Kõik tüübid
1. tüüp [3 varianti]:
2. tüüp [3 varianti]:
3. tüüp [2 varianti]:
4. tüüp [1 variant]:
5. tüüp [1 variant]:
6. tüüp [2 varianti]:
7. tüüp [1 variant]:
8. tüüp [1 variant]:
9. tüüp [1 variant]:
10. tüüp [1 variant]:
11. tüüp [2 varianti]:
12. tüüp [2 varianti]:
13. tüüp [1 variant]:
14. tüüp [2 varianti]:
15. tüüp [2 varianti]:
16. tüüp [1 variant]:
17. tüüp [1 variant]:
18. tüüp [1 variant]:
19. tüüp [1 variant]:
20. tüüp [3 varianti]:
21. tüüp [1 variant]:
22. tüüp [1 variant]:
23. tüüp [1 variant]:
24. tüüp [3 varianti]:
25. tüüp [2 varianti]:
26. tüüp [1 variant]:
27. tüüp [1 variant]:
28. tüüp [1 variant]:
29. tüüp [3 varianti]:
30. tüüp [1 variant]:
31. tüüp [13 varianti]:
32. tüüp [1 variant]:
33. tüüp [2 varianti]:
34. tüüp [1 variant]:
35. tüüp [1 variant]:
36. tüüp [1 variant]:
37. tüüp [1 variant]:
38. tüüp [2 varianti]:
39. tüüp [1 variant]:
40. tüüp [1 variant]:
41. tüüp [1 variant]:
42. tüüp [2 varianti]:
43. tüüp [1 variant]:
44. tüüp [1 variant]:
45. tüüp [1 variant]:
46. tüüp [1 variant]:
47. tüüp [1 variant]:
48. tüüp [1 variant]:
49. tüüp [1 variant]:
50. tüüp [1 variant]:
51. tüüp [3 varianti]:
52. tüüp [1 variant]:
53. tüüp [1 variant]:
54. tüüp [1 variant]:
55. tüüp [1 variant]:
56. tüüp [3 varianti]:
57. tüüp [1 variant]:
58. tüüp [1 variant]:
59. tüüp [1 variant]:
60. tüüp [1 variant]:
61. tüüp [1 variant]:
62. tüüp [3 varianti]:
63. tüüp [2 varianti]:
64. tüüp [1 variant]:
65. tüüp [1 variant]:
66. tüüp [1 variant]:
67. tüüp [1 variant]:
68. tüüp [1 variant]:
69. tüüp [1 variant]:
70. tüüp [1 variant]:
71. tüüp [1 variant]:
72. tüüp [1 variant]:
73. tüüp [1 variant]:
74. tüüp [1 variant]:
75. tüüp [1 variant]:
76. tüüp [1 variant]:
77. tüüp [1 variant]:
78. tüüp [1 variant]:
79. tüüp [1 variant]:
80. tüüp [1 variant]:
81. tüüp [1 variant]:
82. tüüp [1 variant]:
83. tüüp [1 variant]:
84. tüüp [1 variant]:
85. tüüp [1 variant]:
86. tüüp [1 variant]:
87. tüüp [1 variant]:
88. tüüp [1 variant]:
89. tüüp [1 variant]:
90. tüüp [1 variant]:
91. tüüp [1 variant]:
92. tüüp [1 variant]:
93. tüüp [1 variant]:
94. tüüp [1 variant]:
95. tüüp [1 variant]:
96. tüüp [1 variant]:
97. tüüp [1 variant]:
98. tüüp [3 varianti]:
99. tüüp [1 variant]:
100. tüüp [1 variant]:
101. tüüp [1 variant]:
102. tüüp [1 variant]:
103. tüüp [1 variant]:
104. tüüp [1 variant]:
105. tüüp [1 variant]:
106. tüüp [1 variant]:
107. tüüp [1 variant]:
108. tüüp [2 varianti]:
109. tüüp [2 varianti]:
110. tüüp [1 variant]:
111. tüüp [1 variant]:
112. tüüp [1 variant]:
113. tüüp [1 variant]:
114. tüüp [1 variant]:
115. tüüp [1 variant]:
116. tüüp [1 variant]:
117. tüüp [1 variant]:
118. tüüp [1 variant]:
119. tüüp [1 variant]:
120. tüüp [1 variant]:
121. tüüp [1 variant]:
122. tüüp [1 variant]:
123. tüüp [1 variant]:
124. tüüp [1 variant]:
125. tüüp [1 variant]:
126. tüüp [1 variant]:
127. tüüp [1 variant]:
128. tüüp [1 variant]:
129. tüüp [1 variant]:
130. tüüp [2 varianti]:
131. tüüp [1 variant]:
132. tüüp [1 variant]:
133. tüüp [5 varianti]:
134. tüüp [1 variant]:
135. tüüp [1 variant]:
136. tüüp [1 variant]:
137. tüüp [1 variant]:
138. tüüp [1 variant]:
139. tüüp [1 variant]:
140. tüüp [1 variant]:
141. tüüp [1 variant]:
142. tüüp [1 variant]:
143. tüüp [1 variant]:
144. tüüp [1 variant]:
145. tüüp [1 variant]:
146. tüüp [1 variant]:
147. tüüp [1 variant]:
148. tüüp [1 variant]:
149. tüüp [1 variant]:
150. tüüp [2 varianti]:
151. tüüp [1 variant]:
152. tüüp [1 variant]:
153. tüüp [1 variant]:
154. tüüp [1 variant]:
155. tüüp [1 variant]:
156. tüüp [2 varianti]:
157. tüüp [2 varianti]:
158. tüüp [1 variant]:
159. tüüp [1 variant]:
160. tüüp [1 variant]:
161. tüüp [1 variant]:
162. tüüp [6 varianti]:
163. tüüp [1 variant]:
164. tüüp [1 variant]:
165. tüüp [1 variant]:
166. tüüp [9 varianti]:
167. tüüp [1 variant]:
168. tüüp [1 variant]:
169. tüüp [1 variant]:
170. tüüp [1 variant]:
171. tüüp [1 variant]:
172. tüüp [1 variant]:
173. tüüp [1 variant]:
174. tüüp [1 variant]:
175. tüüp [1 variant]:
176. tüüp [1 variant]:
177. tüüp [1 variant]:
178. tüüp [1 variant]:
179. tüüp [1 variant]:
180. tüüp [1 variant]:
181. tüüp [1 variant]:
182. tüüp [1 variant]:
183. tüüp [1 variant]:
184. tüüp [1 variant]:
185. tüüp [2 varianti]:
186. tüüp [1 variant]:
187. tüüp [1 variant]:
188. tüüp [1 variant]:
189. tüüp [1 variant]:
190. tüüp [1 variant]:
191. tüüp [1 variant]:
192. tüüp [1 variant]:
193. tüüp [1 variant]:
194. tüüp [1 variant]:
195. tüüp [1 variant]:
196. tüüp [2 varianti]:
197. tüüp [1 variant]:
198. tüüp [1 variant]:
199. tüüp [1 variant]:
200. tüüp [1 variant]:
201. tüüp [3 varianti]:
202. tüüp [5 varianti]:
203. tüüp [1 variant]:
204. tüüp [1 variant]:
205. tüüp [2 varianti]:
206. tüüp [1 variant]:
207. tüüp [1 variant]:
208. tüüp [1 variant]:
209. tüüp [2 varianti]:
210. tüüp [2 varianti]:
211. tüüp [2 varianti]:
212. tüüp [4 varianti]:
213. tüüp [1 variant]:
214. tüüp [1 variant]:
215. tüüp [3 varianti]:
216. tüüp [1 variant]:
217. tüüp [1 variant]:
218. tüüp [1 variant]:
219. tüüp [2 varianti]:
220. tüüp [1 variant]:
221. tüüp [1 variant]:
222. tüüp [1 variant]:
223. tüüp [1 variant]:
224. tüüp [1 variant]:
225. tüüp [1 variant]:
226. tüüp [1 variant]:
227. tüüp [1 variant]:
228. tüüp [1 variant]:
229. tüüp [1 variant]:
230. tüüp [1 variant]:
231. tüüp [1 variant]:
232. tüüp [1 variant]:
233. tüüp [1 variant]:
234. tüüp [1 variant]:
235. tüüp [1 variant]:
236. tüüp [1 variant]:
237. tüüp [1 variant]:
238. tüüp [1 variant]:
239. tüüp [1 variant]:
240. tüüp [1 variant]:
241. tüüp [1 variant]:
242. tüüp [1 variant]:
243. tüüp [1 variant]:
244. tüüp [4 varianti]:
245. tüüp [1 variant]:
246. tüüp [1 variant]:
247. tüüp [2 varianti]:
248. tüüp [2 varianti]:
249. tüüp [1 variant]:
250. tüüp [1 variant]:
251. tüüp [1 variant]:
252. tüüp [2 varianti]:
253. tüüp [1 variant]:
254. tüüp [1 variant]:
255. tüüp [5 varianti]:
256. tüüp [1 variant]:
257. tüüp [1 variant]:
258. tüüp [1 variant]:
259. tüüp [1 variant]:
260. tüüp [1 variant]:
261. tüüp [2 varianti]:
262. tüüp [1 variant]:
263. tüüp [1 variant]:
264. tüüp [1 variant]:
265. tüüp [1 variant]:
266. tüüp [1 variant]:
267. tüüp [2 varianti]:
268. tüüp [3 varianti]:
269. tüüp [1 variant]:
270. tüüp [1 variant]:
271. tüüp [2 varianti]:
272. tüüp [1 variant]:
273. tüüp [1 variant]:
274. tüüp [1 variant]:
275. tüüp [1 variant]:
276. tüüp [1 variant]:
277. tüüp [1 variant]:
278. tüüp [1 variant]:
279. tüüp [1 variant]:
280. tüüp [1 variant]:
281. tüüp [1 variant]:
282. tüüp [1 variant]:
283. tüüp [1 variant]:
284. tüüp [1 variant]:
285. tüüp [1 variant]:
286. tüüp [1 variant]:
287. tüüp [4 varianti]:
288. tüüp [1 variant]:
289. tüüp [1 variant]:
290. tüüp [1 variant]:
291. tüüp [1 variant]:
292. tüüp [1 variant]:
293. tüüp [1 variant]:
294. tüüp [1 variant]:
295. tüüp [1 variant]:
296. tüüp [1 variant]:
297. tüüp [1 variant]:
298. tüüp [12 varianti]:
299. tüüp [1 variant]:
300. tüüp [2 varianti]:
301. tüüp [1 variant]:
302. tüüp [1 variant]:
303. tüüp [1 variant]:
304. tüüp [1 variant]:
305. tüüp [1 variant]:
306. tüüp [2 varianti]:
307. tüüp [1 variant]:
308. tüüp [1 variant]:
309. tüüp [1 variant]:
310. tüüp [4 varianti]:
311. tüüp [1 variant]:
312. tüüp [1 variant]:
313. tüüp [3 varianti]:
314. tüüp [2 varianti]:
315. tüüp [2 varianti]:
316. tüüp [1 variant]:
317. tüüp [1 variant]:
318. tüüp [6 varianti]:
319. tüüp [1 variant]:
320. tüüp [1 variant]:
321. tüüp [1 variant]:
322. tüüp [2 varianti]:
323. tüüp [1 variant]:
324. tüüp [1 variant]:
325. tüüp [1 variant]:
326. tüüp [1 variant]:
327. tüüp [1 variant]:
328. tüüp [1 variant]:
329. tüüp [3 varianti]:
330. tüüp [1 variant]:
331. tüüp [1 variant]:
332. tüüp [1 variant]:
333. tüüp [2 varianti]:
334. tüüp [2 varianti]:
335. tüüp [1 variant]:
336. tüüp [1 variant]:
337. tüüp [2 varianti]:
338. tüüp [1 variant]:
339. tüüp [2 varianti]:
340. tüüp [1 variant]:
341. tüüp [2 varianti]:
342. tüüp [1 variant]:
343. tüüp [3 varianti]:
344. tüüp [1 variant]:
345. tüüp [40 varianti]:
346. tüüp [1 variant]:
347. tüüp [1 variant]:
348. tüüp [2 varianti]:
349. tüüp [1 variant]:
350. tüüp [1 variant]:
351. tüüp [5 varianti]:
352. tüüp [12 varianti]:
353. tüüp [1 variant]:
354. tüüp [10 varianti]:
355. tüüp [17 varianti]:
356. tüüp [1 variant]:
357. tüüp [2 varianti]:
358. tüüp [1 variant]:
359. tüüp [2 varianti]:
360. tüüp [2 varianti]:
361. tüüp [7 varianti]:
362. tüüp [1 variant]:
363. tüüp [1 variant]:
364. tüüp [1 variant]:
365. tüüp [5 varianti]:
366. tüüp [3 varianti]:
367. tüüp [1 variant]:
368. tüüp [1 variant]:
369. tüüp [1 variant]:
370. tüüp [17 varianti]:
371. tüüp [1 variant]:
372. tüüp [1 variant]:
Küsimus:
Olen kõige kuulsam isa
terve ilmatäie kisa
teevad pojad, tütred mul.
Võta süda seest mul välja,
siis mul kõhus kanget kalja,
millest kõik maailm on hull.
Vastus:
Adam - aam. (Virul. Lisa nr. 12 (1888) 190 ja nr. 16 (1888) 254 J. Järv)
Küsimus:
Eest sind oma kukil kannan,
tagant märga välja annan
saad sa mo seest, mis on paha,
maksad müijal kallist raha.
Vastus:
Maa. (Mötleja 39/40 ja 55 (11) A. Reinvaldt)
Küsimus:
Kust sa mind otsi püiad,
oma alt mind ikka leiad.
Kahtlemata kõiki kannan,
asupaika ilmal' annan.
Loed sa tagantpoolt mu nime,
näha saad siis enne ime:
olen nõu, mis palju täidab,
endas vett ja viina peidab.
Vastus:
Maa, aam. (Meelej. nr. 33 (1887) 263 ja nr. 34 (1887) 272 J. Jänes)
Küsimus:
Puune ja vitsune, sees kihvtiolukene
pöörad ümber mind, siis ma kannan sind?
Vastus:
Aam - maa. (EKnS 48 IV, 107 (91))
Küsimus:
Ma emaks olen kõigile,
kes toidust teile annab,
kui tagurpidi pöörad mind,
siis teises asjas tarvitad,
ja mooga kannad mõnda,
ei teine nõu ei kõlba.
Vastus:
Maa, aam. (H, Lank 69 (276) )
Küsimus:
Sul olen tuttav seltsimees
ja reisil abiks elu sees.
Sa tarvitad mind talve a'al,
ja ikka rohkem pöhjamaal.
Kui tähe vötad sa mul eest,
siis auk käib läbi minu seest,
mis annab märga sellele,
kes pann'd ta öige paigale.
Vastus:
Saan - aan. (Virul. Lisa nr. 24 (1888) 383 ja nr. 27 (1888) 432 H. Lilleberg)
Küsimus:
P-ga olen kiviriigis,
l-ga leheliste liigis,
r-ga olen väikene,
k-ga kinnikatjake,
ilma nende tähteta
õitsen õnnel õitega.
Vastus:
Paas, laas, raas, kaas, aas. (E Post, nr. 22 (1881) 86 (Jututuba) ja nr. 23 (1881) 90)
Küsimus:
P-ga olen külm ja kõva,
k-ga kõik võin katta ma,
v-ga toas lilledega,
l-ga olen metsas ma.
Kui ei pane ühtki tähte mulle ette sa,
siis võid minult lilli korjata.
Vastus:
Paas, kaas, vaas, aas. (LR nr. 9 (1935) 216)
Küsimus:
Kevadel, kui puud ju lehtes,
minagi kui noorik ehtes.
l-ga tohutu maa-ala,
r-ga imeväike pala
k-ga näed mind potil, pajal,
P-ga seinas mõnel majal
v-ga kannan lilli süles,
t-ga jälle -- Arva üles!
Vastus:
Aas, laas, raas, kaas, paas, vaas, taas. (LR nr. 3 (1938) 71)
Küsimus:
Loe mind eest või tagaltotsast,
a-ga algan igast otsast.
Vastus:
Aasta. (RKM II 139, 37 (61))
Küsimus:
Üks veike, siiski kuulus linnake
on nime andnud surma võitjale,
kui paned esimeseks uue tähe,
siis ükski sinna himuga ei lähe.
Vastus:
Naatsaret - Laatsaret. (Ol. Lisa nr. 16 (1889) 256 ja nr. 18 (1889) 288)
Küsimus:
Leida sõna, mis on
v-ga nimetus Eesti ja riigi vahel.
r-ga maapind.
s-ga keha osa.
t-ga varga takistus.
n-ga külm koht maakeral.
k-ga osa lusikast.
l-ga osa käest.
Vastus:
Vaba, raba, saba, taba, naba, kaba, laba. (Ronk nr. 49 (1924) 1184 ja nr. 50 (1924) 1208)
Küsimus:
R-ga seisan metsa sees,
t-ga talu ukse ees,
s-ga kannab loom mind taga,
l-ga sinu jalas aga
viibin
jään su omaduseks ka.
Vastus:
Raba, taba, saba, laba, naba. (Lasteleht nr. 5 (1902) 80 ja nr. 6 (1902) 96 (3) Willi Andi)
Küsimus:
Ma olin kuulus linn maailmas.
Mu kõrgus säras kõigi silmas.
Kuid kadund nüüd mu uhkus tääl -
mul' pole kivi kivi pääl.
Kui eest mul jätad tähe maha,
siis ilmub ette tegu paha:
sest seda nime kandnud mees,
kes suri süüta ilma sees.
