; ahotsopp ahjukapp; kanglitsopp kaenlaauk; silmäq ommaq tsoppa jäänüq silmad on lohku vajunud; suur' tsopp om moro pääl, vaia ärq tassoq suur lohk on hoovi peal, vaja ära tasandada; mäe pääl ommaq ruusakaibmisõ tsopaq mäel on kruusaaugud

tsopsahta|ma, -q, -⁸³ sopsatama

tsopsah(t)us, -õ, -t⁹ sopsatus, sahmakas; vihmahoog; tull' üts' tsopsahus vihma tuli üks sahmakas vihma

.tsopska, -, -t³ paadi tüür

.tsops'ma, .tsopsiq, tsopsi⁶³ sopsima; vassima; ma kynõli õigust, a paarimiis' nakas' tsops'ma mina rääkisin õigust, kuid paarimees hakkas vassima

tsopst' sopsti

tsopõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = .tsopliga|nõ, -dsõ, -st⁵ lohklik, lohke täis

tsor|a, -a, -ra²⁶ = sora [I 1.] munakollane, munarebu; katõ tsoragaq muna kahe rebuga muna

tsorahta|ma, -q, -⁸³ < tsorahutma sortsama, sortsatama

tsorah(t)us, -õ, -t⁹ sortsatus

tsorahu|tma, -taq, -da⁶² > tsorahtama

tsor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = .tsorrama sorisema; lobisema

tsorba|k, -gu, -kut¹³ mudane v porine koht

tsordsahu|tma, -taq, -da⁶² korra vanduma

tsorg, tsoro, .tsorgo³⁶ = tsori [1.]

tsorga|tama, -taq, -da⁸² lobisema, lorama

tsorgu|tama, -taq, -da⁸² solgutama

tsor|i, -i, -ri²⁶ = tsoro 1. = tsorg oja, kraav; niiske heinamaariba; 2. loba; lobiseja

tsorinallaq sorinal

tsorista|ma, -q, -⁸³ soristama

tsoristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv soristama

tsoris|õma, -taq, -õ⁸⁷ sorisema

.ts'orkama, ts'orgadaq, .ts'orka⁷⁷ = .ts'urkama torkama, pistma, sisse kastma; lats' ka ts'orgas' uma sõrmõkõsõ miipotti laps ka pistis oma sõrmekese meepotti

.ts'ork'ma, .ts'orkiq, ts'orgi⁶³ lirtsuma; maa om likõ, ts'ork' jalgo all maa on märg, lirtsub jalge all

tsor|o, -o, -ro²⁶ = tsori

tsorr sorr (sorin)

.tsorrama, tsorradaq, .tsorra⁷⁷ = tsora(ha)ma

tsor|rin, -ina, -inat⁴ sorin

tsorts', tsordsi, .tsortsi³⁷ lorijutt

.tsorts'ma, .tsortsiq, tsordsi⁶³ lorijuttu ajama; taga rääkima; ropendama

.tsortõlõma, tsordõldaq, .tsortõlõ⁸⁵ vanduma, kiruma

tsosah(t)us, -õ, -t⁹ hetkeline susin, sosin

tsos|a(ha)ma, -saq e -adaq, -sa e -aha⁸⁸ = tsosisõma = .tsossama 1. susisema; sosisema; 2. tossama; 3. põõnama

tsosista|ma, -q, -⁸³ = tsoskatama

tsosis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = tsosa(ha)ma

tsoska|tama, -taq, -da⁸² = tsosistama = tsossatama sosistama; taga rääkima

tsosku|tama, -taq, -da⁸² keetma, vaaritama

tsoss', ts'ossi, .ts'ossi³⁷ 1. saamatu inimene, jobu; 2. kehv liivane pinnas; olõ-i tuu hää maa, üts' liivatsoss' om ynnõ see ei ole hea maa, on üks kehv liivamaa

.tsossa|ma, -daq, -⁸⁴ = tsosa(ha)ma

tsossa|tama, -taq, -da⁸² = tsoskatama

.tsossi .laskma liugu laskma; uisutama

tsossõrda|ma, -q, -⁸³ askeldama; aega viitma

ts'ubari|k, -gu, -kku³⁸ uberik, onn, hurtsik; Liiso ts'ubarik om peris lumõ sisse mattunuq Liiso uberik on päris lumme mattunud

ts'u|ds'u, -ds'u, -ts'u²⁶ lastek hunt; täi (loom, millega lapsi hirmutatakse)

ts'ugun', -i, -it⁴ raudahi; malmpada

ts'uhahta|ma, -q, -⁸³ < ts'uhahutma korraks aevastama; turtsatama

ts'uhah(t)us, -õ, -t⁹ aevastus; turtsatus

ts'uhahu|tma, -taq, -da⁶² > ts'uhahtama

ts'uha|tama = ts'uhka|tama, -taq, -da⁸² = .ts'uhk'ma, .ts'uhkiq, tsuhi⁶³ = .ts'uhnama aevastama; turtsuma

.ts'uhk'na, -, -t³ 1. aevastamine; turtsumine; kuuli, et sääne ts'uhk'na, ni kae: pinil nyna nügräoosõn ja esiq ts'uhk' kuulsin mingit turtsumist, vaatan: koeral nina mutiurus ja ise aevastab; 2. eestlane (setu keeles)

.ts'uhknõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .ts'uhk'ma

.ts'uhnama, ts'uhnadaq, .ts'uhna⁷⁷ = ts'uhatama

ts'uia, -, -t² kuri inimene

tsuiahta|ma, -q, -⁸³ < tsuiahu|tma, -taq, -da⁶² korraks koera ässitama

tsuia|tama, -taq, -da⁸² = .tsuitama koera ässitama

tsui(q) = ts'uih äss, hass (ässitushüüd koerale); ts'uih, võtaq kinniq! äss, võta kinni!

tsuio|tama, -taq, -da⁸² äiutama

.tsui|tama, -taq, -da⁸¹ = ts'uiatama

.tsuklõma, tsukõldaq, .tsuklõ⁷⁸ suplema

ts'uko, -, -t² = s'uko 1. lastek suu; musi; 2. suksu

ts'uko|tama, -taq, -da⁸² = s'ukotama 1. lastek musitama; 2. suksutama

.tsukri = .tsukru, -, -t¹⁴ = tsukõr' suhkur

.tsukru|nõ, -dsõ, -st⁵ suhkrune; suhkrust

tsukrustu|ma, -daq, -⁸⁴ suhkrustuma

ts'ukts', ts'uktsi, .ts'uktsi³⁷ tšuktši

tsukõlda|ma, -q, -⁸³ sulistama, suplema; latsõq tsukõldasõq lumbin lapsed sulistavad tiigis

tsukõlmu, -, -t¹ = tsukõlus [2.] = tsungõlmu = tsungõrmaa = tsungõrmu = tsungõrus porilomp, songermu, songermaa; mõtsa veeren om tsiatsungõlmu metsa ääres on seasongermu

tsukõlus, -õ, -t⁹ 1. suplus; 2. = tsukõlmu

tsukõr', .tsukrõ, tsukõrd²² = .tsukru

tsukõrda|ma, -q, -⁸³ soperdama; sirgeldama

tsukõr'-tsakõr' ülepeakaela

tsukõrus, -õ, -t⁹ soperdus; sirgeldus

tsumahtu|ma, -daq, -⁸⁴ sumatama; ts'ura tsumahtu purdõ päält vette poisike sumatas purdelt vette

.tsumdi sumdi

tsummõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ komistama, kukkuma

tsungahta|ma, -q, -⁸³ < tsungahu|tma, -taq, -da⁶² korraks sonkima; (rutuga) muldama; tsungahudi hobõsõgaq kardohkaq kah ärq läbi muldasin hobusega ruttu kartulid ka ära

.tsung'ma, .tsungiq, tsungi⁶³ sonkima

tsungõlmu, -, -t¹ = tsukõlmu

tsungõnda|ma, -q, -⁸³ (ära) määrima, mäkerdama

tsungõrmaa, -, -d⁵⁰ = tsukõlmu

tsungõr|mann', -manni, -.manni³⁷ sonkija; soperdis

tsungõrmu, -, -t¹ = tsungõrus, -õ, -t⁹ = tsukõlmu

ts'upsahta|ma, -q, -⁸³ supsatama

.ts'upsti supsti

ts'ur|a, -a, -ra²⁶ poisike, poiss; taa om jo ts'ura, taa tege jo koiruisi see on juba nii suur poiss, teeb juba koerusi; taa no määne miis', taa om viil ts'urakõnõ see nüüd mõni mees, see on veel poisike; taa olõ-iq inämb ts'ura, taa om jo nuur'miis' see pole enam poisike, see on juba noormees; ts'ura om sääne, kiä koiruisi tege, myni saa ei elo lõpuniq mehes poisike on selline, kes teeb koerusi, mõni ei saa elu lõpuni meheks; kar'ats'ura karjapoiss; kiräts'ura nalj ajakirjanik, leheneeger

ts'urgahta|ma, -q, -⁸³ = korraks .ts'urkama

ts'urgah(t)us, -õ, -t⁹ 1. kaste, soust; 2. = ts'urgõq

ts'urgu|tama, -taq, -da⁸² (pesu) pesema, lobistama, solgutama

ts'urgõq, .ts'urk'mõ, ts'urgõnd¹⁶ = ts'urgah(t)us [2.] (pastla) tärge

.ts'urkama, ts'urgadaq, .ts'urka⁷⁷ = .ts'orkama torkama, pistma, sisse kastma

.ts'urkla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ segavereline inimene; Mari lats' oll' ts'urklanõ - esä oll' lätläne Mari laps oli segavereline - isa oli lätlane

.ts'urk'ma, .tsurkiq, tsurgi⁶³ rikkuma; sorkima; vägistama

.ts'urku|ma, -daq, -⁸⁴ riknema, halvaks minema; raisku minema

tsurmahu|tma, -taq, -da⁶² = äkki .tsurmama

.tsurmama, tsurmadaq, .tsurma⁷⁷ tõukama, müksama

.tsurm'ma, .tsurmiq, tsurmi⁶³ tõuklema, müksima, mükslema

tsusahta|ma, -q, -⁸³ < tsusahu|tma, -taq, -da⁶² 1. korraks torkama; 2. korraks susisema

tsusas, .tsuska, tsusast²³ naaskel; torkenuga, pistoda

tsusis|õma, -taq, -õ⁸⁵ < tsüsisemä susisema

.tsuskama, tsusadaq, .tsuska⁷⁷ < .tsüskämä torkama, pistma

.tsusk(a)ja, -, -t³ valupiste

.tsusk'ma, .tsuskiq, tsusi⁶³ < tsüsk'mä torkima; pistma (valutama); narrima, õrritama; tõist päivä tsusk' sälä seen teist päeva pistab seljas; midäs sa minno tsusit mis sa mind õrritad; tsusku-i pinni! ära narri koera!

.tsuskuma, .tsuskudaq, .tsusku⁸⁰ torgata saama; torkama, (sisse) tungima; jalg om kongiq terävä viläkandsugaq ärq tsuskunuq jalg on kuskil terava viljakõrrega torgata saanud; nagõl tsusku jala sisse nael torkas jalga; pommikilst tsusku süämehe pommikild tungis südamesse

.tsuskus, -õ, -t⁹ (valu)piste; torge

tsuss', tsussi, .tsussi³⁷ madu

tsus|sin, -ina, -inat⁴ susin

tsutikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ natuke

tsuug, tsuvva, .tsuuga³² pastel

ts'uu:r', tsoori, .tsuu:ri³⁷ soor (soora), isaslooma, eriti täku v härja suguliige (kuivatatult kasutati piitsana)

ts'uu|tama, -taq, -da⁸¹ äiutama, kussutama

tsõ|dsõ, -dsõ, -tsõ²⁴ isa õde (tädi)

.tsõe|tama, -taq, -da⁸¹ = tsõidsõ|tama, -taq, -da⁸² = tsyytama last põlve peal kiigutama, hüpitama

tsõõrahu|tma, -taq, -da⁶² korraks keerutama

tsõõrakuhe ringi

tsõõraku(h)n ringis

tsõõra|tama, -taq, -da⁸² keerlema, ringi sõeluma, sebima; jätkeq taa jalon tsõõrataminõ! jätke see jalus sebimine!

tsõõri|k, -gu, -kut¹³ 1. ümar(ik), ümmargune; täidlane, tüse; tsõdsõ tsõõrik, perseq höörik tädi täidlane, tagumik ümarik; 2. kausitaoline (puust) toidunõu

tsõõrika|nõ, -dsõ, -st⁵ = tsõõrik [1.]

tsõõrikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ 1. ringike; rattake; kettake; 2.* = tsibitsyyr'* diskett, flopi(ketas)

tsõõrimäng, -mängo, -.mängo³⁷ ringmäng

tsõõri|tama, -taq, -da⁸² keerutama

tsäbehe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv tsäbä(hä)mä: sa tsäbehelliq kardohkaq pall'o tsäpes sa hakkisid kartulid liiga peeneks

tsäberi|k, -gu, -kku³⁸ säbruline

tsä|bimä, -piq, -bi⁵⁷ sibama

tsäbo|tama, -taq, -da⁸² = tsäbä(hä)mä

tsäbri|k, -gu, -kut¹³ = tsäbräk

tsäbro(h)n = tsäbrä(h)n

tsäbrä|k, -gu, -kut¹³ = tsäbrik kähar, säbrik; velel om mõrsja tsäbrägu päägaq vennal on käharpäine pruut

tsäbrä(h)n = tsäbro(h)n lokkis, säbrus

tsäbrä|tämä, -täq, -dä⁸² = tsäbärdämä = tsähütämä lokkima, kähardama, säbrutama; naasõq käveq liinan tsirulnigu man hiussit tsäbrätämän naised käisid linnas juuksuri juures juukseid lokkimas

tsäbäh(t)ü|ma, -däq, -⁸⁴ pudenema; pehkima

tsäbäh(t)üs, -e, -t⁹ tükike, kild, kübe; tsusksi üte leevätsäbähüse suuhtõ pistsin ühe leivatükikese suhu

tsäbähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks lõikama; napsama, näppama

tsä|bä(hä)mä, -päq e -bädäq, -pä e -bähä⁸⁸ = tsäbotama peenestama, hakkima, lõikuma

tsäbär, tsäbrä, .tsäprä⁴⁶ = tsäbyr' = tsäpr lokk, kähar

tsäbärdä|mä, -q, -⁸³ = tsäbrätämä

tsäbärähe = tsäbäräle 1. käharalt; 2. teraselt, kärmesti

tsäbyr', tsäbrä, .tsäprä⁴⁶ = tsäbär

tsä|dse, -dse, -tse²⁴ puru; imä võtt' keelegaq tsädse silmäst vällä ema võttis keelega puru silmast välja

tsädsele = .tsääle puruks, lömaks, sodiks; narmendavaks; pehmeq ubinaq pitsüseq kotin tsädsele pehmed õunad lähevad kotis puruks

tsädseliga|nõ, -dsõ, -st⁵ auklik, hõre

tsädserdü|mä, -däq, -⁸⁴ auklikuks, hõredaks kuluma; püksiperseq oll' ärq tsädserdünüq püksitagumik oli hõredaks kulunud

tsädsis|emä, -täq, -e⁸⁷ sädisema; kädisema

tsädsistä|mä, -q, -⁸³ sädistama; kädistama

tsä|dsü, -dsü, -tsü²⁶ = säsü säsi; üdi; tuum

tsägel|emä, -däq, -e⁸⁵ nägelema

tsägis|emä, -täq, -e⁸⁷ kägisema

tsäh-tsäh = tsih-tsih paras (parastamissõna)

.tsähknä, -, -t³ = ts'ahkna sookail (puhmastaim)

tsähv', tsähvi, .tsähvi³⁷ nähv, sirakas; sähvatus

.tsähv'mä, .tsähviq, tsähvi⁶³ sähvima

.tsähvämä, tsähvädäq, .tsähvä⁷⁷ sähvama

.tsähvü|s*, -(se), -(s)t¹⁰ 1. sähvimine; sädelus; 2. elekter; elektrilöök; ma sai traadist tsähvüst sain traadist elektrit (elektrilöögi)

tsähäli|k, -gu, -kku³⁸ kobar; salk; viinamar'aq kasusõq tsähäligun viinamarjad kasvavad kobaras; naasõq ommaq tsähälikku kogonuq naised on salka kogunenud; naanõ ai hiusõq päälae pääle tsähälikku naine tõstis juuksed pealaele kokku

tsähü|tämä, -täq, -dä⁸² = tsäbrätämä lokkima, kähardama, säbrutama

tsäi, -, -d⁵³ tee; serbähtäq tsäid ka pääle! rüüpa teed ka peale!

tsäi|vesi, -vii:, -vett⁴² tee; teevesi

tsä|kin, -ginä, -ginät⁴ lõgin; tsirulnik lask' massinagaq hiussit maaha niguq tsäkin juuksur lasi masinaga lõginal juukseid maha

.tsäkliga|nõ, -dsõ, -st⁵ sakiline

tsäks', tsäksi, .tsäksi³⁷ 1. täks; 2. väike kirves; 3. tulemasin

.tsäks'mä, .tsäksiq, tsäksi⁶³ täksima

.tsäks'nä, -, -t³ täksimine; mõtsast kuuldu kirvõ tsäks'nät metsast kuuldus kirve täksimist

tsäksähtä|mä, -q, -⁸³ = ts'aksahtama korraks täksama

tsäksäh(t)üs, -e, -t⁹ < tsäksähütmä täks (kerge löök; selle tulemus); pikne pand' üte tsäksähüse pikne pani ühe pisikese paugu

tsäksähü|tmä, -täq, -dä⁶² > tsäksähtämä

.tsäksämä, tsäksädäq, .tsäksä⁷⁷ = .ts'aksama täksama

tsäkü|tämä, -täq, -dä⁸² = ts'akutama täksima, raiuma

tsälgoli|nõ, -dsõ, -st⁵ sälguline

tsälgo|tama, -taq, -da⁸² = ts'algotama närima, hakkima, sälkima

tsälgähtä|mä, -q, -⁸³ < tsälgähü|tmä, -täq, -dä⁶² haukama, äkki, korraks hammustama; pini tsälgäht' naabrimehe kindso ärq koer hammustas naabrimeest kintsust

tsälk, tsälgo, .tsälko³⁷ = ts'alk sälk

.tsälkliga|nõ, -dsõ, -st⁵ sakiline

.tsälk'mä, .tsälkiq, tsälgi⁶³ = .ts'alk'ma närima, mäluma; niildku-i süüki tervehe alla, tsälgiq kah! ära neela toitu tervelt alla, mälu ka!

.tsälksämä, tsälksädäq, .tsälksä⁷⁷ = .tsälkämä, tsälgädäq, .tsälkä⁷⁷ haukama, korraks hammustama; imä tsälgäs' niidi hambagaq kats'ki ema haukas niidi hammastega katki

.tsämblä|ne, -(d)se, -st⁵ = .sämbläne kihulane; tsämbläseq ommaq kiholasõst vähämbäq mutigaq kihulased on sääsest väiksemad putukad

tsämbäh(t)üs, -e, -t⁹ torge, piste; kiire seksuaalvahekord, kõnek kähkukas

tsämbähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks torkama, pistma; suguühet ruttu ära tegema, kõnek kähkukat tegema

tsän|i, -i, -ni²⁶ 1. sänikael; 2. = säni (teatud liiki) tont

tsän|imä, -niq, -i⁵⁷ tassima, vedama

tsäpe, -, -t¹⁴ 1. käbe, tragi, kärmas; 2. peen, peenestatud; tsäpes lõigut peeneks lõigutud

tsäpe|kõrv*, -kõrva, -.kõrva³⁰ mikrofon

tsäpeli|ne, -dse, -st⁵ = tsäpolinõ sälguline, sakiline; paprõ viir' om tsäpeline paberi äär on sakiline

tsä|pen', -benä, -benät⁴ = tsäpän' kübe; laast, puru; täpike; säde

tsäpendä|mä, -q, -⁸³ = tsäpändämä

tsäpe|silm*, -silmä, -.silmä³⁵ kaamera

tsäpoli|nõ, -dsõ, -st⁵ = tsäpeline

tsäposka, -, -t² = ts'aposka (setude) kaelaehe

tsäp|pämä, -ädäq, -pä⁷⁷ = .tsäpsämä napsama, näppama; harak tsäpäs' pinil kundi ärq harakas napsas koeralt kondi ära

tsäpr, tsäbrä, .tsäprä⁴⁶ = tsäbär lokk, kähar

.tsäpro = .tsäprä lokki, käharasse

.tsäps'mä, .tsäpsiq, tsäpsi⁶³ sapsima; naasõq tsäpseq hinnäst kõovihagaq naised sapsisid ennast kasevihaga

.tsäpsämä, tsäpsädäq, .tsäpsä⁷⁷ = tsäppämä

tsä|pän', -bänä, -bänät⁴ = tsäpen'

tsäpändä|mä, -q, -⁸³ = tsäpendämä 1. tükeldama, peenestama, hakkima, lõikuma; 2. meisterdama, ehitama, (seinu üles) raiuma; tsäpändi hindäle sanna ehitasin (raiusin üles) endale sauna; 3. palgiotstele õnaraid raiuma (et hoone nurgad tihedalt koos püsiksid)

tsä|pär', -bärä, -bärät⁴ 1. tihedalt kähar, säbar; 2. terane, kärmas

tsärbeq, .tsärpe, tsärbet¹⁸ = tsärgeq

tsärdsä, -, -t² särtsakas, äge, käre naisterahvas

tsärdsähtä|mä, -q, -⁸³ särtsatama

tsärdsäh(t)üs, -e, -t⁹ särtsatus

tsärdsä|k, -gu, -kut¹³ mudane v porine koht

tsärehehe = tsärehele ägedalt, äkiliselt; käredalt

tsärgeq, .tsärke, tsärget¹⁸ = tsärgmäs, .tsärkmä, tsärgmäst²² = tsärbeq pastla tärge

tsäris|emä, -täq, -e⁸⁷ särisema

tsäristä|mä, -q, -⁸³ säristama; tsäristäs panni pääl lihha säristab pannil liha

tsärk, tsärgo, .tsärko³⁷ = tsääräk viinapits, tops; võtaq üts' tsärk viina! võta üks pits viina!

.tsärk'mä, .tsärkiq, tsärgi⁶³ tärkima, torkima; ts'uraq lätsiq tappõlõma ni üts' tsärke tõõsõl väidsegaq naha ärq poisid läksid taplema ja üks tärkis teisel noaga naha ära

.tsärkämä, tsärgädaq, .tsärkä⁷⁷ viina viskama

tsär|o, -o, -ro²⁶ = ts'aro lokk, kihar; tütrik sääde uma tsäro kõrva taadõ tüdruk seadis oma kihara kõrva taha

tsäro(h)n = ts'aro(h)n lokkis, krussis

tsärp', tsärbi, .tsärpi³⁷ sakk

.tsärp'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ sakiline

.tsärp'mä, .tsärpiq, tsärbi¹³ sakitama

tsärre, -, -t¹⁴ säre, särtsakas, elavaloomuline; äge, käre; väega tsärre naistõrahvas, lätt palama ku tuli väga särtsakas naisterahvas, läheb põlema kui tuli; olgu-i nii tsärre! ära ole nii äge!

tsär|rin, -inä, -inät⁴ särin

.tsärrämä, tsärrädäq, .tsärrä⁷⁷ = tsärä(hä)mä särisema

tsärähtä|mä, -q, -⁸³ < tsärähütmä särtsatama

tsäräh(t)üs, -e, -t⁹ särtsatus; elektrilöök

tsärähü|tmä, -täq, -dä⁶² > tsärähtämä

tsärä|k, -gu, -kut¹³ kobar; salk; sorts tull' üts' hüä tsäräk vihma tuli üks hea sorts vihma

tsär|ä(hä)mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ = .tsärrämä: sibulaq tsärähäseq panni pääl sibulad särisevad pannil

tsässon, -a, -at⁴ = ts'asson (setu) palvemaja, kabel

tsätserdä|mä, -q, -⁸³ = tsätsätämä kädistama; laterdama; papagoi tsätserdäs papagoi kädistab

tsä|tsin, -dsinä, -dsinät⁴ kädin

tsätsä|tämä, -täq, -dä⁸² = tsätserdämä: naasõq muguq jõiq kohvi ja tsätsädiq naised muudkui jõid kohvi ja kädistasid

tsätsüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv närima, nätsutama

tsätsü|tämä, -täq, -dä⁸² närima, nätsutama

tsäuht' säuhti

.tsävvämä*, tsävvädäq, .tsävvä⁷⁷ > .pästmä [2.]

tsääga, -, -t² = ts'aaga vadistaja, kädistaja

tsääga|tama, -taq, -da⁸² = ts'aagatama kädistama, taga rääkima; nägelema

tsäägatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = ts'aagatõ(l)lõma = korduv tsäägatama

tsäägu|tama, -taq, -da⁸² = ts'aagutama näägutama

.tsääle = tsädsele puruks, lömaks, sodiks; narmendavaks; uaq ommaq tsääle kiinüq oad on puruks keenud

tsäär|piim, -piimä, -.piimä³⁵ ternespiim

tsäärä|k, -gu, -kut¹³ = tsärk viinapits, tops

tsäärä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ kokku minema (piima kohta)

tsääst', tsäästi, .tsäästi³⁷ ritv, latt (kalade võrku hirmutamiseks)

tsöbis|emä, -täq, -e⁸⁷ = ts'obisõma pobisema, pomisema; posima; vanamutt' tsöbisi hindäette vanamutt pobises omaette

tsü(l)lendri, -, -t¹ = tsi(l)lendri silinder

tsüsis|emä, -täq, -e⁸⁷ > tsusisõma

.tsüsk'mä, .tsüskiq, tsüsi⁶³ > .tsusk'ma

.tsüskämä, tsüsädäq, .tsüskä⁷⁷ > .tsuskama

tsütsü|tämä, -täq, -dä⁸² 1. ässitama tsütsüdäq no pinni, lambaq ommaq naabri nurmõn ässita ometi koera, lambad on naabri põllul; huss' tsütsüt' Aadamit ja Eevat ubinat võtma madu ässitas Aadamat ja Eevat õuna võtma; 2. kortsutama

tsüüdsähtä|mä, -q, -⁸³ iitsatama

tsüüdsäh(t)üs, -e, -t¹¹ iitsatus

tsyyr', tsõõri, tsyyri³⁷ 1. ring; ringmäng; 2. < ratas [2.] ratas; 3. ketas; arvutiketas (diskett, kõva-, v laserketas), laserplaat

tsyyr'ma, tsyyriq, tsõõri⁶³ ringi käima

tsyy|tama, -taq, -da⁸¹ = .tsõetama last põlve peal kiigutama, hüpitama

tuba|k, -gu, -kut¹³ 1. tubakas; 2. loll, rumal

tubi|nits, -nitsa, -.nitsa³⁷ = tupin nahkkinnas; (nahast) labakinnas, töökinnas; tymbaq tubinitsaq villatsilõ kindilõ pääle tõmba töökindad villastele kinnastele peale

tubli, -, -t² tubli; tugev, elujõuline; paksuke

tublistõ tublisti

tu|dima, -tiq, -di⁵⁷ = tu|d'oma, -t'oq, -d'o⁵⁷ lastek magama, tuduma

tu|ds'a, -ds'a, -ts'a²⁶ sasipea

tugi, toe, tukõ²⁵ < .toetus 1. tugi; 2. toetus; soosing

tugi|kiri, -kirä, -.kirjä⁴³ soovitus(kiri), toetuskiri

tuglas, .tukla, tuglast²² väikest kasvu mustaverd inimene

tugma|ts', -dsi, -tsit¹³ = tuhmats' nui; tuim inimene

tugõhus, -õ, -t⁹ toestus

tugõ(hõ)ma, tukõq e .toedaq, tukõ e tugõhõ⁸⁸ < .toetama 1. < .toetuma toetama; toetuma; seisma; toestama; kurg' tukõ tulba otsan kurg seisab posti otsas; herneq tahtvaq üles tukõq herned on vaja ära toestada; 2. toetama; soosima; säänest asja väega toetas sellist asja soositakse väga

tugõhus, -õ, -t⁹ toestus

tuhael|läi, -äjä, -äjät⁴ lehetäi

tuha|nõ, -dsõ, -st⁷ tuhane

tuhaper|ä, -ä, -rä²⁴ tuhaleelis; lehetäid; kapstalehti pääle om tuhaperä löönüq kapsalehtedele on tekkinud lehetäid

tuha.puskri, -, -t¹ = tuhkhaud

tuha|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ tuhkapäev

tuha|t, -ndõ, -ndõt¹³ tuhat

tuhat.aasta|k, -ga, -kka³⁸ e -gat¹³ = .aasta(ga)tuhat aastatuhat

tuhat.nellä tuhatnelja

tuh|har', -ara, -arat⁴ hrl m tuhar; tagumik; kaeq ku tsipsa sullõ vitsagaq tuharit pite vaat kui nähvan sulle vitsaga vastu tagumikku

tuh|hin, -ina, -inat⁴ tuhin

tuhis|õma, -taq, -õ⁸⁷ tuhisema

tuhk, tuha, .tuhka³² tuhk

tuhk', tuhi, .tuhki³⁶ > tohk [1.]

