Näärikaru
Tekst: Vana aasta õhtu. Näärilõbustustest oleksid mainitavad näärisokk, kelle saatjad olid kurg ja karu, hobusemäng, silmade torkimine ja muud.Tekst: Pärast kella 24.00 tehti näärisokku. Üks noormees oli sokuks maskeeritud ja kostümeeritud. Pahempidi must või valge kasukas oli karvkatteks, pea aga oli eriliselt välja töötatud juba varem kas nikerdatud kännust sarvedega ja silmaaukudega, millest paistsid põlevad küünlad. Sageli olid ka päris ehtsad sokusarved. Peale siku oli veel teisi metsloomi. Näiteks kured, lambad, hobused, elevandid ja mõned maskeeritud ja kostümeeritud inimesed. Tavaliselt aknale ja uksele koputamisega kaasnes küsimus: ”Kas soovite ka võõramaa loomi näha?” Muidugi saadi jaatav vastus toast. Siis tuldi tuppa ja sokk poksimisega andis märku, et tahab kaeru, mis pidi tähendama pähkleid. Anti pähkleid ja võõramaa loomad lahkusid toast. Väljas vabaneti kostüümidest ja tuldi tagasi ”head uut aasta” soovima. Söödi pähkleid, aeti juttu ja sooviti kõike head. Nii mindi edasi järgmisse tallu.
Arhiiviviide: RKM II 52, 139
Koht: Hanila khk.
Esitaja: ()
Koguja: Iida Aavekukk (1956)
Tekst: Vana aastaõhtu toiminguist oleks nimetamisväärt ”nääri soku” korraldamist, õnnevalamist ja askust, mis näitab katstetajalle ta tulevases eluseltsilise ära. Nääri sokku korraldati järgmiselt: Keegi isik riietati vastavasse – võimalikult veidrasse – riietusse. Selga pahupidi kasukas, taha saba ning suhu takust valmistet sokuhabe. ”Soku” alalised saatajad olid toonekurg ja karu, samuti võimalikult sarnased loomadele, keda nad pidid imiteerima. Näärisokk oma saatjaskonnaga käis neljakäpakil kylastamas talusid. Sokk viis neidudele, kes olnud kylapidudel või mujal uhked oma austajaile, salaja voodi alla kaltsudest ja räbalatest valmistet nuku.
Arhiiviviide: E 67318/21
Koht: Pärnu l.
Esitaja: ()
Koguja: August Sang (1930)
Tekst: Uueaasta hommikul käinud karu nalja tegemas.
Arhiiviviide: E 67952
Koht: Rapla khk., Käru v., Jõeküla k.
Esitaja: Anu Blüder (86 a.)
Koguja: Ida Blüder (1930)
Tekst: Näärikaru. Salkond noori tuleb kokku ja üks paneb omale karvase kasuka selga, maski ette ja siis tolgendab nelja käpukil mööda tuba ringi. Kui ta hästi ei tee vigurid, selleks on siis suur pikk poom, millega karut peksetakse. Kui tants on läbi, siis peab iga peremees andma karutansu heaks midagi kui midagi ei anta, siis saab ”näärikaru” vihaseks ja lõhub kõik mis iganes ette juhtub, et seda baanikat ära hoida peab iga peremees ise teadma, et karu peale tantsu väsind, ja midagi süüa tahab.
Arhiiviviide: E 73106 (4)
Koht: Lihula khk.
Esitaja: ()
Koguja: M. Kongo (1932)
Tekst: Laimjalas on see näärikaru ja näärisokk ja näärikurg kõik nii segamini läinud, et kõik peetakse ühe päevaga. Salkond tuleb noori kokku, tehakse näärisokk. Võetakse look, pannakse kasukas üle, oina sarved pähe (pea on kuidagi puu pakust mille külge on kinnitud sarved) sabaks on vana kadaka viht, millega soku tantsitaja inimesi vihtleb. näärikaruks on mees ise, kes on kaska sisse pugenud mis on pahempidi tõmmatud. Karule on pandud hästi pehme padi, mis on ka paks, selja peale, mille pihta tantsitaja siis suure poomiga peksab, kui karu ei taha kellelgi kallale minna, kes neid tahavad torkida. Karul on veel mustad käppad, milelga ta püüab ka määrida. Näärikurg. On tehtud puust kure nokk, mis paelaast tõmmates kokku läheb ja valju plaksu teeb, see nokk seadakse kuidagi pähe, tehakse küür selga, võetakse lina ümber, nii et kui tiivadegagi vahest lehvitada ka saab. nii võetakse siis vastu uusaasta Muhumaal.
