(Oi) ütsik olli ma imäle,
ütsik olli ma esäle,
ütsik viiele vellele,
ütsik kasusõsarõlõ.

Imä kutsõ kuldsõs tütres,
esä hõigas' heldes tütres,
velle' minnu kullas kutsõ',
sõsar' hõigas' hõbõhõs.

Viiäs kauõlõ mehele,
üle vii ütsik latsi -
anil linnat ajastajas,
kurõl linnat kuus ajas,
pääsul linnat päiväs ajas.
Kuul ei saa' sis imä kuulda',
aastal esä nätäki'.

Imä opas' kotust minnen,
manits' majast saatõn:
"Panõ' tii sa tähele,
tiirada raamatulõ.
Kui sullõ kuri ollas,
imä kuri, esä halb,
miheveli vihanõ -
tulõ' kodu kohtulõ,
veeri' vellile hüvvile."

Kui saat' imä tütre kotust,
pand' rinda suurõ sõlõ,
kaala kalli hõpõlehe.
Ette panti peiu hiiru',
külge küü hobõsõ',
viirde panti velle ruuna'.

(Oi) ütsik olli ma imäle,
ütsik olli ma esäle,
ütsik viiele vellele,
ütsik kasusysarõlõ.

Imä kutsõ kuldsõs tütres,
esä hõigas' heldes tütres,
velleq minnu kullas kutsõq,
sysar' hõigas' hõbõhõs.

Viiäs kauõlõ mehele,
üle vii ütsik latsi -
anil linnat ajastajas,
kurõl linnat kuus ajas,
pääsul linnat päiväs ajas.
Kuul ei saaq sis imä kuuldaq,
aastal esä nätäkiq.

Imä opas' kotust minnen,
manits' majast saatõn:
"Panõq tii sa tähele,
tiirada raamatulõ.
Kui sullõ kuri ollas,
imä kuri, esä halb,
miheveli vihanõ -
tulõq kodu kohtulõ,
veeriq vellile hüvvile."

Kui saat' imä tütre kotust,
pand' rinda suurõ sõlõ,
kaala kalli hõpõlehe.
Ette panti peiu hiiruq,
külge küü hobõsõq,
viirde panti velle ruunaq.

Ütsik olli ma imäle,
ütsik olli ma esäle,
ütsik viiele vellele,
ütsik kasusõsarele.
Imä kutse heldes tütres,
esä hõigas heldes tütres,
velleh minnu kullas kutse,
sõsar hõigas hõbehest.
Viias kauele mehele,
üle vii ütsik latsi.
Kurel linnat kuvves ajas,
anil linnat ajastajas,
pääsul linnat päiväs ajas.
Kuul ei saa siis imä kuulda,
aastal esä nättägi.

Imä oppas kottust minnen,
manits majast saaten:
"Pane tii sa tähele,
tii rada raamatule.
Kui sullõ kuri ollas,
ima kuri, esä halb,
miheveli vihane -
tule kodu kohtule,
veeri vellile hüvvile."
Kui saat imä tütre kotust,
pand rinda suure sõle,
kaala kalli hõbelehe.
Ette panti peiju hiiruh,
külge küü hobese,
viirde panti velle ruunah.

Marikõnõ, marjakõnõ,
olõs sa mullõ mullu ülnü',
tunaeelä' tõotanu' -
ma tennü' tarõ taivalõ,
elotusõ ilma otsa.
üles minnä' uibulõ,
maha' tulla' marjapuulõ.
Aida tennü' animunõst,
paari' pandnu' pardsimunõst.
Sisse säädnü' siidisängü,
kolga pääle kuldsõ sängü.

Marikõnõ, marjakõnõ,
olõs sa mullõ mullu ülnüq,
tunaeeläq tõotanuq -
ma tennüq tarõ taivalõ,
elotusõ ilma otsa.
üles minnäq uibulõ,
mahaq tullaq marjapuulõ.
Aida tennüq animunõst,
paariq pandnuq pardsimunõst.
Sisse säädnüq siidisängü,
kolga pääle kuldsõ sängü.

Marikene, marjakene,
mesilindu memmekene.
Oles sa mullõ mullu üllnä,
tunaeile tõotanu -
ma tennü tarõ taivalõ,
elu tõsõ ilma otsa.

Üles minna uibule,
maha tulla marjapuulõ.
Aida tennü animunõst,
paari pandnu partsimunõst.
Sisse säädnü siidisängü,
kolga pääle kuldse sängü.

Meid om viisi velitside,
kuuõkõisi kurvitside.
Kellel kõrda sõtta minnä',
kellel kõrda kodo jäiä'-
kas om vanal vai om noorõl?
Noorõl kõrda sõtta minnä',
vanal kõrda kodo jäiä'.

Imä oppas kotost minnen:
"Ku sa üle Koiva läät,
ärä' sa joogu' Koiva vettä -
Koiv om täüs' kuuljaluida.
Ku sa üle Narva läät,
ärä' sa joogu' Narva vettä -
Narv om täüs' naistõ päidä."

Ku iks sõtta peräle saie,
naksi ülemb küsümäie:
"Midä tüüd jäi esä tegemä?"
"Esä jäi tõlda tegemäie."
"Mida tüüd jäi veli tegemä?"
"Veli jäi vehmrid vedämäie."
"Midä tüüd jäi imä tegemä?"
"Imä jäi kangast kudama -
inämb om sääl ikuvettä
kui neid kanga langakõisi."
"Mida tüüd jäi sõsar' tegemä?"
"Sõsar' jäi kinnast kirjutama -
inämb om sääl ikuvettä,
kui neid kindakirjakõisi."

Meid om viisi velitside,
kuuõkõisi kurvitside.
Kellel kõrda sõtta minnäq,
kellel kõrda kodo jäiäq -
kas om vanal vai om noorõl?
Noorõl kõrda sõtta minnäq,
vanal kõrda kodo jäiäq.

Imä oppas kotost minnen:
"Ku sa üle Koiva läät,
äräq sa jooguq Koiva vettä -
Koiv om täüs' kuuljaluida.
Ku sa üle Narva läät,
äräq sa jooguq Narva vettä -
Narv om täüs' naistõ päidä."

Ku iks sõtta peräle saie,
naksi ülemb küsümäie:
"Midä tüüd jäi esä tegemä?"
"Esä jäi tõlda tegemäie."
"Mida tüüd jäi veli tegemä?"
"Veli jäi vehmrid vedämäie."
"Midä tüüd jäi imä tegemä?"
"Imä jäi kangast kudama -
inämb om sääl ikuvettä,
kui neid kanga langakõisi."
"Mida tüüd jäi sysar' tegemä?"
"Sysar' jäi kinnast kirjutama -
inämb om sääl ikuvettä,
kui neid kindakirjakõisi."

Meid om viisi velitside,
kuuekesi kurvitside.
Kellel kõrda sõtta minna,
kellel kõrda kodo jääda?
Kas om vanal vai om noorel?
Noorõl kõrda sõtta minna,
vanal kõrda kodo jäijä.
Imä oppas kotost minnen:
"Ku sa üle Koiva läät,
ärä sa joogu Koiva vetta -
Koiv om täüs kuuljaluida.
Ku sa üle Narva läät,
ärä sa joogu Narva vetta -
Narv om täüs naiste päida."

Kui iks sõtta peräle saije,
naksi ülem küsimaie:
"Mida tööd jäi esä tegema?"
"Esä jäi tõlda tegemaie."
"Mida tööd jäi veli tegema?"
"Veli jäi vehmrid vedamaie."
"Mida tööd jäi imä tegema?"
"Imä jäi kangast kudama -
inämb om sääl ikuvett,
kui neid kanga langakõisi."
"Mida tööd jäi sõsar tegema?"
"Sõsar jäi kinnast kir'jutama -
inämb om sääl ikuvetta,
kui neid kinda kirjakeisi."

Vihmakõnõ, vellekene,
oogukõnõ, mu omanõ -
likõs tiit linnukõsõ,
kalli kar'alatsõkõsõ.
Ei olõ' mul kotu, kon ma kuiva,
ei olõ' tarrõ, kon tahenõ.
Vii' iks vihma Vennemaalõ,
saada' vihma Saarõmaalõ -
Vennemaal iks vili palas,
saarõl sanna' suitsanõsõ'.

Vihmakõnõ, vellekene,
oogukõnõ, mu omanõ -
likõs tiit linnukõsõ,
kalli kar'alatsõkõsõ.
Ei olõq mul kotu, kon ma kuiva,
ei olõq tarrõ, kon tahenõ.
Viiq iks vihma Vennemaalõ,
saadaq vihma Saarõmaalõ -
Vennemaal iks vili palas,
saarõl sannaq suitsanõsõq.

Vihmäkene, vellekene,
oogukene mu omane -
likes tiid linnukõsõ,
kalli kar'alatsõkõsõ.
Vii iks vihmä Vennemaalõ,

saada vihmä Saarõmaalõ.
Vennemaal iks vili palas,
saarõl sanna suitsanõsse. -
Ei olõ mul kotu, kon ma kuiva,
ei olõ tarrõ, kon tahene.

Emä oll'i, ei tiiä'?
Esä oll'i, ei tiiä'?
Ülti mu söödüst sündüvet,
kannu alta kasuvõt.
Es ma sünnü' söödüstä,
es ma kasu' kannusta.
Sündü ma emä süämestä,
kasvi emä kaala alta.
Siug sündü söödüle,
siug kasvi kannu alta.