tuhk|haud, -havva, -.hauda³³ = tuha.puskri pliidi v ahju ees olev õõnsus tuha kogumiseks

.tuhkri = .tuhkru, -, -t¹ tõhk, tuhkur

.tuhku minemä katsikule minema

tuhm', tuhmi, .tuhmi³⁷ tuhm

.tuh|mann', -manni, -.manni³⁷ = .tohmann' tohman, ohmu

tuhma|ts', -dsi, -tsit¹³ = tugmats'

tuhn'a, -, -t² = tuhn'a|k, -gu, -kut¹³ = tohn'a = tuhn'ats' = tuhn'o ohmu, tohman; tossike

tuhn'a|nõ, -dsõ, -st⁷ rumal

tuhn'a|ts', -dsi, -tsit¹³ = tuhn'ak

tuhni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ tuhnima; kohmerdama; nokitsema

.tuhn'ma, .tuhniq, tuhni⁶³ tuhnima, nokitsema

tuhn'o, -, -t² = tuhn'a

.tuhrama, tuhradaq, .tuhra⁷⁷ = .tohrama tuhlama, tuhnima

tuhv', tuhvi, .tuhvi³⁷ trepiaste; võtt' trepist üles minnen mitu tuhvi kõrragaq võttis trepist üles minnes mitu astet korraga

.tuhvli, -, -t¹ tuhvel

.tuiama, tuiadaq, .tuia⁷⁷ tuiama

tuid'o|tama, -taq, -da⁸² kohmerdama

tuigu|tama, -taq, -da⁸² 1. = .tuikama; 2. tuikuma; üts' joodik kungits' ärq kodo, tõõnõ jäigiq pingi pääle tuigutama üks joodik tuigerdas koju, teine jäigi pingile tuikuma

tuigutus, -õ, -t¹¹ tuikamine, (pea)valu

.tuikama, tuigadaq, .tuika⁷⁷ = tuigutama [1.] tuikama, tukslema, valutama

tuim, tuima, .tuima³¹ tuim

.tuimu|ma, -daq, -⁸⁰ tuimaks muutuma

.tuimus, -õ, -t⁹ tuimus

tuio|tama, -taq, -da⁸² 1. konutama, vahtima; 2. tuikama

tuisk, tuisu, .tuisku³⁶ tuisk

.tuiskama, tuisadaq, .tuiska⁷⁷ tuiskama

tuisu|nõ, -dsõ, -st⁷ tuisune

tujah(t)us, -õ, -t¹¹ äkiline tuju; kapriis; mul tull' tujahus tands'ma minnäq mul tuli tuju tantsima minna; ekä latsõ tujahust saat sa no tähele pandaq saad sa nüüd lapse iga kapriisi tähele panna

tu|jo, -jo, -jjo e -io²⁶ = tojo tuju, meeleolu; olõ-i tuio pole tuju

tujoka|nõ = tujoka|s, -dsõ, -st⁵ tujukas

tuka, .tukma, tukand¹⁶ (peaaegu lõpuni põlenud) peeruots

tuka|t', -di, -tit¹³ tukat

tukista|ma, -q, -⁸³ 1. (vastu) toetama; ennast üles ajama; tukistaq jalaq vasta maad, sys sata-i maaha toeta jalad vastu maad, siis ei kuku maha; tukisti hindä jalgo pääle ajasin enda jalule; 2. vastu puiklema, punnima, vastupanu osutama; pini tukist' külh vasta, a Ants vidi tä saina viirde ja pand' ketti koer punnis küll vastu, kuid Ants vedas ta seina äärde ja pani ketti

tukistu|ma, -daq, -⁸⁴ komistama

tukistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tukistama

tuk|kama, -adaq, -ka⁷⁷ 1. tuksuma; pekslema; süä tukkas seen süda peksleb sees; 2. suguühtes olema, seksima; tuksi tuud naist, ütles myni miis' seksisin selle naisega, ütleb mõni mees; 3. võrku v mõrda kontrollima, kalu välja võtma; mett võtma

tuks', tuksi, .tuksi³⁷ vertikaalse tõsteraamiga iseliikuv laadur

.tuksa, -, -t³ tugev, turske, tüse

.tuksma, .tuksuq, tuksu⁶⁴ tuksuma

tuku|tama, -taq, -da⁸² 1. tuksuma; 2. tukastama; ma peris magahama ei lääq, ma ynnõ tukuda vähä ma päris magama ei lähe, ma ainult tukastan pisut

tukutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ tukslema

tukõrda|ma, -q, -⁸³ vaevaliselt, pingutusega töötama või liikuma

tu|kõv, -gõva, -gõvat⁴ tugev; kange; tüse; taa juuk' om pall'o tukõv, panõq vett manoq see jook on liiga kange, pane vett juurde

tulhv', tulhvi, .tulhvi³⁷ mansett

tul|i, -õ, -d, sisseü .tullõ⁴¹ tuli

tuli|du, -du, -tut¹: tuust om külh tulidu kah'o sellest on küll tuline kahju

tuli|hain, -haina, -.haina³⁰ = tulilill'

tulih(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kuumaks minema (hrl heinte, jahu vms kohta)

tuli|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = tulihain = tulisninn' tulikas (lill)

tulima|nõ, -dsõ, -st⁵: tuu tüügaq om tulimanõ kipõ selle tööga on tuline kiire

tuli|nõ, -dsõ, -st⁷ tuline

tuli|raig, -raia, -.raiga³³ nahahaigus

tulis|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = tulilill'

tulissihe = tulissilõ: meheq lätsiq tulissihe mehed läksid tulusele (tulevalgel ahinguga kala püüdma)

tulissi(h)n tulusel, tulevalgel ahinguga kala püüdmas

tuli(s)s|õq, m -idõ, -t¹¹ endisaegsed tuletegemise riistad (tuleraud, tulekivi ja tael)

tuli|tama, -taq, -da⁸² tulitama

tulitsõhe = tulitsõlõ tuliselt; kiiresti; ägedalt

tuli|vagõl, -vagla, -.vakla⁴⁵ jaaniuss

tul|lõv, -õva, -õvat⁴ järgmine, tulev; tulõva nädäli, kuu, aastaga järgmisel nädalal, kuul, aastal

tullõvaig*, tulõv(a)ao e tullõvao, tulõvat.aigo e tullõv.aigo³⁶ = tulõvik tulevik

tul|o, -o, -lo²⁶ 1. tulemus; tagajärg; taal tüül olõ-i määnestki tullo sellel tööl ei ole mingit tulemust; 2. tulu, kasu

tulp, tulba, .tulpa³¹ post, tulp, sammas; viit; veerg; värte-, aia-, eelektri-, telehvoni-, tiitulp värava-, aia-, elektri-, telefonipost, teeviit

tulp', tulbi, .tulpi³⁷ tulp (lill)

.tulpu|ma, -daq, -⁸⁴ känguma, kängu jääma (vilja kohta); kesev om ärq tulpunuq oder on kängu jäänud

tulõ|hark', -hargi, -.harki³⁷ pilak, peerupiht

tulõ|hoonõq, -huu:nõ, -hoonõt¹⁸ elumaja, köetav (tulekoldega) hoone

tulõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ ette tulema, juhtuma; osaks langema; elon tulõhtus kykkõ elus tuleb kõike ette; sul naid häti om kah tulõhunuq sulle on ka neid hädasid osaks langenud

tulõ|k', -gi, -kit¹³ = tulõng tulek; olli jo tulõgi pääl olin juba tulekul

tulõka|h'o, -h'o, -hh'o²⁶ = tulõ|kaih, -kaiho, -.kaiho³⁷ = tulõkuri tulekahju, kahjutuli

tulõkiv|i, -i, -vi²⁶ tulekivi, räni(kivi); kõva niguq tulõkivi kõva nagu räni

tulõ|kuri, -kur'a, -.kurja⁴³ = tulõkah'o

tul|õma, -laq, -õ⁵⁸ tulema

tulõng, -u, -ut¹³ = tulõk'

tulõ|tama, -taq, -da⁸² tuletama; ma tulõda miilde tuletan meelde

tulõ|täht', -tähe, .tähte³⁴ sünnimärk (arvati tulevat tulekahju ehmumisest)

tulõva|nõ, -dsõ, -st⁵ tulevane

tulõvi|k, -gu, -kku³⁸ = tullõvaig* tulevik

tuma|t', -di, -tit¹³ = tomat' tomat

tumba|k, -gu, -kut¹³ kohmakas, tuim inimene

tumba|tama, -taq, -da⁸² tümpsutama; klimberdama; raadion ka vahest olõki-i määnest viit, muguq tumbatas raadios ka vahest ei olegi mingit viisi, muudkui tümpsutab

tumm, tumma, .tumma³¹ = tummõ: vesi oll' sükäv ja tumm vesi oli sügav ja tume

tumm', tummi, .tummi³⁷ 1. tumm, kõnevõimetu; tä oll' tummis jäänüq ta oli tummaks jäänud; 2. tumm, paks leem

tumma|nõ, -dsõ, -st⁷ = tummõlik

tummõ, -, -t¹⁴ = tumm = tümme tume; tõmmu; sünge, pime

tummõli|k, -gu, -kku³⁸ = tummanõ tumedavõitu, tõmmukas; sünkjas

.tump'ma, .tumpiq, tumbi⁶³ tampima

.tumpsama, tumpsadaq, .tumpsa⁷⁷ tonksama

tumõhus, -õ, -t⁹ tumedus

tumõhõhe = tumõhõlõ tumedalt

tundiho|põn', -bõsõ, -bõst¹² kiil, tondihobu

.tundma, (.)tundaq, tunnõ, min 1. p .tun(d)sõ e tunni⁶⁶ tundma; teadma; tunnetama; aimama

.tundmi|nõ, -sõ, -st⁵ tundmine, teadmine; aimdus

.tundsa, -, -t¹ tuntud, tuttav

.tundu|ma, -daq, -⁸⁴ tunduma

tungõl', .tunglõ, .tungõld²² (tule)tukk; ahjo saa-i kinniq pandaq, üts' suur' tungõl' om palamaldaq ahju ei saa kinni panna, üks suur tukk on põlemata

tungõl'pää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² nõgipea, nõgihaigusesse nakatunud viljapea

tungõl'ter|ä, -ä, -rä²⁴ tungaltera (taimehaigus)

.tunkama, tungadaq, .tunka⁷⁷ = .tuukama tõukama

tunn', tunni, .tunni³⁷ tund

tunnildõ tunniti, tunniviisi

tunnipak|k, -o, -ko³⁷ päikesekell

tunnis, -(s)õ, -t¹¹ tunnus

tunnis|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = tunnistaja tunnistaja

tunnis|märk', -märgi, -.märki³⁷ tunnus; sümbol

tunnistaja, -, -t³ = tunnismii:s'

tunnista|ma, -q, -⁸³ tunnistama; tunnustama; möönma; uurima, vaatama; tunnist külh minno, a ärq es tunnõq tunnistas küll mind, kuid ära ei tundnud; tunnistaja kynnõviis'* keel möönev kõneviis e jussiiv

tunnistus, -õ, -t⁹ tunnistus

tunnis|täht', -tähe, -.tähte³⁴ tunnusmärk, tunnus

tunni|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht¹⁹ = vahetunn' vahetund

tunnõhuisi tundide kaupa

tunnõq, .tundõ, tunnõt¹⁹ tunne; aimdus

tunt', tundi, .tunti³⁷ = .tunt'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = tont' tont

tu|pin, -bina, -binat⁴ = tubinits nahkkinnas; (nahast) labakinnas, töökinnas

tupi|ts, -dsa, -tsat¹³ vemmal, malk; sullõ tulõ tupits võttaq sulle tuleb vemmal võtta

tup|p', -õ, -põ³⁵ tupp

tura|k, -gu, -kut¹³ 1. turakas, loll, tobu; 2. kaotaja, kaotus (kaardimängus); turakas (kaardimäng); ma sai jälq turagu ma sain jälle kaotuse

turbas, .turba, turbast²² 1. mätas; 2. turvas

.turbi|nõ, -dsõ, -st⁷ = turbiska|nõ, -dsõ, -st⁵ = .turbliga|nõ mätlik

turbistu|ma, -daq, -⁸⁴ mätlikuks muutuma

.turbliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = .turbinõ

turd, turra, .turda³² turb (kala); turrakala om paksu sälägaq turvakala on paksu seljaga

.turdu|ma, -daq, -⁸⁴ = turihuma turduma, niiskusest paisuma; puuannom vai vikahtivars' pandas vette turduma puunõu või vikativars pannakse vette turduma

turg, turu, .turgu³⁶ turg

turgahta|ma, -q, -⁸³ turgatama

t'urgu|tama, -taq, -da⁸² = türgütämä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma

turi, tur'o, .turjo⁴⁴ = tur'o turi; kas sa minno tur'o pääle võtat? kas sa mind turjale (e kukile) võtad?

turihu|ma, -daq, -⁸⁴ = .turduma: ärq ligonõs puu, sys turihus ärq kui puu läbi liguneb, siis ta paisub

turn, turna, .turna³¹ turi; tull' appi, lei turna alaq tuli appi, pani õla alla

turnahta|ma, -q, -⁸³ korraks pruuskama; aevastama

turnah(t)us, -õ, -t⁹ pruusatus; aevastus

.turnama, turnadaq, .turna⁷⁷ puristama, pruuskama; aevastama

.turn'ma, .turniq, turni⁶³ turnima; võimlema

.turnõlõma, turnõldaq .turnõlõ⁸⁵ = korduv .turnama

tur'o, -, .turjo⁴⁴ = turi: tur'o pääl turjal e kukil; tei tüüd nii et tur'o tossas' tegin tööd nii et turi auras

tur|ril, -ila, -ilat⁴ mossis, jommis

turs'a, -, -t² pahur inimene

turs'ah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ tusaseks muutuma

.tursla, -, -t³ = turs|laak', -laagi, -.laaki³⁷ = .tursla|k', -gi, -kki³⁸ plekist sõel, kurn

turs'o, -, -t² sasipea; siilipea

turs'o(h)n olõma turris olema; tusane, torssis olema

turs'o|nõ, -dsõ, -st⁷ turris; tusane, torssis

turst', tursti, .tursti³⁷ (seintele) ladestunud jahutolm, -tuust (veskis); miä viga möldrel elläq, süüt turstigaq tsiko mis möldril viga elada, söödab jahutolmuga sigu

tursti|nõ, -dsõ, -st⁷ (jahu)tolmune

tu(s)s'ah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ tusaseks muutuma, pahanema

.tus'ma, .tussiq, tussi⁶³ kohmitsema

tu|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ = tuss'a, -, -t² = tuss'o jonn, tusatuju; tusane inimene

tuss'a|k, -gu, -kut¹³ tossike

tuss'o, -, -t² = tus'o

tutsa|k, -gu, -kut¹³ nutsak

.tutsu|ma, -daq, -⁸⁰ vanuma; pulstuma

tutsu|tama, -taq, -da⁸² = tutsõnda|ma, -q, -⁸³ 1. kägardama, kortsutama; 2. tutistama, sakutama

tut|t, -u, -tu³⁷ õis; urb; ostamiq üte jürjenitutu! ostame ühe jorjeniõie!

tutt'o lastek tuttu, magama

tutu, -, -t² tuutu

tutu|tama, -taq, -da⁸² 1. tuututama; 2. tutistama

.tutva, -, -t³ tuttav; tutvas tegemä tutvustama; tutvas saama tutvuma

tutõrda|ma, -q, -⁸³ < kombõrdama koperdama; komberdama

tutõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tutõrdama

tuu:, -, -d too, see (hrl endast kaugemal asuva kohta, vrd taa); tuu miis' sääl too mees seal; tuud ei võiq üldäq, et tä laisk om seda ei või öelda, et ta laisk on; tuujaos ommakiq raamaduq sellejaoks ongi raamatud

tuubõ, -, -t² = tuup' tuub

tuubõrda|ma = tuudõrda|ma, -q, -⁸³ kõikuma, tuikuma

.tuugõlõma, tuugõldaq, .tuugõlõ⁷⁸ = .tuuhõlõma lehvima, lehvlema

tuu:havva tollal, tookord

.tuuhõlõma, tuuhõldaq, .tuuhõlõ⁸⁵ = .tuugõlõma

.tuukama, tuugadaq, .tuuka⁷⁷ = .toukama = .tunkama tõukama, lükkama

tuu:kõ|nõ, -sõ, -ist⁸ vähend see, too; näil oll' tõõnõ tütär' kah, tuukõnõ nakas' kah miiq poolõ käümä neil oli teine tütar ka, see hakkas ka meie pool käima; päält tuukõsõ jäimikiq ilma kotussõldaq peale seda jäimegi ilma (talu)kohata

tuu:kõrd = tuu:kõrra tookord

tuul', tuulõ, tuult⁴⁰ tuul

tuu:l', tooli, tuu:li³⁷ tool

tuul'alo|dsõq, m -tsidõ, -tsit⁷ kergemad viljaterad tuulamisel

.tuuldu|ma, -daq, -⁷⁹ tuulduma

tuuli|nõ, -dsõ, -st⁷ tuuline

tuulispää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² tuulispask, tromb

tuul'kiv|i, -i, -vi²⁶ = tuulõkivi tuulik, tuuleveski

tuulu|tama, -taq, -da⁸² tuulutama; tuulama

tuulõhereville: hiussõq lätväq tuulõhereville juuksed lähevad tuult täis, hakkavad tuules lehvima

tuulõherevilläq = tuulõherevälläq tuult täis, tuules lehvimas; hiusõq ommaq tuulõherevilläq juuksed on tuult täis, lehvivad tuules

tuulõ.hern|eq, m -ide, -it¹⁸ tuulerõuged

tuulõ|hyng, -hyngu, -.hyngu³⁷ = tuulõnuhah(t)us

tuulõ|kaar, -kaara, -.kaara³⁰ tuulekaer (umbrohi)

tuulõkeerelüs, -e, -t⁹ = tuulõ|keermäs, -kii:rmä, -keermäst²² = tuulõ|kii:rd, -keero, -kii:rdo³⁶ tuulekeeris

tuulõkiv|i, -i, -vi²⁶ = tuul'kivi tuulik, tuuleveski

tuulõneelüs, -(s)e, -t¹¹ = tuulõ.tymbus tuuletõmme, tuuletõmbus

tuulõnuhah(t)us, -õ, -t⁹ = tuulõ|nuhk, -nuhu, -.nuhku³⁶ = tuulõhyng nõrk tuulehoog, tuulehingus

tuulõ|pass', -passi, -.passi³⁷ tuulamisseadeldis

tuulõpes|ä, -ä, -sä²⁴ = tuulõvihk

tuulõpuhah(t)us, -õ, -t⁹ tuulepuhang

tuulõ|tama, -taq, -da⁸² tuulama

tuulõ.tymbus, -õ, -t⁹ = tuulõneelüs

tuulõ|vihk, -viho, -.vihko³⁷ = tuulõpesä tuulepesa, puu võrasse tekkinud tihe oksapõimik

tuulõvil|u, -u, -lu²⁶ tühimik kanamunas

tuulõvir|ril, -ilä, -ilät⁴ = tuulõvur|ril, -ila, -ilat⁴ tuuleratas

tuu:läbi selle tõttu; seeläbi; põld om laih tuuläbi, et olõ-iq väke põld on kehv selle tõttu, et pole väetist

tuu:m', toomõ, tuu:mõ³⁵ toomingas

tuu:ma, tuvvaq, tuu:, min 1. ja 3. p .tõi(õ)⁵⁴ tooma

tuu:ma|päiv, -päävä, -.päivä³⁶ toomapäev, 21. detsember

tuu:n', tooni, tuu:ni³⁷ toon

tuup', tuubi, .tuupi³⁷ = tuubõ tuub

tuu:p', toobi, tuu:pi³⁷ toop

tuu:peräst sellepärast, tollepärast

tuur, tuura, .tuura³⁷ tuur (terariist jää raiumiseks)

tuur', tuuri, .tuuri³⁷ tuur, tuju; tiir

tuurakallaq = tuurakillaq urvakil

tuu:ralt = tuu:rõlt toorelt

tuurilõ urvakile

tuuri|tama, -taq, -da⁸² tiirutama

tuu:rja, -, -t³ = tuu:rja|s, -, -(s)t¹⁵ suur puunõu, toober; liha-, vilätuurja liha-, viljatoober

tuuru|tama, -taq, -da⁸² urvitama, upakil olema

tuu:rõlt = tuu:ralt

tuus(s), tuusa, .tuu(s)sa³⁷ äss, tuus

tuu:s', toosi, tuu:si³⁷ toos, karbike

tuust, tuusta, .tuusta³¹ tuust

tuustar', -i, -it⁴ sasipea

tuu:stsaaniq sestsaadik, sestpeale

tuustõrda|ma, -q, -⁸³ lohakalt töötama, soperdama

tuut, tuudu, .tuutu³⁷ tuutu, torbik

tuut', tuudi, .tuuti³⁷ tuust, tuustak

.tuuti lüü:mä hullama, mürama, mängima; noorõq piniq lööväq tuuti noored koerad hullavad

tuuts', tuudsi, .tuutsi³⁷ puss(nuga)

tuu:võrd = tuu:võrra niipalju; tuuvõrra om meil tõistmuudu, et... niipalju on meil teistmoodi, et...

tuv|i, -i, -vi²⁶ (kodu)tuvi

tõ|bi, -võ, -põ²⁵ tõbi, haigus

tõbi|nõ, -dsõ, -st⁷ tõbine, haige

tõbras, .tõpra, tõbrast²² veis; tõbras

tõha|tama, -taq, -da⁸² = tehätämä = tõhkatama 1. lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima; 2. hoolima, välja tegemä; kõssama

tõherus, -õ, -t⁹ väljaheitehunnik; vanast anda es tsiolõ häste süvväq, sys tsiaq käveq nulgatagotsit piten ja seiq tõheruisi vanasti ei antud sigadele hästi süüa, siis sead käisid nurgataguseid mööda ja sõid väljaheitehunnikuid

tõhka|tama, -taq, -da⁸² = tõhatama

.tõhrama, tõhradaq, .tõhra⁷⁷ põõnama, magama; tõhras poolõ(niq) pääväniq põõnab poole päevani

tõhu|tama, -taq, -da⁸² ergutama, tagant sundima, õhutama; hurjutama; tä häbendeles süvväq, kygõ tõhudaq takast ta häbeneb süüa, sunni muudkui tagant; tõhudaq no tedä, et tä inämb rumaluisi es tiissiq hurjuta teda ometi, et ta enam rumalusi ei teeks

tõhv, tõhva, .tõhva³⁰ tõru

tõhva|k, -gu, -kut¹³ = .tõhvli hoop

tõhvi|ts, -dsa, -tsat¹³ = taavits puukauss

.tõhvli, -, -t¹ = tõhvak

tõia|nõ = tõia|s, -dsõ, -st⁷ = tõias|hain, -haina, -.haina³⁰ = .tianõ = tias = tiashain kõrvik (rohttaim)

tõigahta|ma, -q, -⁸³ = tyngahtama < tõigahu|tma, -taq, -da⁶² korraks pead noogutama

tõir, tõira, .tõira³⁷ kuhjavarras

tõisildõ teisiti, teistmoodi

tõisipäidi teisipidi

tõisi|tama, -taq, -da⁸² = tõõsitama vaidlema

.tõistli|nõ*, -dsõ, -st⁵ teismeline

tõistmuu:du teistmoodi

tõistsuguma|nõ, -dsõ, -st⁵ = tõistsugu|nõ, -dsõ, -st⁷ = tõ(õ)sõsugumanõ teistsugune, teistmoodi, erinev; tä om tõistsugumanõ ku tõõsõq ta on teistsugune kui teised e teistest erinev

tõist.viisi teistviisi

.tõistõ teisiti; läts' tõistõ ku ma mõtli läks teisiti kui mina mõtlesin

tõld, tõlla, .tõlda³³ tõld

tõldsep|p, -ä, -pä³⁵ tõllassepp; vankrimeister

tõlgu(s)s|õq, -idõ, -it¹¹ aganad

tõlgu|tama, -taq, -da⁸² seletama, tõlgendama

tõlk, tõlgu, .tõlku³⁷ < tõlk', tõlgi, .tõlki³⁷ tõlk; ma mõista-iq vinne kiilt, ma piät tõlgu läbi kynõlõma ma ei oska vene keelt, ma pean tõlgi läbi rääkima

.tõlkma, .tõlkuq, tõlgu⁶⁴ < .tõlk'ma, .tõlkiq, tõlgi⁶³ tõlkima; tõlguq mullõ, miä tuu vindläne kynõli tõlgi mulle, mis see venelane rääkis

tõlv, tõlva, .tõlva³⁰ tõlv, nui, kurikas

.tõo|tama, -taq, -da⁸¹ > .tootama

.tõotus, -õ, -t⁹ > .tootus

tõr|a, -a, -ra²⁶ 1. rõdu; kooripealne (kirikus); 2. tüli, riid, tõrelemine; synast lägünes tõra, kibõnast lägünes tuli sõnast süttib riid, sädemest süttib tuli

tõrahta|ma, -q, -⁸³ < tõrahutma mürtsatama, põrutama

tõrah(t)us, -õ, -t⁹ mürtsatus

tõrahu|tma, -taq, -da⁶² > tõrahtama

tõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ põrisema, tümisema

.tõrdo, -, -t¹ tõrs

tõrgahta|ma, -q, -⁸³ < tõrgahutma nõksatama

tõrgahtu|ma, -daq, -⁸⁴ rappuma, põruma; vedu võtma, kuulda võtma, välja tegema; ku timmä käsedeq, sys timä tõrgahugiq eiq kui teda käsid, siis tema ei tee väljagi

tõrgah(t)us, -õ, -t⁹ põrutamine, rappumine

tõrgahu|tma, -taq, -da⁶² > tõrgahtama

tõrgu|tama, -taq, -da⁸² raputama

tõrikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ tõrs

tõrista|ma, -q, -⁸³ tõristama, põristama

tõris|õma, -taq, -õ⁸⁷ tõrisema, põrisema

.tõrkna, -, -t³ mürtsumine, paukumine

.tõrkuma, .tõrkudaq, tõrgu⁷⁹ rappuma, põruma

.tõrkvallaq vastu kajamas; Jaan' rüük' nii et Saru vald om tõrkvallaq Jaan karjub nii et Saru vald kajab vastu

tõrmi|härg, -härä, -.härgä³⁴ = puskihärg sõim vihane inimene

tõr|rin, -ina, -inat⁴ tõrin, põrin

tõrv, tõrva, .tõrva³⁰ tõrv

tõrva|lill', -lilli, -.lilli³⁷ tõrvalill

.tõrvama, tõrvadaq, .tõrva⁷⁷ tõrvama

tõrvand', -i, -it¹³ must olend, ese; must ku vana tõrvand' must nagu vana tont

tõrva|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. tõrvane; 2. = tõrvas

tõrvas, -(s)õ, -t¹¹ vaigune puu, tõrvas; tõrvik

tõrvas|siug, -sivvu, -.siugu³⁶ = tõrvas|huss', -hussi, -.hussi³⁷ must madu

tõrõla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ toriseja

tõrõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ = tõrõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ tõrelema, riidlema

tõsi|nõ, -dsõ, -st⁷ tõsine

tõsitsõhe = tõsitsõlõ tõsiselt

tõsta|ment', -mendi, -.menti³⁷ testament

tõ(õ)sõnd', -i, -it¹³ < va'riant' teisend, variant, versioon

tõ(õ)sõndõ|(l)lõma*, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ varieeruma, teisenema, teisenduma, vahelduma

tõ(õ)sõ|nõ*, -dsõ, -st⁷ teisejärguline, sekundaarne

tõ(õ)sõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ teisipäev

tõ(õ)sõqpoolõq, m .tõisipuu:li, .tõisipuu:li⁴⁰ päramised

tõ(õ)sõsk'*, -i, -it¹³ teisik

tõ(õ)sõsuguma|nõ, -dsõ, -st⁵ = tõ(õ)sõsugu|nõ, -dsõ, -st⁷ = tõistsugumanõ teistsugune, teistmoodi, erinev

tõ(õ)sõvõrra teisevõrra

tõtali|nõ, -dsõ, -st⁵ = tõtõlinõ: kiä om tõtalinõ, tuu ei tsuskaq umma nynna tühä jutu manoq kes on tõsine, see ei topi oma nina tühja jutu sisse

tõtul võidu; tõtul juuskma, sõitma võidu jooksma, sõitma

tõtõ, -, -t² 1. tõde, tõsi; sulatõtõ sulatõsi; egas tõtõ as'agaq nalja ei olõq ega tõsise asjaga nalja ei ole; 2. tõsine; aus; tõtõ miis' tõsine, aus mees; olgu-i nii tõtõ, naaraq kah veidükese! ära ole nii tõsine, naera ka natuke!