Arhiiviviide: E 73119 (8)
Koht: Pöide khk., Laimjala k.
Esitaja: ()
Koguja: M. Kongo (1932)
Tekst: Nääripäeval käisid vanasti poisid karude, lindude ja mitmesuguste loomade kujul kyla mööda ringi. Olnud parajad väiksed salgad koos. Käind perest perre ja teind sääl igasugu tempe.
Arhiiviviide: E, Stk 43, 32 (2)
Koht: Jämaja khk., Mässa k.
Esitaja: Villem Õunapuu ()
Koguja: Mihkel Tooms (1927)
Tekst: Maskeeritud loomi tehti: jõuluks, uueksaastaks ja kolmekuninga päevaks. Uueaastaks sokk ja karu.
Arhiiviviide: ERA II 105, 91 (9)
Koht: Varbla khk.
Esitaja: Arnold Tare ()
Koguja: Arnold Tare (1935)
Tekst: ”Uueaasta siis tehti kitsed ja kured ja karud ja-” Pahupidi kasukas oli igaühel, varukas oli naelaks /kurel/ pea ja nokk tihti eriti selle jaoks, vana vikat pandi sabaks. – Üks oli taltsutaja, see käis karjaga mööda talusid, kes läks puutuma, sai kurelt nokaga või kitselt sarvedega, või tuli karu rabelema. Anti neile ikka ka mõnda, õlut, viina, pähkleid, präänikuid, kompvekke.
Arhiiviviide: ERA II 264, 182/3 (18)
Koht: Kullamaa khk., Kullamaa v., Oomküla, Raudsepa t.
Esitaja: Roman Altmets (s. 1888)
Koguja: Alfred Samet (1939)
Tekst: Vata pulma aegas ei tehtud karu aga siis - jõulu aegas – vana aasta õhtu sai tehtud karu – kurge tehti, karu ja kitse ja. Me käisime üsna iljuti veel – kits ja kurg ja karu.
Arhiiviviide: ERA II 264, 208/9 (13)
Koht: Kullamaa khk., Oomküla
Esitaja: R. Altmets (s. 1888)
Koguja: Alfred Samet (1939)
Tekst: Nääripäeval tehti näärinakku – sokud ja kitsid need o ja karud. Soku laksutas puusarvedega ja… Kastis saba – viht – vee sisse. Karu jälle tantsitati, anti mett ja… Karu ikke tahab magust.
Arhiiviviide: ERA II 39, 161/2 (70)
Koht: Audru khk., Soomra k.
Esitaja: Mari Sutt (55 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1931)
Tekst: Karule pandi karvasest kasukad, mis oli pahempidi pööratud, jalga püksid ja kuub selga. Siis tõmmati tal’ köis ümber kere ja selle köie otsa oli karutantsitaja käes. Karuks oli üks inimene.
Arhiiviviide: ERA II 92, 318 (56)
Koht: Hanila khk., Massu v., Kuke k.
Esitaja: Mihkel Uusküla (s. 1900)
Koguja: Linda Uusküla ()
Tekst: Nääribe laubal tulevad sokud ja neid saab nimetada maskeeritud loomaks. Kuid ega nad polegi loomad vaid nad teevad ennast ise loomaks. Maskeerirtud loomad tulevad (õhtu) hommiku ees. Kõige ees on sokud, siis karud ja siis karu tandsitajad siis jõulu haned ja kõige viimane oli kukk kes paha oli seda kukk nokkis, ning mõned hakkasid isegi karjuma.
Arhiiviviide: ERA II 93, 324/5 (10)
Koht: Karja khk., Viira k.
Esitaja: Ann Maripuu (s. 1869)
Koguja: Heino Koel (1935)
Tekst: Vana-aasta öösi käisid kolm poissi. Üks oli karu, üks oli sikk, mis kolmas oli ei mäleta. Tulid sisse ja jõid õlut muud ei mäleta.