Emä mul kuuli kooluaigu,
esä kattõ kadsuaigu:
mõtõl' tä liiva all lihalivva',
kalmu all ollõv ollõkanni'.
Jäti mu maalõ marjasuuru,
põrmandulõ põlvõkoru.
Jäti mu külä ehitedä',
jäti mu võõra valitsõda'.
Külä iks ehit' küllipäide,
võõras valda vastapäide.
"Tulõ' iks üles, emäkene,
astu' üles, armukõni!"
"Ei või' minnä', tütäreeni,
ei või' astu', armõ'õni:
hain om kasunu' havva pääle,
sinililli' silmä pääle,
kullõrkupu' kulmu pääle,
lõigihaina' lõvva pääle,
jahelehe' jalgu pääle.
Surm ei lasõ' suudõ liigutada',
madu suudõ maigutada'!"
"Ma tii lipõ liivakulõ,
lämme leeme länikulõ.
Mant iks mõsõ maa haisu,
suu mant surma haisu.
Tulõ' iks üles, emäkene,
astuq üles, armukõnõ!
Tii' mullõ tinahamõ',
kuaq mullõ kuldahamõq:
sis või tuulõl ma toedaq,
tuulõ keerul keereldäq
vellenaasõ viha iin."

Emä oll'i, ei tiiäq?
Esä oll'i, ei tiiäq?
Ülti mu söödüst sündüvet,
kannu alta kasuvõt.
Es ma sünnüq söödüstä,
es ma kasuq kannusta.
Sündü ma emä süämestä,
kasvi emä kaala alta.
Siug sündü söödüle,
siug kasvi kannu alta.

Emä mul kuuli kooluaigu,
esä kattõ kadsuaigu:
mõtõl' tä liiva all lihalivvaq,
kalmu all ollõv ollõkanniq.
Jäti mu maalõ marjasuuru,
põrmandulõ põlvõkoru.
Jäti mu külä ehitedäq,
jäti mu vyyra valitsõdaq.
Külä iks ehit' küllipäide,
võõras valda vastapäide.
"Tulõq iks üles, emäkene,
astuq üles, armukõni!"
"Ei võiq minnäq, tütäreeni,
ei võiq astuq, armõ'õni:
hain om kasunuq havva pääle,
sinililliq silmä pääle,
kullõrkupuq kulmu pääle,
lõigihainaq lõvva pääle,
jaheleheq jalgu pääle.
Surm ei lasõq suudõ liigutadaq,
madu suudõ maigutadaq!"
"Ma tii lipõ liivakulõ,
lämme leeme länikulõ.
Mant iks mõsõ maa haisu,
suu mant surma haisu.
Tulõq iks üles, emäkene,
astu' üles, armukõnõ!
Tiiq mullõ tinahamõq,
kua' mullõ kuldahamõ':
sis või tuulõl ma toeda',
tuulõ keerul keereldä'
vellenaasõ viha iin."

Emä oll, ei tiiä?
Esä oll, ei tiiä?
Ülti mu söödüst sünnivet,
kannu alt kasuvet.
Es sünni ma söödüsta,
es kasu ma kannusta.
Sündü ma emä jo süämesta,
kasvi emä jo kaala alta.
Siug söödüle sündü,
siug kasvi kannu alt.
Emä mul kuuli kooli aigu,
esä katte kadsu aigu:
mõttel tä liiva all liha-livva,
kalmu all ollev olle-kanni.
Jätt mu maale marja suuru,
põrmandule põlve kõru.
Jätt külä ehiteda,
jätt võõra valitseda.
Külä iks ehit küllipäide,
võõras valda vastupäide.
"Tule iks üles, emäkene,
astu üles, armukõni!"

"Ei või minnä, tütareeni,
ei või astu, armeeni:
hain om kasunu avva pääle,
sinililli silmä pääle,
kullerkupu kulmu pääle,
lõigihaina lõvva pääle,
jahilehe jalgu pääle.
Surm ei lase suude liigutada,
madu suude maigutada!"
"Ma tie lipe liivakule,
lämme leeme länikule.
Mant iks mõse maa aisu,
suu mant surma aisu.
Tule iks üles, emäkene,
astu üles, armukõne!
Tie mulle tina ame,
kua mulle kulda ame:
sis või tuulel ma toeda,
tuule keerul keerelda
vellenaase viha ien."
 
 

Joululaul.

    Ollalõ, ollalõ!
"Kas ti näi' mi hobõsiid?"
"Määnes olli ti hobõnõ?"
"Linalehte, laugiotsa.
Kas näi' liina minevät,
Valga poolõ vaovat?"
"Es näe' liina minevät,
Valga poolõ vaovat.
Ots'kõ' ti külä orassilõ,
tands'kõ' külä tatrikilõ!"
"Mii' iks otsõ orassilõ,
mii' tandsõ tadrikilõ."
"Ei olõ' teil rokka jo ruvõn,
ei olõ' kaara' teil kanitu'!"
"Meil iks om jo rokka ruvõn,
meil kaara' jo kanitu'."
"A ku ti no hiiti' hirrõ' ette,
vai ti pandi' palgi' ette?"
"õs mi no hiidä' hirsi ette,
õs panõ' palkõ ette!"

Hobõn' saias kätte:
"Hirnu', hirnu', mi hingistä!"

Joululaul.

    Ollalõ, ollalõ!
"Kas ti näiq mi hobõsiid?"
"Määnes olli ti hobõnõ?"
"Linalehte, laugiotsa.
Kas näiq liina minevät,
Valga poolõ vaovat?"
"Es näeq liina minevät,
Valga poolõ vaovat.
Ots'kõq ti külä orassilõ,
tands'kõq külä tatrikilõ!"
"Miiq iks otsõ orassilõ,
miiq tandsõ tadrikilõ."
"Ei olõq teil rokka jo ruvõn,
ei olõq kaaraq teil kanituq!"
"Meil iks om jo rokka ruvõn,
meil kaaraq jo kanituq."
"A ku ti no hiitiq hirrõq ette,
vai ti pandiq palgiq ette?"
"õs mi no hiidäq hirsi ette,
õs panõq palkõ ette!"

Hobõn' saias kätte:
"Hirnuq, hirnuq, mi hingistä!"

Jõululaul.

"Kas tii näki mi hobõsiid?"
"Määres olli tii hobõnõ?"
"Lina lehte, laugi otsa.
Kas näi liina minevät,
Valga poolõ vaovat"
"Es näe liina minevät,
Valga poolõ vaovat.
Otskõ tii külä orassilõ,
tandskõ külä tadrikilõ!"
"Mii ik otsõ orassilõ,
mii tandsõ tadrikilõ."
"Olõ teil rokka ju ruvin,

olõ kaara teil kanitu."
"Meil rokk jo ruvõn.
Meil kaara jo kanitu."
"Au tii no hiiti hirro ette,
vai tii pandi palgi ette?"
"õs mii no hiidä hirre ette,
õs panõ palgi ette."

Hobu saab kätte:

"Hirnu, hirnu, mi hingistä!"

Ai mehe ma merele,
ai kaasa ma kalalõ.
Miis' läts' mõtsa, hiit' magama,
tull'i kodu võlssinna.
Kitt' ta mere iädse ollõv,
tõsõ poolõ puida täüs'.
"Astkõ' esi', Annõkõnõ,
mars'kõ' esi', Marikõnõ!"

Võti ma nooda nulga päältä,
sadasilmä saina päältä.
Lätsi ma alla mere viirde.
Kai kui kala' kudõnõsõ',
säre' siibu säädenese',
havvõ' handa hiitenese',
lutsu' luida liigutasõ'.

Naksi ma merdä müttemäie.
Müti ku meri mürisi.
Sai ma sada latikit,
muidu saiõ muidõ kallu.
Tulli kodu, panni kiimä,
panni kiimä, panni küdsäme.
Esi' sei ma sille sällä,
esi' ma poodi putõ poolõ,
mihele panni luupuru.

Miis' läts' nukka nuristõn,
perä poolõ paristõn.
Lei ma jalga maadõ vasta,
kängä kundsa ku käräti.
Ku ma nulgast nuia võta,
kõvõrigu hinne kõrvalt,
nakas' miis' jo pallõlõma:
"Olõ' terve', nainõ nuuri,
häie kallu kiitemäst,
parra soola pandõmast!"

Ai mehe ma merele,
ai kaasa ma kalalõ.
Miis' läts' mõtsa, hiit' magama,
tull'i kodu võlssinna.
Kitt' ta mere iädse ollõv,
tõsõ poolõ puida täüs'.
"Astkõq esiq, Annõkõnõ,
mars'kõq esiq, Marikõnõ!"

Võti ma nooda nulga päältä,
sadasilmä saina päältä.
Lätsi ma alla mere viirde.
Kai kui kalaq kudõnõsõq,
säreq siibu säädeneseq,
havvõq handa hiiteneseq,
lutsuq luida liigutasõq.

Naksi ma merdä müttemäie.
Müti ku meri mürisi.
Sai ma sada latikit,
muidu saiõ muidõ kallu.
Tulli kodu, panni kiimä,
panni kiimä, panni küdsäme.
Esiq seai ma sille sällä,
esiq ma poodi putõ poolõ,
mihele panni luupuru.

Miis' läts' nukka nuristõn,
perä poolõ paristõn.
Lei ma jalga maadõ vasta,
kängä kundsa ku käräti.
Ku ma nulgast nuia võta,
kõvõrigu hinne kõrvalt,
nakas' miis' jo pallõlõma:
"Olõq terveq, nainõ nuuri,
häie kallu kiitemäst,
parra soola pandõmast!"

Ai mehe ma merele,
ai kaasa ma kalalõ.
Mis läts mõtsa, hiidäs magama,
tuli kodu võlsina.
Kitt mere iädse ollõv,
tõsõ poolõ puid täüs.
"Astkõ esi, Annõkõnõ,
marsi esi, Marikõnõ!"
Võti ma nooda nulga päält,
sada silma saina päält.
Lätsi ma alla mere viirde,
kai kui kala kudõnõsõ,
säre siibu säädenese,
havvõ handa hiidenese,
lutsu luida liigutasõ.
Naksi ma merda müttemäie.
Müti ku meri mürisi.

Sai sada latikit,
muidu saiõ muidõ kallu.
Tulli kodu, panni kiimä,
panni kiimä, panni küdsäme.
Esi sai sille sällä,
esi ma poodi putõ poolõ.
Mihele pani luu puru.
Miis läts nukka nuristõn,
perä poolõ paristõn.
Lei ma jalga maadõ vasta,
kängä kundsa ku käräti.
Ku ma nulgast nuia võta,
kõvõrigu hinne kõrvalt,
nakas miis jo pallõlõma:
"Olõ terve, naine noori,
häie kallu keedemäst,
parra soola pandõmast!"

Viidi mo kana kauvõdõ,
üle vete ütsi latsi.
Hius jäi kodu, esäkodu,
vanik velle vaja pääle.
Suvõl iki ma hiussit,
talvõl vaagi vanikut.

Ku ma nu olli uman kotun,
olli ma kui osi murun.
Ku ma õks lätsi üle muru,
muru jäi perrä muhelõmõ,
ku ma astõ üle haina,
hain jäi perrä all'endõmõ.
Veli pand' pirru purdõ'õs,
kuusõnõgla nõripuus.
Ku ma lätsi üle purdõ,
sõs õs painu' pirrupurrõ',
sõs õs nõrgu' kuusõnõgõl.

Lätsi ma, kana, peiukodu.
Peig pand' palgi purdõs,
ku ma lätsi üle purdõ,
sõs õks painu palgi purrõ'.
Ku ma sõs lätsi üle muru,
muru jäi perrä mustõtõmõ,
ku ma õks astõ üle haina,
hain jäi takka ahetõmõ.
Perrä kai õks peiu imä:
"Konas ta uhmõr' oolunõs,
tarupakk tasanõs?"
Uhmõr' olli õks uman kotun,
tarupakk olli uman tarõn.

Viidi mo kana kauvõdõ,
üle vete ütsi latsi.
Hius jäi kodu, esäkodu,
vanik velle vaja pääle.
Suvõl iki ma hiussit,
talvõl vaagi vanikut.

Ku ma nu olli uman kotun,
olli ma kui osi murun.
Ku ma õks lätsi üle muru,
muru jäi perrä muhelõmõ,
ku ma astõ üle haina,
hain jäi perrä all'endõmõ.
Veli pand' pirru purdõ'õs,
kuusõnõgla nõripuus.
Ku ma lätsi üle purdõ,
sys õs painuq pirrupurrõq,
sys õs nõrguq kuusõnõgõl.

Lätsi ma, kana, peiukodu.
Peig pand' palgi purdõs,
ku ma lätsi üle purdõ,
sys õks painu palgi purrõq.
Ku ma sys lätsi üle muru,
muru jäi perrä mustõtõmõ,
ku ma õks astõ üle haina,
hain jäi takka ahetõmõ.
Perrä kai õks peiu imä:
"Konas ta uhmõr' oolunõs,
tarupakk tasanõs?"
Uhmõr' olli uman kotun,
tarupakk olli uman tarõn.

Viidi mo kana kauvõdõ,
üle vete ütsi latsi.
Hius jäi kodo, esä kodo,
vanik velle vaja pääle.
Suvõl ikki hiusõt,
talvõl vaagi vanikut.
Ku ma nu olli uman kotun,
olli kui osi murun.
Ku ma õks lätsi üle muru,
muru jäi perrä muhelõmõ,
ku ma astõ üle haina,
hain jäi perrä allendõmõ.
Veli pand pirru purdõ'õs,
kuusõ nõgla nöripuus.
Ku ma lätsi üle purdõ,

sõs õss painu pirru purõ,
sõs õss nõrgu kuusõ nõgõl.
Ku ma õks lätsi peiu kodu,
peig pand palgi purdõs.
sõs ku ma lätsi üle purdõ,
sõs painu palgi purõ,
ku ma lätsi üle muru,
muru jäi perrä mustõtõmõ,
ku ma õks astõ üle aina,
ain jäi takka ahetõmõ.
Perrä kai õks peiu imä:
"Konas ta uhmõr oolunõs,
tarupakk tasanõs?"
Uhmõr oll õks uma kottun,
tarupakk oll umman tarõn.

Iki, iki, mina vaenõ,
iki alan marjaaian.
Kes no minnu kaema tulli?
Sinisiiva tsirgukõnõ,
vahajalga vaimukõnõ.
"Mis sa ikõt, näiu noori?
Kas sa ikõt ehtemid
vai sa tahat tõisi rõivid?"
"Ei ma ikõ' ehtemid,
ei taha' tõisi rõivid.
Ikõ ennist elukõist,
kaunist kasupõlvõkõist.
Miä elli esäkotun,
veeritelli velle veeren.
Ius jäi mul esäkodu,
vanik velle vaja pääle.
Suvõ iki iussit,
talvõ vaagi vanikut,
miä oll' kotun kasuõn,
velle tarõn veerüen."

Iki, iki, ma vaenõ,
iki alan marjaaian.
Kes no minnu kaema tulli?
Sinisiiva tsirgukõnõ,
vahajalga vaimukõnõ.
"Mis sa ikõt, näiu noori?
Kas sa ikõt ehtemid
vai sa tahat tõisi rõivid?"
"Ei ma ikõq ehtemid,
ei tahaq tõisi rõivid.
Ikõ ennist elukõist,
kaunist kasupõlvõkõist.
Miä elli esäkotun,
veeritelli velle veeren.
Ius jäi mul esäkodu,
vanik velle vaja pääle.
Suvõ iki iussit,
talvõ vaagi vanikut,
miä oll' kotun kasuõn,
velle tarõn veerüen."

Iki, iki, ma vaene,
iki alan marjaaian.
Kes no minnu kaema tulli?
Sinisiiva sirgukõne,
vahajalga vaimukõne.
"Mis sä iket, näiu noori?
Kas sa iked ehtemid,
vai tahad tõisi rõivid?"
"Ei ma ike ehtemid,
ei taha tõisi rõivid.

Ike ennist elukeist,
kaunist kasupõlvõkeist.
Miä elli esäkotun,
veeritelli velle veeren.
Ius jäi mul esäkodu,
vanik velle vaea pääle.
Suve iki iusset,
talve vaagi vanikut.
Miä oll kotun kasuen,
velle taren veerüen."

Tulõ iks üles hummugult,
varra inne valgõ'õt.
Kängi jala', käpe' jala',
mõsi suu, sui pää!
Sai veli sõtta viidüs,
väe ala' värvätüs.
Imi ruttu ruuga kiitmä,
sõsar' sõira tegemä,
veli ruttu viina perrä.
Esä opas' hiiru ruuna,
veli valmist' vankõriid.

Sõs naksi velle sõtta sõitma.
Sai ta sõtta viidüs,
väe ala' värvätüs.

Tull' ta kodu käümä.
Kirg' kikas ütsi kõrda.
Karas' imi kaema -
es iks tunnõ' umma poiga:
iist oll' uma poig,
takast oll' vineläne.

Kirg' kikas tõista kõrda,
karas' esä kaema:
es iks tunnõ' umma poiga:
iist oll' uma poig,
takast oll' vineläne.

Kirg' kikas kolmat kõrda,
karas' naanõ kaema:
es iks tunnõ' umma miistä:
iist iks olli uma miisi,
takast tuhavineläne.

Kirg' kikas nelläs kõrda,
karas' veli kaema.
Veli es tunnõ' umma velle:
iist iks oll' uma vellekene,
takast oll' vineläne.

Kirgse kikas viitä kõrda,
sõsar' karas' kaema:
ärä' iks tundsõ uma velle
kireviist kindõist,
püürjala kaputiist.

"Vellekene, hellekene,
ütle' iks mullõ sõa ohtu,
kaiba' mullõ sõa kahju!"
"Mõsõ mõõka verest ärä',
saapa' mõsõ savist ärä',
mõsõ ruuna rostõst!
Sõs ma ütle sõa ohtu,
kaiba sulle sõa kahju.

Sõan ei olõ' naista armas,
naista armas, kapu kallis.
Sõan om armas hall'ast mõõka,
sõan om kallis kaalist mõõka.
Inämb om sõan sõrmõkuntõ,
kui küll siin om olõkõrsi.
Inämb om sõan silmäsid,
kui küll siin om karjasid.

Oi iks imä, oi esä, -
innemb iks loonu' lodjapuus,
saanu' minnu sarapuus!
Sai ma sõtta viidüs,
Väe ala' värvätüs.
Susi mõtsan mu sugulanõ,
kahru mõtsan mu kasvataja.
Ei iks immä, ei iks essä."

Tulõ iks üles hummugult,
varra inne valgõ'õt.
Kängi jalaq, käpeq jalaq,
mõsi suu, sui pää!
Sai veli sõtta viidüs,
väe alaq värvätüs.
Imi ruttu ruuga kiitmä,
sysar' sõira tegemä,
veli ruttu viina perrä.
Esä opas' hiiru ruuna,
veli valmist' vankõriid.

Sys naksi velle sõtta sõitma.
Sai ta sõtta viidüs,
väe alaq värvätüs.

Tull' ta kodu käümä.
Kirg' kikas ütsi kõrda.
Karas' imi kaema -
es iks tunnõq umma poiga:
iist oll' uma poig,
takast oll' vineläne.

Kirg' kikas tõista kõrda,
karas' esä kaema:
es iks tunnõq umma poiga:
iist oll' uma poig,
takast oll' vineläne.

Kirg' kikas kolmat kõrda,
karas' naanõ kaema:
es iks tunnõq umma miistä:
iist iks olli uma miisi,
takast tuhavineläne.

Kirg' kikas nelläs kõrda,
karas' veli kaema.
Veli es tunnõq umma velle:
iist iks oll' uma vellekene,
takast oll' vineläne.

Kirgse kikas viitä kõrda
sysar' karas' kaema:
äräq iks tundsõ uma velle
kireviist kindõist,
püürjala kaputiist.