tõtõhus, -õ, -t⁹ arusaamine, taip; üts' mol'o om ynnõ, olõ-i täl üttegiq tundmist ei tõtõhust eks ta üks loll on, ei ole tal mingit taipu ega arusaamist

tõtõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = tõtõli|k, -gu, -kku³⁸ = tõtalinõ tõsine, aus, lahke; tõtõlinõ inemine ütle ei halba synna, ei tä pall'o kynõlõq, ei ajaq lorri tõsine inimene ei ütle halba sõna, ei ta räägi palju ega aja lora

tõtõstõ tõesti; tõsiselt

tõug, tõvvo, .tõugo³⁶ 1. suvivili; 2. tõug, liik

.tõugja|s, -, -(s)t¹⁵ tõugjas (kala)

tõõgu|tama, -taq, -da⁸² noogutama

tõõhujuq hüüatus looma (hrl hundi) peletamiseks

tõ|õnõ, -õsõ, -ist⁸ = tynõ teine

tõõnõkõrd = tynõkõrd teinekord, mõnikord, vahel

tõõnõpuu:l', tõõsõpoolõ, tõistpuu:lt⁴⁰ = tynõpuu:l' teinepool, abikaasa

tõõnõtõõsõ (omast; nimet puudub), osast tõõnõtõist⁸ = tynõtõsõ teineteise

tõõsi|tama, -taq, -da⁸² = tõisitama vaidlema

tõõsitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tõõsitama

tä(ä), tää e timä, tedä e timmä (e tääd) = timä = tiä tema, ta

tä|di, -di, -ti²⁶ tädi (ema õde)

tädi|rand, -ranna, -.randa³³ tädirand (ehal käimise kohta)

tähele .pandma tähele panema, märkama

tähele.pandmaldaq tähelepanematu, märkamatu

täheli|ne, -dse, -st⁵ = tähikanõ = tähine = .täht'liganõ tähniline

tähendä|mä, -q, -⁸³ 1. tähendama; 2. mainima; 3. üles tähendama, märkima; 4. > tähetämä

tähendüs, -e, -t⁹ tähendus

tähes, -(s)e, -t¹¹ sääs (seadeldis kalapüügiks)

tähe|tiieq*, -.tiide, -tiiet¹⁹ < a'stroloogia astroloogia

tähe|tämä, -täq, -dä⁸² < tähendämä [4.] sihtima; tä tähet' minno püssäst ta sihtis mind püssiga

tähi|k, -gu, -kut¹³ lauguga veis

tähika|nõ, -dsõ, -st⁵ = tähi|ne, -dse, -st⁷ = täheline

tähistü, -, -t² tähestik

.tähn'mä, .tähniq, tähni⁶³ nokitsema

täht', tähe, .tähte³⁴ 1. täht; 2. tähn; lauk; 3. (kirja)märk; tunnus(märk); tähti piten lugõma veerima

.täht'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = täheline

täht'|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ tähtpäev

täht'raama|t, -du, -tut¹³ kalender, tähtraamat

.tähtsä, -, -t³ tähtis

.tähtsüs, -e, -t⁹ tähtsus

tähüs, -(s)e, -t¹¹ tähis, tähistus; tähüsses tsusatas puuossõ lumõ sisse tähiseks pistetakse puuoksi lumme; keel *tähüssyna märksõna

tähüstä|mä, -q, -⁸³ tähistama

täi, -, -d⁵³ täi

.täielemä, täieldäq, .täiele⁸⁵ täisid otsima

täimun|a, -a, -na²⁸ ting, täimuna

täi.tapja, -, -t¹ pöial

.täi|tämä, -täq, -dä⁸¹ täitama

täkeldü|mä = täkerdü|mä, -däq, -⁸⁴ pulstuma, tokerduma; känguma

täk|k, -o, -ko³⁷ = t'akk täkk

täko|tama, -taq, -da⁸² = t'akotama vallatlema, suguühtes olema (mehe v isaslooma kohta)

tälbä|tämä, -täq, -dä⁸² ära määrima

tälbä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ määrduma

tälgeq, .tälk'me, tälgend¹⁶ idu

.tämbe, -, -t³ = .tämblä|ne, -dse, -st⁵ udune; tummine

täni|tämä, -täq, -dä⁸² tänitama, karjuma, hädaldama, nutma

tänn', tänni, .tänni³⁷ tänitamine, karjumine, hädaldamine, nutmine; nakas' tänni hakkas karjuma (hädaldama, nutma)

tänähtä|mä, -q, -⁸³ < tänähü|tmä, -täq, -dä⁶² karjatama; ma nii kõvva hiitü, et peris tänähüdi ma ehmusin nii kõvasti, et päris karjatasin

täpeli|ne, -dse, -st⁵ = .täpliganõ

täpipäält täpipealt

täpi|tämä, -täq, -dä⁸² täppe tegema

.täpliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = täpeline täpiline

.täp'mä, täppiq, täpi⁶³ näppeid tegema

.täpn|eq, m -ide, -it⁴ näpped (villastest kaltsudest harutatud kiudaine)

.täpni|ne, -dse, -st⁷ topiline

täp|p', -i, -pi³⁷ täpp

.täprege|ne, -se, -ist⁸ raasuke

.täpsä, -, -t³ täpne

.täpsähe = .täpsäle täpselt; täpsähe kell säidse täpselt kell seitse

täpsändä|mä*, -q, -⁸³ täpsustama

.täpsü|s, -(se), -(s)t¹⁰ täpsus; aja täpsü(s)t takan ajab täpsust taga

tä|pär', -bärä, -bärät⁴ täbar

tärgeldä|mä, -q, -⁸³ tärgeldama; edasi-tagasi käima, jooksma

.tärknemä, tärgedäq, .tärkne⁷⁵ = .tärkü|mä, -däq, -⁸⁰ tärkama

.tärk(l)üs, -e, -t⁹ tärklis

.tärmän', -i, -it⁴ tähtaeg, tähtpäev, tärmin

tärn', tärni, .tärni³⁷ tärn

tärpe|tiin', -tiini, -.tiini³⁷ = tärpen|tin', -tini, -.tinni³⁸ tärpentin

.täs'mä, .tässiq, tässi⁶³ katkuma, sakutama, sikutama (heina, juukseid, sulgi); ma sinno tässi! ma sakutan sind!

täterdä|mä, -q, -⁸³ tutistama, sakutama

täterdü|mä, -däq, -⁸⁴ vanuma, pulstuma

.tätriga|nõ, -dsõ, -st⁵ tombuline; prügine, (heina)purune; rõivas om tätrigadsõs kulunuq riie on topiliseks kulunud

.tätri|k, -gu, -kku³⁸ = tätär'

tätä, -, -t² lastek issi; taat, vanaisa; tätä kiit viina ni käse es kinkalõgiq üteldäq issi keedab viina ja ei lubanud kellelegi öelda

tätär', .täträ, tätärd²² = .tätrik (villa)topp; tükike, puru, tätar; rõivas om tätrit täüs' riie on toppe täis; hainatäträgene heinapuruke

tävv, tävvü, .tävvü³⁷ = täü

tävvehüs, -e, -t⁹ täius

tävveli|ne, -dse, -st⁵ täielik

tävvelt .saama, olõma küllalt v villand saama, aitama, piisama; kas sullõ sai noq tävvelt? kas said nüüd küllalt?

tävvendä|mä, -däq, -⁸³ täiendama

tävveste täiesti; täielikult

.täämbä täna

.täämbä|ne, -dse, -st⁵ tänane

täämendä|mä, -q, -⁸³ tähele panema, meelde jätma; täämendäq sa häste ärq, et sullõ miilde jääs! pane sa hästi tähele, nii et sulle meelde jääb!

täü, tä(vv)ü, .tävvü³⁷ = tävv kops; tsia täüq ja rahuq ommaq ärq lähätedüq sea kopsud ja neerud on kupatatud

.täüde minemä täide minema, tõeks saama

täüdeq, .täüte, täüdet¹⁹ = täüdüs täide, täidis

täüdäs, .täütä, täüdäst¹¹ tökat, vankrimääre; potiq kats'ki põranuq, täütäl punn' arq karanuq potid katki põrunud, tökati(tünni)l punn pealt karanud (rahvaluulekatke)

täüdüs, -(s)e, -t¹¹ = täüdeq

täü|hain, -haina, -.haina³⁰ kopsurohi

.täümä, .täüdäq, täü⁶⁸ raatsima, täima

täüs', tävve, täüt⁴⁹ täis; tävveq ja tühäq purgiq täis ja tühjad purgid; täüs'õiguslinõ täieõiguslik; täüs'kuu täiskuu

täü|sammõl', -.samblõ, -sammõld²³ kopsusamblik

täüs'kässi ohtralt, külluses; ku mul miis' elli, sys mul oll' kykkõ täüs'kässi käen kui mul mees elas, siis oli mul kõike külluses

.täütmä, .täütäq, täüdä⁶¹ täitma

.täütmäldäq täitmatu

.täütsä = .täütsähe = .täütsäle täitsa, päris, täiesti

täütõbi|nõ, -dsõ, -st⁷ kopsuhaige

tö|bi, -bi, -pi²⁶ töbi, tölp, nudi

tölbä|k, -gu, -kut¹³ = tölbä|ts', -dsi, -tsit¹³ lühike rõivas, riidejupats; külmä ilmagaq ei toheq sääntse prundsitölbätsigaq vällä minnäq külma ilmaga ei tohi sellise seelikujupatsiga välja minna

.töllelemä, tölleldäq, .töllele⁸⁵ töllerdama

töllerüs, -e, -t⁹ töllerdis

töllile töllakil(e)

.tölpämä, tölbädäq, .tölpä⁷⁷ kargama; ringi jooksma

.töls'li|k, -gu, -kku³⁸ = .tols'lik laisavõitu

.töls'mä, .tölssiq, tölsi⁶³ = .tüls'mä lonkima, vantsima

tönn', tönni, .tönni³⁷ = tünn tünn

törgü|tämä, -täq, -dä⁸² = .törk'mä = türgütämä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma

törk, törgü, .törkü³⁷ = türk sörk

.törk'mä, .törkiq, törgi⁶³ = törgütämä = türgütämä = .türk'mä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma

töövikjä|ne = töövikjä|s, -dse, -st⁵ töökas; tä iks om töövikjäs inemine, tuud ei võiq üldäq, et tä laisk om ta on ikka töökas inimene, seda ei või öelda, et ta laisk on

tü|di, -di, -ti²⁶ = tüdü

tüdi|nemä, -däq e -nedäq, -ne⁸⁹ tüdinema

tü|dü, -dü, -tü²⁶ = tüdi tüdrukuke, tütreke

tühendä|mä, -q, -⁸³ tühjendama

tühi, tühä, .tühjä⁴⁴ 1. tühi; 2. tühjus

tühi|pa(l)l'as, -.pall'a, -pa(l)l'ast²² tühipaljas

tühi-tähi, tühä-tähä, .tühjä-.tähjä⁴⁴ tühi-tähi

.tühjüs, -e, -t⁹ tühjus

.tühmri|k, -gu, -kku³⁸ kidur puu; lühike inimene

tühäli|k, -gu, -kku³⁸ tühjavõitu; rahakott' tüküs tühälik olõma rahakott kipub tühjavõitu olema

tühäli|ne, -dse, -st⁵ = tühäne tühine, kehv; tühjavõitu

tühält tühjalt

tühä|ne, -dse, -st⁷ = tühäline

tühä|puu:l'†, -poolõ, -puu:lt⁴⁰ põhjakaar

tühästä|mä, -q, -⁸³ tühistama

tühüs, -(s)e, -t¹¹ 1. gaasivalu; 2.* tühik; tühimik; vaakum; tekstin erätäseq synno tühüsseq tekstis eraldavad sõnu tühikud; tühüspakk' vaakumpakend; kohv' om tühüspakin kohv on vaakumpakendis

tühüssille = puhussillõ puhitusse

tühüssilläq = tühüssi(h)n = puhussillaq = puhussi(h)n puhituses, gaasi täis

tükelde = tükä tükati; tükikaupa; laiguti

tüketümäs tükkideks, puruks; suurõtükükuuligaq oll' löönüq inemise tüketümäs suurtükikuuliga oli löönud inimese tükkideks

tük|k, -ü, -kü²⁶ 1. tükk; 2. (kunst)tükk; (koerus)tükk, vemp; 3. -tükk, halb; vilets; latsõtükk halb laps, lapsetükk; autotükk vilets auto

.tükliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = tüküline tükiline, tüklik

.tükmä, .tükküq, tükü⁷³ 1. tükkima, kippuma; 2. tihendama; toppima

tükä = tükelde = tükä.hüisi = tükälde tükati; tükikaupa; laiguti; tükä oll' viil lumi sulamaldaq laiguti oli veel lumi sulamata

tüküli|ne, -dse, -st⁵ = .tükliganõ tükiline, tüklik

tükü(h)n koos, tükis; üten tükün ühes tükis

tüküs, -(s)e, -t¹¹ tihend; tropp

tükütüü:, -, -d⁵² tükitöö

tükü.viisi tükkhaaval

tülgäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = .tülpümä

tülgäh(t)üs, -e, -t⁹ tüdimus, küllastus

.tülkmä, .tülküq, tülgü⁶³ iiveldama

.tülpü|mä, -däq, -⁸⁰ = tülgäh(t)ümä tülpima, tüdinema, küllastuma; tä om ärq väsünüq ja tülpünüq jo tüüst ta on tööst juba väsinud ja tülpinud

.tüls'mä, .tülssiq, tülsi⁶³ = .töls'mä lonkima, vantsima

tülväh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ pahanema, solvuma; tä om ärq tülvähünüq, ei kynõlõgi ei muqkaq ta on solvunud, isegi ei räägi minuga

tül|ü, -ü, -lü²⁶ tüli; vastuolu; tüllü kakma tüli norima; tüllü tegemä tülitama, segama; tä teoq ommaq synnogaq tülün tema teod on sõnadega vastuolus

tülü.kakja, -, -t³ tülinorija

tülüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = tülüte|(l)lema, -lläq, -(l)le⁸⁶ < tülüs|.kits'mä, -.kitsiq, -kitsi¹³ = korduv tülütämä

tülü|tämä, -täq, -dä⁸² = tülü|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ tülitsema; miä ti tan tülütät mis te seal tülitsete

.tümbe, -, -t³ = tümme

.tümbjä|ne, -dse, -st⁵ tumekas; tõmmukas; sünkjas

tümbä, -, -t² = tümbäts' tuim, kohmakas inimene

tümbä|k, -gu, -kut¹³ tümikas; tömp; tuim inimene; sääntse tümbäkugaq om väega rassõ tandsiq sellise tuima tümikaga on väga raske tantsida

tümbä|ts', -dsi, -tsit¹³ = tümbä

tüm|i, -e, -me²⁴ = tüvi tüvi

tümis|ema, -täq, -e⁸⁷ tümisema

tümistä|mä, -q, -⁸³ müristama, kõmistama; tümistama, müdistama; pikne tümistäs äike müristab

tümme, -, -t¹⁴ = tummõ = .tümbe tume; tõmmu; sünge, pime

tüm|min, -inä, -inät⁴ mürin, kõmin; tümin, müdin; latsõq juuskvaq niguq tümmin lapsed jooksevad, nii et müdin taga

tümp, tümbä, .tümpä³⁵ tömp

.tümpliga|nõ, -dsõ, -st⁵ tömp, tömbakas

tümps, tümpsü, .tümpsü³⁷ tümps, müts

.tümpselemä, tümpseldäq, .tümpsele⁸⁵ tümpsuma, tümisema

tümpsmä, .tümpsüq, tümpsü⁶⁴ tümpsuma, mütsuma

.tümps'mä, .tümpsiq, tümpsi⁶³ tümpsima

.tümpsnä, -, -t³ tümpsumine

tümpsäh(t)üs, -e, -t⁹ tümpsatus

tüm|ä, -ä, -mä²⁴ koodi nui

tümähtä|mä, -q, -⁸³ mürtsatama, kõmatama; pikne tümäht' kõvva äike kõmatas kõvasti

tümäh(t)üs, -e, -t⁹ = tümä|k, -gu, -kut¹³ mürts, kärgatus; tümakas, võmm, jõmakas

.tündri, -, -t¹ tünder

tünds, tündsä, .tündsä³⁵ tüügas

.tündsehe = .tündsele kangelt, jäigalt; laisalt

tündseq, .tündse, tündset¹⁸ kange, jäik; laisk

tündsä|hämä, -däq, - e -hä⁸⁸ tatsuma; kel jalg tündsähäs, tuul kiil' nilpsahas kel jalg tatsub sel keel limpsib (st liikudes tekib janu)

tündsä|k, -gu, -kut¹³ tönts, töntsakas

tündsäli|k, -gu, -kku³⁸ jäigavõitu; laisavõitu

tünis|emä, -täq, -e⁸⁷ pomisema, ümisema

.tünksämä, tünksädäq, .tünksä⁷⁷ tonksama, tonkama (torkama; võõrast keelt purssima); tünksäs pis'okõsõ s'aksa kiilt tonkab pisut saksa keelt

tünn, tünnü, .tünnü³⁷ = tönn' tünn

tü|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ = tün'ä tünnike; paks inimene

.tüntska, -, -t³ lühike paks inimene

tü|n'ä, -n'ä, -nn'ä²⁴ = tün'o

tüpä|k, -gu, -kut¹³ vemmal, malk, roigas

türbäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ pahanema

türbüs, -(s)e, -t¹¹ pahane inimene

türgänd', -i, -it¹³ sörkiv hobune

türgä|pill', -pilli, -.pilli³⁷ lõõtspill

türgü|tämä, -täq, -dä⁸² = t'urgutama = törgütämä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma

türk, türgü, .türkü³⁷ = törk sörk

.türklä|ne, -(d)se, -st⁵ türklane

.türk'mä, .türkiq, türgi⁶³ = .türk'mä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma

türk-.türkädi sörki (jooksma, laskma); hopõn' lask türk-türkädi hobune laseb sörki

türm', türmi, .türmi³⁷ vangla, türm

türnäpuu, -, -d⁵⁰ türnpuu

tür|ä, -ä, -rä²⁴ vulg peenis, türa

tüseheli|k, -gu, -kku³⁸ = tüsselik tüsedavõitu

tüsse, -, -t¹⁴ tüse

tüsseli|k, -gu, -kku³⁸ = tüsehelik

tüssi|k, -gu, -kut¹³ vitsa tüvi

tüssä|k, -gu, -kut¹³ tüse inimene; kaigas

.tüssämä, tüssädäq, .tüssä⁷⁷ tüssama

.tütri|k, -gu, -kku³⁸ tüdruk

tütär', .tütre, tütärd²² tütar

tütär'|lats', -latsõ, -last³⁹ tütarlaps, tüdruk

tüv|i, -e, -ve²⁴ = tümi tüvi

tüvimä|ne, -dse, -st⁵ tüvepoolne; ossa tüvimäne ots om jämmemb oksa tüvepoolne ots on jämedam

tüü:, -, -d⁵² töö; teos; teenus; tüühü e tüüle nakkama tööle hakkama; tüümiis' töömees

tüübili|ne, -dse, -st⁵ tüüpiline

tüü:him|o*, -o, -mo²⁶ energia

tüü:ka|nõ = tüü:ka|s, -dsõ, -st⁵ töökas

tüü:kämä, töögädäq, tüü:kä⁷⁷ nöökama

tüü:li|ne, -(d)se, -st⁵ tööline

.tüünelema, tüüneldäq, .tüünele⁸⁵ tõuklema, trügima

tüünähtä|mä, -q, -⁸³ < tüünähü|tmä, -täq, -dä⁶² äkki müksama

.tüünämä, tüünädäq, .tüünä⁷⁷ müksama, tõukama

tüüp', tüübi, .tüüpi³⁷ tüüp

tüür', tüüri, .tüüri³⁷ tüür

tü:ü|riist, -riista, -.riista³⁰ tööriist

.tüür'mä, .tüüriq, tüüri⁶³ tüürima

.tüür'ni|k, -gu, -kku³⁸ tüürimees

tüüsterdä|mä, -q, -⁸³ = nüüsterdämä määrima, mustaks tegema; kuis sa hindä nii ärq tüüsterdänüq olõt? kuidas sa enda nii ära määrinud oled?

tüü:stüs, -e, -t⁹ > .kuandus*

tüü:torba|ts', -dsi, -tsit¹³ töörühmaja

tü:ü|tämä, -täq, -dä⁸¹ töötama; massin tüütäs masin töötab

.tymbama, tymmadaq, .tymba⁷⁷ tõmbama

.tymbu|ma, -daq, -⁸⁴ tõmbuma

.tymbus, -õ, -st⁹ tõmbus, tõmme

.tymbõtuul', -õ, -t⁴⁰ tõmbetuul, tuuletõmme

tynga|hama, -daq, -ha⁸⁸ = tyngutama

tyngahta|ma, -q, -⁸³ = tõigahtama = .tynksama < tyngahu|tma, -taq, -da⁶² korraks pead noogutama; hopõn' tyngaht' päägaq hobune noogutas korraks pead

tyngu|tama, -taq, -da⁸² = tyngahama noogutama

.tynkama, tyngadaq, .tynka⁷⁷ lonkama

.tynksama, tynksadaq, .tynksa⁷⁷ = tyngahtama

.tynkõlõma, tyngõldaq, .tynkõlõ⁸⁵ vastu rääkima, sõnelema

ty|nõ, -sõ, -ist⁸ = tõõnõ teine

tynõkõrd = tõõnõkõrd teinekord, mõnikord, vahel

tynõtõsõ (omast; nimet puudub), osast tynõtõist⁸ = tõõnõtõõsõ teineteise

tyymeeleli|ne, -dse, -st⁵ tõsine, aus, tõemeelne

tyymeeli tõsiselt; tõesti; tyymeeli kynõlõt vai? tõsiselt räägid või?; tä um vist tyymeeli ullis lännüq ta on vist tõesti hulluks läinud

tyy.näoli|nõ, -dsõ, -st⁵ tõenäoline

tyyperäli|ne, -dse, -st⁵ tõepärane

tyysta|ma, -q, -⁸¹ tõestama; tõendama

tyystus, -õ, -t⁹ tõestus; tõend

.uarm|(as), -a, -a(s)t¹⁵ = .uarm|(õs), -õ, -õ(s)t¹⁵ = oormas lumehang

uba, ua, upa²⁷ uba

uba|leht', -lehe, -.lehte³⁴ ubaleht (rohttaim)

uba|mulk', -mulgi, -.mulki³⁷ Halliste v Abja kandi mulk

ubl'a|tama = ubl'o|tama, -taq, -da⁸² nüpeldama, peksma

ubõri|k, -gu, -kku³⁸ = ubõ|rits, -ritsa, -.ritsa³⁷ = õbõrik ubrik

ud'e, ude, ute²⁴ > utõ

ud|murt', -murdi, -.murti³⁷ udmurt

udras, .utra, udrast²² saarmas

udsal|õma, -daq, -õ⁸⁵ hõljuma

udsu, udsu, utsu²⁶ 1. udu; 2. ebe, ude; udusulg; patja kloppin ajat padja külest udsu üles patja kloppides ajad padja küljest udusulgi üles

udsu|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. ebemeid, udemeid täis; 2. udune

udsu|sulg', -sulõ, -.sulgõ³⁴ udusulg

udsu|tama, -taq, -da⁸² 1. udutama, uduvihma sadama; 2. ebemeid, udemeid ajama

ugala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sõnakehv, taipamatu inimene; kõnedefektiga inimene; umbkeelne; kiä häste mõista-i kynõldaq, om ugalanõ kes hästi ei oska rääkida, on ugalane

ugri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ urgitsema, nokitsema; jätäq nynaugritsõminõ perrä! jäta ninanokitsemine järele!

ugu|rits, -ritsa, -.ritsa³¹ kurk (kurgi)

uhaja|nõ = uhaja|s, -dsõ, -st⁵ okkaline

uha|k, -gu, -kut¹³ = uhas, -(s)õ, -t¹¹ = uhtjas

uhi, uh'a, .uhja⁴⁴ ohi

uhi|lyig, -lyia, -.lyiga³² ohelik

uhiuma|nõ, -dsõ, -st⁷ päris omane

uhi|vesi, -vii:, -vett⁴² loputusvesi

.uhjama, uh'adaq, .uhja⁷⁷ juhtima, ohjama

uhkjas, .uhkja, uhkjast²² = uhk'mas, .uhk'ma, uhk'mast²² = uhtjas

.uhkuisi = .uhkõhe uhkelt

.uhkus, -õ, -t⁹ uhkus

.uhkõ, -, -t³ uhke

.uhkõhe = .uhkuisi = .uhkõlõ uhkelt

.uhkõlõma, uhkõldaq, .uhkõlõ⁸⁵ = uhkõnda|ma, -q, -⁸³ uhkeldama, uhkustama

uhkõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv uhkõndama

uhtjas, .uhtja, uhtjast²² = uht'kas, .uht'ka, uht'kast²² = ohtjas = uhak = uhas = uhkjas = uhk'mas ohakas

.uhtma, .uhtaq, uha⁶³ = .huhtma loputama, uhtma; parõmb õdagunõ uhet ku hummogunõ mõst õhtune loputus on parem kui hommikune pesemine (nõudepesu kohta)

uht'mas, .uht'ma, uht'mast²² = uhtjas

.uhtsama, uhastaq, .uhtsa⁷⁶ kergelt loputama, uhtma

.uhtu, -, -t¹ madal heinamaa; endine jõesäng

uhu|paads', -paadsi, -.paadsi³⁷ = huu:paads' = paadsapuu = vohopaads' paakspuu

uhvo, -, -t² ufo

.uialõma, uialdaq, .uialõ⁸⁵ korduv oietama, hädaldama, karjuma

.uiama, uiadaq, .uia⁷⁷ ülemäära kütma; jätäq no maaha, uiaku-i nii pall'o! jäta ometi järgi, ära küta nii palju!