Ja kui veel ühe tähe võtad,
mu nime teda saama tõttad!
Siis näed, et olen ebajumal,
mis palus endne rahvas, rumal.
Vastus:
Pabel, "abel, ""bel. (Linda nr. 40 (1896) 631 ja nr. 45 (1896) 704 Joh. Tasane)
Küsimus:
Kui tahad last vast ristida,
siis v-ga nimetad mind sa,
ja põlluriist siis olen ma,
kui v-d ei ette tarvita.
Vastus:
Vader, ader. (Meelej. Nr. 24 (1886) 191 J. Leppik)
Küsimus:
Märjaks saad, kui s mul ees,
l-ga palju kaupa sees,
m-ga salvan valusasti,
k-ga hävid igavesti.
Vastus:
Sadu, madu, kadu. (Lugemist Lastele nr. 1 (1937) 8 ja nr. 2 (1937) 16 )
Küsimus:
Peiuta õitsesin ilu ja hiljem ma
varjasin vilu,
pleekisin pärast ja siis saatus
mu sajale viis.
Peiul ei püsimust ilmas,
ei seisatust iganes silmas,
sünnitab kõik ning sööb,
tervestab ise, mis lööb.
Peiuga teele ma tõttan
ja haridust kaasa ma võtan,
seletan, selitan ööd, ehitan,
edendan tööd.
Vastus:
Ajaleht
Küsimus:
P-ga püüan siduda,
k-ga tõstan pead ma,
n-ga ammetmehel vaja,
t on tule sünnitaja.
Vastus:
-ael (Is. Kal. (1882) 117)
Küsimus:
K-ga köidan pead ja keha
n-ga kaalul võid mind näha,
p-ga olen sidumiseks,
t-ga tule süütamiseks.
Vastus:
Kael, nael, pael, tael. (Is. Kal. (1881) 75 ja (1882) 120 (7))
Küsimus:
T-ga üksnes piibumehel,
k-ga olen igaühel?
Vastus:
Tael - kael. (Virul. Lisa nr. 16 (1888) 254 ja nr. 19 (1888) 304 H.T.)
Küsimus:
A-ga olen sõudijaks,
k-ga põllul kasvamas,
n-iga mured ära ajad?
Vastus:
Aer, kaer, naer. (Leoke 4, 93 (19))
Küsimus:
L-ga sõidan mina veel,
v-ga olen häda teel,
k-ga tuled vaatma mind,
kuna janu vaevab sind.
Vastus:
Laev, vaev, kaev. (Ol. Lisa nr. 27 (1882) [lk-ta] ja nr. 28 (1882) H.)
Küsimus:
Kui mul on l ees,
siis ujun ma selle peal,
mis on selle sees, millel k on ees.
Vastus:
Laev, kaev. (LR nr. 1 (1937) 23)
Küsimus:
L-ga lendan üle mere,
k-ga joodan talupere.
Vastus:
Laev, kaev. (E Post nr. 32 (1881) 127 (Jututuba) ja nr. 33 (1881) 132)
Küsimus:
Kui on l, võid merel sõita,
mõndki vaenlast ära võita.
Kui on k, siis maa sees olen,
tarvis sulle - ikka tulen
On aga v, siis põlgad mind -
auga siiski toidan sind.
Vastus:
Laev, kaev, vaev. (Uus Aeg nr. 107 (1902) 470 ja nr. 113 (1902) 494)
Küsimus:
R-ga olen tugev pide,
igapäine sitke side.
Vastus:
Raha. (H II 57, 282 (53))
Küsimus:
R-ga rõõmustan su meele,
eksitan ka paha teele
p-ga sina mind ei taha,
lubad järgest' jätta maha
k-ga aitan päeval, öödel
sagedast' sind vetetöödel.
Vastus:
Raha, paha, kaha. (Ol. Lisa nr. 21 (1882) [lk-ta] ja nr. 22 (1882))
Küsimus:
V-ga seisan mesipuus,
r-ga ahnitseja suus.
Vastus:
Vaha, raha. (Ol. Lisa nr. 32 (1882) [lk-ta] ja nr. 33 (1882))
Küsimus:
Kui hakatusest loed mind,
siis soendan ma majas sind.
Kui tahad tagant lugeda:
siis pärast pääva paistan ma.
Vastus:
Ahe. (Mötleja 43 ja 55 (22) 1878 A. Reinvaldt)
Küsimus:
Küll ma kukun körgest maha,
ja teen taimedele paha.
Esimene viimseks tee:
siis ei mina sigine.
Vastus:
Rahe, aher. (Ol. Lisa nr. 3 (1882) [lk-ta] ja nr. 4 (1882))
Küsimus:
Kui lähäd heina riisuma,
siis tulen ma sind aitama.
Nüüd loe mind tagant edasi,
siis tunnistan, mis lehma süü:
kui piim ei lõpe udarast
ja ilma jääd sa vasikast?
Vastus:
Reha - aher. (Laakm. Mr. Kas. Kal. 1854, lk 39 ja 1855, lk 31)
Küsimus:
Ilus lehtpuu olen ma,
kasvan palju aastaid ka.
Esimese täheta
minult piima küll ei saa!
Kui mind tagurpidi sa
jõuad ära arvata,
siis mu kümne pulgaga
võid sa heina riisuda?
Vastus:
Vaher, aher, reha. (Lastel. nr 8 (1910) ja nr 9 (1910) 128 ja 144 )
Küsimus:
Umbes kümne jalaga
üle aasa astun ma,
nurmel, nõmmel roidan,
lüpsilehma toidan.
Kui mind ümber pöörad ka,
piima minust sa ei saa. Willi Andi
Vastus:
Reha, aher. (Lasteleht nr 5 (1902) 80 ja nr 6 (1902) 96 (4))
Küsimus:
Igas elumajas olen ma,
annan soojust toale
kui mind aga ümber pöörad sa,
siis ma asun rinnasse.
Vastus:
Ahi, iha. (Ol. Lisa nr. 16 (1888) 256 ja nr. 17 (1888) 272)
Küsimus:
Olen hinnas maal ja linnas
ühteviisi tähtsana.
Saabub tali külm ja vali,
võid mu mõnu nautida.
Pöörad ringi: inimhingi võimsa jõuga vallutan,
vahvustujul mitmel kujul
noori rindu paisutan.
Paned tähe mulle pähe,
jälle minust mõnu näed:
viid mind kööki - maitsvat sööki
perenaiselt ootma jääd.
Tunned soovi, tee veel proovi,
teine eestäht mulle sea:
muudan kuju: halva tuju
sünnitan ma sulle pea.
Kes olen?
Vastus:
Ahi, iha, liha, viha. (Ronk nr. 28 (1924) 680 ja nr. 29 (1924) 704)
Küsimus:
Ma seisan igas elutoas,
kus soend ust must leiad,
kui tagurbidi pöörad mind,
siis kaugelt valgustan ma sind küll hommiku ja õhtu.
Vastus:
Ahi-iha. (H, Lank 72 (288))
Küsimus:
Kui hakkatusest loed mind,
siis soendan ma majas sind.
Kui tahad tagant lugeda:
siis perast päeva paistan ma.
Vastus:
Ahi-iha. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l. 11 ja 16 (51) A. Reinwald)
Küsimus:
Kui kõveral teel kõnnid sa
ja juhtud sääl end' näitama,
siis sinuga end' ühendan
nii, et so priiust paelutan.
Ja pääle see veel mõistlik mees
tunneb mo tulu mitmes töös,
kus vedama pean vägevast
ja siduma ka sagedast'.
Kui tagaspidi tahad sa
mind lugeda, siis olen ma
üks kõrblik toidus kõigile,
ehk kallis ta küll mõnele.
Vastus:
Ahil. (E Post. Lisal. nr. 44 (1875) 264 (2) ja 52 (1875) 312)
Küsimus:
S-ga harin põllumaad,
n-st paari saapaid saad,
p-st sa oled piipu näind,
r - on kaljust lahku läind,
t-d soovib iga ammetmees,
kel terariistal tera ees.
Vastus:
Sahk, Nahk, Pahk, Rahk, Tahk. (Meelej. nr. 8 (1880) 255 ja nr. 9 (1880) 288)
Küsimus:
Paned t sa ette mull',
olen sulle, puusepp, tarvilik küll,
on aga s meele ees,
siis minuta põllumehe silm küll vees.
Viimaks olen n-ga veel
mitmelt loomalt saada.
Vastus:
Tahk, sahk, nahk. (Veg. Lisal. nr. 13 (1889) 104)
Küsimus:
Mis ma olen?
N-ga lippan metsas nirgi seljas,
s-ga aitan põllumehi kündmas,
l-ga näitan punkti, kus kõik hargnemas,
t-ga teritab mul kääre, nuge meistrimees.
Vastus:
Nahk, sahk, lahk, tahk. (Lasteleht nr. 7 (1937) 152 ja nr. 8 (1937))
Küsimus:
K-ga tulen mina sügise,
j-ga olen toiduks kehale,
r-ga võid sa minus puhata -
Küllalt! enam ma ei juhata!
Vastus:
-ahu (K Gr. KmKr 62 (1879))
Küsimus:
R-ga ma õnnestan
rahvast, maad
avan igaühele
õnne väravad.
Leiad l minu ees -
sõber, seda usu!
Minu õnneõilmetest
järele jääb rusu!
Vastus:
Rahu-lahu. (Linda nr. 15 (1900) 248 ja nr. 20 (1900) 328 R. Kamsen)
Küsimus:
J-ga ilmas olen toiduks,
r-ga mässu järel võiduks.
Vastus:
J-ga jahu, r-ga rahu (Lasteleht nr. 2 (1906) 32 ja nr. 3 (1906) 48)
Küsimus:
K-ga olen söögilaual,
t-ga koolipoisi laual.
Laudu, neid ju tunned sa!
Mõista, mis siis olen ma?
Vastus:
Kahvel, tahvel. (Lasteleht nr. 1 (1901) 16 )
Küsimus:
T-ga koolis tarviline,
k-ga mitmesarviline.
Vastus:
Tahvel, kahvel. (Lasteleht nr. 10 (1906) 160 ja nr. 11 (1906) 176)
Küsimus:
H su tual soojust annab,
b sind hädast välja kannab,
f on tihti tarviline,
n on maja sulgeline,
kui r viimaks olen ma,
aitan s-i puhasta.
Vastus:
- (Ol. Lisa nr. 19 (1889) 304 (Kivisaar))
Küsimus:
H-ga tähtis igas majas?
N-ga maitsev pannil, pajas?
L-ga idamaast väidan?
S-ga elu tarbeid näitan?
Vastus:
Ahi, ani, ali, asi (ERA II 110, 155 (4-7))
Küsimus:
Kasvan mina mullapinnas,
siis mu alustus on t
elan aga sinu rinnas,
siis ei ole t, vaid v.
Vastus:
-aim (Is. Kal. (1881) 76 Piirikivi)
Küsimus:
K-ga olen sarnane
sinule ja mitmele
t-ga näed mind suve a'al
üsna rohkest igal ra'al
v-ga võid mind mõtelda,
aga näha küll ei saa.
Vastus:
Kaim, taim, vaim. (Meelej. nr. 29 (1886) 232)
Küsimus:
K-ga sõpra tähendan,
l-ga au vähendan,
t-ga tõusen tegemata,
v-ga elan nägemata.
Vastus:
Kaim, laim, taim, vaim. (Lasteleht nr. 9 (1906) 144 ja nr. 10 (1906) 160 Elly Põllulill)
Küsimus:
K-ga kannan sinu nime,
t-ga olen õrnakene
v-ga näha ei saa mind,
l-ga teotan ma sind.
Vastus:
Kaim, taim, vaim, laim. (Ronk nr. 29 (1926) 713 ja nr. 30 (1926) 737)
Küsimus:
M-ga külma eest sind varjan,
k-ga metsast vastu huikan.
Vastus:
Maja - kaja. (Vlg. Lisal. nr. 17 (1890) 136 ja nr. 18 (1890) 144 A.R.)
Küsimus:
K-ga metsast vastu kostan,
m-ga võid mind ära osta.
Vastus:
Kaja, maja. (Lasteleht nr. 8 (1936) 128 ja nr. 9 (1936) 144)
Küsimus:
H-ga on ta meil üks lind,
k-ga toita võib ta sind,
l-ga ehib hobuseid,
t-ga teed tast keeruseid.
Vastus:
Hakk, kakk, lakk, takk. (Lasteleht nr. 8 (1910) 128 ja nr. 9 (1910) 144 A. Traum)
Küsimus:
S-ga olen võõras mees,
m-ga elan keha sees,
k-ga olen pool ma neljast,
v-ga võtan kuue seljast.
Vastus:
-aks (Gr. KmKr 61 (1879))
Küsimus:
K-ga elan arvudes,
m-ga iga looma sees
p-ga ma ei õhuke,
s-ga põle Eestlane,
v-ga mõõduks tarvitad.
Ütle, mis need olivad?
Vastus:
-aks (Em Kal (1882) 63)
Küsimus:
M-ga iga hingelise sees ma asun.
V-ga vist ma mõeduks kõlban.
P-ga raskuseks ma mõnel olen.
S-ga enne mütsi maha võtma sundsin.
Vastus:
Maks, vaks, paks, saks. (Vlg. Lisal. nr. 3 (1890) 24)
Küsimus:
Kaval sõna.
K-ga tähendan ma arvu,
t-ga koera nimeks ma,
m-ga igal elusal ma olen
sisekonnas peidul ka,
s-ga tähendan ma meest,
kes ei künna iialgi,
p-ga omaduseks olen elusal ja elutul,
v-ga aga väikseks mõõduks.
Vastus:
K-aks, T-aks, M-aks, S-aks, P-aks, V-aks. (Ronk nr. 12 (1925) 288 ja nr. 13 (1925) 310 Must mees)
Küsimus:
T-ga pruugivad meid majad,
j-ga jälle reisurajad,
p-ga pisku peale vaata,
v-des märga sa võid saata.
Vastus:
-ala (Kaja nr. 13 (1910) 52 G. Kajak)
Küsimus:
Kui talvel saanid sõidavad,
siis jooksen paaris mööda maad.
Kui võtad ühe tähe eest,
mind leiad sepikoja seest.
Vastus:
Jalas, alas. (Ol. Lisa nr. 4 (1883) [lk-ta] ja nr. 5 (1883) Talu poiss)
Küsimus:
Ma olen eesti kirjanduses kuldne koit
ja vanemate tähtsam vaimuelu loit,
jui otsast võtad ühe tähe sa:
Siis sagedaste kehva lapsena
ma asun linnarahva keskela -
ja lühendad veel a mu küllesta:
siis Juuda rahvast terve suguseltsiga
ma templi teenistuses pidin orjama.
Vastus:
Kalevipoeg, Alevipoeg, Levipoeg. (Virul. Lisa nr. 27 (1888) 432 ja nr. 30 (1888) 478)
Küsimus:
Kord olin Eesti elu sees
ma kõige vahvam vägimees.
Mu elu, töö ja kannatus
on leida luuleraamatus.
Kui esimese tähe sa
mult tahad maha raiuda,
siis tihti kehva lapsena
käin linnarahva hulgas ma.
Kui ühe tähe võtad sa
veel otsast maha armuta,
siis Juuda rahvast pidin ma
all templi õues teenima.
Vastus:
Kalevipoeg, Alevipoeg, Leevi poeg. (Lasteleht nr. 6 (1903) 96 Elly Põllulill)
Küsimus:
Kui v-ga tulen ilmale,
end näitan iga silmale,
ja kel ma pole nähtavaks,
see hüüetakse pimedaks.
Kuid t-ga mõni talumees
end aitab tööde paljuses.
Vastus:
Valgus, talgus. (Ol. Lisa nr. 5 (1888) 80 ja nr. 7 (1888) 112 G.E.L.)
Küsimus:
K-ga olen joogiks tehtud,
n-ga pulmal, pidul nähtud (segane riim),
t-ga valge, kare mees,
v-ga tõistest ikka ees. (mitte ikka!)
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (1) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 J.J.)
Küsimus:
K-ga võid mind ära juua,
n-ga võin sull' naeru tuua,
t-ga palju lund võib tulla,
v-ga saan ka vali olla. (segane riim)
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (3) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 L.W. (?))
Küsimus:
K-ga ma olen me "Sakala" Pärdile toeks,
n-ga mind leiad kui "Valgust",
mis vatsemip, loeks,
t-ga teen sõbrust, kui puistan
kõik õied su õuest,
v-ga, kui veeren kord välguna
pilvede põuest
muudad mind Pärtide peegliks
ja Märtide mõtteks,
tuisuks ja tormiks, siis teed minu
ütelust tõtteks.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (4) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 dl.)
Küsimus:
Januga
ei või mina elada,
sest mull kallis k-kene
tuleb appi varemine. (segane riim)
Murega
võtan vaimu sureta
aga n, sa parem vara,
aga kurbdus, mure ära. (segane riim)
Suvela
mängivad lapsed rõõmuga
aga t, su külmad tuuled
kiskvad vingu naeru huuled.
Vaenuga:
sõbrad! ärge elage
sest täht w on väga hää,
õnn, kell omadus on ta.
(Viimne salm oleks vahest nii siledam:
Valjuste,
sõbrad, ärge sõidelge!
V teil andku ainult jõudu,
seadku kohe teie jõudu.)
Vastus:
Kali, nali, tali vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (5) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 A.P.)
Küsimus:
K-ga talurahval joogiks,
n-ga noortel lustilöögiks, (l. riim)
t-ga tunned minust külma,
v-ga kanget tuult ja ilma (?s.r.)
