Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulik koosolek „Küll on värsilla vägeda“ – Ruth Mirov 90

13. detsembril 2018 kell 15 algab Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Ruth Mirovi 90. sünnipäevale pühendatud pidulik ettekandekoosolek „Küll on värsilla vägeda“.
KAVA
15.00
Arne Merilai: Regivärsi setted
Madis Arukask: Igatsetud eeposed
16.15
Akadeemilise regilauluväljaande „Vana Kannel“ XII köite esitlus
Ruth Mirovi õnnitlemine
Korraldajad: Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Folkloristika osakond
Info: Kanni Labi (kanni@folklore.ee), Janika Oras (janika@folklore.ee), Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

4. detsembri teisipäevaseminar Neitsi Maarja kultusest Bulgaarias

4. detsembril 2018 kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis neljanda korruse seminaritoas seminar.
Milena Lyubenova (Bulgaaria Etnoloogia ja Folkloori Instituut koos etnograafiamuuseumiga) teemaks on Kohaliku mälu säilitamine: Neitsi Maarja kultus.
Ettekanne keskendub Neitsi Maarja kultusele Perniki rajooni Popovo külas. Kultus kujunes oluliseks teguriks kohaliku mälu hoidmisel kogukonnas, kes oli üle elanud traumaatilisi muutusi sotsialismiperioodi alguses Bulgaarias. Popovo ja Krapetsi külad kaotati Perniki rajooni intensiivse industrialiseerimise ja tammiehituse käigus 1950. aastate alguses, inimesed asustati ümber. Juurdepääs endistesse küladesse tõkestati, inimesed pidid kohanema uutes tingimustes. Kunagiste asulate inimesed vajasid kompensatoorseid mehhanisme kogukonna ja kohaliku mälu edasikestmiseks. Uude linnaossa Jumalaema uinumise kiriku ehitamist tajuti hävitatud külakirikute jätkuna ja Neitsi Maarja uinumise püha (Eestis rukkimaarjapäeva) tähistavad Popovo kunagised elanikud ja nende järeltulijad siiamaani.
Inglisekeelne ettekanne põhineb välitöödel kahe küla elanike hulgas, samuti taaselustatud Popovo külapidustuse (pärast 1989. aastat) ning maarjapäeva tähistamise vaatlusel Pernikis Iztoki kvartalis.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Seminarisarja toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5.

Eesti Kirjandusmuuseum esitleb regilauluväljaande "Vana kannel" Narva ja Vaivara köidet

