Kes kuidas on siia juhtunud, on ta nüüd otsapidi regilaulukeskkonnas. Hästi võrumaises, kuid hargnemisi on mujalegi ja ajapikku tuleb neidki juurde.
Siit edasi ja sisse juhatades kõigepealt mõni sõna sellest, mispärast sai hakatud "taevataret" tegema, kuhu siin minna on ja mida leida. - Ikka regilaulu pärast, mille pärislauljad - laulikud ja lauluemad - on meist jäädavalt mujal. Kui kolmkümmend ja veidi rohkem aastaid tagasi - see märgib "Leegajuse", "Hellero" ja "Leigarite" algusaegu, Veljo Tormise regilauluvaimustusest kantud ülesastumisi koolides, ehtsa regilaulu tõusmist mitmesuguste laulurühmade ja ansamblite huviorbiiti - hakkasid regilauluhuvilised endale repertuaari otsima, siis olid Herbert Tampere antoloogiad heaks alustuseks. Nendesse köidetesse on koondatud koos viisidega nii jutustavad laulud, lüürika, laste- ja töölaulud, kalendriliste tähtpäevade laulud, pulmalaulud jm. Et sageli ei ole laulud üles kirjutatud koos viisidega, tuli autoril otsida tekstidele sobivad viisid, ikka nii, et Kuusalu tekstidele Kuusalu viisid, Kanepi omadele Kanepi viisid jne. Lisaks kihelkondlikule vastavusele arvestas H.Tampere loomulikult ka laulutüüpe: jutustavatele lauludele liideti jutustavate laulude viisid, karjaselauludele karjaseviisid jne. Neid põhimõtteid on järgitud ka käesoleva regilauliku koostamisel.
Väike Kannel tahab olla heaks abiliseks regilauluhuvilistele. Aastakümneid tagasi oli koostaja (tollal "Hellelro" laulja) ise üks nendest, kes otsis muuseumi kogudest tekste ja viise, kuulas lindistusi - ikka selleks, et õppida laule, mida avaldatud pole, püüda tabada ja jäljendada laulikute intonatsiooni. Selgeks taotluseks oli ehedus, ehtsus, autentsus. Nüüd, kus arvuti vahendusel on võimalik esitada laulud koos tekstide, noodipildi kui ka helina, saame astuda sammukese edasi H. Tampere antoloogiatest. Väikese Kandle vahendusel saab siia liidetud laule ka kuulata, nii noorte inimeste laulduna kui ka vanemaid arhiivilindistusi. Olgu vee lisatud, et see interaktiivne väljaanne täieneb pidevalt, nii laulude kui ka muu siia kavandatu osas.
Esialgu on menüüst võimalik valida: Võrumaa laulud, Muud laulud, Arhiivilindistused, Sõnaseletused.
Võrumaa laulud. Esindatud on kõik kihelkonnad peale Vastseliina: HARGLA, KARULA, KANEPI, PÕLVA, RÕUGE, RÄPINA, URVASTE.
Igast laulust on esitatud kaks varianti:Kõrvalavanevas menüüs on laulude erinevate variantide pealkirjad eraldatud kaldkriipsuga: Kauõlõ mehele / Kaugele mehele. Esimese poole peale klikkides avaneb võrukeelne variant (koos viisiga), teise poole peale klikkides saab lugeda teksti sellisena, nagu ta kunagi üles kirjutati (ortograafiat on loomulikult parandatud, nagu see kõigis regilauluväljaannetes tehtud on); sinna on lisatud ka tekstide ja viiside viited.
Helüle klikkides saab laulu kuulata Regilaulu Koja "Ilmarikas" esituses.
Miks on võrukeelsed(murdelised) laulud topelt - kõrvuti kaks peaaegu identset teksti? Pikematesse selgitusesse siinkohal laskumata - parempoolses veerus on tekstid q-de ja y-tega, s.t. kaasaegses võru kirjakeeles, vasakus veerus on q asendatud varem kasutusel olnud ülakomaga, y õ-ga. See ongi kogu erinevus.
Mida tähendab tekstide murdekeeleline toimetamine? - üleskirjutajad pole enamasti olnud head murde oskajad, seega on üleskirjutustes üsna palju eksimusi, küll vokaalharmoonia, küll sõnavormide üleskirjutuse osas. Et vältida vigaste tekstide laulmist, tuli need võru keele oskajal Sulev Ival üle vaadata ja parandada, säilitades siiski nii laulikute kui ka vastava kihelkonna eripära. Seetõttu kohtame näiteks Karula lauludes nii emä kui imä, mõnikord ka imi sõna kasutamist.
Osadel Karula lauludel on juures ka Kommentaar: see pärineb ülo Tedre koostatud rahvalauluantoloogia IV köitest, kus on toodud iga laulutüübi iseloomustus. Ajapikki kommentaaride osa täieneb.
Arhiivilindistused Eesti Kirjandusmuuseumi fonoteegist. Praegu saab kuulata 36 Võrumaa laulu: enamuses on need regilaulud, kuid huvitavuse mõttes on lisatud ka mõned uuemad laulud. Kõrvalavanevast sisukorrast tuleb valida laulu pealkiri (tegelikult on see laulutüübi nimetus), siis avaneb tekst ja noodipilt - kas ainult põhiviis koos variantidega või kogu laulu noodistus. Klikkides sisukorras lauliku nimele (näiteks: laulab Marie Erep), saab kuulata autentset esitust.
Muud laulud. Esialgu jaguneb: Teiste kihelkondade regilaulud, Muud laulud. Muud laulud tähendavad uuemat laulu, nende hulgas on ka mõned vaimulikud laulud, rahvapärased koraalid. Regilaulude puhul on ära toodud tekst ja noodipilt, uuematel lauludel need esialgu puuduvad. Laulab Regilaulu Koda "Ilmarikas".
Lähemal ajal (aprillis) liidetakse siia eraldi sait Kiigelaulud, käsil on ka ringmängulaulude ja Võrumaa tantsude saidid - nende puhul lisatakse kunagi ka videod.
Igasugused head ideed, küsimused, kaasalöömise pakkumised on teretulnud! edakai@kirmus.ee