uia|tama, -taq, -da⁸² = uiutama oietama, hädaldama

.uibu, -, -t¹ õunapuu

.uibulehi|ne, -dse, -st⁷ teatud liiki kindakiri

.uibu|nõ, -dsõ, -st⁷ õunapuine, õunapuust

uigahta|ma, -q, -⁸³ huigatama

uigah(t)us, -õ, -t⁹ huigatus

uigukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ savivile

.uigõlõma, uiõldaq, .uigõlõ⁸⁵ korduv oigama; oietama

uik, uigu, .uiku³¹ vilepill, vile

.uikama, uigadaq, .uika⁷⁷ huikama

.uikma, .uikuq, uigu⁶⁴ huikuma

.uikna, -, -t³ huikamine, huikumine

uinah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = .uinuma uinuma

uinah(t)us, -õ, -t⁹ = uinak uinak

uina|k, -gu, -kut¹³ = uinang, -u, -ut¹³ = uinah(t)us

.uinu|ma, -daq, -⁸⁰ = uinah(t)uma = uinussillõ .jäämä uinuma

uinu|tama, -taq, -da⁸² uinutama; uinudi kyik' uma raha pudõlihe uinutasin kogu oma raha pudelisse (piltl jõin kogu oma raha maha)

.uisku uisapäisa

uis'o, -, -t² = ois'o = oss'o = uss'o oinastall

.uitsama, uidsadaq, .uitsa⁷⁷ kiigutama

uiu|tama, -taq, -da⁸² = uiatama

uja, uja, ujja e uia²⁶ = oja oja

ujahta|ma, -q, -⁸³ = ojahtama oiatama

ujah(t)us, -õ, -t⁹ = ojah(t)us oie

ujoma, ujjoq e uioq, ujo⁷⁰ = .oidma = .oiduma = ojoma ujuma; triivima; mi uio üle järve ujusime üle järve

ujo|tama, -taq, -da⁸² = ojotama ujutama; parvetama

ujovallaq üle ujutatud

uk.ra'inla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ ukrainlane

ukõrda|ma, -q, -⁸³ 1. < mukõrdama ukerdama, vaevaliselt liikuma; 2. kudrutama (tedre häälitsemise kohta)

ukõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv 1. ukerdama, vaevaliselt liikuma; 2. kudrutama (teder)

ukõr|pauds', -paudsi, -.paudsi³⁷ = ukõr|tauds', -taudsi, -.taudsi³⁷ = ukõr|tuuds', -tuudsi, -.tuudsi³⁷ = kukõrpauds' = kukõrtauds' = upõrpauds' kukerpall

ull', ulli, .ulli³⁷ 1. rumal, loll, tobe; ull' lugu külh rumal lugu küll; ull' saa kerikun ka pessä loll saab kirikus ka peksa; mi piät tunnin ullõ har'otuisi tegemä me peame tunnis tobedaid harjutusi tegema; 2. < hull hull; tä om ullis lännüq ta on hulluks läinud

.ulli = ullituhe = ullitulõ väga, tohutult; rahha om täl iks ulli pall'o raha on tal ikka tohutult palju

ulli|arst', -arsti, -.arsti³⁷ psühhiaater

ullidu, -, -t¹ väga, tohutu

ullikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ rumaluke; lollike, tobuke

ulli|nõ, -dsõ, -st⁷ rumalavõitu

ullistõ rumalasti

ulli|tama, -taq, -da⁸² rumalusi tegema; lollitama; vigurdama

ullituhe = .ulli = ullitulõ

ullitus, -õ, -t⁹ narrus, rumalus; vigurdamine

ull'|juheq, -.juht'mõ, -juhend¹⁶ nalj nulljuhe

.ull'us, -õ, -t⁹ rumalus, lollus

.ullõl|õma, ullõldaq, .ullõlõ⁸⁵ = korduv ullitama

ul'o, ul'o, ull'o²⁶ tobu

ulv, ulva, .ulva³¹ nutt, hala

um = om vt olõma

um|a, -a, -ma²⁴ oma; oma, lähedane (inimene)

uma|dsõq, m -tsidõ, -tsit⁷ omaksed, lähedased (inimesed)

umaette omaette, eraldi

umahus, -õ, -t⁹ omadus

umahussyn|a, -a, -na²⁸ omadussõna, adjektiiv

umajago omajagu, mõnel määral

umakäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < umas.ütlejä* omastav (kääne), genitiiv

umandus, -õ, -t⁹ omandus

umani|k, -gu, -kku³⁸ omanik

umaper|ä, -ä, -rä²⁴ omapära

umaperäli|ne, -dse, -st⁵ = umaperä|ne, -dse, -st⁷ omapärane

umasuguma|nõ, -dsõ, -st⁵ = umasugu|nõ, -dsõ, -st⁷ omasugune

umas.ütlejä*, -, -t³ > umakäänüs*

umavahel = uma.vaihõl omavahel

umaveli|ne, -dse, -st⁷ oma, tuttava meelelaadiga inimene

umb, ummõ, .umbõ³⁴ = umbhengeline uskmatu, umbusklik; külh om umb inemine, tälle saa-i midägiq selges tetäq küll on umbusklik inimene, talle ei saa midagi selgeks teha

.umba-.untsu vägisi

umbhengeli|ne, -dse, -st⁵ = umb

umb|kii:l', -keele, -kii:lt⁴⁰ võõras keel

.umblõja, -, -t³ õmbleja

.umblõma, ummõldaq, .umblõ⁷⁸ õmblema

umb|ots, -otsa, -.otsa³¹ ummik

.umb(õ)palanu|q, -q, -t¹ = umbtõbi = .umbõhaigõ panariitsium, sõrme, varba v sõraümbruse nahaalune mädapõletik

umb|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ³⁵ umbsõlm

umbtõ|bi, -võ, -põ²⁵ = .umb(õ)palanuq

umb|usk, -uso, -.usko³⁶ umbusk

umb.uskli|k, -gu, -kku³⁸ = umb.uskmaldaq umbusklik

.umb(õ)|vihm, -vihma, -.vihma³¹ pikaajaline vihm

.umbõ I = .umbõhe = .umbõlõ 1. umbe, kinni; umbselt; 2. kõnek väga; umbõ(lõ) suur' väga suur

.umbõ II, -, -t³ = .umbõnõ

.umbõ.haigõ, -, -t³ = .umb(õ)palanuq

.umbõhe = .umbõ [I] = .umbõlõ

.umbõ(h)n 1. umbes, ummuksis, kinni; järv' om talvõl umbõn järv on talvel ummuksis; 2. pilves; umbõn ilm pilves ilm

.umbõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = .umbõ [II] = umminõ umbne, kinnine

.umbõs umbes, ligikaudu

umma.kõrda omakorda

ummamuu:du omamoodi

ummapääd omapead

ummi|k, -gu, -kut¹³ ummik; kaanega puunõu

ummi|nõ, -dsõ, -st⁷ = .umbõnõ

ummista|ma, -q, -⁸³ ummistama

ummistu|ma, -daq, -⁸⁴ ummistuma

ummuskilõ = ummussõhe

ummussillaq = ummussi(h)n = ummussõ(h)n ummuksis

ummussõhe = ummuskilõ = ummussõlõ ummuksisse

ummussõ(h)n = ummussillaq

ummõhtõ(giq) ometi(gi)

ummõlus, -õ, -t⁹ õmblus

ummõlusmassin, -a, -at⁴ õmblusmasin

un'ask', -i, -it¹³ unimüts

und, unna, .unda³² und (õngpüünis)

.undama, unnadaq, .unda⁷⁷ 1. ulguma; undama; 2. undama, huugama, valutama (nt pea)

und|rehk', -rehi, -.rehki³⁶ = und|reht', -rehi, -.rehti³⁶ pettus, sohk; myni kaupmiis' tege müümise man undrehki mõni müüja teeb müües sohki

.undru|k, -gu, -kku³⁸ > .ündrik

undsõh, .undsõ, undsõht²⁰ = undsõq

.undsõ|nõ, -dsõ, -t⁷ udune

undsõq, .undsõ, undsõt¹⁸ = undsõh udu; uduvihm; nii paks undsõq oll', et umma kätt ka näe es nii tihe udu oli, et oma kätt ka ei näinud; undsõt ajama udutama, uduvihma sadama

undsõ|tama, -taq, -da⁸² udutama, uduvihma sadama

undõr|mann', -manni, -.manni³⁷ > hundament'

ungarla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ ungarlane

ungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ urgitsema, õngitsema

.ungru, -, -t¹ = .unkri kohitseja, ruunaja

ungõrda|ma, -q, -⁸³ küürutama

un|i, -õ, -d⁴¹ uni; unenägu

uni|k, -gu, -kut¹³ hunnik

uni|nõ, -dsõ, -st⁷ unine

unista|ma, -q, -⁸³ 1. uniseks tegema, muutma, uinutama; tä ynnõ unistas inemiisi uma igävä jutugaq oma igava jutuga ta ainult ajab inimestele une peale; 2. > hõl'ahõ(l)lõma

unistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ uniseks jääma

unitsi|ga, -a, -ka²⁹ unimüts, laiskvorst

.unkri, -, -t¹ = .ungru

unnah(t)us, -õ, -t⁹ hetkeline ulgumine

un|o, -o, -no²⁶ 1. onu (ema vend); 2. sääsk

uno|tama, -taq, -da⁸² pinisema (hrl sääse kohta)

unõ|hain, -haina, -.haina³⁰ = unõlill' tõrvalill (rohttaim)

unõhta|ma, -q, -⁸³ < unõhutma unustama

unõhuisi unarul(e)

unõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ ununema

unõh(t)us, -õ, -t⁹ unustus

unõhu|tma, -taq, -da⁶² > unõhtama

unõ|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = unõhain

unõ|müts, -mütsü, -.mütsü³⁷ unimüts

unõnä|go, -o, -ko²⁷ unenägu

unõrõõmah(t)us, -õ, -t⁹ sügav lühike uni, suigatus; päält unõrõõmahust oll' pää hulga selgemb pärast suigatust oli pea palju selgem

unõssihe = unõssilõ unarule

unõssi(h)n unarul

unõvirussi(h)n poolunes, suikvel

upakallaq = upakillaq upakil

upakillõ = upakulõ = upil(d)õ upakil(e)

upin, ubina, ubinat⁴ 1. õun; 2. > maaupin

upin|hain, -haina, -.haina³⁰ kummel

upi|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ kullerkupp

upitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ küürutama

upo, -, -t² lastek õun; kartul

uppi uppi

up|puma, -pudaq,-u⁷⁹ uppuma

upung', -i, -it¹³ = uputus uputus, üleujutus; hainamaa läts' upungihe heinamaa ujutas üle

upuskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ 1. hulpima, aeg-ajalt vee alla vajuma; 2. üle ujutatud olema; moro upuskõllõs õu on üle ujutatud

upu|tama, -taq, -da⁸² uputama; üle ujutama

uputus, -õ, -t⁹ = upung'

upõr|pauds', -paudsi, -.paudsi³⁷ = ukõrpauds' kukerpall

ur|a†, -a, -ra²⁶ = ora [2.] = urg [1.]

urb, urba, .urba³¹ 1. urb; 2. pung; keväjä nakkasõq urbaq lahkõma ja urbõ seest tulõvaq leheq vällä kevadel hakkavad pungad puhkema ja pungadest tulevad lehed välja

.urbama, urbadaq, .urba⁷⁷ suure häälega nutma

urba.plaastri, -, -t¹ urvaplaaster, vits

urbaut|t', -i, -ti³⁷ < utt' [2.] pajuurb

.urbu|ma, -daq, -⁸⁰ pakatama (pungade kohta); (leotamisel) paisuma, tursuma; idanema; herneq urbusõq vii seen herned paisuvad vees

urbõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = urbõ|nõ, -dsõ, -st⁷ urvarikas, urvakas

.urbõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ palmipuudepüha

urg† I, ura, .urga³² = ura† oja

urg II, uru, .urgu³² > uu:s'

urga|tama, -ta(q), -da⁸² = uuratama puurima; urgitsema; (tüütult) uurima, küsitlema

urru|tama, -taq, -da⁸² sigu kutsuma

uru|parm, -parmu, -.parmu³⁷ pealetükkiv inimene

.urvi = urvil(d)õ urvakil(e), uppi(s)

urvikallaq = urvikillaq = urvikullaq urvakil, uppis

urvil(d)õ = .urvi

urvi|tama, -taq, -da⁸² urvitama, urvakil olema

urvitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv urvitama

usalda|ma, -q, -⁸³ julgema; kas sa usaldanuq sinnäq minnäq? kas sa julgeks sinna minna?

usinahe = usinalõ usinalt

usindus, -õ, -t⁹ usinus

usk, uso, .usko³⁶ usk; uskumus; religioon; seto usk, vinne usk õigeusk; seto- v vinneusulinõ õigeusklik

.uskla|nõ, -dsõ, -st⁵ = .uskli|k, -gu, -kku³⁸ = .uskli|nõ, -dsõ, -st⁵ usklik

.uskma, .uskuq, usu⁷³ uskuma; usaldama; kas sa ei usuq minno, et sa mu takan nurgitsõt? kas sa ei usalda mind, et sa mu taga nuhid?; taad miist ei võiq uskuq seda meest ei või usaldada

.uskma(l)daq uskmatu; umbusklik

.uskmi|nõ, -sõ, -st⁵ usaldus; uskumus, arvamus

usoli|nõ, -dsõ, -st⁵ usklik; usuline

usotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ veenma, (oma arvamust) sisendama

uss', ussõ, ust³⁹ uks

uss|aid, -aia, -.aida³³ taraga piiratud ukseesine õu; eläjit tohe-i ussaida laskõq, nuuq tegeväq lillele liiga ja tüküseq tarrõ loomi ei tohi ukseesisele õuele lubada, need teevad lilledele liiga ja kipuvad tuppa

us|sin, -ina, -inat⁴ usin

uss'o, -, -t² = ois'o = oss'o = uis'o oinastall

uss'u|tama, -taq, -da⁸² sussutama

ussõ välja; ajaq pini ussõ! aja koer välja!

ussõ(h)n väljas; põrhõllaq om ussõn peris külm tuul' praegu on väljas päris külm tuul

ussõst väljast; miä elläi saa noq ussõst, kyik' kotusõq ommaq pall'aq mis loom praegu väljast saab, kõik kohad on paljad

.ustav, -a, -at⁴ ustav

utar', udara, udarat⁴ udar

uti|k, -gu, -kut¹³ utt, utt-tall

util, udila, udilat⁴ ritv

.utma, uttaq, uta⁶¹ 1. peksma (reht); 2. vaevama, kurnama (maad); 3. vaiku v tökatit ajama

ut|t', -i, -ti³⁷ 1. utt; 2. > urbautt'

uttu|ma, -daq, -⁸⁰ enesekoh kurnama, kurnatud saama (maa kohta); taa om ärq uttunuq maa, tast saa ei määnestkiq saaki see on kurnatud maa, siit ei saa mingit saaki

utu|tama, -taq, -da⁸² maad kurnama

utõ, -, -t² < ud'e ute (lamba hellitusnimetus ja kutsumissõna)

uudis, -(s)õ, -t¹¹ uudis

uudishim|o, -o, -mo²⁶ uudishimu

uudishimoli|k, -gu, -kku³⁸ uudishimulik

uudsõq, .uutsõ, uudsõt¹⁸ uudsevili, -leib

uuli|ts, -dsa, -tsat¹³ > huulits

uu:n', oonõ, uu:nt³⁹ = uu:s'

uu:n'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = ooninõ = uu:s'liganõ

uur', uuri, .uuri³⁷ uur

uura|tama, -taq, -da⁸² = urgatama puurima; urgitsema; (tüütult) uurima, küsitlema

uuratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv uuratama

.uurdma, (.)uurdaq, uura⁶⁶ puurima; uuristama

uuri|k, -gu, -kut¹³ keldri esik

uurikallaq = uurikullaq uurakil, upakil, kummargil

uurista|ma, -q, -⁸³ uuristama

.uur'ma, .uuriq, uuri⁶³ uurima

uur'.maakri, -, -t¹ kellassepp

uurõq, .uurdõ, uurõt¹⁹ 1. uure; 2. puusaluu

uu:s', oosõ, uu:st³⁹ = uu:n' < urg [II] urg; õõs; rebäseuus' rebaseurg

uu:s'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = oosinõ = uu:n'liganõ urge täis, õõneline

uu:s'.pääslä|ne, -(d)se, -st⁵ kaldapääsuke

uu:tma, uu:taq, ooda⁶¹ ootama

uu:tmaldaq ootamatu(lt)

vaadili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = vaadivi|täi, -däjä, -däjät⁴ kontvõõras

.vaadri, -, -t³ = vaadõr|pass', -passi, -.passi³⁷ vaaderpass, vesilood

vaagahta|ma, -q, -⁸³ kraaksatama, korraks vaakuma

vaaga|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ kalduma, koolduma

.vaagna, -, -t³ > liud

vaagus, -(s)õ, -t¹¹ varjualune, vankrikuur

vaak, vaagu, .vaaku³⁷ peeruparred (lisaparred ahjusuu kohal)

.vaakma, .vaakuq, vaagu⁶⁴ kraaksuma, vaakuma

vaal, vaalu, .vaalu³⁷ (heina)vaal

.vaalama, vaaladaq, .vaala⁷⁷ = vaala|tama, -taq, -da⁸² vaalutama

vaalipuu, -, -d⁵⁰ allapaindunud v -painutatav puu; kar'apoiss' sõit vaalikõogaq karjapoiss sõidab allapaindunud kasega

.vaal'ma, .vaaliq, vaali⁶³ (maha v allapoole) kallutama, painutama lumi om kõoq kõvõrahe vaal'nuq lumi on kased kõverasse painutanud

.vaal'u rippu, kooldu

.vaal'uma, .vaal'udaq, vaal'u⁷⁹ (maha v allapoole) kalduma, painduma

vaal'u(h)n rippus, kooldus

vaap, vaaba, .vaapa³⁰ vaap, võõp; tsial om paks muavaap sälän seal on paks porivaap seljas

.vaapama, vaabadaq, .vaapa⁷⁷ võõpama, vaapama

.vaara, -, -t³ 1. = .vaara|piim, -piimä, .piimä³⁵ kohupiim; 2. mahlapära; kõnts

vaara|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ määrduma, paagatama; mustaq vaaratunuq anomaq mustad paagatanud nõud

vaat', vaadi, .vaati³⁷ vaat

va|ba I, -ba, -pa²⁸ vaba

va|ba II, -ba, -pa²⁷ = viba (õnge)ritv

vabahel|ü*, -ü, -lü²⁶ keel täishäälik, vokaal

vabahus, -õ, -t⁹ vabadus

vabanda|ma, -q, -⁸³ > .andis .andma

vabandus, -õ, -t⁹ vabandus

vabandust .pallõma > .andis .pallõma

vaba|riik', -riigi, -.riiki³⁷ vabariik

vabarn, -a, -t⁴ = va(v)varn = vabõrn vaarikas; vabarnit om verevit ja valgit, kahruvabarn om must vaarikaid on punaseid ja valgeid, kitsemurakas on must (helekollane üldistatakse võru keeles sageli valgeks)

vabasta|ma, -q, -⁸³ vabastama; iks ärq vabastõdi meid inämbläisi käest meid ikkagi vabastati enamlaste käest

vabras, .vapra, vabrast²² tragi, virk; taa om jo ts'urakõnõ, taa om jo vabras koirust tegemä see on juba suur poiss, see on juba tragi koerust tegema

vabri|k, -gu, -kut¹³ vabrik, tehas

vabõrn, -a, -t⁴ = vabarn

vad'ala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = vadjalanõ vadjalane

vadila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sõim kurivaim; joba om vadilasõl viinaputõl' lavva pääl juba on kurivaimul viinapudel laual

vadjala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = vad'alanõ

.vaelda|ma, -q, -⁸¹ = .vaihtama vahetama

.vaeldamiisi vaheldumisi

.vaeldu|ma, -daq, -⁸⁰ = .vaihtuma vahetuma; vahelduma; (kogemata) vahetusse v segi minema; teil ommaq kängäq ärq vaeldunuq teil on kingad vahetusse läinud

.vaeldus, -õ, -t⁹ = .vaihtus vahetus

.vaeldõ = .vaelihe = .vaelilõ vaheliti; mudikõnõ pand' käeq vaeldõ ja jäi opõtajalõ pääle vaht'ma mutike pani käed vaheliti ja jäi kirikuõpetajale otsa vahtima

.vae|nõ, -sõ, -st⁷ vaene

.vaenõlats', .vaesõlatsõ, vaestlast³⁹ vaeslaps

vaest = vas't < vist vahest, võib-olla; vist

.vaesus, -õ, -t⁹ vaesus

.vaesõhe = .vaesõlõ vaeselt

va|ga, -a, -ka²⁹ vaga; vaikne; süütu

va|g'a, -ja, -k'a²⁹ = vagja vai; kiil (kiilu); nagi, varn; puupulk; pakko oll' proomit vajagaq lahki ajjaq pakku oli proovitud kiiluga lõhki ajada

vagahuisi = vaguhuisi vagusi

vaga|nõ, -dsõ, -st⁷ vagane, vaikne; vagur

vagatsõhe = vagatsõlõ vagaselt

vagi.vahtsõ|nõ, -, -t⁵ = vahi.vahtsõnõ uhiuus

va|gja, -ja, -kja²⁹ = vag'a

vagla|nõ = vaglo|nõ, -dsõ, -st⁷ ussitanud, usse täis; vaglanõ liha ussitanud liha; vaglonõ maa (vihma)usse täis maa

vaglo|tama, -taq, -da⁸² ussitama; vaglotõduq ubinaq ussitanud õunad

va|go, -o, -ko²⁷ vagu

vaguhuisi = vagahuisi

vagõl = vagyl', vagla, .vakla⁴⁵ = vakl tõuk, ussike, vagel

vah|a, -a, -ha²⁸ vaha; m vahaq meekärg; vahaq ommaq mett täüs' meekärg (v meekärjed) on mett täis

vahadsõli|k, -gu, -kku³⁸ vahaja-, kollakavõitu; timahavva ommaq kõoleheq jo hainakuun vahadsõliguq tänavu on kaselehed juba juulikuus kollakavõitu

vaha|nõ, -dsõ, -st⁷ vahast; vahane; kollane; imä küdsi vahadsõq koogiq ema küpsetas kollased koogid

vahaka|nõ = vahaka|s, -dsõ, -st⁵ vahakarva, kollakas; täl ommaq vahakadsõq vundsiq tal on kollakad vuntsid

vaha|tama, -taq, -da⁸² vahatama; kollendama

vahe|aig, -ao, -.aigo³⁶ vaheaeg

vahe|kõrd, -kõrra, -.kõrda³³ vahekord, suhe

vahelih|a, -a, -ha²⁸ vahelihas, diafragma

vaheli|k, -gu, -kku³⁸ 1. riisikas; vahelik (seen); 2. kanga lahk

vahelus, -õ, -t⁹ = vahjõlus = vaihõlus vaheldus

vahelõma, vaheldaq, vahelõ⁸⁵ = .vahjõlõma = .vaihõlõma vahelduma

vahema|nõ, -dsõ, -st⁵ = .vaihmanõ vahepealne, keskmine

vahe|ors', -orrõ, -ort⁴⁹ keelikas, vankri rattapaare ühendav vahepuu

vahe(q)pääl = .vahjõpääl = .vaih(t)õpääl vahepeal; vahetevahel

vaheq, .vaihõ e .vahjõ, vahet e vaiht¹⁹ < .vahjus vahe

vaher, .vahtrõ, vaherd²³ vaher

vahe|tama, -taq, -da⁸² = .vaihtama vahetama

vahe|tunn', -tunni, -.tunni³⁷ = tunnivaheq vahetund

vahi.vahtsõ|nõ, -, -t⁵ = vagi.vahtsõnõ

.vahjus, -õ, -t⁹ > vaheq

.vahjõl = .vaihõl vahel

vahjõlus, -õ, -t⁹ = vahelus = vaihõlus

.vahjõlõ = .vaihõlõ vahele

.vahjõlõma, vahjõldaq, .vahjõlõ⁸⁵ = vahelõma = .vaihõlõma

.vahjõpääl = vahe(q)pääl = .vaih(t)õpääl vahepeal; vahetevahel

vahmil, -a, -at⁴ = vammil perekond; suguvõsa; vahmila viga perekonna viga

vahn, vahna, .vahna³⁰ > vana

.vahnu, -, -t¹ = .vannu vanune; tä om muqvahnu ta on minuvanune

.vahnult = .vannult vanuselt

.vahnus, -õ, -t⁹ = .vannus vanus

vahr, vahru, .vahru³⁷ < armpant'† (käe)võru, rõngas

vaht', vahi, .vahti³⁶ vaht, valvur

.vaht'ma, .vahtiq, vahi⁶³ vahtima; valvama; kuul'meistre jovva-i ka kygõ kyiki latsi perrä vahtiq õpetaja ei jõua ka kogu aeg kõigi laste järele valvata

.vahtrõ|nõ, -dsõ, -st⁵ vahtrane, vahtrapuust; vahtrõdsõq rihapidimäq vahtrapuust rehapulgad

.vahtsõ.aastakuu, -, -d⁵⁰ < jaanuaar' jaanuar

.vahtsõ.aasta|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ uusaasta, 1. jaanuar

.vahtsõhe = .vahtsõlõ = .vahtsõst uuesti

vahtsõnda|ma*, -q, -⁸³ uuendama

vahtsõndus*, -õ, -t⁹ uuendus, innovatsioon

vahtsõndusli|nõ*, -dsõ, -st⁵ uuenduslik, innovatiivne

.vahtsõ|nõ, -, t⁶ uus

.vahtsõst = .vahtsõhe: vahtsõst luuma taastama; vahtsõst tegemä uuesti v ümber tegema

vaht|värk', -värgi, -.värki³⁷ ehituse sõrestik

vai või; ehk

vaia = vajja vaja, tarvis; joudu vaia jõudu tarvis

vaib, vaiba, .vaiba³⁰ = vaib, vaiva, .vaiba³² = vaiv [2.] terav, vahe; vaib väits' terav nuga

.vaiba teravalt

.vaibu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. haigeks, jõuetuks jääma, väsimusest tuimuma; 2. riknema, hapuks minema; supil om vaibunuq magu man supil on hapuks läinud maitse; 3. vaibuma

vaibõnda|ma, -q, -⁸³ tüli vaigistama, lepitama

.vaidõlõma, vaiõldaq, .vaidõlõ⁸⁵ = vaiõlõma vaidlema

vaigista|ma, -q, -⁸³ vaigistama

vaigu|nõ, -dsõ, -st⁷ vaigune

.vaihma|nõ, -dsõ, -st⁵ = vahemanõ vahepealne, keskmine

.vaihta|ma, -q, -⁸¹ = .vaeldama = vahetama vahetama

.vaihtu|ma, -daq, -⁸⁰ = .vaelduma vahetuma; vahelduma; (kogemata) vahetusse v segi minema

.vaihtus, -õ, -t⁹ = .vaeldus vahetus

.vaihtõ|(l)lõma*, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ vahendama

.vaihõl = .vahjõl vahel

vaihõlus, -õ, -t⁹ = vahelus = vahjõlus vaheldus

.vaihõlõ = .vahjõlõ vahele; tii käänüs mõtsa vaihõlõ tee pöördub metsa vahele

.vaihõlõma, vaihõldaq, .vaihõlõ⁸⁵ = vahelõma = .vahjõlõma vahelduma

.vaih(t)õpääl = vahe(q)pääl = .vahjõpääl vahepeal; vahetevahel

vaik, vaigu, .vaiku³⁷ vaik

.vaik(i) = vakka vait, vakka

.vaikligult vaikselt

.vaikli|k, -gu, -kku³⁸ vaikne; vaiksevõitu; mul koton olõsiq vaikligumb elo mul oleks kodus vaiksem elu; ilm om vaiklik, saa ei häste viljä tuulõtaq ilm on vaiksevõitu, ei saa hästi vilja tuulata

.vaiku|ma, -daq, -⁸⁰ vaikseks jääma, vaikima, vait jääma

.vaikus, -õ, -t⁹ vaikus

vaim, vaimo, .vaimo³⁷ vaim ah sa vaim ku illos! oi kui ilus!