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (6) (Jututuba) J.V.)
Küsimus:
T-ga toon ma tuisku, külma, maru,
v-ga panen kõrvad kiunuma,
n-ga jookseb jutt vast ülearu,
k-ga võib mind kannust rüübata.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (14) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 hl.)
Küsimus:
K-ga olen kuivand kurkudele rohuks,
v-ga vastastele hirmutavaks ohuks,
t-ga olen aeg, mis väga vali, kibe,
n-ga ajaraiskaja, mis usin, libe. (?)
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (12) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 G.J.T.)
Küsimus:
K-ga hapnen astja sees,
n-ga kaunist juttu tees
t-ga lund ja mulda liidan,
v-ga mitut (vähe) asja kiidan.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (8) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 r.)
Küsimus:
T-ga mina tuisku toon,
n-ga sulle naeru loon, (hää!)
Janu sa kustutad k-ga,
omadust avaldad v-ga. (kehv)
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (9) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 C.F.L.)
Küsimus:
T on suve ilu surmaja,
n sind käsib ikka naerata,
tua nurgas tõrres seisab k,
mis on v, võid ise arvata.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (10) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 G.E.L.)
Küsimus:
K - kes ja nutab, mind joob,
t - siis külma, tuisku toob,
n on lusti, rõõmu sees,
v üks tubli võidumees.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (15) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 Talupoiss)
Küsimus:
N-ga mõnus nuturohi,
uskuda sa mind ei tohi!
T-ga küsin kätte kinnast,
ajan lõbu loodus' rinnast.
K-ga kannu sees mind tuuaks'
ja, kui jänu juhtub, juuaks'.
V-ga minus palju paha:
võimalikult jäta maha.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (13) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 K.P.)
Küsimus:
Kui k sa mulle ette lood,
siis Eesti kannudest mind jood
kui n-ga jutu sisu ma,
siis saad mu üle naerda sa
kui t mul seisab sõna ees,
siis olen väga käre mees
kui v paned ette mull',
siis teen ma vahest hirmu sull'.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (11) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 A.B.)
Küsimus:
K-ga kustutab kauniste joomise janu,
n-ga rõõmustab tihti nii noori kui vanu,
t tuleb, toob oma v võidu illma,
et sulle suve ei paista või silma.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (2) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 J.K.)
Küsimus:
K on kaunis joomaajaks
üle ilma, üle maa,
sinu jänu jahutajaks
kenast kannust rüübata.
N on kuldseks elusädeks (sädemeks).
Igas riigis, igal maal,
igaveseks ilu tõdeks (s.r.)
Sääl, kus rahvas rõõmu teel. (s.r.)
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (17) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 J.K. (Krimmi saarel))
Küsimus:
K-ga joodan Eesti meest
kena kirju kannu seest,
n-ga hõiskan õnne häält
varrude ja pulme päält,
t-ga olen abiks veel (häda riim)
rabas, metsas, mäda teel:
Kui mul omaduseks w,
üle vee teen tubli tee?
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (7) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 A.R.)
Küsimus:
N-ga kosutan ma sind,
k-ga aga jood sa mind -
Tartu keeli olen taar,
t-ga mu sees jaanuar.
Vastus:
Kali, nali, tali, vali. (E Post nr. 33 (1881) 132 (16) (Jututuba) ja nr. 25 (1881) 99 M.J.)
Küsimus:
K-ga olen talurahval joogiks
v-ga kurjale vennaks
t-ga olen väga külm
n-ga lõbustan ma kõiki
p-ga pesu juures tarvis mind.
Vastus:
Kali, vali, tali, nali, pali. (Uus Aeg nr. 71 (1902) 324 ja nr. 77 (1902) 348 LU.)
Küsimus:
K - karastav jook
v - kurjale vennas
t - külm kui jää
n - ajab tahtmatult naerule
p - pesu juures vaja.
Mis see on?
Vastus:
Kali, vali, tali, nali, pali. (Ronk nr. 40 (1925) 960 ja nr. 41 (1925) 984)
Küsimus:
N-ga naerma ikka ajad mind,
k-ga himuga ju juuakse sind,
p-ga sinu sees saab puhtaks särk,
t-ga külm on sinu tundemärk.
Vastus:
Nali, kali, pali, tali. (LR nr. 8 (1934) 190)
Küsimus:
N-ga olen kõigil lõbuks,
p-ga perenaisel abiks,
v-ga olen väga karm,
k-ga januneja arm.
Vastus:
Nali, pali, vali, kali. (EMl nr. 2 (1935) 3 ja nr. 4 (1935) 15)
Küsimus:
T-ga püüan külma tuua,
k-ga olen mõnus juua,
n-ga naeru näole toon,
v-ga palju tuska loon.
Vastus:
Tali, kali, nali, vali. (Lasteleht nr. 7 (1936) 112 ja nr. 8 (1936) 128)
Küsimus:
K-ga olen kõikumata kindel,
annan asupaika röövis-lindel.
P-ga mind ei ole kuskil näha,
kus mind saad ka iganes sa näha.
V-ga pole mitte kuri ma,
ehk mind küll seks piad sa?
Vastus:
-alju (Meelej. Nr. 22 (1887) 175 M.J-k)
Küsimus:
M... on paharäti p...,
ütle varsi, mis on see?
Vastus:
-alk (Is. Kal. (1881) 76 Piirikivi)
Küsimus:
H-ga näed mind sügise
vara väljas rohkeste
p-ga olen kannike,
suur ehk veike kuulike
s-ga olen riie ma,
katad kaela minuga
t-ga olen loomale
elukohaks alate
v-ga linna ümber ma
vanast olin kaitseja.
Vastus:
Hall, pall, sall, tall, vall. (Meelej. Nr. 31 (1886) 248 J.L.)
Küsimus:
Leida sõna, mis t-ga on loomade asupaik,
h-ga - värv,
p-ga - lõbus mänguasi,
v-ga - kindel kaitsekoht,
s-ga - ihukate ja
m-ga - geomeetriline abinõu.
Vastus:
Tall, hall, pall, vall, sall, mall. (Ronk nr. 10 (1924) ja nr. 11 (1924) 264 Ko.)
Küsimus:
V-ga mina kaitsen sind,
s-ga kaelas kannad mind.
P-ga mängida võid sa,
m-ga koolis vaja lähen,
t-ga - pisilambakene.
Vastus:
Vall, sall, pall, mall, tall. (LR nr. 11 (1938) 263)
Küsimus:
M-ga olen tüdrukule nimeks,
s-ga talvel kaelas kantaks',
t-ga hobustele elamuks -
v-ga sõjas kindlustuste kaitseks.
Vastus:
Mall, sall, tall, vall. (Lasteleht nr. 2 (1938) 32 ja nr. 3 (1938) 48)
Küsimus:
T-ga alates oled looma asupaik,
h-ga oled värv,
p-ga lõbus mängukann,
v-ga kindel kaitseriist.
Vastus:
Tall, hall, pall, vall. (Vikerk. nr. 3 (1922) 96 ja nr. 5-6, lk. 191)
Küsimus:
M-ga tarve õpilasel,
s-ga ese riietuses
v-ga olen piir või vahe,
t-ga loomalaut ma lahe
h-ga päev, mil puudub päike,
p-ga mängib suur kui väike.
Vastus:
Mall, sall, vall, tall, hall, pall. (LR nr. 5 (1939) 118)
Küsimus:
Mind kenaks neiuks hüüad sa
ja tahad pruudiks kosida.
Kuid vara, vaiksel eluteel
ei tea ma vastust anda veel.
Kui aga ühe tähe sa
mu nimest võtad vaheta,
siis langed risti alla sa -,
kus kõigil ase hingata.
Vastus:
Salme - kalme. (Uus Aeg nr. 89 (1902) 396 ja nr. 95 (1902) 420)
Küsimus:
Ei ial jäta see mind silmast,
kes endal rajab kindla maja,
sest muidu langeb kurjast ilmast
ta hoone, ning teeb suure kaja.
Loe tagant: veidralt käib mu käsi.
Kord olin paks ja kõva külmal,
nüüd aga pehme, vedel, vesi,
kui päike paistab soojal ilmal.
Vastus:
Alus - sula (Ol. Lisa nr. 13 (1882) [lk-ta] nr. 14 (1882))
Küsimus:
Eest mind loe, siis minu a'al
lumimemme sepitsed.
Tagant loe, siis minu peal
iga asi asetseb.
Vastus:
Sula, alus. (Lugemist Lastele nr. 10 (14) (1938) 96 ja nr. 2 (1939) 16)
Küsimus:
Olen kena, kuulus maa,
meri mo sees tundmata
aga siiski südames:
on mul meri selgest sees.
Vastus:
Amerika. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l. 16 (72) J. Järv)
Küsimus:
Kui kätte tahad saada mind,
siis noores polves ammu end,
pead minu ligi toppima
ja kättega mind tegema,
kui tagurpidi loed mind sa,
siis asesõnas seesan ma nii kui "saa".
Vastus:
Ammet - tema (H, Lank 70 (279))
Küsimus:
Mind luust ja puust on valmistud, ja mitmeks lõhki saetud. Ma arin suid kui katsud mind, et sa ei enam kratsi, kui k. eest mul võttad sa siis jäeb must kasvataja. Ma inime kui sinagi sind noores põlves toitsin.
Vastus:
Kamm. Amm. (H, Lank 74 (294))
Küsimus:
K-ga olen kasulik ja hea,
tihti tarvitab mind Sinu pea.
T-ga puu, mis kasvab metsa sees,
vastu piab ka tuule, tormi käes.
K-ga tugevate meeste sees,
s-ga igaühe käima sees.
H-ga olen muistse aja mees, kes isast vannutud sai ilma sees.
Vastus:
Kamm - Tamm - Ramm - Samm - Hamm. (Vlg. Lisal. nr. 22 (1891) 176 ja nr. 23 (1891) 184 T.M.)
Küsimus:
K-ga on ta nagu reha,
t-ga võid tast asju teha,
s-ga astudes neid saad,
w-ga tahvlit puhastad.
Vastus:
Kamm, tamm, samm, vamm. (Lasteleht nr. 8 (1910) 128 ja nr. 9 (1910) 144 A. Traum)
Küsimus:
Kui mul ees on
s - ma mõõdan sinu käidud rada,
r - sul aitan asju liigutada,
t - siis olen suur ja võimas puu,
k - vaid paljad hambad, puudub suu.
Vastus:
-amm (Täheke nr. 5 (1970) 16)
Küsimus:
K-ga olen kasulik ja hea, tihti tarvitab mind sinu pea,
t-ga puu, mis kasvab mulla sees, vastu peab tuule tormi käes,
r-ga tugevaste meeste sees,
s-ga igaühe käima sees,
h-ga olen muistse aja mees, kes igast vannutud sai ilma sees.
Vastus:
Kamm - tamm - ramm - samm. (RKM I 9, 357 ja 370 (213))
Küsimus:
S-ga seisan tulbana,
l-ga näed mind laudas sa,
h-ga sinu suus teen tööd.
Kuid kui palju maiust sööd,
siis sind vahest panen ma
valu pärast karjuma.
Vastus:
Sammas, lammas, hammas. (Lugemist Lastele nr. 12 (26) (1939) 96 ja nr. 2 (28) (1940) 16)
Küsimus:
Mind lubjast olla loodud, ja kõva kehaga
kui hoolega mind hoiad, sul seisan surmani,
kui l mulle ette sead, siis hing mul sees ja elan.
Vastus:
Ammas, lammas. (H, Lank 73 (293))
Küsimus:
Üks kindel tugi olen ma
au mälestusemärk.
Mind eest ehk tagant lue ja
jään seegipärast muutmata.
Täht ees sa l-ga vaheta,
siis olen koduloom.
Kui tagurpidi lued siis mind,
siis olen väike taim. Mis ma olen?
Vastus:
Sammas. (Ulak nr. 4 (1908) 32 ja nr. 5 (1908) 40)
Küsimus:
Kui sa merel käima pead,
ja siis r mull ette sead,
pead väga kartma kalju,
muidu saad sa kahju palju
aga seisab k mull' ees:
Olen liiga sinu sees,
mis su keha kaunist kannab
ja su sammul' jõudu annab.
Vastus:
Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (1) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 J.L.)
Küsimus:
Olen k, siis maha ma
pidin jääma juurtega
olen r, siis mu päält vaatvad -
sõbrad sõpru sõitma saatvad.
Vastus:
Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (2) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 B-r)
Küsimus:
R on kindlaks vetemüüriks,
k su jalgadele tüüriks.
Vastus:
Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (3) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72)
Küsimus:
R lahutab maa mereveest,
k leiad suka ja saapa seest.
Vastus:
Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (4) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72)
Küsimus:
R-ga elan vete ees,
k-ga raiestiku sees.
Vastus:
Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (5) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 G.E.L.)
Küsimus:
K-ga samblas mullapõues
mädanen ma metsaõues
r-ga olen piiriks veele,
jaamaks maa- ja mereteele.
Vastus:
-and (E Post nr. 25 (1881) 99 (6) (Jututuba) C.E.S.)
Küsimus:
R-ga iga laevamees
igatseb mind elu sees
k, mind tehti taimesta
saega või kirvega.
Vastus:
Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (9) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72)
Küsimus:
R-ga seisan mere ääres,
k-ga aga - saapa sääres.
Vastus:
Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (8) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 Talu poiss)
Küsimus:
Pöörad silmad selja taha:
k-d võid kahekordselt näha
tõttad aga välja veest:
r-d sa leiad ikka eest.
Vastus:
Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (7) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72)
Küsimus:
Sinu sulaseks ma pantud:
pean sind käies kandma ma
jala taha koht mull' antud -
algustäheks kena k.
Mängib tormil mässav meri
ja sa sõuad lainella:
kärmest keeb su soontes veri,
r-d siis otsid rahuta.
Vastus:
Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (10) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 -hl)
Küsimus:
Kui võtaksid nõuks sa nüüd istuda laevakese pääle,
ja laened sind kiikudes kannaksid
võerale maale,
siis naerataks r sulle eemalt ju
lahkeste vasta,
kui tahaks ta laeva päält enese
sülle sind tõsta.
Ja kuuled sa kutsumist, ruttad
sa laeva päält maha,
siis k sinust lahkuda kuidagi-
viisi ei taha.
Ja puuduks sul k, siis sa isegi
õnnetu oleks,
su jalgade sammul nii nägu kui
tegu ei poleks.
Vastus:
Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (11) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 L.W.)
Küsimus:
R-ga piiran ilmamaad,
kinnitan ta veteraad
k-ga minust näha saad,
kuida kanged langevad.
Vastus:
Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (12) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 M.K.)
Küsimus:
K-ga kõnnin, kannan sind,
leiad mujalt ka veel mind
r-ga laened juttu vestvad,
kuni maa ja meri kestvad.
Vastus:
Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (13) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 J.K.)
Küsimus:
Kui sa k mull' ette säed,
siis mind raiestikus näed
paned aga r mull' ette,
siis saad üle minu vette.
Vastus:
Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (15) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 J.H.)
Küsimus:
Ma olen k-ga metsa all
ja mõnikord ka lagedal
on minul r, siis laeneke
mu vasta laksub lahkeste.
Vastus:
Kand, rand. (E Post nr. 25 (1881) 99 (14) (Jututuba) ja nr. 18 (1881) 72 C.H.R.)
Küsimus:
K-ga seal mind näed sa,
kust on langend metsa puu
r-ga mere ääres ma
olen lage liiv ja muu.
Vastus:
Kand, rand. (Meelej. nr. 33 (1886) 264 J.L.)
Küsimus:
K ga lõhun maad ja jõed,
r-ga hobu kaela säed.
W on vaene puuri sees,
l-ga mini, väimees.
T-d on riistaks sepa käes,
pudrus perenaise väes.
P-le paned s-i pääle,
h-ga jõuad lumemäele
ehk ka suvel heinamaale.
Vastus:
Kang, rang, vang, lang, tang, pang, sang, hang. (E Post nr. 16 (1881) 62 (Jututuba) ja nr. 17 (1881) 66)
Küsimus:
H-ga mitmeharaline,
v-ga türmivaraline,
p-ga kannan märga süles,
s-ga tõstad p sa üles.
Vastus:
Hang, vang, pang, sang. (Ol. Lisa nr. 10 (1883) [lk-ta] ja nr. 11 (1883) mul'k)
Küsimus:
A-ga küll olen tarvilik põllumehel,
k-ga olen igal tõstjal, lõhkujal,
on p mul ees,
siis iga karjalauda talli sees.
V - aga olen vahi all,
ümber mul külm ja niiske vall
ja paned s sa mulle ette,
siis minuta ämber küll jäeb vette.
Vastus:
Ang. Kang. Pang. Vang. Sang. (Vlg. Lisal. nr. 14 (1889) 112)
Küsimus:
H-ga tõstetakse loomatoitu.
V-ga hommikul ei näe ma koitu.
S-ga olen pange hoidja.
P-ga tarvitab mind majahoidja.
Vastus:
Hang, vang, sang, pang. (Ronk nr. 1 (1924) 23 ja nr. 2 (1924) 47)
Küsimus:
P-ga olen majariistaks,
s-ga tema osaks ma,
h-ga heinakuhja loojaks,
k-ga töömees töötab ka,
v-ga istun kindlas paigas,
olles lahus teistest ma.
Vastus:
Pang, sang, hang, kang, vang. (Vikerk. nr. 1 (1925) 16 ja nr. 4 lk. 50)
Küsimus:
Mõista, mõista, mis see on?
Elan vees, kuid pole konn,
kuigi nahk mul libe on.