Neljapäeval, 29. novembril kell 15 esitletakse Narva Vabal Laval (Linda 2) akadeemilise regilauluväljaande „Vana Kannel“ Vaivara ja Narva köidet ning Viru pulmalaulude veebiväljaannet.
„Vana Kannel“ on Jakob Hurda algatatud teaduslik väljaanne, kus avaldatakse kihelkondade kaupa kõik arhiividesse talletatud regilaulud koos viisidega. „Vana Kandle“ XII köide sisaldab regilaule, mis on kogutud Eesti idanurgast – Vaivara kihelkonnast ja Narva linnast. Väljaande tekstiosa on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude põhjal koostanud Ruth Mirov ja Kanni Labi, viisiosa Ingrid Rüütel, toimetasid Kanni Labi ja Janika Oras. Köites avaldatud 1525 lauluteksti viivad meid tagasi omaaegsesse rahvarohkesse piirkonda, kus vanad regilaulud olid veel hästi meeles peetud ja kohati isegi igapäevases kasutuses. Vaivara kihelkond oli regilaulude kogumise ajal sega-asustusega piirkond, kus elas nii vadjalasi, vepslasi kui ingerlasi ning kuhu areneva tööstusega Narva meelitas palju rahvast Eesti teistest kihelkondadest. Nii on laulude murdekeel väga mitmekesine. Teemade ja poeetika poolest on Eesti idapoolseimad regilaulud sarnased kogu Põhja- ja Kesk Eesti repertuaariga, ühist on aga ka teiste ümberkaudsete läänemeresoome rahvaste vanade lauludega. Nendes lauludes kajastub meie esivanemate elu argipäev ja rituaalid, inimeste tundemaailm, müüdid ja fantaasiad. Väljaande koostaja Ruth Mirovi sõnul: „Regilaul oli tollal nagu igapäevaelu peegel – lauldi kõigest ja kõikjal, laulu abil elati välja oma muresid ja rõõme.“
Raamatu sissejuhatavad peatükid tutvustavad Vaivara kihelkonna ja Narva linna ajalugu, regilaulude murdekeelt, laulude kogujaid, laulikuid ja regiviise. Raamat on varustatud registrite ja sõnaseletustega ning laulutekstide lühikokkuvõtetega inglise keeles.
Väljaande kirjastas EKM Teaduskirjastus. Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4, riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu” projekt EKKM14-327 “Eesti regilaulude andmebaas ja akadeemilised publikatsioonid”), Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti uuringute Tippkeskus), Rahvakultuuri Keskus (Virumaa pärimuskultuuri programm), SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (EV100-KI17) ning Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Ida-Virumaa ekspertgrupp. Väljaande näidislehekülgedega saab tutvuda veebiaadressil http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=97
Veebiväljaanne „Viru pulm. Jõhvi pillilood, Lüganuse ja Iisaku pulmalaulud“ on 2012. a ilmunud CD-plaadi täiendatud versioon. Pulmarituaali laule ja pillilugusid esitavad tollased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika tudengid, Ruuben Kesleri pillilood on salvestatud 1938. a. Laulusõnad ja -viisid pani arhiivimaterjali põhjal kokku Timo Kalmu. Väljaandjad on EKM Teaduskirjastus ja Viru Instituut. Väljaanne on kättesaadav aadressilt http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/virupulm.
Lähem info: Kanni Labi, 58 040 558, kanni.labi@folklore.ee; Risto Järv, 51 904 371, risto.jarv@folklore.ee; Janika Oras, 58 116 793 janika.oras@folklore.ee

Peatse TÜ folkloristika audoktori prof. Dorothy Noyesi loeng 30. novembril

Reedel, 30. novembril kl 14.15 toimub TÜ kultuuriteaduste instituudis (Ülikooli 16–212) professor Dorothy Noyesi (Ohio Osariigi Ülikool) külalisloeng “Whatever Happened to Convivència? Festival and Collective Performance from the Spanish Transition to the Catalan Crisis”.
Dorothy Noyes on Ohio Osariigi Ülikooli (Ohio State University) professor võrdleva kultuuriuurimise, inglise keele ja kultuuri alal ning Ameerika Folkloori Seltsi (American Folklore Society) president aastail 2018–2019. Ta on üks tänapäeva juhtivaid rahvaluuleteadlasi, kelle teoreetilised käsitlused folkloristika põhimõistetest on muutunud juba klassikaks (koondatud kogumikku „Humble Theory: Folklore’s Grasp on Social Life“ (2016, Indiana University Press)).
Jääva panuse folkloristiliku mõtte arengusse on andnud ka tema monograafia „Fire in the Placa: Catalan Festival Politics After Franco“ (2003, University of Pennsylvania Press): ajaloolistel ja etnograafilistel allikatel põhinev uurimus katalaanide festivalitraditsioonidest ja nende seosest vastupanuliikumise ja rahvuslusega, mis pakub teoreetilisi pidepunkte teistegi väikerahvaste kultuurilise ja poliitilise iseolemise seosete ja püüdluste analüüsiks.
Folkloristika teooria ja ajaloo, festivalide ja romaani rahvaste pärimuse kõrval on prof. Noyesi kolmandaks suuremaks uurimisteemaks folkloori roll avalikkuse kujundamisel. Ühendades folkloristikat politoloogia ja rahvusvaheliste suhete uurimisega, on ta teerajajaks poliitilise kultuuri pärimuslikkuse analüüsimisel.
Uurimistöö kõrval on prof. Noyes teinud sihiteadlikke ja tulemuslikke jõupingutusi tugevdamaks sidemeid erinevatel kontinentidel ja erinevates teadustraditsioonides töötavate uurijate vahel. Seejuures on prof. Noyes alati pööranud tähelepanu sellele, et Tartu Ülikool oleks folkloristika ja laiemalt humanitaarteaduste uurimiskeskusena maailmas tuntud ja nähtav. Tema panuse tunnustamiseks omistataksegi talle 1. detsembril 2018 Tartu Ülikooli folkloristika audoktori tiitel.
Loengu toimumist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).
Kõik huvilised on oodatud!

Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents uurib rändega seotud kultuuri- ja identiteediküsimusi

29. novembrist 1. detsembrini 2018 toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse 7. aastakonverents, mis on sel korral pühendatud rände eri tahkude uurimisele nii aja- ja kultuuriloo, kirjanduse, folkloori kui ka sotsioloogilisest aspektist.
Üleilmse haardega konverents „On the Move: Migration and Diasporas“ („Liikumises: migratsioon ja diasporaa“) toob kokku üle 80 uurija eri valdkondadest 23 riigist. Konverentsi ühe peakorraldaja, kirjandusteadlase ja elulugude uurija Leena Kurvet-Käosaare sõnul on märkimisväärne, et pikalt planeeritud rahvusvaheline ettevõtmine satub ajaliselt kohakuti tuliste vaidlustega ÜRO ränderaamistiku üle. „Praegused poliitilised ja ühiskondlikud vaidlused tõendavad veel kord, et rände aja- ja kultuuriloolise uurimise ja mõtestamisega tuleb tegeleda aktiivsemalt kui kunagi varem. On oluline näidata, kuidas ränne on inimesi mõjutanud varem ja nüüd, millised on need võimalikud positiivsed viisid, kuidas rände mõjudega ühiskonnas ja üksikisiku tasandil toime tulla.“
Konverentsi teise peakorraldaja, kultuuriloolase ja akulturatsiooni-uurija Triinu Ojamaa sõnul vaatlevad ettekanded immigrantide kohanemist uuel asukohamaal ning paratamatut lõivumaksmist päritolumaa kultuurile. „Valdav osa ettekandeid tõukub tänapäevastest rändeprobleemidest. Teemasid on seinast seina: juttu tuleb nii linnaruumi võimaluste kasutamisest pagulaste integreerimisel uude ühiskonda kui ka eksiilikogemuse mõtestamisest läbi kirjanduse ja kunstiloomingu.“
Konverentsi ühe peakõneleja, Leedu uurija Vytis Čiubrinskase ettekanne keskendub rahvusülese kuuluvustunde väljakutsetele leedu mingrantide näitel USAs („Challenges of Transnational Belonging: Homeland Nationalism, Cultural Citizenship, and Social Remittances of Diasporic Lithuanians in the U.S.“). Teine peakõneleja, Soome uurija Sari Pöyhönen käsitleb kahe Iraagi pagulase – haritlasest naise Fatema ja näitlejast mehe Bakri – kogemustele toetudes kuuluvuse ja mitte-kuuluvuse pingevälja uuel asukohamaal Soomes („Parallel Realities of Forced Migration, Belonging and Non-Belonging“).
Külalisesinejaks on kutsutud bioloog Lauri Laanisto teaduse tippkeskusest EcolChange, kes räägib sellest, kuidas rändavad taimed ning millest nad ammutavad elujõudu võõras keskkonnas.
Kui kaks esimest konverentsipäeva on pühendatud teaduslikele käsitlustele viies paralleelsessioonis, siis kolmas päev (laupäev, 1. detsember) on mõeldud kaasaegsete rändeprobleemide arutamisele. Susanne Søholt Oslo ülikoolist annab ülevaate muutustest Norra pagulaspoliitikas.
Juhan Saharov Johannes Mihkelsoni Keskusest räägib sellest, miks Süüria ja Iraagi pagulased suhtuvad Eestisse kui sundvalikusse, mis on sageli aktsepteeritav vaid läbisõiduriigina. Lea Kreinin Eesti Instituudist jagab kuulajatega oma isiklikke migratsioonikogemusi. Ettekannetele järgnevat vestlus juhib Baiba Bela Läti Ülikoolist.
Konverentsi töökeel on inglise keel. Konverentsi kava ja teesivihik on aadressil: https://www.folklore.ee/CEES/migrationdiaspora2018
Konverentsi korraldavad Eesti-uuringute Tippkeskus ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kultuuriloo allikate ja kirjanduse töörühm. Konverentsi rahastavad Euroopa Regionaalarengu fond Eesti-uuringute tippkeskuse kaudu ja haridus- ja teadusministeeriumi uurimisteema „Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgustikud kultuuriloo allikate põhjal“, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professuur ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Nordplus projekt „From Past to Present: Migration and Integration trough Life-stories’ Network“.
Rohkem infot:
Leena Kurvet-Käosaar, leena.kurvet-kaosaar@ut.ee
Triinu Ojamaa, triinu.ojamaa@kirmus.ee