"Vellekene, hellekene,
ütleq iks mullõ sya ohtu,
kaibaq mullõ sya kahju!"
"Mõsõ myyka verest äräq,
saapaq mõsõ savist äräq,
mõsõ ruuna rostõst!
Sõs ma ütle sya ohtu,
kaiba sulle sya kahju.

Syan ei olõq naista armas,
naista armas, kapu kallis.
Syan om armas hall'ast myyka,
syan om kallis kaalist myyka.
Inämb om syan sõrmõkuntõ,
kui küll siin om olõkõrsi.
Inämb om syan silmäsid,
kui küll siin om karjasid.

Oi iks imä, oi esä, -
innemb iks loonuq lodjapuus,
saanuq minnu sarapuus!
Sai ma sõtta viidüs,
Väe alaq värvätüs.
Susi mõtsan mu sugulanõ,
kahru mõtsan mu kasvataja.
Ei iks immä, ei iks essä."

Tulõ iks üles hummugult,
varra inne valgõõt.
Kängi jala, käpe jala,
mõsõ suu, sui pää!
Sai sõtta viidüv,
väe ala värvätüs.
Imi ruttu ruuga kiitma,
veli valmist vankõriid.
Esä opas hiiru ruuna,
veli ruttu viina perrä,
sõsar sõira tegemä.
Sõs naksi velle sõtta sõitma.
Sai ta sõtta viidüs,
väe ala värvütüs.
Tuli kodu käümä.
Kirg kikas ütsi kõrda.
Karas imi kaema -
es iks tunnõ umma poiga:
iist oll uma poig,
takast oll vineläne.
Kirg kikkas tõista kõrda,
karas esä kaema:
es iks tunnõ umma poiga:
iist oll uma poig,
takast oll vineläne.
Kirg kikkas kolmat kõrda,
karas naanõ kaema:
es iks tunnõ uma miistä:
iist iks olli uma meesi,
takast tuha vineläne.
Kirg kikas nelläs kõrd,
karas veli kaema.
Veli es tunne umma velle:

iist iks oll uma vellekene,
takast oll veneläne.
Kirgse kikas viita kõrda,
sõsar karas kaema:
ärä iks tunds uma velle
kireviist kindõiist,
püürjala kaputiist.
"Vellekene, hellekene,
ütle iks mulle sõa ohtu,
kaiba mullõ sõa kahju!"
"Ei ma sulle inne ütle,
mõsõ mõõka verest ärä,
saapa mõsõ savist ärä,
mõsõ ruuna rostõst!
Sõs ma ütle sõa ohtu,
kaiba sulle sõa kahju.
Sõan ei olõ naista armas,
naista armas, kapu kallis.
Sõan om armas hallast mõõka,
sõan om kallis kaalist mõõka.
Inämb om sõan sõrmõkuntõ,
kui küll siin olõkõrsi.
Inõmb om sõan silmäsid,
kui küll siin karjazid.
Oi iks imä, oi esä, -
innemb iks loonu lodjapuus,
saanu minnu sarapuus!
Sai ma sõtta viidüs,
väe ala värvätüs.
Susi mõtsan mu sugulanõ,
kahru mõtsan mu kasvataja.
Ei iks immä, ei iks essä."

Lihavõttõpühi hällülaul.

Kuuli külän kiikuvõta,
     kiigäle,
üle aia hällüvetä.
Sälgä aie suurõ hammõ
kui see suurõ särevõrgu,
ümbre panni suurõ kördi
kui see ilma ümärüse,
ette panni suurõ põllõ
kui see Harju aidaussõ,
rinda panni suurõ sõlõ
kui see kuu taiva'õnna,
pähä' panni suurõ pärjä
kui see vihma vikat'kaari.

Lätsi sis küllä kiikumaie,
üle aia hällümäie.
Külän olli palju poisikõisi,
vald olli täüsi vallatuida.
Visas' suitsu suka pääle,
visas' põrmu põllõ pääle,
karmu kaalaräti pääle.
Suitsu rikki sukakirja',
põrmu rikki põllõkirja',
karmu kaalarätikirja'.

Küläveli, vellekene,
saada' teele, saas minemä!
Ärä' visaku vihastõ,
ega' tõmmaku tõestõ!
Siin om hauda alla hällü,
sükä hauda, raudapõhja.
Johus kull'us kukastõma,
ristikene ribatõma,
margõkõ maha' sadama.
Olõ ei manna vellekeistä,
veeren vellepoigõgi'.
Keä mu kull'usõ' kogusi,
vai margõ' maasta võtti,
vai nu riibas' ristikeisi?
Jummal' kull'usõ' kogusi,
Mari margõ' maasta võtti.

Käü', kiikõ, korgõ'õllõ,
korgõ'õllõ, kaugõ'õllõ!
Mis ma näie korgõ'õsta?
Kolm oll' uibut sääl mäele,
igäl uibul ossa' küllen,
igäl ossal om ubina.
Üts' oll' kulla kirjutõdu,
tõnõ vaabatu vahalõ,
kolmas võiõt võisõmalõ.
Mia kulla kirjutõdu,
seo mu peris peiukõnõ,
mia vaabatu vahalõ,
seo mu vanale esäle,
mia võiõt võisõmalõ,
seo mu vanale emäle.

Maha' härjä' hällü päältä,
tuhatõrrõ' tuulumõsta,
viivaadi' vaal'umõsta!
Laskõ' kiisa' kiigõ pääle,
hänilase' hällü pääle!

Mina kiigõ, mina kitä,
mina hällül anna au.
Olgõ' terve', hällüsepä',
kiigõ kinni' vitsujõda!
Tennü' hällü hääle maalõ,
kuivalõ, kõvalõ maalõ.
Mis ma anna hällüsepäl,
vai ma kingi kiigõsepäl?
Kana' mõtsa mul munõsõ',
hani' aiakäänäpile,
pardsi' paiupuhma'õlõ.
Kui kana' kodu munõsõ',
hani' oma asõmõlõ,
pardsi' oma paiga pääle,
anna mi munnõ hällüsepäl,
ja mi kingi kiigõsepäl.
Sis mi kiigu ja mi kitä,
sis mi hällül anna au'u.

Lihavõttõpühi hällülaul.

Kuuli külän kiikuvõta,
     kiigäle,
üle aia hällüvetä.
Sälgä aie suurõ hammõ,
kui see suurõ särevõrgu,
ümbre panni suurõ kördi
kui see ilma ümärüse,
ette panni suurõ põllõ
kui see Harju aidaussõ,
rinda panni suurõ sõlõ
kui see kuu taiva'õnna,
pähäq panni suurõ pärjä
kui see vihma vikat'kaari.

Lätsi sis küllä kiikumaie,
üle aia hällümäie.
Külän olli palju poisikõisi,
vald olli täüsi vallatuida.
Visas' suitsu suka pääle,
visas' põrmu põllõ pääle,
karmu kaalaräti pääle.
Suitsu rikki sukakirjaq,
põrmu rikki põllõkirjaq,
karmu kaalarätikirjaq.

Küläveli, vellekene,
saadaq teele, saas minemä!
Äräq visaku vihastõ,
egaq tymmaku tõestõ!
Siin om hauda alla hällü,
sükä hauda, raudapõhja.
Johus kull'us kukastõma,
ristikene ribatõma,
margõkõ mahaq sadama.
Olõ ei manna vellekeistä,
veeren vellepoigõgiq.
Keä mu kull'usõq kogusi,
vai margõq maasta võtti,
vai nu riibas' ristikeisi?
Jummal' kull'usõq kogusi,
Mari margõq maasta võtti.

Käüq, kiikõ, korgõ'õllõ,
korgõ'õllõ, kaugõ'õllõ!
Mis ma näie korgõ'õsta?
Kolm oll' uibut sääl mäele,
igäl uibul ossaq küllen,
igäl ossal om ubina.
Üts' oll' kulla kirjutõdu,
tynõ vaabatu vahalõ,
kolmas võiõt võisõmalõ.
Mia kulla kirjutõdu,
seo mu peris peiukõnõ,
mia vaabatu vahalõ,
seo mu vanale esäle,
mia võiõt võisõmalõ,
seo mu vanale emäle.

Mahaq härjäq hällü päältä,
tuhatõrrõq tuulumõsta,
viivaadiq vaal'umõsta!
Laskõq kiisaq kiigõ pääle,
hänilaseq hällü pääle!

Mina kiigõ, mina kitä,
mina hällül anna au.
Olgõq terveq, hällüsepäq,
kiigõ kinniq vitsujõda!
Tennüq hällü hääle maalõ,
kuivalõ, kõvalõ maalõ.
Mis ma anna hällüsepäl,
vai ma kingi kiigõsepäl?
Kanaq mõtsa mul munõsõq,
haniq aiakäänäpile,
pardsiq paiupuhma'õlõ.
Kui kanaq kodu munõsõq,
haniq oma asõmõlõ,
pardsiq oma paiga pääle,
anna mi munnõ hällüsepäl,
ja mi kingi kiigõsepäl.
Sis mi kiigu ja mi kitä,
sis mi hällül anna au'u.

Hällilaul Lihavõttepüha aegu.

Lätsi külla kiikumaie,
     kiikäle,
üle aia ällimaie.
Sälgä aie suure hamme,
kui see suure särevõrgu.
Ümber panni suure körti,
kui see ilma ümaruse,
ette panni suure põlle,
kui see Harju aidausse,
rinda panni suure sõle,
kui see kuu taevaenna,
pähä panni suure pärja,
kui see vihma vikkatkaari.
Kuuli siis külan kiikuvetta,
üle aia hällivetta.
Külan olli palju poisikesi,
vald olli täisi valladuida.
Visas suitsu sukka pääle,
karmu kaalarätti pääle,
visas põrmu põlle pääle.
Suitsu rikku sukkakirja,
põrmu rikki põllekirja,
karmu kaalarätti kirja.
Lätsi siis külla kiikemaie,
üle aia hällimaie.
Küla veli vellekene,
saada teele, saas minema!
Ära visaku vihaste,
ega tõmmaku tõeste.
Siin om hauda alla hälli,
sükka hauda, rauda põhja,
johus kullus kuksatema,
ristikene riivadema,
margeke maha sadama.
Ole ei manna vellekesta,
veeren velle poegegi,
kea mu kulluse kogusi,
vai marge maasta võtti,
vai nu riivas ristikesi.

Jummal kulluse kogusi,
Mari marge maasta võtti.
Käi, kiike, kõrgeelle,
kõrgeelle, kaugeelle.
Mis ma näie kõrgeesta?
Kolm olli uibud sääl mäele,
üts oli kulla kirjuded,
tõne vaabadud vahale,
kolmas võied võisemale.
Mia kulla kirjudedu,
seo mu peris peiukene,
mia vaabadu vahale,
seo mu vana esäle,
mia võied võisemale,
seo mu vana emale.
Igal uibul ossa küllen,
igal ossal om ubina.
Maha härja hälli päälta,
tuhatõrre tuulumesta,
viivaadi valumesta.
Laske nüüd kiisa kiige pääle,
hänilase hälli pääle.
Mina kiigu, mina kitta,
mina hällil anna au.
Olge terve, hälliseppa,
kiige kinni vitsujeda.
Tennu hälli hääle maale,
kuivale, kõvale maale.
Mis ma anna hälliseppal,
vai ma kingi kiigeseppal?
Kana mõtsa mull munese,
hani aia käänabule,
partsi paju puhmaele.
Kui kana kodu munese,
hani oma asemele,
partsi oma paiga pääle,
siis me anna hälliseppal,
ja me kingi kiigeseppal.
Siis me kiigu ja kitta,
siis me hällil anna au.

Õdang tulõ, õnni tulõ,
ommuk tulõ, ooli tulõ.

Ooli tulõ obõsist,
ooli obõsõpoisõst.
Kahju tulõ karjussist,
kahju karjarõivist.

"Kuulõ', kulla koduemä,
meeli mõista, majamemme:
kas ma karja kodu aja,
kas ma kirja kodu keerä?
Kas om valmis vas'kajoogi',
avvutõdu' lehmiaina'?
Ku ei olõ' valmis vas'kajoogi',
avvutõdu' lehmiaina' -
sis keerä karja kavvõlõ,
kirja keerä muilõ mailõ.
Suhu' ma jätä suurõ' lehmä',
mõtsa sisse mõisa' lehmä'."

Emä tull' karja otsimaie,
kirja perän keerämäie -
peiu täl võetu piimämuru,
kanglilõ karjamalga'.

Emäl oll' valmis vas'kajoogi',
avvutõdu' lehmiaina'.

Emä oodi, osa peon,
esä kaiõ, kala käen. -
Pand' paa tä tulõlõ,
kukas' koogu kua arja.
"Peesü', peesü', pudrukõnõ,
leigi', lihaleemekene!
Joba tulõ tütareeni,
joba astus armõ'õni."

Õdang tulõ, ynni tulõ,
ommuk tulõ, ooli tulõ.

Ooli tulõ obõsist,
ooli obõsõpoisõst.
Kahju tulõ karjussist,
kahju karjarõivist.

"Kuulõq, kulla koduemä,
meeli mõista, majamemme:
kas ma karja kodu aja,
kas ma kirja kodu keerä?
Kas om valmis vas'kajoogiq,
avvutõduq lehmiainaq?
Ku ei olõq valmis vas'kajoogiq,
avvutõduq lehmiainaq -
sis keerä karja kavvõlõ,
kirja keerä muilõ mailõ.
Suhuq ma jätä suurõq lehmäq,
mõtsa sisse mõisaq lehmäq."

Emä tull' karja otsimaie,
kirja perän keerämäie -
peiu täl võetu piimämuru,
kanglilõ karjamalgaq.

Emäl oll' valmis vas'kajoogiq,
avvutõduq lehmiainaq.

Emä oodi, osa peon,
esä kaiõ, kala käen. -
Pand' paa tä tulõlõ,
kukas' koogu kua arja.
"Peesüq, peesüq, pudrukõnõ,
leigiq, lihaleemekene!
Joba tulõ tütareeni,
joba astus armõ'õni."

Õdang tule, õnni tule,
ommug tule, ooli tule.
Ooli tule obesist,
ooli obesepoesest.
Kahju tule karjusist,
kahju karjarõivist.
"Kuule, kulla kodu-emä,
meeli mõista, maja memme:
kas ma karja kodu aea,
kas ma kirja kodu keerä?
Kas om valmis vaskajoogi,
avvutedu lehmiaena?
Kui ele valmis vaskajoogi,
avvutedu lehmiaena -
sis keera karja kavvele,
kirja keera muile maile.

Suhu ma jätä suure lehmä,
mõtsa sisse mõisa lehmä."
Emä tull karja otsimaie,
kirja perän keeramaie -
peiju täl võetu piimämuru,
kanglile karjamalga.
Emäl oll valmis vaskajoogi,
avvutedu lehmiaena.
Emä oodi, osa peon,
esä kaie, kala käen. -
Pand paa tä tulele,
kukas koogu kua arja.
"Peesü, peesü, pudrukõnõ,
leigi, liha leemekene!
Joba tule tütareeni,
juba astus armeeni."

Las ma nu kae, las ma nu katsu,
     kiigäle,
kas om äll äste tettü,
kiiga kõvast kinni' lüüdü!
Seo om äll sulastõ tettü,
paari' pant palalõisil.
Kui om äll äste tettü,
anna ma sullõ animuna,
panõ paari pardsimunnõ.
Lähä ma nu kuivalt korgõlõ,
tahe'elt taivalõ.
Korgõst ma näi kolmi mõtsa,
üle kuiva kuusõmõtsa.
Miä kuiv kuusõmõtsa,
tuu oll' vannu meeste mõtsa,
miä peenü pedäjämõtsa,
tuu oll' noortõ meeste mõtsa.
Kon ma näi nõrga kõo,
säält ma võti vipõ viha,
oma velle vihutõllõ,
sannaõllõ sannutõllõ.
Kui ma korgõl mäele älle,
mis säält korgõlt mäelte näkke?
Meri korgõlt mäelte näkke.
Mis sääl mere keskel?
Uibu mere keskel.
Mis sääl olli uibul?
Kolmi ossa olli uibul,
egäl ossal üts' upin.
Üts' oll' vahalõ valõt,
tõnõ miile mitit,
kolmas kulda kirjutõt.
Miä oll' vahalõ valõt,
tuu ma anni esele,
miä oll' miile mitit,
tuu anni ma emele,
miä kulda kirjutõt,
tuu võti ma enele.
Tuugõ' ma peigu petiskele,
abikaasa augutõlõ.

Las ma nu kae, las ma nu katsu,
     kiigäle,
kas om äll äste tettü,
kiiga kõvast kinniq lüüdü!
Seo om äll sulastõ tettü,
paariq pant palalõisil.
Kui om äll äste tettü,
anna ma sullõ animuna,
panõ paari pardsimunnõ.
Lähä ma nu kuivalt korgõlõ,
tahe'elt taivalõ.
Korgõst ma näi kolmi mõtsa,
üle kuiva kuusõmõtsa.
Miä kuiv kuusõmõtsa,
tuu oll' vannu meeste mõtsa,
miä peenü pedäjämõtsa,
tuu oll' noortõ meeste mõtsa.
Kon ma näi nõrga kõo,
säält ma võti vipõ viha,
oma velle vihutõllõ,
sannaõllõ sannutõllõ.
Kui ma korgõl mäele älle,
mis säält korgõlt mäelte näkke?
Meri korgõlt mäelte näkke.
Mis sääl mere keskel?
Uibu mere keskel.
Mis sääl olli uibul?
Kolmi ossa olli uibul,
egäl ossal üts' upin.
Üts' oll' vahalõ valõt,
tynõ miile mitit,
kolmas kulda kirjutõt.
Miä oll' vahalõ valõt,
tuu ma anni esele,
miä oll' miile mitit,
tuu anni ma emele,
miä kulda kirjutõt,
tuu võti ma enele.
Tuugõq ma peigu petiskele,
abikaasa augutõlõ.

Lass ma (nu) kae, lass ma katsu!
Kas om äll äste tett,
kiiga kõvast kinni lüöd.
Seo om sulaste tett,
paari pant palalõisil -
Kui om äll äste tett,
anna ma sulle animuna,
pane pari partsimunne.
Lähä ma nu kuivalt korgele,
taheelt taivale.
Korgest ma näi kolmi mõtsa,
üle kuiva kuusemõtsa.
Miä kuiv kuusemõts,
tu vannu meeste mõts,
miä peenü pedäjämõts,
tu noorte meeste mõts.
Kon ma näi nõrga kõo (kõjo),
säält ma võti vipe viha,
oma velle vihutelle,
sannaelle sannutelle.

Kui ma mäele älle,
mis säält mäelte näkke?
Meri mäelte näkke.
Mis sääl mere keskel?
Uibu mere keskel.
Mis sääl olli uibul?
Kolm ossa uibul.
Egäl ossal üts upin.
Üts oll vahale valet,
tõne miele mitit,
kolmas kulda kirjutet.
Miä oll vahale valet,
tu ma anni esele (isale);
miä oll miele mitit,
tu anni ma emele;
miä kulda kirjutet,
tu võti ma enele.
Tu'ge ma peigu petiskile,
abikaasa augutile.

Es ma sünnü' söödü pääle,
es ma kasu' kannu otsan.
Sündü imä süämen,
kasvi imä kangli all -
rüpün rükä lõigatõn,
kaalan karja saatõ'õn.
Kuul iks mullõ kurja tennü':
võtt' ärä' imäkese.
Maha' jäi ma marja suuru,
põrmandulõ põlvõ koru.
Imä panti lautsilõ,
armu lautsi kolga pääle.
Imä viidi lävest vällä,
armu astõ akõnist.