Aga veel ma ütlen sul:
võta -jas ja pane -vaks,
siis ma olen taime-saks.
Vastus:
Angerjas, angervaks. (Lugemist Lastele nr. 1 (5) (1938) 8 ja nr. 3 (7) (1938) 24)
Küsimus:
Tina pool
vete põhja käib kui nool,
neelda teda ei või vool,
paned tina hoolega
tagurpidi ujuma.
Vastus:
Tina, anid. (Lasteleht nr. 5 (1902) 80 ja nr. 6 (1902) 96 Willi Andi)
Küsimus:
S-ga on mul keppi kanda,
p-ga laen sulle anda.
J-ga võin vast naeru teha,
m-ga toidan maia keha.
Vastus:
-ant (Kaja nr. 13 (1910) 52 G. Kajak)
Küsimus:
P-ga minu koht on pandimajas
l-ga mind suvel katlamees vajas
kui aga s mull' ette asetad,
siis minust vigase, kerjuse saad.
Vastus:
Pant, lant, sant. (Lugemist Lastele nr. 11 (25) (1939) 87 ja nr. 1 (27) 1940?)
Küsimus:
M mul ees ja A mul taga,
pisut pikergune aga.
Kui mind tagant loed sa,
vett võid sisse valada.
Vastus:
Muna, anum. (LR nr. 4 (1933) 95)
Küsimus:
Eest mind praegu pühitsesid,
Linnu elu nühitsesid
Tagast olen nõuude seas
Köögis esimeses reas.
Vastus:
Muna, anum. (Ol. Lisa nr. 14 (1883) [lk-ta] ja nr. 16 (1883))
Küsimus:
Ma olen pisikene maja,
Kus uinumas on tillu lind,
Ja maitsevamaks toiduks
Sa soovid tihti mind.
Kui tagant loed, siis varju annan
Ma seale, lambale ja muule,
Kuid ainult elutuina neid ma
endas kanna,
Kuid siis ka puudub minus luule.
Vastus:
Muna, anum. (LR nr. 6 (1934) 144)
Küsimus:
Loe mind eest, siis linnuga
ikka seoses olen ma.
Tagant loe, siis olen ma
sulle tarberiistana,
sinu majapidamises
olen suures lugupidamises.
Vastus:
Muna, anum. (Lugemist Lastele, nr. 8 (12) (1938) 72)
Küsimus:
Sa paned asju minusse,
et seisaks seal nad õrnaste,
kui aga tagant loed sa
seal seisan sees ma kõigega.
Vastus:
Anum - muna. (ERA II 212, 337 (2))
Küsimus:
k-ga olen joogiriistaks,
l-ga sulle riide paigaks,
n-ga nõuu kus vesi on sees,
P-ga muistne püha mees,
r-ga kannab loom mind kaelas
s-ga loomal sisikonnas,
t-ga juhiks võlli veerul,
v-ga krooniks olen riigil.
Vastus:
Kapp, lapp, napp, papp, rapp, sapp, tapp, vapp. (Meelej. nr. 46 (1887) 367 ja nr. 47 (1887) 375)
Küsimus:
P-ga pikad riided kannan,
k-ga saunas leili annan,
W-ga kuulus asjamees,
l-ga varjuks augu ees.
s-ga ma olen viha,
k-ga võid mind kapiks teha.
Vastus viimse ria sees,
Kosta, kui sa nupumees!
Vastus:
-app (Vlg. Kal. (1897) 117 ja (1897) 118 Lennula)
Küsimus:
Kui seisab s mul kõige ees
siis elan iga looma sees,
kui k, siis varjan hoolega,
mis sisse pandud maksuta.
Ja l-ga sinna passin just,
kus on so kuuel katkendust,
veel v-ga olen ma üks värk,
mis suurematte meeste märk.
Vastus:
-app (Em Kal. (1882) 63)
Küsimus:
Kui k mull tähte karjus,
siis varandust on varjus,
on aga l, siis maad
või riide tüki saad
pead n paremaks,
muudan enda anumaks,
kuna jälle p-ga
katuseks võid tarvita
on mull s kui esimees,
leiad minu looma sees,
aga t-ga talvana
seina palgis salaja.
Vastus:
Kapp, lapp, napp, papp, sapp, tapp. (Ol. Lisa nr. 45 (1883) [lk-ta] ja nr. 52 (1883))
Küsimus:
K-ga olen panipaik,
l-ga ebameeldiv laik,
M-ga kaenla-alune,
P-ga paberi sugulane.
Vastus:
Kapp, lapp, mapp, papp. (Lugemist Lastele nr. 2 (16) (1939) 16 ja nr. 4 (18) (1939) 32)
Küsimus:
W-ga kus sa iial laed oma kaasas minnd sa naad s-ga sinul vilja ma võtan pahnast puhasta k-ga rõõmsal suveaal näha võid mind söödi maal.
Vastus:
Vari, sari, kari. (ERA II 22, 642 (154))
Küsimus:
"V"-ga asun igas paigas
"M"-ga olen kõigil armas
"K"-ga õitsval suve a'al,
Leiad sa mind karjamaal
"S"-ga talumehel ma,
Aitan vilja puhasta.
Vastus:
Vari, mari, kari, sari. (ERA II 83, 329 (2))
Küsimus:
Ma olen ilma hingeta,
ja sinu kõrvas seisan
kui v. eest sa võttad
mull ja s. asemele sead,
siis tarbe riistaks olen
nii mõisas kui ka külas.
Vastus:
Vari, sari. (H, Lank 73 (292))
Küsimus:
h-ga pühkija,
Hiukste nühkija,
Riide närija,
Puhtuse pärija
Tugev pullike,
Oinas, kits ja tall
Jütsi juhi all,
m-ga täna murul,
Salgukese sõrvas,
Homme juba turul
Toobinaeste kõrvas.
M-ga mitte Maie
Ega Kadri Kaie, -
Minu taeva väike
Eluõnne päike,
Õnnetuse vari,
Minu magus --!
Vastus:
-ari (E Post. Kal. (1880) 50)
Küsimus:
S'ga ootan mina tuult,
M'ga nopid mind maast ja puult,
K'ga hoida on mind poistel,
V'ga näed mind päikse paistel.
Vastus:
Sari, mari, kari, vari. (Is. Kal. (1880) 83 ja (1881) 85)
Küsimus:
M-ga armas peiu meelest,
m-ga tuntaks' magus keelest
Eks mind k-ga Jüts ei juhi?
s-ga seisab mu all kuhi
h-ga nühin, pühin sind,
w-ga valgel näed mind.
Vastus:
Mari, mari, kari, sari, hari, vari. (E Post. nr. 34 (1881) 134 (Jututuba) ja nr. 35 (1881) 138)
Küsimus:
M-ga olen inimene,
m-ga veike kuulikene,
s-ga puhastan ma teri,
v-ga moonutab mu kere,
k-ga on mind mitu, palju,
Vana Mats on mulle valju.
Vastus:
Mari, mari, sari, vari, kari. (Kündja, nr. 44 (1883) 527 J. Leppik)
Küsimus:
H-ga inimeste murdjaid
metsast välja vian hirmsaid,
toon neile kaela surma-kohtu,
lõpetan nii mõnda ohtu.
s-ga halbu heade hulgast
lahutan ma välja rahvast,
olen nõnda kohtumõistjaks
segaduste seletajaks.
Vastus:
Hari - sari. (Virul. Lisa nr. 16 (1888) 254 ja nr. 19 (1888) 304 J. Järv)
Küsimus:
M-ga kasvan metsa sees,
v-ga mul on nähtvus ees.
k-ga aasalt rohtu korjan
Mitmel viisil sind ka orjan.
h-ga juhatan ma sind,
Ka mind kannab mõni lind.
Vastus:
Mari, vari, kari, hari. (Rahva Lõbul. nr. 11 (1900) 704 ja nr. 2 (1901) 128 M. Juurik)
Küsimus:
M-ga olen sõbranna,
H-ga kuulsa kuke kroonija,
k-ga uidan üle heinamaa,
v-ga lahkun pimeduses sinust.
s-ga saad sa puhast vilja minust.
Vastus:
Mari, hari, kari, vari, sari. (Lasteleht nr. 11 (1902) 176 ja nr. 12 (1902) 192 Willi Andi)
Küsimus:
v-ga kus sa ial läed.
Oma kaasas mind sa näed
s-ga sinul vilja ma
Võtan põhust puhasta,
k-ga rõõmsal suveaal
Näha võid mind söödimaal.
Vastus:
Vari, sari, kari. (Lasteleht nr. 9 (1906) 144 ja nr. 10 (1906) 160 Elly Põllulill)
Küsimus:
Mis ma olen?
v-ga elan nägemata.
Oma kaasas mind sa näed
s-ga sinul vilja ma,
Võtan põhust puhasta.
k-ga rõõmsal suveajal,
Näha võid mind söödimaal.
Vastus:
Vari, sari, kari. (Ronk nr. 27 (1924) 656 ja nr. 28 (1924) 680 Willi Andi)
Küsimus:
M-ga kasvan metsa sees,
v-ga kaitsen vihma eest
k-ga aastalt rohtu korjan,
s-ga alati sind orjan
H-ga puhastan ma sind
Mind ka kannab mõni lind.
Vastus:
Mari, vari, kari, sari, hari. (Ronk nr. 37 (1924) 895 ja nr. 38 (1924))
Küsimus:
M-ga kasvan maas ja puus,
n-ga asun kasarmus
s-ga vilja puhastan,
v-ga sinult kuju saan.
Vastus:
Mari, nari, sari, vari. (Ronk nr. 26 (1926) 641 ja nr. 27 (1926) 665)
Küsimus:
Kui päike paistab ja ilm on ilus,
siis jälgin ma sind, kuid mitte vilus.
Kui aga muudad mu nina sa,
võid talus mind tagajärjekalt otsida.
Vastus:
Vari - kari. (Lasteleht nr. 9 (1931) 144 ja nr. 10 (1931) 160)
Küsimus:
Ainult neli tähte reas:
h-ga olen kuke peas,
k-ga väljal kõnnin ma,
m-ga küll maitsen ma,
v-ga sind ei jäta ma,
ükstaiskõik, kus viibid sa.
Vastus:
Hari, kari, mari, vari. (LR nr. 1 (1933) 287 )
Küsimus:
k-ga hulka loomi näed,
v-ga vihma ette säed,
n-ga võid mul puhata,
p-ga teed ei juhata.
Vastus:
Kari, vari, nari, pari. (Lasteleht nr. 7 (1936) 112 ja nr. 8 (1936) 128)
Küsimus:
k-ga kõnnin karjamaal.
H-ga riideid puhastan.
s-ga kasutab mind põllumees.
v-ga kaitset leiad vihma ees.
n-ga sõdurite puhkepaik.
M-ga meeldiv sulle on mu maik.
H-ga ema pühib ka veel tuba
Kas sa taipasid nüüd juba?
Vastus:
Kari, hari, sari, vari, nari, nari, hari. (Lasteleht nr. 11 (1937) 251 ja nr. 12 (1937) 288 Jaan Kõks)
Küsimus:
Ainult neli tähte reas,
H-ga olen kuke peas,
k-ga väljal kõnnin ma,
M-ga hästi maitsen ma,
v-ga sind ei jäta ma,
ükskõik, kus iial viibid sa.
Vastus:
Hari, kari, mari, vari. (LR nr. 8 (1937) 190)
Küsimus:
Ei mul ole saabast, sukka,
siiski kõnnin ma,
kõnnin kas või Paidest Pukka,
ikka ühes sinuga.
Kuu ja päike minu teed
(Pildi kardan ma!)
Kui mind aga k-ga loed,
suvel metsast leiad sa.
Siis sa minu kannul huikad
rõõmsal suveaal,
laulad lõõritad ja luikad,
hõiskad õrnal õiemaal.
Vastus:
Vari, kari. (LM nr. 9 (1937) 72)
Küsimus:
t-ga ma pole rumal,
M-ga sa kleebid mind kirjale.
Kui sead K-tähe ette minule,
siis lä'eb mind tarvis jalutumal.
Arva nüüd sina,
kes olen mina!
Vastus:
Tark, mark, kark. (Lugemist Lastele nr. 4 (30) (1940) 32 ja nr. 6 (32) (1940) 48)
Küsimus:
A-ga kannad põues mind -
maa pääl minu läbi taevas.
Saadan mina elus sind,
troosti leiad igas vaevas.
Paigutad sa p mu ette -
tunned siis mu mõju rikkust,
kui on suvi jõudnud kätte -
päevadel on sooja, pikkust.
Siis su vastu pean ma viha -
Siit ja säält sind salvan.
Karja keskel tõuseb kiha -
Saaki otsin, valvan!
Vastus:
Arm - parm. (Linda nr. 15 (1900) 248 ja nr. 20 (1900) 328 R. Kamsen)
Küsimus:
Ah mis see olema
rinda sala rõhuma,
millest mina aru ei saa?
Aga haigus pole see -
sala igatsus mu sees,
tume õis mul südames,
uni põgenebki eest,
salasidemete väel.
Mõista ära mis see on?
Vastus:
Lahenduse saame iga rea algustähtede kokkulugemisel "armastus". (RKM II 71, 105 (622))
Küsimus:
Eest olen ilus heinamaa
ja tagant tulitorkaja?
Vastus:
Aro - ora. (Laakm. Mr. Kas. Kal. 1854, lk 39 ja 1855, lk 31)
Küsimus:
P-ga olen järvelind,
ikka vees sa leiad mind
ära lendan, kui näen sind.
M-ga mardipäeval ma
külastan sind lauluga.
Kes ma olen, mõistata!
Vastus:
Mart, part. (Lugemist Lastele nr. 1 (27) (1940) 8 ja nr. 3 (29) (1940) 24)
Küsimus:
Ma kannan kena rohtu
ja täidan veiste kõhtu.
Kell mind ei ole peas,
ei kõnni tark'e seas.
Vastus:
Aru. (Is. Kal. (1880) 84 ja (1881) 85)
Küsimus:
Ma maal ja merel vägev mees,
kõik puruks teen, mis on mul ees,
kui tähe ära võtad eest, siis
tunnen mind kui tarka meest,
ehk mõnda kohta nimeta,
kus õitsvad lilled iluga.
Vastus:
Karu, aru. (Ronk nr. 10 (1924) 240 ja nr. 11 (1924) 264)
Küsimus:
Ta asub peas, ei lärma mitte,
ent kui sa kirjutad ta ette
t - siis tasa sumiseb,
k - juba mõmiseb,
m - valjult vuhiseb.
Vastus:
-aru (Täheke nr. 3 (1970) 16)
Küsimus:
Kas k- ehk m- mul seisab ees,
mind kardab siiski igamees,
sest ikka tüli teen ju ma
Ükskõik, kas k- ehk m-aga.
Ma k-ga elan metsa sees,
kus luuran saaki valvates
kuid m-ga aga merel, maal -
ma möllan kõigil ilma ra'al.
Vastus:
Karu, maru. (Vlg. Lisal. nr. 3 (1891) 24 ja nr. 4 (1891) 32 A.H. Trilljärv)
Küsimus:
Suvel haljast rohtu kannan,
lojustele toidust annan.
Peas ma au teen inimesel',
H-ga sünnin lahkumisel.
On mul ees, kas m ehk k, -
olen murdja, löhkuja.
Vastus:
Aru, haru, maru, karu. (Virul. Lisa nr. 26 (1888) 415 A. Pallasma)
Küsimus:
M-ga olen merel-maal,
kodumaal ja võõral raal.
k-ga olen metsaloom,
mitmele ma kahju toon.
Vastus:
Maru, karu. (Ronk nr. 35 (1924) 848 ja nr. 36 (1924) 872)
Küsimus:
Imelik olek mul ilma sees järgest!
Aruta hulgale, nimeks mind annad,
olgu see elut' ehk elustud looduses,
sinul üks puhas - m'uks kutsud sa tend.
Tagast ka lugeda armastud olen
rohkeste lastest, kes õieti saanud
kasvatust elule parandus' järguks,
rõõmuga koguvad endid mu ümber,
täidavad tahtmist ja kuulevad sõna -
sellest ka võtan neid pidada kalliks
jagades armu ja edenus' järku.
Mõista, mis see on?
Vastus:
Asi, isa. (E NS 33/34 ja 75 (2) )
Küsimus:
Eest olen iga nime kandja,
Ja tagant elu, nime andja.
Vastus:
Asi - isa. (ERA II 212, 337 (1))
Küsimus:
Ma olen sulle kõige kallim,
Sest kes on sulle elu annd?
Kui mull ka pea kõige hallim,
Su eest ma ikka muret kanna.
Ma sulle näitan õiget rada,
Su kohus on mind auustada.
Kui tagant loed ette tähti,
Siis olen imeline mees:
Mind igas paigas maa pääl nähti,
Ma seisan iga kõrd su ees.
Sest kõik, mis iial näed, oh ime,
Võib kanda minu väikest nime.
Vastus:
Isa : asi. (Is. Kal. (1882) 117)
Küsimus:
Mind tänuga sa mäletad
Ka siis, kui juba vanaks saad,
Kui tagant loed, siis lapsena
Mind ajaviiteks pruugid sa.
Vastus:
Isa - asi. (Lasteleht [nr. 9] (1909) 144)
Küsimus:
Kaks kahe silbiga sõna.
Armsamat nime ei ole nii häästi taevas kui maa peal
Lastel on igakord rõõm, kui nemad hüüavad mind.
Takka poolt loetud olen, kas paha või hea, kuis juhtub,
Vana või uus, aga küll olen ma midagi vist.