.vaimla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .vainlanõ vaenlane

.vaimli|nõ, -dsõ, -st⁵ vaimne

vaimoli|k, -gu, -kku³⁸ vaimulik

vain, vaino, .vaino³⁷ vaen

.vainla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .vaimlanõ

vaino|köüds', -köüdse, -köüst³⁹ vaenuköis, vaenusääse vaglarida

vaiv, vaiva, .vaiva³⁰ 1. vaev; piin, kannatus; vaivas võtma vaevuma; 2. = vaib terav, vahe

.vaivaja, -, -t³ luupainaja

vaiva|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo³⁷ vaevakask

vaivali|nõ, -dsõ, -st⁵ vaevaline; piinarikas

vaivalt vaevalt

.vaivama, vaivadaq, .vaiva⁷⁷ vaevama; piinama

.vaivu|ma I, -daq, -⁸⁰ vaevuma; enesekoh vaevama, vaevatud saama; tä vaivu-s tennämägiq ta ei vaevunud tänamagi; tä vaivu taa tüügaq väega ärq see töö vaevas ta väga ära

.vaivuma II, .vaivudaq, vaivu⁷⁹ vajuma; vaivu maa alaq vajus maa alla

vaivussihe = vaivussilõ .jätmä, .jäämä vaevlema, virelema jätma, jääma; miä ma täst siiäq vaivussihe jätä mis ma tast siia vaevlema jätan

vaivussi(h)n olõma vaevlema, vaevas olema, virelema; piinlema

.vaivõlõma, vaivõldaq, .vaivõlõ⁸⁵ vaevlema; piinlema, kannatama

vaivõnda|ma, -q, -⁸³ teritama

vaiõlus, -õ, -t⁹ vaidlus

vaiõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ = .vaidõlõma vaidlema

vajja = vaia vaja, tarvis

vakali|nõ, -dsõ, -st⁵ vakane

vakamaa, -, -d⁵⁰ = vakkala vakamaa (endisaegne pinnamõõt)

vaka|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ pulmade teine päev

vaka|rahvas, -.rahva, -rahvast²² pruudipoolsed pulmalised

vak|k, -a, -ka³⁰ vakk (vaka)

vakka = .vaiki vait, vakka

vakkal|a, -a, -la²⁸ = vakamaa

vakkuisi vakakaupa

vakl, vagla, .vakla⁴⁵ = vagõl tõuk, ussike, vagel

.vakma, vakkuq, vaku⁶⁴ (villa) vatkuma, kraasima

va|kon', -goni, -gonit⁴ vagun

.vaksal', -i, -it⁴ jaam, vaksal; tänit' vaksali iin ja sai kümme päivä röökis vaksali ees ja sai kümme päeva (aresti)

vaksi|k, -gu, -kut¹³ puunõu

.vakstu, -, -t¹ vakstu, vahariie

valah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ tihkeks, nätskeks muutuma (leib, maa); valahunuq leib nätske (korralikult kerkimata) leib

val|ama, -laq, -a⁵⁶ kastma; valama

valaskal|a, -a, -la²⁸ vaal

vald, valla, .valda³³ vald

valdas, .valta, valdast²² latt; kook, vinn; valtagaq kaiv kooguga kaev

.valgama, valgadaq, .valga⁷⁷ valgendama

.valgu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ valgus; valgustus

valgusta|ma, -q, -⁸³ valgustama; annetama

.valgõ, -, -t³ valge; valgus

.valgõval|u, -u, -lu²⁶ valgevalu, päevavalgus

.valgõ.vin(d)lä|ne, -(d)se, -st⁵ valgevenelane

val|ima, -liq, -i⁵⁷ valima

vali|pill', -pilli, -.pilli³⁷ savist vilepill, okariin

valiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv valama

valitsus, -õ, -t⁹ valitsus; valdus; maja om esä valitsusõn maja on isa valduses

valitsõja, -, -t³ valitseja

valitsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv valitsõma

vali|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ 1. valitsema; 2. kastma, valama; 3. sorteerima

vali.valgõ, -, -t³ lumivalge

.valksama, valksadaq, .valksa⁷⁷ korraks valama

vall', valli, .valli³⁷ vall; murdekoht jääs, külmumata pragu

.valla > vallalõ

valla|du, -du, -tut¹ vallatu

vallali|nõ, -dsõ, -st⁵ lahtine; vallalinõ akõn, uss', kivi lahtine aken, uks, kivi; taa asi jääs parhillaq vallalidsõs see asi jääb praegu lahtiseks

vallalõ < .valla lahti; vallalõ päsemä lahti pääsema, vallanduma

vallama|ja, -ja, -jja e -ia²⁸ vallamaja

vallatus, -õ, -t⁹ vallatus

vallatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ vallatlema

vallavanõmb, -a, -at¹³ vallavanem

val|lij, -ija, -ijat⁴ valija

val|lim, -ima e -imõ, -imat e -imõt⁴ lehter

val|los, -osa, -osat⁴ valge; hele; selge; panõq laud aknõ alaq, sys saa valosamb pane laud akna alla, siis on valgem; vallos üü, ilm valge öö, ilm; vallos täht' hele täht; valosat verd heledat e valgetverd; valosa leemegaq supp' selge leemega supp

val|lus, -usa, -usat⁴ > hallus

vallõq, .vallõ, vallõt¹⁸ lahtine külmumata koht jääs

valmahu|tma, -taq, -da⁶² = valvahutma korraks vilistama

valmis, .valmi, valmist²² valmis

valmista|ma, -q, -⁸³ ette valmistama

valmistu|ma, -daq, -⁸⁴ (ette) valmistuma

valmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ vilistama

val|o, -o, -lo²⁶ 1. valgus; valgõvalo päevavalgus; 2. hoog; üte valogaq ühe valuga (ühe hooga)

valohõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ valendama, helendama

valosahe = valosalõ heledasti

valosta|ma, -q, -⁸³ valgendama; vas'kajuuk' tulõ piimägaq valostaq vasikajooki tuleb piimaga valgendada

.valsja|nõ = .valsja|s, -dsõ, -st⁵ = valss, valsu, .valssu³⁷ valkjas, hele; tõõnõ liiv om hahk, tõõnõ om valsumb üks liiv on hall, teine on valkjam

valss', valsi, .valssi³⁷ valss

val|u I, -u, -lu²⁶ 1. (metalli)valu; 2. > halu

valu II päris, täiesti, lausa; su jutt läts' valu rappa su jutt läks täitsa rappa

valusahe = valusalõ > halusahe

valu|tama, -taq, -da⁸² > halutama

valvahu|tma, -taq, -da⁶² = valmahutma

.valvma, .valvaq, valva⁶¹ haige v surnu juures vahti pidama; valvja haige v surnu juures vahipidaja; perrä valvma jälgima; luurama

valõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kahvatuma, koltuma, pleekima; linanõ kangas panti aia pääle valõhuma linane kangas asetati aiale pleekima

valõng, -u, -ut¹³ (vihma)valing; valamine, kastmiskord; üte valõngigaq jovva-i kyiki luumõ ärq vallaq ühe kastmiskorraga ei jõua kõiki taimi ära kasta

valõq, .vallõ, valõt¹⁸ verivorst

valõ|tama, -taq, -da⁸² valendama; miä tan mõtsa veeren valõtas? mis seal metsa ääres valendab?

vamm', vammi, .vammi³⁷ käsn; majavamm

vam|mil, -ila, -ilat⁴ = vahmil perekond; suguvõsa

vammusk', -i, -it¹³ vammus

van|a, -a, -na²⁸ < vahn vana; vana inemine täiskasvanu; võiq vana! ohoh!, oh sa poiss! (imestushüüatus)

vana.aoli|nõ, -dsõ, -st⁵ = vana.ao|nõ, -dsõ, -st⁷ vanaaegne

vanaao.vällä.kaibja*, -, -t³ < a'rkeoluu:g' arheoloog

vanaao.vällä.kaibmi|nõ*, -sõ, -st⁵ < a'rkeoloogia arheoloogia

vanaesä, -, vannaessä²⁴ vanaisa

vanahalv, vanahalva, vanna.halva³⁰ = vanajuudas kurat; vanapagan

vanah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = vananõma

vanahus, -õ, -t⁹ vanadus

vanaim|ä, -ä, -mä²⁴ vanaema

vanainemine, vanainemise, vannainemist⁵ vanainimene, vanake

vanajuudas, vana.juuda, vannajuudast²² = vanakurat', vanakurdi, vannakuradit¹³ = vanakuri, vanakur'a, vanna.kurja⁴³ = vanahalv = vanatikõ kurat; vanapagan; vanaqjuudaq ollõv egä puul'päävä õdagu Vaidva jyy veeren mõssu mõsknuq kuradid olevat igal laupäeva õhtul Vaidva jõe ääres pesu pesnud

vanakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ vanake, vanainimene; või vanakõnõ! ohoh!, oh sa poiss! (imestushüüatus)

vanalell, vanalellä, vanna.lellä³⁵ isapoolne vanaonu

vanali|k, -gu, -kku³⁸ vanaldane

vanameeli|ne, -dse, -st⁷ vanameelne; tagurlik

vanamii:s', vanamehe, vannamii:st³⁹ vanamees

vanamooduli|nõ, -dsõ, -st⁵ vanamoeline, vanamoodne; vanapärane

vanamudi, -, vannamuti²⁶ vanaeit, vanamutt

vanamuu:r', vanamoori, vannamuu:ri³⁷ vanamoor

vanana|anõ, -asõ, -ist⁸ ämmaemand

vananaasõ|puss, -pussu, -.pussu³⁷ ämmatoss, vana murumuna

vana|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = vanah(t)uma vananema; taa auto om jo ärq vananuq, taad saa-i inämb ärq müvväq see auto on juba vananenud, seda ei saa enam maha müüa

vanapakan', vanapagana, vannapaganat⁴ vanapagan

vanaperäli|ne, -dse, -st⁵ vanapärane; vanapoolne, vanaldane

vanapoiss', vanapoisi, vanna.poissi³⁷ = vanats'ura vanapoiss, poissmees

vanapooli|nõ, -dsõ, -st⁵ vanapoolne, vanavõitu

vanasitt, vanasita, vannasitta³⁰ > vanatikõ

vanast(õ) vanasti

vanasyna, -, vannasynna²⁸ vanasõna

vana.tihkus, -õ, vanna.tihkust⁹ = vana.tihkõ, -, vanna.tihkõt³ = vanatikõ, -, vannatikõt¹⁴ = vanajuudas = vanatunt' = vanatühi = vanavaim < vanasitt kurat; vanapagan

vanats'ura, -, vannats'urra²⁶ = vanapoiss' vanapoiss, poissmees

vanatunt', vanatundi, vanna.tunti³⁷ = vanatühi, vanatühä, vanna.tühjä⁴³ = vanatikõ

vana.tütrik, vana.tütrigu, vanna.tütrikku³⁸ vanatüdruk, vanapiiga

vanavaim, -o, vanna.vaimo³⁷ = vanatikõ kurat; vanapagan

vanavanõmb, -a, vannavanõmbat¹³ vanavanem

vanaäide, -, vannaäidet² = vanaäidi, -, vannaäidit² vanaema

vandõr', -i, -it⁴ hulgus

vandõrda|ma, -q, -⁸³ hulkuma

vang, vango, .vango³⁷ sang, vang, käepide; jyyvang jõekäär

vang', vangi, .vangi³⁷ vang (vangi)

vangima|ja, -ja, -jja e -ia³⁶ vangla

vangu|tama, -taq, -da⁸² vangutama

vani|k, -gu, -kut¹³ 1. vanik, pärg; 2. palgikord majal

va|nill', -nilli, -.nilli³⁷ vanill

va'nil|liin', -liini, -.liini³⁷ = va'nil|lin', -lini, -.linni³⁸ vanilliin

.vankri, -, -t¹ vanker

.vanma, .vannuq, vannu⁶⁴ vanduma

vann', vanni, .vanni³⁷ vann

vanna.jalga rase

vanna.viisi vanaviisi

vanni|tama, -taq, -da⁸² vannitama

.vannu, -, -t¹ = .vahnu = .vannunõ vanune; tä om muqkaq üttevannu ta on minuga ühevanune

vannugisyn|a, -a, -na²⁸ vande-, kirumis-, sõimusõna

vannu|k', -gi, -kit¹³ vandumine, kirumine, sõim; mynõl puul kuulõ-i muud ku vannukit mõnel pool ei kuule muud kui sõimu

.vannult = .vahnult vanuselt

.vannuma, .vannudaq, vannu⁷⁹ = vanõh(t)uma vanuma

.vannu|nõ, -dsõ, -st⁵ = .vannu

.vannus, -õ, -t⁹ = .vahnus vanus

vannu|tama, -taq, -da⁸² 1. vanutama; 2. vannutama

vannõq, .vandõ, vannõt¹⁹ vanne, tõotus

vanõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = .vannuma

vanõmb, -a, -at¹³ vanem

.vaoma, .vaodaq e vaioq, -⁶⁸ vajuma

.vaossihe = .vaossilõ vajutuse alla; kurgiq pandasõq vaossihe, ku hapatas hapendamisel pannakse kurgid vajutuse alla

.vaossi(h)n vajutuse all

.vaossist vajutuse alt

.vao|tama, -taq, -da⁸¹ vajutama

.vaotamiisi pikkamisi, raskelt

.vaotsahe = .vaotsalõ jõudsalt

.vaotus, -õ, -t⁹ vajutus; vajutis

.vaotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .vaotama

.vaova, -, -t³ vajuva pinnasega koht; üts' liitekotus om meil vaova, ku vähägiq vihma om, sys vaos üks leetekoht on meil vajuva pinnasega, kui vähegi vihma on, siis vajub

vap|p', -i, -pi³⁷ vapp

var|a, -a, -ra²⁸ vara, varandus

vara.hampa = .varrampa varem

varaha|nõ = varahi|nõ, -dsõ, -st⁵ varajane, varane; varahadsõq kardohkaq varajased kartulid

varandus, -õ, -t⁹ varandus

varas, .varga, varast²³ varas

varasta|ma, -q, -⁸³ varastama

varb, varba, .varba³¹ varb

varbas, .varba, varbast²² varvas

.varbla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ varblane

varbuli|nõ, -dsõ, -st⁵ varbadest

.vargil .käümä vargil käima

.vargilõ minemä vargile minema

.varguisi vargsi

.vargus, -õ, -t⁹ vargus

.varh(r)a > .varra

vari, var'o, .varjo⁴⁴ vari

va'ri|ant', -andi, -.anti³⁷ > tõ(õ)sõnd'

vari|k, -gu, -kut¹³ mets, laas; noorendik; metsatukk; haava-, kõovarik haava-, kasemets

varik|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo³⁷ = arokõiv arukask

var|ima, -riq, -i⁵⁷ varjama; vältima, (kõrvale) hoidma; tä vari minno ta väldib mind; kass' sai pessä, noq vari minno kass sai peksa, nüüd hoiab minust kõrvale; hopõn' vari umma haigõt jalga hobune hoiab oma haiget jalga

varis, -a, -at⁴ = var'os varjuline; tulõq siiäq, siin om varisamb tule siia, siin on varjulisem

varisti|k, -gu, -kku³⁸ vare

.varjama, var'adaq, .varja⁷⁷ varjama

varn, varna, .varna³⁰ varn

var'oalo|nõ, -dsõ, -st⁷ varjualune

var'o.kaeh(t)us, -õ, -t⁹ peegel

var'os, -a, -at⁴ = varis: hää var'os kotus hea varjuline koht

var'o|tama, -taq, -da⁸² varjutama

var'otus, -õ, -t⁹ varjutus

.varra < .varh(r)a vara

.varrampa = vara.hampa varem

varras, .varda, varrast²³ varras

varrisi|nõ, -dsõ, -st⁵ mullune; seo om mul varrisinõ hoonakõnõ see on mul mullune talleke

varrist saaniq ammu; mul käü poiss' jo varrist saaniq kos'an mul käib poiss juba ammust ajast kosjas

vars, varsa, .varsa³⁰ varss

vars', varrõ, vart⁴⁹ vars

varõm|õq, m -idõ, -it¹⁶ varemed

var(r)õq ammu, tükk aega tagasi; hiljuti; tuu ol' varrõq keväjält see oli ammu, juba kevadel; varrõq talvõl möödunud talvel; ma olli varrõq tõbinõ ma olin hiljuti tõbine; varõq ma käve sääl ammuks ma seal käisin

varõs, -(s)õ, -t¹¹ vares

varõs|jalg, -jala, -.jalga³³ = varõs((s)õ)lill'

varõs|laud, -lavva, -.lauda³³ õlgkatuse äärelaud

varõs((s)õ)|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = haragalill' [2.] = varõsjalg = varõs((s)õ)ninn' ülane

varõsmun|a, -a, -na²⁶ mädamuna

varõs((s)õ)|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = varõs((s)õ)lill'

vasi|k, -ga e -gõ, -kat e -kõt¹³ = vas'k(as) vasikas

vasi|nõ, -dsõ, -st⁷ vasest, vaskne

vas'k(as), .vas'ka, .vas'kat¹⁵ = vasik

vask', vasõ, .vaskõ³⁴ vask

.vask'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .vask'li|k, -gu, -kku³⁸ 1. herilane, vaablane, vapsik; 2. vaskuss; vask'lanõ om vasõkarva, vähämb siugu vaskuss on vasekarva, rästikust väiksem

.vas'ma, .vassiq, vassi⁶³ sassi ajama, vassima

.vas(k)n'a, -, -t³ leivaküna

va(s)s'o, -, -t² vasikake, vissi

vass, vassa, .vassa³⁰ vaks

vas|sar', -ara, -arat⁴ vasar, haamer

.vass'u|ma, -daq, -⁸⁰ sassi minema

vas't = vaest < vist vahest, võib-olla; vist

.vasta 1. vastu; vasta ajama vastu vaidlema; tõrkuma; 2. vastu, pihta; sai läügü vasta nynna sai löögi nina pihta e vastu nina; kas lasit vasta vai müüdä? kas lasid pihta või mööda?

vastali|nõ, -dsõ, -st⁵ vastane; tõrges

.vastama, vastadaq, .vasta⁷⁷ vastama; vastu ajama, ennast välja keerutama; myni mõist hindä iks ärq vastadaq mõni mõistab ennast ikka välja keerutada

.vastamii:lt vastumeelt, vastumeelne

.vastanakkami|nõ, -se, -st⁵ vastuhakk(amine)

.vasta.ossus, -õ, -t⁹ paradoks, vasturääkivus, vastuolu

.vasta.pandmaldaq vastupandamatu

.vastapidi|ne, -dse, -st⁷ vastupidine

.vastapite(h)n = .vastapäidi vastupidi

vastatsidõ vastamisi

vastatsikku vastastikku

.vastatulõli|k, -gu, -kku³⁸ vastutulelik

.vasta.võtli|k, -gu, -kku³⁸ külalislahke; tan majan om vastavõtlik rahvas siin majas on külalislahke rahvas

.vastla|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ vastlapäev

.vastu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ vastus

vastus, -(s)õ, -t¹¹ obadus (metallist aas)

vastu|tama, -taq, -da⁸² vastutama

vata|tama, -taq, -da⁸² vatrama

vati|kuht', -kuhti, -.kuhti⁸² = vatõrgas vattkuub

vatsk, vadsa, .vatska³³ karask, sepik; nisuvatsk sepik; kesvävatsk karask

vat|t, -u, -tu³⁷ vaht

vat|t', -i, -ti³⁷ vatt (materjal; üleriie; vaev; võimsusühik)

vatu|kuu:r', -koorõ, -kuu:rt⁴⁰ = koorõvatt vahukoor

vatu|nõ, -dsõ, -st⁷ vahune

vatu|tama, -taq, -da⁸² vahutama

va|tõr', -dõri e -dõra, -dõrit e -dõrat⁴ vader

vatõrga|s, -, -t¹⁵ = vatikuht'

vaugahta|ma, -q, -⁸³ = vavvahtama

vaugahus, -õ, -t⁹ = vavvah(t)us

vaugar', -i, -t⁴ hädaldaja, vinguja

.vaugma, .vauguq, vaugu⁶⁴ = .vavvama: pini vaug, ku täl hallus om koer kiunub, kui tal on valus

.vaugna, -, -t³ vingumine; ulumine; kiunumine

.vaugõlõma, vaugõldaq, .vaugõlõ⁸⁵ = korduv .vaugma

va(v)varn, -a, -t⁴ = vabarn = va(v)võrn vaarikas

vavvahta|ma, -q, -⁸³ = vaugahtama < vavvahutma vingatama, kiunatama; kriuksatama

vavvah(t)us, -õ, -t⁹ = vaugah(t)us vingatus, kiunatus; kriuksatus

vavvahu|tma, -taq, -da⁶² > vavvahtama

.vavvama, vavvadaq, .vavva⁷⁷ = .vaugma vinguma, kiunuma; uluma; krigisema; pini sai jalagaq matsu ärq, sys läts' vavvatõn koer sai jalaga matsu ära, siis läks kiunudes; rattaq vavvasõq vanker krigiseb

va(v)võrn, -a, -t⁴ = va(v)varn vaarikas

vedeli|k, -gu, -kku³⁸ vedelik; vedelavõitu; lõdvavõitu

vedelähe = vedeläle vedelalt; lõdvalt

vedelüisi laisalt, lohakalt

vedro|tama, -taq, -da⁸² vedrutama; vetruma

vedro.vankri, -, -t¹ vedruvanker, troska

vedyr', vedro, .vetro⁴⁷ = vetr vedru; vedruäke

veebru|aar', -aari, -.aari³⁷ = veebru|ar', -ari, -.arri³⁸ > radokuu

veere(h)n ääres; kaldal; saina veeren seina ääres; jyy veeren jõe ääres, jõe kaldal

veerest äärest; kaldalt

veeretasa ääretasa, ääreni täis; kruus' om veeretasa kruus on ääretasa täis

veeri|k, -gu, -kut¹³ (seeliku) äärispael

veerilde äärtpidi; krundiq putusõq veerilde kokko krundid puutuvad äärtpidi kokku

veeri|dseq, m -tside, -tsit⁷ = vii:r'poolidseq [2.] kehvad viljaterad; kõlkad

veeri|ne, -dse, -st⁷ äärne

veeränd', -i, -it¹³ veerand

veerändi|k, -gu, -kku³⁸ veerandik

veerä|tämä, -täq, -dä⁸² = veerütämä veeretama

veerüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv veerütämä

veerü|tämä, -täq, -dä⁸² = veerätämä

veesala, -, -t³ vedel, vesine, lahja; supp' om väega veesala supp on väga vesine

veevel', veeveli, veevelit⁴ = vii:bli väävel

.vehk'mä, .vehkiq, vehi⁶³ vehkima

.vehksämä, vehästäq, .vehksä⁷⁶ viipama

vehmer', .vehmre, vehmerd²² ais

.veht'mä, .vehtiq, vehi⁶³ kiiresti käima

vehver'|kuu:k', -koogi, -kuu:ki³⁷ = pipõr'kuu:k' piparkook

vehver'|ments', -mendsi, -.mentsi³⁷ = vehver'|vents', -vendsi, -.ventsi³⁷ piparmünt

veidemb, -ä, -ät¹³ vähem

veidembüs, -e, -t⁹ vähemus

veid'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ > .veidükene

veid'oq, .veit'o, veid'ot, m omast .veit'oidõ, m osast .veit'oid¹⁸ > veidüq

veidüke|ne, -se, -ist⁸ hrl osast < veid'okõnõ, < .veit'kene natuke, veidike; puhksi veidükese puhkasin natuke

veidüq, .veitü, veidüt, m omast .veitüide, m osast .veitüid¹⁸ vähe; veidi, natuke; rahha om veidüq raha on vähe; saistaq veidüq kavvõmbahe! seisa veidi kaugemale!; vrd vähä

.veiga(q) > .väega

veim', veime, .veime³⁵ = veimeq, .veime, veimet¹⁸ = veimeq, .veimne, veimend¹⁷ = väim = väimeq väiv, loomatäi

vein', veini, .veini³⁷ vein

.veit'ke|ne, -se, -ist⁸ > veidükene

veits(e) veidi, natuke veits(e) ilda om joq on juba natuke hilja

.veitse.viisi = .veitsi.viisi = .veitsüisi = .veitsü.viisi vähehaaval

.veitü.perrä vähevõitu; rahha om kygõ veitüperrä raha on alati vähevõitu

vejelüs, -e, -t⁹ = videlüs vedelvorst, laiskvorst

vele|ts', -dsi, -tsit¹³ mehevend

veli, ve(l)le, .veljä e .velle⁴³ vend

veli|dseq, m -tside, -tsit⁷ vennad, vennaksed

ve(l)l'o, -, -t² vennake

.velskri, -, -t¹ velsker

.vepslä|ne, -(d)se, -st⁵ vepslane

.verbü|mä, -däq, -⁸⁰ = .verdümä 1. punaseks tõmbuma; verd täis valguma; 2. = verih(t)ümä harjuma

.verdel poolküps (vilja kohta); vili om viil verdel vili on alles poolküps

.verdü|mä, -däq, -⁸⁰ = .verbümä

verehtin, -ä, -nä³⁸ = .värtnä värten

verekäk|k', -i, -ki³⁷ = verevatsk verikäkk

verenudsija, -, -t³ = verenu|tsij, -dsija, -dsijat³ kaan; vereimeja; vampiir

vereq, .verde, veret¹⁹ virre, käärimata v käärima hakkav õlu

vere|suu:n', -soonõ, -suu:nt⁴⁰ veresoon (vt ka puhtaveresuu:n', mustaveresuu:n')

vere|tämä, -täq, -dä⁸² punetama

veretüs, -e, -t⁹ punetus, puna

verevallali|nõ, -dsõ, -st⁵ = verevalla|nõ, -dsõ, -st⁷ verevalum

vere|vatsk, -vadsa, -.vatska³³ = verekäkk' verikäkk

vereväli|k, -gu, -kku³⁸ punakas

verev|äq, m -ide, -it⁴ menstruatsioon

ver|i, -e, -d⁴¹ veri

veri|hain, -haina, -.haina³⁰ raudrohi

verih(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = .verbümä [2.] harjuma; ärq verihtü syan tuud tapmist ja kykkõ, sys pelgägi es sõjas harjusin selle tapmise ja kõigega, siis ei kartnudki

veri|ne, -dse, -st⁷ verine

veri|paisõq, -.paisõ, -paisõt¹⁸ verivill

veripu|tsai, -dsaja, -dsajat⁴ verisulg

veristä|mä, -q, -⁸³ veristama

v(e)eriter|ä, -ä, -rä²⁴ teritamisel tera ühele poolele tekkiv vall; ku väist hikon ütelt puult pall'o saa, tymbas tõõsõlõ poolõ veriterä ette kui nuga ühelt poolt liiga palju teritada, tekib tera teisele poolele vall

veri.vahtsõ|nõ, -, t⁶ täiesti uus, tuttuus, verivärske

verivalla|nõ, -dsõ, -st⁷ verevalum

verivallaq: nägo om verivallaq näol on verevalum

.verkjä|ne = .verkjä|s = .verpjä|ne = .verpjä|s, -dse, -st⁵ punakas; verpjäs lehm punakas lehm

ver|rev, -evä, -evät⁴ punane

ver(s)so|k', -gi, -kit¹³ verssok (pikkusmõõt)

verst, verstä, .verstä³⁵ verst (pikkusmõõt)

vesi, vii:, vett⁴² vesi

vesi|hain, -haina, -.haina³⁰ vesivirn, vesihein

vesi|kelmeq, -.kelme, -kelmet¹⁸ < kelmeq [2.] kae; silmäle tymmas' vesikelme pääle silmale tekkis kae

vesikiv|i, -i, -vi²⁶ = .ves'ki (vesi)veski

vesilde vett pidi; kuis sa tulliq, maildõ vai vesilde? kuidas sa tulid, maad või vett pidi?