Kärt Summataveti 55. sünnipäevale pühendatud konverents „Kultuur ja loovus“

28. novembril kell 13 toimub Kirjandusmuuseumis kunstnik ja õppejõud Kärt Summataveti 55. sünnipäevale pühendatud konverents „Kultuur ja loovus“. Sel päeval esinevad mitmed tuntud kultuuriteadlased ja folkloristid interdistsiplinaarsete ettekannetega, käsitledes kultuuri ja loomingulisust selle mitmekesisuses. Peaesinejaks on ungari päritolu etnoloog ja šamanist Mihály Hoppál.
Konverentsil arutletakse, kuidas ja missuguseks on muutunud loomingulisus, müüdid ja nende tõlgendused, missugused on visuaalse, musikaalise, sõnalise traditsiooni emakeelsed mustrid ja tõlgendused. Erilist tähelepanu pööratakse loovuse tänastele rakendustele ja seostele traditsiooniga.
Kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa rääkima!
NB! Lisaks saavad soovijad enne konverentsi algust osaleda kell 12.00-12:45 Tartu laulupeo avaüritusel, mis toimub Tartu Maarja kiriku trepil ja kiriku esisel platsil (Pepleri 1).
Vaata lähemalt: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2018/kart
KAVA:
13:00 Mihaly Hoppal. Shaman as Artist, Artist as Shaman
13:45 Milena Lybenova. Traditional Practices and Contemporary Manifestations of the Feast of St. Haralambos Wonderworker in Bulgaria.
14:15 Kristel Vilbaste. Looduse märgikeel
14:45 Kärt Summatavet. Visuaalne emakeel kunstniku inspiratsiooni allikana
Kohvipaus
15:30 Merili Metsvahi. Adam Petersoni roll Köleri „Ärkamine nõidusunest" sünniloos
16:00 Ülo Valk. Määramatus, loovus ja usundiliste juttude tõde
16:30 Taisto Kalevi Raudalainen. Paar lugemismälestust ”varavedaja” asjus
17:00 Maria Korepanova. Doktorikontsert „Hing“ ja sellega seotud kirjalik osa
Kontakt: Henri Zeigo, Eesti Kirjandusmuuseum
Telefon, e-mail: 5362 0899, henri.zeigo@folklore.ee
Üritust korraldavad Disainerite Liit, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, Eest Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus. Toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145).

Seminar „Piirid ja dialoogid“ 27.-28. novembril 2018 Tartu Ülikoolis

27.-28. novembril toimub Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas rahvusvaheline seminar „Borders and Dialogues“. Olete lahkelt oodatud kuulama ja arutlema!
Kava
Teisipäev, 27. november
Ülikooli 16-102
9.00–10.30 The project ‘Inequalities in motion: Transnational families in Estonia and Finland’
• Laura Assmuth, Research, journalism and art: A collaborative project on transnational families in Estonia and Finland
• Pihla Siim & Keiu Telve: Studying children’s experiences of mobility: Experimenting with methods
• Moonika Siimets, Work on progress: A documentary about longing and looking for happiness between Estonia and Finland
10.30–10.45 Coffee and tea
10.45–12.15 The projects ’The lost mitten and other stories: Experiences of borders, mobilities, and new neighbour relations’ and ’Traumatized borders: Reviving subversive narratives of b/order, and other’
• Tuulikki Kurki & Päivi Saarelma, Introducing the project ’Lost mitten and other stories: Experiences of borders, mobilities, and new neighbour relations’
• Tuulikki Kurki, Introducing the project ’Traumatized Borders: Reviving subversive narratives of b/order, and other’
• Kirsi Laurén, History, silence and the construction of cultural trauma: Finnish post-war narratives
• Tarja Tanttu, Otherizing encounters
• Saija Kaskinen, ’Dark Face of Change’: Dreaming Radicals and Captivating Border Utopias