Vastus:
Isa - asi. (K. Malm, Laulud ja Loud I ja II9 (1888) 95 (59))
Küsimus:
Armsamad nime ei ole,
niiäste taevas, kui maapeal,
lastel on igakord rõõm,
kui nemad hüüavad mind.
Takkapoolt loetud olen, kas
paha või hea, kuis juhtub,
vana või uus, aga küll olen ma
midagi vist?
Vastus:
Isa. (H III 18, 584 (i))
Küsimus:
K-ga olen metsas ma
t-ga rätseppa laual ka
On aga "v" mull ees
Siis olen suurte mägede sees.
Vastus:
Kask, task, vask. (Vlg. Lisal. nr. 13 (1889) 104)
Küsimus:
V-ga rauast kallim ta.
K-ga puu - mis tunned sa.
T-ga kannab igamees -
ja - ka rõemus jahimees.
Vastus:
Vask, kask, task. (Vlg. Lisal. nr. 30 (1890) 240 ja nr. 31 (1890) 248)
Küsimus:
V-ga kellana ma tornis kõlisen,
k-ga aia taga mina kahisen.
Vastus:
Vask, kask. (Lasteleht nr. 9 (1911) 144)
Küsimus:
V-ga metalliks mind nimetad,
M-ga mind mardiööl tarvitad,
k-ga kuid lehtpuu olen ma.
Kes ma küll olen, nüüd arva sa.
Vastus:
Vask, mask, kask. (Lugemist Lastele nr. 6 (20) (1939) 48 ja nr. 8 (22) (1939) 64)
Küsimus:
Ma olen nelja jalaga ja söön teisi loome, kui k eest mull võttad sa, p-ga ümber vaheta, siis luban kõiki reisi ma kas Eesti maal ehk mujal.
Vastus:
Kass, pass. (H, Lank 73 (291))
Küsimus:
Sian nelja paari meest -
Kahte tagant, kahte eest
Olen kolme tähega...
Nüüd mind hakka arvama:
Paned ette mulle t. -
Oota, vesi veel ei kee
Võta t ja pane k
Siis saan koera naabriks ma
Vahetad sa k ja p -
Reisi üle maa ja vee
l-ga olen väike vaat,
Millest rüüpab Muhu taat.
Vastus:
-ass (Ulak nr. 3 (1908) 24)
Küsimus:
Äks väike asi olen ma
mu nimi kolme tähega.
Paned sa mul ette t
oota, vesi veel ei kee.
Võtad t ja paned k,
siis saan koera naabriks ma.
Vahetad sa k ja p,
reisin üle maa ja vee.
l-ga olen väike vaat,
millest rüüpab Muhu taat.
Vastus:
Ass, tass, kass, pass, lass. (RKM II 41, 567 (3))
Küsimus:
See on nelja paari mees, kahte tagant kahte eest. Olen seitsme tähega, nüüd mind hakka arvama. Paned sa mul ette "T" oota vesi veel ei kee. Võtta "T" ja pane "K" siis saan koera naabriks ma.
Vahetad sa "K" ja "P" reisi üle maa ja vee. "L" ja "K" olen väike vaat, millest rüüpab Muhu taat.
Vastus:
Kassiga, tassiga, lassiga ja passiga. Kohvi jooge tassiga, hiiri püüdke kassiga, reisul käige passiga ja kalja kandke lassiga. (RKM II 264, 166/7 (5))
Küsimus:
Missuguse Europa mäe nime 5 viimist tähte tähendavad ühe Europa kuningriigi pealinna nime?
Vastus:
Karpathen - Athen. (Lindf. (1880) 59)
Küsimus:
L-ga pikk ja peenike,
v-ga valge, pehmeke,
m-ga vajab iga maja,
olen jalapuhastaja.
Vastus:
Latt, vatt, matt. (LR nr. 1 (1934) 24)
Küsimus:
K-ga varjan sinu maja,
m-ga läheb siis mind vaja,
kui sa lähed puhkama.
Vastus:
Katus, matus. (Lugemist Lastele nr. 7 (11) (1938) 56 ja nr. 8 (12) (1938) 72)
Küsimus:
Neljajärguline sõna.
Kaht eesmast elus soovivad
Küll kehvad vürstid, kuningad.
Kui kõik sa kokku ühendad
Ja tähtsal mehel pühendad.
Siis tema mälestused veel,
On alles tuleviku teel.
Vastus:
Auu - auusammas. (Rootsl. Elut. Kal. (1901) 75 ja (1902) 94)
Küsimus:
Ma puust olen valmistud, ja sinu ees seisan, sa minu pealt leiad kõik, mis sinu toiduseks kui L, eest mull võttad siis jäeb must järel see kus sina pärast puhkad kui elu lõppetad.
Vastus:
Laud, aud. (H, Lank 74 (245))
Küsimus:
R-ga on mu liikmed väga kanged,
h-ga ükskord minu kaisu langed,
l mind paneb tuppa seisama:
Siin sa võid mind välja arvata!
Vastus:
-aud (Gr. KmKr 62 (1879))
Küsimus:
Ma olen madal, masakas, kuid siiski kena, kasakas. Mu käest sa kõhutäidet saad, peaaegu igas majas näed. Kui ühe tähe muudad mul', siis puhke paika pakun sul'. Kui oled väsind eluteel ja seisma jäänud reisiraal'.
Vastus:
Laud, haud. (ERA II 87, 367/8 (3))
Küsimus:
R-ga olen külm ja valus,
l-ga söömaaja alus,
t-ga hirmutaja elus,
H-ga voodi mulla vilus.
Vastus:
Raud, laud, taud, haud. (Meelej. nr. 10 (1885) 42 ja nr. 12 (1885) 50)
Küsimus:
L-ga seisan igas talus,
r-ga olen kindel alus,
t-ga tegelikult valus,
H-ga tipus olen ma
Sinu viimne varjaja.
Vastus:
Laud, raud, taud, haud.Lasteleht nr. 4 (1902) 64 ja nr. 5 (1902) 80 Willi Andi (Lasteleht nr. 4 (1902) 64 ja nr. 5 (1902) 80 Willi Andi)
Küsimus:
L-ga olen kuulus mees suure laia ilma sees, söödan kõiki, joodan kõiki, rikas saab mult mitu käiku.
H-ga olen põlatud, noor ja rikas ihkab muud.
R-ga olen kangelane, tarviline kõigile.
Vastus:
Laud, haud, raud. (Ronk nr. 52 (1924) 1263 ja nr. 2 (1925) 47)
Küsimus:
Ma l-ga elumaja sees, sul söögi ajal seisan ees, mind toas tallad jalgega veel võtad vennaks, valmista.
Vastus:
Laud. (RKM I 9, 349 ja 369 (149))
Küsimus:
Ma r-ga kõva kõigiti, mees peksab risti põigiti, mind enne kui kord asjaks saab hobu kallid kingad saab.
Vastus:
Raud. (RKM I 9, 349 ja 369 (150))
Küsimus:
P-ga mürinal õhku ma täidan,
värinad kõikide peale ka heidan
P-ta madalam maast olen ma,
Minusse alati komistad sa.
Vastus:
Pauk, auk. (Meelej. nr. 34 (1887) 271 ja nr. 35 (1887) 280)
Küsimus:
Sügise seisan ma väljal
kui k mo ette sa panned,
Siis käid mind noppimas väljal:
kui p mul essimesses annad
Siis reisides selgas mind kannad:
Kui s mo ees on nähha,
Siis aitan puhtaks sind tehha.
Vastus:
Aun, kaun, paun, saun. (P Post. nr. 42 (1864) 336 ja P Post. nr. 45 (1864) 359)
Küsimus:
K-ga ripun varre kaelas,
p-ga ka ma kõlgun paelas,
kui mull' s-se paned ette, -
"Riided maha! sooja kätte!"
Ehk ma vaese ulu-alu,
kellel puudub veike talu.
Vastus:
Kaun, paun, saun. (Vlg. Kal. (1897) 116 ja (1897) 118 Lennula)
Küsimus:
Suvivilja küljes kõlgun ma,
Kui k mull' ette paned sa,
Ja p-ga hoiab reisimees
Teel oma vara minu sees,
Ja s-ga olen majake,
üks puhastuse kohake.
Vastus:
Kaun, paun, saun. (Meelej. nr. 6 (1887) 47 ja nr. 7 (1887) 56 J.L.)
Küsimus:
Lähed sa kord reisile,
Võtad minu kukile.
Tunned teel ehk nälga sa,
k-ga seda kustuta.
Koju jõudes S sind ootab -
Puhtust, värskust sulle tõotab.
Vastus:
Paun - kaun - saun. (L M nr. 9 (1936) 71)
Küsimus:
On k mul pääks: siis ivad sees,
Kus s: seal elab kehva mees,
mind p peab kandma reisides?
Vastus:
Kaun, saun, paun. (Ol. Lisa nr 23 ja 24 (1882) lk-ta)
Küsimus:
Kus s ees, seal elab kehva miis,
kus p ees, sial elab reisija miis,
kus k ees, sial ivad siis?
Vastus:
Saun, paun, kaun. (RKM II 17, 190 (17))
Küsimus:
Kül üks veike sõna,
Ometi suur kära
Tuleb sest maailma peäl'.
Mitmed seda püüdvad,
Seda taga nõudvad
Suure vaevaga.
Lisa temal' tähe,
Siis saad varsti näha
Mis ta tõest' on:
Muud kui paljas udu,
Kaub ära ruttu,
Nii kui tõusnud on.
Vastus:
Au - aur. (ER Kal. (1884) 95 ja (1884) 97)
Küsimus:
I-ga istun rukihaki sees,
a-ga ujun vastuoksa vees.
Vastus:
Iva, avi. (Ol. Lisa nr. 31 (1882) [lk-ta] ja nr. 32 (1882))
Küsimus:
Ma olen üks Venemaa jõgi.
Kui paned mu otsa, mis mõni mees
Just hirmsaste püüab maailmas,
Siis olen suur Saksamaa jõgi.
Vastus:
Don - Donau. (Meelej. nr. 2 (1885) 10 ja nr. 3 (1885) 14)
Küsimus:
Ma olen lohvakas ja käin loogeldes
Ja veeretan vee voogusid süle sees
Läbi toreda püha linna.
Kui teed sa mulle e-st uue pea,
Siis olen ma eksinud ema,
Keda tuntakse üle maailma.
Vastus:
Neva - Eeva. (Virul. Lisa nr. 11 (1888) 174 ja nr. 14 (1888) 223)
Küsimus:
Iga õhtu, kui on päike
Kadund kuldse kumaga,
Võib mind näha suur ja väike
Lääne taevaservalla.
Kui mu ette võtad aga
Veel üht tähte seadida,
Siis mind niidul niitja taga
Pead tarvitama sa.
Vastus:
Eha, reha. (Ol. Lisa nr. 8 (1888) 128 ja nr. 9 (1888) 144 P. Haljaspõld)
Küsimus:
Mu nimes neli tähte seisab,
Mind tunneb iga põllumees.
Ma suvel agarasti töötan
Ja kisun nii, et silmad vees.
Kui tähe eest mul ära võtad,
Siis pimedus mind varsti katab.
Saab päike läinud une sülle,
Siis toon veel pisut valgust sulle.
Vastus:
Reha - eha. (Vlg. Lisal. nr. 19 (1891) 152 ja nr. 20 (1891) 160 M.T.)
Küsimus:
H-ga olen eluta,
Võin ma looma elata
r-ga olen jõgi ma,
Jooksen läbi Saksamaa
s-ga maja jagu ma,
Vast mull osa kaljust ka
v-ga valmin võeral maal,
Hulluks teen sind igal aal.
Vastus:
Hein, Rein, sein, vein. (Meelej. nr. 35 (1886) 280 J.L.)
Küsimus:
S-ga on meid igal majal,
H-ga asun luha rajal
l-ga õnnetaevas pime -
R - toob inimese nime.
Vastus:
-ein (Kaja nr. 12 (1910) 44 G. Kajak)
Küsimus:
Kui seisab otse ees mul n,
Siis olen noorte meeste õnn
Kui p, siis iga neiu rind
Mind ihkades näeb õnnist und.
Vastus:
Neiu, peiu. (Virul. Lisa nr. 17 (1888) 269 ja nr. 20 (1888) 319 Jaak Järv)
Küsimus:
H-ga ma peitun su silmades
ning jõuluküünalde tuledes.
k-ga sind vastlapäeval rõõmustan,
kui ma sind mäest alla sõidutan.
n-ga mind suvel aiast leiad sa,
siis kasvan peenrail ma lillena.
Vastus:
Helk, kelk, nelk. (Lugemist Lastele nr. 2 (28) (1940) 16 ja nr. 4 (30) (1940) 32)
Küsimus:
K-ga seisan seina peal,
näitan sulle õigust seal
t sull' annab mehe nime,
kes nii osav olnd, et ime
l-ga ühte sugulast
nimetan sull osavast.
Vastus:
Kell. Tell. Lell. (Vlg. Lisal. nr. 9 (1889) 72 ja nr. 12 (1889) 96)
Küsimus:
S-ga olen meistrist alam ma,
k-ga tunninäitaja.
Vastus:
Sell, kell. (Lasteleht nr. 9 (1911) 144)
Küsimus:
Kaks esimest sull armu näitsid,
kui olid alles väetike,
kui lapse mõtted meelt sull täitsid,
kui kasvasid sa ülesse.
Kaks viimast pärinud on vee,
on merde lahke laeva tee.
Kõik kokku näed sa Eesti pinnal,
kui pühast kohast algab ta.
Ta kannab võeraid Taara linnal,
on kauba koorma vedaja.
Tall jõudu andvad loomus-käed,
mis sina Eesti pinnal näed.
Vastus:
Emajõgi. (Ol. Lisa nr. 16 (1882) [lk-ta] ja nr. 17 (1882))
Küsimus:
Mul esimeseks sind oli vaja,
kui jähu veskilt kodu toin.
Ja teine puhastas su maja,
kui rottid rohkest roaga söid.
Nad ühte kokku molemad,
üht kuulsat lindu näitavad?
Vastus:
Kott, kass, kotkas. (Vilbaste 4, 202 (10))
Küsimus:
Ääga oled nuar obune, uuga oled katteks linnule ja et ka sa mu ligi oled, ega ma sind siiski ei nää?
Vastus:
Sälg (noorhobune) sulg, ega on selg. (Vilbaste 4, 202 (9))
Küsimus:
Kes eest mu nime soovib hüüda,
see tahab omale mind püüda,
kas olgu kala-, jahimees.
Ning mida suurem minu jägu,
on seda rõemsam mehe nägu,
ehk seisku sõjaväed ta ees.
Kui loed tagant ette poole,
siis antakse kõik minu hoole,
et oleksin ma varjuks sääl.
Kus paha teeksid sandid ilmad,
kus eemal hoitaks kurjad silmad,
sääl seisan mind katteks pääl.
Vastus:
Kaas - saak. (Laagus-Õunapuu 132 ja 195 ja Isamaa kalender, 1882)
Küsimus:
Üks mu pool on imemahe
õrna soovi avaldus,
rajab sillad üle lahe,
näitab kussa armastus
sagedaste terav oda,
haarab ausust hauaga,
lõhub maha tõe koda,
köidab käed rauaga.
Teine on üks vennakene,
kes ei tegev üksinda
ta viib paigalt paigale,
et sa tööd võid toimetada
paraku ka mitusada
kannab ohvriks kurjale,
tallab kiirul musta rada
kunni langend kalmule.
Kui pooled ühte liidad,
leiad ühe taimekse,
mis, kui metsas aega viidad,
näitab ennast lahkeste,
ennemuiste sortsi käed
võtsid teda venita,
sest ta abil sala väed
Kalevit said võrguta.
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 52 (1986) K.E.Sööt)
Küsimus:
Loed mind nii või loed mind teisiti,
ikka tähendan midagi.
Kui loed eest mind, kepslen karjamaal,
tagant loed, kasvan kuuse all?
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 177)
Küsimus:
V-ga lõnga valmistab,
k-ga toitu teeb,
l-ga kutsub lõunale,
s-ga jalas kantakse?
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 177)
Küsimus:
Ainult neli tähte reas.
H-ga olen kuke peas,
k-ga väljal kõnnin ma,
M-ga hästi maitsen ma,
v-ga sind ei jäta ma,
ükskõik kus iial viibid sa?
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 177)
Küsimus:
A-ga nõuan kasukat,
ü-ga kohtumõistijat,
u-ga olen valgustaja -
hoia muu eest oma maja.
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 1765 A. Piirikivi)
Küsimus:
Mina kukun kõrgest maha,
teen su põldudele paha
kui ma hääled /=häälikud/ vahetan,
minust heinal abi saad.
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 165 A. Piirikivi)
Küsimus:
Valgus mulle andis nime,
ehk küll ise olen pime
kaob valgus, kaon ma,
ehk küll katan ilmamaa
s-ga olen võrgu moodi,
m-ga taimedelt mind toodi,
k-ga nõuan karjamaad,
h-ga ennast puhastad.
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi)
Küsimus:
E mind ajab heinamaale,
a mind saadab sa'ale ra'ale.
Kes mind e-ga peos peab:
tagavara kokku veab
kes mind a-ga taga a'ab:
patuseks ja pahaks saab.
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi)
Küsimus:
Sa ä-ga leiad minu seest,
mis pea magusam on meest
ma u-ga lendan ülevel
ja kõnnin soodel, rabadel.
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi)
Küsimus:
On mul alustuseks K:
elan üle pilve-ra'a
on sääl L, siis elan ma
nõrga liha toena
P-ga ehitan ma maad,
s-ga ütelda mind saad.
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi)
Küsimus:
K-ga pead kalliks mind,
m-ga ükskord katan sind.
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi)
Küsimus:
K-ga annan vaimu valgust,
panen uue elu algust
n-ga lendan nagu tuul,
nagu mõni püssikuul
P-ga kargan kangru käes
siia, sinna suures väes
s-ga kinnitan su keha,
et sa rasket tööd võid teha,
t-ga lasen puhata,
küll, ei enam juhata.
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 164 A. Piirikivi)
Küsimus:
Aa-ga asja raskust näitan,
uu-ga sõjariistu täidan,
ee-ga ehin sinu suud,
ii-ga lõhub töömees puud,
oo-ga kannan vaimu-hoolt.
Loe meid nüüd tagant poolt:
uu-ga olen akna ees,
aa-ga lausa tule sees,
ii-ga olen seltskond uus,
oo-ga rangirooma suus.
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 164 ja Isamaa kalender 1882)
Küsimus:
Kui mu lõpus seisab B,
olen varjuks kehale,
L, siis rändan väga ruttu,
saadan surma, saadan nuttu
M, siis leiab soojust sees,
kes mul seisab iial ees.
R, siis hoomeks ennast muudan,
varju anda kõigil suudan
S, siis ütlen arvu sull,
ümber pöördud, teist näed mull.
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 163 ja Isamaa kalender 1882)
Küsimus:
A-ga hulgun suveajal
rõõmsalt karjamaade rajal
i-ga täidan postipauna,
lähen lossi, lähen sauna,
kõigil keskel märgike
u-ga olen ikka kuri
nagu vana karjamuri
õ-ga käivad minu teel
lõuna, hommiku ja õhtu
(tihti sagedamgi veel)
söögid, joogid sulle kõhtu.
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 163 H. Jansen)
Küsimus:
Ii-ga liigun Jaani-õhtu,
oo-ga täidan sinu kõhtu,
öö-s ma valmistan sul oo-d,
aa-le surmatava tood.
Vastus:
- (Laagus-Õunapuu 164 ja Isamaa kalender 1882)
Küsimus:
Kaks esimest hellaste käte peal kandsid, sind nõdrakest, abi ja armu sulle andsid. Heal meelel kõik soojemad soovid täitsid ja esimest valgust sulle eluteel läitsid. Mo viimane on mõtete avaldus, mis nähtav on kirjas ja kuuldav suus. Ei ole sul kaugelt teda otsida vaja, eelseisvatest ridadest kostab ta kaja.
Vastus:
Ema - keel - emakeel. (RKM I 9, 355 ja 370 (205))
Küsimus:
Kes see on:
Esimene täht on K,
aga konn ei ole ta,
ujub ja lööb lupsu vees
hõbedases kuues mees?
Vastus:
Kala. (Muhel HK II 52 ja 64)
Küsimus:
Olen Eeva omane,
õrnast sugust õieke,
astub minu ette k:
lähed m'uga kõndima
astub s, siis rauaga
mängin nagu sauaga.
l mind paneb kasvama
lepikusse leht'ega.
Vastus:
-epp (Is. Kal. (1881) L.76)
Küsimus:
K-ga on mind mitmet moodi,
kord kõver, sirge olen ma.
s-ga mind ju kohe loodi,
ja pandi maa peal töötama.
Kui l mul ette pannakse,
siis olen taim, mis roohkest põlgtakse.
Vastus:
-epp (Vlg. Lisal. nr. 2 (1890) 16)
Küsimus:
L-ga olen metsasalus,
s-ga tarviline talus,
k-ga toeks nõrgale?
Vastus:
-epp (RKM II 49, 347 (50) )
Küsimus:
Ma olen selge vedelik,
mind pruugib kuning, vabadik.
Mind leida maal ja mere sees,
niisama kõrges tuule ees.
Kui võtad nr-i seadida
mull' esimeseks täheks sa,
siis leiad, et mind lille seest
saab kokku kantud lindudest.
Vastus:
Vesi, mesi. (Ol. Lisa nr. 17 (1882) [lk-ta], nr. 18 (1882))
Küsimus:
Kui eestpoolt sa mind lugend saad
ja tisleri töötuppa läed,
siis leiad sa mind meistri käest
puud jautamas kõigest väest.
Loed tagast mind, siis olen õhk
ja põlen nii kui kuivand põhk.
Vastus:
Gaas, saag. (Kündja nr. 38 (1883) 455 M.J.)
Küsimus:
Ma mitme miljonile
siin ilmas valgust annan
Ja mõndagi nii sageste
ka kõrgemale kannan,
käin, liigun vabalt ilma sees,
kui uueaja kunstimees.
Ja kui sa tahad lugeda
mu nime tagurpidi,
siis olen enamiste ma
küll puuseppmeistri ligi.
Kui tööd ta tahab teha hääst,
siis pigistab mind kinni pääst.
Vastus:
Gaas - saag. (Sak. Lisa nr. 28 (1896) 120 ja nr. 31 (1896) 144 J. Linnu)
Küsimus:
Metsamees ja puusepp ka
töötavad kõik minuga.
Kui mind tagant loed sa:
valgustan ja surman ka.
Vastus:
Saag, gaas. (LR nr. 12 (1933) 287)
Küsimus:
Eest lugedes purustan puud,
tagant valgustan, teen monda muud.
Vastus:
Saag, gaas. (ERA II 22, 640 (95))
Küsimus:
Ma mitmele miljonile siin ilmas valgust annan ja mõndagi siis sageste ma kõrgemale kannan. Käin vabalt ilma sees, kui uue aja kunstimees. Kui mind loed tagurpidi, siis olen enamasti puusepa meistri ligi. Kui tööd tahad teha heast, siis pigista mind kinni peast.
Vastus:
Kaas - saag. (RKM I 9, 352/3 ja 369 (190))
Küsimus:
Kui tähe ära võttad sa ja uue ette paned ka,
siis toitu, sul peeneks jahvatan,
siis näed mind kui naerma plahvatan,
kui algus sõna võtad sa
ja tagurpidi loed mind ka,
siis ütlen kohe ära sull',
et kasvan metsas puude all.
Vastus:
Hammas, sammal. (ERA II 118, 284 (53))
Küsimus:
Ma olen mäe kõrgem koht,
Kus tihti jää, ei kasva roht
Kui silbiseisu muudad sa,
Siis põlluriistaks saanud ma.
Vastus:
Hari, riha. (Meelej. nr. 4 (1887) 32 ja nr. 5 (1887) 40 J.L.)
Küsimus:
Esmalt olen õhuke,
sile, kui ka karvane.
Sagedast' mind torgiti,
pärast surma pargiti
teiselt väike loomuke,
mulla seest käib minu tee.
Lähen toitu otsima,
leian pea otsa ma.
Kokku olen veider lind,
päeval ei või näha mind.
Õhtul urkast välja lään,
lendes saaki püüdma jään.
Vastus:
Nahkhiir. (Meelej. nr. 2 (1881) 64 ja nr. 3 (1881) 96 F.W.E.)
Küsimus:
Mu kiige esimene silp
sul jalakatteks varjav kilp.
Mind looma seljast võttad sa,
et oma tuluks tarvita.
Mu teist sa kiusad kiigest väest,
ei ehis pääse ma su käest
kas kassi ehk kas lõksuga
mind ära püiad häävita.
Kui kokku mõlemad mul loed,
siis suve õhtul õuues näed
kui une hõlmas uinud sa,
siis saaki tõttan tabama.
Vastus:
Nahkhiir. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l.12 ja 16 (54) J.J.)
Küsimus:
Kes ma olen?
Mu esimene igal loomal
ja inimesel noorel, vanal.
Mu teine kassi armsam toit,
kel' sahvris maiustuse paik.
Ja ühtekokku mõlemad
nad öist lindu näitavad.
Vastus:
Nahk, hiir, nahkhiir. (Ronk nr. 14 (1925) 335 ja nr. 15 (1925) 360)
Küsimus:
Mind igal loomal leiad sa,
ja iseeneselgi ka.
Kui loomast sa mind lahutad,
siis ihukatteks mahutad.
Mo teine on üks elajas,
kes elab eluhoonetes
ka asub ahjualustel,
ja sigib viljaväljadel.
Kui võttad sõnaks sõlmida,
mind kahes järgus korraga
siis lendan varemete pääl,
ma hilja eha ajal sääl.
Vastus:
Nahkhiir. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l.13 ja 16 (56) H.H.)
Küsimus:
On sul tubli r, siis kohus
Sinu poole alati,
d-ga oled häda ohus,
Hoia kinni kõvasti.
Vastus:
Härra, häda. (Is. Kal. (1888) 106)
Küsimus:
T-ga munen sulle muna,
k-ga vett sa võtad,
v-ga märki lasta võid.
Vastus:
Tibu, kibu, vibu. (LR nr. 11 (1937) 263)
Küsimus:
Mu esimene ots on mönus toid
Ja perenaeste käetöö kaunim võit.
Mu keskpaik väärt on surmameistrile
Nii kütile kui sõjamehele.
Mu viimast otsa iga viljataim
Sull' näitab seal, kus ärkand eluvaim
Kolm kirjatähte suur meist igaüks
Ja koos meid nähtud Tartus korda kaks.
Vastus:
Või-dup-idu - Võidupidu. (Virul. Lisa nr. 40 (1888) 640 ja nr. 43 (1888) 687 J. Järv)
Küsimus:
Mind osaks antud kõigil ilmas,
Kas olgu suur ehk veikene
Kuid mõnel tilgub pisar silmas,
Kui mind tal jäetud liiaste.
Mu teine järvel, jões ja rannas,
Sul näha tihti silma ees.
Ma kalameestel ikka hinnas,
Ja püügil parem abimees.
Ning üheks sõnaks kokku võttes,
Mul lõppu pole iganes.
Õnn sull', kui elu maha jättes
M'us rahu, rõõmu leiad ees.
Vastus:
Iga, vene, igavene. (Linda nr. 34 (1896) 528 ja nr. 36 (1896) 559 G. So)
Küsimus:
Söön laua alt ja laua päält,
teen hädas vaenus valju häält.
On algustäheks minul vee,
mind viga hüüdma sunnib see.
Vastus:
-iga (EKnS 35, 30 (248))
Küsimus:
Kui sa "s" mull' ette sead - Siis mu liha praetult sööd!
Ilma selle täheta -
Elupikkus olen ma!
Tahad "v" mull' näidata
Etteotsa seadida -
Siis ma sulle vaenlane
Olen koolis kahega!
Vastus:
Siga, iga, viga. (Lasteleht nr. 4 (1922) 64 ja nr. 5 (1922) 80 V. Toru)
Küsimus:
Ma olen peene kehaga
ja elan varjul rahuga,
kui palavus sull vaeva teeb
siis mina nahast välja keen
loed tagant mind ehk eest poolt
ma selleks jäen, mis oled loond.
Vastus:
-igi (H, Lank 69 (275))
Küsimus:
H-ga auran otsa ees,
p-ga meistri peu sees,
s-ga soovin sigidust,
l-ga enam ligidust.
Vastus:
Higi, pigi, sigi, ligi. (E Post. nr. 23 (1881) 90 (Jututuba) ja nr. 24 (1881) 95 -kl-)
Küsimus:
(2 järguga sõna) Kui T ees käib, siis tähendab ühe Itaalia jõe,
aga kui B ees käib, siis ühe elaja nime, kelle nahast rikka mehe kasuka krae.
Vastus:
Tiiber - Biiber. (Lindf. (1880), 59)
Küsimus:
Kui sa k mull' ette säed,
Siis ma rippun õhu sees
Rahul' tähe r-ga jäed:
Valitsejaks mull üks mees
Lisad t, siis vaikne vesi
Heljub minus hiljukesi.
Mõtle nüüd, siis ütle seda,
Milleks l-ga loed teda.
Vastus:
Kiik, riik, tiik, liik. (E.Post. nr. 20 (1881) 79 (Jututuba) ja nr. 21 (1881) 82)
Küsimus:
Kui on t mull ees, siis vaikne vesi
Asub minu märja voodi sees
Seisab aga p mul ees,
Mängitab mind sõjamehe käsi
Halastuseta vere tööl.
k-ga kiigutan ma Jaani ööl
Vaikses õhus puude vahel sind.
r-ga varjan mina mitu rahvast
Oma tiiva all ja kaitsen vahvast.
l-ga joovad mitmed mehed mind,
Kui on välja makstud kauba hind.
Vastus:
-iik (E.Post. nr. 2 (1883))
Küsimus:
S-ga tuttav mees
Kalevi-laulu sees,
targa nõu andja,
tänuks kasuka kandja
v--ga rauda sööb,
rasket tööd teeb,
laulab liri-lori,
sepa käpa ori
k-ga viimaks veel
ikka märjal teel
merememme sängis,
vettevoode mängis.
Vastus:
-iil (E Post. Kal. (1880) 49)
Küsimus:
On mul v, siis olen ma
raske raua raasija,
aga s, siis põõsastes
tuustin, tuuslen iganes.
Vastus:
Viil, siil. (E Post nr. 31 (1881) 123 (Jututuba) ja nr. 32 (1881) 127)
Küsimus:
Kui m mull' ette paned sa,
siis olen mõõtühik ma
Kui aga k mull' ette säed,
siis sa mind suvel õhus näed.
Vastus:
Miil, kiil. (LR nr. 10 (1939) 239 ja nr. 11 (1939) 263)
Küsimus:
Ma olen veike loomuke,
mind maa peal tihti nähakse,
kas olgu suvi ehk kas talv,
mind nähta ikka kasukal,
kui s-i eest mult võtad sa,
ja v asemele sead,
siis sepakojas näed,
mis sa kus tarbe riistaks olen ma,
mu keha kõikse kauem seal,
mis teisi leikab tõest.
Vastus:
Siil, viil. (H, Lank 72 (287))
Küsimus:
Olen väike loomake,
Ei ma sulle kurja tee.
Tahad kinni võtta mind -
Otsekohe torkan sind.
Paned aga k mull' ette -
Karjas jääd sa kohe hätta. -
v-ga tarvitab mind isa
Rauatöö, mis ränk ja visa.
Vastus:
Siil - kiil - viil (LM nr. 12 (1935) 96)
Küsimus:
P-d sa esmalt juua saad,
k-ga kärmest laastad maad,
r-ga luuletaja kiidab,
l-ga puusepp laudu liidab.
Kui mull aga "S" on ees,
Siis ma olen Eesti mees.
Vastus:
-iim (Is. Kal. (1882) 117)
Küsimus:
P-ga tihti toidan sind,
r-ga laulus leiad mind,
l - mind tisler tarvitab,
kui kahte asja ühendab.
Vastus:
Piim, riim, liim. (Linda nr. 6 (1897) 96 ja nr. 10 (1897) 159)
Küsimus:
L-ga asjad kokku liidan,
r-ga laulus aega viidan,
P-ga toiduks olen vaja.
S - teeb tööd ja peab maja.
Vastus:
-iim (Kaja nr. 13 (1910) 52 G. Kajak)
Küsimus:
Ei s-ga kaugel ole ma
Kül p-ga võin sind vaevata.
Ja v-ga teha rõõmsaks meelt
Ehk eksitatta õigelt teelt.
Vastus:
-iin (Em Kal (1882) 64)
Küsimus:
Loe mind eest ehk tagantotsast,
ikka leiad sa mind metsast.
Täht eest sa v-ga vaheta,
Siis asun kõrtsis, trahtris ka.
Täht lõppus l-ga vaheta,
siis sepa käes mind leiad sa
siis tagurpidi loe veel mind -
ma pesu juures aitan lsind.
Vastus:
Niin, viin, viil, liiv. (Uus Aeg nr. 29 (1903) 116 ja nr. 35 (1903) 140)
Küsimus:
Ma olen vedela kehaga,
Mind vatvad mehed sure isuga,
ma neile rõemu teen lõpmata,
ja kahju kui ei korda mind saa.
Mult sõna "v" võtta sa,
"h" asemele sea, siis suur riik olen Aasias,
ei vastast seisa teises Maas.
Vastus:
Viin, Hiina-Riik. (H, Lank 70 (280))
Küsimus:
H-ga väike loom ma olen,
k-ga aknast tuppa tulen.
Vastus:
Hiir, kiir. (Lasteleht nr. 7 (1912) 112 W. Koch)
Küsimus:
H-ga nurgas krõbistan,
k-ga kõike valgustan.
P-ga riigi ääres ma,
w-ga... Noh, küll mõistad sa!
Vastus:
Hiir, kiir, piir, viir. (Ronk nr. 37 (1926) 913 ja nr. 1 (1927) 25)
Küsimus:
K-ga olen veemees,
n-ga asun kala sees
l-ga loodad õnne saada
v-ga vaesel jalga katta
p-ga sajan taevast maha.
Vastus:
Kiisk, niisk, liisk, viisk, piisk. (Ronk nr. 44 (1924) 1064 ja nr. 45 (1924) 1088)
Küsimus:
P-ga pilvest langen ma,
k-ga elan vees.
v-ga jalas kannad sa,
l-ga otsustaja mees.
Vastus:
Piisk, kiisk, viisk, liisk. (LR nr. 12 (1933) 287)
Küsimus:
K-ga olen veemees,
n-ga asun kala sees,
l-ga loodad õnne saada,
w-ga vaesel jalgu katta,
p-ga sajan taevast maha,
Vastus:
-iisk (RKM II 167, 138 (33))
Küsimus:
R-ga olen uksel ees,
l-ga asun mulla sees.
Vastus:
Riiv - liiv. (Ol. Lisa nr. 27 (1882) [lk-ta] ja nr. 28 (1882) )
Küsimus:
On t mul ees, siis tõmbad tuld,
ja sihil tähendus muul uus,
on p mul ees, siis Möldri-Mats mind pruugib jahukividel.
Neid teritab tal Sepa-Ats.
On v-, siis kasvan põlluviljal.
On s-, siis olen emasokk.
On m-, sest ütle kallis Mikk,
vaat, p-ga tähendan ma pikk.
Vastus:
Tikk, tikk, pikk (veski), vikk, Mikk, pikk. (Leoke 4, 93 (16))
Küsimus:
M-ga ma olen mees
s-ga soku tembud sees.
Kui Miku sokku suksutab,
Siis sikk ka sellest osa saab.
Vastus:
-ikk (Vlg. Kal. (1897) 117 ja (1897) 118 Lennula)
Küsimus:
P-ga sinu silmad vaatvad,
t-ga pilved vihma saatvad,
s-ga elan Läänemeres,
k-ga parsil taluperes.
Vastus:
Pilk, tilk, silk, kilk. (E Post. nr. 17 (1881) 66 (Jututuba) ja nr. 19 (1881) 75 F.W.E.)
Küsimus:
K-ga elan talutares,
s-ga veteriigis meres,
t-ga olen vete jagu,
p-ga silma töö ja tegu.
Vastus:
Kilk, silk, tilk, pilk. (Meelej. nr. 47 (1887) 375 ja nr. 48 (1887) 384)
Küsimus:
K-ga mitme maja sees
olen tuttav ma!
Laulan lahkes viisides -
laulumeister ma.
S-ga elutsen ma meres,
asun hulgana
pruugitud ma igas peres
toiduainena.
P-ga - lausa lõkkele
saadan südameid:
vaata ette hoolsasti,
peiukene, neid...
Vastus:
Kilk, silk, pilk. (Linda nr. 46 (1901) 736 ja nr. 49 (1901) 784 Reinh. Kamsen)
Küsimus:
S-ga olen meremees,
k-ga laulan ahju sees,
t-ga ninast alla kõnnin
kasimata poisipõnnil.
Vastus:
-ilk (Väikeste Sõber nr. 4 (100) (1934) 32)
Küsimus:
L-ga ütled, et ma ilus,
kasvan päeva käes ja vilus
p-ga rõõmustan su meelt,
kui sa kuuled minu healt
w-ga pihku asun sulle,
kui sa hoolas oled jälle.
Vastus:
Lill, pill, vill. (Meelej. nr. 28 (1886) 224)
Küsimus:
Mul v-ga kahekordne tähendus:
ma katan sind ja soendust sul annan,
kuid tihti ka, kui just ma seda võin,
siis kanget valu, surma sulle kannan.
Ma p-ga meele sulle rõõmsaks teen,
sul tugevust ja julgust sõjaski ma jagan,
kui viimaks l mu ette ühendad,
siis nurmed, aasad ilustan.
Vastus:
Vill, pill, lill (Linda nr. 19 (1896) 280 ja nr. 23 (1896) 360 A. Feldbach)
Küsimus:
Mind eest ehk tagant loe sa,
su südant suudan sütita,
kui kevadisel kallil a'al
sa mängid õitsval murumaal.
On p-ga palju rõõmu sääl,
kus helisemas minu hääl,
ja t-ga toidutaimedest,
mind tarvitad sa teiste seast.
Mind valu saatjaks sõimad sa,
kui v-ga seltsin sinuga
ja kui mu lõpp saab kõvaks veel,
siis pead mind pehmeks igal teel.
Vastus:
Lill, pill, till, vill, (lamba) vill. (Lasteleht nr. 16J (1908) 95 ja nr. 7 (1908) 112 J. Leppik)
Küsimus:
V-ga väike king mind hõõrub kanda,
t-ga ema võib mind suppi panna.
L-ga luhal kenast' kasvan ma,
p-ga minuga võid mängida.
Vastus:
Vill, till, lill, pill. (LR nr. 8 (1934) 190)
Küsimus:
S-ga sinu küljes olen ma,
I-ga minu küljes oled sa.
Vastus:
Silm, ilm. (Meelej. nr. 27 (1886) 216 J. Leppik)
Küsimus:
Õrnem sul olen ja teenin sind,
seepärast ka alati kallista mind!
Jääb s kui ninamees otsast mul maha,
siin olen kord hea ja teinekord paha.
Vastus:
Silm, ilm. (Meelej. nr. 43 (1887) 343 ja nr. 44 (1887) 352)
Küsimus:
Ma eluküinlaks olen sul
ja luule sisuks laulikul.
Kes liialte mind imestab,
see vahest ennast pimestab.
Kui esimese tähe sa
mu küllest võtad lühenda,
siis asupaigaks olen ma
nii miljonitel, sulle ka.
Vastus:
Silm, ilm. (Virul. Lisa nr. 13 (1888) 208 nr. 17 (1888) 269)
Küsimus:
Ma olen elu küünlaks sul
Ja luule sisuks laulikul.
Mu ilu võidab südame,
Mu särast südant tuntakse.
Kui esimese tähe sa
Mu küljest võtad lühenda:
Siis asupaigaks olen ma,
Nii miljonitel, sulle ka.
Vastus:
Silm, ilm. (Laste Maailm 72 1900)
Küsimus:
Kui s sa mu ette sead,
siis näed head ning vead,
ja ilma selle täheta
ma olen kõik, mis nägid sa.
Vastus:
Silm, ilm. (Lasteleht nr. 3 (1902) 48 ja nr. 4 (1902) 64 Villi Andi (Fr. Kuhlbars))
Küsimus:
S-ga vajad ikka mind,
parem, kui meid kaks.
F-ga lõbustan ma sind,
kui lä'eb sul igavaks.
Kui eest mul tähe võtad sa,
siis olen hea ja pahur ka.
Vastus:
Silm, film ilm. (Lugemist Lastele nr. 2 (1937) 16 ja nr. 3 (1937) 24)
Küsimus:
Suurt kahju sulle saadan,
kui kütkes sa mind pead
kuid aga omal volil -
kõik hukkan, hävitan.
Mult kustuta eest täht
ja tagurpidi loe -
mu osaline olla,
siis ihkab igamees.
Vastus:
Tuli - (t)uli - ilu. (Uus Aeg nr. 51 (1903) 204 ja nr. 56 (1903) 224 A.Th.C.)
Küsimus:
P-ga ilustan su pesu
k-ga äratan su isu
v-ga igatsed küll sa
päikse soojas mängida.
Vastus:
Pilu, kilu, vilu. (Lasteleht nr. 5 (1932) 80 ja nr. 6 (1932) 99)
Küsimus:
Paned v sa mulle ette,
siis su sõber olen ma.
Suvel, siis kui päike palav,
otsid mind sa hoolega.
Paned k sa ette mulle,
südant siis sul kinnitan,
kui sul kõht on tühjaks läinud -,
veel su maiusroaks ma saan!
Kui sa p sead mulle ette,
läbi minu vahid sa.
Jätad kolmetäheliseks mind sa,
alati m'ust unistad.
Vastus:
Vilu, kilu, pilu, ilu. (LR nr. 7 (1937) 167)
Küsimus:
M teeb minust rääkija,
s mind käsib kuulata,
n mind paneb palgesse,
l mind katteks ihule,
t teeb väga raskeks mind -
ütle, ütle: tunnen sind.
Vastus:
Mina, sina, nina, lina, tina. (E Post. nr. 15 (1881) 58 (Jututuba) ja nr. 16 (1881) 62)
Küsimus:
Mis ma olen?
L-ga kasvan põllul,
katan sind.
S-ga kirjanduse põllul,
oled juhtind mind.
M-ga nimetan ma
iseennast juba.
N-ga anna julgelt sa
näoliiget nimetada luba.
Vastus:
Lina, sina, mina, nina. (Ronk nr. 12 (1926) 305 ja nr. 13 (1926) 329)
Küsimus:
H-ga kuuled poes sa
minu nime hüüatama
l-ga kuuled metsas mind,
kui on lumest paljas pind
p-ga olen kitsas lai,
siingi nimetud ju sai
r-ga keha jagu ma
olen sul ja loomal ka.
Vastus:
Hind, lind, pind, rind. (Meelej. nr. 26 (1886) 200 J. Leppik)
Küsimus:
H-ga asja väärtust ütlen,
l-ga sulgislooma mõtlen
p-ga langen maha puust,
r-ga olen lihast luust.
Vastus:
Hind, lind, pind, rind. (Ronk nr. 37 (1924) 895 ja nr. 38 (1924))
Küsimus:
Ma nahast olen tehtud, sull' seisan allpool otsas, kui k eest mul võtad sa, siis jäeb must järel see, kes elus peab sind.
Vastus:
King - hing. (H, Lank 74 (297))
Küsimus:
R-ga olen ümarik, k-ga kena jalaehe, t-ga pääs sul ahelas, l-ga kuulus viske riist, v-ga kibe vänge aur?
Vastus:
Ring, king, ting, ling, ving. (Leoke 4, 95 (14))
Küsimus:
L tõi hirmu Vilistite hulgale,
w on toa lakas suitsuvennake.
Vastus:
Ling, ving. (E.Post. nr. 50 (1881) 198 (Jututuba) ja nr. 51 (1881) 201)
Küsimus:
H-ga asun seal, kus elu,
v-ga teen su peale valu.
K-ga olen jalanõuks,
l-ga viskamise jõuks.
Vastus:
Hing, ving, king, ling. (Virul. Lisa nr. 17 (1888) 269 ja nr. 20 (1888) 319 K.L.)
Küsimus:
K-ga jalga külmetamast keelan,
h-ga ükskord heast' ehk pahast elan,
kõrgess' viskan mina l-ga
r-ga ümargune asi olen ma,
w-ga ajan valutama pea.
Vastus:
King. Hing. Ling. Ring. Ving. (Vlg. Lisal. nr. 9 (1889) 72 ja nr. 12 (1889) 96)
Küsimus:
H-ga olen elustaja,
l-ga kaval vangistaja,
v-ga kuri õhu viir,
r-ga ümmargune piir.
Vastus:
Hing, ling, ving, ring. (Sak. Lisa nr. 20 (1895) 176 ja nr. 27 (1895) )
Küsimus:
K-ga kaks meid on, kui käid
v-ga minnu surra võid
l-ga piiblis tuntud ma
h-ga keegi minuta.
Vastus:
King, ving, ling, hing. (Ronk nr. 23 (1924) 559 ja nr. 24 (1924) 584)
Küsimus:
R-ga sulle rõõmu teen,
s-ga minu ära sööd,
p-ga istud minu peal,
l-ga avad ukse seal.
Vastus:
Kink, sink, pink, link. (Ronk nr. 1 (1924) 23 ja nr. 2 (1924) 47)
Küsimus:
K-d sull' annab armas käsi,
siis sa tänamast ei väsi,
s-ga ripun suitsu sees,
pärast küpsen keevas vees.
P su liikmeil annab rahu,
magama sa küll ei mahu,
l-ga seisan ukse ees,
kargan üles, tuleb mees.
Vastus:
Kink, sink, pink, link. (Kasuline Talurahwa Kalender (1882) 46 (2) ja (1883) 52 (2) )
Küsimus:
V-ga laulan oksa peal,
mul on õige kaunis hääl
t-ga sina kirjutad
l-ga riideid kaunistad.
Vastus:
Vint, tint, lint. (LR nr. 1 (1934) 24)
Küsimus:
Kaks esimest maa peal ja taevas on kõrge au sees küll rõõmus, küll vaevas,
ja kellel neid pole, küll vilets on see, valivad omale vale tee.
Meid kõiki kolmas peab üles ja ema kombel kannab süles.
Ta nime hüüab laevamees, kui reisilõpp on lausa ees.
Kõik kolme ihkab vaikses valus nii mõnigi võrsi-võeras talus,
ta rüpel rõõmus alati, ta pärast vahvast võideldi.
Vastus:
Isa - taevaisa - maa - isamaa. (RKM I 9, 356 ja 370 (209))
Küsimus:
Lehkan maade hulgas,
aina õilmetes
igavene tali siiski südames.
Vastus:
Italia. (KM EKLA, F.101, M.7:6, l.15/16 ja 16 (71) J. Järv)
Küsimus:
Ma üle ilma ilus maa,
kõik tõttavad mind vaatama
ma kannan kallid viljapuid.
Mul kõrged mäed ja pikad suid,
kuid siiski tali minu sees
just asub otse südames.
Vastus:
Italia. (Linda nr. 8 (1897) 128 ja nr. 15 (1897) 232 K. Laast)
Küsimus:
V-ga valus vennike,
k-ga kena mehike,
p-ga seisan sagest suus,
s-ga vana ja ka uus.
Vastus:
Vits, kits, pits, sits. (Virmal. Lisa nr. 13 (1891) 208 ja nr. 15 (1891) 240)
Küsimus:
Kirjuta mu keskele
kena d,
siis ma kasvan ülesse
priskeste.
Pane d-kse asemel'
kena l:
rõõmu teen su silmadel', südamel'.
Nüüd sa sinna kena h
kirjuta:
pead minust surmaga
lahkuma.
Aga kui mu südames
seisab s:
siis ma olen sinu sees
agar mees.
Vastus:
i-u (Gr. KmKr 62 )
Küsimus:
Mind leiad põllu päält,
ka heinast, karjamaalt.
Küll mägedest ja veest
ja mitme asja seest.
Kord olen suur, kord veikene,
kord pitk, kord lai, kord õhuke.
Sull' põllul tüliks ees,
mind põlgad heina sees
kui aga hoonet ehitad,
siis hoolega mind tarvitad
sääl aluseks mind sead,
ja selles kalliks pead.
Kui tahad tagant lugeda:
siis olen mõnes murdes
ma väga veikene.
Vastus:
Ki-vi, ivik. (Mötleja 44 ja 55 (24))
Küsimus:
Kaht esimest siis tarvitad,
kui tõisel mõtet avaldad,
ja kolmat pruugib iga mees,
kes ial kõnnib ilma sees.
Kui kõik kolm järku kokku sead,
siis ühe taime nime saad,
kis kasvab metsas, lepikus.
Vastus:
Sõna, jalg, sõnajalg. (Ol. Lisa nr. 40 (1883) [lk-ta] ja nr. 42 (1883))
Küsimus:
Eest olen igaühe suus
ma sagest sooviavaldus.
Ma teine olen abimees
ja aitan ikka käimises.
Kui ühenduses mõlemad,
siis mõnda taime nimetad.
Vastus:
Sõnajalg. (Virmal. Lisa nr. 29 (1891) 464 ja nr. 32 (1891) 511 J.A. Veltmann)
Küsimus:
Üks mu pool on imemahe
õrna soovi avaldus,
rajab sillad üle lahe,
näitab, kussa armastus.
Sagedaste terav oda,
haarab ausust auaga,
lõhub maha tõekoda,
köidab käed rauaga.
Teine on üks vennakene,
kes ei tegev üksida.
Ta viib paigalt paigale,
et sa tööd võid toimeta,
paraku, ka mitu sada
kannab ohvriks kurjale,
tallab kiirul musta rada
kuni langend kalmule.
Kui need pooled ühte liidad,
leiad ühe taimekse,
mis, kui metsas aega viidad,
näitab ennast lahkeste,
ennemuiste sortsi käed
võtsid teda venita',
sest ta abil salaväed
kalevit said võrguta.
Vastus:
Sõnajalg. (Is. Kal. (1885) 109-110 K.E. Sööt)
Küsimus:
Mu esimene käsib võtta,
Kui keegi keelekastet pakub
Kuid ära palju võtma tõtta,
Sest muidu kuuled: "tema lakub".
Mu teine, ammetmees, on ammu
Ju väga osav oma tööle.
Küll temal mehel siis on rammu,
Kui siub nahast põlle vööle.
Kõik kokku olen mina vaene
Küll palju häda saanud kanda,
Kui Potivari kuri naene
Mind lasi vangihoone anda.
Vastus:
Joo + sepp. (Is. Kal. (1882) 116)
Küsimus:
Ma olen kuulus kuningas,
öö troonil uhkelt istumas.
Käin sagest kuldse kuuega
ja hõbesärgi uuega.
Mu teine väike habenik,
ta pole kõrge ega pikk,
ta peas on prillid, pasunad,
need imehealed, huikajad.
Kui mõlemaid sa kokku säed,
siis uudist jälle ilmas näed.
Ma haljendan kui ilus aas
ka talvel, kui on lumi maas!
Vastus:
Jõulukuusk. (Vlg. Lisal. nr. 34 (1891) 272 ja nr. 35 (1891) 280)
Küsimus:
Kes eest mu nime soovib hüüda,
see tahab omale mind püüda:
kas olgu kala-, jahimees.
Ning mida suurem minu jägu,
on seda rõemsam mehe nägu
ehk seisku sõjaväed ta ees.
Kui loed tagant ettepoole,
siis antakse kõik minu hoole,
et oleksin ma varjuks sääl,
kus paha teeksid sandid ilmad,
Kus eemal hoitaks kurjad silmad,
Sääl seisan mina katteks pääl.
Vastus:
Saak: kaas. (Is. Kal. (1882) 116-177)
Küsimus:
Asukoht mull' maal ja linnas,
seisan praegu väga hinnas.
Loed sa minu eest ehk tagast,
toidan ennast sinu varast.
Riisun rinnast südame,
taskust rahakibeme?
Vastus:
Kabak. (OM nr. 12 (1889) 928)
Küsimus:
Ma kasvan üksi karjamaal
ja metsa ääres niiduraal.
Mind lugeda võid tagant, eest,
ma ikka olen sama mees.
Kui võtad tähe tagant, eest,
siis naise nimi olen ma.
