Eesti Rahvaluule

Avaleht | Kontakt | KKK | Otsing | Folklore.ee-st | WebMail | English | Deutsch

Tere tulemast!

Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.

Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.

Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.

Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.

Meie uudised!

62. Kreutzwaldi päevade konverents "Kas keelata või lubada: tsensuur Eestis XX sajandil" Eesti Kirjandusmuuseumis

62. Kreutzwaldi päevade konverents "Kas keelata või lubada: tsensuur Eestis XX sajandil" Eesti Kirjandusmuuseumis
18. – 19. detsembril 2018
62. Kreutzwaldi päevade konverents on pühendatud tsensuurile ja selle teema uurimise algatajale kirjandusmuuseumis, geograafile, kultuuri- ja teadusloolasele Vello Paatsile, kes käesoleva aasta 30. septembril oleks saanud 70-aastaseks. Tema korraldusel toimus kirjandusmuuseumis 2015. aastal seminar „Kas keelata või lubada? Tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni“. Seekordsel konverentsil on vaatluse all peamiselt tsensuur XX sajandi Eestis, põikega XIX sajandi lõpukümnenditesse (Ado Grenzsteini poleemilised kirjutised): ajakirjanduse poliitiline tsensuur 1920./30., Nõukogude välispropaganda 1940. aastatel, nõukogudeaegne tsensuur vaimuliku kirjanduse väljaandmisel, teatris ja pedagoogikas, erakirjades ning koguni rahvaluule kogumisel ja selle väljaandmisel, samuti tsensuuri üksikjuhtumid (Johannes Semperi reisikirjad), tsensorid (Mihhail Sõštšikov) jms.
Esinevad Anu Pallas, Hannes Vallikivi, Kaarel Piirimäe, Immanuel Volkonski, Anneli Saro, Airi Liimets ja Reet Liimets, Anu Raudsepp, Mari Sarv ja Andreas Kalkun, Liina Saarlo, Roosmarii Kurvits, Anneli Kõvamees ning Galina Ponomarjova.
Eesti Kirjandusmuuseumi tegemistest 2018. aastal annavad ülevaate Merike Kiipus, Risto Järv, Vilve Asmer ja Mare Kõiva, esimene päev lõpeb kirjandusmuuseumi 2018. aastal ilmunud väljaannete esitlusega.
Kava
Teisipäev, 18. detsember
9.30 Küünalde asetamine Vello Paatsi hauale Tartu Pauluse kalmistul (buss nr 4 Riiamäelt Kabeli peatusse 8.58, 9.13, 9.29; Rahu peatusest Riiamäele 9.54, 10.14)
11.00–11.10 Avasõnad (Kristi Metste)
11.10–11.40 Eesti Kirjandusmuuseum aastal 2018 (Merike Kiipus, Risto Järv, Vilve Asmer, Mare Kõiva)
I. Hommikune sessioon (juhatab Eve Annuk)
11.45–12.15 Hannes Vallikivi, Ajakirjanduse poliitiline tsensuur Eestis 1920. ja 1930. aastatel juristi pilgu läbi
12.15–12.45 Anu Raudsepp, Erakirjad infoallikana Eesti ja Lääne-Euroopa vahel stalinismist sulani
12.45–13.15 Anu Pallas, Oleviku toimetaja Ado Grenzsteini poleemiliste kirjutiste takerdumine tsensuuri kitsa värava taha XIX sajandi lõpukümnenditel
II. Õhtune sessioon (juhatab Risto Järv)
14.15–14.45 Mari Sarv, Andreas Kalkun, Seksuaalfolkloor ja akadeemilised praktikad: tsensuur ja moraal
14.45–15.15 Anneli Kõvamees, Kirjanik muutuvas ajas: Johannes Semperi reisikirjad Itaaliast
15.15–15.45 Kaarel Piirimäe, Nõukogude välispropaganda Balti küsimuses 1940. aastatel
15.45–17.15 Eesti Kirjandusmuuseumi väljaannete esitlus:
Epp Annus, Soviet postcolonial studies. A view from the western borderlands. London, New York: Routledge, 2018;
Rutt Hinrikus, Tiina Ann Kirss (koost). Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood. 1–2. Tallinn: Tänapäev; Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2018;
Piret Voolaid, Risto Järv, Loone Ots (koost). Kes otsib, see leiab. 1111 eesti vanasõna selgituste ja kommentaaridega. Tallinn: Rahva Raamat, 2018 jm
Kolmapäev, 19. detsember
I. Hommikune sessioon (juhatab Maarja Hollo)
10.30–11.00 Roosmarii Kurvits, Kunagiste ajakirjanike mälestused nõukogudeaegsest tsensuurist
11.00–11.30 Galina Ponomarjova, Tartu tsensor Mihhail Sõštšikov (1911–1980)
11.30–12.00 Liina Saarlo, Välditud poliitika ja mahavaikitud olme 1950. aastate rahvaluule välitööpäevikutes
II. Õhtune sessioon (juhatab Külliki Kuusk)
13.15–13.45 Airi Liimets, Reet Liimets, Johannes Käisi teaduslike mõjude avaldumisviisidest Nõukogude Eestis ehk Käisile viitamisest ja mitteviitamisest
13.45–14.15 Anneli Saro, Nõukogude tsensuuri mehhanismid, strateegiad ja tabuteemad Eesti teatris
14.15–14.45 Immanuel Volkonski, Religioonialane tsensuur Nõukogude Eestis ja sellega toimetuleku strateegiad vaimuliku kirjanduse väljaandmisel
Lõppsõna
Korraldab Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kultuuriloo allikate ja kirjanduse töörühm (Kristi Metste, Anu Raudsepp, Marin Laak, Külliki Kuusk, Ülle Kaart). Toetavad Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (IUT22-2 ja IUT22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
Kontakt: Kristi Metste, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (kristi.metste@kirmus.ee)