Kolmapäev, 28. november
Jakobi 2-114
9.00–9.40 Anastasiya Astapova, ’Sausagers’: The transformation of the migration in the post-Soviet space
9.40–10.20 Eda Kalmre, Rumours and legends as expressions of traumatic experiences
10.20–10.40 Coffee and tea
10.40–11.20 Maarja Hollo, The mediation on traumatic memories in the life narratives of an Estonian woman
11.20–12.00 Maruta Pranka, Transmission of traumatic experience. Narratives of the second generation immigrants
12.00–12.40 Baiba Bela, Latvian identity in diaspora: Traveling people, stories and artefacts
Korraldaja: TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Lisainfo:
Tiiu Jaago, tiiu.jaago@ut.ee, tel. 747 5214
Pihla Maria Siim, pihla.siim@ut.ee, tel. 5277 937

Kogumisvõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“ tänuüritus 17. novembril Eesti Kirjandusmuuseumis

Laupäeval, 17. novembril toimub Eesti Kirjandusmuuseumis kogumisvõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“ tänuüritus, kus esineb ka võistluse üks peasponsor ansambel Trad. Attack! Euroopa kultuuripärandi aasta raames korraldas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv lastele ja noortele suunatud nutivõistluse „Püüa vanaema lugu purki!“ Võistlusel paluti lastel jäädvustada nutiseadmega oma vanavanemalt või mõnelt teiselt vanemalt vestluskaaslaselt üks lugu või laul, mis on tema jaoks oluline.
Kogumisvõistluse üks korraldajaid, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mari Sarv kommenteerib: „Eesti Rahvaluule Arhiivi jaoks oli nutivõistluse näol tegu uutmoodi väljakutsega. Kogumisvõistlusele laekunud sadakond audio- ja videofaili pole küll suur arv, kuid Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval igati väärikas tulemus. Kuna teemavalik oli jäetud jutustaja otsustada, on jäädvustuste kogum sisult väga kirev: alates šeigisammudest kuni väga isiklike läbielamisteni, mida võib-olla varem lastelastele polnud tihatud rääkidagi. Lisaks eestikeelsetele lugudele kõlab laekunud salvestustel ka võro, seto, vene ja valgevene keel ning stiilielemendina ka ingliskeelsed sõnad.“
Lugudes ja lauludes avasid vanaemad ja vanaisad oma maailmasid väga erinevatest nurkadest. Temaatiliselt kerkivad esile jutustajate mälestused oma vanematest ja vanavanematest, nende lauldud laulud, uskumused, ütlemised või lood; meelde süübinud seigad jutustaja enda lapsepõlvest või kooliajast: on väga ehedaid kirjeldusi nii teise maailmasõja eelsest Eestist, sõjaajast kui ka sõjajärgsest elust ning juba hilisemast nõukogude tegelikkusest. Omaette rühma moodustavad omatehtud laulud või luuletused. Võistluse materjalikogumi muudab eriliseks vanavanema ja lapselapse suhe, mis ühel või teisel moel paljudes salvestustes kajastub.
Kuigi võistlus on läbi, on inimesi puudutavad lood oodatud ka edaspidi. Rahvaluulearhiiv säilitab hoolikalt kõik salvestused, tõelise elavuse ja säilivuse tagab aga loole selle elav edasirääkimine, laulmine või miks ka mitte tantsimine.
Kogumisvõistluse korraldamist toetusid Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4), Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ning Euroopa kultuuripärandi aasta.
Võistluse suurtoetajateks on ansambel Trad.Attack!, Floating, SPA Hotell Peetrimõisa Villa, Eesti Pärimusmuusika Keskus ning kirjanik Valdur Mikita. Võistlust toetasid Andre Farm, AW stuff, Bataat, Ronk Ronk, Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Linnateater, Tallinna NUKU teater, Tartu Elektriteater, Utoopia raamatupood, Viljandi Nukuteater, PÖFF, Von Glehni Teater, Von Krahli Aed, Von Krahli Teater, Kino Sõprus ning ajakiri Värske Rõhk
Lähem info: Mari Sarv 56 456 699, Astrid Tuisk 52 12457 või e-postiga era@folklore.ee.