Ai ma karja kalmõlõ,
uma imä havva manu.
Lätsi usta liigutama,
kannõkõista kangutama:
"Tulõ' iks ellu, imäkene,
tulõ' ütes tunniskina',
astu' ahupalangus!"
"Ei või' minnä', tütäreni,
muld lits ligembäle.
Mul om man maa hõngu,
suu man om surma hõngu.
Ei immä elle'en,
essä henge minne'en."
"Tulõ iks üles, imäkene,
ma tii lipõ livvakuhe,
mugla musta anumahe,
mõsõ mant maa hõngu,
suu mant surma hõngu."

Es ma sünnüq söödü pääle,
es ma kasuq kannu otsan.
Sündü imä süämen,
kasvi imä kangli all -
rüpün rükä lõigatõn,
kaalan karja saatõ'õn.
Kuul iks mullõ kurja tennüq:
võtt' äräq imäkese.
Mahaq jäi ma marja suuru,
põrmandulõ põlvõ koru.
Imä panti lautsilõ,
armu lautsi kolga pääle.
Imä viidi lävest vällä,
armu astõ akõnist.

Ai ma karja kalmõlõ,
uma imä havva manu.
Lätsi usta liigutama,
kannõkõista kangutama:
"Tulõq iks ellu, imäkene,
tulõq ütes tunniskinaq,
astuq ahupalangus!"
"Ei võiq minnäq, tütäreni,
muld lits ligembäle.
Mul om man maa hyngu,
suu man om surma hyngu.
Ei immä elle'en,
essä henge minne'en."
"Tulõ iks üles, imäkene,
ma tii lipõ livvakuhe,
mugla musta anumahe,
mõsõ mant maa hyngu,
suu mant surma hyngu."

Es ma sünnü söödü pääle,
es ma kasu kannu otsan.
Sündü imä süämen,
kasvi imä kangli all -
rüpün rükä lõigatõn,
kaalan karja saadõen.
Kuul iks mullõ kurja tennü:
võtt ärä imikese.
Maha jäi marja suuru,
põrmandulõ põlvõ koru.
Imi panti lautsilõ,
armu lautsi kolga pääle.
Imi viidi lävest vällä,
armu astõ akõnist.
Ai ma karja kalmõlõ,

uma imi havva manu.
Lätsi uista liigutama,
kannõkõist kangutama:
"Tulõ iks ellu, imäkene,
tule ütes tunnisgina,
astu ahu palangus!"
"Ei või minnä, tütäreni,
muld lits ligembäle.
Ei immä elleen,
essä henge minneen."
"Ma tii lipõ livvakohe,
mugla musta anumahe,
mõsõ mant maa hõngu,
suu mant surma hõngu."

Läämi' lehti lepikulõ,
kuldaluuda kuusikulõ,
vaskivitsa varikulõ!

Murra ossa, näio noori,
murra ossa, kakka katsi -
ära tiiru' tipukõista,
ega' laasi' ladvakõista.
Jätä' latva käo laulda',
tippu tedre ukõ'õrda'.
Kägu ei kuugu' kivile,
lind ei laula' lakõl maal.

Kägu läts' puilõ puhtailõ,
sarapuilõ sirgõ'õilõ.
Käol jäässe' kirja' kivile,
märgi' jäässe' mättäede.

Talunaisõ', targa' naisõ',
külänaisõ', nee' kavala' -
võtva' kirja' kivi päältä,
võtva' märgi' mättäestä,
armi' aiateiba'õsta.

Kudava' kirja' kindaõdõ,
aava armi' hammõ'õdõ,
päiväkirja' pöidelede.
Ku na kiirdvä' kirikulõ,
vai na laskva' laadateele,
kuukirja' kindaõnna,
päiväpöörä' pöidelenä,
aokirja' hammõ'õnna.

Läämiq lehti lepikulõ,
kuldaluuda kuusikulõ,
vaskivitsa varikulõ.

Murra ossa, näio noori,
murra ossa, kakka katsi -
ära tiiruq tipukõista,
egaq laasiq ladvakõista.
Jätäq latva käo lauldaq,
tippu tedre ukõ'õrdaq.
Kägu ei kuuguq kivile,
lind ei laulaq lakõl maal.

Kägu läts' puilõ puhtailõ,
sarapuilõ sirgõ'õilõ.
Käol jäässeq kirjaq kivile,
märgiq jäässeq mättäede.

Talunaisõq, targaq naisõq,
külänaisõq, neeq kavalaq -
võtvaq kirjaq kivi päältä,
võtvaq märgiq mättäestä,
armiq aiateiba'õsta.

Kudavaq kirjaq kindaõdõ,
aava armiq hammõ'õdõ,
päiväkirjaq pöidelede.
Ku na kiirdväq kirikulõ,
vai na laskvaq laadateele,
kuukirjaq kindaõnna,
päiväpööräq pöidelenä,
aokirjaq hammõ'õnna.

Lähme lehti leppikule,
kuldaluuda kuusikule,
vaskivitsa varikule.
Murra ossa, näio noori,
murra ossa, kakka katski -
ära tiiru tippukesta,
ega laasi ladvakesta!
Jättä latva käo laulda,
tippu tedre ukkerta.
Kägu ei kuugu kivile,
lind ei laula lakkõl maal.
Kägu läts puile puhtaile,
sarapuile sirgeile.
Käol jäässe kirja kivi pääle,

käol jäässe märgi mättäedä.
Kubjanaise kavala,
talunaise, targa naise,
võtva kirja kivi päälta,
võtva märgi mättaesta,
armi aiateibaesta.
Kudava kirja kindaessa,
haava armi hammeeda,
päiväkirja pöidelede.
Ku na kiirdva kirikule,
vai na laskva laadateele -
kuukirja kindaenna,
päiväpööra pöidelena,
haokirja hammeenna.

Tsih-tsih imäelle,
     kas'ke, kan'ke!
Kis käsk' kõrtsinõ kõnõldõ',
joogipaigan juttu aia':
"Mul om pall'u tütäride,
katsi ulka kanasidõ,
mõni rida mõrsijidõ!"

Tull' üts', vei üte,
tull' tõni, vei tõsõ,
tull' kolmas, vei kolmandõ,
nelläs vei nimegi' majast.

Viidi üle ninniniidü,
nimi jäi ninniniidü pääle,
au ainakaari pääle.
Ega' no nimi niitü niidä',
au ainakaari võta'!

Jäie valdas vanulõ käsile,
kannipuu kaala pääle,
jäie' vasigõ' vallalõ,
kitse' kinni' ajamadõ'

Tsih-tsih imejelle,
     kas'ke, kan'ke!
Kis käsk' kõrtsinõ kõnõldõq,
joogipaigan juttu aiaq:
"Mul om pall'u tütäride,
katsi ulka kanasidõ,
myni rida mõrsijidõ!"

Tull' üts', vei üte,
tull' tyni, vei tõsõ,
tull' kolmas, vei kolmandõ,
nelläs vei nimegiq majast.

Viidi üle ninniniidü,
nimi jäi ninniniidü pääle,
au ainakaari pääle.
Egaq no nimi niitü niidäq,
au ainakaari võtaq!

Jäie valdas vanulõ käsile,
kannipuu kaala pääle,
jäieq vasigõq vallalõ,
kitseq kinniq ajamadõq.

Tsih-tsih imejelle,
     kaske, kanke!
Kis käsk kõrtsine kõnõlde,
joogipaigan juttu aia:
"Mul om pallu tütaride,
katsi ulka kanaside,
mõni rida mõrsiide!"

Tull üts, vei üte,
tull tõni, vei tõse,
tull kolmas, vei kolmande,
neljas vei nimegi majast.

Viidi üle ninniniidu,
nimi jäi ninniniidu pääle,
au ainakaari pääle.
Jega no nimi niitu niida,
au ainakaari võta!

Jäie valdas vanule käsile,
kannipuu kaala pääle,
jäie vasigõ vallalõ,
kitse kinni ajamade.

Lõhu', lõhu', pääväkene,
lõhu', päivä, lõunadõ!

Sai s'aksa süümalõ,
poodipoissõ pruukostis.

S'aksa' seie' sada kõrda,
mina üli ütsi kõrda,
ütsi kõrda, katsi kõrda.

Veeri', veeri', pääväkene,
tsõõri', kulla tsõõrikõnõ!
Veeri' sinnä', kon mu veli,
tsõõri' sinnä', kon mu tsõdsõ.
Veeri' viie versta taadõ,
tsõõri' kuvvõ kuusõ taadõ.

Päiv läts', niu vereti,
imi iki, niu nõrõti.
Imi iki tütäriidä,
leinäs' lehmänüssäjiidä.
Kunas tulõ tütäriid,
astus armu linnukõisi?

Õdak tulõ, hummuk tulõ,
hummuk latsi laotas,
õdak latsi kokku kuts.
Õdak lugi lohetsiid,
hummuk arvas' anumiid.
Mitu luku lohetsiid,
mitu arvu anumiid?
Tuhat luku lohetsiid,
sada arvu anumiid.

Lõhuq, lõhuq, pääväkene,
lõhuq, päivä, lõunadõ!

Sai s'aksa süümalõ,
poodipoissõ pruukostis.

S'aksaq seieq sada kõrda,
mina üli ütsi kõrda,
ütsi kõrda, katsi kõrda.

Veeriq, veeriq, pääväkene,
tsõõriq, kulla tsõõrikõnõ!
Veeriq sinnäq, kon mu veli,
tsõõriq sinnäq, kon mu tsõdsõ.
Veeriq viie versta taadõ,
tsõõriq kuvvõ kuusõ taadõ.

Päiv läts', niu vereti,
imi iki, ni u nõrõti.
Imi iki tütäriidä,
leinäs' lehmänüssäjiidä.
Kunas tulõ tütäriid,
astus armu linnukõisi?