EKM Eesti Rahvaluule Arhiivi töörühm korraldab seminari „Õnnelik lõpp ja lõputa õnn“ 14. detsembril

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühm korraldab seminari „Õnnelik lõpp ja lõputa õnn“ reedel, 14. detsembril kell 18.00. Järjekorras üheksas muinasjutuseminar toimub sel aastal Setomaal Väiko-Härma külas Piusa Ürgoru Puhkekeskuses.
Muinasjutt on lugu õnnelikuks saamisest. Õnne otsimine on muinasjuttudes keskne teema nii nagu inimese elus üldse. Seminari ettekannetes vaadeldakse Lutsi maarahva muinasjutte ja muinasjutuõnne otsimist, samuti seda, millisena peegelduvad seto jutupärimuses kadunud asjad, nagu näiteks 1944. aastal maha põlenud Pankjavitsa kiriku ikoonid. Lisaks ettekannetele tutvustatakse seminaril kolme vastset väljaannet, mis kõik on ilmunud käesoleval aastal ning sisaldavad muinasjutte Eesti Rahvaluule Arhiivist. „Vaese mehe õnn. Muinasjutte Lutsimaalt“ sisaldab valikut Oskar Kallase, Paulopriit Voolaine ja August Sanga kogutud muinasjuttudest. Merili Metsvahi koostatud kogumik „Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes“ sisaldab rohkelt seto muinasjutte, kus keskseks tegelaseks on naine.
Seminari lõpetab kogumiku „Õnnõotsja / Õnneotsija. Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood“ esmaesitlus. Raamatus on 27 värvikat seto muinasjuttu tunnustatud jutuvestjalt Terje Lillmaalt. Lillmaa jätkab oma suguvõsa traditsioone ning pajatab lugusid, mida on kuulnud juba lapsena. Heale jutustajale kohaselt haaravad lood lugejat kaasa ka siis, kui süžeekäänakud teevad peadpööritavaid uperpalle. Valik Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi talletatud lugudest on kõik esitatud nii seto keeles kui tõlkena eesti kirjakeelde. Muinasjuttude salapärane poeetika ja peen huumor teevad tekstid kaasakiskuvaks nii laste kui täiskasvanute jaoks. Tekste ilmestavad Epp Margna põnevad illustratsioonid. Raamatu on kirjastanud ühiselt EKM Teaduskirjastus ja SA Setu Kultuuri Fond.
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi muinasjuttude töörühm on eesti jutupärimusele keskenduvaid seminare korraldanud alates 2010. aastast. Kohtumiste eesmärgiks on tutvustada Eesti eri paigus elavatele rahvaluulehuvilistele arhiivis leiduvat muinasjutuainest ning rahvajutte laiemalt.
Seminari kava:
Inge Annom: Lutsimaa vägimeestest pöialpoisini
* Esitlus: Vaese mehe õnn. Muinasjutte Lutsimaalt (EKM Teaduskirjastus)
Merili Metsvahi: Kasutütred, sõsarad ja kooljasööja naine
* Esitlus: Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes (kirjastus Hunt)
Andreas Kalkun: Aolugu ilosah jutuh. Pankjavitsa kerigo pühädsist ja vannust aśost
Risto Järv, Terje Lillmaa: Õnne otsingud muinasjutu abiga
* Esmaesitlus: Õnnõotsja/Õnneotsija. Terje Lillmaa lapsepõlve muinaslood (EKM Teaduskirjastus/SA Setu Kultuuri Fond)
Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti-uuringute Tippkeskus ning SA Setu Kultuuri Fond. Vaata muinasjutuseminaridest lähemalt http://www.folklore.ee/era/teema/muinasjutt.htm#seminarid.
Lähem info: Risto Järv 51 904 371 (risto.jarv@folklore.ee).

Teadusajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore uus number räägib Esimesest maailmasõjast

Teadusajakirja Folklore: EJF 73. number võtab vaatluse alla Isonzo rinde kultuuripärandi. Numbri külalistoimetajad on Jurij Fikfak ja Božidar Jezernik.
Esimese maailmasõja lõpp põhjustas Euroopas ja globaalselt kultuurilisi ja sotsiaalseid muutusi, nii impeeriumite langusi kui ka uute rahvusriikide tekkimisi. See omakorda kutsus esile muutusi nende riikide majandus-ja kultuurielus, inimeste suhtumistes ja mentaalsuses. Folklore 73. number keskendub spetsiifilisele regioonile – Julia Alpidele, ja sellele, kuidas need sündmused on mõjutanud tänast päeva.
Sissejuhatuses annavad toimetajad ülevaate Isonzo rinde kultuuripärandist, mis on oluline ja traagiline osa Esimese maailmasõja ajaloost ja pole nende arvates seni saanud piisavalt tähelepanu. Marko Štepec toob artiklis „Mälestused ja kogemused kaevikutest Soča jõe lähedalt“ esile mitte üksnes lahingupaigad, vaid ka elu traagika sõjarindel.
Jaka Repiči käsitlus „Esimese maailmasõja mälestused Julia Alpide maastikult“ jälgib mälestuste ja pärandi loomise protsessi Sloveenias.
Tatiana Bajuk Senčari kasutab artiklis „Sisemaalt: Mälestades saja aasta möödumist Esimesest maailmasõjast Bohinjis“ näitena Bohinji orgu Loode-Sloveenias, et dokumenteerida ja analüüsida Esimese maailmasõja mälestamise praktikaid ja pärandit.
Miha Kozorogi artikkel „Kohatunnetus kolme Esimesest maailmasõjast kõneleva muusikalise pala vahendusel“ räägib taju, vastuvõtlikkuse ja kujundite loomise piiridest kolme tänapäeva muusiku Esimesele maailmasõjale pühendatud poplaulude näitel.
Kohalikke pärandkultuuri kogujaid on põhjalikult analüüsinud Boštjan Kravanja oma artiklis „Kogumise kaudu õppides: amatöörkogujad ja nende muutuvad positsioonid Isonzo rinde kultuuripärandi ja turismi teema käsitlemisel“.
Toimetuse poolt on lisatud temaatilisele numbrile kolm artiklit: Eva Toulouze, Ranus Sadikov, Laur Vallikivi, Liivo Niglas ja Nikolai Anisimov analüüsivad muutusi Bashkortostanis elavate udmurtide religioosses praktikas: pühapaikade kasutus, rituaalide läbiviimine, palvete edastamine, preestrite kombed ja osalejate käitumismustrid.
Tiiu Jaago analüüsib oma artiklis „Mitmedimensioonilised piirid narratiivis“ kahe Eesti sõduri (Soome poisi) lugu, kes põgenesid Soome armeest jätkusõja ajal. Põgenemist ja riigipiiri ületamist käsitletakse kogemustele ja jutustustele tuginedes.
Rahman Veisi Hasar ja Ebrahim Badakhshani artikkel „Metafoorilised integratsioonid Kurdi mõistatustes” uurib mõistatuste metafoorilisi seoseid kurdi keeles:100 kurdi mõistatust analüüsitakse metafooriteooria abil.
Esitletakse üle-eestiline koolipärimuse kogumise esmatulemusi - selle aasta veebruarist kuni maini vastas 4000 õpilast küsitlusele. Väljaandest leiab ülevaate kahest konverentsist; millest esimene kõneles edusammutest Arktika uurimisel, („Polar Readings 2018: Technology in the History of the Arctic Development”), ja teine konverents võttis luubi alla folkloori uurimismeetodid, („International Society for Folk Narrative Research“). Lisaks on lugemiseks pakkuda ka raamatuarvustusi.
Ajakiri Folklore ilmub alates 1996. aastast trükisena ja veebis aadressil: http://www.folklore.ee/folklore/vol73/