Loeng Pakistani rahvaste kultuurist ERM-i loengusarjas "Maailm ja rahvad"

Eesti Rahva Muuseumi loengusarja "Maailm ja rahvad" sügishooaja kolmandas loengus kõneleb külalisdoktorant Atifa Durrani teemal “Pakistan – puhta ja elusa kultuuriga maa”.
Loeng toimub 13. novembril 2018 algusega kl 18.00 Eesti Rahva Muuseumis Maailmafilmi saalis (Muuseumi tee 2, Tartu, A-sissepääs).
Pakistani ühiskond ja kultuur hõlmab arvukaid etnilisi gruppe: nagu pandžabid, saraikid, kašmiirid, sindid, belutšid, puštud jne. Pakistani rahvaste kultuur on olnud suuresti mõjutatud nii Lõuna-Aasia, Türgi kui ka Kesk-Aasia naabrite poolt. Peale etniliste mõjude on kultuuri tugevalt kujundanud ka islam, mis jõudis sellesse piirkonda aastal 700. Enamik Pakistani kodanikke kuulub keeleliselt indoiraani keelte gruppi. 2017. aasta rahvaloenduse järgi oli Pakistani rahvaarv üle 207 miljoni, mis teeb neist maailmas rahvaarvult viienda riigi.
Pakistan on tänu oma paljurahvuselisusele mitmekülgse kultuuriga maa. ERMis peetav ettekanne annab ülevaate Pakistani kultuuride mosaiigist, hõlmates sotsiaalset kultuuri, folkloori, ülevaateid laatade- ja peokultuurist, kunstist, kirjandusest ja arhitektuurist. Pakistani kultuur on äärmiselt mitmekesine – oma ERMis peetava ettekandega “Pakistan – The Land of Pure and Vibrant Culture” avab loengupidaja Atifa Durrani selle esileküündivamaid aspekte.
Loengu kaaskorraldaja sel sügissemestril on TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond.

13. novembri teisipäevaseminar usundiuurimise välitöödest

Teisipäeval, 13. novembril kell 15.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminaritoas Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi ja müüdiuuringute töörühma välitööde ülevaateseminar
Kavas on:
Mare Kõiva ja Andres Kuperjanov arutlevad usuelu muutuste jälgimise üle välitöödel. Kesksel kohal on Bulgaaria õigeusu keskseks pühapaigaks kujunenud Krastova Gora ja seal 13. septembril toimuv ristipäev. Tunnetades vajadust määratleda täpsemalt nähtuse dünaamikat, paigutavad uurijad viimaste kümnendite sündmusi ja kohtade ümber tekkivat folkloorset ja rahvauskumuslikku võrgustikku laiemale taustale. Võrdluseks tuuakse 1990. aastatel taasjuurutatud ja otseses mõttes rohujuure tasandil taasloodud püha Petka kaljukirik Tranis jm geneetiliselt lähedased paigad. Loodavate pühakohtade puhul on tähtis kohalike initsiatiiv, fenomeni iseloomustavad mitmed müüdiloome tunnusjooned.
Atko Remmel ja Tõnno Jonuks jagavad mõningaid mõtteid Polotski ümbruse pühapaikade kohta, esitlevad võrdlevaid ideid kaasaegsetest ohvritest Eestis ja Valgevenes ning tutvustavad religiooni kajastamist Valgevene muuseumides.
Kõik on oodatud!
Seminarisarja toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5.

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO