Eesti maskeerimiskombestik


Kolmekuningakaru

Tekst: Kolmekuninga aegas tehti karu. Kolmekuninga päe lauba õhtu. Siis tähendab peale kella kahteteist (12.) Siis tuli mees sisse ja küsis pererahva käest: ”Kas te tahte näha vällamaa looma?” Talsutaja oli ja poiss oli, see läks sisse ja talsutaja tuli sisse ja aeas karul kaeru peale. Kaerad olid pähkled. Tüdrukute käest aeas pähkleid peale, need olid siis need kaerad. Talsutamise jaoks oli üks löömariist, see oli ütleme suur kolme-nella (3.-4.) tolli jämedune õlgega kruitud kaigas, paaritolline seest. Sellega andis siis karule par müksu, karu akkas siis tantsima. Karul oli padjalasu selgas, see oli kasuka all. Sellepärast tä ka senna lüia võis. Loomanahast oli vaadatud niisugune maske ette. Käpakil maas ta keis nel’la jala peal. Kui ta tansitas teda, siis oli kahejala peal. Kus väikseid lapsi oli, seal ei lastud sisse. Lapsed saa nagu estis aru, kardavad. Kui lapsed teise ruumi viidi, siis võis jälle küll teha. Karu akkas niisugust äält tegema. Siis talsutaja sai aru mis karu tahtis ja ta küsis siis karule juua. See oli ükskõik kuidas – kas andsid tal pudelist viina, või andsid klaasi või toobiga õlut ka. Talsutaea andis karule kätte.Seda võib olla ka veel. Kui see oog oli seda oo paarkümmend aastad. Nüüd teevad ka seda., aga see oo omas peres. Vahel oli karul poeg ka. Poeg see oli muidu vana ümmer. Vahel tegi ka niisuguseid vigureid, kui tal maiustusi anti. Kahe jala peal ta keksis siis.
Arhiiviviide: ERA II 251, 450/2 (9)
Koht: Karuse khk., Kunila k., Kohila t.
Esitaja: Karl Erilas (s. 1868)
Koguja: Vello Eenveer (1938)

Tekst: Siin oli Puanses kolm vanatüdrukut, küll riidlesid. Kolmekuningas tegid karu. Lähme sinna. Karu päterdab kauda tuba. Toodi õhtul 2-3 ämbrine pada vett täis. Karu käpp akkas sinna taha, tõmbas selle ümber. Küll siis karu katsus, et minema sai, ei saan aega enam nelja käpa peal käia.
Arhiiviviide: RKM II 254, 113/4 (14)
Koht: Karuse khk., Järise k.
Esitaja: Jaan Kiigemäe (70 a.)
Koguja: Selma Lätt (1968)

Tekst: Jõulu ajal käis sokk, nääris kurg ja kolmekuningas karu. Noored mehed käisid nendega. Jõulu 1. püha hommiku tuli sokk. Sarved olid peas, pahupidi kasukas seljas. Kurel oli kure nokk. Karu oli käpakil maas. Karule oli kott ka alla pandud, et isane. Ma napsasi selle noaga ää. Küll oli siis sõda! See oli, kui mina noor olin. Vahepeal kadus ära. Möödunud aastal oli nääri ajal siin sokk. (M. Laasi tütar ütleb, et tema teada käisid kõik koos – kurg, sokk ja karu. Tänavu käis sokk. Anna Truumaa järgi käis Paadremaal kolmekuningas kurg.)
Arhiiviviide: RKM II 254, 194 (25)
Koht: Hanila khk., Ridase k. < Karuse < Lihula, Meelva k.
Esitaja: Marie Laas (s. 1890)
Koguja: Ottilie Kõiva (1968)

Tekst: Näärisokk, ühel pahupidi kasukas seljas, sarved peas. Viht oli kasuka küljes. Kui ämbris oli vett, vihtles su nõnda läbi. Vanamees käis kurega. Ani oli sedasi, et lõksutas nokka. Nokkis kui sa talle ei and. Vanad inimesed tegid kurge. Kolmekuningal oli karu, nääris sokk.
Arhiiviviide: RKM II 254, 88/9 (4)
Koht: Karuse khk., Poanse k.
Esitaja: Liisa Ploom (81 a.)
Koguja: Selma Lätt (1968)

Tekst: Jõulul tehti sokku, uieaastas oli kurg ja kolmekuningas karu. Kui ma lapselik olin, sis tehti. Nüüdsel aal põle änam. Õlut toodi juua. Pähklid koa piuga.
Arhiiviviide: RKM II 252, 253/4 (4)
Koht: Karuse khk., Õeküla, Matsi t.
Esitaja: Ann Suu (67 a.)
Koguja: Erna Tampere (1968)