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulik koosolek „Küll on värsilla vägeda“ – Ruth Mirov 90

13. detsembril 2018 kell 15 algab Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Ruth Mirovi 90. sünnipäevale pühendatud pidulik ettekandekoosolek „Küll on värsilla vägeda“.
KAVA
15.00
Arne Merilai: Regivärsi setted
Madis Arukask: Igatsetud eeposed
16.15
Akadeemilise regilauluväljaande „Vana Kannel“ XII köite esitlus
Ruth Mirovi õnnitlemine
Korraldajad: Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Folkloristika osakond
Info: Kanni Labi (kanni@folklore.ee), Janika Oras (janika@folklore.ee), Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos-orglaan@folklore.ee)

4. detsembri teisipäevaseminar Neitsi Maarja kultusest Bulgaarias

4. detsembril 2018 kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis neljanda korruse seminaritoas seminar.
Milena Lyubenova (Bulgaaria Etnoloogia ja Folkloori Instituut koos etnograafiamuuseumiga) teemaks on Kohaliku mälu säilitamine: Neitsi Maarja kultus.
Ettekanne keskendub Neitsi Maarja kultusele Perniki rajooni Popovo külas. Kultus kujunes oluliseks teguriks kohaliku mälu hoidmisel kogukonnas, kes oli üle elanud traumaatilisi muutusi sotsialismiperioodi alguses Bulgaarias. Popovo ja Krapetsi külad kaotati Perniki rajooni intensiivse industrialiseerimise ja tammiehituse käigus 1950. aastate alguses, inimesed asustati ümber. Juurdepääs endistesse küladesse tõkestati, inimesed pidid kohanema uutes tingimustes. Kunagiste asulate inimesed vajasid kompensatoorseid mehhanisme kogukonna ja kohaliku mälu edasikestmiseks. Uude linnaossa Jumalaema uinumise kiriku ehitamist tajuti hävitatud külakirikute jätkuna ja Neitsi Maarja uinumise püha (Eestis rukkimaarjapäeva) tähistavad Popovo kunagised elanikud ja nende järeltulijad siiamaani.
Inglisekeelne ettekanne põhineb välitöödel kahe küla elanike hulgas, samuti taaselustatud Popovo külapidustuse (pärast 1989. aastat) ning maarjapäeva tähistamise vaatlusel Pernikis Iztoki kvartalis.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Seminarisarja toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti uuringute Tippkeskus) ja IUT 22-5.