Õdak tulõ, hummuk tulõ,
hummuk latsi laotas,
õdak latsi kokku kuts.
Õdak lugi lohetsiid,
hummuk arvas' anumiid.
Mitu luku lohetsiid,
mitu arvu anumiid?
Tuhat luku lohetsiid,
sada arvu anumiid.

Lõhu, lõhu, pääväkene,
lõhu päivä lõunasõ.
Sai saksa süümalõ,
poodipoissõ pruukostis.
Saksa seie sada kõrd,
mina üli ütsi kõrda,
ütsi kõrda, katsi kõrda.
Veeri, veeri, pääväkene,
tsõõri, kulla tsõrikõnõ!
Veeri sinnä, kon mu veli,
tsõõri sinnä, kon mu tsõdsõ.
Veeri viie versta taadõ,
tsõõri kuvvõ kuusõ taadõ.
Päiv läts nigu vereti,
imi iki nigu nõrõti.

Imi iki tütäriida,
leinas lehma nüssäjiida.
Kunas tulõ tütäriid,
astus armu linnukõisi?
Õdak tulõ, hummuk tulõ,
hummuk latsi laotas,
õdak latsi kokku kuts.
Õdak lugi lohetsiid,
hommuk arvas anumiid.
Mitu luku lohetsiid,
mitu arvu anumiid?
Tuhat luku lohetsiid,
sada arvu anumiid.

Är' läävä' ällüpäävä',
     ädee, ä-kaikah,
kinni' jääse' kiigapäävä',
ette no tulõva' eidsipäävä',
ette kurja' karjakõrra',
ette no tikõ' teopäävä',
ette no sakõ' saisva' nädäli'.

Kuulkõ' no, kulla lihavõttõ',
kui ti no tulõt tõsõ kõrra,
tulgõ' no pidu pikembässe,
raasukõsõ rasõ'õmba'!

Jummal' no tiid tõsõ kõrra,
kohe meid kua jäänenesse.
Mõni no viiäs Vinnemaale,
saadõtõs S'aksamaalõ,
poodõtõs Poolamaalõ
sõaleevä sõkujassõ,
poola leevä poodijas.

Tuul olgu' ravvadsõ' rusigu',
kuslapuudsõ' sõrmõkundi',
kiä sõkk sõaleevä,
kiä puut poola leevä.

Ärq lääväq ällüpääväq,
     ädee, ä-kaikah,
kinniq jääseq kiigapääväq,
ette no tulõvaq eidsipääväq,
ette kurjaq karjakõrraq,
ette no tikõq teopääväq,
ette no sakõq saisvaq nädäliq.

Kuulkõq no, kulla lihavõttõq,
kui ti no tulõt tõsõ kõrra,
tulgõq no pidu pikembässe,
raasukõsõ rasõ'õmbaq!

Jummal' no tiid tõsõ kõrra,
kohe meid kua jäänenesse.
Myni no viiäs Vinnemaale,
saadõtõs S'aksamaalõ,
poodõtõs Poolamaalõ
syaleevä sõkujassõ,
poola leevä poodijas.

Tuul olguq ravvadsõq rusiguq,
kuslapuudsõq sõrmõkundiq,
kiä sõkk syaleevä,
kiä puut poola leevä.

Är läävä ällüpäävä,
     ädee, ä-kaikah,
kinni jääse kiigapäävä,
ette no tuleva jeidsipäävä,
ette kurja karjakõrra
ette no tikõ teopäävä
ette no sakõ saisva nädäli.
Kuulkõ no, kulla lihavõttõ,
kui ti no tulõt tõse kõrra,
tulgõ no pidu pikembässe,
raasukõse rasõembe.

Jummal no tiiäp tõse kõrra,
kohi meid kua jäänenesse.
Mõni no viiäs Vinnemaale,
saadõtõs Saksamaale,
poodetõs Poolamaale
sõaleevä sõkujasse,
poola leevä poodijas.
Tuul olgu ravvadse rusigu,
kuslapuudse sõrmõkundi,
kiä sõkk sõaleevä,
kiä puut poola leevä.

"Mis ti, sandi', tan saisadõ'?"
          Juu-li, kuldsõ' värejä'.
     "Mi saisa värejen."
"Teil värte' jo laonu'!"
     "Küll mi esi' parandõgi'!"
"Mingas ti parandõt?"
     "Siigõgi', kullagõ'."
"Kost sa, sitt, sii saat?"
     "Veli meil iilä' Riiäst tull',
     toona' pässi Pärnäst!"
"Õs teil veli Riiäst tulõ',
õs päse' Pärnäst!"
     "Kui ei usu', tulõ' kaema!
     Obu meil olli ärmätedü,
     loogaküüdse' lumitõdu',
     saanikirjä' sadõ'õtsõ'!"

"Mis ti, sandiq, tan saisadõq?"
          Juu-li, kuldsõq värejäq.
     "Mi saisa värejen."
"Teil värteq jo laonuq!"
     "Küll mi esiq parandõgiq!"
"Mingas ti parandõt?"
     "Siigõgiq, kullagõq."
"Kost sa, sitt, sii saat?"
     "Veli meil iiläq Riiäst tull',
     toonaq pässi Pärnäst!"
"Õs teil veli Riiäst tulõq,
õs päseq Pärnäst!"
     "Kui ei usuq, tulõq kaema!
     Obu meil olli ärmätedü,
     loogaküüdseq lumitõduq,
     saanikirjäq sadõ'õtsõq!"

"Mis ti, sandi, tan saisade?"
     Juu-lii, kultse värejä.
"Mi saisa värejen."
"Teil värte jo laonu!"
"Küll mi esi parandõgi!"
"Mingas ti parandõt?"
"Siigõgi, kullagõ."
"Kost sa, sitt, sii saat?"

"Veli meil iilä Riiäst tull,
toona pässi Pärnest!"
"Õs teil veli Riiäst tulõ,
õs päse Pärnäst!"
"Kui ei usu, tulõ kaema!
Obu meil olli ärmätedü,
looga küüdse lumitedü,
saanikirjä sadeetse!"

Päiv lätt, niu veretäs,
imi ikk', niu nõrõt'.
Imi iki tütäridä,
leinäs' lehmänüssejid.

Mi-sa ikõt, imikene?
Külläp lepä' lehmä' nüsvä',
kahrõ' kõo' karja saatva'.
Ei saa' lepäst lehmä nüsjät,
kahrõst kõost karja saatjat.

Õdak latsi kokku kuts,
ummuk latsi laotas;
õdakult iks umma immä,
ummukult iks ämmäkut.

Kodu uut' iks uma imi,
mõtsa ai iks kasuimi.
Imi and' pejju piimämuru,
kangla ala' karjamuru,
ämmäk and' pejju pikä vitsa,
kangla ala' karjavitsa.

Päiv lätt, niu veretäs,
imi ikk', niu nõrõt'.
Imi iki tütäridä,
leinäs' lehmänüssejid.

Mi-sa ikõt, imikene?
Külläp lepäq lehmäq nüsväq,
kahrõq kõoq karja saatvaq.
Ei saaq lepäst lehmä nüsjät,
kahrõst kõost karja saatjat.

Õdak latsi kokku kuts,
ummuk latsi laotas;
õdakult iks umma immä,
ummukult iks ämmäkut.

Kodu uut' iks uma imi,
mõtsa ai iks kasuimi.
Imi and' pejju piimämuru,
kangla alaq karjamuru,
ämmäk and' pejju pikä vitsa,
kangla alaq karjavitsa.

Päiv lät, niu veretäs,
imi ikk, niu nõret.
Imi iki tütäridä,
leinäs lehmä nüssejid.
Mi-sa iket, imikene?
Mis iket, imikene!
Külläp lepä' lehmä nüsvä,
kahrõ' kõo' karja saaat(va).
Ei saa lepäst lehmä nüsjät,
kahrõst kõost karja saat(jat).

Õdak latsi kokku kuts,
ummuk latsi laotas;
õdakult iks umma immä,
ummukult iks ämmäkut.
Kodu oot' iks uma imi,
mõtsa ai iks kasuimi.
Imi an'd pejju piimämuru,
kangla ala karjamuru,
ämmäk an'd pejju pikä vitsa,
kangla ala karjavitsa.

Rühikemi', rutakõmi',
tõtakõmi' tõõmeeli!
Saa pia mi peräle,
inne muid istamilõ -
andas asõ' akõnilõ,
pandas pingi' perä poole.

Kiä tulõ perän meid,
perän meid, perän muid -
andas asõ' ahu ette,
pingi' pandas paistõ'õlõ.
Sinnä' sulasõ' suurõ' sõlõ',
lagunasõ' laja' lehe',
igunasõ' iluhelme'.

Rühikemiq, rutakõmiq,
tõtakõmiq tyymeeli!
Saa pia mi peräle,
inne muid istamilõ -
andas asõq akõnilõ,
pandas pingiq perä poole.

Kiä tulõ perän meid,
perän meid, perän muid -
andas asõq ahu ette,
pingiq pandas paistõ'õlõ.
Sinnäq sulasõq suurõq sõlõq,
lagunasõq lajaq leheq,
igunasõq iluhelmeq.

Rühikemi, rutakõmi,
tõtakõmi tõemeeli!
Saa pia mi peräle,
inne muid istamilõ -
andas asõ akõnilõ,
pandas pingi' perä poole.

Kiä tulõ perän meid,
perän meid, perän muid -
andas asõ ahu ette,
pingi' pandas paistõele.
Sinnä sulasõ suurõ sõlõ,
lagunasõ laja lehe,
igunasõ iluhelme.

Kaegõ' no, vele', häälesidä,
minetelge' meelesidä,
kas mi hääle' häste läävä',
kurgu' käävä' kumõ'õhe!

Meil om ostõt häälekene,
kostõt kulla kurgukõnõ.
Häälest ma anni häräpaari,
kurgust kulladu ubina.

Laulkõ' no iks, vel'o', toda laulu,
meä meil meelestä parõmbi!
Laulkõ' no iks lauda' mäele,
tantsigõ' talli' tasatsõlõ,
sisse no iks siididse' hobõsõ',
sälgä saaritsõ' sadula'.

Keä no iks sälgä istunõsi,
keä saistas sadulalõ?
Mul om no kotoh väiko vel'o,
tuu no sälgä istunõs,
tuu saistas sadulalõ.

Velekene, noorõkõnõ,
panni no iks ette tuu hobõsõ,
tuu virga vemberehe,
olõ es tä iä ette saanu',
sada suvvõ sadulahe.
Püsü es täl putsai puusa pääl,
vihalehes liha pääl;
taivast tuu hopõn' haina sei,
vikaht'kaarist vii jõi.

Kaegõq no, veleq, häälesidä,
minetelgeq meelesidä,
kas mi hääleq häste lääväq,
kurguq kääväq kumõ'õhe!

Meil om ostõt häälekene,
kostõt kulla kurgukõnõ.
Häälest ma anni häräpaari,
kurgust kulladu ubina.

Laulkõq no iks, vel'oq, toda laulu,
meä meil meelestä parõmbi!
Laulkõq no iks laudaq mäele,
tantsigõq talliq tasatsõlõ,
sisse no iks siididseq hobõsõq,
sälgä saaritsõq sadulaq.

Keä no iks sälgä istunõsi,
keä saistas sadulalõ?
Mul om no kotoh väiko vel'o,
tuu no sälgä istunõs,
tuu saistas sadulalõ.

Velekene, noorõkõnõ,
panni no iks ette tuu hobõsõ,
tuu virga vemberehe,
olõ es tä iä ette saanuq,
sada suvvõ sadulahe.
Püsü es täl putsai puusa pääl,
vihalehes liha pääl;
taivast tuu hopõn' haina sei,
vikaht'kaarist vii jõi.

Kaege no, vele, häälesida,
minetelge meelesida,
kas mi hääle häste läävä,
kurgu käävä kumeehe!

Meil om ostet häälekene,
kostet kulla kurgukene.
Häälest ma anni häräpaari,
kurgust kullatu ubina.

Kaege no, vele, häälesida,
minetelge meelesida,
kas meil no hääle häste läävä,
kurgu käävä kumeehe.

Laulke no iks, vel', toda laulu,
mea meil meelestä parembi!
Laulke no iks lauda mäele,

tantsige talli tasatsele,
sisse no iks siiditse hobese,
sälgä saaritse sadula.

Keä no iks sälgä istunesi,
keä saistas sadulale?
Mul om no kotoh väiko vel'o,
tuu no sälgä istunes,
tuu saistas sadulale.

Velekene, noorekene,
panni no iks ette tuu hobese,
tuu virga vemberehe,
ole es ta eä ette saanu,
sada suvve sadulahe.
Püsü es täl putsai puusa pääl,
vihalehes liha pääl;
taivast tuu hopen haina sei,
vikahtkaarist vii jõi.

Lää ma sisse sinemõtsa,
alt vahadu varigu.
Mis sääl mullõ vasta puttõ?
Varvamõtsa vasta puttõ.
Mis sääl varva vahe'õnna,
kinä mõtsa keske'ennä?
Talutütär', tammõkõnõ,
perepiiga, linnukõnõ,
korjas' maasta maasikida,
ligi maada linnuhkida,
kann' oll' kullatu käenä,
pikõr' hõpõnõ tiä peon,
sõrmõ' täüs' iks sõrmussõida,
käevarrõ' vasitsida.
Pühäpäivä ummukulta
läts' tä karja saatõmahe -
heit' iks sälgä udsuammõ,
ette pist' pilupõllõ.

Lää ma sisse sinemõtsa,
alt vahadu varigu.
Mis sääl mullõ vasta puttõ?
Varvamõtsa vasta puttõ.
Mis sääl varva vahe'õnna,
kinä mõtsa keske'ennä?
Talutütär', tammõkõnõ,
perepiiga, linnukõnõ,
korjas' maasta maasikida,
ligi maada linnuhkida,
kann' oll' kullatu käenä,
pikõr' hõpõnõ tiä peon,
sõrmõq täüs' iks sõrmussõida,
käevarrõq vasitsida.
Pühäpäivä ummukulta
läts' tä karja saatõmahe -
heit' iks sälgä udsuammõ,
ette pist' pilupõllõ.

Lää ma sisse sinemõtsa,
alt vabadu variku.
Mis sääl mullõ vastu puttõ?
Varvamõtsa vastu puttõ.
Mis sääl varva vaheenna,
kina mõtsa keskeen?
Talutütar, tammõkõnõ,
perepiiga, linnukõnõ,

korjas ta maast maasikid,
ligi maada linnuhkid,
kann kullahtu käena,
pikõr hõpe tiä peon,
sõrme' täüs iks sõrmusid,
käevarrõ vasitsid.
Pühapäiva ummukult
läts ta karja saadõma -
eit iks sälgä udsuammõ,
ette pist pilupõllõ.

Ilutagõ', nall'atagõ',
oma noorõlõ iäle,
terävele tervüsele!
Illus om noorõn ilutõ',
latsõpõlvõn lauliskõllõ'.
Ei kiä anna' tõist ellu,
ei tõsõ' tõni põlv' -
kui vanas saat, ei vallatõ',
naisõpõlvõn ei nall'atõ'.
Juus mul jäie esäkodu,
vanik velle vaja otsa.
Oh mu illust juussõkõist
ja vahalakka vanikut!

Ilutagõq, nall'atagõq,
oma noorõlõ iäle,
terävele tervüsele!
Illus om noorõn ilutõq,
latsõpõlvõn lauliskõllõq.
Ei kiä annaq tõist ellu,
ei tõsõq tyni põlv' -
kui vanas saat, ei vallatõq,
naisõpõlvõn ei nall'atõq.
Juus mul jäie esäkodu,
vanik velle vaja otsa.
Oh mu illust juussõkõist
ja vahalakka vanikut!

Ilutagõ, nal'latagõ,
oma noorele iäle,
terävele tervüsele!
Illus om nooren ilutõ,
latsepõlven lauliskõlõ.
Ei kiä anna tõist ellu,
ei tõsõ tõni põlv -

kui vanas saad, ei vallatõ,
naisepõlven ei nal'latõ.
Juus mul jäie esikodu,
vanik velle vaja otsa.
Oh mu illust juussekõst
ja vahalakka vanikut!

Ku iks veli sõsard kasvat',
üsäkirjä ülendeli:
"Kasu', kasu', sõsarõnni,
pia pikäs, ruttu suurõs -
saat põllu põimijas,
laja vällä laabijas!"
Sai iks sõsar' kasunus,
oll' iks miil' muialõ minnä',
süä kavvõlõ karada'.
"Vellekene, ellekene,
lõika' leibä õhukõistõ,
võidu panõ' paksõmbastõ,
vii' iks kua kunksi pääle,
panõ' aida arja pääle!
Sinnä' iks tsirgu' sugõnõsõ',
aha' tsirgu' arinõsõ' -
nuu' põimva' sinu põllu,
laap'va' sinu laja vällä."

Ku iks veli sysard kasvat',
üsäkirjä ülendeli:
"Kasuq, kasuq, sysarõnni,
pia pikäs, ruttu suurõs -
saat põllu põimijas,
laja vällä laabijas!"
Sai iks sõsar' kasunus,
oll' iks miil' muialõ minnäq,
süä kavvõlõ karadaq.
"Vellekene, ellekene,
lõikaq leibä õhukõistõ,
võidu panõq paksõmbastõ,
viiq iks kua kunksi pääle,
panõq aida arja pääle!
Sinnäq iks tsirguq sugõnõsõq,
ahaq tsirguq arinõsõq -
nuuq põimvaq sinu põllu,
laap'vaq sinu laja vällä."

Kui iks veli sõsard kasvat',
üsäkirjä ülendeli:
"Kasu', kasu', sõsarõnni,
piä pikäs, ruttu suurõs -
saat põllu põimijas,
laja vällä laabijas!"
Sai ika sõsar' kasuneb,
oll' iks meel muiale minnä,
süä kavvõlõ karada.

"Vellekene, ellekene,
lõika leibä õhukeste,
võidu panõ paksõmaste,
vii iks kua kunksi pääle,
panõ aida arja pääle!
Sinnä iks tsirgu' sugõnõsõ',
aha' tsirgu arinõsõ -
noo' põimva' sinu põllu,
laapva sinu laja vällä."

Lää üles mäe otsa,
üles keerä kingu otsa.
Kaelõmi', kullõlõmi',
kas om illus irremõts
vai om paras palgimõts.
Kas või esä tarrõ tetä',
veli irsi veerütädä'.
Esä tekk' tarõ teie pääle,
tekk' teie arrõ pääle.
Sõiti müüda suuri s'aksa,
küüsütelli, nõvvatõlli:
"Kas no suuri soolaliina?"
"Seo iks sandi sannakõnõ,
talupoja tarõkõnõ."

Lää üles mäe otsa,
üles keerä kingu otsa.
Kaelõmiq, kullõlõmiq,
kas om illus irremõts
vai om paras palgimõts,
Kas või esä tarrõ tetäq,
veli irsi veerütädäq.
Esä tekk' tarõ teie pääle,
tekk' teie arrõ pääle.
Sõiti müüda suuri s'aksa,
küüsütelli, nõvvatõlli:
"Kas no suuri soolaliina?"
"Seo iks sandi sannakõnõ,
talupoja tarõkõnõ."

Lää üles mäe otsa,
üles keerä kingu otsa.
Kaelõmi, kullõlõmi,
kas om illus irre mõts
vai om paras palgi mõts,
Kas või esä tarrõ tetä,
veli irsi veerütätä.
Esä tek' tarõ teie pääle,

tek' teie arrõ pääle.
Sõiti mööda suuri saksa,
küüsütelli, nõvvatelli:
"Kas no suuri soolaliina?"
"Seo iks sandi sannakõnõ,
talupoja tarõkõnõ."