Vastus:
K/ada/k. (ERA I 5, 52 (2))
Küsimus:
Esimene kasvab palul,
tõine tuli tuule vahel
punu üheks sõnaks nad:
imekena saksa saad.
Vastus:
Kadakas, saks, kadakasaks. (Ol. Lisa nr. 36 (1882) [lk-ta] ja nr. 37 (1882))
Küsimus:
L annab heli hellamat,
v kastet kõige kallimat.
Vastus:
Rae - ?? (Is. Kal. (1888) 106)
Küsimus:
Kaks esimest mul kehata,
sest neid võid ainult kuulda sa
mu kolmas koduloomake,
kes röövlitööd teeb kurjaste.
Kui aga kõik kolm ühendad,
mu'st tutva merelinnu saad,
kes oma kuulsuse sest saab,
et esimesi kuulutab.
Vastus:
Kaja + kass. (Sak. Lisa nr. 33 (1894) 264 ja nr. 35 (1894) 280 M. Juurik)
Küsimus:
Mu teine pool on teise sees
ja mõlemaid võid leida vees.
Kaks esimest on peremees
ja teistel tuhanded on sees.
Mu viimne pool ka asub maal,
kus kasvab rõemsast suve a'al,
mind lapsed, eided nopivad,
ja kärmest suhu toppivad.
Ka inimene olen ma,
mind tüdrukuks võid palgata.
Kes kalamarja armastab,
see mõistatusest jägu saab.
Vastus:
Kala + mari. (Vlg. Kal. (1897) 117 ja (1897) 118 Lennula)
Küsimus:
Ma olen virga naiste töö,
mind tarvis igamehele.
Kaks järku ühe sõna sees. -
Ma seisan suurtes rullides,
kust osav meister nõnda teeb,
mis sulle sooja-andjaks jäeb.
Teist sõna võta arvata,
mis aga ühe järguga.
Et ära mõtle tütrekest,
ei üht ka oma õdedest,
vaid otsi üles meeste seast,
seks poisike küll kõlbab heast.
Nüüd pane siis veel tähele:
sea kahe sõna vahele
üksainus täht see olgu i.
Loe hakatusest lõpuni.
Siis kuulsat nime leiad sa,
mis luules austab Eestimaa.
Mis see on?
Vastus:
Kalev + poeg. (Em Kal (1882) 61, 62)
Küsimus:
Enne ma olen austatud,
üle maa meelitud.
Vallasvanemaks valitud,
talus taadiks tõstetud.
Ei mind müüdud kulla eest,
vahetatud ei hõbeda eest.
Nüüd mind müüakse vase eest,
antakse iga penni eest.
Külanaised mind katsuvad,
ranna-Kadrid mind segavad.
(enne oli "Kalevipoeg". Nüüd on üks riie tuntud nimega "Kalev".)
Vastus:
Kalev. (ERA I 5, 52 (4))
Küsimus:
Kaks esimest mull tiibu kandvad
ja siiski kodunt sul ei läe.
Nad sulle kaunist toitu andvad,
kui Lihavõttepühad käe.
Kaht viimast loonud vägev Looja,
et jalgega võiks käia sa.
Kui tahad talvel saada sooja,
need pead töösse panema.
Kui kõik meid kokku püüad panna,
siis õitsme metsas, aasul, mäel.
Ehk ka - kui vanaks jäenud Anna -
ta kortsu kuivand näu pääl.
Vastus:
Kana + varbad. (Kasuline Talurahwa Kalender (1882) 47 (3) ja (1883) 52 (3) F.W.E.)
Küsimus:
Üks imeline asjake siin maa peal, tihti nähtakse.
Mistarvis läeb puuraiujal, niisama heast ka raudsepal,
kui tagant sa mind loed veel, mu nime leiad igalt poolt.
Kord olen nurgas külleli maas, kord laual pererahva ees.
Sa minust ikka seda saad, mis sinu keha kosutab.
Vastus:
Kapp, pakk. (H, Lank 66 (256))
Küsimus:
Mind talvaga tapetakse, kirvega surmatakse, pöörad ümber mind, taari tarbeks olen sull?
Vastus:
Pakk, kapp. (EKnS 48IV, 39 (83))
Küsimus:
Kui saadetakse metsa sinu i,
siis hoia, et sealt nõnda u ei vii.
Vastus:
kar- (Kas. Talur. Kal. (1888))
Küsimus:
Mo nimes on kolm silbikest, mind tunneb iga saks ja sant.
Sa juba vara kevadel, mind mulla sisse paned,
sealt tärkan mina ülesse, kui ilus roosipõõsas,
siis igatsedes ootad sa, et minust värsket maitsta saaks.
Kui haljendan ja õitsen kaua mina,
siis sügisel saad rohket saaki minust sina.
Kui esimesel silbil laenad teiselt ühe tähe,
ei ma siis jõulukuuse küljes sära vähe
ja kui siis viimsed silbid kokku liidad sina,
siis hommiku, kui voodist tõused, vaatad, kus olen mina.
Vastus:
Kartohvel - kard - tuhvel. (RKM I 9, 359 ja 370 (243))
Küsimus:
Kaht esimest näed hulgal
sa vainul rõõmuga,
mu kolmas ööde ajal,
lääb saaki tabama.
Kõik koos siis välja toodaks,
kui seltsis tervist joodaks.
Vastus:
Kari, kas, karikas. (Ol. Lisa nr. 15 (1883) [lk-ta] ja nr. 16 (1883) )
Küsimus:
I sõna: Kaks vennast ühes ikkes taevast
maailma meie tuline
meid mõni kiidab, kätte saanud,
kell' haisu meist ei olegi.
Neid, kelle omaks meie saanud,
on väga pisut ilma peal,
et uulitsal ja turupaigal
küll järgest' kostab meie heal.
Kui otsast võtad meie pead,
Neid vastamisi vahetad,
Ja siis meid jälle ühte sead
Ja ilusaste rakendad, -
II sõna: Siis väga hädast' oleks tarvis
Meid häbemata koerale,
Ja mõnda meie kahekesi
Kaa värisema paneme.
Kui sa meid Jumalale näitad,
Siis väga õnnis oled sa
Sa hakkad saama esimesi
Vahetamata peaga,
On neid sull, küll siis arvad üles
MIs kumbki paar on, rutuga.
Vastus:
Tar-kus, kar-tus. (K. Malm, Laulud ja Loud I ja II9 (1888) 95 (60))
Küsimus:
S on röövel elajas,
a on kaussi kattemas.
Vastus:
ka-s (Kas. Talur. Kal. (1888))
Küsimus:
Mu esimest sul oli vaja,
kui jahu veskelt koju tõid.
Mu teine puhastas su maja,
kui rotid rohkest' rooga sõid.
Nad ühtekokku mõlemad
üht kuulsat lindu näitavad.
Vastus:
Kot-kas. (Kmpm. Kdl 20)
Küsimus:
Ütlen sulle, vaest sa ei oska?
Kass on vene keeli "koška".
"Koška" teine nimi "kot".
Mõistatus siin valmis "vot".
Olen kuningate seas,
aga kahejalgsete reas
tähte kuus mull nime sees
toidan ennast röövides.
Nimi hästi pooleks tee,
tõlgi ümber see ja see. -
Esimese poolega, olen venemeelne ma
teine pool on Eesi oma, - esimese sõna.
Vastus:
Kot+kass. (E 41038 (2))
Küsimus:
Kui otsast loed mind õiete,
siis olen hiirte vaenlane,
mull otsa seada tähti viis,
üks vene soldat olen siis.
Vastus:
Kass(akas). (Ol. Lisa nr. 17 (1883) [lk-ta] ja nr. 20 (1883))
Küsimus:
Kaht esimest mull armastab,
kes kaupa müüb ja raha saab.
Mind sahker-juut on punga pannd,
kui rohkem saand, kui ise annd.
Veel teine tähendus on mull,
kui keha pikkust näitan sull.
Kui kolmat pehmelt tarvitad,
siis minust kodu-looma saad,
kell tiigri süda rinnus keeb,
ta loomukestel otsa teeb
Kui aga k õ v a l t sõna sees,
siis küsimise-lause ees.
Kõik ühendud on põhja maa,
kui kaunis anne külmal a'al.
Kas olgu saks ehk saunamees,
ta sooja leiab minu sees.
Ma hästi katan, varjan sind,
ehk Lõunes küll ei tunta mind.
Vastus:
Kasukas. (Kas. Talur. Kal. (1882) 47 ja (1883) 52)
Küsimus:
Mind iga kaupmees ihkab siin,
Sest haljale oksale ta viin.
Kui lisad lõpule mul kas
Siis saan ma asjaks armsamaks
Neil, kes on käimas kaugel teel
Kui külm on väljas kange veel.
Nüüd sõbrad mõistke ära mind
Mis olen? Milleks muudan end?
Vastus:
Kasu - kasukas. (Ronk nr. 9 (1925) 216 ja nr. 10 (1925) 239 W.R.)
Küsimus:
Kaht esimest siis liigutad,
Kui vilja põhust puhastad,
Ja kolmas on üks elajas
Kes saaki püüab aidas, toas.
Kaks viimist esimeseta
Peab jõukaks meheks arvama.
Kõik ühes kandvad hoolsaste
Su maja katust truuiste.
Vastus:
Sari+kass. (Ol. Lisa nr. 12 (1883) [lk-ta])
Küsimus:
Kui pilve rinnad lüpsavad,
siis esimest n'ad annavad:
et rohu taim ja lillesuud
ja kõik, kes jänulised muud:
sest keelekastet leiaksid.
Mu teine on üks elajas,
kes veikemaid kui mõrtsukas
sul maeast ärahukab,
ta silmad näävad pimedas
nii heast kui pääva valgel.
Kiil mõlemid kui metsalind
sa kuulid vilistamas,
kus nemad loogu võtes sind
on tagakihutamas:
et vihm on tulemas.
Vastus:
- (Kreutzw. VLL 112 (11))
Küsimus:
Kui tõe jälgilt eksid sa,
siis armastad sa mind
ja pead sa sõbrust minoga:
ei usu ükski sind.
Saad sabast sa mind lugema,
siis könnin uhes sinoga
ma kätkist kunni hauani,
sull' tugiks viimse tunnini.
Ja kui sul keha põrmuks lääb
vaim ika mino kütke jääb
nüüd mõista, armas lugeja!
Kaks asja ühe sõnaga!
Vastus:
Vale-elav. (Laakm. Mr. Kas. Kal. 1854, lk 39 ja 1855, lk 31)
Küsimus:
Kui sa loed mind edaspidi, ära mult siis õigust küsi. Kuid kui loed mind vastupidi, ei ma pudeliski püsi.
Vastus:
Vale, elav. (RKM, KP 39, 127 (10))
Küsimus:
Veel mitmes suurtes külades
ei peeta minust lugu
kus mina õitsen rahva sees,
seal kasvab targem sugu.
Kes noorelt ial minus käind,
on targemaks kui teised läind.
Loe tagant mind: üks sõna uus
siis elan igas rooma suus:
ja kui mul küüned tugevad:
siis sind ja koormad vedavad.
Vastus:
Kool-look. (Laakm. Mr. Kas. Kal. 1854, lk 39 ja 1855, lk 31)
Küsimus:
Sa sõimad põldu kergeks maaks
kus mind on rohkest mulla sees
ja arvad koorma raskemaks
kui mina vankri rata ees.
Loe tagant: siis mind ammetmees
saab tarvitama mitmes töös.
Vastus:
Liiv-viil. (Laakm. Mr. Kas. Kal. 1854, lk 39 ja 1855, lk 31)
Küsimus:
Kaks esimest sääl kokku saad,
seepärast rahvad võitlevad,
on kolmas noor ja ligidal,
siis seisab ta see kaitse all.
Kolm kokku säed kui üksina
saad omal varapärija.
Vastus:
Kasupoeg. (RKM II 71, 109 (640))
Küsimus:
Tulen kangest tulesta,
panen kõrvad uugama.
Vahetad sa otsa-tähed,
siis mind poodi ostma lähed.
Vastus:
Pauk, kaup. (Ol. Lisa nr. 2 (1882) [lk-ta] ja nr. 3 (1882))
Küsimus:
Ma pole nähtav silmale, kuid siiski väga hõlpsasti mind võimalik on luua. On välimises häälikud, mul vastastikku vahetatud, siis olen poes (poodis) müüa.
Vastus:
Pauk-kaup. (RKM I 9, 355 ja 370 (202))
Küsimus:
Niiskes, tühjas toakeses,
kitsas, kindlas kambrikeses
seisan vangis vaenekene,
väike, madal mehikene.
Siiski rammu on rohkest' mull
päeval, õhtul ja hommikul.
Öösel küll olen kui hingeta,
hingvad teised, siis hingan ka.
Olen kuulus kõiges ilmas,
tuttav igaühe silmas,
mitmel olen haavu löönud,
mitmil mehil südant söönud,
mitmed mu löögist on langenud,
valuga haledast õhkanud.
Ma teen vaenu vagal palgel,
hirmsat kära ausal kombel,
ajan vägevat võitlema,
tutvad kiusakalt kaklema.
Tahad sa tagast mind lugeda,
siis ka sul kardetav olen ma:
neelan kõik ära, mis iiale
juhtub mull' kukuma küündesse,
tantsin siis uhkeste õhu sees,
nagu suur, kardetav, kuulus mees.
Mõista, mis see on?
Vastus:
Keel - leek. (ER Kal. (1890) 102 ja (1890) 103)
Küsimus:
Kui sa loed mind päripidi,
kõnelen ma väga palju.
Põletama olen valju,
kui mind loed sa tagurpidi.
Mis ma olen?
Vastus:
Keel, leek. (Lasteleht nr. 15/16 (1938) 243 E.J.)
Küsimus:
Olen sulle tarvilik,
rääkimiseks vajalik,
sest sa ilma minuta
üldse kõnelda ei saa.
Kuid mind tagurpidi loe,
kõrvetan siis, olen soe...
Vastus:
Keel: leek. (Lugemist Lastele, nr. 5 (31) (1940) 40)
Küsimus:
Ma mitmest liikmest kokku pandud,
et teeksin tugevuse tööd,
mind seinakellast saab ka kandud,
ta panen käima päevad, ööd
kui sa mind tagast otsast loed,
siis voodi minu alla poed.
Vastus:
Kett, tekk. (E Post. nr. 36 (1881) 142 (Jututuba) ja nr. 37 (1881) 146 H.P.)
Küsimus:
Eest katan kaela iluga
sell, kellel olen armas ma.
Kui võtad tagant lugeda,
võib sooja saada magaja.
Vastus:
Kett, tekk. (Just. Sak. Kal. (1882) 151 M. Tõnisson)
Küsimus:
Ma olen tehtud vägevast,
pean kinni mitu elajat.
Ka suured laevad mere pääl
kõik seisvad minu rammu väel.
Ja kes on uhke Saksa mees,
sel ripun mina rinna ees.
Kui tagast ette loed mind,
siis magades ma varjan sind.
Vastus:
Kett, tekk. (Saarlane nr. 22 (1886) [lk-ta])
Küsimus:
Mu kahe esimestega
võid piima, vett ja kalja sa,
kui jänud oled, rüüpada.
Mu kolmas teeb sul kibedad,
kui vallatuse libedad
ja süüd sind eksitavad.
Kõik kolm, kui metsas õitsevad
ja magusaste õhkavad:
sul võtel näpu torkavad.
Vastus:
- (Kreutzw. VLL 108 (5))
Küsimus:
Kui ägev pääva palaval
sa kõnnid laial lagedal,
siis soovid varjuks esimest:
mis südant sul, kui rahuta,
ja väsind keha viluga
saab karastama vist.
Mu teisel, ehk küll naiste seas,
on habe suus ja sarved peas,
nii kui ta vana mehel
üks kehvik, kes ei lehma saa,
se elab tema piimaga:
nahk kõlbab igalühel.
Kui mõlemid sa ühendad,
siis kõrgel nemad lennavad,
kui loodud sulekandjad.
Ja tiiva vuhin ülevalt
sull' avaldab kui teise healt:
se petnud nimeandjad.
Vastus:
- (Kreutzw. VLL 109 (6))
Küsimus:
Mind lugeda võib tagand eest,
Ma sülles kannan iga meest.
Kui mind sa hästi kõrgel aad.
Siis minust palju lõbu saad.
Vastus:
Kiik. (ERA I 5, 52 (5))
Küsimus:
Mõni pahusse mind ajab,
Teine kaupa kindlaks rajab.
Vastus:
Kiil - liik. (Leoke 4, 93 (23))
Küsimus:
On k mul ees, siis purustan puu,
On l, siis jutukaks teen so suu.
Vastus:
Kiil - liik. (Leoke 4, 93 (24))
Küsimus:
Ma olen vana aitaja ja noore näpus näitaja.
Vastus:
Kepp. (H II 10, 201 (133))
Küsimus:
Esimest küll ialgi
keegi ääre päält ei leia,
kahest viimsest alati
enesele kasu püia
tervet leiab igamees
ikka kahe viimse sees.
Vastus:
Kesknädal. (Sak. Lisa nr. 43 (1894) 344 ja nr. 44 (1894) 352 J. Normann)
Küsimus:
Mets on ta üless' kasvatanud,
tuas, õues tihti näed
kord on ta kõrgel tõstetud.
Kord madalamal säed.
Kas püha on ehk pidupäev -
Üks hästi mekiv roog
Kas pöördud peast, ehk nõnda jääb
Üks ainsam silbi voog.
Vastus:
- (Vlg. Lisa nr. 1 (1880) (Kanneldaja))