vesi|ne, -dse, -st⁷ vesine

.ves'ki, -, -t¹ = vesikivi (vesi)veski

ves|süm, -ümä, -ümät⁴ künakirves

vest', vesti, .vesti³⁷ vest

vesäsni|k*, -gu, -kku³⁸ vesinik

vet eks, ju; vet mi no kae eks me vaata; vet tä sys koton om ju ta on siis kodus

ve|tel', -delä, -delät⁴ 1. vedel; lõtv; 2. vedel, paadi järel veetav lant; sul om sitt vetel', selle sa ei saaq kalla sul on kehv lant, sellepärast sa ei saa kala

vetel'|vorst', -vorsti, -.vorsti³⁷ = videlüs

vet'o, -, -t² lastek vesi

vetr, vedro, .vetro⁴⁷ = vedyr' vedru; vedruäke

vettü|mä, -däq, -⁸⁰ vettima, ligunema

vetü|tämä, -täq, -dä⁸² vetitama, leotama; süä vetütäs süda on vesine

via.unda visalt, vintskelt, pikkamisi; kevväi tulõ viaunda kevad tuleb visalt; sügüse vihmagaq kuios hain väegaq viaunda sügisel vihmaga kuivab hein väga aeglaselt

vi|ba, -ba, -pa²⁸ = vaba (õnge)ritv

vibaja|nõ, -dsõ, -st⁵ vibajas, vibalik

vibis|emä, -täq, -e⁸⁷ = hibisemä = libisemä lehvima, heljuma, värisema

vi|bu, -bu, -pu²⁶ vibu

vibõ(hõ)he = vibõ(hõ)lõ vilkalt, kärmesti

videl|emä, -däq, -e⁸⁵ vedelema

videlüs, -e, -t⁹ = vejelüs = vetel'vorst = vidäsk' vedelvorst, laiskvorst

video, -, -t¹ video, vt pilt'

vi|do, -o, -to²⁷ vedu

vidoni|k, -gu, -kku³⁸ juht, pealik, eestvedaja; vedaja, talutaja; vt ka sandi-, sita-, tii:vidonik

vidäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ kokku tõmbuma; püksiq olliq päält mõskmist nii kokko vidähünüq, et lää es inäp jalga püksid olid peale pesemist nii kokku tõmbunud, et ei läinud enam jalga; siil' vidähtü kokko siil tõmbus kerra

vi|dämä, -täq, -ä⁵⁹ vedama

vidäsk', -i, -it¹³ = videlüs

vidävähe = vidäväle aeglaselt; (veo)jõuliselt; hopõn' nakas' taad tüüd vidävähe tegemä hobune hakkas seda tööd aeglaselt tegema; Jaak om külh väega pikä toimõgaq, tä kynõlõskiq nii vidävähe Jaak on küll väga pika toimega, ta räägib ka nii aeglaselt

vi|ga, -a, -ka²⁹ viga

vigahu|ma, -daq, -⁸⁴ vigastuma, viga saama

vigahus, -õ, -t⁹ = vigandus viga(stus), haigus, rike, viperus

vigala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = viganõ vigane, haige inimene v loom

vigali|nõ, -dsõ, -st⁵ vigane, haige

vigandus, -õ, -t⁹ = vigahus

viga|nõ, -dsõ, -st⁷ = vigalinõ

vigapooli|nõ, -dsõ, -st⁷ haiglane

vigijä|s, -, -t¹⁵ vingerjas

vigis|emä, -täq, -e⁸⁷ vigisema

vi|guma, -kuq, -gu⁷⁰ = vigunõma = vigõhuma põdema, virelema; jäi kodo viguma jäi koju põdema

vigu|nõ, -dsõ, -st⁷ põdur

vigu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = viguma

vigurda|ma, -q, -⁸³ vigurdama

vigurdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv vigurdama

viguri|nõ, -dsõ, -st⁵ vigureid täis

vigurli|nõ, -dsõ, -st⁵ vigurlik

vigõhu|ma, -daq, -⁸⁴ = viguma = vigõlõma põdema, virelema

vigõl, vigla, .vikla⁴⁵ = vigyl' = vikl hang, hark

vigõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ = vigõhuma

vigyl', vigla, .vikla⁴⁵ = vigõl

vih|a, -a, -ha²⁸ viha

vihahuisi vihaga

vihah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = vihanõma: elo om halv, inemiseq ommaq ärq vihahunuq elu on halb, inimesed on kurjaks muutunud

vihahus, -õ, -t⁹ viha, vaen

vihala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ vihamees, vaenlane

vihalikku vihaselt

vihali|nõ, -dsõ, -st⁵ vihane; vihamees, vaenlane

viha|nõ, -dsõ, -st⁷ = vi(h)has vihane, tige

viha|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = vihah(t)uma vihastuma, vihaseks, kurjaks saama; oll' ärq vihanuq oli vihane, ära vihastatud

vi(h)ha|s, -dsõ, -st⁷ = vihanõ: täl om vihhas velenaanõ tal on tige vennanaine

vihas|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ³⁵ umbsõlm; köüt' koti vihassõlmõ sidus koti umbsõlme

vihasta|ma, -q, -⁸³ vihastama

vihastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = vihostõ(l)lõma vihane olema

vihatsõhe = vihatsõlõ vihaselt

vihk, viho, .vihko³⁷ vihk; vihik; vilävihk viljavihk; tüüvihk töövihik

.vihkama, vihadaq, .vihka⁷⁷ vihkama

vihm, vihma, .vihma³⁰ vihm

vihma|nõ, -dsõ, -st⁷ vihmane

vihma|tsirk, -tsirgu, -.tsirku³⁷ peoleo

vihma|vagõl, -vagla, -.vakla⁴⁵ vihmauss

vihmaviu, -, -d² = viu hiireviu

vihossihe = vihossilõ pahuksisse, tülli; läts' ülembüsegaq vihossihe ni lasti tüü mant vallalõ läks ülemusega pahuksisse ja lasti töölt lahti

vihossi(h)n pahuksis, tülis

vihostõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = vihastõ(l)lõma

viht, viha, .vihta³³ (sauna)viht

.vihtma, .vihtuq, vihu⁶⁴ vihtlema

vihv, vihva, .vihva³⁰ = viuhk piug, piitsanöör v -rihm

vihvahu|tma, -taq, -da⁶² sähva(ta)ma

vihvu|tama, -taq, -da⁸² sähvima, vehkima

vii:, -, -d⁵⁰ kangalõim

vii:bli, -, -t¹ = veevel' väävel

.viibü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. hellaks muutuma (hammaste kohta); ku hapund kisselit vai ubinat süüt, sys hambaq viibüseq ärq kui haput kisselli või õuna sööd, siis muutuvad hambad hellaks; 2. jahtuma (ahju kohta)

viidi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ viidikas

viidi|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ 15. juuni

viiegese = viie.keisi = viie.keiste = viie.keske viiekesi

viieli|ne, -dse, -st⁵ viieline

viie.meistre*, -, -t³ helilooja

viiendi|k, -gu, -kku³⁸ = viiesjago viiendik; viiesjago viljä om maaha pant viiendik viljast on lamandunud

viie|s, -ndä, -ndät⁴ viies

viie|sjago, -ndäjao, -ndätjako²⁷ = viiendik

viigi|mari, -mar'a, -.marja⁴³ viigimari

viik', viigi, .viiki³⁷ 1. > juun' [3.], > pruhv'; 2. > tasa

vii:|kasv, -kasvo, -.kasvo³⁷ veetaim; vetikas

viil', viili, .viili³⁷ viil (viili)

vii:l veel; tüü olõ-i viil pääle naanuq töö pole veel alanud; kas tahat viil leibä? kas tahad veel leiba?

vii:lde|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv vii:ldümä

vii:ldü|mä, -däq, -⁸⁰ viirastuma

.viil'mä, .viiliq, viili⁶³ viilima

vii:luti|k, -ga, -kat¹³ veeputukas

vii:lüs, -e, -t⁹ viirastus

vii:mä, viiäq, vii:, kesks veenüq, min 1. ja 3. p .vei(e)⁵⁵ viima

viimä|ne, -dse, -st⁷ viimane; tä tull' viimätses inne viimäst ta tuli eelviimaseks

viimäte viimati; viimaks, äkki, võib-olla; viimäte tulõ meil ka minnäq äkki tuleb meil ka minna

viin, viina, .viina³⁰ viin

viina|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = viinaninn' naistepuna (rohttaim)

viina|mari, -mar'a, -.marja⁴³ viinamari

viina|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = viinalill'

viinavõtusyn|aq*, m -no, -no²⁸ toost

viiner', -i, -it⁴ viiner

viiol', -i, -it⁴ viiul

viipspuu, -, -d⁵⁰ põikpuu, sarika tugi

vii:r', veere, vii:rt⁴⁰ 1. äär, serv, veer; 2. kallas, rand; viiviir' rand; järve-, mereviir' järve-, mererand

vii:rde äärde; kaldale, randa; ehit' sanna lumbi viirde ehitas sauna tiigi kaldale

vii:rdümä, vii:rdüdäq, veerü⁷⁹ = hüü:rdümä = vüü:rdümä veerema

.viirgus, -õ, -t⁹ = .virgus = virges vagu

vii:r'mä|ne, -dse, -st⁵ äärmine

vii:r'pooli|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. pops; manuline; 2. m vi·i·r'poolidsõq = veeridseq; kehvad viljaterad; kõlkad

viis, viiso, .viiso³⁷ viisk; viisa koetas niidsest viiske punutakse niinest

viis' I, viie, viit, m alaleü viijile⁴⁹ 1. (number) viis; 2. (laulu)viis; hää viiegaq viisakas, (peene)tundeline

viis' II, viisi, .viisi³⁷ viis, mood, komme; säänest viisigiq har'otagu-i hindäle külge sellist kommetki ära harjuta endale külge; kiräviis' kirjaviis

viisa, -, -t⁵ viisa

viisakahe = viisakalõ > .sündsähe

viisa|kas, -ga, -kat¹⁵ > .sündsä

viisakus, -õ, -t⁹ > .sündsüs

.viisi kaupa, viisi; moodi; katõviisi kahekaupa; kuiviisi kuidasmoodi

viis'kümmend, viie.kümne, viitkümmend¹⁷ viiskümmend

.viis'mä, .viisiq, viisi¹³ viitsima

viisor', -i, -it⁴ = te'leviisor' televiisor

viis'sada, viiesaa, viitsata²⁹ viissada

viis'tõist(kümme(nd)), viietõist(.kümne), viittõist(kümmend)¹⁷ viisteist

.viitmä, .viitäq, viidä⁶¹ viitma; viitku-i aigo! ära viida aega!

.viitü|mä, -däq, -⁸⁰ kuluma, raisku minema (aja kohta); aig viitüs kyik' ärq taa jama pääle kõik aeg kulub ära selle jama peale

vii:|vii:r', -veere, -vii:rt⁴⁰ < rand rand, kallas; suvõl ommaq viiveereq tsuklõjit täüs' suvel on rannad suplejaid täis

viiü|tämä, -täq, -dä⁸² (aega) viitma

vikaht', -i, -it¹³ = vikat' vikat

vikahti|last, -lastu, -.lastu³⁷ vikatiluisk

vikaht'|kaar' = vika|kaar', -kaarõ, -kaart⁴⁰ = vikat'kaar' vikerkaar

vika|t', -di, -tit¹³ = vikaht'

vikat'|kaar', -kaarõ, -kaart⁴⁰ = vikaht'kaar'

vikl, vigla, .vikla⁴⁵ = vigõl hang, hark

.vikli, -, -t¹ vikkel

viks', viksi, .viksi³⁷ 1. viks, virk, tubli, usin; 2. (saapa)viks, kingamääre

.viks'mä, .viksiq, viksi⁶³ 1. saapaid, kingi viksima; 2. ehtima, mukkima

vi|kur', -guri, -gurit⁴ vigur

.vilbõlõma, vilbõldaq, .vilbõlõ⁸⁵ = .hilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema

vilahta|ma, -q, -⁸³ vilksatama

vilask', -i, -it¹³ 1. kõrend, volask; 2. lake, lurr

vilda|k, -gu, -kut¹³ vildakas, viltune

vildi|k, -ga, -kat¹³ viltpliiats

vildi|ne, -dse, -st⁷ vildist; viltjas

vil|e, -e, -le²⁴ vile(pill)

vilehehe vilkalt, väledasti, kärmesti

vile|ts, -dsä, -tsät¹³ vilets

viletsähe = viletsäle viletsalt

vilgu|tama, -taq, -da⁸² vilgutama; eputama; lats'kõnõ tüküs rõividõgaq vilgutama tüdruk kipub riietega eputama

vilgutus, -õ, -t⁹ vilgutus; eputis

vilgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv vilgutama

vilgõs, .vilkõ, vilgõst²² vilgas

vili, vi(l)lä e vi(l)l'a, .viljä e .vilja e .villä e .vill'a⁴³ vili

viliste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv vilistämä

vilistä|mä, -q, -⁸³ vilistama

vilksahta|ma, -q, -⁸³ vilksatama

vilksah(t)us, -õ, -t⁹ vilksatus

vilksahu|tma, -taq, -da⁶² > vilksahtama

.vilksma, .vilksuq, vilksu⁶⁴ vilk(s)uma

vilksutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ vilgutama, vilksutama

vill, villa, .villa³⁰ vill (villa)

vill', villi, .villi³⁷ vill (villi)

villa|k, -gu, -kut¹³ villane jalarätt

villan', -i, -it⁴ suurrätt

villa|nõ, -dsõ, -st⁷ villane; villadsõq sukaq villased sokid

ville, -, -t¹⁴ väle, kärmas

ville|ne, -dse, -st⁷ ville täis

villi|tämä, -täq, -dä⁸² 1. ohatama, ville täis olema v ajama; 2. halvustama, ära põlgama; süüq ku süüt, naaku-iq jumalaannõt villitämä! söö kui sööd, ära hakka jumalaandi halvustama

villi|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ ohatama, ville täis minema

vill'kop|p, -a, -pa³¹ pika varrega nõu vedeliku tõstmiseks

vil|lui, -uja, -ujat⁴ = vilujanõ [2.] kehv (vilja kohta)

.villu|ma, -daq, -⁸⁰ = villõh(t)uma karvenduma, (kulumisest) karvaseks minema

villõ, -, -t¹⁴ 1. vinge, kõle, vilu; villõ tuul' vinge tuul; 2. vesine, lahja (supi v joogi kohta); hele (vere kohta); 3. hõre, kulunud; villõ püksiperseq hõre püksitagumik

villõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = .villuma

villõ|tama, -taq, -da⁸² karvendama, (kulumisest) karvane olema

.vilpama, vilbadaq, .vilpa⁷⁷ silkama, jooksma

vilt', vildi, .vilti³⁷ vilt

.viltu viltu

vil|u, -u, -lu²⁶ 1. vilu, vari, (päikese)varjuline; puiõ vilun puude vilus; vilu kotus (päikese)varjuline koht; 2. vile, vilistamine; villu ajama vilistama

viluja|nõ, -dsõ, -st⁵ = vilu|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. (päikese)varjuline; 2. = villui kehv (vilja kohta)

vilu|tama, -taq, -da⁸² vilus olema; kuumagaq om hüä puu all vilutaq kuumaga on hea puu vilus olla

.vilva, -, -t³ villakas, villarohke; vilva lammas villakas lammas

viläli|ne, -dse, -st⁵ viljakas, viljakandev, viljarikas

viländ = vinäld villand, küllalt; mul saa jo viländ e mul lätt jo viländäs su juttu kullõldaq mul saab su jutu kuulamisest juba villand

viländäle = vinäldäle küllaldaselt, rikkalikult

viländüs, -e, -t⁹ = vinäldüs tüdimus, küllastus

vimp', vimbi, .vimpi³¹ latt, ritv

vin|a, -a, -na²⁸ vina, hais

vindi(h)n vintis, purjus

.vindsu|ma, -daq, -⁸⁰ = vindsõhuma vintskuma; vintsuma, vintsutada saama

vindsu|tama, -taq, -da⁸² vintsutama

.vindsõ, -, -t³ vintske; kitsi

.vindsõhe = .vindsõlõ vintskelt

vindsõhu|ma, -daq, -⁸⁴ = .vindsuma

.vindsõlõ = .vindsõhe

vineh, .vinne, vineht²⁰ = vineq I, .vinne, vinet¹⁸ suur paat, vene; lodi om ülemb vineht lodi on suurem, võimsam kui vene

vineq II, .vinne, vinet¹⁸ = vinetüs, -e, -t⁹ vine

ving, vingu, .vingu³⁷ 1. silmus; võru sea suu sulgemiseks (seatapmisel); võtaq mu auto vingu otsa! võta mu auto silmuse otsa (puksiiri)!; 2. > karm

vingahta|ma, -q, -⁸³ < vingahu|tma, -taq, -da⁶² vingatama

vinga|ts', -dsi, -tsit¹³ viriseja

.vingma, .vinguq, vingu⁶⁴ vinguma, kääksuma

vingu(h)n vingus, viril

vingu|nõ, -dsõ, -st⁷ viril, nutune

vingutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kiunutama, kääksutama; vingutagu-i pinni! ära koera kiunuta!

.vingõ, -, -t³ vinge

vingõrd', -i, -it¹³ käsipuur

vingõrda|ma, -q, -⁸³ vingerdama

vingõr'|puss', -pussi, -.pussi³⁷ vingerpuss

vingõrus, -õ, -t⁹ vingerdis

vingõr(di)-vangõr(di) vingerdades, vinka-vonka

vink, vingu, .vinku³⁷ kõverus, looge; lavvaveere pääle tettiq ilostusõs ts'algaq ja vinguq lauaäärele tehti kaunistuseks sälgud ja looked

.vinkli, -, -t¹ vinkel, täisnurk

.vinku-.vanku siksakiline

.vin(d)lä|ne, -(d)se, -st⁵ venelane

vinn, vinna, .vinna³⁰ vinn (vinna)

.vinnama, vinnadaq, .vinna³⁰ vinnama

vinna(h)n vinnas

vinnekoolussi(h)n surma v magamist teesklemas, teeseldud unes; repän' oll' vinnekoolussin, pett jahimeheq ärq rebane teeskles surnut, pettis kütid ära

vinne|ne, -dse, -st⁷ venepärane

vinni|k, -gu, -kut¹³ venelanna

.vinnü|mä, -däq, -⁸⁰ = vinümä venima

vint', vindi, .vinti³⁷ 1. vint (lind); 2. keere; viiuli keel

.vintü|s, -(se), -(s)t¹⁰ hoone ülemine palgikord, millele toetuvad sarikad

vi(n)näh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ korraks venima

vi(n)nähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks venitama

vinäld = viländ villand, küllalt; anda-i vinäld viina juvvaq ei anta küllalt viina juua

vinäldäle = viläldäle küllaldaselt, rikkalikult

vinäldüs, -e, -t⁹ = viländüs tüdimus, küllastus

vinü|mä, -däq, -⁷⁰ = .vinnümä

vi(n)nüsk', -i, -it¹³ venivillem

vi(n)nüssihe = vinnüssile venitusse

vi(n)nüssi(h)n venituses

vi(n)nü|tämä, -täq, -dä⁸² venitama; taa tüügaq või ei inämb vinütäq selle tööga ei või enam venitada

vi(n)nütüs, -e, -t⁹ venitus

vipsahta|ma, -q, -⁸³ lipsatama

vipsahus, -õ, -t⁹ lipsatus

.vips'ma, .vipsiq, vipsi⁶³ vehkima, nähvima; lehm vips' hannagaq lehm vehib sabaga

.vips'na, -, -t³ vehkimine, nähvimine

vipu|tama, -taq, -da⁸² viibutama

vipõ, -, -t¹⁴ vilgas, kärmas

vipõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ äparduma

vipõrus, -õ, -t⁹ viperus, äpardus

virahta|ma, -q, -⁸³ suigatama, tukastama

virahuisi ripakil(e)

virah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ rippu vajuma; suikuma; joodiguq olliq pulmalavva alaq ärq virahunuq joodikud olid pulmalaua alla vajunud; hain oll' üle kuurmaveere virahunuq hein oli üle koormaveere rippu vajunud

virah(t)us, -õ, -t⁹ suigatus, tukastus

virahu|tma, -taq, -da⁶² korra viskama, virutama

vir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = .virrama virisema

virand' = virask', -i, -it¹³ viriseja

virbi|tämä, -täq, -dä⁸² eksitama

virbi|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ viirastuma

virbitüs, -e, -t⁹ = virp' [1.] viirastus

virbivi|täi, -däjä, -däjät⁴ virvatuli, eksitaja

virbõ|tama, -taq, -da⁸² virvendama; näe ei häste, silmi iin virbõtas ei näe hästi, silme ees virvendab

virdsa|nõ, -dsõ, -st⁷ virtsane

virdsu|tama, -taq, -da⁸² virtsaga kastma

virgastõ = .virka kiiresti, ruttu; virgasti

virga|ts', -dsi, -tsit¹³ virgats, käskjalg

virges, .virkse, virgest¹¹ = .viirgus = .virgus vagu; aja kardohkavirksit sisse ajab kartulivagusid sisse

.virgu|ma, -daq, -⁸⁰ virguma, ärkama

.virgus, -õ, -t⁹ = .viirgus = virges

.virgõ, -, -t³ virge, ärkvel olev, ergas

virgõmbahe = virgõmbalõ kiiremini, virgemini

virilde = virilähe

virildü|mä, -däq, -⁸⁴ virilduma, kõverduma

virilähe = virilde = viriläle = virilüisi viltu, kiiva(s)

viri|pill' , -pilli, -.pilli⁸⁷ = iripill' = piripill' piripill, viriseja, iriseja

viris|emä, -täq, -e⁸⁷ virisema

virk, virga, .virka³⁰ virk, kiire; usin

.virka = virgastõ kiiresti, ruttu; virgasti; sa sõidat pall'o virka sa sõidad liiga kiiresti; käüq virka koton ärq käi ruttu kodus ära

.virkus, -õ, -t⁹ virkus

virmali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ rahutu olend; kuradike

virmali|(d)sõq, m -i(d)si, -i(d)si⁵ virmalised

.virmama, virmadaq, .virma⁷⁷ 1. kaklema, virutama; ma sullõ virma! ma sulle virutan!; 2. mürama, lärmama; latsõq virmasõq hirmsahe lapsed lärmavad hirmsasti

virn, virna, .virna³⁰ = virnas, .virna, virnast²² = virn(as)|hain, -haina, -.haina³⁰ virn(hein), roomav madar

virokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = virola|nõ, -(d)sõ, -st⁵ virulane

viro|tama, -taq, -da⁸² virutama; kihutama

virotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kihutama

viro.värt|eq, m -ide, -it¹⁸ pirdudest mänguasi (ehitis)

virp', virbi, .virpi³⁷ 1. = virbitüs viirastus; virp' tull' silmi ette viirastus tuli silme ette; 2. haspeldamisviga

.virpü|mä, -däq, -⁸⁰ sassi minema (hrl lõnga kohta)

virrakullaq lohakil

virrakullõ lohakile; jätt kyik' virrakullõ jätab kõik lohakile

.virrama, virradaq, .virra⁷⁷ = vira(ha)ma virisema

vir|ril, -ilä, -ilät⁴ 1. viril, kõver, nutune; 2. tuuleratas

vir|rin, -inä, -inät⁴ virin

vir|rui, -uja, -ujat⁴ 1. äbarik, pelgur; 2. mesilane

.virtin, -ä, -ät⁴ virtin, mõisa majapidajanna

virts, virdsa, .virtsa³⁰ virts

viru|nõ, -dsõ, -st⁷ viril

virus, -(s)õ, -t¹¹ ahjupealne

viruskik|as, -ka, -ast²² = kurukikas kilk (putukas)

virus.kundra, -, -t³ ahju peal elav vaim v tont (laste hirmutamiseks)

viruskur|u, -u, -ru²⁶ = virustsor|o, -o, -ro²⁶ ahjutagune

virvehüisi = virvessilläq

virvehü|mä, -däq, -⁸⁴ tukkuma jääma

virvehüs, -e, -t⁹ tukastus, kerge uni

virvessihe = virvessile kergesse unne, tukkuma; jäi kõrras virvessihe jäin korraks tukkuma

virvessilläq = virvessi(h)n kerges unes, poolärkvel

virve|tämä, -täq, -dä⁸² virvendama

virvetüs, -e, -t⁹ virvendus

vis|a, -a, -sa²⁸ = visanõ visa

.viskama, visadaq, .viska⁷⁷ viskama

visa|nõ, -dsõ, -st⁷ = visa

viska|ts', -dsi, -tsit¹³ palgitõstuk

.viskli = .viskri, -, -t¹ (viskamis-, ammutamis)kühvel, hauskar

.viskri|k, -gu, -kku³⁸ tuulispask, tromb

visla|mari, -mar'a, -.marja⁴³ = visnamari = vissel < kirss' kirss

visla.pui|nõ, -dsõ, -st⁷ kirsipuust, kirsipuine

visla|puu, -, -d⁵⁰ = visnapuu < kirsipuu kirsipuu

visna|mari, -mar'a, -.marja⁴³ = vislamari

visna|puu, -, -d⁵⁰ = vislapuu

vis|sel, -elä, -elät⁴ = vislamari

.visselemä, visseldäq, .vissele⁸⁵ = .vissi .laskma = vissi|tämä, -täq, -dä⁸² liugu laskma, uisutama

viss'|raud, -ravva, -.rauda³³ uisk; vanast tettiq viss'ravvaq vikahtisäläst vanasti tehti uisud vikatiseljast

vist > vaest, > vas't

vits, vitsa, .vitsa³⁰ vits

vitsi, -, -t² = vytsi vissi (vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd)

vitsi|k, -gu, -kut¹³ 1. vitsik (väike puunõu); 2. = vitsistik

vitsiku|nõ, -dsõ, -st⁵ võsane

vitsisti|k, -gu, -kku³⁸ = vitsik [2.] võsastik

vitsu|nõ, -dsõ, -st⁷ vitstest

vitsu|tama, -taq, -da⁸² vitsutama

vitsõrda|ma, -q, -⁸³ vidistama

vit|t, -u, -tu³⁷ vulg vitt

vi|tur', -duri, -durit⁴ vedur

vi|täi, -däjä, -däjät⁴ pisuhänd, kratt; vedaja

vi|täv, -dävä, -dävät⁴ 1. aeglane; vidävä jutugaq miis' aeglase jutuga mees; 2. (veo)jõuline; taa om hää vitäv hopõn', vidä kuurma mäkke see on hea jõuline hobune, veab koorma mäkke

viu, -, -d² = vihmaviu hiireviu

.viugna, -, -t³ vingumine, kiunumine

.viugõlõma, viugõldaq, .viugõlõ⁸⁵ vinguma, kiunuma

viuhk, viuha, .viuhka³² = vihv piug, piitsanöör v -rihm

.viuhkna, -, -t³ vihin

viunyn|a, -a, -na²⁸ viriseja, vinguja

vohka, -, -t² lora; keelepeksja

vohka|tama, -taq, -da⁸² lorama; keelt peksma

voho|nõ, -dsõ, -st⁷ kare (villa kohta)

voho|paads', -paadsi, -.paadsi³⁷ = huu:paads' = ohopaads' = paadsapuu = uhupaads' paakspuu

voho|vill, -villa, -.villa³⁰ kare vill

vok|k', -i, -ki³⁷ vokk

volahta|ma, -q, -⁸³ volksatama; solksatama, sulpsatama

volah(t)us, -õ, -t⁹ volksatus; solksatus, sulpsatus

volask', -i, -it¹³ = voldõrus = volgõrus, -õ, -t⁹ = vollõrus vooster, logard

vol|i, -i, -li²⁶ voli; ku lats' tege uma voli perrä miä taht, sys om pia pahandus takan kui laps teeb oma voli järgi kõike, mida tahab, on varsti pahandus käes; uma voligaq omavoliliselt; tuu vanamiis' elli vyyran majan uma voligaq too vanamees elas võõras majas omavoliliselt; volli andma volitama; ma anna uma voli timäle, sys timä lätt mu iist hellü andma ma volitan teda, siis tema läheb minu eest hääletama

voliko|go, -go, -ko²⁶ volikogu

volinallaq = holinallaq vulinal, sulinal

volis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = holisõma vulisema, sulisema

voli|tama, -taq, -da⁸² volitama

volitus, -õ, -t⁹ volitus

vol|lin, -ina, -inat⁴ = hollin vulin, sulin

vollõrus, -õ, -t⁹ = voldõrus

volt', voldi, .volti³⁷ volt (kurd; pingeühik)