Eesti Kirjandusmuuseum esitleb regilauluväljaande "Vana kannel" Narva ja Vaivara köidet

Neljapäeval, 29. novembril kell 15 esitletakse Narva Vabal Laval (Linda 2) akadeemilise regilauluväljaande „Vana Kannel“ Vaivara ja Narva köidet ning Viru pulmalaulude veebiväljaannet.
„Vana Kannel“ on Jakob Hurda algatatud teaduslik väljaanne, kus avaldatakse kihelkondade kaupa kõik arhiividesse talletatud regilaulud koos viisidega. „Vana Kandle“ XII köide sisaldab regilaule, mis on kogutud Eesti idanurgast – Vaivara kihelkonnast ja Narva linnast. Väljaande tekstiosa on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude põhjal koostanud Ruth Mirov ja Kanni Labi, viisiosa Ingrid Rüütel, toimetasid Kanni Labi ja Janika Oras. Köites avaldatud 1525 lauluteksti viivad meid tagasi omaaegsesse rahvarohkesse piirkonda, kus vanad regilaulud olid veel hästi meeles peetud ja kohati isegi igapäevases kasutuses. Vaivara kihelkond oli regilaulude kogumise ajal sega-asustusega piirkond, kus elas nii vadjalasi, vepslasi kui ingerlasi ning kuhu areneva tööstusega Narva meelitas palju rahvast Eesti teistest kihelkondadest. Nii on laulude murdekeel väga mitmekesine. Teemade ja poeetika poolest on Eesti idapoolseimad regilaulud sarnased kogu Põhja- ja Kesk Eesti repertuaariga, ühist on aga ka teiste ümberkaudsete läänemeresoome rahvaste vanade lauludega. Nendes lauludes kajastub meie esivanemate elu argipäev ja rituaalid, inimeste tundemaailm, müüdid ja fantaasiad. Väljaande koostaja Ruth Mirovi sõnul: „Regilaul oli tollal nagu igapäevaelu peegel – lauldi kõigest ja kõikjal, laulu abil elati välja oma muresid ja rõõme.“
Raamatu sissejuhatavad peatükid tutvustavad Vaivara kihelkonna ja Narva linna ajalugu, regilaulude murdekeelt, laulude kogujaid, laulikuid ja regiviise. Raamat on varustatud registrite ja sõnaseletustega ning laulutekstide lühikokkuvõtetega inglise keeles.
Väljaande kirjastas EKM Teaduskirjastus. Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4, riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu” projekt EKKM14-327 “Eesti regilaulude andmebaas ja akadeemilised publikatsioonid”), Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti uuringute Tippkeskus), Rahvakultuuri Keskus (Virumaa pärimuskultuuri programm), SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (EV100-KI17) ning Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Ida-Virumaa ekspertgrupp. Väljaande näidislehekülgedega saab tutvuda veebiaadressil http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=97
Veebiväljaanne „Viru pulm. Jõhvi pillilood, Lüganuse ja Iisaku pulmalaulud“ on 2012. a ilmunud CD-plaadi täiendatud versioon. Pulmarituaali laule ja pillilugusid esitavad tollased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika tudengid, Ruuben Kesleri pillilood on salvestatud 1938. a. Laulusõnad ja -viisid pani arhiivimaterjali põhjal kokku Timo Kalmu. Väljaandjad on EKM Teaduskirjastus ja Viru Instituut. Väljaanne on kättesaadav aadressilt http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/virupulm.
Lähem info: Kanni Labi, 58 040 558, kanni.labi@folklore.ee; Risto Järv, 51 904 371, risto.jarv@folklore.ee; Janika Oras, 58 116 793 janika.oras@folklore.ee