Arhiiviviide: KKI 38, 59 (7)
Koht: Peetri khk., S-Kareda k, Matsi t.
Esitaja: Pauliine Pall (87 a.)
Koguja: H. Kinno (1965)
Tekst: Nääripäeval käisid sokk, kurg ja karu. Kurele tehti puust pikk nokk, värviti punaseks. Neil laulu ei olnud, need tegid oma naljatükke, võtsid nooremaid kinni, viisid õlgede sisse. Õled toodi näärilauba. Jõululauba olid heinad. Õlest keerutati kokku suured patsid, anti patsi sellega.
Arhiiviviide: RKM II 176, 16/7 (9)
Koht: Audru khk., Taga-Soomra k., Reesi t.
Esitaja: Tiiu Tuutmaa (74 a.)
Koguja: Ellen Liiv (1964)
Tekst: Näärinäkud. Hobuse looga seod otstest kinni, look jäi jalge vahele, valge lina ümmer. Õlgedest sarved. Kastsid viha veesse, viskasid vett. Kurge tehti niisama nääri õhta. Käise seest nokk väljas, kaks pikka peergu, saba ka, titt nokka vahel, andis kellele tahtis. Kolhoosi aegas tegin oma kurese viskasin noorikule titesi. Karuse ka tegin, kasuk pahampidi selgas. Kurg ja sokk, karu ja, need olid näärinäkud.
Arhiiviviide: RKM II 176, 414 (18)
Koht: Audru khk., Võlla v., Soeva k.
Esitaja: Liisa Tamm (58 a.)
Koguja: Selma Lätt (1964)
Tekst: Sis tulid sokud uueaasta ööl peale kella kaheteist. Seal olid päris soku pead tehtud, jääru sarved olid peal, õõnsad seest – sinna sai küünlad põlema panna. Silmadel värvilised klaasid ees. Soku pea ja saba olid traadiga ühendatud ja all oli kõver puust look. Mõned olid sokud, teised olid niisama ka. Karud käisid ka sokkudega seltsis. Taltsutaja andis talle pihta, karu mõmises. Sokud puksisid. Saba oli kaseviht või kadakast, sai märjaks teha, sis niisutati tüdrukuid. Pärast läks väl’lä, tuli õlut jooma. Kui ära läksid, siis võtsid kojast jälle kaasa ja läksid teise tallu.
Arhiiviviide: RKM II 252, 277/8 (5)
Koht: Varbla khk., Ranna k., Saarema t.
Esitaja: Liisa Randmaa (69 a.)
Koguja: Erna Tampere (1968)
Tekst: Uueaasta õhta tegime sokkusid ka. Karu oli üks. Karu elu oli raske, ei taht keegi. Kaks kasukat oli selgas ja tuad palavad, sis läks nahk märjase ja mine väl’la, saad külma.
Arhiiviviide: RKM II 252, 509 (17)
Koht: Karuse khk., Vatla as., Lembra t.
Esitaja: Jaan Salmisto (75 a.)
Koguja: Erna Tampere (1968)
Tekst: /---/ Uuel aastal olid uued pahnad. Siis käidi ka sanditamas ja anti jälle midagi. Üks mees tehti karuks ja teine võttis karu paelaga kaasa. Karu pandi tantsima ja sellega saadi nalja. Pärast karu seoti paelaga ukse külge. Mehele anti naljategemise eest süüa ja õlut juua. Karule anti ka süüa. Anti veel midagi. /---/
Arhiiviviide: RKM II 314, 223 (3)
Koht: Haljala khk.
Esitaja: Roland Liikane (s. 1902)
Koguja: Linda Palu (1975)
Tekst: Nääribe laupa keskööst tehti sokk. Pisike tingel oli kaelas, look jalge vahel, kadakas hännaks, kasukas karupidi seljas. Soku pea oli puust tehtud. Villem Nõgu oli ka mitu sokupead teinud. 2-3 poissi käisid sokuga seltsis. Muud sokule ei antud kui pähkleid. Sokk käis öö läbi, kuni hommikul rahvas kiriku läks. Kogu nääriöö põles taludes tuli ja oldi ülal. Vanasti käis ainult sokk, puksis ja keksis. Hiljem oli ka karu, karutantsitaja ja sokuvedaja kaasas.