.volt'ma, .voltiq, voldi⁶³ voltima

vonn', vonni, .vonni³⁷ mõisnik, parun

voods' = hoods' lehmade jooma kutsumise hüüd

voodõh†, vuu:tõ, voodõht²⁰ = voodõq†, vuu:tõ, voodõt¹⁸ = hoodõq† sag m voodi; hiidäs' vu·u·tihe heitis voodisse

voodõrda|ma, -q, -⁸³ vooderdama

voolahus, -õ, -t⁹ hoop

voolas, vuu:la, voolast²² = hoolas kiirevooluline

vooli|raud, -ravva, -.rauda³³ = vuu:l'raud liimeister, voolimisriist

vooli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = hoolitsõma [2.] = vuu:l'ma voolima

voonakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = hoonakõnõ talleke

voori|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = vuu:r'mann' voorimees

voosi|k, -gu, -kut¹³ malakas

vops, vopsu, .vopsu³⁷ vops

vopsahta|ma, -q, -⁸³ vopsatama

vopsah(t)us, -õ, -t⁹ vops, vopsatus

.vops'ma, .vopsiq, vopsi⁶³ vopsima

.vops'na, -, -t³ vopsimine

vor|i, -i, -ri²⁶ sasi, pahn, põhk; vorikorv' viljatuulamiskorv

vorm', vormi, .vormi³⁷ = horm' vorm

.vorm'ma, .vormiq, vormi⁶³ = .horm'ma vormima

.vorp'ma, .vorpiq, vorbi⁶³ vorpima

vorst', vorsti, .vorsti³⁷ vorst; verivorst

vos'ka, -, -t² koorem

vot > kaeq

vuhahta|ma, -q, -⁸³ korraks vuhisema

vuhah(t)us, -õ, -t⁹ puhang; tuulõvuhahus lei kao man pangiq ümbre tuulepuhang lõi kaevu juures ämbrid ümber

vuh|hin, -ina, -inat⁴ vuhin

vuhinallaq vuhinal

vuhis|õma, -taq, -sõ⁸⁷ vuhisema

vuhv', vuhvi, .vuhvi³⁷ = vunk' hoog, kiirus, vunk

vuhva, -, -t² vuhva, üleslöödud naisterahvas

vuhvahta|ma, -q, -⁸³ vuhvatama

vuhvah(t)us, -õ, -t⁹ vuhvatus

.vuhvli, -, -t¹ hoop

.vuhv'ma, .vuhviq, vuhvi⁶³ = vuhvõlda|ma, -q, -⁸³ peksma; vehkima; lehvitama; kikas vuhv' siibugaq kukk lehvitab tiibu

vunda|ment', -mendi, -.menti³⁷ > hundament'

vunk', vungi, .vunki³⁷ = vuhv' hoog, kiirus, vunk

vunn', vunni, .vunni³⁷ > hunn'

vunts', vundsi, .vuntsi³⁷ hrl m vunts

vupsahta|ma, -q, -⁸³ = hupsahtama lahvatama, vupsatama

.vupsama, vupsadaq, .vupsa⁷⁷ = .hupsama vupsama

vurahta|ma, -q, -⁸³ = hurahtama vuratama; auto vuraht' müüdä auto vuratas mööda

vurah(t)us, -õ, -t⁹ = hurah(t)us vuratus

vurista|ma, -q, -⁸³ = huristama vuristama

vuristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv vuristama

vuris|õma, -taq, -õ⁸⁷ = hurisõma vurisema; sumisema

vurl'o, -, -t² = hurl'o = hurlõt' vurle; logard, hulgus

vurr', vurri, .vurri³⁷ (mee)vurr

.vurtsama, vurdsadaq, .vurtsa⁷⁷ vurtsama

vusis|õma, -taq, -õ⁸⁷ > husisõma

.vussi vussi

.vussi(h)n vussis

.vuss'u|ma, -daq, -⁸⁰ sassi minema; nurjuma

vussõrda|ma, -q, -⁸³ vusserdama

vussõrus, -õ, -t⁹ vusserdis

vut|t', -i, -ti³⁷ vutt (lind)

vuu:, -, -d⁵² veehoovus (jões, järves)

vuu:dri, -, -t¹ vooder

vuu:l, voolu, vuu:lu³⁷ vool (jõevool; elektrivool); voolukotus voolukoht; vuul läts' ärq vool läks ära

vuu:l'ma, vuu:liq, vooli⁶³ = huu:l'ma [2.] = voolitsõma voolima

vuu:l'm|õq, m -idõ, -it¹⁶ voolimisriist (puunõude õõnestamiseks)

vuu:l'|raud, -ravva, -.rauda³³ = vooliraud liimeister, voolimisriist

vuu:lsa, -, -t³ kiire, nobe, ladus

vuu:lsahe = vuu:lsalõ = vuu:lvahe = vuu:lvalõ kiiresti, nobedasti, ladusalt; tüü laabus vuulsahe töö laabub ladusalt

vuu:n, voona, vuu:na³¹ (lamba)tall

vuu:r', voori, vuu:ri³⁷ 1. kord, voor; seovoori seekord; 2. voor (voori)

vuu:r'ma, vuu:riq, voori⁶³ voorima

vuu:r'|mann', -manni, -.manni³⁷ = vuu:r'ni|k, -gu, -kku³⁸ = voorimii:s' voorimees

vuu:s'ni|k, -gu, -kku³⁸ hobuseajaja (sõnnikuveol)

vuu:stri, -, -t¹ vooster

võhi|võõras, -vyyra, -võõrast²² võhivõõras

võhl, võhlu, .võhlu³⁷ < võhn 1. = võhr (ränd)rott; 2. kade, tige, halb inimene; 3. (kuri) nõid, võlur

võhland', -i, -it¹³ = võhla|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. ringihulkuja; 2. = võhl [2.]

võhli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ 1. kadetsema, tigetsema; kurja tegema; käve võhlitsõmah, varast' puid tõsõ mehe mõtsast käis kurja tegemas, varastas puid teise mehe metsast; 2. ringi hulkuma; võhlitsõs ilma piten hulgub ilma mööda

.võhlus, -õ, -t⁹ 1. õelus, tigedus; kadedus; 2. kuri nõidus, must maagia

võhn, võhnu, .võhnu³⁷ > võhl

võhr, võhru, .võhru³⁷ = võhl [1.]

või(q) oi, oh; võiq ku illos! oi kui ilus!

võiakõnõ: või-võiakõnõ ku hallus! oi-oi kui valus!

võia|tama, -taq, -da⁸² oietama, ohkima; oigama; hädaldama

võid, võiu, .võidu³⁶ = võisõq või

võid|leib, -leevä, -.leibä³⁴ = võiuleib võileib

võid|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = võidninn' = võiulill' võilill

.võidma, .võidaq, võia, min 1. p võiji⁶¹ võidma

võid|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = võidlill'

.võidu|ma, -daq, -⁸⁰ võiduma; määrduma

võidu|meheq, m -mii:hi, -mii:hi³⁹ teeleht

võidõlus, -õ, -t⁹ = .võitlus võitlus; võistlus

võigista|ma, -q, -⁸³ = .võistõlõma vaidlema; riidlema; niikavva naasõq võigistiq, ku tahtsõq tüllü minnäq niikaua naised vaidlesid, kuni oleksid tülli läinud

võigistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv võigistama

võigõlus*, -õ, -t⁹ = .võiklus* võistlus

võih võeh

võik, võigu, .võiku³⁷ võik, kollane (hobuse kohta)

.võiki = .võimuisi = .võitu võidu; latsõq juuskvaq võiki lapsed jooksevad võidu; ts'uraq rüük'väq üts'tõõsõ võiki poisikesed karjuvad üksteise võidu; võikijuuskminõ, -laulminõ võidujooks, -laulmine, lauluvõistlus

.võiklus*, -õ, -t⁹ = võigõlus*

.võikõlõma*, võigõldaq, .võikõlõ⁸⁵ võistlema

võim, võimu, .võimu³⁷ võim; võime; täl om võim inemiisi terves tetäq tal on võime inimesi terveks teha

.võima, .võidaq, või, min 1. ja 3. p .võidsõ e võisõ⁵⁵ võima

võima|du, -du, -tut¹ võimatu

võimali|k, -gu, -kku³⁸ võimalik

võimalus, -õ, -t⁹ võimalus

.võimli|k, -gu, -kku³⁸ võimukas, isekas

.võimuisi = võiki

võimus, -(s)õ, -t¹¹ võimus; võim; tä võtt' mu hindä võimussõhe ta võttis mu oma võimusse; kuningal om vägi ja võimus kuningal on vägi ja võim

võimusta|ma, -q, -⁸³ = võimu|tama, -taq, -da⁸² jonnima, kiuslema; viha pidama

võimutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv võimutama

võimõ|du, -du, -tut¹ võimetu, jõuetu

.võimõlõma, võimõldaq, .võimõlõ⁴³ võimutsema

või-ollaq võib-olla

.võismõ|lii:m', -leeme, -lii:mi³⁷ = võiulii:m'

.võismõ|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = .võismõ|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = võiulill' võilill

.võistõlõma, võistõldaq, .võistõlõ⁸⁵ = võigistama vaidlema; riidlema

võisõq, .võismõ, võisõnd¹⁶ = võid või

võit, võido, .võito³⁷ võit; kummalõ võit sai? kumb võitis?

.võitlus, -õ, -t⁹ = võidõlus võitlus; võistlus

.võitlõma, võidõldaq, .võitlõ⁷⁸ = .võitõlõma, võidõldaq, .võitõlõ⁸⁵ võitlema; võistlema

.võitma, .võitaq, võida⁶¹ võitma

.võitu = võiki võidu

võiu|hain, -haina, -.haina³⁰ = võiulill'

võiu|leib, -leevä, -.leibä³⁴ = võidleib võileib

võiu|lii:m', -leeme, -lii:mi³⁷ = .võismõlii:m' = võiupiim võipiim, pett

võiu|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = võiu|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = võidlill' = .võismõlill' = võiuhain võilill

võiu|nõ, -dsõ, -st⁷ võine; võist

võiu|piim, -piimä, -.piimä³⁵ = võiulii:m'

võius, -(s)õ, -t¹¹ = võiõq võie, salv; vanal rahval oll' ynnõ kats' võiust: võid ja kuur' vanal rahval oli ainult kaks võiet: või ja koor

võiu.võtja, -, -t³ nimetissõrm, osutissõrm

võiõq, .võidõ, võiõt¹⁹ = võius

võiõtus, -õ, -t⁹ (piruka)täidis

võlg, võla, .võlga³³ võlg

.võlgla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .võlgni|k, -gu, -kku³⁸ = .võlglanõ võlglane

.võlgu võlgu

.võlksa, -, -t³ = .võrksa

võll', võlli, .võlli³⁷ 1. võll; 2. võlv; ahovõll' ahjukumm

võllas, .võlla, võllast²² võllas

.võl'ma, .võlliq, võlli⁶³ võlvima

.võls'kus, -õ, -t⁹ valskus

.võls'ma, .võlssiq, võlsi⁶³ valetama; võls'ku-iq! ära valeta!

.võls'ni|k, -gu, -kku³⁸ valetaja

võlss', võlsi, .võlssi³⁷ vale; võlss' jutt vale jutt; võlss' kotussõ pääl vales kohas

.võlssi valesti; sa tiit võlssi sa teed valesti

.võotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ rahmeldama

võpisti|k, -gu, -kku³⁸ = võpisto, -, -t¹ võsastik

võr|a, -a, -ra²⁶ võre; trellid; aknõl om võra iin aknal on võre ees

.võrdõlõma, võrrõldaq, .võrdõlõ⁸⁵ võrdlema

võrgu|tama, -taq, -da⁸² ergutama, virgutama, toibutama

võrgõq, .võrkõ, võrgõt¹⁸ (taku)nöör; märknöör

võrk, võrgo, .võrko³⁷ võrk

.võrk'ma, .võrkiq, võrgi⁶⁴ masseerima, hõõruma, venitama; võimlema; elustama; uppunut võrgiti ja tä tull'giq ello uppunut elustati ja ta ärkaski ellu

võrkpall', -palli, -.palli³⁷ võrkpall

.võrksa, -, -t³ = .võlksa erk, virk, kõbus

.võrksahe = .võrksalõ erksalt, virgalt, kõbusalt

.võrku|ma, -daq, -⁸⁰ virguma, erksaks muutuma, toibuma

.võrkus, -õ, -t⁹ erksus, virkus, kõbusus

võrokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ võrulane, võroke

võrr', võrri, .võrri³⁷ mootorjalgratas, mopeed, võrr

võrrõq, .võrdõ, võrrõt¹⁹ keel võrre; alg-, kesk- ja ülivõrrõq alg-, kesk- ja ülivõrre

.võrsu|ma, -daq, -⁸⁰ võrsuma

võrõndi|k, -gu, -kku³⁸ = võrõng, -u, -ut¹³ = võrõsti|k, -gu, -kku³⁸ võrendik, hauakoht jões; kivistik

võs|o, -o, -so²⁶ võsa; võsu; poolõq nurmõq ommaq võsso kasunuq pooled põllud on võsastunud

võso|nõ, -dsõ, -st⁷ võsane; võsudega

võsovillem', -i, -it⁴ võsavillem, hunt

võs|sai, -aja, -ajat⁴ võsaraud

võss'a|tama, -taq, -da⁸² = võt'atama (koera) ässitama; võss'at' pini tõõsõ mehe lehmä pääle ässitas koera teise mehe lehma kallale

võssõlda|ma, -q, -⁸³ hulkuma

võt'a|tama, -taq, -da⁸² = võss'atama

võti, .võt'mõ, võtind¹⁶ võti

.võtma, võttaq, võta⁶¹ võtma; pääle võtma peale võtma; salvestama, lindistama (heli, pilti, andmeid); võti laulu (v filmi) linti lindistasin e salvestasin lindile laulu (v filmi); võti uma tüü tsõõri pääle salvestasin oma töö (faili) kettale

võts' hass, võta (hüüatus koera ässitamiseks)

võõgu|tama, -taq, -da⁸² õõtsutama, kiigutama

võõras, vyyra, võõrast²² võõras

võõrases|ä, -ä, -sä²⁴ võõrasisa

võõrasim|ä, -ä, -mä²⁴ võõrasema

võõrassyn|a*, -a, -na²⁸ keel võõrsõna

võõrastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = võõriskõ|(l)lõma = vyyrdõlõma < võõris.kits'ma võõrastama, võõristama

võõrildõ võõriti

võõris|.kits'ma, -.kitsiq, -kitsi⁶³ > võõrastõ(l)lõma

võõriskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = võõrastõ(l)lõma

võõru|tama, -taq, -da⁸² võõrutama

vädsäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ puruks, sodiks, pehmeks minema; ploomiq vädsähüseq kotin ärq ploomid lähevad kotis puruks

vädsäle puruks, sodiks, pehmeks; upin om puu otsast sadamisõgaq vädsäle lännüq õun on puu otsast kukkumisega puruks läinud

vädsä|tämä, -täq, -dä⁸² mätsima

.väega(q) < .veiga(q) väga

.väeldä|mä, -q, -⁸³ iga hinna eest, kõvasti pingutama; ma iks väeldä taa tüü ärq tetäq ma ikka pingutan kõvasti, et see töö ära teha

.väele = .väelä = .väelüisi = vägehüisi

.väe|mä, -däq, -⁶⁸ rühkima, pingutama, püüdma; piät kõvva väemä, et tüü ärq saanuq peab kõvasti pingutama, et töö valmis saaks

.väe|ne, -dse, -st⁷ rasvane

väe|rind, -rinna, -.rinda = väe|rynd, -rynna, -.rynda³³ (võitlus)rinne; väerynd juusk' säält mõtsa takant rinne kulges sealt metsa tagant

.väe|tämä, -täq, -dä⁸¹ väetama

.väetüs, -e, -t⁹ väetis

väe.võimuisi = väe.västligaq = vägi.võimuisi väevõimuga, vägisi

vägehüisi = .väele = .väelä = .väelüisi = vägihüisi = vägühüisi = vägüselläq = vägüsi vägisi; väelä, vägüsi (vm variandid) võtma vägistama; tütrikku oll' väelä võet tüdruk(ut) oli vägistatud

vägevüs, -e, -t⁹ vägevus

vä|gi, -e, -ke²⁵ 1. vägi, jõud; sõjavägi; 2. < e'(e)nergiä energia; väke täüs' energiline; 3. rasv

vägi|hain, -haina, -.haina³⁰ vägihein (rohttaim)

vägihüisi = vägehüisi = vägühüisi

vägih(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ rasvuma, paksuks minema; võiduma; vägihünüq rõivaq võidunud riided

vägi|ne, -dse, -st⁷ rammus, rasvane

vägi.pesmi|ne, -se, -st⁵ toornaha töötlemine; vägipesset nahk töödeldud toornahk (parkimata)

vägi|pulk, -pulga, -.pulka³¹ vägikaigas

vägi.võimuisi = väe.võimuisi

vägühüisi = vägüselläq = vägüsi = vägehüisi = vägihüisi vägisi

väherde|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv väherdäma: saa es und, väherdelli üü läbi ei saanud und, vähkresin öö läbi

väherdä|mä, -q, -⁸³ väherdama, vähkrema

väherüs, -e, -t⁹ väherdamise ase; hopõn' om rüä pääle üte väherüse pandnuq hobune on rukkisse ühe väherdamise aseme jätnud

vähk, vähä, .vähkä,³⁴ vähk (veeloom; haigus)

.vähkremä, väherdäq, .vähkre⁷⁸ vähkrema

.vähr|äq, -m ide, -it¹⁸ = .värräq kahepoolne värav

vähä natuke, veidi, pisut; vähä veidemb natuke vähem; oodaq vähä! oota veidi!; vrd veidüq

vähäke|ne, -se, -ist⁸ hrl osast väheke, natuke, veidi

vähäliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = vähälik

vähäli|k, -gu, -kku³⁸ väheldane

vähämb, -ä, -ät¹³ väiksem vähämb veli väiksem vend

vähämbält vähemalt

vähändä|mä, -q, -⁸³ väiksemaks tegema, vähendama

vähä|nemä, -nedäq e -däq⁸⁹ väiksemaks muutuma, vähenema

.väike|ne, -se, -ist⁵ = .väiko, -, -t¹ = .väiku väike

.väikogõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = .väikugõnõ

.väiku, -, -t¹ = .väikene

.väikugõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = .väikogõnõ väikseke, väike; väikugõsõq latsõq väikesed lapsed

väim, väimä, .väimä³⁵ = väimeq, .väime, väimet¹⁸ = väimeq, .väimne, väimend¹⁷ = veim' = veimeq väiv, loomatäi; ku eläjäl ommaq väimneq sälän, sys tä jääs kõhnas kui loomal on täid seljas, siis ta jääb kõhnaks

väits', väidse, väist³⁹ nuga

vä|kev, -gevä, -gevät⁴ 1. vägev; 2. < pekk' [2.] rasvane; pekk; taal lihal ommaq laih ja väkev läbi kasunuq sellel lihal on tai ja pekk läbi kasvanud

välehehe väledasti, kärmesti

välgähtä|mä, -q, -⁸³ välgatama

välgäh(t)üs, -e, -t⁹ välgatus

välgäs, .välkä, välgäst²² väle, vilgas; noorõn olliq mul välkäq jalaq noorena olid mul väledad jalad

välgü|tämä, -täq, -dä⁸² välgutama

väli, väl(l)ä, .väljä e .vällä⁴³ väli

väli lausa, päris, puhas; väli võiugaq küdsi kuukõ puhta võiga küpsetas kooke; välivindläne puhas venelane

välimä|ne, -dse, -st⁵ välimine, väline

välk, välgü, .välkü³⁷ välk; välkü lüü välku lööb

.välkmä, .välküq, välgü⁶⁴ välkuma; läikima

välk|post'*, -posti, -.posti³⁷ elektronpost, e-post, meil

välkpostildõ* meilitsi, e-posti kaudu

välle, -, -t¹⁴ väle

.vällä 1. välja; õue; vällä löüdmä avastama; leiutama; vällä märgütämä välja mõtlema, konstrueerima; leiutama; vällä vaihtama välja vahetama, asendama; vällä ütlemä välja ütlema; hääldama; vällä trükmä printima; 2. ära; susi süübev suurõ nälägaq tõsõ soe vällä hunt söövat suure näljaga teise hundi ära; mul varastõdi kirvõs vällä mul varastati kirves ära; tä sattõ jõkkõ sisse ja uppu vällä ta kukkus jõkke sisse ja uppus ära

.vällä|annõq, -.andõ, -annõt¹⁹ väljaanne

.vällä.löüdjä, -, -t³ avastaja; leiutaja

.vällä.löüdü|s, -(se), -(s)t¹⁰ = .löüdüs avastus; leiutis

.vällämärgütäjä*, -, -t³ konstruktor; leiutaja

.vällämärgütüs*, -e, -t⁹ konstruktsioon; leiutis

.vällänägemi|ne, -se, -st⁵ välimus, väljanägemine

.vällä.näütämi|ne, -se, -st⁵ väljendus

.vällä.näütüs, -e, -t⁹ näitus

.välläpoolõ väljapoole

.vällä.ütlemi|ne, -se, -st⁵ hääldamine, hääldus; väljendus

välmeq, .välme, välmet¹⁸ lõngaviht

vä(l)lämaa, -, -d⁵⁰ välismaa

vä(l)lä(h)n väljas; õues; latsõq mäng'väq välän lapsed mängivad õues

välä(h)npuu:l väljaspool

vä(l)läst väljast

vä(l)lästpuu:lt väljastpoolt

välä|uss', -ussõ, -ust³⁹ välisuks

vänderdä|mä, -q, -⁸³ vänderdama

vänderüs, -e, -t⁹ looder

vändsü|tämä, -täq, -dä⁸² väntsutama; vändsütägu-i kassi! ära kassi väntsuta!

.vänge, -, -t³ vänge

vänt, vändä, .väntä³⁵ 1. vänt; 2. keps

.väntsü|mä, -däq, -⁸⁰ väntsuma

.väntämä, vändädäq, .väntä⁷⁷ väntama

.värbli, -, -t¹ värvel; miis' tsusas' käe värbli vaihõlõ mees pistis käe värvli vahele

väreht', -i, -it¹³ = värräi värav

väris|emä, -täq, -e⁸⁷ värisema

väristä|mä, -q, -⁸³ väristama

.värj|äq, m -ide, -it¹⁸ = .värräq kahepoolne värav

värk', värgi, .värki³⁷ värk; Vinne värk' Vene värk

.värki värki, moodi, laadi

.värk'mä, .värkiq, värgi⁶³ kapja tasandama, värkima

värm', värmi, .värmi³⁷ = värv'

värmili|ne, -dse, -st⁵ = värviline

värmi|ts, -dsä, -tsät¹³ värnits

.värm'mä, .värmiq, värmi⁶³ = .värv'mä

.värmämä, värmädäq, .värmä⁷⁷ ihkama, ihaldama; tä värmäs umma poiga opõtajas ta ihkab, et tema pojast saaks kirikuõpetaja

vär|rin, -inä, -inät⁴ värin

vär|räi, -äjä, -äjät⁴ = väreht' värav; värräi om vallalõ värav on lahti

.värr|äq, m -ide, -it¹⁸ = .vähräq = .värjäq = .värteq kahepoolne värav; lask värteq vallalõ avab väravad

.värski, -, -t¹ värske

.värskilt värskelt

värss', värsi, .värssi³⁷ 1. värss, luulerida; 2. kord; tuu oll' minevä keväjä, ku tä edimäst värssi miiq poolõ tull' see oli möödunud kevadel, kui ta esimest korda meie poole tuli; kats'-kolm värssi käü liinan, sys tulõ kodo käin kaks-kolm korda linnas, siis tulen koju

.värt|eq, m -ide, -it¹⁸ = .värräq

.värtnä, -, -t³ = verehtin värten

värv', värvi, .värvi³⁷ = värm' värv; värvitelek, -pleiäts' värviteleviisor, -pliiats

värvili|ne, -dse, -st⁵ = värmiline värviline

.värv'mä, .värviq, värvi⁶³ = .värm'mä värvima

.väs(t)li, -, -t¹ 1. agar, hakkaja, energiline, kärmas; tä om väega västli tüühü ta on väga kärmas tööd tegema; 2. maias, himukas; poiss' om väega västli tütrigide pääle poiss on väga maias tüdrukute järele; 3. kangekaelne, visa; tä om nii västli, egaq tä ei jätäq - timä tahtminõ piät saama ta on nii kangekaelne, ega ta ei jäta - tema tahtmine peab saama

.väs(t)lihe = .väs(t)lile 1. kärmelt, energiliselt; 2. himukalt; 3. kangekaelselt, visalt

.västri, -, -t¹ = västär', .västrä, västärd²² västar

väs|ümä, -süq, -ü⁷⁰ väsima

väsümäldäq väsimatu(lt)

väsümüs, -e, -t⁹ väsimus

väsü|ne, -dse, -st⁷ väsinud; väsüdseq silmäq väsinud silmad

väsü|tämä, -täq, -dä⁸² väsitama; tüütama

väsütäv, -ä, -ät³ väsitav; tüütu

vääde = väädetämiisi viltu; rattil ommaq tsõõriq vääde all vankril on rattad viltu all

väär, väärü, .väärü³⁷ = väärüs

.väärdlemä, vääreldäq, .väärdle⁷⁸ maadlema

.väärdmä, (.)väärdäq, väärä, kesks vääret⁶⁶ = .väärämä

väärnim|i, -e, -me²⁴ = priinimi perekonnanimi

väärt väärt

.väärtüs, -e, -t⁹ väärtus

väärähtü|mä, -däq, -⁸⁴ vääratama; käsi väärähtü ja väits' lõigas' sõrmõ käsi vääratas ja nuga lõikas sõrme

.väärämä, väärädäq, .väärä⁷⁷ = .väärdmä 1. võitma; maha murdma; tuu kohtomiis' vääräs kyik' ärq see kohtumees võidab kõiki; kõvõmb miis' vääräs tõõsõ ärq kõvem mees paneb teise maha; kass' vääräs' ärq hiire ja surmas' ärq kass murdis hiire maha ja tappis ära; 2. (pingutades) lõpetama; ärq väärssi mi suurõ nurmõ täämbä täna lõpetasime suure põllu ära

väärüli|ne, -dse, -st⁵ vääriline

väärüs, -e, -t⁹ = väär = vöörüs juhivits (vankri osa); kuhjavarda tugi; väärüsseq hoitvaq vehmrit õkva, sys rattaq ei lopõrdaq hobõsõ takan juhivitsad hoiavad aisu otse, siis vanker ei loperda hobuse taga

vääs, vääsä, .vääsä³⁵ kepp, roigas; relv

väü, vävvü, .vävvü³⁷ väi

väü|mii:s', -mehe, -mii:st³⁹ = väü

väü|poig, -puja, -.poiga³² = väü

.väütämä, .väütäq, .väüdä⁸¹ = .väütämä, väüdädäq, .väütä⁷⁷ pingutama, (kõigest jõust) püüdma; vanamiis' väüdäs' kygõst jovvust tüüd ärq tetäq vanamees püüdis kõigest jõust tööd ära teha; ma väüdi koolin väega häste oppiq ma püüdsin koolis väga hästi õppida

vöödi|k, -gu, -kut¹³ vöödiline; vöödiline loom

vöörüs, -e, -t⁹ = väärüs

vöörü|tämä, -täq, -dä⁸² = höörütämä veeretama, keerutama; hööritama

vürdsi|ne, -dse, -st⁷ vürtsine

.vürhvli, -, -t¹ täring, vürfel

vürst', vürsti, .vürsti³⁷ vürst

vürts', vürdsi, .vürtsi³⁷ vürts

vüü:, -, -d⁵¹ = hü:ü vöö; vööde

vüü:lde vööle; pand' vüü vüülde pani vöö vööle

vüü:lme, -, -t³ = vüü:lmü, -, -t¹ sedelgarihm

vüü:rdümä, vüü:rdüdäq, vöörü⁷⁹ = hüü:rdümä = vii:rdümä veerema

vüü:r|.mündri, -, -t¹ vöörmünder

vüü:rät|t, -i, -ti³⁷ vöörätt, lai vöö (hrl meeste kuue v kasuka peal kandmiseks)

vüü:rüs, -e, -t⁹ esik, eeskoda; tarrõ päses läbi vüürüse tuppa pääseb läbi esiku

vymmõlda|ma, -q, -⁸³ vemmeldama

vyngu|tama, -taq, -da⁸² võngutama

vyngõrda|ma, -q, -⁸³ vingerdama

vyngõrus, -õ, -t⁹ vingerdis; madu

.vynkama, vyngadaq, .vynka⁷⁷ jõnkslema; ku kõtar' om kats'ki, sys tsyyr' vynkas kui kodar on katki, siis ratas jõnksleb

vytsi, -, -t² = vitsi vissi (vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd)

vyyrdu|ma, -daq, -⁸⁰ võõrduma

vyyrdõlõma, võõrõldaq, vyyrdõlõ⁸⁵ = võõrastõ(l)lõma võõrastama, võõristama

õbõri|k, -gu, -kku³⁸ = ubõrik = ubõrits ubrik

õdagidõ = õdagist õhtuti

õdagu(lt) õhtul

õdagu|nõ, -dsõ, -st⁵ õhtune

õdagus|puu:l', -poolõ, -puu:lt⁴⁰ õhtupoolik

õdagust! (tere) õhtust!