Peatse TÜ folkloristika audoktori prof. Dorothy Noyesi loeng 30. novembril

Reedel, 30. novembril kl 14.15 toimub TÜ kultuuriteaduste instituudis (Ülikooli 16–212) professor Dorothy Noyesi (Ohio Osariigi Ülikool) külalisloeng “Whatever Happened to Convivència? Festival and Collective Performance from the Spanish Transition to the Catalan Crisis”.
Dorothy Noyes on Ohio Osariigi Ülikooli (Ohio State University) professor võrdleva kultuuriuurimise, inglise keele ja kultuuri alal ning Ameerika Folkloori Seltsi (American Folklore Society) president aastail 2018–2019. Ta on üks tänapäeva juhtivaid rahvaluuleteadlasi, kelle teoreetilised käsitlused folkloristika põhimõistetest on muutunud juba klassikaks (koondatud kogumikku „Humble Theory: Folklore’s Grasp on Social Life“ (2016, Indiana University Press)).
Jääva panuse folkloristiliku mõtte arengusse on andnud ka tema monograafia „Fire in the Placa: Catalan Festival Politics After Franco“ (2003, University of Pennsylvania Press): ajaloolistel ja etnograafilistel allikatel põhinev uurimus katalaanide festivalitraditsioonidest ja nende seosest vastupanuliikumise ja rahvuslusega, mis pakub teoreetilisi pidepunkte teistegi väikerahvaste kultuurilise ja poliitilise iseolemise seosete ja püüdluste analüüsiks.
Folkloristika teooria ja ajaloo, festivalide ja romaani rahvaste pärimuse kõrval on prof. Noyesi kolmandaks suuremaks uurimisteemaks folkloori roll avalikkuse kujundamisel. Ühendades folkloristikat politoloogia ja rahvusvaheliste suhete uurimisega, on ta teerajajaks poliitilise kultuuri pärimuslikkuse analüüsimisel.
Uurimistöö kõrval on prof. Noyes teinud sihiteadlikke ja tulemuslikke jõupingutusi tugevdamaks sidemeid erinevatel kontinentidel ja erinevates teadustraditsioonides töötavate uurijate vahel. Seejuures on prof. Noyes alati pööranud tähelepanu sellele, et Tartu Ülikool oleks folkloristika ja laiemalt humanitaarteaduste uurimiskeskusena maailmas tuntud ja nähtav. Tema panuse tunnustamiseks omistataksegi talle 1. detsembril 2018 Tartu Ülikooli folkloristika audoktori tiitel.
Loengu toimumist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).
Kõik huvilised on oodatud!

Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents uurib rändega seotud kultuuri- ja identiteediküsimusi

29. novembrist 1. detsembrini 2018 toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse 7. aastakonverents, mis on sel korral pühendatud rände eri tahkude uurimisele nii aja- ja kultuuriloo, kirjanduse, folkloori kui ka sotsioloogilisest aspektist.
Üleilmse haardega konverents „On the Move: Migration and Diasporas“ („Liikumises: migratsioon ja diasporaa“) toob kokku üle 80 uurija eri valdkondadest 23 riigist. Konverentsi ühe peakorraldaja, kirjandusteadlase ja elulugude uurija Leena Kurvet-Käosaare sõnul on märkimisväärne, et pikalt planeeritud rahvusvaheline ettevõtmine satub ajaliselt kohakuti tuliste vaidlustega ÜRO ränderaamistiku üle. „Praegused poliitilised ja ühiskondlikud vaidlused tõendavad veel kord, et rände aja- ja kultuuriloolise uurimise ja mõtestamisega tuleb tegeleda aktiivsemalt kui kunagi varem. On oluline näidata, kuidas ränne on inimesi mõjutanud varem ja nüüd, millised on need võimalikud positiivsed viisid, kuidas rände mõjudega ühiskonnas ja üksikisiku tasandil toime tulla.“
Konverentsi teise peakorraldaja, kultuuriloolase ja akulturatsiooni-uurija Triinu Ojamaa sõnul vaatlevad ettekanded immigrantide kohanemist uuel asukohamaal ning paratamatut lõivumaksmist päritolumaa kultuurile. „Valdav osa ettekandeid tõukub tänapäevastest rändeprobleemidest. Teemasid on seinast seina: juttu tuleb nii linnaruumi võimaluste kasutamisest pagulaste integreerimisel uude ühiskonda kui ka eksiilikogemuse mõtestamisest läbi kirjanduse ja kunstiloomingu.“
Konverentsi ühe peakõneleja, Leedu uurija Vytis Čiubrinskase ettekanne keskendub rahvusülese kuuluvustunde väljakutsetele leedu mingrantide näitel USAs („Challenges of Transnational Belonging: Homeland Nationalism, Cultural Citizenship, and Social Remittances of Diasporic Lithuanians in the U.S.“). Teine peakõneleja, Soome uurija Sari Pöyhönen käsitleb kahe Iraagi pagulase – haritlasest naise Fatema ja näitlejast mehe Bakri – kogemustele toetudes kuuluvuse ja mitte-kuuluvuse pingevälja uuel asukohamaal Soomes („Parallel Realities of Forced Migration, Belonging and Non-Belonging“).
Külalisesinejaks on kutsutud bioloog Lauri Laanisto teaduse tippkeskusest EcolChange, kes räägib sellest, kuidas rändavad taimed ning millest nad ammutavad elujõudu võõras keskkonnas.
Kui kaks esimest konverentsipäeva on pühendatud teaduslikele käsitlustele viies paralleelsessioonis, siis kolmas päev (laupäev, 1. detsember) on mõeldud kaasaegsete rändeprobleemide arutamisele. Susanne Søholt Oslo ülikoolist annab ülevaate muutustest Norra pagulaspoliitikas.
Juhan Saharov Johannes Mihkelsoni Keskusest räägib sellest, miks Süüria ja Iraagi pagulased suhtuvad Eestisse kui sundvalikusse, mis on sageli aktsepteeritav vaid läbisõiduriigina. Lea Kreinin Eesti Instituudist jagab kuulajatega oma isiklikke migratsioonikogemusi. Ettekannetele järgnevat vestlus juhib Baiba Bela Läti Ülikoolist.
Konverentsi töökeel on inglise keel. Konverentsi kava ja teesivihik on aadressil: https://www.folklore.ee/CEES/migrationdiaspora2018
Konverentsi korraldavad Eesti-uuringute Tippkeskus ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kultuuriloo allikate ja kirjanduse töörühm. Konverentsi rahastavad Euroopa Regionaalarengu fond Eesti-uuringute tippkeskuse kaudu ja haridus- ja teadusministeeriumi uurimisteema „Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgustikud kultuuriloo allikate põhjal“, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professuur ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Nordplus projekt „From Past to Present: Migration and Integration trough Life-stories’ Network“.
Rohkem infot:
Leena Kurvet-Käosaar, leena.kurvet-kaosaar@ut.ee
Triinu Ojamaa, triinu.ojamaa@kirmus.ee