Arhiiviviide: RKM II 54, 124/5 (7)
Koht: Pöide khk., Audla k., Silla t.
Esitaja: Villem Nõgu (76 a.)
Koguja: Ottilie Niinemägi (1956)
Tekst: Nääriks tehti näärisokku. Näärisokuga käisid karutantsitajad ka kaasas.
Arhiiviviide: RKM II 54, 129 (8)
Koht: Pöide khk., Meriküla, Posti t.
Esitaja: Anton Kommel (80 a.)
Koguja: Ottilie Niinemägi (1956)
Tekst: Näärisokk on käinud viimase ajani (sõja-aastatel välja arvatud). Sokuga on olnud kaasas ”karu”, ”toonekurg”, ka pillimees ja kotimees. ”Karu” pidi lapsetust arstima ja ”toonekurg” tõi noorikutele noka vahel tite. Soku pea oli vahest puust välja voolitud, vahest ka lihtsalt raba-männi känd, juured sarvedeks. Laule ei olnud, ainult tantsisid. Anti pähkleid ja õunu.
Arhiiviviide: RKM II 54, 198/9 (4)
Koht: Pöide khk., Neemi k.
Esitaja: Mihkel Truumets (60 a.)
Koguja: Ottilie Niinemägi (1956)
Tekst: Uieaasta õhta kui kell kaksteist löönd, hakkasid sokud, karud ja aned käima. Kaapisid ukse taga karupidi kasukas üll, anemoodi pia. Sai joodetud neid. Soku näod pias, look kahe jala vahelt läbi. Puksis siis. Vahest oli mitu tükki. Need tahtsid pähkid saaja. Õlut sai toodud neile. Omas külas käisid ilma obuseta. Vahel jähid nii vinti, et teise päeva ulkusid veel.
Arhiiviviide: RKM II 55, 82 (7)
Koht: Jaani khk., Arju k.
Esitaja: Juulia Telem (65 a.)
Koguja: Selma Lätt (1956)
Tekst: Näärikaru. Isik kellel pahempidi kasukas seljas tal oli ka karutantsitaja kaasas.
Arhiiviviide: E 64906 (16)
Koht: Põltsamaa khk., Adavere
Esitaja: Anna Kärt ()
Koguja: Aleksander Soplepmann (1930)
Tekst: Jõulu aegas ei käinud loomad, näärides ja kolmekuningapäeval käisid – kogu see “loomaaed” käis koos. Karu, vahel ka kaks, kettidega kinni, jääru sokk (jääru sarved olid peas), kurg ka oli vahest. Taltsutajad olid kaasas, igalühel oma loom. Vahel tulid nääris, vahel kolmekuningas (5. jaan õhtul), vahel ka kaks korda. Näärilaupa öösse tulid hommikustpoole ööd. Nooredmehed pidid ikka enne tulema, kui naine tuleb, siis lehm ei paarita, kanad ei mune jne. Vahepeal kadus ära. Nüüd on jälle käinud.
Arhiiviviide: RKM II 254, 252 (17)
Koht: Karuse khk., Ridase k.
Esitaja: Marta Pere (62 a.)
Koguja: Ottilie Kõiva (1968)
Tekst: Vara hommikul käisid noored mehed sokuks, karuks või kureks muudetult külas. Soku pea oli puust, õõnsuses põles tuli; seljas oli pahupidi pööratud kasukas. Sokul oli kaelas kell, kurel oli pikk puust nokk.
Arhiiviviide: E 67016 (114)
Koht: Pärnu l. < Varbla khk., Saulepi v.
Esitaja: Mari Treimann (61 a.)
Koguja: R. Karotoom (1930)
Tekst: Uueaasta hommikust ööd käisid noored mehed külas, muudetult sokuks, karuks ja kureks. Soku pea tehti puust. Pea oli sees õõnistatud, kus põles küünal. Pea külge kinnitati pahempidi kasukas. Viht seati sabaks. Sokul oli ka kell kaelas. Ka karul oli pahempidi kasukas seljas. Kurel oli pikk puust nokk.
Arhiiviviide: E 67097
Koht: Pärnu l. < Varbla khk., Saulepi v., Jäärumetsa k., Ristikivi t.
Esitaja: Mari Treimann (61 a.)
Koguja: R. Karotoom (1930)