õdagu|süü:k', -söögi, -süü:ki³⁷ = õdaklinõ õhtusöök

õda|k, -gu, -gut¹³ = õtak < õdang 1. õhtu; tereq õdagust! tere õhtust! hüvvä e hääd õdagut! head õhtut!; 2. lääs; õdagu puul lääne pool; Õdagu-Eesti, -Õuruupa Lääne-Eesti, -Euroopa

õdakli|nõ, -dsõ, -st⁵ = õdagusüük'

õdang, -u, -ut¹³ > õdak

õeq! ae!; imä, õeq, tulõq kaeq! ema, ae, tule vaata!

õga = egä [I] iga; õga päiv iga päev

õgaq = egaq ega; õgaq maq tuud ei tiiäq ega mina seda tea

õgas = egas ega siis; õgas ma meelegaq tii es ega ma siis meelega teinud

õgvali|k, -gu, -kku³⁸ üsna sirge

õgvali|nõ, -dsõ, -st⁵ = õgõv

õgvõmbahe = õgvõmbalõ otsemini, sirgemini

õgvõnda|ma, -q, -⁸³ sirgeks tegema, õgvendama

õgõv = õgyv', õgva, .õkva⁴⁵ = õgvalinõ = õkv < .sirgõ sirge; illos õgõv puu ilus sirge puu

õheq, .õhkõ, õhet¹⁹ kuma; liina õheq linna kuma

õhe|tama, -taq, -da⁸² õhetama

õhi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ hoolitsema, hellitama; vanamutt' käü ja õhitsõs väega lauda man tuud hõhvakõist vanaeit käib lauda juures ja hoolitseb väga selle mullika eest

õhk, õhu, .õhku³⁶ õhk

õhuli|nõ, -dsõ, -st⁵ õhurikas; õhuline

õhu|tama, -taq, -da⁸² õhutama

õhv, õhva, .õhva³⁰ = õhvakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ > hõhv, > hõhvakõnõ

õhvildõ > hõhvildõ

.õigla|nõ, -dsõ, -st⁵ õiglane

.õiguisi = .õigõhe

.õigus, -õ, -t⁹ õigus; õigust ajama õigust nõudma; aja pääle umma õigust muudkui nõuab oma õigust

.õigus(õ)li|nõ, -dsõ, -st⁵ õigust omav; seaduslik; tä om iks timä õiguslinõ naanõ ta on ikkagi tema seaduslik naine

.õigõ, -, -t³ õige; sirge; taa om kygõ õigõmb tii liina see on kõige lühem tee linna

.õigõhe = .õigõlõ õigesti, õieti; tõesti; sirgelt, otse; õigõhe vai? kas tõesti?; mineq säält õigõhe läbi mõtsa! mine sealt otse läbi metsa!

.õigõkirotus õigekiri, ortograafia

õiõnda|ma, -q, -⁸³ korda seadma, toimetama; õiendama

õiõndus, -õ, -t⁹ asjatoimetus; õiendus; õiend

õkv, õgva, .õkva⁴⁵ = õgõv

.õkva 1. otse; õkva üle nurmõ otse üle nurme; 2. < .sirgõhe sirgelt; saisaq õkva! seisa sirgelt!; 3. kohe; õkva nakkas pääle kohe algab

.õkvalt = .õkva [1., 3.]

õl|i, -i, -li²⁶ õli

õllõ|tama, -taq, -da⁸² (õllõ-refrääniga) karjaselaulu laulma

.õo|tama, -taq, -da⁸² (õo-refrääniga) karjaselaulu laulma

.õsna, -, -t³ = yysna (laulu)joru, jorutamine; ma taha-i su õsnat kullõldaq ma ei taha su jorutamist kuulata

õt > et

õtak, õdagu, õdagut¹³ = õdak 1. õhtu; 2. lääs

.õuhkõlõma, õuhkõldaq, .õuhkõlõ⁸⁵ = .õukõlõma hooplema; tüli norima

õu(h)ka, -, -t² 1. hoopleja; tülinorija; 2. eeterpiiritus, liikva

õuka, -, -t² pms lastek oi, ohoh, ohoo; õuka, määne uhkõ maja! ohoo, milline uhke maja!

.õukõlõma, õugõldaq, .õukõlõ⁸⁵ = .õuhkõlõma

õuro, -, -t² euro, Euroopa Liidu rahaühik

õuruu:pla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ eurooplane

.äestä|mä, -q, -⁸³ äestama

ägli, -, -t² = ägyl', ägli, .äkli⁴⁷ = äkl' äke

ähenähe = ähenäle = ähenälläq = ähinähe = ähinäle = ähinälläq õhinal, ahnelt, aplalt, ägedalt; kiholasõq murriq ähenälläq hobõsõlõ pääle sääsed ründasid ägedalt hobust

ähvärde|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv ähvärdämä

ähvärdä|mä, -q, -⁸³ ähvardama

äi, äiä, .äiä³⁵ 1. äi; 2. = äio

äide = äidi, -, -t² = ääde ema; vanaema; kas sa kullõt äidi synna! kas sa kuulad ema sõna!

äio, -, -t³ = äiola|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = äi [2.] kurat

äiäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ osatama; äiätelgu-iq vannainemist! ära osata vanainimest!

äiä|tär', -täri, -.tärri³⁸ = äiä|täär', -tääri, -.tääri³⁷ 1. äiatar (rohttaim); 2. kiuslik naine

äkili|ne, -dse, -st⁵ äkiline, järsk; kange, tugev (alkoholi v liimi kohta)

äkki äkki, järsku

äkl', ägli, .äkli⁴⁷ = ägli

äks', äksi, .äksi³⁷ = ääs' ääs; sepäq korjasõq pedäjäkukka, et näid palotaq hüstegaq äksi pääl sepad korjavad männikäbisid, et neid ääsil sütega põletada

.ämbri, -, -t¹ = .kää(m)bre suur oherdi

ämm, ämmä, .ämmä³⁵ ämm

ämmä|k, -gu, -kut¹³ võõrasema

ämmä|leht', -lehe, -.lehte³⁴ paiseleht

ämmä|muu:r', -moori, -muu:ri³⁷ ämmamoor

ämmärdä|mä, -q, -⁸³ karjuma; nutma; pahandama; vanamuur' püürd' ämmärdämä vanamoor kukkus pahandama

ämmär(d)üs, -e, -t⁹ karjuja; tülinorija

ämp kõnek > inämb

ängitüs†, -e, -t⁹ kaasavara

ängäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = kängäh(t)ümä känguma

.ängämä, ängädäq, .ängä⁷⁷ äigama; pakkuma, andma; ängäq mullõ kitrat, ma mängi üte luu anna mulle kitarri, ma mängin ühe loo

äpärdü|mä, -däq, -⁸⁴ äparduma; ikalduma

äpärdüs, -e, -t⁹ äpardus; ikaldus

är|i, -i, -ri²⁶ äri; ettevõte

äri|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ argipäev, äripäev

äripäivilde argipäeviti, äripäeviti

äripäävä|ne, -dse, -st⁷ argipäevane, äripäevane

.ärkli, -, -t¹ ärkel; ärklitarõ ärklituba

är(ä)q < ar'aq, < arq 1. < alaq [2.] ära (eitussõna); ärq tekuq! ära tee!; 2. ära; läts' ärq läks ära

ärä|dü, -dü, -tüt¹ inetu, näotu; veider

ärätühe = ärätüle inetult, näotult; veidralt

ärätüs, -e, -t⁹ veidrik; käü niguq ärätüs ringi käib ringi nagu veidrik

ätäl', ädäli e ädälä, ädälit e ädälät⁴ ädal

äti|k, -gä e -ge, -kät e -ket¹³ äädikas

ävväte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv ävvätämä

ävvä|tämä, -täq, -dä⁸² ahvima, osatama

ääde, -, -t² = äide

ääs', ääsi, .ääsi³⁷ = äks' ääs

ääsäq äsja, natukese aja eest, hiljuti; ma käve ääsäq ussõn käisin natukese aja eest väljas; Liisi ääsäq mullõ kynõl' tuud Liisi äsja rääkis mulle sellest; ääsäq üüse e ääsäq üüd näi halva und täna öösel nägin halba und; ääsäq hummogu oll' hall maan täna hommikul oli hall maas

ääski|ne, -dse, -st⁷ äsjane

.ää|tämä, -täq, -dä⁸² äiutama

.äürämä, äürädäq, .äürä⁷⁷ möirgama, röökima

öie = .öilde öösiti; tä om öie tüül ja päivä maka ta on öösiti tööl ja päeval magab

öüdsili|ne, -dse, -st⁵ õitsiline

öüdsitul|i, -õ, -d⁴¹ õitsituli

öüts', öüdsi, .öütsi³⁷ = üü:ts' õitsil olemine, õitsituli; öüdsi(h)n v öütsil õitsil; öütsi õitsile; olli hobõstõgaq öütsil olin hobustega õtsil

ühiütsindä ihuüksi

üle üle; üle kaema üle vaatama

üleannõ|du, -du, -tut¹ üleannetu

ülearvo ülearu

ülearvoli|nõ, -dsõ, -st⁵ ülearune, üleliigne

üle-eelä|ne, -dse, -st⁷ = üle-eeläski|ne, -dse, -st⁵ üleeilne; üle-eeläskine leht' üleeilne (aja)leht

üle-eeläq üleeile

ülehummõn' ülehomme

ülehummõni|nõ, -dsõ, -st⁵ ülehomne

üleilmali|nõ, -dse, -st⁵ ülemaailmne; üleilmalinõ ilma lämmämbäsminek' ülemaailmne kliima soojenemine

ülejala kiiruga, hooletult, ülepeakaela; taa tüü om sul ülejala tett see töö on sul hooletult tehtud

üle.kaehus*, -õ, -t⁹ ülevaade; ülekaehus võro keele aoluust ülevaade võru keele ajaloost

üle.kohtuli|nõ, -dsõ, -st⁵ ülekohtune

üle|kohus, -.kohtu, -kohu(s)t²³ ülekohus

ülekäe ülekäte

ülemb, -ä, -ät¹³ 1. ülem, ülemus; 2. suurem, võimsam; lodi om ülemb vineht lodi on venest suurem, võimsam

ülembähe = ülembäle kõrgemale, ülespoole

ülembäl = ülembä(h)n kõrgemal, ülevalpool

ülembäle = ülembähe

ülembä(h)n = ülembäl: Mäetarõ om Alatarõst ülembän Mäetare on Alatarest ülevalpool

ülembüs, -e, -t⁹ ülemus

ülemeeli|k, -gu, -kut¹³ üleannetu, vallatu

ülemä|ne, -dse, -st⁵ ülemine; ülemäne ja alomanõ puul' ülemine ja alumine pool

ülendä|mä, -q, -⁸³ ülendama; kiitma; tä jovva-i hinnäst kuiki ärq ülendäq ta ei jõua ennast kuidagi ära kiita

ülendüs, -e, -t⁹ ülendus

üle|ne*, -dse, -st⁷ üldine, -üld; üleüldine; üledseq ainõq üldained; ülene keeletiieq üldkeeleteadus; kynõlõq ületsempä, kynõlgu-i nii pikält ja täpsähe! räägi üldisemalt, ära räägi nii pikalt ja täpselt!

ülepäivi = ülepäivilde ülepäeviti

ülepää 1. üldse; ja ülepää om tuu asi nii, et... ja üldse on see asi nii, et...; 2. üleni; tä sai ülepää muatsõs ta sai üleni poriseks

ülepääkaala ülepeakaela

üle|rõivas, -.rõiva, -rõivast²² pealisrõivas

üles < ülest üles; üles sulgma (veekogu) paisutama

ületsehe* = ületsele* üldiselt, üld-; üleüldiselt; ületsehe tunnistõt üldiselt tunnustatud e üldtunnustatud

ülevä(h)n = ülle(h)n üleval

üleväst = üllest ülevalt; sattõ üllest katussõ päält alla kukkus ülevalt katuselt alla

ülevästpuu:lt = üllestpuu:lt ülevaltpoolt

ülijak|k', -i, -ki³⁷ naiste pintsak, jakk

üli|kund, -kunna, -.kunda³² ülikond

üli|kuu:l', -kooli, -kuu:li³⁷ = suur'kuu:l' ülikool

üliopila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = üli.op'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = suur'koolilinõ üliõpilane

üliüsigiq üldse, üleüldse; tuud ma ei süüq üliüsigiq seda ma üldse ei söö; ei olõq meil leibä ei jahhu, ei olõq üliüsigiq midägiq pole meil leiba ega jahu, ei ole üleüldse mitte midagi; ja üliüsigiq oll' tuu üts' jama jutt ja üldse oli see üks jama jutt

ülle(h)n = ülevä(h)n

üllest = üleväst

üllestpuu:lt = ülevästpuu:lt

ül|ä, -ä, -lä²⁴ abielumees, abikaasa (mees)

.ümbre ümber; ümbre pandma tõlkima; taa raamat om eesti keelest võro kiilde (e võro keele pääle) ümbre pant see raamat on eesti keelest võru keelde tõlgitud

.ümbre.kao|nõ, -dsõ, -st⁵ = .ümbre.kaot|nõ, -sõ, -sõt⁶ ümberkaudne

.ümbre.kaotõ ümberkaudu

.ümbre|kund, -kunna, -.kunda³² ümbruskond

.ümbrel olõma ümber olema

.ümbrele .pandma, .võtma ümber panema, võtma

.ümbrelt .võtma ümbert võtma; võtt ümbrelt kinniq võtab ümbert kinni

.ümbrepannus*, -(s)õ, -t¹¹ tõlge

.ümbretsyyri ümberringi

.ümbri|k, -gu, -kku³⁸ > .ündrik

ümäri|k, -gu, -kku³⁸ ümmargune, ümarik

ünderdä|mä, -q, -⁸³ vänderdama

.ündri|k, -gu, -kku³⁸ < .undruk, < .ümbrik seelik

üsigiq = .üskiq

üsk, üsä, .üskä³⁴ süli; võtt latsõ üskä võtab lapse sülle

.üskiq = üsigiq vähegi; iganes; joosõq niguq üskiq jovvat! jookse nagu vähegi jõuad!; võtt' kykkõ üten, miä üskiq majan oll' võttis kõik kaasa, mis vähegi majas oli; ku rahha om, võit minnäq kohe üski tahat kui raha on, võid minna kuhu iganes tahad

üsä|dseq, m -tside, -tsit⁷ üsked, pekstud tuulamata vili

üsäli|ne, -dse, -st⁵ süle-; üsäline lats' sülelaps

üsä.puutri*, -, -t¹ sülearvuti

üsäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv üsätämä

üsä|tämä, -täq, -dä⁸² sülelema, kaisutama

üsä|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ sületäis

ütehüisi = ütelii(d)si

ütehüs, -e, -t⁹ 1. üksmeel; ühtsus; 2.* ühendus, kontakt; ütehüs om kakõnuq ühendus on katkenud; 3.* ühing; ühendus

üte.kaupa ühekaupa

üte.korgu, -, -t¹ = üte.korgu|nõ, -dsõ, -st⁵ = üts'.korgu ühekõrgune

üte.kõrd|nõ, -dsõ, -st⁶ ühekordne

ütekõrra = üts'kõrd = ütevoori ükskord, kunagi; ku ma ütekõrra liinan käve kui ma ükskord linnas käisin

ütekõrragaq ühekorraga

ütelidselt ühtlaselt

ütelii(d)si = ütehüisi ühtlasi; ku arsti manoq läät, sys käüq üteliidsi poodin kah ärq kui arsti juurde lähed, siis käi ühtlasi ka poes

üteli|ne, -dse, -st⁵ ühtlane; üheline; vili kuios ütelidsen kihin vili kuivab ühtlase kihina

üteliste ühtlaselt; ühtlasi

ütelüs, -e, -t⁹ = .ütlemine ütlus; väljend

ütemeeleli|ne, -dse, -st⁵ üksmeelne

üte(h)n koos; kaasa(s); tulõq üten! tule kaasa! kas raha om sul üten? kas raha on sul kaasas?

üte(h)nkuu:(h)n üheskoos

üte(h)nkäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < üte(h)n.ütlejä*, -, -t³ kaasaütlev (kääne), komitatiiv

ütest koost, lahti; rattaq lätsiq ütest vallalõ vanker lagunes koost

ütesttüküst vahetpidamata, kogu aeg

ütesuguma|nõ, -dsõ, -st⁵ = ütesugu|nõ, -dsõ, -st⁷ ühesugune

üte.suuru, -, -t¹ = üte.suuru|nõ, -dsõ, -st⁵ = üts'.suuru ühesuurune

üte(s)sä, .ütsä, .ütsät³ üheksa

ütes(s)äkümmend, .ütsä.kümne, .ütsätkümmend¹⁷ üheksakümmend

ütes(s)äsada, .ütsäsaa, .ütsätsata²⁹ üheksasada

üte(s)sätõist(kümme(nd)), .ütsätõist(.kümne), .ütsättõist(kümmend)¹⁷ üheksateist

ütesynagaq ühesõnaga

üte.vaihõ = üts'vaheq üksvahe

üte.vannu, -, -t¹ = ütevannu|nõ, -dsõ, -st⁵ ühevanune

üteviisili|ne, -dse, -st⁵ ühesugune, ühetaoline

ütevoori = ütekõrra ükskord, kunagi

ütevõrd = ütevõrra = üts'võrra ühevõrra, võrdselt, ühepalju

üteülbäli|ne, -dse, -st⁵ ühekülgne; ühejämedune, samajämedune; ilosaq üteülbälidseq värtetulbaq ilusad ühejämedused väravapostid

üti|k, -ga, e -gu, -kat e -kut¹³ ühiselamu, kõnek ühikas

üti|ne, -dse, -st⁷ 1. ühine; 2. (külä)ütine (küla)kogukonna maa

ütis|kund, -kunna, -.kunda³² ühiskond

ütis.kundli|nõ, -dsõ, -st⁵ < so'tsiaalnõ ühiskondlik, sotsiaalne

ütiskunna|tiieq*, -.tiide, -tiiet¹⁹ < so'tsioloogia sotsioloogia

ütistä|mä*, -q, -⁸³ ühendama; ühistama

ütistüs*, -e, -t⁹ ühendus; kontakt

ütisüs*, -e, -t⁹ 1. ühtsus; üksmeel; 2. ühistu, ühing

.ütlemi|ne, -se, -st⁵ = ütelüs ütlus; väljend

.ütlemä, üteldäq e (.)üldäq, .ütle⁷⁸ ütlema; nimetama; kuust, pedäjät ja kadajat üteldäs nõglapuis kuuske, mändi ja kadakat nimetatakse okaspuudeks

.ütlemäldäq ütlemata, väga

üts', üte, ütte, m omast ja osast .ütsi, m alaleü ütsile³⁵ üks

üts'.ainugõnõ, üte.ainugõsõ, ütte.ainugõist⁸ üksainuke

üts'ainus, üte.ainu, ütteainust²² üksainus

ütsi üksi; ühekaupa; tulkõq ütsi sisse! sisenege ühekaupa!

ütsijäli joonelt, otse

ütsi|k, -gu, -kut¹³ üksik; vallaline; õgaq ütsik olõ-i läsk' ega vallaline pole lesk

ütsikuhe = ütsikulõ üksikult

ütsilde üksikult; ühekaupa; ühtviisi

ütsildä|ne, -dse, -st⁵ üksildane

ütsimeeli üksmeelselt, ühel meelel

ütsindä üksinda, üksi

ütsiotsõ järjest; vahetpidamata, pidevalt, kogu aeg; rassõ om ütsiotsõ kõvva tüüd tetäq raske on vahetpidamata kõvasti töötada; ütsiotsõ oll' siin, es lääq ärkiq kogu aeg oli siin, ei läinudki ära

ütsiperi = ütsipite(h)n üht(e)pidi, üksipidi

ütsi.pui|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. ühest puust; ütsipuinõ tõrdo, loo-dsik, ruih ühest puust (õõnestatud) tõrs, paat, küna; 2. kangekaelne, visa, järeleandmatu

ütsipulgõ üksipulgi

ütsipäidi üksipidi

ütsisilmi üksisilmi

ütsisynno = ütsisynoisi üksisõnu

ütsitämiisi ükshaaval

ütsi|tämä, -täq, -dä⁸² kangast sukka panema

üts'jago üksjagu

.üts'kiq ükski

üts'.korgu, -, -t¹ = üte.korgu ühekõrgune; pini om üts'korgu istu ku saisu koer on istudes ja seistes ühekõrgune

üts'kõrd = ütekõrra ükskord, kunagi

üts'kõrd|üts', -üte, -ütte³⁵ korrutustabel, ükskordüks

üts'kyik' ükskõik

üts.kyik|nõ, -sõ, -sõt⁶ ükskõikne

üts'|silm, -silmä, -.silmä³⁵ ükssilm, kükloop

üts'.suuru, -, -t¹ = üte.suuru ühesuurune

üts'tõist(kümme(nd)), ütetõist(.kümne), üttetõist(kümmend)¹⁷ üksteist

üts'tõ(õ)sõ alaq kordamööda

üts'täspuha ükspuha

üts'vaheq = üte.vaihõ üksvahe

üts'võrra = ütevõrra ühevõrra, võrdselt, ühepalju; kyigilõ anti üts'võrra kõigile anti ühepalju

üts'võrra|nõ*, -(d)sõ, -st⁷ võrdne

üts'võrrasus*, -õ, -t ⁹ võrdsus; üts'võrrasusmärk' võrdusmärk

.ütsägese = .ütsä.geisi = .ütsä.geiste = .ütsä.geske üheksakesi

.ütsändi|k, -gu, -kku³⁸ = .ütsäsjago üheksandik

.ütsä|s, -ndä, -ndät¹³ üheksas

.ütsä|sjago, -ndäjao, -ndätjako²⁷ = .ütsändik

.ütsüs, -e, -t⁹ 1.* keel ainsus; ütsüse edimäne käänüs ainsuse esimene pööre; 2. üksus

ütte kokku, ühte; nä jäiq ütte nad jäid kokku; ütte minemä (kokku) sobima; taa mutri lää ei tuu poldigaq ütte see mutter ei sobi selle poldiga kokku

üttealasi alatasa, pidevalt

ütte.heidä järjest, vahetpidamata; vihma om sadanuq jo kats' nädälit ütteheidä vihma on sadanud juba kaks nädalat järjest

ütteluku ühtelugu

üttemaid sedamaid

üttemuu:du üht(e)moodi

ütte.puhku = ütte.rehki ühtepuhku, pidevalt

ütte.viisi ühtviisi

ütte.väljä = ütte.vällä ühiselt; ühtlane, ühesugune, ühtlaselt; üttevällä sai kyik tettüs ühiselt sai kõik tehtud; tan om kyik üttevällä tasanõ maa seal on kõik ühesugune tasane maa

üü:, -, -d,⁵¹ öö

üü:el|läi, -äjä, -äjät⁴ öise eluviisiga inimene, loom v tont, vaim

üü:kak|k, -u, -ku³⁷ > kakk

üü:kan|a, -a, -na²⁸ väga hiline magamamineja (vrd aokana)

ü:ü|külm, -külmä, -.külmä³⁵ öökülm

üü:lok|k', -i, -ki³⁷ öösorr (lind)

üü:ma|ja, -ja, -ia²⁸ öömaja

ü:ü|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ ööpäev

üür', üüri, .üüri³⁷ üür; and üüri pääle üürib välja; võtt üüri pääle võtab üürile

üürili|ne, -(d)se, -st⁵ = .üürnik üüriline, üürnik

.üür'mä, .üüriq, üüri⁶³ üürima

.üürni|k, -gu, -kku³⁸ = üüriline

üü:se öösel; üüse om pümme öösel on pime

üü:se|ne, -dse, -st⁵ öine; miä sa röögit üüsedsel aol mis sa röögid öisel ajal

ü:ü|sisas', -.siska, -sisast²³ = ü:ü|sisask', -i, -it¹³ nahkhiir

üü:ts', öödsi, üü:tsi³⁷ = öüts' õitsil olemine, õitsituli

ü:ü|vaht', -vahi, -.vahti³⁷ öövaht

yks = iks ikka; yks viil ikka veel; om yks on ikka; nigu iks nagu ikka

.yndsa, -, -t³ õnnis

.yndsali|k, -gu, -kku³⁸ õndsalik

.yndsus, -õ, -t⁹ õndsus

yng', yngõ, .yngõ³⁴ õng

yngi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ õngitsema, koukima

.yngõ õnge otsa, õnge; suur' kala jäi yngõ suur kala jäi õnge otsa

yngõlat|t', -i, -ti³⁷ õngeritv

yngõ(h)n õnge otsas, õnges

yngõrda|ma, -q, -⁸³ = angõrdama = ingõrdama vingerdama, väänlema

yngõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv yngõrdama

ynn', ynnõ, .ynnõ³⁵ õnn

ynnah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = ynnistuma õnnestuma, korda minema; vedama; juhtuma, sattuma; mul ynnahtu kyik' häste, miä ette võti mul õnnestus kõik hästi, mis ette võtsin; kaeq, mul häste ynnahtu, et sinno näi vaat kus mul vedas, et sind nägin; kogõmaldaq ynnahtu suq manoq v suqkaq kokko juhuslikult sain sinuga kokku; tälle om hüä naanõ ynnahunuq talle on hea naine sattunud

ynnista|ma, -q, -⁸³ õnnistama

ynnistu|ma, -daq, -⁸⁰ = ynnah(t)uma

ynnistus, -õ, -t⁹ õnnistus

ynnõ < enge† [2.], < inne [2.] ainult, vaid; aga; aina, üha; ynnõ nii saa tuud tetäq ainult nii saab seda teha; illos mõtõq, tuu ynnõ olõ-i võimalik ilus mõte, aga see pole võimalik; lätt ynnõ külmembäs läheb aina külmemaks

ynnõ|du, -du, -tut¹ õnnetu; traagiline

ynnõgiq ainult et, aga; ma tennüq tuud, a ma ynnõgiq mõista-iq ma teeks seda, ainult et ma ei oska

ynnõligult õnnelikult

ynnõli|k, -gu, -kku³⁸ = ynnõli|nõ, -dsõ, -st⁵ õnnelik

ynnõs õnneks

ynnõtus, -õ, -t⁹ õnnetus

yysna, -, -t³ = .õsna (laulu)joru, jorutamine; aja pääle umma yysnat ajab muudkui oma laulujoru

Päälehele