Kärt Summataveti 55. sünnipäevale pühendatud konverents „Kultuur ja loovus“

28. novembril kell 13 toimub Kirjandusmuuseumis kunstnik ja õppejõud Kärt Summataveti 55. sünnipäevale pühendatud konverents „Kultuur ja loovus“. Sel päeval esinevad mitmed tuntud kultuuriteadlased ja folkloristid interdistsiplinaarsete ettekannetega, käsitledes kultuuri ja loomingulisust selle mitmekesisuses. Peaesinejaks on ungari päritolu etnoloog ja šamanist Mihály Hoppál.
Konverentsil arutletakse, kuidas ja missuguseks on muutunud loomingulisus, müüdid ja nende tõlgendused, missugused on visuaalse, musikaalise, sõnalise traditsiooni emakeelsed mustrid ja tõlgendused. Erilist tähelepanu pööratakse loovuse tänastele rakendustele ja seostele traditsiooniga.
Kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa rääkima!
NB! Lisaks saavad soovijad enne konverentsi algust osaleda kell 12.00-12:45 Tartu laulupeo avaüritusel, mis toimub Tartu Maarja kiriku trepil ja kiriku esisel platsil (Pepleri 1).
Vaata lähemalt: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/2018/kart
KAVA:
13:00 Mihaly Hoppal. Shaman as Artist, Artist as Shaman
13:45 Milena Lybenova. Traditional Practices and Contemporary Manifestations of the Feast of St. Haralambos Wonderworker in Bulgaria.
14:15 Kristel Vilbaste. Looduse märgikeel
14:45 Kärt Summatavet. Visuaalne emakeel kunstniku inspiratsiooni allikana
Kohvipaus
15:30 Merili Metsvahi. Adam Petersoni roll Köleri „Ärkamine nõidusunest" sünniloos
16:00 Ülo Valk. Määramatus, loovus ja usundiliste juttude tõde
16:30 Taisto Kalevi Raudalainen. Paar lugemismälestust ”varavedaja” asjus
17:00 Maria Korepanova. Doktorikontsert „Hing“ ja sellega seotud kirjalik osa
Kontakt: Henri Zeigo, Eesti Kirjandusmuuseum
Telefon, e-mail: 5362 0899, henri.zeigo@folklore.ee
Üritust korraldavad Disainerite Liit, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts, Eest Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus. Toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus TK 145).

Seminar „Piirid ja dialoogid“ 27.-28. novembril 2018 Tartu Ülikoolis

27.-28. novembril toimub Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas rahvusvaheline seminar „Borders and Dialogues“. Olete lahkelt oodatud kuulama ja arutlema!
Kava
Teisipäev, 27. november
Ülikooli 16-102
9.00–10.30 The project ‘Inequalities in motion: Transnational families in Estonia and Finland’
• Laura Assmuth, Research, journalism and art: A collaborative project on transnational families in Estonia and Finland
• Pihla Siim & Keiu Telve: Studying children’s experiences of mobility: Experimenting with methods
• Moonika Siimets, Work on progress: A documentary about longing and looking for happiness between Estonia and Finland
10.30–10.45 Coffee and tea
10.45–12.15 The projects ’The lost mitten and other stories: Experiences of borders, mobilities, and new neighbour relations’ and ’Traumatized borders: Reviving subversive narratives of b/order, and other’
• Tuulikki Kurki & Päivi Saarelma, Introducing the project ’Lost mitten and other stories: Experiences of borders, mobilities, and new neighbour relations’
• Tuulikki Kurki, Introducing the project ’Traumatized Borders: Reviving subversive narratives of b/order, and other’
• Kirsi Laurén, History, silence and the construction of cultural trauma: Finnish post-war narratives
• Tarja Tanttu, Otherizing encounters
• Saija Kaskinen, ’Dark Face of Change’: Dreaming Radicals and Captivating Border Utopias

Kolmapäev, 28. november
Jakobi 2-114
9.00–9.40 Anastasiya Astapova, ’Sausagers’: The transformation of the migration in the post-Soviet space
9.40–10.20 Eda Kalmre, Rumours and legends as expressions of traumatic experiences
10.20–10.40 Coffee and tea
10.40–11.20 Maarja Hollo, The mediation on traumatic memories in the life narratives of an Estonian woman
11.20–12.00 Maruta Pranka, Transmission of traumatic experience. Narratives of the second generation immigrants
12.00–12.40 Baiba Bela, Latvian identity in diaspora: Traveling people, stories and artefacts
Korraldaja: TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Lisainfo:
Tiiu Jaago, tiiu.jaago@ut.ee, tel. 747 5214
Pihla Maria Siim, pihla.siim@ut.ee, tel. 5277 937

Valid XHTML 1.0! Valid CSS! Powered by FreeBSD PostgreSQL Powered Eesti Kultuurkapital

Copyright © 2004-2005 EKM FO